MAA RENDILEPING Käesoleva maa rendilepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Rendileandja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Rendileandja), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] ja (2) [Rentniku nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Rentnik), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga antakse Rentnikule kasutamiseks Lepingus toodud tingimustel maa asukohaga [kinnistu asukoht], milline on kantud kinnistusraamatusse [Tallinna/Tartu/Pärnu/Viru (mittevajalik kustutada)] Maakohtu kinnistusameti [kinnistusjaoskonna nimi] kinnistusjaoskonna registriosa nr [registriosa number] all, suurusega [hektarite ar...
Ajalugu: Asutus ja majandus Kerly, Ragni, Anna- Maria 2016 Hooned Hooned Enamus maju olid vee lähedal Hooned Vikingutel olid pikimajad, aga nendel polnud aknaid Hooned Kõik hooned olid teinud puidust või kivist ja katused olid õlgedest Mis olid hoonetes? Mis olid hoonetes? Toas oli pikk pukklaud, kus sööti kogu perega Mis olid hoonetes? Magati puuvoodites Mis olid hoonetes? Tuba valgustas ja soojendas tuli Mis olid hoonetes? Asju hoiti kirstudes Majandus Põlluharimine ja käsitöö Majandus Elati suurte perekondadena Majandus Kingi ja muid riided valmistati nahast Majandus Peeti orjasid (karjakasvarus) Majandus Vabad talupojad Majapidamisriistad ja tarbeesemed...
Generaalstaadid: ülesanded, koosseis- muutuste ja maksude kinnitamine, tähtsate otsuste vastuvõtmine. 300 aadlikku, 300 vaimulikku ja 600 kolmanda seisuse esindajat. Karolingide renessanss- Rooma kultuuri taaselustamine, eesmärk saavutada Antiik- Rooma tase-teadmised ja oskused. Majandusliku tähtsusega, suur kloostrite tähtsus, hakati tootma kohalike münte, põllutööriistad. Absolutismi tunnused: riigivõim jagamatu, valitseja on võimu saanud jumalalt ja ei pea rahvale aru andma, pürgimine ühtsuse poole. Merkatelism- majanduspoliitika. Eesmärgiks suurendada rahvuslikust. Inimeste ja ja kodanike õiguste deklaratsioon. Rikkus tulenes väärismetallide rohkusest. Prantsuse revolutsioon 1789-1799 : Põhjused : valgustusideede levik, Ameerika iseseisvussõja mõju, kriis majanduses, poldud rahul riigi juhtimisega
müüa - mõisnik ei tohtinud talusid mõisastada · üleminek teorendilt raharendile c) Tulemused: · soodsad tingimused talude päriseksostmiseks (suurim hooaeg 1860-70.a.). Raha selleks peamiselt linakasvatusest tänu kõrgele hinnale · tänu vabanemisele teotööst otsustab talupoeg ise majandamise üle ( ettevõtlikkus, majanduslik arukus, rahakasutamine, harjumine turusuhetega) · mõisnik saab rahalised võimalused (raharent + talude müük) uuendusteks : uued põllutööriistad, tõu- ja sordiaretus, väetamine, maaparandus d) Tähtsus: toimub üleminek TURUSUHETELE 2. Laevandus ja meresõit a) Purjelaevanduse õitseng 19. saj. II poolel : · Laevaehitus Häädemeestel, Lahemaal. · Peamiselt rannasõidud Riiga, Peterburi, Soome, Rootsi. · Erihariduseta nn. metskaptenid (Kihnu Jõnn) orienteerusid rannamärkide järgi. b) Salakaubandusest suur sissetulek Põhja-Eesti ranniku-talupoegadele Soomes saadi vilja vastu soola, mida müüdi edasi 4 korda kallimalt.
ümber teadlasi, kunstnikke ja kirjamehi. Karolingide renessansi keskus oligi Karl Suure õukonna nn akadeemia, kuhu kutsuti silmapaistvaid teiste maade õpetlasi. Kultuuris oli eesmärk saavutada Antiik-Rooma tase. Rajati õppeasutusi. Kujunes lõplikult välja kloostrite tähtsus käsikirjade ümberkirjutamises ja teaduse õpetamises. Hakati taas tootma kohalike münte Karl Suure rahareform. Samuti tulid kasutusele uued põllutööriistad. Karolingide renessanss oli eelkõige majandusliku tähtsusega. Võeti kasutusele uus kirjavorm: karolingide minuskel. Kloostrite tähtsus Kloostrid olid tähtsad majanduslikult (põllumajandus- ja eeltööstusliku tehnika arengule avatud suurmaavaldustega), intellektuaalselt (scriptorium'is kopeerisid ja illumineerisid mungad käsikirju) ja kunstiliselt (miniatuurid, vitraaz, ehitus jne); vahel poliitilised (Cluny) ja loomulikult vaimulikud keskused. 13. saj kerjusmunkade suureks
lapsest saab nõid. Nõiduse kartuses, kuid ka suure püha tõttu oli keelatud külaskäimine. Mõnel pool on terariistaga maja või koguni põlde piiratud, et vältida kurja ligipääsu. Suur reede sobis ka armumaagiaks ehk selleks, et kedagi ennast armastama panna või hoopis teiste suhted sassi ajada. Tulu jaoks oli oluline töövahendite kas või korraks liigutamine ja imiteeriv parandamine või puhastamine, olid selleks siis kalavõrk, põllutööriistad või midagi muud. Suurem osa suure reede kombestikust on tänaseks hääbunud. KEELUD Keelatud oli kära ja müra tegemine: puuraiumine, ehitamine, kangakudumine, pesupesemine, kuid ka pillimäng, tantsimine ja laulmine, samuti küllaminek. Otse loomulikult ei tohtinud midagi majast välja anda. Suurel neljapäeval ja reedel tuli valvata, et lind ära ei petaks, st söömata ei tohtinud hommikul välja minna. LõunaEestis oli keelatud põrandate pühkimine soetab kirpe. TOIDUD
kasutada kolmeväljasüsteemi see tähendab, et ühel põllul kasvatati suvivilja teisel talivilja ja kolmas oli kesa all ehk puhkas. Sellise süsteemi väljakujunemine oli kasulik, sest varem kasvatati ühel põllul samal aastal suvi- ja talivilja ning sama põldu kasutati ka järgmisel aastal selle tulemusena muutus aga põld mõne aasta pärast kasutuks, sest selle muld polnud enam viljakas. Sellel ajal olid eestlastel olemas ka juba algelised põllutööriistad. Kindlasti oli neil olemas ader, sest me teame, et olid olemas adramaad(kindla suurusega põld, mida oli võimalik adraga harida). 1208 aastal (keskaeg) aga muutus eestlaste jaoks kõik, sest Eesti aladele jõudsid ristisõjad. Varasemast ajast olid eestlased tuntud, kui paganad, sest nende usuks oli taarausk. Nüüd aga tungisid võõrad meie maale ja tahtsid meile peale suruda ristiusku. Maarahva jaoks muutus kõik, sest nad pidid hakkama enda kodumaad kaitsma. Paljud talupojad
levikule), mõjutas kirjakeelte arengut 11. Laokohaõigus tähendas, et sadamast ei saanud kaupu läbi vedada kohalike kaupmeeste vahendust kasutamata. Laokohaõiguse said Tallinn, Riia ja Uus-Pärnu 12. Tsunfti ülesanded olid kaitsta turgu, kontrollida toodete hindu ja kvaliteeti. Skraa määras ära, mis tingimustel saadakse meistriks ja tsunfti liikmeks ning millised on vastaval erialal töötamise ja konkureerimise reeglid. 13. Keskaegsed põllutööriistad: poolvikat, kuuselatväke, raglid, vannasader, harkader, karuäke 14. Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Pärisorjus on pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine
AJALUGU MÕISTED: Reduktsioon-Rootsi aja mõisade riigistamine, 1680 Rootsil vaja raha ning mõisnik muutus rentnikuks ja pidi riigile maksma. Seati sisse vakuraamatud, kuhu olid üles märgitud talpoja kohustused mõisa ees. Riigiststud müisades kaotati pärisorjus. Resitutsioon-Mõisade tagasi andmine aadlikele Vene ajal, kaasnes talupoegade uus pärisorjastamine Asehalduskord- Katariina II kord ple Venemaa ja Liivi-ning Eestimaal (1783) Balti valitsuskord läheb ple Venemaale, linnadesse tulid vene seadused, kohtusüsteem jne. Aadlimatriklid kaotasid kehtivuse (pearahamaks) Pearahamaks- Katariina II poolt kehtestatud maks, mida pidid maksma vaid täisealised mehed. Aitas määratleda rahvaarvu. Talupoegade eest pidi maksma mõisnikud. Katariina II- Vene keisrinna, püüdis käituda valgustatud monarhina, proovis viia läbi venestamist Eestis ning lõi asehalduskorra, püüdis talupoegi aidata Põhjasõda- 1700-1721; to...
Vanem kiviaeg(paleoliitikum) algas inimese kujunemisega ja lõppes P-Euroopas viimase jääajaga. Sellest ajast ei teata Eestis midagi. Keskmine kiviaeg( mesoliitikum)u 9000 5000 a eKr. Noorema kiviaja( neoliitikum) u 5000 1800 a eKr alguse tunnuseks Eestis loetakse savinõude kasutuselevõttu. Eesti pronksiajas eristatakse vanemat (1800-1100) ja nooremat pronksiaega (u 1100 u 500 eKr) Vanem rauaaeg: Eelrooma rauaaeg( 500 eKr- 50 pKr) ja Rooma rauaaeg( 50- 450 pKr). Noorem rauaaeg: viikingiaeg( 800- 1050) ja hilisrauaaeg( 1050-1200). · Muinasaeg( 8000 eKr-1208 pKr). Muinasaeg lõppes muistse vabadusvõitlusega(1208-1227) · Eesti keskaeg( 13 saj. II pool- 17 saj algus). Selle lõpetas sõdade periood, mille tagajärjel oläks tänapäeva Eesti ala Rootsi kungriigi kooseisu( 1558- 1629[sõdade periood]) · Rootsi aeg(17...
aastal algas sõda ja uus elukorraldus segi paisati. Ma arvan, et Rootsi aeg möödus eestlaste jaoks suuremas osas peaaegu samamoodi, kui eelnevad sajandid, kuid need muudatused, mis 17. sajandi lõpus tehti jäid rahvale hästi meelde, sest tundusid peale sügavat pärisorjust vägagi kergendavalt. Kohustuste koorem tundus raskena ka sellepärast, et tolle aja põlluharimise viis oli vähe tootev. Valitses kolmepõllusüsteem, mille juures vilja all oli kõigest kaks kolmandikku. Põllutööriistad olid puudulikud ja väetamine nõrk. Laudasõnnikut ei jätkunud ja kunstsõnnikut sel aja veel ei tuntud. Tõsiseid raskusi tegi põllumehele ka põldude ribasus ja nende kaugus elamutest. Peale põlispõllu oli talupoegadel kasutada veel rohkesti metsamaid. Neid kasutati alet tehes, mis oli seotud suure jõupingutusega. See muutis elu veel raskemaks, eriti kuna tähelepanu pöörati rohkem vaimse elu parandamisele ja ei võetud midagi ette eestlaste
hingede aeg, talsipühad e jõulud (aeg, mil päike jõudis oma pessa ja pani kolme päeva jooksul mehele oma kolm tütart), andresepäev (käärima jõuluõlu, tuppa kirsioksad kas lähvad õitsema?), toomapäev (õlu sai valmis; valmistati pühade toidud, koristati), jõulu ajal tuppa mänd (kuusk alles 18. saj), vastlapäev, kevadpühad (õitsil käima hobusekarja hoidmas; kiiged parandatud, põllutööriistad valmis; jõululaupäeval ja Suurel Reedel külas ei käidud, pidu pühapäeval), suistepüha, jaanipeäv, ussimaarjapäev. Laulud: nt ,,Vastlapäeva laul", ,,Tulge tuld hoidma", ,,Kiik heas kohas", ,,Ilus neiu kiigel". o Tavandiväline lüürika Lüroeepiline laul laul, mis jääb vana ja uue vahele; seal esineb juba ühiskondlikke teemasid. (nt ,,Laul", ,,Anumate puhtus", ,,Humal", ,,Joodiku
Tema nagu ehtis keeruline tätoveering, hambad olid lihvitud ja kaunistatud nefriitplaadikestega, kõrvanibud olid nende külge kinnitatud kalkuniaunade abil pikaks venitatud. ,,Tõelisele mehele" allusid batabid, kes valitsesid linnriiki kuuluvaid külasid. Neis elasid maaharijad ja käsitöölised. Maajad harisid maad küllalt lihtsate vahenditega. Kuna nad ei tundnud muid metalle peale kulla Ja hõbeda, olid nende põllutööriistad valmistatud kivist ja puust. Kuivaperioodi algul langetasid põlluharijad kivikirvestega tüki metsa. Kui puud olid kuivanud, nad põletati. Seejärel kobestati alepõld kivikõblastega. Vihmaperioodi alguses tehti põllupinda kepiga augud ning pandi neisse maisiseemned. Taimede kasvamise ja maisi valmimise ajal peletati põldudelt linde ja loomi, kes sageli tegid põldudel palju kahju. Maisi valmimisel tõlvikud koristati, kuivanud varred aga põletati. Alepõldu sai
MAASUHTED JA MAAREFORMID 07.05.2012 Eesti ajaloo perioodiseerimist ikka peaks teadma peaks ikka teadma, kas Põhjasõda enne või mitte. Küsimused enamasti arutlemise vormis. Olemas peab olema üldine arusaam ja oskus teadmisi seostada ja kasutada. Eelkõige: kuidas ajalugu maastikus avaldub (mis tänapäeval näha on jälgedena?). Kirjalik eksam. Miks maaküsimusest rääkida ? Üks:enamus meist puutuvad ühes või teises kandis kokku ikkagi ka maasuhetega (territooriumid, planeeringud, maaomandid, kuidas maakasutust reguleeritakse, millised seadused kehtivad jne). Seega oluline ka teada ajalugu maasuhete ja maakasutuse reformide nurga alt. Terminid maasuhted ja maareform. Maasuhted kes ja mis tingimustel maad kasutada saab, millised õigused selleks ning millised kohustused sellega kaasnevad. Ja kui läbi ajaloo vaatame, siis maaomand pole kunagi olnud täiesti puutumatu ainuomand, vaid alati olemas olnud mingid ühiskondlikud reeglid, mis on...
terariistaga töötada. 25. märts paastumaarjapäev mindi üle suvisele ajale, kevade algus, naistepüha, naised käivad kõrtsis, meestelt nõutakse väljategemist. Riietuti valgesse. Kapsamaarjapäev. · Aprill (jürikuu, mahlakuu): 1. aprill naljapäev, karjalaskepäev kiusatakse neid, kes polnud kombeid omaks võtnud erinevate naljadega. 14. aprill künnipäev põllutööriistad pidid korras olema, esimene kündja/heinaniitja kasteti märjaks, anti mune ja seasabasid. 23. aprill jüripäev pikk talv möödas, põllud ootasid peremeest, kari ootas perenaist, peremees pidi ümber oma põldude käima, et head saaki saada. Kari viidi karjamaale, jäid sinna mihklipäevani. Tööliste palkamine tallu, tehti kaupa sulaste ja talutüdrukutega. Kirde-Eestis on see päev naiste peopäev. Lüpsiku turgutamine ja või tegemine. · Mai (lehekuu): 1
VanaVigala Tehnika jaTeeninduskool. Pihkva mõis. Referaat. Nimi:Getter Angerjärv. Tallinn 2006 Sisukord. 1.Sissejuatus. Lk 3. 2.Ajaloolised andmed Lk 37. 3.Ehitus kirjeldus Lk 78. 4.Kõrval hooned Lk 8. 5.Töö mõisas Lk 9. 6.Sovhoos Lk 910. 7. Pihkva mõisa telliskivitehas Lk 1011. 8.Kokkuvõte Lk 11. 9.Kasutatud kirjandus Lk 12 2 Sissejuhatus. Võrreldes paljude teiste P õhjaEesti mõisaanamblitega, mis rajati juba aastasadu tagasi (osalt keskajal, osalt Rootsi v õimu päevil 17. sajandil), omab Kose kihelkonda j ääv Pikva hoopiski lühema ajaloo. Naaberm õi...
Kordav tööleht: elu keskaegses linnas 7. klass Vastused võid leida nii õpikust kui ka töövihikust. 1. Kuhu tekkisid keskajal linnad (kuhu neid kõige sagedamini rajati)? (tv lk 36) · Headesse sadamakohtadesse · Kaubateede ristumiskohtadesse · Valitsejate linnuste lähedusse · Suurte katedraalide (peakirikute) lähedusse · Turu- ja laadaplatside ümbrusesse · Sildade lähedusse ja jõgede koolmekohtadesse 2. Millised ühiskonnas toimunud muutused mõjutasid linnade rajamist? (tv lk 36) · Põllumajanduse areng (võeti kasutusele kolmeväljasüsteem ja paremad põllutööriistad), tänu sellele tekkis põllumajandussaaduste (toiduainete) ülejääk. Neid ülejääke oli vaja kusagil müüa. · Suurenes käsitööliste arv, tänu millele toodeti rohkem kaupu, mida pidi kusagil müüma. · Paremad elutingimused põhjustasid rahvaarvu ka...
viisil kolmandate isikute kasutusse ilma üürileandja eelneva kirjaliku loata. Maa rendileping • Maa rendilepinguga annab rendileandja rentniku kasutusse maa, mida rentnik võib kasutada ainult rendilepingus määratud sihtotstarbel. Maa üleandmisel rentniku valdusesse tuleks koostada üleandmise akt, kus on ära märgitud üleantud maa osad ja maaga otstarbe poolest seotud ja üleantud esemed (näiteks põllutööriistad jms) ning nende seisund. Rendipinna üleandmise-vastuvõtmise akt • Rendipinna üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse selleks, et anda poolte vahel sõlmitud rendilepingus määratud objekt üle rendileandjalt rentnikule. Aktiga ei looda pooltele uusi kohustusi, vaid fikseeritakse rendiobjekti seisund ja mõõteseadmete näidud. Aktis peab olema märgitud üleantud objektide seisukord võimalikult adekvaatselt, et välistada võimalikke vaidlusi.
Seda õigust tarvitas mõisnik tihti kurjasti. Kindlaks määratud maksud olid kõrged ja teopäevade arv küllaltki suur. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Kõik see lasus raske koormana talupoegade õlgadel. Kohustuste koorem tundus raskena ka selle pärast, et põlluharimise viis oli vähetootev. Valitses kolmepõllusüsteem, mille juures vilja all oli kõigest kaks kolmandikku. Põllutööriistad olid puudulikud ja väetamine nõrk. Laudasõnnikut ei jätkunud ja kunstsõnnikut sel ajal veel ei tuntud. Tõsiseid raskusi tegi põllumehele ka põldude ribasus ja nende kaugus elamutest. Mõisnikud ostsid omale õiguse ja pealegi ei usutud üpris tihti seda, mida talupojad rääkisid. Halb oli see, et suure osa viljast pidid talupojad andma Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal. Takistati talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem
Kindlaks määratud maksud olid kõrged ja teopäevade arv küllaltki suur. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Kõik see lasus raske koormana talupoegade õlgadel. Kohustuste koorem tundus raskena ka selle pärast, et põlluharimise viis oli vähetootev. Valitses kolmepõllusüsteem, mille juures vilja all oli kõigest kaks kolmandikku. Põllutööriistad olid puudulikud ja väetamine nõrk. Laudasõnnikut ei jätkunud ja kunstsõnnikut sel ajal veel ei tuntud. Tõsiseid raskusi tegi põllumehele ka põldude ribasus ja nende kaugus elamutest. Mõisnikud ostsid omale õiguse ja pealegi ei usutud üpris tihti seda, mida talupojad rääkisid. Halb oli see, et suure osa viljast pidid talupojad andma Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal. Takistati talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg
" ), tal olid väiksena pelglikud silmad (.. pelglikud silmad, mis teda, Annat, aina vahivad ja vahivad..). Tal pole paremat silma, ta kogemata Annaga metsas joostes kaotas selle (,,Oli sul vaja ühe silmaga jääda ?" ). Alati kui Villu millestki räägib, siis teeb ta seda suurelt ja laialt, eriti täpselt, ta teab, mida ta tahab, see teeb ta unistavaks inimeseks, lisaks on ta ka väga täpne ja üksikasjalik, mis teeb ta asjalikuks (,,Veel tänavu ostaks uued põllutööriistad, masinad, paar hobust ja sügisel tõmbaks söötijäänud põllud ümber, talveks hauduma."). Ta on tundlik, eriti vangla teemadel, kui ta rääkis millestki ja sattus vanglateemadele, siis jäi ta vait (,,Mina varemalt ei teadnud, missugune rahuldus on töös, aga vangis.." Villu peatus.) Villu tegi oma tööd alati jõu ja püsivusega (Katku Villu murdis tööd teha, ta murdis tööd niisuguse jõu ja püsivusega...), tähendab et ta oli vastupidav ja tugev.
Alates 1586. aastast hakkas valitsus maid endistele omanikele või pärijatele tagasi andma. Järsult suurenes uute läänistuste arv. Suurenes aadli omavalitsuse tähtsus. Kujunesvälja Eestimaa rüütelkond. Selle kõrgeimaks võimuorganiks oli maapäev. Maapäev kaitses aadli huve valitsuse ees. Maapäeva kutsus kokku kuberner, seda juhatas rüütelkonna pealik. Aadli omavalitsuse alaline organ oli 12-liikmeline maanõunike kolleegium. 10. Mõisamajanduse areng, mõisate jagunemine, põllutööriistad 16.-17. Sajandil Rajati palju uusi mõisaid. Mõisamaid suurendati talude arvel. Maade mõisastamist stimuleeris kasvav nõudlus Eesti- ja Liivimaa teravilja järele Lääne-Euroopas. Talumaade vähenemine kestis kogu 17. sajandi. Kadusid paljud põliskülad, talupoegadel oli maale vaid kasutamisõigus. Enamasti pärandati talu isa surma järel siiski edasi pojale. Mõisamaade suurendamist soodustas ka rahvastiku arvu vähenemine Liivi sõja ajal. Umbes 75 %
Viimastel aastatel on hakatud eristama ka kvaternaarset sektorit, mis tähistab moodsaimat osa majandustegevuses. See sümboliseerib postindustriaalset tootmisviisi ja infoühiskonda. Postindustriaalset ajastut iseloomustab deindustrialiseerumine, s.o sekundaarsektori asendumine teenindava ja kõrgtehnoloogiliste tegevusaladega. *Agraarühiskonnas valdav osa elanikest töötab põllumajanduses, tööstuses ja teeninduses vähe tööjõudu *Industriaalühiskonnas uuenesid põllutööriistad ja vajati vähem põllumajanduslikku tööjõudu. *Postindusriaalses ühiskonnas hõivatus tööstuses väheneb ning suureneb teenindus ja teabetöötluses. *Põhjas kõrge haridustase, hõivatus põllumajanduses väike, peamiseks hõivealaks on teenindus ja teabetöötlus. *Lõunas kirju haridustase (kirjaoskamatud ja kõrgharidusega), ülekaalukalt on algharidusega inimesi, hõivatus põllumajanduses langeb, kuid on siiski kõrge, hõivatus
Talumajandus 18. sajandi lõpus muutus olukord Euroopa turul põhjalikult. Olles alates 13. sajandist põllumajandusega seotud, ei saanud ka Eesti põllumajandus, eelkõige mõisad, toimuvast kõrvale jääda. Põllumajanduse arendamiseks asutati 1792. aastal Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet. Hakkasid levima põhimõttelised uuendused, nagu maaparandus, viljavaheldussüsteem, täiustatud põllutööriistad, uued põllukultuurid (kartul, ristik) jne. Mõisate kaudu jõudis see kõik järk-järgult ka taludesse (entsüklopeedia 1998). 9 Rahva toidumajandusse tõi suure muudatuse kartulikasvatuse levimine 19. sajandi alguspoolel. Kartul sai Eesti põldudel võrdlemisi üldiseks, leevendades ikaldusaastate näljahädasid. Talupoegade toidulaual omandas kartul tähtsa koha, mõisate viinaköökides hakati kasutama seda vilja asemel (entsüklopeedia 1998). Maakäsitöö
kasutaja ei või asja oluliselt muuta ega ümber kujundada. Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega (vajalik fikseerida kinnistusraamatus) Kasutusvalduse esemeks võib olla: maatükk, hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus korterihoonestusõigus, nii üksikasjad kui asjade kogumid. Kasutusvaldus laieneb ka vallasasjadele, mis on kinnisasja päraldisteks (nt põllutööriistad, vilja seeme, põllumajanduslik vallasvara, mis teenib põllumajandusliku kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist). Ka laevakinnistusraamatusse kantud laevad Kasutusvaldusega võib välistada mõne kindla kasutusviisi või kinnisasja mõne osa kasutamise (AÕS § 201 lg 3). (Näiteks välistatakse metsa kasutamine või näiteks antakse kasutusse 10 ha põldu,aga ülejäänud 2 ha põllu kasutus välistatakse)
Puudusid ka sõjariistad. 3. ei olnud abiväge, suletud ühiskond. Täisealisi mehi polnud piisavalt, ristirüütlitel oli aga pidev juurdevool Euroopast. 4. oli vaja veel võidelda ka taanlaste, venelaste ja rootslaste vastu, see oli kurnav. Positiivsed tulemused kaupmehed tulid, sellega Hansa Liit. Sellega rahanduslik kasum, kuid see oli vaid välismaalastele, mitte aga eestlastele. Eesti alad ühtsesse Euroopa kaubandusruumi. Areng põllutööriistad, haridus( enne 17ndat sajandit aga talupoegadeni mitte) tekkisid aga koolid linnades, algas haridutegevus. Geograafiliselt- ristiusk toodi läänest, see oli hea, sest see päästis meid venestamisest. Ristiusk oleks meie maale tulnud nii või teisiti ja oli hea see, et venemaa meile seda ei toonud. Vene õigeusu kirik oli venekeelne ja sellega sunniti keelt õppima. Eesti alad lülitusid Euroopa kultuuriruumi. Haridus, teadus, kultuur väga euroopalikud.
XXX Linnageograafiast Edgar Kanti uurimuse "Tartu linnasüda" näitel. Referaat. Matemaatika- ja Loodusteaduskond Õpperühm: XX Juhendaja: XXX Tallinn 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus. Valisin teema, sest olen Tartus sündinud ja see on mulle väga südamelähedane linn. Samuti üliõpilasena tundus sobiv kirjutada just ülikoolilinnast ning sellega seonduvast. Kuigi linnageograafia ei pruugi olla kõige huvitavam inimgeograafia osa on sellel siiski suur tähtsus üldises pildis ning käsikäes geograafilise uurimise ja esitamise metoodiliste probleemide areneva selgitamisega on just palju valgust toodud ka asula- ja liiklemis-maateaduslikesse küsimustesse ja ülesannetesse. Miks siis mitte saadaval olevat informatsiooni enda kasuks ära kasutada. Kõige enam uuritakse linnade asendit ja kaalutakse ruumi...
Kindlaks määratud maksud olid kõrged ja teopäevade arv küllaltki suur. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Kõik see lasus raske koormana talupoegade õlgadel. Kohustuste koorem tundus raskena ka selle pärast, et põlluharimise viis oli vähetootev. Valitses kolmepõllusüsteem, mille juures vilja all oli kõigest kaks kolmandikku. Põllutööriistad olid puudulikud ja väetamine nõrk. Laudasõnnikut ei jätkunud ja kunstsõnnikut sel ajal veel ei tuntud. Tõsiseid raskusi tegi põllumehele ka põldude ribasus ja nende kaugus elamutest. Mõisnikud ostsid omale õiguse ja pealegi ei usutud üpris tihti seda, mida talupojad rääkisid. Halb oli see, et suure osa viljast pidid talupojad andma Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal.
· üleminek teorendilt raharendile c) Tulemused: · soodsad tingimused talude päriseksostmiseks (suurim hooaeg 1860-70.a.). Raha selleks peamiselt linakasvatusest tänu kõrgele hinnale · tänu vabanemisele teotööst otsustab talupoeg ise majandamise üle ( ettevõtlikkus, majanduslik arukus, rahakasutamine, harjumine turusuhetega) · mõisnik saab rahalised võimalused (raharent + talude müük) uuendusteks : uued põllutööriistad, tõu- ja sordiaretus, väetamine, maaparandus d) Tähtsus: toimub üleminek TURUSUHETELE 2. Laevandus ja meresõit a) Purjelaevanduse õitseng 19. saj. II poolel : · Laevaehitus Häädemeestel, Lahemaal. · Peamiselt rannasõidud Riiga, Peterburi, Soome, Rootsi. · Erihariduseta nn. metskaptenid (Kihnu Jõnn) orienteerusid rannamärkide järgi.
Puude kokkuhoiuks seati mõnes peres tuppa üles väike raudahi. Mööbel ja tarberiistad jms. olid kõik endised, sest uusi polnud kuigivõrd saada ning nende ostmiseks või vahetamiseks puudusid võimalused. Talu kui selline hävitati kolhoseerimisega, mis põhiosas teostati 11 küüditamise järel 1949. aastal. Senine hektarites mõõdetav kodu ahenes majaks, õueks ja väikeseks aiamaaks. Põllutööriistad läksid koos lehmade- hobustega kolhoosile või jäid tallinurka lagunema. (Vahtre 2002: 7-18) Kolhoosikord tõi veel ühe muudatuse- nn uued inimesed, juurteta põllutöölised, nii eestlased kui ida poolt tulnud, kes majutati kas endistesse häärberitesse, küüditamisest tühjaks jäänud taludesse või ka asustatud hooneisse, mille pererahvas kokku suruti. Seesuguse kontingendi tekkimine maale mõjus laastavalt. Põllutöölistest asukad ei lappinud laudakatust, vaid saagisid lauda
1. Vana hea rootsi aeg? Rootsi ajale pandi aluse Gustav Adolfi võitudega. See oli eesti rahva kultuurilise arengu seisukohalt tähtis sajand (17 saj), ning mõjutab meid tagantjärele tänapäevani. Eestlased on rootsi aega tagasi igatsenud. Tegelikkuses ei möödunud rootsi aeg eestlastele sugugi mitte roosiliselt, suurt majanduslikku edu saavutasid mõisnikud. 2.Kuidas oli korraldatud valitsemine? Kõige tunnuslikum joon: keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. Talupojad olid vabad ja neil oli isegi oma esindus rootsi esinduskogus, riigipäeval. 1611 asus rootsi troonile Gustav II Adolf (ta ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud temaga mingeid lepinguid). Pärast Gustav Adolfi surma asus troonile tema 6-aastane tütar Kristiina, keda asendas täisealiseks saamiseni Axel Oxensterna. Kristiina ajal tunnustati Liivimaa rüütelkond, mille tagajärjel kujunes välja maariik (Eesti ja Liivimaa aadlike omavalitsus). Toimus ulatuslik riigimaade müük...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Evert Alba XII tahvli seadus Allika analüüs Võrdlev õigussüsteemide ajalugu Õppejõud: Maie Ruus Tallinn 2011 Sissejuhatus Rooma ühiskonda on nimetatud õigusühiskonnaks tulenevalt sellest, et 451. - 450. a. sai valatud vana e tavaõigus uude vormi ius scriptum ( kirjalik vorm ). XII tahvli seadused on vanim nii mahukas ladinakeelse kirjasõna mälestis, millest on säilinud tänaseni üksikud fragmendid, kuid see pani aluse õiguse arengule, mis levis üle maailma. XII tahvli seadused olid au sees ja seda kummardati roomlaste poolt, mis sisaldasid ka teiste riikide õiguse elemente ja oli ühtlasi õiguse leviku kui ka kasutuse alustalasid. Mida roomlased ja hiljem ka teiste riikide inimesed järgisid tulenevalt XII tahvli seadustest ja kui tähtis selle üleskirjutamine oli õiguse leviku tähenduses? Allika analüüs ...
Seda õigust tarvitas mõisnik tihti kurjasti. Kindlaks määratud maksud olid kõrged ja teopäevade arv küllaltki suur. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Kõik see lasus raske koormana talupoegade õlgadel. Kohustuste koorem tundus raskena ka selle pärast, et põlluharimise viis oli vähetootev. Valitses kolmepõllusüsteem, mille juures vilja all oli kõigest kaks kolmandikku. Põllutööriistad olid puudulikud ja väetamine nõrk. Laudasõnnikut ei jätkunud ja kunstsõnnikut sel ajal veel ei tuntud. Tõsiseid raskusi tegi põllumehele ka põldude ribasus ja nende kaugus elamutest. Mõisnikud ostsid omale õiguse ja pealegi ei usutud üpris tihti seda, mida talupojad rääkisid. Halb oli see, et suure osa viljast pidid talupojad andma Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal. Takistati talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem
Nende valitsemiseks kehtestati Eestimaal Rootsi haldussüsteem. Kuninga kõrgeim esindaja oli Tallinnas resideeriv asehaldur ehk kuberner. Alates 1586. aastast hakkas valitsus maid endistele omanikele või pärijatele tagasi andma. Järsult suurenes uute läänistuste arv. Suurenes aadli omavalitsuse tähtsus. Kujunes välja Eestimaa rüütelkond. Selle kõrgeimaks võimuorganiks oli maapäev. Maapäev kaitses aadli huve valitsuse ees. Mõisamajanduse areng, mõisate jagunemine, põllutööriistad 16-17.sajandil. 16. ja 17. sajandil kujunes välja Eestis mõisamajandus. Rajati palju uusi mõisaid (eriti Rootsi ajal). Mõisamaid suurendati talude arvel. Maade mõisastamist stimuleeris kasvav nõudlus Eesti- ja Liivimaa teravilja järele Lääne-Euroopas. Kadusid paljud põliskülad, talupoegadel oli maale vaid kasutamisõigus. Mõisamaade suurendamist soodustas ka rahvastiku arvu vähenemine Liivi sõja ajal. Mõisad jagunesid nende valdajate järgi põhiliselt:
962. Kui Saksamaa kuningas Otto I krooniti keisriks ühendati keisri tiitel Saksamaa kuningriigiga-> tekkis Saksa-Rooma keisririik. KAROLINGIDE RENESSANS: Karolingide õukond hakkas taas väärtustama antiikaja kultuuripärandit, kogudes enda ümber teadlasi, kunstnikke, kirjamehi. Rajati ilmalikke õppeasutusi, kujunes lõplikult välja kloostrite tähtsus käsikirjade ümberkirjutamises, kasutusele tulid uued põllutööriistad. Karl Suure rahareformi tagajärjel hakati taastotma kohalikke münte. Kultuur eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase, kuid renessanss oli eelkõige majandusliku tähtsusega. Lisaks võeti kasutusele uus kirjavorm-> Karolingide minuskel (üksiktähed esitati reeglipärasel stiiliputal naabertähtedest sidumata kujul) Straßburger Eide 842: 840 aastal suri Karl Suure poeg Ludwig Vaga ning poegade vahelised tülid suurenesid. Liidu moodustasid Ludwig Sakslane ja Karl Kiilaspea
suutelised toime tulema põllumajanduse taastamise ja arendamise ülesannetega, seetõttu on vaja jõud ühendada. Kollektiviseerimine. Silmas pidades põllumajanduse kollektiviseerimist, otsustati esialdu arendada põllumajandluslikku kooperatsiooni. Vabariigi esimene kolhoos organiseeriti 1947.a Saaremaal. 1947.a kulges kolhooside rajamine Eestis võrdlemisi aeglaselt. Kavandatud 17 kolhoosi asemel jõuti luua vaid 5. Kolhoosi astumisel pidi talunik andma oma maa, loomad, põllutööriistad ja muu vara ,,vabatahtlikult" kolhoosi. Talle jäi vaid 06 ja õueaiamaad, selle harimiseks vajalik väikeinventar ning kolhoosi põhikirjas lubatud loomad. Iseseisvalt tegutsenud peremehest sai sisuliselt palgatööline. Talurahva ühinemine kolhoosidesse jätku 1948.a, kuid samuti aeglaselt. Murranguliseks sai 1949.a, vabariigis oli 455 kolhoosi, kuhu oli ühinenud 7770 majandit. Massiline kolhooside moodustamine algas 1949.a märtsi lõpus. Selle vallandas hirm, mille oli
Seda õigust tarvitas mõisnik tihti kurjasti. Kindlaks määratud maksud olid kõrged ja teopäevade arv küllaltki suur. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Kõik see lasus raske koormana talupoegade õlgadel. Kohustuste koorem tundus raskena ka selle pärast, et põlluharimise viis oli vähetootev. Valitses kolmepõllusüsteem, mille juures vilja all oli kõigest kaks kolmandikku. Põllutööriistad olid puudulikud ja väetamine nõrk. Laudasõnnikut ei jätkunud ja kunstsõnnikut sel ajal veel ei tuntud. Tõsiseid raskusi tegi põllumehele ka põldude ribasus ja nende kaugus elamutest. Mõisnikud ostsid omale õiguse ja pealegi ei usutud üpris tihti seda, mida talupojad rääkisid. Halb oli see, et suure osa viljast pidid talupojad andma Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal. Takistati talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem kui
• 1.04 naljapäev ja karjalaskepäev- kui oli halb ilm siis loomi välja ei lastud; reede ja esmapäev ei olnud head päevad loomade välja laskmiseks. Naljapäev on kujunenud sellega kui paavst Gregorius kehtestas uue kalendri, aasta hakkab esimesest jaanuarist peale , mitte 1 aprillist nagu oli vanasti, ja need kes ei olnud seda infot veel saanud ja tava endale omaks võtnud, siis just neid hakati kiusama ja narrima. • 14.04 künnipäev- põllutööriistad pidid korras olema; esimest kündjat, heinaniitjat kasteti märjaks ja vastutasuks anti neile mune ja seasabasid. • 23.04 jüripäev- pikk talv möödas ja põllud ootasid perenaist(kari) ja peremeest(põllud),peremees pidi ümber põldude käima, et head saaki saada ja sel päeval oli see kui karjus kutsus karju kokku ja viidi karjamaale ja terve suvi olid karjamaal ja mihklipäeval toodi kari lauta tagasi. Samuti oli ka abiliste palkamine
maksimaalne pikkus kuni 27 meetrit, laius kuni 6 m. Kindlustatud asulakohad kaubateede ääres, koolmekohtade juures, ristteede lähedal, st kohtades, kust kulges pikamaakaubandus. Sellised kohad soodsad kaubitsemiseks, aga ka võimalike läbipääsutasude võtmiseks. Tänu sellele kasvas asulate jõukus, nende kaitsekss ehitati kindlustusi. Avaasulad olid kindlustatud asulate naabruses sellistes kohtades, mis pakkusid looduslikku kaitset. Põhitegevus künnipõllundus, põllutööriistad valmistati kivist ja puust (pronksist relvad). Kasvatati otra, nisu, kaunvilju; veiseid, sigu, lambaid, kitsi. Hobused. Jätkuvalt tähtis jaht: metssead, põdrad, püüti kala. Metallitööga tegeles osa rahvastikust. Maak Kesk-Saksa maagimägedest, võib-olla ka Alpidest ja Karpaatidest. Metallesemed: kirved, noad, pistodad. Endiselt kasutusel kivi, luu, sarv. Pronksitoodang õitses alates u 1650 eKr, siis standardkaupade masstootmine. Uue relvatüübina nn varretatud pistoda
sundis paavsti end keisriks kroonima. 962. aastal, kui Saksamaa kuningas Otto I krooniti keisriks, ühendati keisri tiitel Saksamaa kuningriigiga tekkis Saksa-Rooma keisririik. Karolingide renessanss Karolingide õukond hakkas taas väärtustama antiikaja kultuuripärandit, kogudes enda ümber teadlasi, kunstnikke, kirjamehi. Rajati ilmalikke õppeasutusi, kujunes lõplikult välja kloostrite tähtsus käsikirjade ümberkirjutamises, kasutusele tulid uued põllutööriistad. Karl Suure rahareformi tagajärjel hakati taastootma kohalikke münte. Kultuuri eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase, kuid renessanss oli eelkõige majandusliku tähtsusega. Lisaks võeti kasutusele ka uus kirjavorm Karolingide minuskel. Karl Suure pärijad Karl Suure poeg Ludwig Vaga (Nõrk) [814-840] suutis vaevaliselt riiki koos hoida. Jagas eluajal selle poegade vahel. Ümberjagamistega rahulolematud pojad Lothar, Ludwig
Kõige selle materjali muretsemine ja esialgne töötlemine, enne kui see asjade tootmiseks kõlbab, on nõudnud inimeste tööd (näit, kõlbab puu tisleri töökojas alles siis tarvitamiseks , kui see on metsast raiutud, saeveskis laudadeks saetud, lauad kuivatatud ja turule veetud, kust tisler need ostab, et tooli teha). Teiseks - kapitali hulka kuuluvad kõik tööriistad, masinad ja kõik ehitused, mis aitavad tööviljakust tõsta (tööriistad, seadmed ja teised masinad, põllutööriistad - adrad, äkked, sirbid, vikatid, tuulamise masinad, rehepeksumasinad jne. raudteed, kiviteed, kanalid, laevad jne.). On arusaadav, et need kõik asjad on varem inimeste tööd nõudnud ja on abiks uute toodete loomiseks. Kolmandaks kapitaliks nimetatakse koduloomi. Loomi ei sünnita otseselt inimese töö. Loomade eest hoolitsemine, nende toitmine aga nõuab inimestelt rohket vaeva. Ja et nad inimesele tootmises suurt abi annavad, siis võime neid samuti kapitaliks kutsuda
Metsa kõrvalkasutus 3 1. Mis on metsakasutus? 3 2. 1.1. Metsa kõrvalkasutus 4 1. Metsa kasutamine metsaseaduse valguses 5 1. Kaitstavate loodusobjektide hoidmine e. looduse kaitse 6 1. Maastiku, mulla või vee kaitsmine 6 2. Sanitaarkaitse 7 3. Virgestus 8 4. Metsa kõrvalsaaduste varumine 11 7.1. Seened ja seenekasvatus 11 7.1.1. Seenekasvatus 12 7.2. Metsamarjad ja marjakasvatus 13 7.2.1 Pohl ja tema kasvatamine 14 7.2.2. Mustikas ja tema kasvatamine ...
eesmärk pole aidata meil maast toiduaineid kätte saada (sest maa kannab väga hästi vilja harimatagi), vaid mida me kasutame selleks, et edendada nende viljade kasvatamist, mis meile kõige paremini maitsevad? Kuid oletagem, et inimesi sai nii palju, et nende toitmiseks ei piisanud enam loomulikest maa-andidest. See on eeldus, milles, olgu muuseas öeldud, tuleb ilmsiks üks inimliigi eluviisi suurtest eelistest. Eeldagem, et põllutööriistad langesid ilma seppade ja töökodadeta otse taevast metslaste käte vahele; et need inimesed said võitu surmavihast, mida nad kõik tundsid järjepideva töötamise vastu; et nad õppisid oma vajadusi nii kaugele ette nägema, et taipasid, kuidas maad harida, seemneid külvata ja puid istutada; et nad leiutasid vilja jahvatamise ja viinamarjade kääritamise kunsti. . . Kõiki neid asju olevat pidanud neile õpetama jumalad, sest pole sugugi mõistetav, kuidas nad oleksid võinud seda
962. aastal, kui Saksamaa kuningas Otto I krooniti keisriks, ühendati keisri tiitel Saksamaa kuningriigiga tekkis Saksa-Rooma keisririik. Karolingide renessanss Kultuuri tõus Frangi riigis 8. saj II poolel ja 9. saj algul. Karolingide õukond hakkas taas väärtustama antiikaja kultuuripärandit, kogudes enda ümber teadlasi, kunstnikke, kirjamehi. Rajati ilmalikke õppeasutusi, kujunes lõplikult välja kloostrite tähtsus käsikirjade ümberkirjutamises, kasutusele tulid uued põllutööriistad. Karl Suure rahareformi tagajärjel hakati taastootma kohalikke münte. Kultuuri eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase, kuid renessanss oli eelkõige majandusliku tähtsusega. Lisaks võeti kasutusele ka uus kirjavorm Karolingide minuskel. Karl Suure pärijad Karl Suure poeg Ludwig Vaga (Nõrk) [814-840] suutis vaevaliselt riiki koos hoida. Jagas eluajal selle poegade vahel. Ümberjagamistega rahulolematud pojad Lothar, Ludwig Sakslane ja Karl
juurest teise juurde ja elas kogu aeg kellegi kulul). Karolingide renessanss hakati taas väärtustama antiikaja kultuuripärandit, õukond kogus enda ümber teadlasi, kunstnikke ja kirjamehi. Kultuuris oli eesmärk saavutada antiik-rooma tase. Rajati ilmalikke õppeasutusi. Kujunes lõplikult välja kloostrite tähtsus käsikirjade ümberkirjutamises ja teaduse õpetamises. Hakati taas tootma kohalike münte Karl Suure rahareform. Samuti tulid kasutusele uued põllutööriistad. Karolingide renessanss oli eelkõige majandusliku tähtsusega. Võeti kasutusele uus kirjavorm: Karolingide minuskel. Antiikroomateaduskunstkirjandus-õppeasutused,kloostritegevus-rahareform-põ llutööriistad-minuskel Karl Suure pärijad. Karl Suure poeg Ludvig I Vaga (814-840) suutis vaevaliselt riiki koos hoida, jagas juba oma elu ajal riigi oma poegade vahel. Ümberjagamistega rahuolematud pojad Lothar, Ludvig Sakslane, Karl Paljaspea ja Pippin pidasid tema
viidi oma põldude juurde, sellest individuaalse peretalunduse võidukäik. Moodsa põllumajanduskultuuri algus, kus iga peremees võib reageerida turumajanduse nõudmistele erinevalt ja naabritest sõltumata. Samasugused tehnilised reformid ka Taani-Norra aladel 18.-19. sajandi vahetuses. Põllumajanduse intensiivistamine Viljakates piirkondades tulemus saavutati uute ja paremate põllumajanduslike meetoditega põldude efektiivsem väetamine ja mitmeväljasüsteem, tööstuslikult toodetud põllutööriistad (masinad), sordiaretus (nisu, rukis, kaer). Nt 1770-1870 teraviljatootmine Taanis kasvas 4,5 miljonist tünnist 20 miljoni tünnini. Kasvatati järjest rohkem loomasööta, karjamajanduse areng (väetis, liha, piimandus). Põhjapoolsetel äärealadel jätkus metsa ülesharimine põlluks (ekstensiivne kasv). Põllumajanduse areng Perifeerias (Soomes, Norras, Islandil) olulised kõrvalised lisasissetulekud: nt tõrva tegemine ja viina põletamine, kalastus, prahivedu ja jahipidamine
Ühismajanditega tuli alustada NEP-i likvideerides algusest peale. NEP-i aastatel oli propageeritud kõikvõimalikke põllumaj ühistuid, neid oli talurahvas hoopis paremini omaks võtnud. Oli ka ühistuid, mis tegelesid ühise maaharimisega- kommuunid, artellid, kolhoosid, TOZ-id (maaharimise ühistu). Kõik olid ühistegevuse vormideks, erines kollektiviseerituse aste. Kõige tagasihoidlikum oli kollektiviseerituse ase TOZ-ides, kus ühine oli vaid põllumaa, põllutööriistad, loomad jne, oli jätkuvalt talupoegade eraomand. Maad anti tükkhaaval välja ühele ja teisele perele, kes seda siis harisid. Kõige enam oli kollektiviseeritud kommuun- ühine oli kõik- maa, põllutööriistad ja ka töö. Kolhoos oli pigem lähedane kommuunile- võimalikult ühistatud, aga mitte kõik- jäeti kätte mingi tükike õue aiamaad, kus sai köögivilja kasvatada jne, jäeti ka mõni loom. Kollektiviseerimine taasalgas 1928 jaanuaris seoses varumisvolinike ja Stalini enda
kasutaja ei või asja oluliselt muuta ega ümber kujundada. Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega (vajalik fikseerida kinnistusraamatus) Kasutusvalduse esemeks võib olla: maatükk, hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus korterihoonestusõigus, nii üksikasjad kui asjade kogumid. Kasutusvaldus laieneb ka vallasasjadele, mis on kinnisasja päraldisteks (nt põllutööriistad, vilja seeme, põllumajanduslik vallasvara, mis teenib põllumajandusliku kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist). Ka laevakinnistusraamatusse kantud laevad Kasutusvaldusega võib välistada mõne kindla kasutusviisi või kinnisasja mõne osa kasutamise (AÕS § 201 lg 3). (Näiteks välistatakse metsa kasutamine või näiteks antakse kasutusse 10 ha põldu,aga ülejäänud 2 ha põllu kasutus välistatakse)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
