Kinnisasi-maapinna piiritletud osa (maatükk). Omand- isiku täielik õiguslik võima asja üle. Igaüks võib olla omanikuks(eraõiguslik isik, avalik-õiguslik isik). Korteriomand- omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa reaalosa juurde kuuluvast tervikust. Valdus-tegelik võim asja üle. Kinnisomand- omand kinnisasja suhtes. Ruumiline ulatus. Ei ulatu maavaradele. Kinnisomand-kinnisasja kasutamisega kaasnevad õigused ja kohustused, eelkõige omandiõigus. Kinnisvara- isikule kuuluvad kinnisasjad, ning nendega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. Kinnisvara füüsilised omadused:liikumatus, ainulaadsus, hävimatus, topograafia, kolmemõõtmelisus.
Tartu Aasta EUR/m2 Korteriomandite keskmise ruut 2008 1,087.14 2010 803.55 1,400.00 2012 889.88 2015 1,184.23 1,200.00 1,087.14 1,000.00 Põlva Aasta EUR/m2 800.00 803.55 2008 483.48 EUR/m2 2010 353.57 600.00 624.48 2012 331.51 483.48 2015 363.49 400.00 359.05 353.57 200.00 Võru Aasta EUR/m2 0.00 2008 624.48 2008 2009 2010 2011 2010 359.05 ...
Ehitise äravedamine, ehitise jätmine kinnisasja omanikule tasu eest, kahju tekitamine hoonestajale. 7. Kinnispant (hüpoteek) mõiste. Kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud, on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Omanikuhüpoteek - hüpoteegi seadmine kinnisasja omanikuenda kasuks. Hüpoteek tekib kande tegemisega kinnistusraamatusse ja lõpeb kande kustutamisega. 8. Ehitise reaalosa ja mõttelise osa mõiste. Asi võib tsiviilkäibes olla tervikuna, reaalosana või mõttelise osana. Asja reaalosa on asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana. 9. Kuidas võib hinnata ja järjestada aktsiate ja kinnisvara järgmised tunnused: tulukus, risk, likviidsus, juhtimine, jaotamine osadeks. 10. Kuidas kinnisvara iseäärasused mõjutavad kinnisvaraturu
hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Seda võib teha siis, kui asja ähvardab hävimine. AÕS § 71 lg 2 on nõudenorm, mille alusel saab üks kaasomanik nõuda teiselt kaasomanikult tema osale vastava vilja väljaandmist. AÕS § 71 lg-t 2 tuleb tõlgendada laiendavalt nii, et selle sätte alusel on kaasomanikul õigus esitada teise kaasomaniku vastu, kes kasutab kaasomandi mõttelisest osast suuremat reaalosa, nõue kasutuseeliste hüvitamiseks. Kasutuseeliseks on ka see, kui isik kasutab oma kaasomandi mõttelisest osast suuremat kasulikku pinda. (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades 3-2-1-137-10, 3-2-1- 149-10, 3-2-1-172-10, 3-2-1-51-11) Käsutamine Mõttelist osa võib kaasomanik võõrandada, pärandada või koormata. Mõttelisele osale ei saa seada servituuti ega hoonestusõigust kuna need piiratud asjaõigused eeldavad konkreetse asja olemasolu.
19. Kinnistusraamatu koosseis 20. Kinnistusregistri koosseis 21. Eelmärke, vastuväite, keelumärke ja märkuse olemus 22. Kinnistamiseks vajalikud dokumendid 23. Piiratud asjaõiguste järjekoha vanuseprintsiip 24. Kinnisomandi mõiste 25. Kinnisasja seadusjärgse omandamise viisid (olemus) 26. Kinnisasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 27. Kinnisomandi kitsendused (seadusjärgsed ja tehingulised) 28. Korteriomandi mõiste (kaasomandiosa ja reaalosa olemused) 29. Korteriomandi tekkimine ja lõppemine 30. Korteriomandi käsutamine, kasutamine ja valitsemine 31. Kasutusvaldus (mõiste, tekkimine, lõppemine, kasutusvaldaja õigused/kohustused) 32. Reaalservituut (mõiste, tekkimine, lõppemine, teeniva/valitseva kinnisasja omaniku õigused) 33. Isiklik kasutusõigus (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 34. Reaalkoormatis (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 35
(märkus). 35. Millises osas on võimalik kinnistusraamatu kannetele tugineda? 36. Kui kaugele ulatub tavapäraselt kallasrada? Kallasraja laius on: 1) laevatatavatel veekogudel 10 meetrit; 2) teistel veekogudel 4 meetrit; 3) suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, 2 meetri laiune kaldariba, mida mööda võib vabalt ja takistamatult veekogu ääres liikuda. 37. Millest koosneb korteriomand? Korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. KAASOMANDI- JA REAALOSA • Kaasomandi esemeks on maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Kaasomandi hulka kuuluvad reeglina nt vundament, katus, ehitise kandvad konstruktsioonid, kütteseadmed, torustik jne. REAALOSA
kuuluvates ruumides (elamu koridor), kas servituudi peaks jagamisel üle kandma kõigi korteriomandite registriosadesse? 1. Kinnistu jagamine kaasomandiks KOS § 3 alusel ? a. kinnisomand (kinnisturaamatu seadus KRS § 5 brim 1) Hoonestusõiguse alusel on võimalik luua korteriomandit. + b. maatükk + c. ehitis + d. kogu kinnisasi tuleb jagata korteriomanditeks + e. reaalosa ja kaasomandi osa (korteriomandiks ei saa jagada asja kui ei ole võimalik tuvastada reaalosa, iseseisvalt toimetavat majandusüksus on vaja leida, ainult siis saa jagada korteriomanditeks) + Jah. Saab jagada § 3 alusel korteriomanditeks. 2. Parkimine ? Kõige tähtsam, et seaduseandja näeb ette, parkimiskoha saab kokku leppida kokkuleppel. Ei saa otsustada häälteenamusega koosolekul. Tuleb kokku leppida tulenevalt § 12 (1). 3
Võrrandite lahendamine on sundinud matemaatikuid võtma kasutusele uusi arvuhulki. Näiteks võrrandil 8 + x = 3 ei ole naturaalarvulisi lahendeid. Sellel võrrandil on aga Näide 1. Kontrollime, kas arvude 4 - 5i, -3i + 2, -6i + 4 ja 2 - 3i seas on võrdseid. Esimese ja kolmanda arvu reaalosa 4 (seega võrdsed), kuid nende arvude olemas lahend täisarvude hulgas Ä. Täisarvude hulgas ei ole lahendeid näiteks imaginaarosad (-5i ja -6i) pole võrdsed. Seega pole ka arvud omavahel võrdsed. võrrandil 2x = 3. Ratsionaalarvude hulgas  on sellel võrrandil lahend olemas.
Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Pos - Õigus asja vallata, käsutada, kasutada. Neg – õigus välistada teiste isikute mõjud Vallata – teostada faktilist võimu Kasutada – asja kasulike omaduste tarbimine ja viljade saamine Käsutamine – asja juriidilise staatuse määramine – võõrandamine ja asjaõigusega koormamine. Kaasomand – osade suurus omandis on määratud. Kuulub teatud kindlaksmääratud ja mõtteline osa ühisest asjast, mitte aga konkreetne reaalosa asjast. Valdamine ja kasutamine toimub kaasomanike kokkuleppel või enamuse otsuse kohaselt. Ühisomand – osade suurus pole määratud. Omandi kaitse – omaniku nõuded, mille eesmärk omandi kaitse. Vindikatsioonihagi - omaniku nõue vaidlusaluse asja seadusevastase valdaja vastu temalt asja äravõtmise ja selle omaniku valdusesse üleandmise nõuga. Ilma valduse nõudeta ei ole asi vindikatsioon. Negatoorhagi – kõik need juhtumid, mil asja valdust ei kaotata
omandamisega mitme isiku poolt, omandi jagamisel ainuomaniku poolt osa võõrandamise eesmärgil, juhuse tõttu, juriidilise isiku lõppemisel, korteriomandite lõpetamisel, igamise, okupeerimise, leiu või ümbertöötamise korral mitme isiku poolt. Suhetes kaasomanikega on kaasomanikul kõik omaniku õigused, arvestades kaasomandi tekke aluseks olevast tehingust, seadusest. Eeldatakse et kaasomanikule kuulub tema mõttelise osa suurusele vastav võimalus kasutada ühise asja proportsionaalset reaalosa. Kolmandate isikute suhtes on kaasomanikul kõik omaniku õiguse ta esineb kui terve asja omanik. Kaasomanikule kuulub asja majandamisest saadav loodus- ja õigusvili proportsionaalselt tema osale omandis. Kaasomandi puhul kuulub igale kaasomanikule teatud osa ühisest valdamis-, kasutamis- ja käsutamiseõigusest, kusjuures asja valdamine ja kasutamine toimub kaasomanike kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, toimub
X2 | Y2 jne NB! Funktsiooni väärtus kuvatakse ainult siis, kui see eksisteerib, st on lõplik reaalarvuline. Vastasel juhul, st kui funktsiooni väärtus kas ei ole määratud (on lõpmatu) või on kompleksarvuline, funktsiooni väärtuse asemele väljastatakse sõnaline vastus `puudub' või `kompleksarvuline' (viimasel juhul ei ole muidugi keelatud väljastada vastus kujul: reaalosa + i imaginaarosa). Matrikli 3 viimast numbrit on 071 -> Meetod 0 ja kuna funktsiooni 71 ei ole siis funktsioon 21. Tabulleerimise meetod(0. variant): On antud agrumendi alg- ja lõppväärtus A ja B, samm H ning sammu koeffitsient C; kusjuures peavad kehtima tingimused B > A ja H,C > 0. Funktsiooni väärtust arvutatakse punktides A, A + H, A + H + C*H, A + H + C*H + C2*H, ... (st samm võetakse iga kord teguriga C) kuni argumendi väärtus ei ületa B. . Tabuleeritav funktsioon:
Näiteks: õhk ja avameri. Avalik asi: on asi, mis kuulub riigi-, valla- või linna omandisse ja on oma ühiskondliku olemuse tõttu kasutatav igaühe poolt, seehulgas – territoriaal- ja sisemeri, – laevatatavad veekogud, – avalikud tänavad, väljakud ja pargid. Eraasi: on asi, mis ei ole üldine ega avalik asi ja kuulub konkreetsele isikule. 7. Asja reaal- ja mõtteline osa – sisu ning näiteid Asi võib tsiviilkäibes olla tervikuna, reaalosana või mõttelise osana. Asja reaalosa on asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana. Näiteks: Korteriomand, Korter on reaalosa ja maja all olevast maast on omandis mõtteline osa. 8. Maatüki ja ehitise oluline osa; määratlus ning näited Maatüki olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised, kasvav mets ja koristamata vili, samuti maatükiga seotud ja kinnisasja igakordsele omanikule kuuluvad
erinevad ainult imaginaarosa märgi poolest. kui AT A. Astendamine: Kompleksarv võrdub nulliga siis, kui x 0 ja iy 0, kus n = rn (cos n + sin n) x reaalosa yi immaginaarosa Juurimine: n z= nr (cos (+2k)/n+ i sin (+2k)/n) Komplesarvude liitmine: 1 Z2 x1 iy1 x2 iy2 Euleri valem: = r(cos + isin) = rei Kompleksarvude lahutamine:
Test Loeng 1. Arvutüübid: · Naturaalarv positiivsed arvud (0 kaasa arvatud) ilma komakohata nt. 1,2,3,4, ... ,29 jne · Täisarv arvud ilma komakohtadeta, ka negatiivsed nt. 1, 2, 3, 45 jne · Ratsionaalarv on liht- ja liitmurrud.. väljendavad täisarvude arvude suhet üksteisesse · Reaalarv kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud. · Kompleksarv - arv, mis sisaldab reaalosa (tavaline reaalarv) ja imaginaarosa (reaalarv korrutatud i = ruutjuur(-1) ) Püsikoma- ja ujukoma-arv, nende võrdlemine. Püsikomaarv arvud nt. 0.000004, 0.0000213 Ujukoma arv- kui püsikomaarv on liiga pikk st. liiga palju nulle pärast koma, siis tuuakse sobiv 10 aste sulgudest välja. Nt 4*10-4 4,56*10-23 Loeng 2. Suurused: · Pikkus parameeter ruumi ulatuse mõõtmiseks, 1 m · Aeg parameeter ajavahemike mõõtmiseks, 1 s
võõrandatakse. Asi võib tsiviilkäibes olla kas tervikuna, reaalosana või mõttelise osana. Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eralduv osa häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust määratletakse murdosana asjast ning asja reaalselt ei jagata (nt müüakse ½ kaasomandis olevast hoonest). Asja reaalosa on võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud, näiteks ridaelamuboks ja teatavatel tingimustel korteriomand. Leping tsiviilõigusliku kohustuse tekkimise alusena. Lepingu mõiste. Leping on tehing kahe või enam isiku (lepingupoolte) vahel, millega lepingupool kohustab või lepingupooled kohustavad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingut võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes vormis.
võõrandatakse. Asi võib tsiviilkäibes olla kas tervikuna, reaalosana või mõttelise osana. Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eralduv osa häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust määratletakse murdosana asjast ning asja reaalselt ei jagata (nt müüakse ½ kaasomandis olevast hoonest). Asja reaalosa on võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud, näiteks ridaelamuboks ja teatavatel tingimustel korteriomand. Tööleping ja selle sõlmimine. Tööleping on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe, mille alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandjale) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe,
; 4) , ; 5) . 55. Üürileandja (korralduslikud) eeltööd üüri-eluruumides remondi tegemise alustamisel. , . 2 , , , . . . , . 56. Üürniku õigused ja kohustused seoses tema kasutuses olevate eluruumide korrashoiuga. . (1) . (2) , . (3) , . 57. Korteriomandi ese reaalosa määratlemine ja omaniku õigus seda kasutada ja käsutada. , . . 58. Korteriomaniku õigused ja kohustused seoses elamu korrashoiuga. : 1) , . 2) , . 3) , . , . , , . 59. Korterelamu valitseja põhikohustused (korteriomandiseaduse alusel. : 2) , .3) 4) 5) 60. Ehitisele esitatavad põhinõuded (ehitusseaduse alusel) , ,, , , , , ,( , ), . 61
juhataja, riigikohtu liikmed, Eesti Panga nõukogu liikmed jne ASJAÕIGUSE ALUSED Asi on kehaline ese. Asjal võivad olla järgmised omanikud füüsiline isik; juriidiline isik; riik; omavalitsus; avalik-õiguslik juriidiline isik Asjade liigitused: Kinnis- ja vallasasjad Üldine asi, avalik asi ja eraasi Asendatav ja asendamatu asi Ära tarvitatav ja ära tarvitamatu Jagatav ja jagamatu asi Asja osad: Tervik Reaalosa Mõtteline osa/murdosa Pärandis (ei ole asja oluline osa, kuid teenib seda viiul/poogen) VILI on asja kasutamisest saadav tulu loodusvili ja õigusvili. Asjaga seotud kulutused: Kasulikud Vajalikud Toreduslikud VARA on isikule kuuluvad asjad ja rahaliselt hinnatavad õigused ja khustused. VALDUS on tegelik võim asja üle. Valdus võib olla heauskne või pahauskne. Oma valdust võib igaüks kaitsta jõuga, kuid ei tohi ületada hädakaitse piire. Kui tegemist on
vastava vara tagastamise. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastatakse omandireformi aluste seaduses ning sellest tulenevates õigusaktides sätestatud alustel ja korras. Omandireformi õigustatud subjektide õigused ja kohustused on piiritletud omandireformi seaduses. Riigikohtu otsus 3-2-1-90-03, pöörata eelkõige tähelepanu p 9-14 - Rendilepingu sõlmimise ajal kehtinud AÕS § 14 lg 2 (kuni 01.07.2002 kehtinud red) kohaselt oli asja reaalosa asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud ning sama paragrahvi lõike 3 järgi oli asja mõtteline osa tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana. Alates 1. juulist 2002. a sisaldub mõttelise osa samasugune määratlus tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 56. - Apellatsioonikohus leidis ekslikult, et asjaõigusseaduses määratletud reaalosa mõistet täpsustas ehitise osas AÕS RakS § 13 lg 4
13. Vallasasja heauskne omandamine (eeldused, välistavad asjaolud, erandid) 14. Heauskne omandamine kinnisasjaõiguses 15. Kirjeldada mõisteid – maakataster, maaregister, katastripiirkond. 16. Kirjeldada mõisteid – katastriüksus, selle sihtotstarve, piiripunk, piirimärk. 17. Kinnisomandi mõiste 18. Kinnisasja seadusjärgse omandamise viisid (olemus) 19. Kinnisomandi kitsendused (seadusjärgsed ja tehingulised) 20. .Korteriomandi mõiste (kaasomandiosa ja reaalosa olemused) 21. Korteriomandi tekkimine ja lõppemine . 22. Korteriomandi kasutamine, valdamine ja käsutamine 23. Kinnistusraamatu mõiste Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Kinnistusraamatusse kantakse ainult seaduses ette nähtud andmed. Kinnistusraamat on avalik. Kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega end vabandada ei saa. 24. Kinnistusraamatusse kantavad andmed.
vabaliikmete veeruga, kusjuures ülejäänud veerud jäävad oma endistele kohtadele. D = 0, siis selleks, et l.v.s oleks lahend ka sellisel juhul, peavad kehtima tingimused D 1 = D2 = ...=Dn, sellisel juhul on l.v.s rohkem kui üks lahend. Determinanti on võimalik arendada tema suvalise rea/veeru järgi. Kompleks arvutus i2 = -1 = a + bi a-kompleksarvu reaalosa bi imaginaarosa b imaginaarosa kordaja i imaginaarühik Olgu hulk C kõigi selliste(2 × 2)järku ruutmaatriksite hulk, kus iga maatriksi korral tema peadiagonaali elemendid on võrdsed ning kõrvaldiagonaali elemendid teineteise vastandarvud. = ( a -b) (b a)
mida loeatkse peaasjaks N: talu päraldiseks on põllumajadustehnika Asja kasutamisest saadav kasu on vili: 1. Loodusvili – looduse jõul saadav kasu N: marjad 2. Õigusvili – kasu saadakse õigussuhte töttu N_ välja üüritud korteris elamise eest saadav tulu Asjade olulised osad – osad, mida ei saa asjast eraldada ilma asja kahjustamata N: maatüki olulised osad on sellel asuvad hooned Asja reaalosa on tegelikkuses piiritletud N: kortermajas asuv korter Mõtteline osa on murdosa (N: ½ asjast) N: ostes kahepeale auto, pole võimalik määrata, milline osa kummalegi kuulub 9.2. Omand ja omandi kaitse
Kohalikul omavalitsusel on õigus moodustada elamuvaidluskomisjon üürilepingu sõlmimisest, pikendamisest või muutmisest või üüri määramisest või muutmisest, samuti üürilepingu täitmisest tulenevate teiste vaidluste kohtueelseks lahendamiseks. Komisjon tegutseb lepituskomisjonina. 2. 4. Korteriomand Korteriomandiseadus Vastu võetud 15. novembril 2000.a. Jõustus 1 juulil 2001. aastal. Korteriomand - on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid. Kaasomandi esemeks on maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Korteriomandi esemeks olevaid ehitise reaalosa ja kaasomandi mõttelist osa ei saa teineteisest eraldi võõrandada, koormata ega pärandada
Asendatavad asjad 3.Äratarvitatavad asjad Asja osad: 1. Asja oluline osa- koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. 2.Kinniasja olulised osad – sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, asvav mets, muud taimed ja koristamata vili. 3. Asja mõtteline osa- tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Mõttelise osa uhul asja reaalselt ei jagata. 4.Asja reaalosa – võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud, nt ridaelamuboks. Loomad ei ole asjad, neile kohaldatakse asjade kohta käivaid seadusi vaid siis, kui seadus ei sätesta teisiti. Päraldis on vallasasi, mis teenib teist asja (mida nimetatakse peaasjaks) ning on sellega ruumilises seoses, kuid ei ole peaasja koostisosa. Näiteks ettevõtte juurde kuuluvadmasinad on ettevõtte päraldised ja auto ohukolmnurk on auto päraldis.
Kitsendused seab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Pärimisõigus on tagatud. 13. Asjaõiguse vajadus ühiskonnale ja üksikisikutele. asjaõigus on turumajnduse nurgakivi. Esiteks kaitseb omanikku rünnakute eest, teiseks võimaldab saada asjaõiguslikke tagatisi. Aõ reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas. 14. Asja reaal- ja mõtteline osa sisu ning näiteid.Asi võib tsiviilkäibes olla tervikuna, reaalosana või mõttelise osana. Asja reaalosa on asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana. 15. Ühis- ja kaasomandi mõisted ja nende olulisus kinnisvara haldamises. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid
Kitsendused seab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Pärimisõigus on tagatud. 13. Asjaõiguse vajadus ühiskonnale ja üksikisikutele. – asjaõigus on turumajnduse nurgakivi. Esiteks kaitseb omanikku rünnakute eest, teiseks võimaldab saada asjaõiguslikke tagatisi. Aõ reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas. 14. Asja reaal- ja mõtteline osa – sisu ning näiteid.Asi võib tsiviilkäibes olla tervikuna, reaalosana või mõttelise osana. Asja reaalosa on asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana. 15. Ühis- ja kaasomandi mõisted ja nende olulisus kinnisvara haldamises. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand
esitanud nad mingeid pretensioone ega ametlikke kaebusi enne, kui ehitustööd olid juba lõpule viidud. Sellist käitumist võib vaadata vastuolus olevana hea usu põhimõttega (TsÜS § 138) Aari Russakut oleks pidanud varem informeerima tekkinud vastuseisust, et vältida võimalike probleemide süvenemist ning rahalise kahju suurenemist. Kas Aari Russak peab juurdeehituse lammutama või on ka muu võimalus? Vastavalt Korteriomandiseadus § 12 lg. 1 võivad korteriomanikud korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega. Seega on Aari Russakul võimalik saada teatud tingimuste rahuldamisel teiste korteriomanike nõusolek juurdeehituse säilitamiseks ja kasutamiseks. Kui ei pea lammutama, mis siis tuleb teha kannetega korteriomandite kohta kinnistusraamatus? Vastavalt Korteriomandiseaduse § 5 tuleb esitada uus kinnistamisavaldus, kus märgitakse korteriomandite reaalosade ja kaasomandite mõtteliste osade suurused. Kinnisasja senine
Kes on asja omaniku? · Füüsiline isik · Juriidiline isik · Riigi oma · Kohalik omavalitsus · Avalik-õiguslik juriidiline isik (näiteks Tartu Ülikool) Asjade liigitus: · Kinnisasjad ja vallasasjad · Üldine asi (õhk), avalik asi (tänav) ja eraasi (telefon) · Asendatav ja asendamatu asi · Ära tarvitatav (õun) ja ära tarvitamatu asi (maja?) · Jagatav (plastiliin) ja jagamatu asi (mobiiltelefon) Asja osad: · Tervik · Reaalosa · Mõtteline osa · Asja oluline osa · Päraldis ei ole asja oluline osa, kuid teenib seda. (viiuli poogen) · Vili asja kasutamisest saadav tulu. 1. Õigusvili 2. Loodusvili Asjaga seotud kulutused: · vajalikud · kasulikud · toreduslikud · vara isikule kuuluvad asjad ja rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. · Valdus kui mingi vara on kellegi kasutada. See võib olla heauskne ja pahauskne. Iga
Kordamisküsimused 1) Kompleksarvu mõiste. Kompleksarvu algebraline kuju ja tehted algebralisel kujul. DEF. k.arvuks nim. Arvufoori (a,b) kus a,bR. esitatakse z=a+bi (a-reaalosa,b-imaginaar osa,i- imaginaar ühik). Põhimõiste olgu z1=a1+b1i,z2=a2+b2i z1=z2 kui a1= a2 ja b1=b2, z=0 kui a=0 ja b=0,k- arvu z1=a1-b1i nim.kaas k-arvuks z1=a1+b1i. Arvutamine z1+z2= (a1+a2)+(b1+b2)i, z1-z2= (a1-a2)+(b1-b2), z1*z2= z 1 ( a1 +b 1 i ) (a 2+b 2 i) (a1+b1i)*(a2+b2), = z 2 ( a2 +b 2 i ) (a 2+b 2 i) 2) Kompleksarvu trigonomeetriline kuju ja tehted trigonomeetrilisel kujul. geomeetriline kujutamine k-arv/reaalarvu paar (a,b).saab k-arvu z=a+bi kujutada xy tasandil kus kordinaadid a-reaal osa, b- imaginaar osa ja vastavalt X-telg k-arvu reaal telg ja Y- telg imaginaar telg.XY tasandi iga punkt M(x,y) ongi z=x+iy ...
............................21 57.Üürileandja (korralduslikud) eeltööd üüri-eluruumides remondi tegemise alustamisel. ......................................................................................................................................... 22 58 Üürniku õigused ja kohustused seoses tema kasutuses olevate eluruumide korrashoiuga..................................................................................................................... 23 59 Korteriomandi ese reaalosa määratlemine ja omaniku õigus seda kasutada ja käsutada........................................................................................................................... 23 60. Korteriomaniku õigused ja kohustused seoses elamu korrashoiuga............................23 61. Korterelamu valitseja põhikohustused (korteriomandiseadus) ...................................23 62. Ehitistele esitatavad põhinõuded (ehitusseadus) AA- s nr 65......................................24 63
ülemineku kohta (vt AÕS § 92 lg 2). Kinnisasjade juures täidab publitsiteedifunktsiooni kinnistusraamat. 169. Milliseid valduse liike AÕS käsitleb? Otsene/kaudne Seaduslik/ebaseaduslik Heauskne/pahauskne Õiguskirjanduses eristatakse täiendavalt: _ oma- ja võõrvaldust – omavaldaja valdab asja oma asjana, võõrvaldaja aga teisele isikule kuuluva asjana; _ täis- ja osavaldust – täisvaldusega on tegemist terve asja valdamisel, osavaldusega aga asja reaalosa valdamisel (vt ka AÕS § 49); _ ainu- ja kaasvaldust – ainuvalduse puhul on asjal üks valdaja, kaasvalduse puhul aga mitu valdajat, kes valdavad asja kas ühiselt või reaalosade kaupa, mitte aga mõtteliste osadena (vt ka AÕS § 50). 170. Kuidas saab tekkida ja lõppeda otsene valdus? AÕS § 36. Valduse omandamine (1) Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle.
MLF 1121 Geofüüsikaline hüdrodünaamika (Matemaatika ülevaade I) Jüri Elken Kursuses vajalik matemaatika Lineaarne algebraliste võrrandite süsteem Olgu n tundmatuga m võrrandist koosnev süsteem a11 x1 + a12 x 2 + ... + a1n x n = f 1 a 21 x1 + a 22 x 2 + ... + a 2 n x n = f 2 ................................... a m1 x1 + a m 2 x 2 + ... + a mn x n = f m maatrikskujul AX = F , a11 a12 ... a1n a a 22 ... a 2 n kus A = 21 , ... ... ... ... a am2 ... a mn m1 x1 f1 x ...
1. Kompleks arvude põhimõiste,põhilised definatsioonid. K.arvude liitmine,korrutamine,jagamine algebralisel kujul. DEF. k.arvuks nim. Arvufoori (a,b) kus a,bR. esitatakse z=a+bi (a-reaalosa,b- imaginaar osa,i- imaginaar ühik). Põhimõiste olgu z1=a1+b1i,z2=a2+b2i z1=z2 kui a1= a2 ja b1=b2, z=0 kui a=0 ja b=0,k-arvu z1=a1-b1i nim.kaas k-arvuks z1=a1+b1i. Arvutamine z1+z2= (a1+a2)+(b1+b2)i, z1-z2= (a1-a2)+(b1-b2), z1*z2= (a1+b1i)*(a2+b2), 2. K.geomeetriline kujutamine, trigonomeetriline kuju.korrutamine ja jagamine trigonomeetrilisel kujul. geomeetriline kujutamine k-arv/reaalarvu paar (a,b).saab k-arvu z=a+bi kujutada xy tasandil kus kordinaadid a-reaal osa, b- imaginaar osa ja vastavalt X-telg k-arvu reaal telg ja Y-telg imaginaar telg.XY tasandi iga punkt M(x,y) ongi z=x+iy trigonomeetriline kuju tähistame nurk X-teljel ja vektori pikkus r ,siis a=rcos ja b=rcos.avaldist z=r(cos+isin) ongi trigon...
Kaudsel valdajal on valduse kaitse õigused kui otsese valdaja vastu tarvitatakse omavoli. Kui valduse rikkumine toimub otsese valdaja nõusolekul, siis ei ole õigust Kaudse valdaja nõue suunatud valduse taastamisele otsesele valdajale. kui otsene valdaja ei saa või ei taha valdust taastada, võib kaudne valdaja nõuda valduse üleandmist endale. Kaudsele valdajale ei kuulu omaabiõigused § 49. Osavalduse kaitse Isik, kes valdab asja reaalosa, võib selle osa valdust kaitsta §-des 40–48 sätestatud korras. § 50. Kaasvalduse kaitse (16) Kui mitu isikut valdab asja ühiselt (kaasvaldus), võib iga kaasvaldaja või kaasvaldajad ühiselt kaitsta valdust §-des 40–48 sätestatud korras. (17) Kaasvaldajate vahelises vaidluses valduse kasutamisõiguse ulatuse üle ei kohaldata valduse kaitse sätteid.
ole sätestatud teisiti. 68. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad Asju liigitatakse erinevatel alustel, mis kajastuvad asjade liikide nimetustes. Asju liigitatakse: 1. kinnis- ja vallasasjad 2. asendatavad asjad 3. äratarvitatavad asjad. Asi võib tsiviilkäibes olla tervikuna, reaalosana või mõttelise osana. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana. Asja reaalosa on asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud. Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. 69. Vallasasjad ja kinnisasjad Kinnisasi on maatükk ehk maapinna piiritletud osa. Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi. Asendatav on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristatavad tunnused.
võrranditele on Need komplekssed aeg-hormoonilised Maxwelli võrrandid esindavad lihtsustatud reaalkuju, kus ajamuutuja t on likvideeritud. Leides komplekssed lahendid Ê(x, y, z) and H(x, y, z), mis rahuldavad kõiki Maxwelli võrrandeid, millede sinusoidaalne ajast sõltuvus on võimalik taastada korrutades iga ruumist jt sõltuvat lahendit Ê ja H teguriga e ning saame reaalosa kujul Võib näidata, et rakendades analoogset protseduuri komplekssetele amplituudidele saame komplekssed aeg-hormoonilised Maxwelli võrrandid integraalkujul. Edasi viime sisse kompleksse dielektrilise läbitavuse. Teisendame esimest võrrandit (2.3.6) kasutades (2.3.7) Seega komplekssele dielektrilisele läbitavusele vastab suurus Kus suhet nimetatakse kaonurga tangensiks. On näha, et 7. Lainevõrrandid. Elektrodünaamilised potentsiaalid.
Asja osad. Volituste kehtivus ei seondu registrikandega. Registrisse kantud andmete õigsust kolmandate isikute suhtes eeldatakse (ÄS § 34). Asja osad on osad, millest asi koosneb. Eristada võib: Organite otsused ja otsuse kehtetuse üldpõhimõtted 1. a) asja mõtteline osa; b) reaalosa. Reaalosa on osa, mis on tegelikkuses piiritletud, mõtteline osa aga piiritlemata. Reaalosa nt maja, Organi otsus on käsitletav mitmepoolse tehinguna. Organite otsused on allutatud kohtulikule kontrollile. korrus. Organite otsuste kehtetus liigid: 1) tühised otsused 2) kehtetuks tunnistatavad otsused. 2. a) asja olulised osad; b) mitteolulised osad. Oluline osa (TsÜS § 53).
Asja oluline osa selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või tema osa häviks või oluliselt muutuks; ei saa olla isikute omandis Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad (ehitised, kasvav mets, koristamata vili); jagab maatüki saatust ja on maatüki omaniku omandis Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast; reaalselt ei jagata, käibes osalevadki nn mõttelised osad Asja reaalosa tegelikkuses piiritletud Vastavalt majanduslikule seosele eristatakse: päraldis ja peaasi Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega ühise majandusliku eesmärgi ja selle vastava ruumilise seose kaudu - on kinnisasja omamise ja valdamise dokumendid, samuti ehitise kohta käivad dokumendid - erinevates tegevuses päraldisena võivad olla ka masinad, tööristad, loomad, inventar jne
Küsimused Eesti maakatastri kohta 1. Üliopilane peab teadma maakatastriseaduses (§ 2 Moisted) toodud mõistete sisu. Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses : 1) maakataster (kataster) - andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist; 2) maaregister - katastriüksuste kohta registreeritavate ja peetavate andmete kogu; 3) katastri kaardid (edaspidi kaardid) - katastri koosseisu kuuluvad kaardid registrisse kantava informatsiooni (piiride, kitsendusi põhjustavate objektide paiknemise, maa kvaliteedi andmete jne) graafiliseks esitamiseks. Kaartideks on katastrikaart (§ 11), kitsenduste kaart (§ 12) ning maa kvaliteedi ja hindamise kaart (§ 14); 4) katastripiirkond - haldusüksus või selle osa, mille määramisel arvestatakse omavalitsusüksuste piire; 5) asum - katastri pidamisel kasutatav katastripiirkonna osa, mille määramisel arvestatakse olemasoleva asustuse väljakujunenud piire; 6) ka...
omavoli. Kui valduse rikkumine toimub otsese valdaja nõusolekul, siis ei ole õigust Kaudse valdaja nõue suunatud valduse taastamisele otsesele valdajale. kui otsene valdaja ei saa või ei taha valdust taastada, võib kaudne valdaja nõuda valduse üleandmist endale. Kaudsele valdajale ei kuulu omaabiõigused § 49. Osavalduse kaitse Isik, kes valdab asja reaalosa, võib selle osa valdust kaitsta §-des 40–48 sätestatud korras. § 50. Kaasvalduse kaitse (16) Kui mitu isikut valdab asja ühiselt (kaasvaldus), võib iga kaasvaldaja või kaasvaldajad ühiselt kaitsta valdust §-des 40–48 sätestatud korras. (17) Kaasvaldajate vahelises vaidluses valduse kasutamisõiguse ulatuse üle ei kohaldata valduse kaitse sätteid. III LOENG Kinnistusraamat § 51
Iga osa jagatud asjast moodustab omaette terviku • Jagamatu asi • Üldine asi, mis oma loodusliku olemuse tõttu ei saa kuuluda kellelegi, on kõigi oma, näiteks õht • Avalik asi, kuulub riigile ja on kasutatav kõigi poolt, näiteks tänavad • Eraasi, ei ole üldine ega avalik. Eraasjad võivad olla avalikuks kasutamiseks. Asjade puhul võib olla tegu mõttelise ja reaalosaga. Reaalosa on teiste osadega piiratud, mõtteline osa on piiritlemata. Asja oluline osa on asjaga püsivas ühenduses olev asja osa, mida ei saa lahutada asjast. Näiteks koos maatükiga olev mets ja taimestik. Asjad jagunevad ka peaasjaks ja pärandiks. Kui tehinguga saadi peaasi, saadakse sellega kos ka pärandis. Valdus on tegelik võim asja üle, valdus loetakse seaduslikuks kuni pole tõestatud vastupidist. Valdus võib olla heauskne ja pahauskne. Heauskne
Vara on asjade kogum Kinnisasja osad – püsivalt kinnisasjaga ühendatud asjad. (nt ei või võtta õuna mis ulatub üle kellegi aia, aga kui see maha kukub on see vallasasi. Oluline osa – koostisosa (kasutatakse üürilepingu puhul, mida üürnik kaasa saab võtta – kinnisasja koostisosa, aknad, uksed jne, kõik nö kruvitavad asjad sinna ei kuulu) Mõtteline osa – piiritlemata, selle suurus väljendatakse murdosana asjast (abikaasade ühisomand) Mõttelise osa vastand on reaalosa. Reaalosa – on kindlalt piiritletud, füüsiliselt (?) Päraldis – vallasasi, mis teenib peaasja huve (näiteks autovõti, auto on peaasi ja võti on vallasasi, päraldis reguleerib selle, et automüüja ei saaks nõuda võtme eest eraldi raha) Asendatav asi – Asendatav on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ning millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused (EKSAMIL). (liiv, muld,raha)
kohustusega aladel kehtestatud detailplaneeringu alusel ja detailplaneeringu koostamise kohustuseta aladel kehtestatud üldplaneeringu alusel. Sundvõõrandamine kinnisasja omandamiseks avalikult kasutatava tee või avaliku raudtee ehitamiseks on lubatud kehtestatud üldplaneeringu ja tee või raudtee eelprojekti või ehitusprojekti alusel. 13. Mis on korteriomand, mis kuuluvad kaasomandisse? Millised on korteriomaniku kohustused? Korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid. Kaasomandi esemeks on maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. 1) Korteriomanik on kohustatud: 1) hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades
nullist erinevat elementi. Kronecker-Capelli teoreem - Lineaarne võrrndisüsteem on lahenduv parajasti siis, kui süsteemimaatriksi ja laiendatud maatriksi astakud on võrdsed, so rank( A) = rank( AL). 10.Lineaarse võrrandisüsteemi definitsioon. Lineaarvõrrandite süsteemi esimest, teist ja kolmandat tüüpi elementaarteisenduseks. Gaussi meetodi sisu. 11.Kompleksarvu mõiste, imaginaarühik, kompleksarvu reaalosa ja imaginaarosa, kompleksarvude võrdsus, kaaskompleksarv. Kompleksarvude liitmise, korrutamise ja jagamise valemid. Kompleksarvu moodul, argument ja trigonomeetriline kuju. Kompleksarvu geomeetriline tõlgendus, kaaskompleksarvude ja kompleksarvude summa geomeetriline tõlgendus. Trigonomeetrilisel kujul antud kompleksarvude korrutamise, jagamise, astendamise valemid. Kompleksarvuks z nimetatakse avaldist z = a + bi (1.3) kus a ja b
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Tsiviilõiguse üldpõhimõtted: 1) TsÜS sisaldab üldiseid tsiviilõiguse aluspõhimõtteid nii normide kui printsiipidena; 2) nimetatud põhimõtted ja normid on üldkehtivad kogu tsiviilõiguse suhtes. TsÜS normid võib jaotada 4-ks: isikud (füüsilised, juriidilised); esemed; tehingud; tsiviilõiguste teostamine. TsÜS ülesandeks on sätestada üldised põhimõtted ja normid, mis kehtivad kogu tsiviilõiguse suhtes, sh ka objektiivne ja subjektiivne tsiviilõigus. Objektiivne tsiviilõigus-tsiviilõigusnormid, mis on sätestatud seadustes-TsÜS seaduses, perekonnaseaduses, asjaõigusseaduses, pärimisseaduses ja võlaõigusseaduses; muudes seadustes, mis sisaldavad tsiviilõigusnorme (nt töölepinguseadus). Subjektiivne tsiviilõigus-isiku õiguslikult tagatud võimalus teatud viisil käituda või nõuda teistelt vastavat käitumist. Tsiviilasjad-vaidlused, mis toimuvad eraisikute vahel; hageja - isik kes on esitanud hagi, kostja - isik, kelle va...
heauskne (valdaja ei tea ega peagi teadma, et kellegil teisel suurem õigus asja vallata) ja pahauskne valdus- (valdaja teab) 3) otsene valdus- otsene tegelik võim asja üle 4) kaudne valdus- valdusvahendussuhte alusel tekkiv võim asja üle 5) omavaldus- valdaja valdab asja oma asjana 6) võõrvaldus- valdaja valdab asja teisele isikule kuuluvana 7) täisvaldus- vallatakse tervet asja 8) osavaldus- vallatakse asja reaalosa 9) ainuvaldus- üks valdaja 10) kaasvaldus- mitu valdajat, kes valdavad asja kas ühiselt või reaalosade kaupa, mitte aga mõtteliste osadena 73. Valduse kaitse omavoli vastu. Valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu. Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Kaitsefunktsioon: a) kaitsenõuded valduse rikkumise ja äravõtmise vastu; b) eelmise valdaja kaitsenõue praeguse valdaja suhtes; c) kahjutasunõue (valdus kui "muu õigus")
olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised., kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Asjaõiguse lõppemisel muutub maatükile jäänud ehitis maatüki oluliseks osaks. Kinnisasja olulised osad on ka kinnisasjaga seotud asjaõigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Mõttelise osa puhul asja reaalselt ei jagata, käibes osalevadki nn mõttelised osad. Asja reaalosa on võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud., näiteks ridaelamuboks, teatavatel tingimustel korteriomand. Vastavalt asjade omavahelisele majanduslikule seosele eristatakse peaasju ja päraldisi. 69. Vallasasjad ja kinnisasjad.. Kinnisasjad on maa ja sellega alaliselt seotud ehitised (näiteks krunt ja sellel asuv maja), samuti on kinnisasjaks korteriomand (osa maast ja ehitisest). Kinnisasjadega tehingute tegemiseks tuleb pöörduda notari poole. Kinnisomandi üleandmiseks
ülemineku kohta (vt AÕS § 92 lg 2). Kinnisasjade juures täidab publitsiteedifunktsiooni kinnistusraamat. 169. Milliseid valduse liike AÕS käsitleb? Otsene/kaudne Seaduslik/ebaseaduslik Heauskne/pahauskne Õiguskirjanduses eristatakse täiendavalt: _ oma- ja võõrvaldust omavaldaja valdab asja oma asjana, võõrvaldaja aga teisele isikule kuuluva asjana; _ täis- ja osavaldust täisvaldusega on tegemist terve asja valdamisel, osavaldusega aga asja reaalosa valdamisel (vt ka AÕS § 49); _ ainu- ja kaasvaldust ainuvalduse puhul on asjal üks valdaja, kaasvalduse puhul aga mitu valdajat, kes valdavad asja kas ühiselt või reaalosade kaupa, mitte aga mõtteliste osadena (vt ka AÕS § 50). 170. Kuidas saab tekkida ja lõppeda otsene valdus? AÕS § 36. Valduse omandamine (1) Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle.
kasutajale reeglina üle. 2. Asjad on liigitatavad: a) jagatavad ja b) jagamatud asjad. Jagatav on asi, mida võib asja olemust rikkumata jagada osadeks ja mille iga osa moodustab iseseisva terviku.Asja jagamine omab tähendust nt kaasomandi lõpetamisel. Hoonestatud kinnisasja jagamine on võimalik, kui ehitis on jagatav (nt ridaelamu boksid). · Asja osad. Asja osad on osad, millest asi koosneb. Eristada võib: 1. a) asja mõtteline osa; b) reaalosa. Reaalosa on osa, mis on tegelikkuses piiritletud, mõtteline osa aga piiritlemata. Reaalosade käive võrreldes mõtteliste osadega on piiratud. Asja reaalosa võib olla võlaõiguse objektiks (nt korter üürilepingu esemeks), mitte aga asjaõigusliku lepingu objektiks. Asja (nt ehitise) reaalosa on asjaõigusliku lepingu objektiks erandjuhtudel: korteriomand, korterihoonestusõigus, erastatav elu- ja mitteeluruum. 2. a) asja olulised osad; b) mitteolulised osad.
· Kujutame siis teljestikus (x;y). Nimetame teljestikule vastavat tasandit komplekstasandiks. Telgi vastavalt 13.1. Reaaltelg ja (x-telg) 13.2. Imaginaartelg (y-telg) · Kuidas võrrelda kompleksarve? Pole järjestatud hulk. Aga ikkagi ... 14. Kompleksarvu trigonomeetriline kuju- · Kujutagu punkt P kompleksarvu z=a+bi · Avaldame joonisel olevast täisnurksest kolmnurgast reaalosa a ja imaginaarosa b nurga (kompleksarvu argument) ja mooduli kaudu ning asendame algebralisel kujul antud kompleksarvu. · a + bi = r (cos + i sin ) Saame: · Paneme tähele, et lisades nurgale täispöördeid, saame alati sama kompleksarvu, seega ka a + bi = r (cos( + 2n ) + i sin( + 2n )) 15. Funktsiooni mõiste- · Piirdume vaid arvuhulkadel määratud funktsioonidega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
