II. Osa Teemad 6 - 7 Vallasomand Vallasomand tekib kas: Tehinguliselt või seadusjärgselt Vallasomand Tehinguliseks omandamiseks on vaja: 1) asjaõiguskokkuleppe sõlmimist, 2) asja üleandmist omandajale (vt AÕS § 92) Vallasomand Asjaõiguskokkulepe: On asjaõiguslik leping, millega pooled lepivad kokku teatud eseme omandi üleminekus omandajale Vallasasja asjaõiguskokkulepe on vormivaba (sh võib olla sõlmitud ka vaikimisi) Peab ulatuma konkreetsetele asjadele, mitte aga asjade kogumitele Vallasasjade puhul on lubatud ka tingimuslik
MaaPS § 4 lg 1 kohaselt kuuluvad riigile aluspõhja maavara, üleriigilise tähtsusega maardlas olev maavara ning ravitoimega järve- ja meremuda (ravimuda) ning nendele teiste isikute kinnisomand ei ulatu. Omanik võib kasutada maavara. MaaPS § 59 ja 60 alusel oma tarbeks, samuti võib ehitise püstitamise, maaparandustööde või põllumajandus tekkivat ja ülejäävat kaevist ka võõrandada. KINNISASJA OMANDAMINE Omandamine võib toimuda kas: 1) tehinguliselt (Müük, kinge jne) 2) Mitte tehinguliselt (pärimine, igamine, sundvõõrandamine, sundtäitmise ja kohtuotsuse alusel, peremehetu kinnisasja hõivamine riigi poolt) Tehingulisel omandamisel vaja: 1) Notariaalne võlaõiguslik kohustistehing (AÕS § 119) 2) Asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks notariaalselt tõestatud(AÕS § 120) 3)Kande tegemine kinnistusraamatusse Kande tegemiseks vaja: 1) Kinnistamisavaldust (AÕS § 62´lg 1)
vaimsed võimed ei võimalda täielmääral õiguskäibes osaleda, tehingut etegemise õigust on piiratud. Piirangu eesmärgist on kaitsta neid isikuid võimalike kahjulike tagajärgede eest, mis võivad saabuda põhjusel, et need isikud ei ole võimelised tehingu tegemisel asjaolusid adekvaatselt hindama. Piirsatud teovõime on faktiline seisund, mis alla 18 aastaste isikute puhul tuleneb nende vanusets, vastavalt seadusele. Alaelaine võib olla seega asja omanik, kuid tai e saa asja tehinguliselt käsutada, piiratud teovõime tõttu. Vähemalt 15 a alaealise piiratud teovõimet võib kohus laiendada, arvestatdes alaealise huve ja arengutaset. Teovõimet võib piidata, kui isik seab oma perekonna raskess emajanduslikkus eisundisse, nt alkoholi liig tarbimise, kasiino sõltuvuse jne puhul. Täisealiste isikute puhul tuleb piiratud teovõime nende vaimsets seisundist, st isiku teovõime on piiratud, kui ta on nt vaimuhaige. Ja ei suuda kestvalt ona tegudets arusaada ja neid juhtida
8 Kiris A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2003). Õiguse Alused. Tallinn. Lk 147-148. 9 Tiivel, R. (2003). Asjaõigus. Tallinn. Lk 170-171 10 AÕS § 141 lg 1 7 2.1.3. Tehinguga seatud kitsendused Omaniku õiguste tehinguline kitsendamine toimub lepingu alusel. Sellisteks kitsendusteks on kinnisasjale seatavad piiratud asjaõigused, aga ka võla-õiguslikud kitsendused. Tehinguliselt 11 on võimalik omandi kitsendamisele ka eraõiguslikke seadusjärgseid kitsendusi vähendada. 2.2. Naabrusõigused Spetsiifiline osa kinnisomandi kitsendustest on eraõiguslikud kinnisomandi kitsendused, naabrusõigused. Tegemist on kitsendustega, mis ei kaitse kummagi kinnisasja omaniku huve, vaid pigem on tegemist seadusliku kompromissiga
tavadeks. Kohuotsuse või tehinguga seatud kitsendus seisneb tavaliselt mõne piiratud asjaõiguse seadmises, sest iga piiratud asjaõigus on omanikule samuti kitsendus omandi teostamisel. Selline kitsendus võidakse kanda ka kinnistusraamatusse.13 Omaniku õiguste tehinguline kitsendamine toimub lepingu alusel. Sellisteks kitsendusteks on kinnisasjale seatavad piiratud asjaõigused, aga ka võlaõiguslikud kitsendused. Tehinguliselt on võimalik mitte ainult omandit kitsendada, vaid ka eraõiguslikke seadusjärgseid kitsendusi vähendada. 14 3.2. Naabrusõigused Naabrusõigused on spetsiifiline osa kinnisomandi kitsendustest, need on eraõiguslikud kinnisomandi kitsendused. Naabrusõigused ei kaitse tavaliselt kummagi kinnisasja omaniku huve ühepoolselt ning pigem on siin tegemist seadusliku kompromissiga. Ükski maaomanik ei või
passiivselt- saab uue võlausaldaja. Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Loovutamise piirangud kehtivad ülalpidamise nõuete, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuete osas. Levinumaid variante on nõuete loovutamine inkassi firmale. Võlausaldaja vahetus võib toimuda: 1) tehinguliselt 2) seaduse jõul 3) läbi riigivõimuakti. 29. Nõude loovutamise õiguslikud tagajärjed Koos nõudega lähevad üle ka need õigused, mis tagavad seda nõuet. Lähevad üle lepinguga seotud nõuded, aga mitteseotud nõuded ei lähe. Nõude loovutaja on kohustatud üle andma kõik dokumendid, mis on selle nõudega seotud ja mis tõendavad nõude olemasolu. Oluline on loovutamisest teatamine rusikareegel on, et teatab esialgne võlausaldaja.
TsÜS § 50 lg 2 kohaselt on asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. Sama paragrahvi lg-e 1 kohaselt on kinnisasjaks maapinna piiritletud osa (maatükk). Seega on vallasomandiks lihtsustatult, isiku täielik võim vallasasjade üle. Vallasomand tekib kas: a)Algselt ehk originaarselt – st omandiõigus ei põhine eelmise omaniku üld- või eriõigusjärglusel(leiu teel) b)Tuletatult ehk derivaatselt – varasema omaniku ja uue omaniku on üld- või eriõigusjärglus(pärandi suhtes) a) Tehinguliselt või b) Seadusjärgselt Tehinguliseks omandamiseks on vaja: 1) asjaõiguskokkuleppe sõlmimist, 2) asja üleandmist omandajale (vt AÕS § 92) § 92. Vallasomandi tekkimine üleandmisega (1) Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. (2) Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta
Riigikohtu põhiseaduse järelvalve kollegium on võtnud seisukoha, et põhiseaduse §-s 32 kasutatud omandi mõiste hõlmab ka kinnisasja ostueesõigus. Käsutamine võib olla nii tegelik (valdamine, kasutamine, viljade tarbimine, muutmine, eraldamine, halvendamine, hävitamine) kui ka õiguslik (müümine, kinkimine, koormamine asjaõigustega, isiklike õiguste seadmine). Käsutusvõim ei ole siiski piiramatu, eriti kinnisasja suhtes. See võib olla piiratud nii seadustega kui ka tehinguliselt. Siit tuleneb omani kahesugune tähendus. Omand kui formaalne õiguslik mõiste tähistab täielikku valitsemisvõimu õiguskorraga seatud piires. Välistamisvõim väljendub omaniku õiguses asja igaühelt välja nõuda ja iga asjale suunatud õigustamata mõjutust tõrjuda. Õigus kolmandaid isikuid igasugusest mõjutamisest välistada on omandi kaitsefunktsioon. Kasutamine ja realiseerimine (rahaks tegemine) moodustavad omandi tuuma. Kuid omandi isiklik
125. Füüsilise isiku teovõme on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid ehk oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja kohustusi, samuti neid muuta ja lõpetada. Teovõime on võrdne kõigil täiskasvanud normaalse vaimse tervisega inimestel. 126. Piiratud teovõime on faktiline seisund, mis alla 18-aastaste isikute puhul tuleneb nende vanusest (vastavalt seadusele). Alaealine võib seega olla asja omanik, kuid ta ei saa asja tehinguliselt käsutada piiratud teovõime tõttu. 127. Otsusevõimetu on teovõimeline isik, kes ajutiselt (nt ravimite mõju all, joobes) ei ole võimeline õigesti hindama, kuidas tehing mõjutab tema huve. 128. elukoht tegeliku elukoha järgi; Tegevuskoht on isiku püsiva ja kestva majandus- või kutsetegevuse toimumise koht. 8. Juriidilised isikud - on seaduse alusel loodud õigussubjekt ehk teisisõnu on juriidilised isikud üksused või
vaimsed võimed ei võimalda täielmääral õiguskäibes osaleda, tehingut etegemise õigust on piiratud. Piirangu eesmärgist on kaitsta neid isikuid võimalike kahjulike tagajärgede eest, mis võivad saabuda põhjusel, et need isikud ei ole võimelised tehingu tegemisel asjaolusid adekvaatselt hindama. Piirsatud teovõime on faktiline seisund, mis alla 18 aastaste isikute puhul tuleneb nende vanusets, vastavalt seadusele. Alaelaine võib olla seega asja omanik, kuid tai e saa asja tehinguliselt käsutada, piiratud teovõime tõttu. Vähemalt 15 a alaealise piiratud teovõimet võib kohus laiendada, arvestatdes alaealise huve ja arengutaset. Teovõimet võib piidata, kui isik seab oma perekonna raskess emajanduslikkus eisundisse, nt alkoholi liig tarbimise, kasiino sõltuvuse jne puhul. Täisealiste isikute puhul tuleb piiratud teovõime nende vaimsets seisundist, st isiku teovõime on piiratud, kui ta on nt vaimuhaige. Ja ei suuda kestvalt ona tegudets arusaada ja neid juhtida
võimalda täiel määral õiguskäibes osaleda, on tehingu tegemise õigus piiratud. Piirangu eesmärgiks on kaitsta neid isikuid võimalike kahjulike tagajärgede eest, mis võivad saabuda põhjusel, et need isikud ei ole võimelised tehingu tegemise asjaolusid adekvaatselt hindama. Piiratud teovõime on faktiline seisund, mis alla 18-aastaste isikute puhul tuleneb nende vanusest vastavalt seadusele, st alaealine võib olla nt asja omanik, kuid ta ei saa asja tehinguliselt käsutada piiratud teovõime tõttu. Vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõimet võib kohus laiendada arvestades alaealise huve ja tema arengutaset (vt TSÜS §9). Täisealiste isikute puhul tuleneb piiratud teovõime nende vaimsest seisundist. Isiku teovõime on piiratud, kui ta vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida.
33. Isiklik kasutusõigus (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) ISIKLIK KASUTUSÕIGUS Mõiste - isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele. ISIKL. KAS.ÕIGUSE TEKKIMINE Tehinguliselt: - Asjaõiguskokkulepe ja kinnistusraamatu kanne Seadusjärgselt igamisega ei saa tekkida, kui on seotud kasutamisega ja kohaldatakse reaalservituudi sätteid; kinnistusraamatu kande igamisega võib tekkida, kui on seotud valdamisega ja kohaldatakse kasutusvalduse sätteid. ISIKL.KAS.ÕIGUSE KÄSUTAMINE Algselt oli mitteülekantav. Ei ole pärandatav, va kui kokkulepitud teisiti. On koormatav, st osaliselt ülekantav.
Alaealistele isikutele kelle vaimsed võimed ei võimalda täiel määral õiguskäibes osaleda. Tehingutegemist õigust on piiratud. Piirangu eesmärgiks on kaitsta neid isikuid võimalike kahjulike tagajärgede eest, mis võivad saabuda põhjusel, et need isikud ei ole võimelised tehingu tegemise asjaolusid adekvaatselt hindama. Piiratud teovõime on faktiline seisund mis alla 18 isikute puhul tuleneb nende vanusest vastavalt seadusele. Alaealine võib olla asja omanik, kuid ta ei saa asja tehinguliselt käsutada piiratud teovõime tõttu. Vähemalt 15 aastase alaealise piiratud teovõimet võib kohus laiendada arvestades alaealise huve ja tema arengu taset( süs 9). Täisealiste isikute puhul tuleneb piiratud teovõime nende vaimsest seisundist. Isiku teovõime on piiratud kui ta vaimuhaiguse, nõrgamõistuse või muu psüühika häire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Üldjuhul vajavad piiratud teovõimega isikute poolt tehtavad tehingud seadusliku
Näiteks: piiratud teovõimega isiku seadusjärgne esindus. Juriidiliste isikute puhul on see ainus võimalus suhelda kolmandate isikutega. Pankrotihalduri esindusõigus tuleneb pankroti seadusest. 2) lepinguline esindusõigus (tehinguline esindus) esindatav ise lepib esindajaga kokku ja määrab ära ka esindusõiguse. Esindus võib ilmneda ka konkludentselt, kui on ilmne, et üks isik tegutseb teise nimel (näiteks: kaupluses) Prokuura selline esinduse vorm, kus esindaja määratakse tehinguliselt, kuid tema esindusõigus tuleneb seadusest. Prokurist on esindajaks ainult ettevõtjate puhul. See on nagu vahevorm lepingulise ja seadusega määratud esinduse vahel. Tekkelt on volitus. Kui volitus antud, siis piirid tulenevad seadusest- prokurist määratud ja kantud äriregistrisse. Prokurist võib teha kõiki tehinguid väljaarvatud kinnisasjadega. Kui volitusi on ettevõtja poolt piiratud, siis kolmandate isikute suhtes need ei kehti. Kui ettevõtja valib
millega loovutaja annab temale kuuluva nõude üle teisele isikule. Loovutamistehingu juures osalevad aktiivselt endine ja uus võlausaldaja (vastavalt loovutaja ja omandaja). Võlgnik osaleb loovutamisel ainult passiivselt tema saab endale üksnes uue võlausaldaja. Nõude loovutamine on seega käsutustehing sellega muudetakse olemasoleva õiguse kuuluvust. Võlausaldaja vahetus võib toimuda kolmel viisil: 1. tehinguliselt (eelkõige lepinguga) vastavalt VÕS §d 164172 2. seaduse jõul VÕS § 173 3. läbi riigivõimuakti Kohustuse ülevõtmine Kohustuse ülevõtmine VÕS § 175 kohaselt tähendab, et kolmas isik võtab võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. Kohustuse ülevõtmist võib teostada ka täitmisega kolmanda isiku poolt. Lepingu ülevõtmine (VÕS § 179)
annaabi.ee 
