Otsene valdaja valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu taolise lepingu alusel. Selline leping annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata. Teine isik valdab asja kaudselt. Valdajaks ei saa olla isik, kes teostab tegelikku võimu teatud asjade üle, aga teeb seda kellegi teise korraldusel ja mitte oma majapidamises või ettevõttes. Valdus on seaduslik juhul kui ta põhineb seaduslikul alusel. Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea (ei peagi teadma), et tema valdusel puudub seaduslik alus ja on olemas isik, kellel on selle valduse peale suurem õigus. Valdus on pahauskne, kui valdaja siiski teab (või peab teadma), et tema valdusel puudub seaduslik alus ja kellegil teisel on suurem õigus tema valduse peale. Valduse omaniku staatus tekib siis kui saabub tegelik võim asja üle. Sellise olukorra tekkimiseks on vajalik senise valdaja ja uue omandaja kokkulepet. See suhe ei pea olema õiguslikult kehtiv, piisab sellest kui otsene valdaja seda tunnistab
Osaliselt õige Hinne 0,50 / 1,00 Vali üks või enam: Märgista a. valdaja ei tea ega peagi teadma, et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Valdus küsimus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. b. valdaja teab, et teine tehingupool müüb asja majanduslikult raske olukorra tõttu odavalt, kuid see tehing võimaldab müüjal tasuda elektriarve (vastasel juhul lülitataks vool välja)
Asja üleandmist võib nõuda AÕS § 80 (Edaspidi: juhul, kui seaduseviite juures ei ole seadust nimetatud, siis on tegemist asjaõigusseaduse viitega) alusel omanik isikult, kes valdab tema asja õigusliku aluseta. Kontrollin seda nõude alust. 3. Nõudealuse (-aluste) kontrollimine Vindikatsiooninõue tuleb lähtuvalt § 80 rahuldada, kui on täidetud järgnevad koosseisuelemendid: - hageja on omanik - kostja valdab asja - juhul, kui kostja valdab asja, siis puudub valdusel õiguslik alus. Lisaks peab ühe abikaasa poolt peetava õigusvaidluse korral olema vaidluse pidamiseks seoses ühisvaraga vastavalt PkS § 29 lg 1 lausele 1 olemas olema: - teise abikaasa nõusolek. Esimese kooseisuelemendi olemasolu kontrollimiseks peab kindlaks tegema, kas M on saanud asja omaniks ning omanikuks saamise korral ka asja omandi säilitanud. Kaasuse tekstist nähtub, et F-i ema andis televiisori kinke esemena üle pärast abielu sõlmimist
Seaduslik valdus ja ebaseaduslik valdus. Heauskne valdus ha pahauskne valdus. Valduse omandamine. Valduse lõppemine. Valdus tegelik võim asja üle. Valdus võib olla: 1). Seaduslik (põhinev õiguslikul alusel); 2). Ebaseaduslik (ei põhine õiguslikul alusel nt rajaneb vägivallal, salalisusel jne. kuid see tähendab, et ka varas on valdaja. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõestatud vastupidist Valdus võib olla: 1).Heauskne (valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata.); 2) pahauskne (valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata) Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle (näiteks asja üleandmise või leidmisega) või abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu (nt korterivõtme üleandmisega). Piisab senise valdaja ja omandaja
Määravaks ei ole mitte omand vaid tahteavaldus. III. Seaduslik ja ebaseaduslik valdus (§ 34) Valdus on seaduslik, kui see rajaneb õiguslikul alusel nagu asjaõigus või võlaõigus. Valdus on reeglina seaduspäratu kui see rajaneb vägivallal, salatsemisel ja nn prekaariumil (valdust jätkatakse, hoolimata omaniku tahtest seda lõpetada). IV. Heauskne ja pahauskne valdus (§ 35) (1) Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. (2) Valdus on pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. (3) Valdus loetakse heauskseks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. ,Omab tähtsust omandi kaitse nõuete osas ja heauskse omandamise juures. KOHTULAHEND:3-2-1-127-04 V. Täis- ja osavaldus (Mõiste tuleneb AÕS §49)
kohustuste kogum, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (vallasvara ja kinnisvara) Valdus ja omand Valdus on tegelik võim asja üle Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on (ta ei pea olema omanik) - ajutine valdamine: rendi-, üüri-, hoiu- või muu suhte alusel Seaduslik valdus õiguslik alus Ebaseaduslik valdus Heauskne juhuk, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata Pahauskne vastupidisel juhul, valdaja teab, et tema valdusel puudub seaduslik alus või teisel isikul on suurem õigus Valdus omandatakse 1) tegeliku võimu saamisega asja üle; 2) abinõude üle, mis võimaldab seda võimu - sellele piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest - valdus on seadusega kaitstud omavoli(rikkumise või äravõtmise) vastu
Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu alla asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. Asja võib hallata rndi, üüri, pandi või muu suhte alusel, kusjuures selline valdamine on ajutine. Valdus võib olla seaduslik või ebaseaduslik: sõltuvalt sellest, kas tal on õiguslik alus või mitte.Haldust loetakse seadulikusk, kuni ei ole tõestatud vastupidist. Valdus võib olla heauskne ja pahauskne.Valdus on heauskne juhul, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või teasel isikul on suurem õigus asja vallata. Pahauskne on, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või mõnel teasel isikul on suurem õigus asja vallata. See tuleneb vanast roomast ja tagatiseks oli lubadus või hea sõna. Asjaõigusseadus tunnistab 2 pandi liiki: Vallasvara tagatisel antav pant ehk vallaspant. Kinnisvara tagatisel antav pant ehk kinnispant ehk hüpoteek.
72. Valduse mõiste. Valdaja. Valduse liigid Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. Asja võib vallata ka rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu suhte alusel. Valduse liigid: 1. seaduslik või ebaseaduslik – sõltuvalt sellest, kas tal on õiguslik alus või mitte 2. heauskne või pahauskne - valdus on heauskne juhul, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata; valdus on pahauskne juhul, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. 3. otsene või kaudne – otsene: otsene tegelik võim asja üle; kaudne: valdusvahendussuhte alusel tekkiv võim asja üle 4. omavaldus ja võõrvaldus – omavaldus: valdaja valdab asja oma asjana; võõrvaldus:
Omand võib tekkida läbi pärimise, kinkimise, leidmise. Alla 50 eurose leiu puhul ei pea veel politseisse minema, kui on üle 50 ja kui ma selle endale jätan, on see karistatav. Kui aasta aega ei tule omanikku välja, võin asja endale jätta. Leitud asja müüa ei või. Valdus on tegelik võim asja üle. Valdus loetakse seaduslikuks kuni pole tõestatud vastupidist. Valdus võib olla heauskne ja pahauskne. Heauskne valdus tähendab, et valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel pole seaduslikku alust. Valdus loetakse heausklikuks, kuni pole tõestatud vastupidist. Valdus lõpeb, kui valdaja loobub oma tegelikust võimust asja üle. Kui vallasasi võetakse omanikult ära omavoliliselt, salaja või vägivaldselt, siis on omanikul õigus oma asi otsekoheselt tagasi võtta. Valdusel on kohtulik kaitse. Valduse igasuguse omavolilise rikkumise või selle omavolilise äravõtmise korral on valdajal õigus pöörduda kohtu poole (valduse taastamiseks).
Seaduslikuks valdajaks on isik, kes teostab valdust asjaõigusliku või võlaõigusliku lepingu alusel (kasutusvaldus, rent). Valdus loetakse seaduslikuks kuni ei ole tõendatud vastupidist (AÕS 34 lg 2). Sellel eeldusel põhineb vallasjasja heauskse omandamise võimalus valdajalt, sest eeldatakse tema omanikuks olemist (AÕS 90 lg 1). Vastasel juhul valdus on ebaseaduslik(AÕS 34 lg 1). Heauskne valdus - kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata (AÕS 35 lg 1). Pahauskne valdus - kui valdaja teab, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata (AÕS 35 lg 2). Sarnaselt valduse seaduslikuks lugemisega kehtib eeldus, et valdaja on heauskne (AÕS 35 lg 3). Vastupidise tõendamise kohustus lasub selle väitjal ehk hagejal. VALDUSE FUNKTSIOONID: 1)
See oli läänegootide riigi galloromaani4 elanikkonna õigus, mille juurde juhiti nüüd sammhaaval ka läänegoodid5. Seda nimetatakse vulgaarõiguseks. Sõna, mille on kujundanud austus klassikalise Rooma õiguse vastu, sisaldab tegelikult teenimatut etteheidet, rõhutades selle õiguse primitiivsust. Hilisantiigil ei olevat olnud klassikalise Rooma õigusteaduse vaimset jõudu. Ei suudetud enam vahet teha omandil ja valdusel ning kohustus- ja käsutustehingul, hoida lahus alusetu rikastumise erinevaid juhtumeid. Kõik olevat muutunud lihtsamaks ja vormitumaks, vaimuvaesemaks ja segasemaks-harimata rahvaste vulgaarseks õiguseks. Hilisantiigi kultuuriline produktiivsus seisnes olemasoleva teadmise sälitamises. Originaalsuspüüd, õigusteadusliku väitluse taotlemine ei olnud enam voorus, vaid patt. Nii ei olnud enam põhjustki oodata õiguselt enamat ja vallata õigust rohkem, kui oli vajalik
Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. S.t asja võib vallata kas rendi, üüri, pandi või muu suhte alusel. Valdus võib olla kas seaduslik või ebaseaduslik ja sõltuvalt sellest, kas tal on õigusik alus või mitte. Valdus on seaduslik kui pole tõendatud vastupidist. Valdus võib olla veel heauskne või pahauskne. Valdus on heauskne juhul, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Pahauskne valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. 8.4 Mis on omand ja millised on selle liigid? Omand on täielik asjaõigus. S.t omanikul puudub õigus asja kasutada ja võõrandamisel derealiseerida. Üks ja sama asi võib kuuluda mitte ainult ühele isikule (ühele isikule kuulumisel on tegemist ainuomandiga) vaid ka
näiteks tänavad 3) Eraasi, ei ole üldine ega avalik. Eraasjad võivad olla avalikuks kasutamiseks. Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all on asi, kusjuures ta ei pea olema omanik. Valdus võib olla seaduslik või ebaseadulik, heauskne või pahauskne. Heauskne valdus tähendab, et valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel pole seaduslikku alust. Valdus loetakse heausklikuks, kuni pole tõestatud vastupidist. Valdus lõpeb, kui valdaja loobub oma tegelikust võimust asja üle. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle . Omandi esemeks võib olla iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud. Sõltuvalt omandi esemeks oleva asja iseloomust võib omand olla kas vallasomand või kinnisomand. 1. kaasomand: kahele või enamale isikule
tingimuste esinemise korral. 72. Valduse mõiste. Valdaja. Valduse liigid. Valdus juriidilise mõistena on üks omandi elemente, mis tähendab isiku tegelikku võimu asja üle. Valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Valdus võib olla heauskne või pahauskne. Valdus on heauskne juhul, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata, pahauskne aga vastupidisel juhul (pahauskne valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata). Valdus on heauskne, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. Asja võib vallata ka rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu suhte alusel
Valdajaks ei ole isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt tema majapidamises või ettevõttes. Valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb seaduslikul alusel või mitte. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Valdus on pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Valdus loetakse heauskseks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. 1.2. Valduse omandamine ja lõppemine
olukorra tõttu või asja eelistamisel valdaja poolt asja iseärasuste pärast või erilisel suhtes asjasse, arvestamata selle kasulikkust Vara – isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seaduses pole sätestatud teisiti VALDUS Valdus – tegelik võim asja üle Valdaja – isik, kelle tegeliku võimu all asi on; ei pea olema omanik Valdus võib olla heauskne või pahauskne o Heauskne – valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata o Pahauskne – valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata o Valdus on heauskne, kuni pole tõendatud vastupidist Valdusel on kohtulik kaitse – valduse igasuguse omavolilise rikkumise või selle omavolilise äravõtmise korral on valdajal õigus pöörduda valdse
Asja oluline osa on asjaga püsivas ühenduses olev asja osa, mida ei saa lahutada asjast. Näiteks koos maatükiga olev mets ja taimestik. Asjad jagunevad ka peaasjaks ja pärandiks. Kui tehinguga saadi peaasi, saadakse sellega kos ka pärandis. Valdus on tegelik võim asja üle, valdus loetakse seaduslikuks kuni pole tõestatud vastupidist. Valdus võib olla heauskne ja pahauskne. Heauskne valdus tähendab, et valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel pole seaduslikku alust. Valdus lõpeb, kui valdaja loobub oma tegelikust võimust asja üle. Kui vallasasi võetakse omanikult ära omavoliliselt, salaja või vägivaldselt, siis on omanikul õigus oma asi otsekoheselt tagasi võtta. Omand on tegelik õiguslik võim asja üle. Omand koosneb kolmest osast, ˇ omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning tal on õigus
Heausksel omandamisel ei ole omandi üleminekul tähtsust, kas võõrandajal oli käsutusõigus (tal pole kohustust teada, et võõrandajal polnud õigust käsutustehingut teha). Võõrandaja käsutusõigust asendab omandaja heausksus. 21. Millise asjaolu või milliste asjaolude suhtes peab vallasasja omandaja olema heauskne, et toimuks tema poolt vallasasja heauskne omandamine? Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või, et teisel isikul on suurem õigus asja vallata (AÕS § 35 lg 1). Kui valdaja seda teab või peab teadma, on vldus pahauskne. Sarnaselt valduse seaduslikuks lugemisega kehtib eeldus, et valdaja on heauskne. Vastupidise tõendamise kohustus lasub selle väitjal ehk hagejal. 22. Millised on võõra vallasasja leidja kohustused? § 98. Teatamiskohustus (1) Isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamatult
2. asi on sattunud võlausaldaja kätte seaduslikult (mitte omavoli teel) 3. ja kui nõue on seotud kinnipeetava esemega(nt VÕS § 305 üürileandja kinnipidamisõigus, VÕS §341, 351 rendileandja kinnipidamisõigus, VÕS §654 töövõtjal töövõtulepingu alusel jne) Käsipant tekib (§ 282): asja valduse üleandmisega pantijalt pandipidajale, kui nad on pandi seadmises kokku leppinud. (mõlema tingimuse olemasolu on pandi tekkimiseks kohustuslik. Valdusel on siin nn signaalfunktsioon) Kui asi on juba pandipidaja valduses, nn signaalfunktsioon) Kui asi on juba pandipidaja valduses, tekib pant pandilepingu sõlmimisega. Asja pantimisel, mille kohta on välja antud kaubaväärtpaber, loetakse kaubaväärtpaberi üleandmine võrdseks asja valduse üleandmisega. Pandi seadmise kokkulepe (käsipandi leping) tuleb sõlmida kirjalikult, kui panditud asja väärtus ületab 50 eurot. Käsipandi tekkimise piirangud
teine isik aga kaudne valdaja .Valdajaks ei ole isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt tema majapidamises või ettevõttes Valduse liigid Valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata.Valdus on pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata.Valdus loetakse heauskseks, kuni ei ole tõendatud vastupidist Valdajale ei pea kuuluma omand ning samuti ka tal ei pruugi olla seaduslikku alust omandile (omandi puhul on see alati omanikul on täielik võim omandi üle ja ta võib ise valida mida oma omandiga teeb)
Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures valdaja ei pea olema omanik. Asja võib vallata rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab isikule õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata. Valdus võib olla: · seaduslik või · ebaseaduslik. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõestatud vastupidist. Valdus võib olla: · heauskne või · pahauskne. Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Valdus on pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Presumptsioon: iga valdus loetakse heauskseks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Valduse omandamine Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle (näiteks asja üleandmise või leidmisega) või abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu (nt korterivõtme
Valdus tegelik võim asja üle. Valdus võib olla: seaduslik või ebaseaduslik. Seaduslik valdus põhineb õiguslikul alusel. Ebaseaduslik valdus ei põhine õiguslikul alusel. (See tähendab, et ka varas on valdaja. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõestatud vastupidist. (See tähendab, et ka varga valdus loetakse seaduslikuks, kuni kohtus hageja ei ole tõendanud vastupidist. Heauskne valdus - Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Pahauskne valdus - Valdus on pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Valdaja - isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures valdaja ei pea olema omanik. Valduse omandamine - Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle (näiteks asja üleandmise või leidmisega) või abinõude üle, mis võimaldavad seda
Hagi esemeks on rahaline nõue, kuid 1992. aastal esitati hagi vara tagastamiseks. Kohus on põhjendatult võtnud kahju hindamise aluseks AÕS § 29 lg 2, mille kohaselt on asja väärtus selle kohalik keskmine müügihind. Vaidlust ei saa lahendada täitemenetluses. Vara maksumuse määramine, kui vara tagastada pole võimalik, peab toimuma asja sisulisel läbivaatamisel kohtuotsusega. Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 1995. a otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja lakk. Kostja valdusel puudus seaduslik alus. Kostja oli PF laki pahauskne valdaja. Põhjendamatu on kostja väide, mille kohaselt ta ei ole keeldunud vara hagejale tagastamast ega ole kuni selle üleandmiseni varale kahju tekitanud. On tõendatud, et aine, mida kostja soovis üle anda, ei ole lakk, vaid tundmatu tooraine segu. Kolleegiumi istungil jäid poolte esindajad oma seisukohtade juurde. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust.
Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures valdaja ei pea olema omanik. Asja võib vallata rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab isikule õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata. Valdus võib olla: · seaduslik või · ebaseaduslik. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõestatud vastupidist. Valdus võib olla: · heauskne või · pahauskne. Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Valdus on pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Presumptsioon: iga valdus loetakse heauskseks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Valduse omandamine Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle (näiteks asja üleandmise või leidmisega) või abinõude
(turuhind). Asja hindamine erilise huvi järgi põhineb kasul, mida valdaja saab Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. Asja võib vallata ka nt rendi, üüri v muu suhte alusel. (ajutine valdaja). Valdus võib olla -seaduslik (on õiguslik alus) või ebaseaduslik. -heauskne(valdaja ei tea et tema valdusel puudub seaduslik alus) või pahauskne ( teab või peab seda teadma) Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle. Selle omandamiseks piisab kokkuleppest endise valdaja või omanikuga. Seadusega kaitstud omavoli vastu mning võib seda jõuga kaitsta ületamata hädakaitse piire. Valdusel on kohtulik kaitse Kinnisasjade ja nendega seotud asjaõigustega peetakse kinnisturaamatut. Sinna kantakse kõikselle kohta vajalikud andmed, mis on seaduses ette nähtud. Avalik.
Valduse mõiste. Valdaja. Valduse liigid. Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. Valdus võib olla seaduslik või ebaseaduslik, sõltuvalt sellest, kas tal on õiguslik alus või mitte. Valdus loetakse seaduslikuks kuni pole tõestatud vastupidist. Valdus võib olla heauskne või pahauskne. Heauskne on juhul, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata, pahauskne aga vastupidisel juhul. Valduse omamine, selle üleminek ja lõppemine. Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu. Valduse kaitse omavoli vastu. Omaabi ja otsimisõigus. Kohtulik kaitse Valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu, st valduse rikkumise või selle äravõtmise vastu. Valdaja võib
annab isikule õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata. Seaduslik valdus põhineb õiguslikul alusel. Ebaseaduslik valdus ei põhine õiguslikul alusel, nt rajaneb vägivallal, salalisusel jne. Kuid see tähendab, et ka varas on valdaja. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõestatud vastupidist. (See tähendab, et ka varga valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendanud vastupidist.) Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Valdus on pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Presumptsioon: iga valdus loetakse heauskseks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Valduse omandamine Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle (näiteks asja üleandmise või
alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, otsene, teine isik aga kaudne valdaja. Kaudne valdaja on tavaliselt asja omanik (nt üürisuhe). Kaudne valdaja ei teosta tegelikku võimu, ajutine iseloom. Otsene valdaja peab tunnustama kaudse valdaja õigussuhet. Heauskne ja pahauskne Possessio bonae fidei vs Possessio malae fidei Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Valdus on pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Kehtib heausksuse eeldus. Täis- ja osavaldus Valdaja valdab kas tervet asja (kogu kinnistu) või reaalosa (ainult elumaja kui asja oluline osa). Eristatakse valduse laienemise järgi (kogu asi või reaalosa) Ainu- ja kaasvaldus
Määravaks ei ole mitte omand vaid tahteavaldus. III. Seaduslik ja ebaseaduslik valdus (§ 34) Valdus on seaduslik, kui see rajaneb õiguslikul alusel nagu asjaõigus või võlaõigus. Valdus on reeglina seaduspäratu kui see rajaneb vägivallal, salatsemisel ja nn prekaariumil (valdust jätkatakse, hoolimata omaniku tahtest seda lõpetada). IV. Heauskne ja pahauskne valdus (§ 35) (1) Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. (2) Valdus on pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. (3) Valdus loetakse heauskseks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. ,Omab tähtsust omandi kaitse nõuete osas ja heauskse omandamise juures. KOHTULAHEND:3-2-1-127-04 V. Täis- ja osavaldus (Mõiste tuleneb AÕS §49)
heauskne/pahauskne. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. Valdus võib olla seaduslik või ebaseaduslik, sõltuvalt sellest, kas tal on õiguslik alus või mitte. Valdus võib olla heauskne või pahauskne. 1. Valduse kaitse omavoli vastu. Valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu, st valduse rikkumise või selle äravõtmise vastu. Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ütlemata seejuures hädakaitse piire. Valdusel on kohtulik kaitse: valduse igasuguse omavolilise rikkumise või selle omavolilise äravõtmise korral on valdajal õigus pöörduda valduse taastamiseks kohtu poole. 2. Omandi mõiste ja liigid. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omandi liigid on:
valdaja. Valdajaks ei ole isik, kes teostab tegelikku vôimu asja üle teise isiku korralduse kohaselt tema majapidamises vôi ettevôttes. Valdus vôib olla seaduslik vôi ebaseaduslik sôltuvalt sellest, kas see pôhineb õiguslikul alusel vôi mitte. Üldjuhul loetakse valdus õiguslikuks, kuni ei ole tôestatud vastupidist. Heauskne ja pahauskne valdus - Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus vôi et teisel isikul on suurem ôigus asja vallata. Valdus on pahauskne, kui valdaja teab vôi peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus vôi et teisel isikul on suurem ôigus asja vallata. Valdus loetakse heauskseks, kuni ei ole tôendatud vastupidist. Valduse omandamine - valdus omandatakse tegeliku vôimu saamisega asja üle vôi abinôude üle, mis vôimaldavad tegelikku vôimu asja üle. Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest
Kõikidel nendel juhtudel on valdamine ju ajutine ja kestab kuni valdamise aluseks oleva lepingu lõppemiseni. Valdus võib olla seaduslik või mitteseaduslik. Valdus on seaduslik siis, kui see põhineb või rajaneb mingile seaduslikule alusele, nt lepingule, ja kehtib põhimõte, et iga valdus loetakse seaduslikuks seni, kuni ei ole tõendatud tema ebaseaduslikkus. Valdus võib olla heauskne või pahauskne. Valdus loetakse heauskseks, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Pahauskseks loetakse selline valdaja, kes teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või siis, et teisel isikul on suurem õigus seda asja vallata. Kehtib põhimõte: iga valdus loetakse heauskseks nii kaua, kuni ei ole tõendatud vastupidist.
Kinniasja omanikul on õigus naaberkinniasjalt kasvanud puu viljadele, mis on kukkunud tema kinnisasjale. Otsimisõigus kuulub ainult otsesele valdajale. Valdajal õigus eistada valduse kaitseks nõudeid otse rikkujale või hagi teel kohtusse. Selline protsess selgitab ainult faktilist olukorda. Selle roll on omaabi vähendamine ja ühiskondlike suhete inimlikustamine. Valduse kaitse nõudeid nim possessoorseteks e valduslikeks nõueteks, kuna need põhinevad vahetult valdusel ega ole seotud õigusega sellele. Valdusnõudega võib kaasas käia ka võlaõiguslik kahju hüvitamise nõue. Säte annab valdajale õiguse nõude valduse rikkumise korral rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist. Rikkumise kõrvaldamine tähendab kestva füüsilise kitsenduse korral rikkumise allika kõrvaldamist, et sellest enam kitsendusi tekkida ei saaks. Edasiste rikkumiste ärahoidmisele suunatud nõude esitamiseks nõutav vähemalt kordumise oht
Tavakeeles omandit valdusest tavaliselt ei eristata, juristi jaoks aga on erinevus suur. Omanik on ainult see, kellele asi tõeliselt asjaõiguse järgi kuulub ehk kellel on kõige suurem õigus asja üle. Valdus on aga faktiline võim asja üle, ehk kelle käes asi parasjagu on.3 Omandi- ja valdusõiguse juriidiline eristamine saigi alguse Roomast. Rooma juristid (Ulpianus) väidavad otsustavalt, et "nihil commune habet proprietas cum possessione" (D. 41, 2, 12, 1 - omandil ja valdusel ei ole mitte midagi ühist), sest valdus on faktiline ja mitte õiguslik suhe asjasse (Ofilius ja Nerva - D. 41, 2, 1, 3 - eam enim rem facti, non iuris esse).4 Läbi ajaloo esines Roomas erinevaid omandi vorme: kviriitlik omand, peregriinide omand bonitaarne ehk preetorlik omand, provintsiaalne omand ning kaasomand.5 Nendest on täpsemalt juttu referaadi osas, mis puudutab omandiõiguse sisu. Meie töö koosneb kuuest
· rendisuhe · üürisuhe · hoiusuhe · pandisuhe · muu selletaoline suhe, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata. Seaduslik ja ebaseaduslik valdus Valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Heauskne ja pahauskne valdus Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Valdus on pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Valduse omandamine ja lõppemine Valduse omandamine Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest,
Seadusest tulenevalt on valdus ainult tegelik võim asja üle. Õiguslikuks võimuks muutub valdus alles siis kui see tuleneb omandist, pandiõigusest või üüriõigusest. Kui valdus põhineb õiguslikul alusel, võib valdaja keelduda asja väljaandmisest ka omanikule. Kui aga selline alus puudub peab valdaja oma omaniku nõudmisel välja andma mitte ainult asja, vaid ka kasu, ja hüvutama kahju. Heauskne ja pahauskne valdus Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või, et teisel isikul on suurem õigus asja vallata (AÕS § 35 lg 1). Kui valdaja seda teab või peab teadma, on vldus pahauskne. Sarnaselt valduse seaduslikuks lugemisega kehtib eeldus, et valdaja on heauskne. Vastupidise tõendamise kohustus lasub selle väitjal ehk hagejal. Täis- ja osavaldus Valdaja võib vallata tervet asja (täisvaldus), kuid tema valdus võib piirduda ka asja reaalosaga (osavaldus)
Asja oluline osa on asjaga püsivas ühenduses olev asja osa, mida ei saa lahutada asjast. Näiteks koos maatükiga olev mets ja taimestik. Asjad jagunevad ka peaasjaks ja pärandiks. Kui tehinguga saadi peaasi, saadakse koos sellega ka pärandis (Pott koos kaanega). Valdus on tegelik võim asja üle. Valdus loetakse seaduslikuks kuni pole tõestatud vastupidist. Valdus võib olla heauskne ja pahauskne. Heauskne valdus tähendab, et valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel pole seaduslikku alust. Valdus loetakse heausklikuks, kuni pole tõestatud vastupidist. Valdus lõpeb, kui valdaja loobub oma tegelikust võimust asja üle. Kui vallasasi võetakse omanikult ära omavoliliselt, salaja või vägivaldselt, siis on omanikul õigus oma asi otsekoheselt tagasi võtta. Omand Omand on tegelik õiguslik võim asja üle. Omand koosneb sisult kolmest osast, omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. Asjaõigus on isiku täielik võim asja üle
2milj iirlast · Rajavad perefarmid · 1848-1855 rändamise põhjuseks näljahädad (iirimaa), poliitilised rahutused- repressioonid (saksa aladel) · 1840. Aastatest alates levib Euroopas müüt Ameerika kuldmaast (vvärismetallide leiud eriti peale kodusõda) · Homestead act (1862): (uutel Kaug-Lääne) aladel uusasunik saab (põllu)maad tasuta 64 ha eeldusel, et ta tasub 10 dollarit ja elab valdusel vähemalt 5 aastat. · Peale kodusõda USA põhjaosariikide tööstuse kiire areng, kuna jätkub odavat tööjõudu · Ajutine vähenemine 1870. Aastatel kui USA-s oli majanduslangus Immigratsiooni II laine (1880-1914) 1881-190: saabus 23 milj. · Suurim ränne ajaloos ! · Algas emigreerumine Ida-Ja Lõuna-Euroopast 1milj aastas: 1907 : 1,2 milj · Austria-Ungarist ja Venemaalt (palju vähemusrahvusi: nt poolakad, ungarlased, juudid) ning Itaaliast
suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene, teine isik aga kaudne valdaja. Valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. 5 Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Valdus on pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Valdus loetakse heauskseks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle, samuti reaalservituudi teostamisele asumisega.
1. RIIGI JA ÕiGUSE TEKKIMINE. RIIGI PÕHIMÕISTED Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, sellele vaatamata oli pealiku võim täiesti reaalne, sest pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Võimu pealesunnitud reegleid ürgühiskond ei tundnud, sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvkondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tavanormide täitmine tagatakse harjumuse jõuga, selleks ei tule kasutada sunniaparaati. Olles sügavalt juurdunud ja säilides inimeste teadvuses, on tavad väga konservatiivsed ja ...
Sellisel juhul on valdamine ajutine (vastavalt tehingule). Valdajaks ei ole aga isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korraldusel tema majapidamises või ettevõttes. Valdus võib olla seaduslik või ebaseaduslik, sõltuvalt sellest, kas tal on õiguslik alus või mitte. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Valdus võib olla heauskne või pahauskne. Valdus on heauskne juhul, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata, pahauskne aga vastupidisel juhul (pahauskne valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata). Valdus on heauskne, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle (nt asja üleandmisega või leidmisega) või abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu (korteri võtme üleandmisega).
1. õppenädal Riigi ja õiguse tekkimine Tootmise arenedes tekkis ülejääk võitlus/varastamine malev, kellest kujunes pealiku lähikond. Ühiskonda oli tekkinud grupp, kelle peamiseks tegevusalaks ei olnud tootmine, vaid juhtmine. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist 1) Ühiskonnast eraldunud avaliku võimu tekkimine 2) Selle võimu teostamine territoriaalsel, mitte sugukondlikul alusel 3) Võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas. Avalik võim, territoorium ja rahvas riigi tunnustena Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati. Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu, see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumil...
Tavakeeles omandit valdusest tavaliselt ei eristata, juristi jaoks aga on erinevus suur. Omanik on ainult see, kellele asi tõeliselt asjaõiguse järgi kuulub ehk kellel on kõige suurem õigus asja üle. Valdus on aga faktiline võim asja üle, ehk kelle käes asi parasjagu on. Omandi- ja valdusõiguse juriidiline eristamine saigi alguse Roomast. Rooma juristid (Ulpianus) väidavad otsustavalt, et "nihil commune habet proprietas cum possessione" (D. 41, 2, 12, 1 - omandil ja valdusel ei ole mitte midagi ühist), sest valdus on faktiline ja mitte õiguslik suhe asjasse (Ofilius ja Nerva - D. 41, 2, 1, 3 - eam enim rem facti, non iuris esse). Omandiõigus koosneb kolmest elemendist: 1) valdusõigusest (ius possidendi) 2) kasutusõigusest (ius utendi) 3) käsutusõigusest (ius dispondendi). Kui valdus- ja kasutusõigus võivad olla ka valdajal, siis asja käsutusõigus saab olla ainult omanikul ja on sellena omandiõiguse tunnuseks. Omanik võib nii valdus- kui
Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Valdaja ei pea olema asja omanik (vallata võib ka suhte alusel); sellisel juhul on valdamine ajutine. Valdaja ei ole isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korraldusel tema majapidamises või ettevõttes. Valdus loetakse seaduslikuks. kuni ei ole tõendatud vastupidist. Heauskne valdus - valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik valdus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Pahauskne valdus - valdaja teab või peab seda teadma. Valdus saadakse tegeliku võimu saamisega asja üle (asja üleandmine) või abinõu saamisega, mis võimaldab seda võimu (korterivõtme saamine). Piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest. 4. Mis on omand ja kuidas ta tekib? Omand on täielik asjaõigus - täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
