Vana testament – Juutide ajalooallikana 1. 9000 aastat eKr ● IX aastatuhandel eKr tekkis Palestiinas teadaolevalt vanim põlluharijate asula – Jeeriko ● „Jeeriko Vallutamine“ 2. 1900 aastat eKr ● Heebrealaste arvatav asumine Palestiinasse ● „Jumala kutse Aabramile“ 3. 1700 aastat eKr ● Iisraellaste rändamine Egiptusesse ● „Mooses vaarao tütre pojana“ 4. 1500 aastat eKr ● Palestiina ja Süüria langesid Egiptuse ülemvõimu alla. ● „Jumal viib Iisraeli rahva Egiptusest välja“ 1491 a eKr. 5. 1250 – 1200 aastat eKr ● Iisraellased rändasid Egiptusest välja Moosese juhtimisel. ● Kujunesid välja tavaõigused-10 käsku ● „Jumal kutsub Moosest“ „10 käsku“ ● Michelangelo - Moosese skulptuur 6. 1200 aastat eKr ● nn. mererahvaste sissetung, mis tõi kaasa suuri purustusi Süüria linnades ● Iisraellased vallutasid K...
A. H. TAMMSAARE LOOMING I 1900-1907 · realistlikud külaainelised jutustused ,,Mäetaguse vanad" ,,Vanad ja noored" · revolutsioonilised jutustused ,,Päästmisel" ,,Raha-auk" tõetruud elupildid, huvitavad karakterid II 1908-1920 · impressionistlikud üliõpilasnovellid ,,Pikad sammud" ,,Noored hinged" ,,Üle piiri" · impressionistlik jutustus ,,Varjundid" · miniatuurid ja kunstmuinasjutud kogu ,,Poiss ja liblik" III 1921-1940 · näidendid ,,Juudit" 1921 ,,Kuningal on külm" 1936 · romaanid psühholoogiline realism ,,Kõrboja peremees" 1922 ,,Tõde ja õigus" I-V 1926, 1929, 1931, 1932, 1933 ,,Elu ja armastus" 1934 ,,Ma armastasin sakslast" 1935 ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" 1939 · viimane jutustus ,,Vanaisa surm"
Lääneriikide poolt). 4. Millistele põhimõttetele rajas USA oma välispoliitika Külma sõja algaastatel? USA uue välispoliitika ühe tähtsama põhimõtte sõnastas George Kennan, USA diplomaat ja sovetoloog: "Ühendriikide igasuguse Nõukogude-poliitika osaks peab olema venelaste ekspansionistlike tendentside kestev ja kannatlik, kuid kindel ja valvas pidurdamine." 5. Selgita mõisteid ja anna neile hinnang nende ajalises kontekstis. I Truumani doktriin. USA presidendi Harry Trumani 1947 esitatud välispoliitiline programm, mille kohaselt toetab USA neid rahvaid, kes võitlevad relvastatud vähemuste pealetungiga ja välisjõududega. Seda kasutati sõjalise missiooni õigustamiseks kreeka kommunistlike mässuliste vastu ja Türgi valitseva reziimi kaitseks NSVL-i rünnakute eest. II Eisenhoveri doktriin. Dwight Eisenhower, leidis, et pidurdamisdoktriin on liiga passiivne
Homerose eepostest. kohta. Ei põhine rahvaluulel vaid on Vergiliuse enda looming. Laad Kangelaseepos Kangelaseepos Muinasjutuline, fantastiliste motiividega eepos Kompositsioon Sündmustik on ajalises Sündmustik esitatakse Jutustus algab tegevuse järgnevuses; tegevus ajalises järgnevuses; keskel, eelnenud koondub ümber kangelane ei ole sündmusist jutustab peategelase sündmuste keskel kangelane ise; tegevus koondub tihedalt
Lev Bezõmenski teose ,,Kolmanda riigi lahendatud mõistatused" või ükskõik millise NSVL- us ilmunud ajalookirjutisega, siis on näha kui palju on Bezõmenski teos mõjutatud nõukogude-patriootililisusest ning poliitpropagandast, samas jääb Keegani teos neutraalseks ning annab objektiivse ülevaate. Ma arvan, et raamat on väga hästi õnnestunud, mistõttu on ta üks populaarsemaid ingliskeelses maailmas. ,,Esimene maailmasõda" Teos annab ülevaatliku käsitluse konfliktist ajalises järjestuses, alates Euroopa sõjaajaloo arenemisest, mis justkui satuks 1914. aastal haripunkti. Teos on jagatud üldiste pealkirjadega kümnesse peatükki. Ma arvan, et teose jagamine peatükkidesse ei ole väga eriliselt õnnestunud, arvestades asjaolu, et tegevust on kajastatud ajalises järjekorras. ,,Esimese maailmasõjategi huvitavamaks asjaolu, et autor on käsitlenud ka revolutsiooni Venemaal ning kodusõda. Arvatavasti selle tõttu, et Vene kodusõtta sekkusid liitlasväed, tehes
lõppeb puändiga. Ood- pidulik ja ülev luuletus, ülistus või kiidulaul, mõne isiku või tähtsama sündmuse auks(Laulja). Pastoraal- karjase- ja maaelu ülistav kirjandusteos, karjaselaul või luuletus(Karjaste laul). Poeem- mitmeosaline pikem värssteos, põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine isiksuse mõtete otsingul. Mahu poolest väiksem kui eepos. Reisikiri- teos, milles kujutatakse reisielamusi, kirjeldatakse võõraid maid ja rahvaid. Pannakse kirja nagu päevikuid ajalises järjekorras. Romaan- jutustava proosa suurvorm. Iseloomulik avar elukuijutus, keerukas sündmustik, mitmeplaanine tegevustik,arvukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg (Mahtre sõda). Sonett- luulevorm, koosneb 14. Värsist, jaguneb kaheks nelikvärsiks ja kaheks kolmikvärsiks 4+4+3+3 (Aiad). Utoopia- väljamõeldud ideeriigi elu kujutav ulmeteos. Vabavärss- värsisüsteem, milles üks ja määrav rütmistus põhimõte. Luuletus liigendub erineva pikkusega värssideks ja vabastroofideks, riim
Lapse arengu analüüs Lapse nimi: Lora Lapse vanus: 2,5 aastat Motoorne areng Kõnnib trepist üles, astudes kord parema, kord vasaku jalaga Hüppab põrandalt üles Seisab üksinda paremal ja vasakul jalal Hüppab põrandalt üles Õõtsutab jalga, et palli lüüa Rõngast visates kasutab silma-käe kordinatsiooni Lükkab helmed paelale Peatub täisjooksu pealt Peenmotoorne areng Oskab haarata ja lahti lasta Pliiatsihoid: rusikas pöidla ja sõrme vahel Käe eelistus Kopeerib ringjoont Kopeerib ruttu Veeretab, rebib, kortsutab, valab, topib, silitab Sotsiaaalne areng Teab oma nime Tunneb end ära peeglis Õpib mängima ja tegutsema omaette Lepib täiskasvanu eemaldumisega Jäljendab täiskasvanut ja tahab teda aidata Harjutab eneseteenindamist ja saab lihtsamate toimingutega ise hakkama Palub, tänab ja tervitab Vaimne areng Kuulab juttu Näitab arusaamist sõnadest Esitab küsimusi Kasutab lauset, mis koosneb kolmest sõnast Kasutab minevikuvormi Jätab meelde ...
salapärane purpurtõbi, mis nakatab ainult mehi. 1925 Vastu hommikut. Novell kujutab kukk Keril Kerkerilli, kellel on väga romantiline unistus lennata lõunamaale. Teose romaani moodustavad 1928 Toomas Nipernaadi seitse novelli, mis on ajalises ja loogilises järgnevusese ja mida ühendav pea- tegelane rändur Toomas Nipernaadi. 1935 Isade maa. Räägib traagika kõrval ka anekdootlikest sündmustest. 1938 Kerge meri. Kujutab arhailist keskkonda väiksel saarel
analüüsib sündmust ja annab põhjendatud hinnangu Arvustada võib teatri- filmi-, muusika-, kirjandus- või muid sündmusi ja teoseid. Reportaaž: „Reportaaž: Kuidas Stoltenberg Tapal käis“ (Postimees, 7.09.2017) Tunnused: Reportaaž kirjeldab, kommenteerib ja analüüsib sündmust Reportaaž annab mitmekülgse ülevaate sündmuste käigust, kohalviibijate meeleoludest, äpardumistest ja õnnestumistest õiges ajalises järgnevuses Objektiivsuse huvides lisatakse ka intervjuusid asjaosalistega Arvustusartikkel Reportaaž Tutvustab sündmust, analüüsib seda. Annab mitmekülgse ülevaate Ei räägi sellest, mis ümbritsed sündmusest, kohalviibijate sündmust. emotsioonidest jne. Intervjuud puuduvad, kuna teema Lisatakse intervjuusid asjaosalistega. koosneb faktidest.
''Kaklusklubi'' - uni või tegelikkus ? Sten Kangilaski 3. aprill 2011 ''Kaklusklubi'' on 1999. aasta USA film, mis põhineb Chuck Palahniuk'i samanimelisel raamatul. Film on vürtsitatud ebaloogilisuse ning totaalse ajuvabadusega, mis tundub alguses keeruline mõista. Film algab püssitoruga peategelase hammaste vahel, mis tundub väga ebaloogiline ning peagi keritakse aega tükk maad tagasi. Terve film on ajalises mõttes üks suur sasipundar. Nii vaatajal kui ka peategelasel on väga raske aru saada, millal antud tegevus aset leiab. Film pendeldab pidevalt oleviku ja mineviku vahel ning mõne koha peal on üpriski keeruline mõista, kas film näitab olevikku või minevikku. Filmi tugevalt psühholoogiline sisu võib jääda alguses arusaamatuks, film tundub täiesti ajuvaba, kuid tasapisi hakkab vaataja filmi sisust aru saama. Film on üles ehitatud peategelase mõtetele ning kujutelmadele
Novelli kui zanri rajajaks peetakse Giovanni Boccacciot oma teosega "Dekameron". Novelliteooriat on arendanud mitmed (enamasti saksa) kirjanikud, nagu Goethe, F. Schlegel, P. Heyse, F. T. Vischer, L. Tieck, E. K. Bennett. Eesti tuntumateks novellistideks on näiteks A. Gailit, F. Tuglas ja M. Heinsaar. Klassikalise novelli tunnused: Lühike (1000-8000 sõna) Vähe tegelasi Sündmuste esitamine ajalises järgnevuses Keskendub ühele sündmusele või probleemile Lisaks eelnevatele tunnustele järgib klassikaline novell kindlat ülesehitust: Sissejuhatus- olustiku kirjeldus Sõlmitus- konflikti esilekerkimine Arendus- pinge järkjärguline kerkimine Kulminatsioon- pinge haripunkt Puänt- pinge lõdvenemisele järgnev lõpplahendus
ja Huhuu" on suletud novell. Samas sündmustik on edasi antud väga üksikasjalikult, mis ei ole novellile iseloomulik. Näiteks read: ,,Ta ohkas, võttis paela ümmarguste mustade helmestega ja hakkas neid näppude vahel veeretama, ise tasakesi huuli liigutades." annavad edasi olukorra väga detailse kirjelduse. Leian, et seetõttu pole tegemist traditsioonilise novelliga. Loo jutustustüüp on järgnev, kuna kogu tekst on kirjutatud minevikus. Sündmused antakse edasi ajalises järjestuses, nii nagu nad ka reaalselt toimuksid. See on antud teose puhul oluline, et toimunut õigesti mõista. Teksti lugedes ei ole aru saada, mis ajastul või kui palju aega tagasi minevikus tegevus toimus. Vaid korra esines novellis ka analepsis, kui Popi meenutas minevikku ja ega kui ta veel Isandaga koos ei elanud. Autor pole edasi andnud sündmustiku kindlat algus- ja lõppaega, kuid võib eeldada, et tegevus kestis mõne nädala.
lugemine. Keelepass annab ülevaate isiku võõrkeel(t)e oskuse kohta antud ajahetkel. Hinnang võib põhineda nii eksami tulemustel, kursusel saadud hindel kui ka enesehinnangul, kuid peab olema esitatud EN-i keeleoskustasemete süsteemis. Seetõttu on keelepassi kohustuslikuks osaks enesehindamise. Keelelugu hõlmab nelja osa: 1. Keele õppimise eesmärgid – põhjused, miks mingit keelt õpitakse. 2. Keele õppimise ajalugu – keele õppimise kogemused ajalises järjestuses. 3. Olulisimad keele- ja kultuurialased kogemused. 4. Keeleõppe praegused ja tulevased raskuspunktid – mida praeguste teadmistega osatakse ja mida tulevikus osata tahetakse (planeerimine). Kaustas sisalduvad kõik materjalid, mis kinnitavad keelepassis ja keeleloos kirjapandut ja mida inimene oma keeleoskuse kohta soovib teistele näidata.
kasvas välja kubismist ja futurismist. Arhitektuuris taotleti vormide lihtsust ning tektoonika ja geomeetriliste kandetarindite esteetilist väljenduslikkust; muutus üleeuroopalikuks liikumiseks, pärast II maailmasõda jõudis USA-sse Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb (ladina keeles post) modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. Erinevalt modernismist pole postmodernismis ühtset ja absoluutset tõde, vaid kõik peaks põhinema kontekstil.Postmodernistlik liikumist võib leida eelkõige arhitektuuris, kirjanduses, kunstis, luules, filosoofias, humanitaarteadustes, sotsiaalteadustes ja linnageograafias Abstraktsionism ehk absoluutne kunst on kunstisuund maalikunstis, skulptuuris ja graafikas. Seda iseloomustab värvide, joonte, punktide, pindade ja vormide abil maailma ja kõige sellega
Smuul). 5.)Jaan Kross *käis Westholmi gümnaasiumis *TÜ õigusteaduskond *on töötanud söekaevanduses, Eesti Postimehes, tõlgina *on olnud vangis Looming: Zanrid: *luulekogud ,,Söerikastaja" *novellid ,,Kajalood" *romaanid ,,Wikmani poisid" *näidendid ,,Dr Karelli raske öö" *elulooraamat ,,Kallid kaasteelised" *tõlked ,,Othello" Teemad: *ajalooline proosa kasutab ajaloolisi isikuid ja sündmusi ning mõtleb ise juurde, teosed on ajalises järjekorras. *autobiograafiline proosa + ajalooline proosa nt ,,Wikmani poisid" ja ,,Tahtamaa" Veel teoseid: ,,Kolme katku vahel" tegelaseks Russow ,,Pöördtoolitund" Jannsen ,,Taevakivi" Masing, K. J. Peterson ,,Keisri hull" Masing, Faehlmann ,,Professor Martensi ärasõit" jurist Martens ,,Kolmandad mäed" J. Köler. Iseloomulik Krossile: *mõleb sõnu välja/kasut haruldasi sõnu nt:krõllis, nigrits *moodustab ise liitsõnu nt:ämmaisand
MODERNISMI TUNNUSED 1) assotsiatiivsus; 2) fragmentaarsus; 3) psühhologism Kirjanduse sotsioloogilise tõlgendamise alusel (kirjandusteose olemuse määrab see ajajärk ja elulaad, milles ta on loodud ja mis temas peegeldub) on modernistlik igasugune teaduslik- tehnilise revolutsiooni alguses või ajal loodud kirjandusteos. Kirjanduse esteetilise tõlgendamise alusel (kirjandusteos kui iseseisev struktuur, omaette mikromaailm) on modernismi mõiste tähendus märksa kitsam ja seda määratlevad kolm ülaltoodud tunnusjoont. Kirjanduse sotsioloogilise tõlgendamise alusel on postmodernistlik igasugune teos, mis on loodud teaduslik-tehnilise revolutsiooni hilisema ja kaugemale jõudnud järgu tingimustes ja seda peegeldab. Esteetilise tõlgenduse alusel (mida esindab näiteks Jean-François Lyotard (1924 – 1998), teenäitava raamatu „Postmodernne olukord: aruanne teadmiste kohta“ (1979) autor) eristuvad kirjanduslik modernism ja postmodernism jä...
*ÖKOLOOGILISE TEGURI OPTIMUM: Teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam *ökoloogilise teguri amplituud: intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda *õkoloogilise püramiidi reegel: iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10 % eelneva taseme biomassist. *Kasvav pop.: sündimus ületab suremuse *Kahanev pop.: suremus ületab sündimuse *Stabiilne pop.: SündimuS ja Suremu on ajaliSeS taSakaaluS *Antropogeensed tegurid: ehk inimtekkelised tegurid on inimtegevuse mõjul võimendunud või tasandunud ökoloogilised tegurid *areaal: leviala *plankton: vees olev hõljum *bentos: põhjaelustik *nekton: ehk ujum on suuremad veeorganismid
aastal Nobeli kirjandusauhinna. Tunnustuse, ja sealjuures ülemaailmse, leidis Garcia Marquez romaaniga ,,Sada aastat üksildust" (1967). Müüdi ja ajaloo seoste esiletoomine on Garcia Marquezi loomingus olulisel kohal. Tema teostes kajastub postmodernismi tunnuseid. Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. Mina valisin analüüsimiseks Gabriel Garcia Marquezi jutustuse ''Väga pikkade tiibadega väga vana mees''. See rääkis ühest vanast räsitud tiibadega mehest, kes oli tormiga sattunud ühe talu õuele. Teda hakati pidama ingliks ja kogu külarahvas tuli teda uudistama. Sellel inglil oli väga halb tervis ning ta pandi kanade puuri kinni, sest inimsed umbusaldasid teda. Külarahvas ei olnud tema vastu eriti lahke, teda pilluti ja torgiti, et ta liigutaks ennast
30. Feodaal oli keskajal feoodi saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes 31. Pärisori - Pärisori erines orjast õiguse poolest abielluda vabalt valitud elukaaslasega seega omada peret 32. Ruunikivi haua-või mälestusmärgid 33. Islam on üks maailmareligioonidest(araabia keeles-alistumine Allahi tahtele) 34. Koraan islami püha raamat 35. Piibel ristiusu kanoniseeritud Pühakiri 36. Kroonika ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses 37. Katedraal kristlik linna piiskopikirik, enamasti katoliku, anglikaani või luteriusu kirik 38. Fresko seinamaaliliik ja-tehnika 39. Mosaiik - kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi tükkidest 40. Ikoon pühapilt 41. Absoluutne monarhia valitsusvorm, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim 42. Feodaalne killustatus riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad
tarbijad ja lagundajad Laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnu organismidest ning lõpeb mikroorganismidega. Toiduvõrk- omavahel põimunud toiduahelate kogum Troofiline tase- toiduahela lüli Ökoloogiline tasakaal- kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena. Biosfäär- Maa pinnakihtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme. Bioom- samatüübiliste ökosüsteemide kogum (tudnra, tiga, kõrb..) Stabiilne populatsioon- sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus Kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimumast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. Ökoloogilise püramiidi reegel: Iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. Biomass ja energia vähenevad ökoloogilises püramiidis kiirestu kõrgemate troofiliste tasemete suunas. Dominant- liik, mille populatsioon on ökosüsteemis kõige arvukam. Produktsioon- biomaasi juurdekasv aastas
Mille poolest erineb Eesti keskaeg Lääne-Euroopa omast? Keskajal toimus palju erinevaid protsesse, alustades pärisorjastamisest ning lõpetades linnade tekkimisega. Hoolimata sellest et Eesti oli oma arenguga maas Lääne-Euroopast siis protsesside sisu oli ikkagi samasugune. Vahe oli vaid protsesside ajalises toimumises. Lääne-Euroopa keskaeg algas Rooma riigi kaheks jagunemisega 395 aastal. Eestis algas keskaeg üle 800 aasta hiljem, 1227 aastal, Saaremaa alistumisega muistses vabadusvõitluses. Kui Lääne-Euroopas tekkis lääniaadel juba aegu varem siis Eesti lääniaadel hakkas kujunema pärast Stensby lepingu vastuvõtmist. Rajati linnuseid, maa jagunes läänideks, lääne omasid senjöörid ning läänistatud maid kasutasid vasallid. Lääne-Euroopas oli kogu protsess kujult sama
• õistaimed pööravad oma lehti vastavalt valguse suunale ja intensiivsusele • osa loomi läheb talveunne ja linnud lendavad lõunamaale 2. Populatsioon – ühte liiki isendid, kes elavad samal ajal. Populatsiooni tihedus – isendite arv pinnaühiku kohta. Kasvav populatsioon – populatsioon, milles sündimus ületab suremuse. Kahanev populatsioon – populatsioon, milles suremus ületab sündimuse. Stabiilne populatsioon – populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nii et arvukus püsib põlvest põlve. Populatsioonilained – populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused 3. Orgnismide vahelised suhted: Liik A Liik B Suhte tüüp Suhte näide + + Sümbioos • Samblik Mutalism – kohus- • Putukas ja tuslik kooselu tolmendaja
"Keskaeg Eestis – ühisjooned ja eripärad võrreldes Lääne-Euroopaga" Keskajal toimus palju erinevaid protsesse, alustades pärisorjastamisest ning lõpetades linnade tekkimisega. Hoolimata sellest, et Eesti oli oma arenguga maas Lääne-Euroopast siis protsesside sisu oli ikkagi samasugune. Vahe oli vaid protsesside ajalises toimumises. Lääne-Euroopa keskaeg algas Rooma riigi kaheks jagunemisega 395 aastal. Eestis algas keskaeg üle 800 aasta hiljem, 1227 aastal, Saaremaa alistumisega muistses vabadusvõitluses. Kui Lääne-Euroopas tekkis lääniaadel juba aegu varem siis Eesti lääniaadel hakkas kujunema pärast Stensby lepingu vastuvõtmist. Rajati linnuseid, maa jagunes läänideks, lääne omasid senjöörid ning läänistatud maid kasutasid vasallid. Lääne-Euroopas oli kogu protsess kujult sama
Keskaeg Eestis ühisjooned ja eripärad võrreldes Lääne Euroopaga. Keskajal toimus palju erinevaid protsesse, alustades pärisorjastamisest ning lõpetades linnade tekkimisega. Hoolimata sellest, et Eesti oli oma arenguga maas Lääne-Euroopast siis protsesside sisu oli ikkagi samasugune. Vahe oli vaid protsesside ajalises toimumises. Lääne-Euroopa keskaeg algas Rooma riigi kaheks jagunemisega 395 aastal. Eestis algas keskaeg üle 800 aasta hiljem, 1227 aastal, Saaremaa alistumisega muistses vabadusvõitluses. Kui Lääne-Euroopas tekkis lääniaadel juba aegu varem siis Eesti lääniaadel hakkas kujunema pärast Stensby lepingu vastuvõtmist. Rajati linnuseid, maa jagunes läänideks, lääne omasid senjöörid ning läänistatud maid kasutasid vasallid. Lääne-Euroopas oli kogu protsess kujult sama
Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Populatsioon ühist territooriumi (levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum. Populatsiooni arvukus ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus ühe populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta. Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused. Stabiilne populatsioon populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nii et arvukus püsib põlvest põlve. Sümbioos eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Tarbija (konsument) toiduahela lüli, kuhu kuuluv organism kasutab toiduks elusaid organisme; vastavalt asukohale toiduahelas eristatakse esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijaid. Toiduahel toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid.
Selle asemel on mõtekas kasutada sünonüümi või üldse lausestust muuta. Kellegil asemel on parem kasutada kellelgi. Sõnakordus on üks sagedamini esinev viga minu kirjandites. Teatud sõnapaaride kooskasutamine on vale, nagu tegevusega tegeledes, sest kaks samalaadse sõna tüve on järjestikku lauses, mis muudab ta kohmakaks ja halvasti loetavaks. Sõna peale kasutatakse, kui tahetakse öelda midagi ruumilises tähenduses, kuid sõna pärast on mõeldud kasutamiseks ajalises määratluses. Kui kirjutatakse raamatust on parem kasutada sõnu novell või romaan kui raamat. Sama sõnapaari või sidesõnaga algavaid lauseid tuleks vältida terve kirjandi vältel. Sõna eksistentsiaalsus asemel võiks kasutada sõna eksistents. Nimesid ei poolitata. Vorm on parem, kuid ülesehitust tuleks muuta paremaks, kus lõigud on omavahel seoses ja teemaarendus on loogiline kuni jõutakse peaprobleemi lahendamiseni.
· maagiline realism, Franz Kafka algatas maagilise realismi, kus keeruline sümbolism oli kõrvuti sotsiaalse võõrandatuse ja inimese üksildusega. · postmodernism. Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. 7. Mille poolest on tähelepanuväärne Kafka ja Hemingway looming? Kafka algatas maagilis-realistliku romaanusuuna, kus keeruline sümbolism oli kõrvuti sotsiaalse võõrandatuse ja inimese üksildusega.Kafta kirjutas jutustusi ja esseid, mis mõnevõrra tähelepanu pälvisid.Lisaks inimese võõrandumise ja kelstumise kujutamisele on Kafta loomingule iseloomuli allegoorilise-sümbolistlik kujutamisviis. KE 31_MODERNISM
troofiline tase - toiduahela lüli; eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid. populatsioonilained - populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused.ökoloogiline tasakaal-ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikaajaline stabiilsus. Biosfäär- Maa pinnakihtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme. Bioom- samatüübiliste ökosüsteemide kogum (tundra, taiga jne). stabiilne populatsioon- populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nii et arvukus püsib põlvest põlve. kasvav populatsioon - populatsioon, milles sündimus ületab suremuse. ökoloogilise püramiidi reegel - iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist. biomassi püramiid-ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku.; Biomass ja energia vähenevad ökoloogilises püramiidis kiiresti kõrgemate troofiliste
Kuis võiks ükskõikne olla ma ja vaga! Kuid sind ei ole siin misjaoks, misjaoks siis päev nii täis neid siniverkjaid õisi loodi? Misjaoks siis öö, nii heldelt valgeks jääv, nii lõhnuheitvalt ümber minu voodi? Nii raske üksi kõike ilu kanda - kuid sind ei ole siin, et seda sulle anda. 7. Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus. 8. Klassikaline novell põhineb kindlal süzeeskeemil. Juhtumused esitatakse ajalises järgnevuses. Tegevus areneb kulminatsiooni suunas ning lõpeb puändiga. Sündmustikuga kõrvuti jälgitakse tegelaste siseelu või omavahelisi suhteid.
Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on hele kasulik ja teisele kahjulik Populatsioon hist territooriumi asustavate samaliigiliste isendite kogum Populatsiooni arvukus hte populatsiooni kuuluvate isendite arv Populatsiooni tihedus phe populatsiooni isendite arv pinnahiku kohta Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused Stabiilne Populatsioon populatsioon, milles sndimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nii et arvukus psib plvest plve Smbioos eri liiki organismie vastastikku kasulik kooseluvorm Tarbija toiduahela lli, kuhu kuuluv organism kasutab toiduks elusaid organisme Toiduahel toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid Ja destruendid Toiduvrk omavahel pimunud toiduahelate kogum hes kossteemis Tootja toiduahela esimesse llisse kuuluv autotroofne organism (taim, osa protistidest ja bakteritest)
Kvotatiivi funktsioonis toimivad mõningad tarindid ja vormid, millel on enamasti vaid üks aeg. · Verbi pidama kindla kõneviisi lihtmineviku vorm, eitavas kõnes ka kaudse kõneviisi oleviku vorm koos põhiverbi ma-tegevusnimega (tarind väljendab ainult olevikku). nt Nüüd pidi ka meil ruumis suitsetamist lubatama. Mina ei pidavat oskama naelagi seina lüüa. · Kindla kõneviisi enneminevik, kui see esineb lihtmineviku ajalises plaanis. nt Kui Mari eile läbi metsa koju oli läinud, oli ta suure põdrapulliga vastamisi sattunud. · da-infinitiiv (kõnekeelne, väljendab olevikku. nt Minust hoovata seletamatut võlu. · nagu (justkui-,justnagu-,otsekui)- kõrvallause, kus verb on tingivas kõneviisis. nt Minu sõber väidab, nagu ei oskaks mina naelagi seina lüüa. ÜTE
põhinev näidend, üks dramaatika zanre (teised on komöödia ja draamaga). 7. Mida tead Sophoklese tragöödiast ,,Kuningas Oidipus"? "Kuningas Oidipus" (vanakreeka keeles " " ("Oidipous Tyrannos"), ladina keeles "Oedipus Tyrannus" või "Oedipus Rex") on Ateena näitekirjaniku Sophoklese värsstragöödia, mis esietendus umbes 429 eKr. See on teine Sophoklese kolmest Teeba-ainelisest tragöödiast, kuid on ajalises järgnevuses esimene; sellele järgnevad "Oidipus Kolonoses" ja "Antigone". Sajandite jooksul on seda hakatud pidama üheks parimaist Kreeka tragöödiaist. 8. Nimeta ja kirjelda klassikalise proosa arengusuundi. Ajalooproosa - tekkis vajadus jäädvustada andmeid teistest rahvastest ja oma rahva elust. Retooriline proosa- tekkis seoses kõnekunsti arenguga. 9. Kuidas mõjutas kreeka kultuur rooma kultuuri ja kirjandust? Rooma kultuur lähtus kreeka eeskujudest.
Kisklus on röövlooma ja saaklooma omavaheline suhe 9.Tippkiskja Tippkiskja on röövloom kellel ei ole looduslikke vaenlasi 10.Herbivoorid Herbivoorid on taimtoidulised loomad ,kes tavaliselt toitub ainut taimedest ja teistest autotroofidest 11.Omnivoorid Omnivoorid on segatoidulised loomad ,kes toituvad nii taimedest kui ka loomadest 12.Karnivoorid Karnivoorid on kiskjad ehk loomtoidulised loomad 13.Stabiilne populatsioon Stabiilne populatsioon on populatsioon,milles südimus ja suremus on ajalises tasakaalus,nii et arvukus püsib põlvest põlve 14.Kasvav populatsioon Populatsioon milles sündimus ületab suremuse 15.Kahanev populatsioon Populatsioon milles suremus ületab sündimuse 16.Füüsikaline evolutsioon Universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadusttega,keemiliste elementide mitmekesisuse tekke,galaktikate,tähtede ja planeedisüsteemide areng 17.Keemiline evolutsioon
mõiste=selgitus, mitte ühesõnaline vaste. Commedia dell' arte rahvakomöödia. Dialoog - ehk kahekõne on kahe või enama isiku kõnelus. Dialoogi aluseks on enamasti olukord, kus tegelastel on erinev info või erinevad vaatepunktid, nii et neil tekib vajadus kõnelemiseks. Draama - välisvormiliseks tunnuseks on dialoog ja põhielemendiks tegelased. Dramaatikat iseloomustavad olevikuline tegevus ja pingsalt dünaamiline sündmustik, mille kaudu karaktereid avatakse. Põhizanrid ajalises järjestuses on tragöödia, komöödia ja draama. Dramatiseering eepilise teose draamavormis ümbertöötus. Eepiline teater Etendus sõna- v. muusikalavastuse, tsirkusenumbrite vms. esitus vaatajaskonnale. Farss jämekoomiline lühinäidend, jant. Happening improviseeritud ühekordne etendus, mis hõlmab kujutava kunsti, muusika, tantsu ja sõnakunsti sugemeid. Intriig - kirjandusteose sündmuste kulg, mis põhineb vastakate huvidega tegelaste võitlusel
NARRATOLOOGIA NARRATIIV ehk lugu NARRATIIVSUS ehk loolisus (omane ka teistele kunstiliikidele) NARRATOLOOGIA uurib jutustamist ehk jutustavaid tekste Lugu võib peidus olla nii kirjalikus kui suulises tekstis, nii meediatekstis kui filmis ja maalikunstis. Narratoloogiline analüüs tähendab teose 3 tahu vaatlust. Teose 3 tahku on lugu, tekst ja jutustamine I LUGU Lugu tähendab sündmuste esitust ajalises järjestuses. Loo moodustavad: 1. sündmused 2. tegelased 3. tegevuskoht 4. aeg AEG ajaline raam, millesse lugu jääb. Loo algus võib olla fikseeritud ehk määratletud või fikseerimata ehk avatud. Sageli võib loo algus anda võtme kogu narratiivi mõistmiseks. Loo lõpp, mis on fikseeritud, annab enamasti loole lahenduse. Loo toimumise ajaline kestus ja teksti pikkus ei sõltu teineteisest, s.t, et
12.Kes on raamatupidamiskohustuslane? Riik, juriidiline isik, FIE, omavalitsuse üksus, filiaal 13.Mis andmed peavad kirjas olema algdokumendis? Dokumendi nimetus ja number, koostamise kuupäev, tehingu majanduslik sisu, tehingu arvnäited, tehingu osapoolte nimed, aadressid, allkiri, järjekorra nr. 14.Nimeta näiteid algdokumentidest. Pangaväljavõted, müügiarved, ostuarved, tööturu arvestuse dokumendid. 15.Millistes dokumentides kajastuvad majandustehingud süstematiseeritult ja ajalises järjekorras? Süstematiseeritult pearaamatus Ajalises järjekorras - päevaraamatus 16.Kui kaua tuleb säilitada algdokumenti? Algdok, registreid peab säilitama seistse aastat, alates vastava majandusaasta lõppust 17.Mis on tekkepõhine arvestus? - tehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud 18.Kes peavad koostama Raamatupidamis sise-eeskirja? Raamatupidamiskohustulane 19.Bilansi põhivalem
Kui soovid ületada võimalusi, mida maailmas olemasolevate ressurssidega saab toota, siis peavad meie soovid omavahel konkureerima. Seega konkureerime me piiratud ressursside valdamise üle. Piirprintsiip, piirtulu ja piirkulu. Kompromiss Piirtulu või kulu tähendab lihtsalt otsuse lisatulu või kulu. Otsus ühe või teise kasuks on kompromiss. Piirprintsiip vaatleb kõiki majandusnähtusi kahest aspektist lähtudes: 1. Ajalises muutuvuses, protsessina; 2. Nn. viimase ühiku kontekstis. Piirprintsiibist lähtudes küsib kolm jäätist ära söönud koolipoiss või koolitüdruk endalt enne neljanda jäätise ostmist: kas järjekordset viiekroonilist ikka tasub välja anda, s.t. kas viimasest söödavast jäätisest saadav kasu on viit krooni väärt või ei ole? Kolm aastat järjest 3000 roosi kasvatanud ja aastas 3000 krooni kasumit saanud ärimees küsib lõpuks endalt: äkki oleks
8700 4950 eKr. Elanikke liigitatakse Kunda kultuuri alla. Iseloomulikud jooned: Elati veekogude ääres Sarnased kivist, luust ja sarvest tööriistad Peamised elatusalad jaht ja kalapüük Matusekombed maasse kaevatud hauad maja all või asula piires surnud osalt kividega kaetud üle puistatud ookri ehk punamulla kihiga kaasa pandud tööriistu ja ripatseid maeti sellili Neoliitikum ~ 5000 eKr võeti Eestis kasutusele savinõud. Ajalises järjestuses eristatakse Narva, kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuure. Kõigis on erinev savinõude valmistamise ja kaunistamise viis. Järjest olulisemaks muutuvad karjakasvatus ja algeline maaviljelus. Suured muutused toimuvad matusekommetes: matma hakatakse elukohast kaugemale, surnud on kägarasendis ja kinniseotud. Pronksaeg Eesti alalt vanimad esemed 1300 eKr, sirp ja odaots. Valdavalt jätkati kivi ja luu kasutamist. Suuremad muutused:
Püsimälu jagatakse sekundaarseks (minutid-aastad) ja tertsiaarseks mäluks (püsiv). SENSOORNE Sensoorses mälus sorteeritakse ja kodeeritakse signaalid sõnaliselt edasiseks salvestuseks. Unustamine algab kohe. Sensoorne Püsimälu 1. Verbaalselt 2. Mitteverbaalselt (oluline loomadel, väikelastel; info, mida ei saa sõnaliselt kodeerida) PRIMAARNE · Kantakse ajutiselt sõnaline kodeeritud informatsioon. · Mälu maht on väiksem ja salvestatakse ajalises järjestuses. · Unustamine toimub info asendumisega. Edasi läheb info sekundaarsesse mällu, mille üleminekut kergendab kordamine ja harjutamine ja sellega kaasnev ringlus primaarses mälus. Mitteverbaalne läheb otse sensoorsest sekundaarsesse. SEKUNDAARNE · Mitteverbaalselt kodeeritud informatsioon kantakse otse siia. · Suur ja püsiv salvestussüsteem. · Kasutatav ka pärast pikemat aega.
40.Tööl ei lahata enda ega teiste…eraelu AMETIKIRI 41.Ametikirjade vormistamise viis olulist tegurit.. Kasutada nime, kuupäeva, lõikude kaupa, kirja lõpus hea soov, lugupidamisega (oma nimi), kõige lõpus kontaktandmed 42.Ametikirja algus, lõpp ja toon on…heatahtlik, lugupidav 43.Enne kirja saatmist tuleb see alati…kiri läbi lugeda 44.Emotikone ei kasutata…ametikirjades MUU 45.Ajaplaneerimise põhireegel…tähtsuse ja ajalises järjestuses. 46.Millal on õige aeg millegi tegemiseks?...Kui on veel aega selle ümber tegemiseks 47.Kiitke…kõige pealt iseennast (teisi valjuhäälselt) 48.Kuulake...teisi ja ärge segage vahele (mõttega kuulamine) 49.Kõnelge täpselt…selgelt ja lühidalt. Õige terminid 50.Oma erivajadusi…ei kuulutata KÜSIMUSED 51.Kes kutsub välja/sööma… see maksab 52.Protokolli ja etiketi alusreegel määratleda.. kontekst.. ja enese roll, kas … võõrustatav… või… külaline. 53
kujutamine. Mitmetähenduslike sümbolite kasutamine. Erinevate aistingute liitmine (ntx: näen lõhna, kuulen värve). Muusikaliste vahendite kasutamine (riim, rütm, meloodia). Igasugused assotsiatsioonid. Klassikaline Novell Tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga ja põhineb kindlal süzeeskeemil. Klassikalise novelli tunnusjooned: 1)Lühike 2)Vähe tegelasi 3)Sündmuste esitamine ajalises järgnevuses 4)Süzeeskeem: Sissejuhatus Sõlmitus Arendus Kulminatsioon Puänt 5)Tegevuskoht ja aeg ei ole nii olulised kui romaanis või jutustuses 6)Keskendub ühele sündmusele või probleemile 7)Sündmustega kõrvuti jälgitakse tegelaste siseelu ja omavahelisi suhteid 8)Tegelaste arengut ei näidata Tuglase novellid:
Ent kui mängu tuleb tundeline ekstentrik (Helena Bonham Carter), algab pidurdamatu allakäik. Filmi zanriks on draama , märul. Film on vürtsitatud ebaloogilisuse ning tugeva psühholoogilise sisuga, mis tundub alguses keeruline mõista, kuid hoolsasti vaadates, hakkab vaataja tasapisi tegelikust sisust aru saama. Film algab püssitoruga peategelase hammaste vahel, mis tundub väga ebaloogiline, kuid peagi keritakse aega tükk maad tagasi. Terve film on ajalises mõttes üks suur sasipundar. Nii vaatajal kui ka peategelasel on väga raske aru saada, millal antud tegevus aset leiab. Film pendeldab pidevalt oleviku ja mineviku vahel ning mõne koha peal on üpriski keeruline mõista, kas film näitab olevikku või minevikku, kuid siiski on asi ulmesliselt huvitavaks tehtud ja silmi sellelt eemale viia on hirmus raske. Film on üles ehitatud peategelase mõtetele ning kujutelmadele. Peategelane elab päevast päeva oma haledas elus, midagi saavutamata
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž ettevõtluse osakond Sirle Kabanen AÜTH1 SCENARIO DIAGRAM Referaat Juhendaja: assistent Taavi Tamberg Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus Scenario diagram (eesti keeles ka stsenaariumskeem) on skeem, mis visualiseerib protsesside toimimise struktuuri eelkõige ajalises järjekorras ja näitab ära seejuures kõik võimalikud stsenaariumid. Tegemist on skeemiga, mille abil kirjeldatakse protsesse. Tavalisele arvutikasutajale kui ka töö autorile on Scenario diagram võõras ning selle tõttu on referaadi eesmärkideks: tutvustada Scenario diagram´iga seotud mõisteid ja skeemi olemust; tuua välja teemaga seotud skeemide ja keele tekkimise ajalugu; vaadelda tarkvarasid ning igapäevaseid kasutusotstarbeid Scenario diagram´i puhul;
Draamakirjanduse teoses kujutatakse dialoogi vormis vastuoludest ja konfliktidest johtuvat tegevust olevikus toimuva sündmuste reana.Draamakirjanduse teos on mõeldud etendamiseks, välja arvatud lugemisdraama. Seetõttu on draamateose sündmustik tavaliselt keskendatud, tihendatud, dünaamiline ja dramaatiline. Reeglina jaotub ta vaatusteks, piltideks ja stseenideks ehk etteasteteks. 4. süzee 5. faabula- on eepilise või dramaatilise teose sündmustik ajalises ja põhjuslikus järgnevuses. 6. eepos-tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes 7. romaan-on jutustava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. 8. novell-on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe
edasi efektoritele:lihastele ja näärmetele 2. informatsiooni algühikuks on NEURON 3. sünapsites on võimalik signaali ülekannet mõjutada 4. Aju salvestab ainult väikese osa saabunud inform-st 5. meeleelunditelt saadud inform. salvestatakse lühimällu või püsimälusse 6. sõnaliselt kodeeritav osa infost salvestatakse mõneks millisekundiks Sensoorsesse mällu ja sealt primaarsesse mällu,säilub seal ajalises järjestuses mõned sekundid ja on kasutatav 7. harjutamine kergendab ülekannet primaarsest mälust sekundaatsesse mällu. 8. kordamine "parandab mälu 9. Informatsioon säilub väga kaua püsimälus. 10. a)mäluhäire võimetus infot püsivalt salvestada ja kättesaadavana omandada b)mälukaotus mälust kaob info ajutalitluse häirumisele eelneva perioodi kohta
Portreekunsti õitsengule ja arengule aitas kaasa roomlaste endi vana komme. Nimelt austasid roomlased oma esivanemaid ja neil oli tavaks eksponeerida nende kujusid oma elamises. Kust pärinevad andmed V-R maalikunsti kohta? Roomaaegset maalikunsti on vähe säilinud, enamus näited pärinevad Pompeij, Herkulaneumi ja Stabiae linnadest, mida hakati 18. saj. tuha alt välja kaevama . Mis oli omane V-R maalikunstile? Milliseid tehnikaid kasutati? Eristatekse nelja stiili, mis ei ole ranges ajalises järjekorras, vaid osaliselt kattuvad. .inkrustatsioonistiil imiteeritakse kivimustreid, näit. marmorit, figuraalseid kujutusi ei esine, põrandatel mosaiik; . arhitektuurstiil u.70. a. eKr. kuni Aunustuse ajani; seina osad maalitakse nii, et tekib ruumi avardav efekt; seinaavaustesse maalitakse avara ja kauge vaatega maale; vaated teistesse ruumidesse; .kolmas stiil alates Augustuse ajast; loobutakse ruumi avardavatest dekoratsioonidest
Eesti muinasaeg ja ristisõda 1. kiviaeg(16p) a)miks ei ole Eestist avastatud paleoliitilisi leide? Sest sel ajal oli Eesti kaetud jääga ja inimasutus puudus. b) nimeta 2 kohta, kust on leitud vanimad jäljed elust Eesti aladel: Kunda Lammasmägi, Pulli c) loetle Eestis esinenud kiviaja arheoloogilised kultuurid ajalises järjekorras: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika kultuur d)loetle kolm Kunda kultuuri iseloomustavat fakti: seoses tööriistadega: kivist tööriistad seoses elatusaladega: kalapüük, korilus, küttimine seoses asulakohtadega: veekogu ääres, elati püstkodades. e)too 3 näidet, mis viitavad sellele, et kammkeraamika kultuur oli Kunda kultuurist kõrgemal arengutasemel: surnuid maeti asula aladele. keraamika kaunistati kammitaolise riista abil
arvud, nt rahvus, silmade värv 4. Pidev tunnus – tunnus, mis võib saada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast, nt kehakaal, temperatuur. 5. Diskreetne tunnus – tunnus, mis võib saada vaid üksikuid eraldiseisvaid (tavaliselt täisarvulisi) väärtusi. Nt seemnete arv viljapeas, tähtede arv sõnas, lehekülgede arv raamatus. 6. Statistiline rida – uuritava kogumi objektide mõõtmisel saadav vaadeldava tunnuse väärtuste rida. (andmed ajalises/mõõtmise järjekorras, kõige varasem ees) 7. Statistilise rea maht, kogumi maht – tunnuse väärtuste arv N. N = f1 + f2 + f3 + … + fn 8. Variatsioonirida – rea liikmed kirjutatuna kasvavas või kahanevas järjekorras, kusjuures võrdsed liikmed kirjutatakse järjest 9. Sagedus (f); sagedustabel – näitab mitmel korral antud tunnus saab antud väärtuse, tunnus (x, x1, x2…), sagedus (f, f1, f2). Esitatakse kas horisontaalse või vertikaalsena. 10
Kui on kellegi abi töös vaja läinud, siis sissejuhatuses on sobiv koht teda ka tänada. Sissejuhatuse pikkus on u 1/3 leheküljest. Autor ( nt Helga Nõu) · Esita tema elulugu, võid kasutada punktiga loendit, kuid mitte kogu lehekülje ulatuses · Kindlasti tuleb otsida välja eluaastad, haridus, töökohad; kohad, millega on seotud · Mille poolest on isik olnud silmapaistev, tema tähtsus Tähtsamad teosed · Too välja korralik loetelu, soovitavalt ajalises ilmumise järjekorras ning andmetega Näiteks: · "Ruuduline röövel" (Lund 1965) · "Pea suu!" (Stockholm 1983) · "Tõmba uttu!" (Tallinn 2001) · Lisaks võiks välja tuua, mis on tema olulisemaks peetud teosed · Mõne teose kohta on ka palju muud infot, seega võib ka iseloomustavad juttu lisada · Kui leiad loomingu või autori kohta konkreetseid võrgulehekülgi, võib ka need aadressid ära tuua (nt koduleheküljed) Teose analüüs
(eestlased, liivlased, latgalid jt) ristiti võõraste vallutajate poolt. Seepärast on Eesti keskaja kestus hoopis teine: 1227 Eesti langes Saksa ja Taani ristirüütlite võimu alla - algus 1558 Liivi sõja algus. Sõda ise tõi hävingu Liivi orduriigile - lõpp Euroopast kaugemal Hiinas, Indias, Ameerikas jm ei ole euroopaliku keskaja mõistel erilist tähendust. Elu kaugetes maades kulges omasoodu, kuid keskaja kursuse raames käsitletakse seda siiski sellises ajalises ulatuses, nagu see vastab üldjoontes Euroopa keskajale. Keskaja jaotus: Varakeskaeg 5. saj. viimasest veerandist 11. saj. keskpaigani (pikk ja pime ajajärk) Kõrgkeskaeg 11. saj. keskpaigast 15. sajandini, mil keskajale iseloomulikud nähtused saavutasid oma kõrgpunkti ja hakkas kujunema uusajale iseloomulikke tunnuseid. Hiliskeskaeg e varauusaeg 15. saj. lõpust 16. saj. lõpuni, mil keskaja tunnused asendusid järk-järgult uusajale iseloomulike joontega.