Avaldus tuleb anda kinnistusosakonda või isikule kelle kasuks õigus lõpetatakse. 31. Kasutusvaldus (mõiste, tekkimine, lõppemine). Valdamine on asja üle faktilise võimu teostamine. valdajast omanikul on kõik valdaja õigused. Kui omaniku poolt on asi antud kolmanda isiku valdusse, näiteks üürikorter, siis pole tegu mitte valduse eraldamisega omandist vaid omaniku piiramisega tema õigustes teostada valdust. 32. Kasutusvaldaja õigused ja kohustused. Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada. Kasutusvaldaja ei või asja omaniku loata rendile anda. Kasutusvaldajal on õigus asja viljale. Kasutusvaldajal on õigus loodusviljale mis on kasvanud tema valduse ajal. Kasutusvaldajale kuulub õigusvili, mis tekkis kasutusvalduse ajal, sõltumata selle sissenõudmise ajast. Kasutusvaldaja ei või kasutusvalduse eset koormata servituutide ega muude asjaõigustega. 33. Reaalservituut (mõiste, tekkimine, lõppemine).
kasutusvalduse korrapärase teostamisega. § 220. Kasutusvaldaja teatamiskohustus (1) Kui kasutusvalduses olevat asja kahjustatakse või selle alalhoiuks on vaja teha parandusi või uuendusi, mis ületavad tavalise korrashoiu, on kasutusvaldaja kohustatud sellest omanikule viivitamata teatama. (2) Kui kolmas isik teatab oma õigusest kasutusvalduses olevale asjale, on kasutusvaldaja kohustatud sellest omanikule teatama. § 221. Kinnisasja päraldiste käsutamine (1) Kasutusvaldajal on õigus käsutada kinnisasja päraldisi. (2) Kasutusvaldaja on kohustatud kinnisasja korrapärasest majandamisest tingitud päraldiste vähenemise või eraldamise korral asendama need asjad uutega. Päraldisi asendavad asjad lähevad kinnisasja omaniku omandisse. Kui päraldised ei kuulunud kinnisasja omanikule, lähevad asjad, millega päraldised asendatakse, seniste päraldiste omaniku omandisse. § 223. Kasutusvaldaja maksekohustus ja koormatised
Kinnisvara rahandus 1. Kontrolltöö kordamisküsimusi Mis on ehitamine? Ehitamine on: 1) ehitise püstitamine; 2) ehitise laiendamine; 3) ehitise rekonstrueerimine; 4) ehitise tehnosüsteemide muutmine; 5) ehitise lammutamine. Kuidas toimub kaasomandi valdamine ja kasutamine? Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada nii, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastaval...
kinnisasjad ning üleantavad õigused. Kasutusvalduse tekkimise aluseks on seadus või tehing. Kasutusvaldus vallasasjale (näiteks transpordivahendile) tekib üleandmisega omanikult kasutusvalduse saajale ja kasutusvalduse kokkuleppe sõlmimisega. Kasutusvaldus kinnisasjale (näiteks korteriomandile, maatükile) tekib kinnistusraamatusse kandmisega. Kasutusvaldus õigusele (näiteks võlanõudele, aktsiale) tekib vastava õiguse üleandmisega. Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada, tal on õigus asja viljale (nii loodus- kui ka õigusviljale), kuid ta ei või omaniku nõusolekuta asja rendile anda ega koormata kasutusvalduse servituutide ega muude asjaõigustega. Kasutusvalduse võib lõpetada poolte kokkuleppel või omaniku nõudel. 3.2.2. Kasutusõigus Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, võib
1) kinnisasi (maatükk); 2) hoonestusõigus; 3) korteriomand; 4) korterihoonestusõigus 2. Mis on katastritunnus ? o ... on numbriline kood, mis on ette nähtud katastriüksuse identifitseerimiseks ja andmete sidumiseks teiste registritega o Näiteks 79514:023:0004 o 795 - Tartu linn o 14 - linnaosa number o 023 kvartali number o 0004 mitmes registreeritud üksus selles kvartalis 3. Missugused on kasutusvaldaja õigused? 1) Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada. (2) Kasutusvaldaja ei või omaniku nõusolekuta asja rendile anda. (3) Kasutusvaldajal on õigus asja viljale. (4) Kasutusvaldajale kuulub loodusvili, mis on valminud ja eraldatud kasutusvalduse ajal. (5) Kasutusvaldajale kuulub õigusvili, mis tekkis kasutusvalduse ajal, sõltumata selle sissenõudmise ajast. (6) Kasutusvaldaja ei või kasutusvalduse eset koormata servituutide ega muude asjaõigustega. 4
1) kinnisasi (maatükk); 2) hoonestusõigus; 3) korteriomand; 4) korterihoonestusõigus 2. Mis on katastritunnus ? o … on numbriline kood, mis on ette nähtud katastriüksuse identifitseerimiseks ja andmete sidumiseks teiste registritega o Näiteks 79514:023:0004 o 795 - Tartu linn o 14 - linnaosa number o 023 – kvartali number o 0004 – mitmes registreeritud üksus selles kvartalis 3. Missugused on kasutusvaldaja õigused? 1) Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada. (2) Kasutusvaldaja ei või omaniku nõusolekuta asja rendile anda. (3) Kasutusvaldajal on õigus asja viljale. (4) Kasutusvaldajale kuulub loodusvili, mis on valminud ja eraldatud kasutusvalduse ajal. (5) Kasutusvaldajale kuulub õigusvili, mis tekkis kasutusvalduse ajal, sõltumata selle sissenõudmise ajast. (6) Kasutusvaldaja ei või kasutusvalduse eset koormata servituutide ega muude asjaõigustega. 4
püsivalt ühendatud ehitist (koormab maatükki). Realiseerimisõigused Omanik võib teise isiku kasuks seada õiguse asja realiseerimiseks teatud asjaolude saabumisel (nt omanik ei täida lepingust tulenevaid kohustusi) Omandamisõigus - asjaõiguslik ostueesõigus. Ooteõigus - õiguslikult kindlustatud väljavaade õiguse saamisele, sisuliselt eelaste. Asjaõiguslikud kasutusõigused. Kasutusvaldus - lisaks kasutamisele, on kasutusvaldajal õigus ka omandada kasutatava kinnisasja vilju Reaalservituut ja isiklik kasutusõigus - piiratud kasutusõigused. 3. Absoluutsuse põhimõte Asjaõigused omavad absoluutset kehtivust igaühe suhtes, st kõik peavad asjaõigusi järgima. Õigustatud isiku absoluutne valitsemisvõim. 4. Avalikkuse põhimõte Kuna asjaõigused kehtivad kõigi suhtes, peavad nad olema kõigile nähtavad, sh õiguste muudatused. Vallasasjade puhul kasutatakse selle tagamiseks valduse instituuti,
Kodune ülesanne Vasta küsimustele oma sõnadega, viita seaduse sättele ja too juurde ka näiteid (üks, kaks). 1. Mis on õigussüsteem ja õigusharu? Õigussüsteem on väljakujunenud õiguse teaduslik struktuur, õigusharude kaupa, selle jagunemine mingisuguseks loogiliseks süsteemiks. Näiteks jaguneb õigus avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. Õigusharu on osa või kogum õigussüsteemist, mis korraldab mingisuguse kitsa ala või rühma õigussuhteid. Näiteks haldusõigus, mis reguleerib ametivõimude tegevust. 2. Nimeta 2 eraõiguse ja 3 avaliku õiguse õigusharu? Eraõigus on see osa õigusest, mis reguleerib eraisikutevahelisi õigussuhteid, näiteks pärimisõigus ja perekonnaõigus. Avaliku õiguse osapooleks on riik, kes on alati jõupositsioonil (sest loob ju seadusi, kehtestab ja kontrollib nende täitmist jne), näitena võib tuua kriminaalõiguse (riik kehtestab seadustega piirid, mis on ühiskondlikult aksepteeritava...
AÕS § 172 Reaalservituudi puhul on kaks kinnisasja: valitsev ja teeniv. 41. Mis on isikliku kasutusõiguse ja reaalservituudi peamine erinevus? Mõiste - isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. 42. Mis on kasutusvaldus? Kasutusvaldus - lisaks kasutamisele, on kasutusvaldajal õigus ka omandada kasutatava kinnisasja vilju Mõiste – kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju (AÕS § 201 lg 1) 43. Mis on reaalkoormatise sisuks? Seadus reaalkoormatise mõistet ei defineeri, andes selle edasi sisu kaudu. Reaalkoormatis kohustab kinnisasja igakordset omanikku teatud soorituseks õigustatud isiku kasuks:
(18) Kui kasutusvalduses olevat asja kahjustatakse või selle alalhoiuks on vaja teha parandusi või uuendusi, mis ületavad tavalise korrashoiu, on kasutusvaldaja kohustatud sellest omanikule viivitamata teatama. (19) Kui kolmas isik teatab oma õigusest kasutusvalduses olevale asjale, on kasutusvaldaja kohustatud sellest omanikule teatama. § 221. Kinnisasja päraldiste käsutamine (1) Kasutusvaldajal on õigus käsutada kinnisasja päraldisi. (2) Kasutusvaldaja on kohustatud kinnisasja korrapärasest majandamisest tingitud päraldiste vähenemise või eraldamise korral asendama need asjad uutega. Päraldisi asendavad asjad lähevad kinnisasja omaniku omandisse. Kui päraldised ei kuulunud kinnisasja omanikule, lähevad asjad, millega päraldised asendatakse, seniste päraldiste omaniku omandisse. § 223. Kasutusvaldaja maksekohustus ja koormatised
1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus Kinnisvara haldamine on kas juriidilisel õigusel (omandiõigusest tulenevalt omanikul lasuv) või lepingulisest kohustusest tulenev halduril lasuv vastutus kinnisvara jätkuva olemasolu eest koos selle kasutusloast tuleneva funktsionaalsuse säilitamisega, mille eesmärgiks on haldurile lepinguga haldamiseks üleantud kinnisvara: füüsiline säilitamine – eelkõige objekti korrashoiuks vajalike tegevuste loetelu alusel nende täitmiseks vajalike kokkulepete sõlmimine. (tehnohooldustööd,heakorratööd) juriidiline säilitamine – eelkõige kogu korrashoiu käigu dokumenteerimine ja sõlmitud lepingutega võetus osapooltele antud õiguste ja kohustuste korrektse täitmise jälgimine. majanduslik säilitamine- eelkõige objekti majanduskava alusel korrashoiuks vajalike rahavoogude juhtimine ja korrahoiu tulemuse finantsanalüüs koos nõutava ja kokulepitud mahu...
1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus. Kinnistu/ krundi/ maavalduste korraldamine, kinnisvarasse investeeritud vahenditest ,,tagasiteenimise" korraldamine- rendi ja üürilepingute administreerimine, kinnisvara portfelli (maa, rajatised, hooned, seadusest tulenevad kohustused) administreerimine, kinnisvara keskkonna korraldamine (kinnisvara keskkonna funktsionaalselt kasulikuks tegemine)- see kõik on kinnisvara haldamine. Kinnisvara haldamise vajadus seisneb selles, et iga kinnisvara alati vananeb, muutuvad nõuded kasutatavatele ruumidele, muutub rahvusliku majanduse struktuur, esinevad kinnisvara kasutajate organisatsioonilised muutused, pidevalt tekivad uued tehnoloogiad ühiskonnas. KV H põhieesmärgid on kinnisvara a.füüsiline säilitamine(:tegevused selleks,et kinnistu ja sel paiknevad ehitised vastaksid detailplaneeringus ja projektdokumentides esitatud nõudmistele ja need tervikuna ei muutuks ohtlikeks ei kasutajatele ega...
Kinnisasja omanikul on õigus mitte hiljem kui 1a enne tähtaja saabumist nõuda ehitise jätmist endale tasu eest. Hoonestusõiguse lõppemisel hoonestusõiguse tähtaja möödumise tõttu peab kinnisasja omanik maksma hoonestajale hüvitise kinnisasjale jääva ehitise eest. 35. Kasutusvalduse olemus ja selle kasutamise vajadus ühiskonnas. – kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt et isik kelle kasuks kasutusvaldus on seatud on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada. Kasutusvaldajale kuulub loodusvili, mis on vaalminud ja eraldatud kasutusvalduse ajal ja õigusvili mis tekkis kasutusvalduse ajal. Kasutusvalduse asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Kasutusvaldus lõppeb kasutusvaldaja surmaga kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, juriidiliste isikute puhul kas kasutusvaldajast juriidilise isiku lõppemisega või igal juhul 100a möödudes kasutusvalduse tekkimisest. Kasutusvalduse võib lõpetada ka
Kannete kustutamiseks tulebesitada menetlusõiguslik kinnistamisavaldus, mille juurde lisatakse servituudi lõpetamisel ülalnimetatud lõpetamise avaldus. ISIKLIKSERVITUUT: 1.1) KASUTUSVALDUS Sisu Kasutusvaldus on kõige ulatuslikum asjaõiguslik kasutusõigus, mis annab isikule, kelle kasuks see on seatud, õiguse asja kasutamiseks ja selle viljade omandamiseks. Kasutusvaldus ei anna aga kasutusvaldajale õigust kasutusvalduse eseme ehk maatüki käsutamiseks. Kasutusvaldajal on asja kasutamise ja valdamise kõrval õigus endale saada ka asja viljad, vlistades omaniku õigused neile. Omanikule jääb vaid paljas omand. Käsutusõigus jääb küll omanikule, kuid kinnissi ei oma omaniku suhtes enam mingit majanduslikku tähtsust. Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega. Kasutusvalduse seadmisel tuleb kasutusvalduse liigid kasutusvalduse seadmisel või hilisemal muutmisel üles loetleda
sõlmimisega. Kasutusvaldus kinnisasjale tekib kinnistusraamatusse kandmisega. Kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Kasutusvalduse võib lõpetada kasutusvaldaja ja omaniku kokkuleppel. 1 Kasutusvaldajal on õigus nõuda kasutusvalduse lõpetamist tingimusel, et ta hüvitab kinnisasja omanikule kasutusvalduse lõppemise tõttu tekkiva kahju. Kasutusvaldaja peab kasutusvalduse lõpetamise soovist teatama kinnisasja omanikule kuus kuud ette. Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada. Kasutusvaldus ei ole üleantav. Kasutusvaldusest tulenevaid õigusi ja kohustusi võib teostada teine isik, kui
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE · ÕIGUSE mõiste tähendused: 1) objektiivne õigus kehtivate õigusnormide kogum; 2) subjektiivne õigus üksikule kuuluv konkreetne õigus. Sotsiaalsed normid: 1) õigusnormid; 2) tava- ja moraalinormid · ÕIGUSE liigid: 1) eraõigus; 2) avalik õigus (Rooma õiguse retseptsioon) · ÕIGUSSÜSTEEMID: 1) üldine õigussüsteem (common law) 2) Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem 3) Nn vahegrupp (Skandinaavia maad) · Era- ja avaliku õiguse eristamine 1) huviteooria; 2) subjektiteooria; 3) täiendatud subjektiteooria · Era- ja avaliku õiguse reguleerimismeetodid ja ese Avalik õigus: esemeks - subordinatsioonisuhted, milles üks osapool esineb avaliku võimu kandjana ja seda ka realiseerib; meetodiks - käsk ja keeld. Eraõigus: esemeks- isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted; meetodiks - privaatautonoomia (tahtevabadus). · Eraõiguse harud: 1....
Kui üürnik tasub enne talle antud tähtaega võla, on ülesütlemine kehtetu 2. Ilma üürileandja nõusolekuta teeb parendusi, võtab allüürniku, rikub ruume tahtlikult või rikub maja sisekorraeeskirju. Kui kõik tegevus on tahtlik, siis võib ta suht kohe välja tõsta. Muidu 30 päeva etteteatamist. 37. Kasutusvalduse ja üürikokkuleppe võrdlus kinnisasja kasutamisel. Kasutusvaldus on asjaõiguslik kokkulepe, mis kantakse kinnistusraamatusse nagu servituut. Kasutusvaldajal on õigus vallata ja kasutada kinnisasja, käsutada päraldisi ja on õigus viljadele. Kinnisasja säilitamise kulud tuleb tal endal kanda. Isiklik kasutusvaldus lõpeb kas Poolte kokkuleppel või kasutusvaldaja surmaga. Juriidilise isiku puhul kas jur.isiku likvideerimisega või kestab kuni 100 aastat. Üür on võlaõiguslik kokkulepe kasutada tasu eest kinnisasja (rent on vallasasja kasutamine). Üürnik võib nõuda kinnistusraamatusse lepingu kandmist (aga ei pea).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
