Ülahuulenaeratus - Intiimne tsoon Muie - Personaalne tsoon Lai naeratus - Soteiaalne tsoon Sissetõmmatud huulega - Avalik tsoon Irooniline muie ja naeratus · Aja käsutus - Pilk, Silmavaatamis viis · Suhtlemise abivahendid Asjalik Sotsiaalne Intiimne Silmanurgast Pilgu vältimine · Kehahoiak Sirge selg Ettepoole kummargile Tahapoole nõjatumine Kühmus olek Pinges ja jäik Vaba olek · Zestid Embleemid
väärtuse hüvitamist ja eraldi tulu, mille A sai vastava teenuse osutamisel. 77. Missugused on mitteõigustatud isiku käsutusest tuleneva kondiktsiooni eeldused, kes on kohustatud isikuks (kelle vastu esitatakse hüvitisnõue) ning missugused nõuded ja missuguses ulatuses võivad sellisel juhul tekkida? § 1037 lg 2. Mitteõigustatud isiku käsutusest tulenev kondikts e rikkumiskondikts erijuhtum. Eeldused: 1) mitteõigustatud isik teeb käsutuse võlausaldaja mingi õiguse kohta. 2) käsutus on kehtetu 3) õigustatud isik kiidab käsutuse heaks TsÜS § 114 lg 2 järgi 4) mitteõigustatud isik rikastub. Nt A varastab C koera ja müüb selle B-le. ML on kehtiv, aga käsutus ei kehti varguse tõttu. Kui C tahab, võib esitada B vastu vindikats hagi. § 1037 lg 2 annab võimaluse C-le kiita heaks A käsutus B-le ja omandada nii nõue A vastu. Nõue suunat sellele, et A annaks välja summa, mis A B-lt sai . Summa võib olla
Seminar 3. KAASUS 1 1. O on Tartu Ülikooli 4. (viimase) aasta doktorant ning M teab seda. Septembris sõlmivad M ja O kirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt M lubab O'l kasutada kuu aega mõõduka tasu eest oma hästivarustatud kollast Hummerit, siis ja juhul kui M on kaitseb edukalt doktoritöö. Juunikuus kaitseb O edukalt doktorikraadi ning nõuab M'lt auto kasutusse andmist. Selgub aga, et juba maikuus on M auto võõrandanud hoopis Q-le ning ei ole sealjuures M'ga sõlmitud lepingut isegi maininud. Kas ja kellelt on O'l õigus nõuda auto andmist tema kasutusse? Nõude alus: kehtiv üürileping VÕS §108 lg 2 Kontroll: TSüS § 102 lg 2 (edasilükkamatu tingimuslik tehing) TSüS § 105 lg 1 ( TSüS § 106 lg 2 (hõljumisaeg) Q ei omandanud autot, auto omanik on jätkuvalt M. O´l on nõudeõigus M´i vastu. Kas O-l on õigus nõuda M-ilt hummeri kasutamisse andmist? Nõude aluseks VÕS §271 ja 108 lg 2 - kehtiv üürileping -VÕS 108 lg1 subs: - tsüs §102 lg 2 e...
TAHTEAVALDUSE PUUDUSED TÜHINE TEHING Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1). Tehing on tühine, kui see: on vastuolus heade kommete või avaliku korraga (TsÜS § 86); on vastuolus seadusest tuleneva keeluga (TsÜS § 87); rikub kohtu või ametiasutuse poolt antud käsutus- keeldu (TsÜS § 88 lg 1); on tehtud vorminõuet eirates (TsÜS § 83). Kui tehing on osadeks jagatav, ei too tehingu ühe osa tühisus kaasa kogu tehingu tühisust, kui võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata (TsÜS § 85). HEADE KOMMETEGA VASTUOLUS OLEV TEHING A, kes on kogenud ärimees, võttis B-lt laenu intressi- määraga 35 % aastas. Ta vajas krediiti ainult lühiajaliselt, jooksva kohustuse täitmiseks C-Pangale, kes on tema peamine krediteerija. A loodab kitsikusest kiiresti välja tulla ja ei soovi, et C-Pank tema rahalisest raskusest teada saaks. Kas A poolt nõutud intress...
P sai jalgratta omanikuks hetkest, kui pärandvara avanes ehk kui O ära suri. Kuid on võimalik, et O kaotas oma omandi H-le, kuna H võis jalgratta omandada heauskse omandamise teel AÕS § 95 lg 1 alusel. Selleks tuleb välja selgitada, kas H võis jalgratta omandada heauskse omandamise teel AÕS § 95 alusel. Heauskne omandamine AÕS § 95 kohaselt eeldab, et: Eeldus 1 - tegemist peab olema vallasasjaga. Antud juhul on tegemist vallasasjaga (jalgratas). Eeldus 2 - vallasasja käsutus (omandi üleandmine) peab toimuma selleks mitteõigustatud isiku poolt. Käsutus toimus mitteõigustatud isikute M-i poolt. M-l puudus õiguslik alus jalgratta käsutamiseks kuna ta ei olnud jalgratta omanik ega omanud mingit muud õiguslikku alust jalgratta käsutamiseks. Ta oli jalgratta ära võtnud O-lt. Seega M-il ei olnud õigust jalgratast üle anda H-le, seega M oli jalgratta käsutuseks (omandi üleandmiseks) mitteõigustatud isik. Seega eeldus nr 2 on täidetud.
P sai jalgratta omanikuks hetkest, kui pärandvara avanes ehk kui O ära suri. Kuid on võimalik, et O kaotas oma omandi H-le, kuna H võis jalgratta omandada heauskse omandamise teel AÕS § 95 lg 1 alusel. Selleks tuleb välja selgitada, kas H võis jalgratta omandada heauskse omandamise teel AÕS § 95 alusel. Heauskne omandamine AÕS § 95 kohaselt eeldab, et: Eeldus 1 - tegemist peab olema vallasasjaga. Antud juhul on tegemist vallasasjaga (jalgratas). Eeldus 2 - vallasasja käsutus (omandi üleandmine) peab toimuma selleks mitteõigustatud isiku poolt. Käsutus toimus mitteõigustatud isikute M-i poolt. M-l puudus õiguslik alus jalgratta käsutamiseks kuna ta ei olnud jalgratta omanik ega omanud mingit muud õiguslikku alust jalgratta käsutamiseks. Ta oli jalgratta ära võtnud O-lt. Seega M-il ei olnud õigust jalgratast üle anda H-le, seega M oli jalgratta käsutuseks (omandi üleandmiseks) mitteõigustatud isik. Seega eeldus nr 2 on täidetud.
Testamenti võis vaidlustada Õigusvõime - võime omandada kingitusi, omandada kodakondsust, võimet pärida Teovõime - isik võimeline oma käitumist juhtima ja oma tegude mõttest aru saama, 20. sajandil kaasneb ka kompetentsus ja tarkus aru saada, mis toimub 3. LOENG 4. LOENG Peaasi - mis teeb asja väärtuslikuks Päraldis - käib peaasja juurde (auto + tagavararatas) Vili (päraldise 1 vorm) - tekib iseenesest Valdus omand: - valdus - kasutus - käsutus possessio (valdus, omand) interdictum (kohtulik kaitse) valduse põhilised iseloomujooned = tahe asja pidada + asja tegelik pidamine (enda käes) interdikt: - valduse taotlemine (tagasi) - olemasoleva valduse kaitse (võõra ründe vastu) - valduse tagastamine Omand: 1) õigus asja vallata 2) õigus asja kasutada 3) õigus asja käsutada jus dispondendi (õigus asja käsutada) nudum jus (paljas õigus) - omandiõigus ilma käsutusõiguseta Omandamised mancipatio ()
77. Missugused on mitteõigustatud isiku käsutusest tuleneva kondiktsiooni eeldused, kes on kohustatud isikuks (kelle vastu esitatakse hüvitisnõue) ning missugused nõuded ja missuguses ulatuses võivad sellisel juhul tekkida? § 1037 lg 2 – rikkumiskondiktsiooni erijuhtum – mitte segi ajada mitteõigustatud isiku käsutusest tuleneva tasuta kondiktsiooni § 1040 järgi! Eeldused: esiteks mitteõigustatud isik peab olema teinud käsutuse võlausaldaja mingi õiguse kohta, teiseks see käsutus on kehtetu, kolmandaks võlasaldaja kiidab selle käsutuse heaks § 114 lg 2 järgi, neljandaks käsutusetegija rikastub käsutuse tegemise tulemusena. A-l on kass, B varastab selle kassi ära ja müüb C-le. § 1037 lg 2 annab A-le nõudeõiguse B vastu ja selle eelduseks on, et ta kiidab heaks B käsutuse C-le. Kui ta seda teeb, on täidetud kõik mitteõigustatud isiku käsutusest tuleneva kondiktsiooni eeldused. A saab nõuda seda, mida C B-le müügilepingu alusel maksis
KINNISTUSRAAMATUÕIGUSE MUUD ÜLDPÕHIMÕTTED Kokkuleppepõhimõte – kinnisomandi üleandmiseks, kinnisasja koormava asjaõiguse seadmiseks, muutmiseks, koormamiseks või üleandmiseks on vajalik asjaõiguskokkulepe (AÕS § 64 ´) Kandepõhimõte – eelnevate toimingute tegemiseks on vajalik ka vastava kande tegemine kinnistusraamatusse Lahutamispõhimõte – kinnistamisel ja tehingute tegemisel eristatakse kohustustehinguid (kausaaltehinguid) ja käsutus tehinguid Abstraktsioonipõhimõte – kausaaltehingu ja käsutustehingu kehtivus ei sõltu üksteisest (TsÜS § 6 lg 4) Avaldusepõhimõte – kinnistusraamatu kandeid tehakse reeglina üksnes kinnistamisavalduse alusel (KRS § 34, TsMS § 593 lg 1) Nõusolekupõhimõte – kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks peab olema puudutatud isiku nõusolek (KRS §34´) Formaliseerituse põhimõte – esitatud dokumendid peavad olema vormistatud ja esitatud kindlal
rohumaad suurema saagi ja aastati tunduvalt stabiilsema saagi kui teised kultuurid. Väga oluline osa on a) Kopliviisiline rohumaadel vee-, tuule-, ja tehnogeense erosiooni tõkestamisel. Püsirohumaal on aastaringselt olemas b) Portsjon tiheda juurestikuga väetisaineid neelav taimkate. Tihe rohumaa taimik takistab kallakulistel aladel c) Vahelduv käsutus väetisainete ärakandumist ka pindmise äravooluga. Seosesosa haritava maa ajutise või pikaajalise d) Niiteline käsutus käsutusest väljalangemisega Eestis, kerkib kohati esiplaanile rohumaa uudne roll mulla viljelusväärtuse e) Ketitamine säilitajana. 24.) Rohusaagi kasutamine niitmise teel:talviste rohusöötade (silo, hein) tootmine, sileerimise
Kaasuse lahendamine 1. Loengud ei ole kohustuslikud, aga küll soovitakse nendes käia 2. Seminarid on kohustuslikud. Kokku 7 seminari. Ettevalmistamine nagu TsÜSi seminarideks. Saadetakse enne kaasusi, mida on vaja seminari ajaks lahendada. 3. Kirjandust soovitab kindlasti lugeda AÕSes on 3 kategooriat:isikud, esemed (asjad ja õigused) ja tehingud. AÕS printsiibid: 1. Absoluutsuse põhimõte (päike) - õigused kehtivad absoluutselt igaühe suhtes , sõltumata sellest, kas keegi on kellegagi lepingut sõlminud või mitte. Igaüks peab aktsepteerima ja mitte rikkuda teise inimese omandiõigust. Absoluutse õiguse rikkumine viib aga relatiivse suhe tekkimisele (nt omaniku ja varguse vahel). 2. Publitsiteedi printsiip ehk avalikkuse põhimõte - on tehtud väljapoole nähtavaks. Valla...
5.2.2 Mitteõigustatud isiku käsutusest tulenev kodiktsioon 81. Missugused on mitteõigustatud isiku käsutusest tuleneva kondiktsiooni eeldused ja kes on ko- hustatud isikuks (kelle vastu esitatakse hüvitisnõue)? Reguleeritud 1037 lg 2-s. (Võib pidada rikkumiskondiktsiooni erijuhtumiks.) Eeldused: 27 1. Mitteõigustatud isik peab olema teinud käsutuse mingi õiguse kohta 2. Käsutus on kehtetu 3. Käsutus kiidetakse õiguse omaja poolt heaks. Nt: A müüb B-le koera, mille A oli varastanud C-le. jah on mitteõigustatud isiku käsutus jah on kehtetu käsutus oletame et ka eeldus kolm täidetakse (C kiidab käsutuse heaks ja B saab koera omanikuks). C võib nüüd reeglina nõuda A-lt rahasummat, mille A B-lt koera eest sai.
edasilükkava tingimusega. TsüS § 106 lg 2 hõljumisajal tehtud käsutustehing, millega takistatakse tingimuse saabumist, on tühine. Kaasus 49 V-l ei olnud alust nõuda lepingu muutmist, tal polnud alust sellest taganeda. Leping oli sõlmitud. Taganemine tuleks kõne alla siis, kui E rikuks oma kohustusi. V-l lepingust vabanemiseks mingit alust ei tohiks olla. Kui E maksab korraga täies ulatuses hinna ära, saabub tingimus ja ta saaks pianiino omanikuks. TsüS § 106 käsutus on tühine. Kui III isik heauskselt asja omandab, siis eeldistatakse heauskset omandamist. § 95 lg 3 V äraolekul korterist viidi klaver ära ja seega valdus on võetud ära E tahte vastaselt. E on omanik. 32. V jääb esialgu otseseks valdajaks. Kokkulepe on sõlmitud (müügileping), omand pole üle läinud. AÕS leping kuu aja pärast registrisse kandmine? Ei. See võidakse kokku leppida, kuid see ei ole määrav. Kas E-le on omand üle läinud ja millal? § 94 kokkuleppel V
Selle põhjusteks on: _ tehingus osaleva isiku kaitse (nt seadusjärgse esindaja nõusolek alaealise tehinguga); _ kolmanda isiku kaitse, kui tehing puudutab tema õigust (nt järelpärija nõusolek eelpärija poolt tehtud tehinguga). 31. Kas õigustamata isiku käsutustehing saab olla kehtiv? Õigustamata isik on isik, kes ei ole käsutatava õiguse omaja või kellel puudub käsutamisõigus. Reeglina ei ole õigustamata isiku käsutus kehtiv. Seaduses on sätestatud aga ka erandid. Õigustamata isiku käsutus (vt TsÜS § 114): _ on kehtiv, kui selleks oli õigustatud isiku eelnev nõusolek; _ muutub kehtivaks, kui õigustatud isik kiidab käsutuse tagantjärele heaks. 32. Millal on tehing tühine? Tühine on näiteks tehing: _ mille tegi piiratud teovõimega isik (TsÜS § 10, § 11 lg 1, § 12, § 13 lg 1); _ mille puhul ei ole järgitud seaduses sätestatud vormi (TsÜS § 83 lg 1);
3.1.1. K nõab nõusolekut omanikukande kustutamiseks O-lt AÕS § 63 lg 5 alusel 3.1.1.1 . käsutamine – olemas 3.1.1.2 . Käsutamine on tühine AÕS § 63 lg 3 ja 4 kohaselt 3.1.1.2 .1. Käsutamine – olemas 3.1.1.2 .2. Eelmärge = ostueesõigus AÕS § 25 lg 3 – olemas 3.1.1.2 .3. Käsutamine pärast ostueesõigust – olemas (kaasusest) 3.1.1.2 .4. Käsutus kahjustab või piirab ostueesõiguse – olemas kui M käsutab nii, et omanikuks saab O – kahjustab K õigust Vahekokkuvõte (3.1.1.2. kohaselt): § 63 lg 3 alusel on käsutus tühine 3.1.1.3 . K-l on ostueesõigus – olemas 3.1.1.4 . O-l on asjaõigus või nõuded – olemas 3.1.1.5 . O-l on nõusolek kande tegemiseks ja kande kustutamiseks – k olemas 4. Vastuväited: AÕS § 2611 (+) 4.1. O on ostja (+) 4.2. Nõusolek (+) 4.3
suhtes see ei kehti 2.5.2. VÕS § 164 lg 1 – nõuet saab loovutada ka osaliselt, kuid samas U ei loovutanud kordagi osaliselt, vaid täies mahus 2.5.3. VÕS § 164 lg 3 kui sama võlausaldaja loovutab korduvalt sama nõude, loetakse kehtivaks varasem loovutamine – U ja L-i vahel oli varaseim loovutamine, st kehtib loovutamine L-ile (“loetakse nõue loovutatuks”, käsutus tema jaoks tehti esimesena ära). Pangale ei saa enam nõuet anda, kuna see on tingimuslikult L-ile antud, st edasilükkava tingimusena. See loovutus ise on ajaliselt varem ära toimunud, kuigi ta hiljem ühendas ehitusmaterjali hoonega. L saab osa nõudest ja ülejäänud 250 000 saab pank, kuna L-i nõue ei kata kogu 400 000. 2.5.4. § 1045 lg 1 heade kommete vastasus – kui teatakse, et nõude loovutus on
arendamata; c) tähistab võimet aktiivselt reageerida konkurentsikeskkonna iseloomule ja selle muutustele oma omadusi parandades ning tegevust tõhustades. 42. Sachsi ja Porteri arengumudeli kohaselt on investeeringupõhise faasi majanduskasvu allikaks a)teadmised ja oskused, võime kiirelt juurutada uusi tehnoloogiaid; b) globaalse tehnoloogia rakendamine kohalikku tootmisse; c)tootmissisendite käsutus (maa, primaarkaubad, kvalifitseerimata tööjõud). 43. Riigi majanduslik konkurentsivõime (võime tõsta oma rahva elatustaset) on agressiivne, kui see on rajatud a) võimele ligi meelitada mobiilseid tootmisressursse; b) toodete konkurentsivõimelisusele rahvusvahelisel turul; c) odava tooraine ja energiakandjate impordile. 44. Ajalooliselt olid Euraasias teistest mandritest paremad tingimused taimede ja loomade geograafiliseks levikuks-levitamiseks, sest
a)religioon liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse; b)avaldab usklikele positiivset mõju, annab neile lohutust ja tröösti; c)religioon võimaldab usklikel suhelda Jumalaga ja omavahel. S 42.Sachsi ja Porteri arengumudeli kohaselt on investeeringupõhise faasi majanduskasvu allikaks a)teadmised ja oskused, võime kiirelt juurutada uusi tehnoloogiaid; b) globaalse tehnoloogia rakendamine kohalikku tootmisse; c)tootmissisendite käsutus (maa, primaarkaubad, kvalifitseerimata tööjõud). 5. Saksa majanduspoliitika õpikutes jagatakse majanduspoliitika a) kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks majanduspoliitikaks; b)korrapoliitikaks ja protsessipoliitikaks; c) riigi majanduspoliitikaks ja ettevõtete majanduspoliitikaks. 92.See suur usund väidab, et inimesel ei saa olla omandit, vaid inimesed toimivad vaid jumala vahemeestena (kandes hoolt selle eest, mis nende kätte usaldatud) a)konfutsiaanlus; b)islam; c)hinduism. 111
tulene teisiti. Tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Näilik tehing on tühine N: Käsutustehing Kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu. ...aga kui on tühistatud ...rääkida teisest ka 14. Kas tehinguid võib teha esindaja kaudu? § 115. Tehingu tegemine esindaja kaudu (1) Tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. (2) Esindaja kaudu ei või teha tehingut, mis seadusest või kokkuleppest tulenevalt tuleb
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 6. september 2012 Loeng seminarid (seminari algus 18:45) · "Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud." · Riigikohtu lahendid (riigikohus.ee) Iseseisva tööna tutuvuda Rooma õigusega ja Saksa õigusega. 1. TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS 1.1. Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Mis on moraal? Moraal on arusaam õigest käitumisest moraali rikkumine toob kaasa inimeste hukkamõistu. Mis on õiglus? Õiglus filosoofilise sisuga mõiste, määratlemata mõiste. Mis on õigus? Õigus käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu. (Riik peab tagama õiguse täitimist, kui ta seda ei teeks oleks tegemist nt moraalinormiga.) netist Tava on pikemaajaline käitumisharjumus. (Tava ei pea olema moraalne.) Religiooni rikkumine toob kaasa...
1) Kohustustehing – luuakse võlaõiguslik kohustus midagi teha (anda üle asi, maksta raha, ostada teenust jms) 2) Käsutustehing – suunatud vahetult õiguse ülekandmisele, koormamisele, muutmisele või lõpetamisele Kohustustehing on kausaalne ja käsutustehing abstraktne; kohustustehing annab õigusliku olukorra muudatustele aluse, kästutustehing on aga õiguslikult neutraalne (temast ei tulene, miks ja millisel eesmärgil käsutus tehti) Abstraktsioonipõhimõte (TsÜS §6 lg4) – käsutustehingu kehtivus ei sõltu kohustustehingu kehtivusest, st võib olla nii, et asja müügileping on küll tühine, kuid asjaõiguskokkulepe omandi üleandmise kohta kehtib); eesmärgiks on tagada suurem õigusselgus juhul, kui mingit eset võõrandatakse korduvalt 5. Tingimuslikud tehingud TINGIMUSLIK TEHING: Tingimusliku tehingu mõiste: tehing, milles õiguslike tagajärgede saabumine on seotud tulevikus
kuulumise kohta Riigikohtu 29. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-08, p 16. 1. juulist 2010 jõustunud PKS § 31 lg-t 1 rikkuv tehing on tühine (vt TsÜS § 87). Enne 1. juulit 2010 kehtinud PKS § 17 lg 2 rikkumine ei too kaasa abikaasade ühisvara hulka kuuluva õiguse kohta tehtud käsutustehingu tühisust. Käsutustehingu kehtivust tuleb eristada käsutuse kehtivusest. Õigustamatu käsutus võib kehtida õiguse heauskse omandamise korral. Heauskse omandamise korral kehtib käsutus vaatamata sellele, et käsutuse tegi õigustamata isik. Õigustamata käsutust on võimalik TsÜS § 114 lg 2 järgi heaks kiita, kui heauskset omandamist ei ole toimunud. Kolleegium märgib lisaks, et erinevalt varasemas seaduses sätestatust, tuleneb 1. juulist 2010 jõustunud PKS § 31 lg-st 1, et abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka
struktuuriga õigussuhe. Sellisesse tehingusse on kaasatud vähemalt kolm osapoolt: pandipidaja või võlausaldaja, kellel kuulub ühtlasi tagatud nõue; pantija või võlgnik, s.t panditud või tagatiseks loovutatud nõude omaja, kes ühtlasi on tagatud nõude võlgnik; pantija või võlgniku võlgnik, s.t panditud või tagatisena loovutatud nõude võlgnik Selleks, et käsutus tehing, millega õigusele pant seatakse, oleks kehtiv, peab pandiõiguse seadja olema pandi seadmiseks õigustatud ehk õiguse omanik. Nõuete pantimise puhul jääb panditud nõue võlausaldajale ja seda vaid panditakse. Nõuete pantimise erinõuded AÕS § 317. Nõude pantimisest teatamine (1) Nõude pantimisest peab pantija teatama panditud nõude võlgnikule, kui pandilepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
Seega: võlaõiguslik tehing - ma pean midagi tegema. Teisele isikule loob see nõudeõiguse. Käsutustehing - ma olen midagi teinud, õiguslik tagajärg on saabunud. Käsutustehing on tehing, millega mõjutatakse vahetult olemasolevat õigust ülekandmise, lõpetamise, sisumuudatuse või koormamise kaudu. Kui kohustustehing on mingil põhjusel kehtetu, ei tähenda see veel automaatselt, et ka käsutustehing, näiteks omandi ülekandmine kehtetu oleks. Küll on aga käsutus (omandi ülekandmine) sellisel juhul toimunud ilma õigusliku aluseta ning selle saab tagasi nõuda alusetu rikastumise sätete järgi. 9. TEHINGU tühisuse alused 4 Eraõigus Agnes Kullap TLÜ Tühine tehing ei oma algusest peale õiguslikke tagajärgi; tühisest tehingust ei teki pooltele õigusi ja kohustusi. Öelda, et tühist tehingut ei pea täitma pole sisuliselt õige, kuna õigupoolest polegi ju midagi, mida saaks täita.
keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. 3. Käsutuskeeldu rikkuv tehing-Kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu.(asjaõiguslik tehing-omanik ei muutu kui pankrotihaldur on piirangu peale pannud)võlaõigus tehing kehtib. 4. Näilik tehing-tegelikult olema sei ole, on näilik. Näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje
rikkumise teel saadu väärtuse ulatuses enam rikastunud jala, mil sai või pidi saama teada nõude esitamisest. Rikkujalt, kes teadis oma õigustuse puudumisest või pidi sellest teadma, võib lisaks saadu harilikule väärtusele nõuda ka rikkumise saadud tulu väljaandmist. Eseme tasuta käsutamisel selleks õigustamata isiku poolt peab käsutuse alusel esemele õiguse saanud isik saadu õigustatud isikule välja andma isegi kui käsutus on kehtiv. Teise kasuks tehtud kulutused (§-d 1041 ja 1042) Teise isiku kohustuse täitmisel, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib soodustatult nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd ta on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil sai või pidi teada saama tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest. Teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda kulutuste hüvitamist
arestimise kehtivuse eelduseks (erandi võib täitemenetluses arestimisel anda TMS § 64 lg 1 teine lause). Arest kui kohtumäärus on kolleegiumi arvates TsMS § 466 lg 3 ja § 467 lg 5 järgi viivitamata täidetav alates määruse kohustatud isikule kättetoimetamisest, st ajast, kui see isik saab teada arestimisest ja seega ka eseme käsutuskeelust. Käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing või muu käsutus on TsÜS § 88 lg 1 või TMS § 54 lg 2 järgi tühine sõltumata käsutuskeelu nähtavakstegemisest liiklusregistris. - Riigikohus on ka varem leidnud, et sõiduki suhtes käsutuskeelu kohaldamisel võib käsutustehing olla tühine, olenemata sellest, kas käsutuskeeld on registrisse kantud või mitte - TsÜS § 88 lgs 1 sätestatu ei laiene TsÜS § 88 lg 2 järgi enne käsutuskeelu andmist tekkinud asjaõiguste teostamisele. Seega ei takista käsutuskeeld ka enne sõiduki
keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. [on vastuolus seadusest tuleneva seadusega] 299. Milline on käsutuskeeldu rikkuv tehing? Kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine.( Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu) Asjaõiguslik tehing-omanik ei muutu kui pankrotihaldur on piirangu peale pannud)võlaõigus tehing kehtib. 300. Mis on näilik tehing? Näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha
Seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. § 88. Käsutuskeeldu rikkuv tehing (1) Kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu. (11) Kui isiku kinnistusraamatusse kantud õiguse käsutamise õigust on kindla isiku kasuks piiratud, kohaldatakse asjaõigusseaduse § 561 lõikes 2 sätestatut. (3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei laiene enne käsutuskeelu andmist tekkinud asjaõiguste teostamisele. § 89. Näilik tehing (1) Näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud
Selle põhjusteks on: _ tehingus osaleva isiku kaitse (nt seadusjärgse esindaja nõusolek alaealise tehinguga); _ kolmanda isiku kaitse, kui tehing puudutab tema õigust (nt järelpärija nõusolek eelpärija poolt tehtud tehinguga). 31. Kas õigustamata isiku käsutustehing saab olla kehtiv? Õigustamata isik on isik, kes ei ole käsutatava õiguse omaja või kellel puudub käsutamisõigus. Reeglina ei ole õigustamata isiku käsutus kehtiv. Seaduses on sätestatud aga ka erandid. Õigustamata isiku käsutus (vt TsÜS § 114): _ on kehtiv, kui selleks oli õigustatud isiku eelnev nõusolek; _ muutub kehtivaks, kui õigustatud isik kiidab käsutuse tagantjärele heaks. 32. Millal on tehing tühine? Tühine on näiteks tehing: _ mille tegi piiratud teovõimega isik (TsÜS § 10, § 11 lg 1, § 12, § 13 lg 1); _ mille puhul ei ole järgitud seaduses sätestatud vormi (TsÜS § 83 lg 1);
Seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. § 88. Käsutuskeeldu rikkuv tehing (1) Kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu. (11) Kui isiku kinnistusraamatusse kantud õiguse käsutamise õigust on kindla isiku kasuks piiratud, kohaldatakse asjaõigusseaduse § 561 lõikes 2 sätestatut. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei laiene enne käsutuskeelu andmist tekkinud asjaõiguste teostamisele. § 89. Näilik tehing
Seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda (TsÜS § 87). Kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu. Kui isiku kinnistusraamatusse kantud õiguse käsutamise õigust on kindla isiku kasuks piiratud, kohaldatakse asjaõigusseaduse § 561 lõikes 2 sätestatut. (TsÜS § 88). Näilik tehing on selline, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata
kinkeleping, aga näilikult vormistatakse müügileping. See leping, millega varjatakse on tühine; see, mida varjatakse pole tühine, selle suhtes tuleb eraldi vaadata, kas lepingutingimusi on järgitud. Vt. TsÜS §88. §88. Käsutuskeeldu rikkuv tehing (1) Kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei laiene enne käsutuskeelu andmist tekkinud asjaõiguste teostamisele. Mis on käsutustehing, mis on kohustustehing? Kui on müügileping, siis see on kohustustehing, need mille puhul poolte vahel tekivad õigused ja kohustused. Käsutustehing on kohustustehingut elluviiv. Kui on kohustustehing tühine, siis see ei too kaasa käsutustehingu tühisust. Langeb ära alus.
aga näilikult vormistatakse müügileping. See leping, millega varjatakse on tühine; see, mida varjatakse pole tühine, selle suhtes tuleb eraldi vaadata, kas lepingutingimusi on järgitud. Vt. TsÜS §88. §88. Käsutuskeeldu rikkuv tehing (1) Kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei laiene enne käsutuskeelu andmist tekkinud asjaõiguste teostamisele. Mis on käsutustehing, mis on kohustustehing? Kui on müügileping, siis see on kohustustehing, need mille puhul poolte vahel tekivad õigused ja kohustused. Käsutustehing on kohustustehingut elluviiv. Kui on kohustustehing tühine, siis see ei too kaasa käsutustehingu tühisust. Langeb ära alus.
139 järgi eeldada, st tõendada tuleb, et omandaja ei olnud heauskne. Heausksuse hindamisel on AÕS § 56 lg 3 järgi määrav kinnistamisavalduse esitamise aeg. Heauskse omandamise eelduseks on mh kehtiva käsutustehingu (asjaõiguslepingu) olemasolu. Nagu juba märgitud, tuleb käsutuse kehtivust eristada käsutustehingu kehtivusest ning heauskne omandamine on võimalik vaid juhul, kui käsutustehing on formaalselt küll kehtiv, kuid selle teinud isikul ei olnud käsutusõigust( st käsutus tervikuna siiski ei kehti). Käsutustejungu enda tühisuse kprral nt teovõime puuduste tõttu heauskne omandamine võimalik ei ole. Valduse saamisel kinnisasjale ei oma ( erinevalt vallasasjadest) kinnisasja heausksel omandamisel tähendust. Riigikohus on samas leidnud, et heauskse omandamise instituudi eesmärgiga oleks vastuolus, kui see kaitseks absoluutselt kõiki tehingulisel alusel kinnisasjaõiguste omandamise
Seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda (TsÜS § 87). Kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu. Kui isiku kinnistusraamatusse kantud õiguse käsutamise õigust on kindla isiku kasuks piiratud, kohaldatakse asjaõigusseaduse § 561 lõikes 2 sätestatut. (TsÜS § 88). Näilik tehing on selline, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata
tahteavalduses sellekohase õiguse- välistades oma seotuse tahteavaldusega).Tahteavalduse tegija surm ega piiratud teovõime Näilik tehing (TsÜS § 89) tahteavalduse kehtivust ei mõjuta (TsÜS § 73). Õigustamata isiku käsutus (TsÜS § 114) * Tahte mittevastavus avaldatule. Esindusõiguseta isiku poolt tehtud tehing (TsÜS § 128-129) Oluline on kindlaks määrata, kas mittevastavuse korral tuleb juhinduda tahtest või avaldatust. Usaldusteooria (TsÜS) kohaselt on Vorminõuet mittejärgiv tehing (TsÜS § 83) primaarne tegija tahe, eeldusel et saaja sellest teab või peab teadma
Heade kommetega vastuolus igasugused kokkulepped kuriteo toimepanekuks, seksuaalmoraali vastased ( sutenööri leping prostituudiga), kokkulepped kurjategija ja ohvri vahel. Muud tehingu tühisuse alused Tsüs §89 Näilik tehing näilikkus näilik(e fiktiivne) tehing on tühine. Võib olla lihtsalt näilik tehing või selline näilik tehing millega püütakse varjata mingit teist tehingut. Tsüs §88 käsutuskeeldu rikkuv tehing kui käsutus on keelatud (müügileping on sõlmitud, kuid müüja suhtes käib täitevmenetlus, mille raames on pandud tema varale käsutuskeeld. käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine) Tühise tehingu kinnitamine Tühisest tehingust reeglina õiguslikke tagajärgi ei tulene. Tehingut ei saa tunnistada tühiseks, vastavate tunnuste ilmnemisel ongi tehing tühine. Kohus saab tuvastada tühisuse ja saab alusetu rikastumise nõude rahuldada. Esitatakse nõue ja
–kui see tõene informatsioon on puudulik, siis ei piisa kaudsest tahtlusest peab olema kavatsetus. Pettus on võimalik ka tegevusetusega – see on vajaliku informatsiooni edastamata jätmine ehk hoitakse teist oluliselst asjast teadmatuses, ja see saab olla ainult võimalik juhul kui info edastamata jätval inimesel peab olema kohustus infot edasi anda. Eksida saab ainult inimene ning mitte masin. Karistusõigus II.osa - kannatanu poolne vara käsutus - Pettusliku tegevuse ja eksimusse sattumise resulataat oleks see et kannatanu annab vara üle. Peab andma eksimuse mõjul vabatahtlikult vara üle ehk keegi ei sunni seda tegema. Sunni puudumine ehk vara üleandmise vabatahtlikkus on tunnus mille alusel kelmust eristatakse väljapressimisest ja röövimisest. Kuna see on kannatanupoolne tegu siis tuleb hinnata ka mis toimub kannatanu peas. Kannatanu peab aru saama et tema tegevusel on varaline iseloom, st see mis ta teeb tema vara
b) lepingust taganeda (lepingu üles öelda) Muud alused Võlasuhte lõpetamise kokkulepe (§207) - võlausaldaja loobub nõudest võlgniku vastu – VÕS § 207 lg 1 - negatiivne võlatunnistus – VÕS § 207 lg 2 võlasuhte lõpetamine kokkuleppega, millega pooled kinnitavad või võlausaldaja tunnistab, et võlasuhet ei ole Nõudest loobumine ja negatiivne võlatunnistuses on tegemist abstraktsete tehingutega, mistõttu ei ole oluline, millisel õiguslikul alusel käsutus on tehtud. Kuid käsutuse aluseks võib olla võlaõiguslik või mingi muu tehing. Füüsilise isiku surm - isikuga lahutamatult seotud kohustused Juriidilise isiku lõppemine - nõuete esitamise võimalus pärast pankroti väljakuulutamist, likvideerimist või registrist kustutamist 1. Millistest lepingutest on võimalik taganeda? Milliseid lepinguid on võimalik üles öelda? 1) Kehtivatest lepingutest, mille kohustust on rikutud ning
Kordamine asjaõiguse arvestuseks 1. Asjaõiguse mõiste (objektiivne, subjektiivne asjaõigus) 2. Asjaõiguste liigitus 3. Absoluutsuse põhimõte 4. Avalikkuse põhimõte 5. Abstraktsiooni printsiip 6. Asja liigitus, asja osad 7. Päraldise mõiste 8. Valduse mõiste, valduse liigid 9. Valduse kaitse (omaabi, omavoli, valduse kaitse nõuded) 10. Omandi mõiste, põhiseaduslik alus, omaniku õigused 11. Ühisomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 12. Kaasomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 13. Omandi kaitse (vindikatsiooni- ja negatoorhagid) 14. Vallasasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 15. Vallasasja heauskne omandamine (eeldused, välistavad asjaolud, erandid) 16. Vallasasja seadusjärgse omandamise viisid (eeldused) 17. Vallaspandi liigid (olemus, tekkimine, lõppemine) 18. Heauskne omandamine kinnisasjaõiguses 19. Kinnistusraamat...
KINNISTUSRAAMATUÕIGUSE MUUD ÜLDPÕHIMÕTTED Kokkuleppepõhimõte – kinnisomandi üleandmiseks, kinnisasja koormava asjaõiguse seadmiseks, muutmiseks, koormamiseks või üleandmiseks on vajalik asjaõiguskokkulepe (AÕS § 64 ´) Kandepõhimõte – eelnevate toimingute tegemiseks on vajalik ka vastava kande tegemine kinnistusraamatusse Lahutamispõhimõte – kinnistamisel ja tehingute tegemisel eristatakse kohustustehinguid (kausaaltehinguid) ja käsutus tehinguid Abstraktsioonipõhimõte – kausaaltehingu ja käsutustehingu kehtivus ei sõltu üksteisest (TsÜS § 6 lg 4) Avaldusepõhimõte – kinnistusraamatu kandeid tehakse reeglina üksnes kinnistamisavalduse alusel (KRS § 34, TsMS § 593 lg 1) Nõusolekupõhimõte – kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks peab olema puudutatud isiku nõusolek (KRS §34´) Formaliseerituse põhimõte – esitatud dokumendid peavad olema vormistatud ja esitatud
ole uuest võlausaldajast teatatud. Nõude loovutamise leping peab VÕS § 11 lg 3 järgi olema sõlmitud samas vormis, millises pidi olema sõlmitud nõude aluseks olev leping. Kui lepingu vormis on pooled ise kokku leppinud, võib nõuete loovutamine toimuda ka muus vormis. Kui nõude loovutamise leping on tühine, võib selle ümber tõlgendada sissenõudmisvolituseks Nõude loovutamine on lepingu alusel nõude teisele isikule üleandmine e käsutus. Järelikult antakse õigused üle õiguste üleandmise ehk käsutustehinguga. Selleks, et nõudeid saaks loovutada, peab olema täidetud järgmised eeldused: 1. tuleb sõlmida esiteks vastav leping endise ja uue võlausaldaja vahel. 2. nõude olemasolu, st loovutatav nõue peab olema olemas. Ei pea nõue loovutamislepingu sõlmimise ajal olemas olema. Küll nõuab seadus juba loovutamise hetkel nõude piisavat määratletust. 3. Nõude määratletavus
(diferentsihüpotees) · kuidas tehakse kindlaks? kohtus tõenäoliselt võetakse eksperdiks mõni audiitor, kes lähtub raamatupidamisreeglitest; aga börsivälise ühingu aktsiate hind on ilmselt 0, sest turgu lihtsalt ei ole üldkoosoleku teine otsus o ÄS § 284 kohustabki võõrandama o kui käsutus oli kehtiv, olid aktsiad nüüd AS omad ja seega oli tal kohustus aktsiad ühe aasta jooksul võõrandada o mida muudab see, et müüdi nimiväärtusega? tuleb vaadata kahte otsust esimesel juhul osteti kümnekordse nimiväärtuse eest, aga pärast müüdi nimiväärtusega tegemist võib olla ASi kahjustava otsusega kui esimese otsusega rikuti juba AS huve, siis võib teine otsus olla täiesti legaalne
(diferentsihüpotees) · kuidas tehakse kindlaks? kohtus tõenäoliselt võetakse eksperdiks mõni audiitor, kes lähtub raamatupidamisreeglitest; aga börsivälise ühingu aktsiate hind on ilmselt 0, sest turgu lihtsalt ei ole üldkoosoleku teine otsus o ÄS § 284 kohustabki võõrandama o kui käsutus oli kehtiv, olid aktsiad nüüd AS omad ja seega oli tal kohustus aktsiad ühe aasta jooksul võõrandada o mida muudab see, et müüdi nimiväärtusega? tuleb vaadata kahte otsust esimesel juhul osteti kümnekordse nimiväärtuse eest, aga pärast müüdi nimiväärtusega tegemist võib olla ASi kahjustava otsusega kui esimese otsusega rikuti juba AS huve, siis võib teine otsus olla täiesti legaalne
Nõude loovutamise leping sõlmitakse senise võlausaldaja (nõude loovutaja) ja uue võlausaldaja vahel. Nõude loovutamise kehtivus ei sõltu võlgniku nõusolekust ega talle teatamisest. Võlgnik osaleb nõude loovutamises ainult passiivselt. Nõude loovutamise tulemusel muutub võlgniku jaoks võlausaldaja isik, nõue ise jääb samaks. Oluline on tähele panna, et seadusest tulenevalt (VÕS § 164 lg 1) on nõude loovutamine lepingu alusel nõude teisele isikule üleandmine e käsutus. Järelikult kuulub kohaldamisele TsÜS § 6 lg-s 3 sätestatu, mille järgi antakse õigused üle õiguste üleandmise ehk käsutustehinguga. Selleks, et nõudeid saaks loovutada, peab olema täidetud järgmised eeldused: 1. tuleb sõlmida esiteks vastav leping endise ja uue võlausaldaja vahel. Selleks, et eristada nõude loovutamise lepingut muudest lepingutest, peab kokkuleppest otse tulenema poolte tahe anda üle nõue ja asendada lepingus üks võlausaldaja teise võlausaldajaga
Nõude loovutamise leping sõlmitakse senise võlausaldaja (nõude loovutaja) ja uue võlausaldaja vahel. Nõude loovutamise kehtivus ei sõltu võlgniku nõusolekust ega talle teatamisest. Võlgnik osaleb nõude loovutamises ainult passiivselt. Nõude loovutamise tulemusel muutub võlgniku jaoks võlausaldaja isik, nõue ise jääb samaks. Oluline on tähele panna, et seadusest tulenevalt (VÕS § 164 lg 1) on nõude loovutamine lepingu alusel nõude teisele isikule üleandmine e käsutus. Järelikult kuulub kohaldamisele TsÜS § 6 lg-s 3 sätestatu, mille järgi antakse õigused üle õiguste üleandmise ehk käsutustehinguga. Selleks, et nõudeid saaks loovutada, peab olema täidetud järgmised eeldused: 1. tuleb sõlmida esiteks vastav leping endise ja uue võlausaldaja vahel. Selleks, et eristada nõude loovutamise lepingut muudest lepingutest, peab kokkuleppest otse tulenema poolte tahe anda üle nõue ja asendada lepingus üks võlausaldaja teise võlausaldajaga
andmisel nõusoleku tagasivõtmise õigusest loobunud. Nõusoleku tagasivõtmise avalduse võib teha tehingut teha soovivale isikule, mitmepoolse tehingu puhul ka tehingupoolele. Heakskiidu tagasiulatuv mõju Kui tehing on heaks kiidetud, kehtivad heakskiidu õiguslikud tagajärjed alates tehingu tegemisest, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Õigustamata isiku käsutustehing Kui õigustamata isik on eset käsutanud, on käsutus kehtiv, kui selleks oli õigustatud isiku eelnev nõusolek. Kui õigustamata isikul ei olnud eseme käsutamiseks õigustatud isiku eelnevat nõusolekut, muutub tema poolt eseme käsutamine kehtivaks, kui õigustatud isik kiidab käsutuse heaks. 28 10. ESINDAMINE (see teema haakub tehingutega)
Tarbijakrediidilepingute puhul on kohustuste tasakaal ebaproportsionaalselt tasakaalust väljas, kui krediidi kulukuse määr ületab 3x Eesti Panga poolt eraisikutele antavate tarbimislaenude keskmist kulukuse määra (ca 22%). Intressi tõttu lepingu heade kommete vastasuse korral kehtib eriregulatsioon saadu tagastamise osas (kehtima jääb kokkulepitud tähtaeg ning intressi tuleb tasuda VÕS § 94 suuruses, hetkel 1% aastas).Õigustamata isiku käsutus (TsÜS § 114) Kui isikul puudub õigus asja käsutada, siis ei mõjuta see käsutustehingu kehtivust, küll aga käsutuse kehtivust. Heaks saab kiita üksnes kehtiva käsutustehingu alusel tehtud käsutust. (vt RKTsK 11.04.2006.a. Otsus nr. 3-2-1-164-05). Esindusõiguseta isiku poolt tehtud tehing (TsÜS § 128-129) + muud isikuga seotud puudused (TsÜS § 10-13) Vorminõuet mittejärgiv tehing (TsÜS § 83)
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Köhler, H. Tsiviilseadustik. Üldosa. Õpik 1998 Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1. Eraõigus ja avalik õigus 1.2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem 1.3. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis 1.4. Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest 1.5. Tsiviilõiguse allikad 1.6. Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigust võib käsitleda kahes peamises tähenduses: 1)objektiivse õiguse tähenduses õigus on õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel. Samal ajal õigusnorm on üks sotsiaalse normi alaliik. 2) subjektiivse õiguse tähenduses kellelegi kuuluv õigus. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Õiguse õppimine ongi objektiivse ja subjetiivse õiguse tundmaõppimine. Ob...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
