Ülahuulenaeratus - Intiimne tsoon Muie - Personaalne tsoon Lai naeratus - Soteiaalne tsoon Sissetõmmatud huulega - Avalik tsoon Irooniline muie ja naeratus · Aja käsutus - Pilk, Silmavaatamis viis · Suhtlemise abivahendid Asjalik Sotsiaalne Intiimne Silmanurgast Pilgu vältimine · Kehahoiak Sirge selg Ettepoole kummargile Tahapoole nõjatumine Kühmus olek Pinges ja jäik Vaba olek · Zestid
väärtuse hüvitamist ja eraldi tulu, mille A sai vastava teenuse osutamisel. 77. Missugused on mitteõigustatud isiku käsutusest tuleneva kondiktsiooni eeldused, kes on kohustatud isikuks (kelle vastu esitatakse hüvitisnõue) ning missugused nõuded ja missuguses ulatuses võivad sellisel juhul tekkida? § 1037 lg 2. Mitteõigustatud isiku käsutusest tulenev kondikts e rikkumiskondikts erijuhtum. Eeldused: 1) mitteõigustatud isik teeb käsutuse võlausaldaja mingi õiguse kohta. 2) käsutus on kehtetu 3) õigustatud isik kiidab käsutuse heaks TsÜS § 114 lg 2 järgi 4) mitteõigustatud isik rikastub. Nt A varastab C koera ja müüb selle B-le. ML on kehtiv, aga käsutus ei kehti varguse tõttu. Kui C tahab, võib esitada B vastu vindikats hagi. § 1037 lg 2 annab võimaluse C-le kiita heaks A käsutus B-le ja omandada nii nõue A vastu. Nõue suunat sellele, et A annaks välja summa, mis A B-lt sai . Summa võib olla
Seminar 3. KAASUS 1 1. O on Tartu Ülikooli 4. (viimase) aasta doktorant ning M teab seda. Septembris sõlmivad M ja O kirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt M lubab O'l kasutada kuu aega mõõduka tasu eest oma hästivarustatud kollast Hummerit, siis ja juhul kui M on kaitseb edukalt doktoritöö. Juunikuus kaitseb O edukalt doktorikraadi ning nõuab M'lt auto kasutusse andmist. Selgub aga, et juba maikuus on M auto võõrandanud hoopis Q-le ning ei ole sealjuures M'ga sõlmitud lepingut isegi maininud. Kas ja kellelt on O'l õigus nõuda auto andmist tema kasutusse? Nõude alus: kehtiv üürileping VÕS §108 lg 2 Kontroll: TSüS § 102 lg 2 (edasilükkamatu tingimuslik tehing) TSüS § 105 lg 1 ( TSüS § 106 lg 2 (hõljumisaeg) Q ei omandanud autot, auto omanik on jätkuvalt M. O´l on nõudeõigus M´i vastu. Kas O-l on õigus nõuda M-ilt hummeri kasutamisse andmist? Nõude aluseks VÕS §271 ja 108 lg 2 - kehtiv üürileping -VÕS 108 lg1 subs: - tsüs §102 lg 2 e...
TAHTEAVALDUSE PUUDUSED TÜHINE TEHING Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1). Tehing on tühine, kui see: on vastuolus heade kommete või avaliku korraga (TsÜS § 86); on vastuolus seadusest tuleneva keeluga (TsÜS § 87); rikub kohtu või ametiasutuse poolt antud käsutus- keeldu (TsÜS § 88 lg 1); on tehtud vorminõuet eirates (TsÜS § 83). Kui tehing on osadeks jagatav, ei too tehingu ühe osa tühisus kaasa kogu tehingu tühisust, kui võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata (TsÜS § 85). HEADE KOMMETEGA VASTUOLUS OLEV TEHING A, kes on kogenud ärimees, võttis B-lt laenu intressi- määraga 35 % aastas. Ta vajas krediiti ainult lühiajaliselt, jooksva kohustuse täitmiseks C-Pangale, kes on tema peamine krediteerija
P sai jalgratta omanikuks hetkest, kui pärandvara avanes ehk kui O ära suri. Kuid on võimalik, et O kaotas oma omandi H-le, kuna H võis jalgratta omandada heauskse omandamise teel AÕS § 95 lg 1 alusel. Selleks tuleb välja selgitada, kas H võis jalgratta omandada heauskse omandamise teel AÕS § 95 alusel. Heauskne omandamine AÕS § 95 kohaselt eeldab, et: Eeldus 1 - tegemist peab olema vallasasjaga. Antud juhul on tegemist vallasasjaga (jalgratas). Eeldus 2 - vallasasja käsutus (omandi üleandmine) peab toimuma selleks mitteõigustatud isiku poolt. Käsutus toimus mitteõigustatud isikute M-i poolt. M-l puudus õiguslik alus jalgratta käsutamiseks kuna ta ei olnud jalgratta omanik ega omanud mingit muud õiguslikku alust jalgratta käsutamiseks. Ta oli jalgratta ära võtnud O-lt. Seega M-il ei olnud õigust jalgratast üle anda H-le, seega M oli jalgratta käsutuseks (omandi üleandmiseks) mitteõigustatud isik. Seega eeldus nr 2 on täidetud.
P sai jalgratta omanikuks hetkest, kui pärandvara avanes ehk kui O ära suri. Kuid on võimalik, et O kaotas oma omandi H-le, kuna H võis jalgratta omandada heauskse omandamise teel AÕS § 95 lg 1 alusel. Selleks tuleb välja selgitada, kas H võis jalgratta omandada heauskse omandamise teel AÕS § 95 alusel. Heauskne omandamine AÕS § 95 kohaselt eeldab, et: Eeldus 1 - tegemist peab olema vallasasjaga. Antud juhul on tegemist vallasasjaga (jalgratas). Eeldus 2 - vallasasja käsutus (omandi üleandmine) peab toimuma selleks mitteõigustatud isiku poolt. Käsutus toimus mitteõigustatud isikute M-i poolt. M-l puudus õiguslik alus jalgratta käsutamiseks kuna ta ei olnud jalgratta omanik ega omanud mingit muud õiguslikku alust jalgratta käsutamiseks. Ta oli jalgratta ära võtnud O-lt. Seega M-il ei olnud õigust jalgratast üle anda H-le, seega M oli jalgratta käsutuseks (omandi üleandmiseks) mitteõigustatud isik. Seega eeldus nr 2 on täidetud.
Testamenti võis vaidlustada Õigusvõime - võime omandada kingitusi, omandada kodakondsust, võimet pärida Teovõime - isik võimeline oma käitumist juhtima ja oma tegude mõttest aru saama, 20. sajandil kaasneb ka kompetentsus ja tarkus aru saada, mis toimub 3. LOENG 4. LOENG Peaasi - mis teeb asja väärtuslikuks Päraldis - käib peaasja juurde (auto + tagavararatas) Vili (päraldise 1 vorm) - tekib iseenesest Valdus omand: - valdus - kasutus - käsutus possessio (valdus, omand) interdictum (kohtulik kaitse) valduse põhilised iseloomujooned = tahe asja pidada + asja tegelik pidamine (enda käes) interdikt: - valduse taotlemine (tagasi) - olemasoleva valduse kaitse (võõra ründe vastu) - valduse tagastamine Omand: 1) õigus asja vallata 2) õigus asja kasutada 3) õigus asja käsutada jus dispondendi (õigus asja käsutada) nudum jus (paljas õigus) - omandiõigus ilma käsutusõiguseta Omandamised mancipatio ()
77. Missugused on mitteõigustatud isiku käsutusest tuleneva kondiktsiooni eeldused, kes on kohustatud isikuks (kelle vastu esitatakse hüvitisnõue) ning missugused nõuded ja missuguses ulatuses võivad sellisel juhul tekkida? § 1037 lg 2 – rikkumiskondiktsiooni erijuhtum – mitte segi ajada mitteõigustatud isiku käsutusest tuleneva tasuta kondiktsiooni § 1040 järgi! Eeldused: esiteks mitteõigustatud isik peab olema teinud käsutuse võlausaldaja mingi õiguse kohta, teiseks see käsutus on kehtetu, kolmandaks võlasaldaja kiidab selle käsutuse heaks § 114 lg 2 järgi, neljandaks käsutusetegija rikastub käsutuse tegemise tulemusena. A-l on kass, B varastab selle kassi ära ja müüb C-le. § 1037 lg 2 annab A-le nõudeõiguse B vastu ja selle eelduseks on, et ta kiidab heaks B käsutuse C-le. Kui ta seda teeb, on täidetud kõik mitteõigustatud isiku käsutusest tuleneva kondiktsiooni eeldused. A saab nõuda seda, mida C B-le müügilepingu alusel maksis
KINNISTUSRAAMATUÕIGUSE MUUD ÜLDPÕHIMÕTTED Kokkuleppepõhimõte – kinnisomandi üleandmiseks, kinnisasja koormava asjaõiguse seadmiseks, muutmiseks, koormamiseks või üleandmiseks on vajalik asjaõiguskokkulepe (AÕS § 64 ´) Kandepõhimõte – eelnevate toimingute tegemiseks on vajalik ka vastava kande tegemine kinnistusraamatusse Lahutamispõhimõte – kinnistamisel ja tehingute tegemisel eristatakse kohustustehinguid (kausaaltehinguid) ja käsutus tehinguid Abstraktsioonipõhimõte – kausaaltehingu ja käsutustehingu kehtivus ei sõltu üksteisest (TsÜS § 6 lg 4) Avaldusepõhimõte – kinnistusraamatu kandeid tehakse reeglina üksnes kinnistamisavalduse alusel (KRS § 34, TsMS § 593 lg 1) Nõusolekupõhimõte – kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks peab olema puudutatud isiku nõusolek (KRS §34´) Formaliseerituse põhimõte – esitatud dokumendid peavad olema vormistatud ja esitatud kindlal
rohumaad suurema saagi ja aastati tunduvalt stabiilsema saagi kui teised kultuurid. Väga oluline osa on a) Kopliviisiline rohumaadel vee-, tuule-, ja tehnogeense erosiooni tõkestamisel. Püsirohumaal on aastaringselt olemas b) Portsjon tiheda juurestikuga väetisaineid neelav taimkate. Tihe rohumaa taimik takistab kallakulistel aladel c) Vahelduv käsutus väetisainete ärakandumist ka pindmise äravooluga. Seosesosa haritava maa ajutise või pikaajalise d) Niiteline käsutus käsutusest väljalangemisega Eestis, kerkib kohati esiplaanile rohumaa uudne roll mulla viljelusväärtuse e) Ketitamine säilitajana. 24.) Rohusaagi kasutamine niitmise teel:talviste rohusöötade (silo, hein) tootmine, sileerimise
- ASJAÕIGUSLEPING (täitmistehing) ON KEHTIV. - VÕLAÕIGUSLEPING (kohustustehing) ON MITTEKEHTIV, KUNA ON SÕLMITUD ALAEALISEGA JA TA VÕTTIS ENDALE VÕLGA. Normid kaitsevad alaealisi. 1.1.2. Kas A sai ratta otsese valduse? AÕS § 36 (1) - SAI OSTESE VALDUSE § 36.Valduse omandamine (1) Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. 1.1.3.Kas M-l oli käsutusõigus? M OLI OMANIK, TAL OLI KÄSUTUSÕIGUS. A ei pea enam ratta eest maksma ega ratta tagasi andma. VÕS § 1028 - M võib selle paragrahvi alusel nõuda ratta tagasi. A müüs ratta edasi inimesele S 25€ eest. Kas S omandas ratta AÕS § 92 (1) alusel? JAH Kas S ja A vahel on sõlmitud kehtiv leping? JAH Kas S sai otsese valduse? AÕS § 36 (1) JAH Kas A-l oli käsutusõigus? JAH, kuna ta oli selle jalgratta omanik. ● Käsutusõigust saab üle anda
5.2.2 Mitteõigustatud isiku käsutusest tulenev kodiktsioon 81. Missugused on mitteõigustatud isiku käsutusest tuleneva kondiktsiooni eeldused ja kes on ko- hustatud isikuks (kelle vastu esitatakse hüvitisnõue)? Reguleeritud 1037 lg 2-s. (Võib pidada rikkumiskondiktsiooni erijuhtumiks.) Eeldused: 27 1. Mitteõigustatud isik peab olema teinud käsutuse mingi õiguse kohta 2. Käsutus on kehtetu 3. Käsutus kiidetakse õiguse omaja poolt heaks. Nt: A müüb B-le koera, mille A oli varastanud C-le. jah on mitteõigustatud isiku käsutus jah on kehtetu käsutus oletame et ka eeldus kolm täidetakse (C kiidab käsutuse heaks ja B saab koera omanikuks). C võib nüüd reeglina nõuda A-lt rahasummat, mille A B-lt koera eest sai.
nt päike, valgus, õhk, väljavaade, jurdepääsu SEMINAR 3 Kaasus 19. Tüüp 3 Nõude alus: 1. §89 ? Vastutab proportsionaalsuse kriteeriumitele. Kes on õige adressaat? -> B? Negatoorhagi. Riigikohtu lahend Barclay kohta kaasomanike õiguse käsitlev lahend, omandiõiguse käsutamise kohta: loe otsust, sealt saab paremini infot. Kui on ebaselge kokkulepe kaasomanike vahel, kas on käsutusõigus antud või mitte: piisab suuliselt, teatud vorminõue võiks tuleneda. 0000000 § 79 notar peab juures olema, kui märke lepingut tehakse, kinnistusraamatu kanne, igal võimalikul omandi muutusel peaksid uued omanikud kokkuleppeid tunnistama. Suulise lepingu puhul on raskem. Kohus ei pääse kaasomandi lõpetamisest, ta peab seda tegema, kui see nõue on esitatud, samas võib olla kokkulepe selle nõude välistamiseks.
Selle põhjusteks on: _ tehingus osaleva isiku kaitse (nt seadusjärgse esindaja nõusolek alaealise tehinguga); _ kolmanda isiku kaitse, kui tehing puudutab tema õigust (nt järelpärija nõusolek eelpärija poolt tehtud tehinguga). 31. Kas õigustamata isiku käsutustehing saab olla kehtiv? Õigustamata isik on isik, kes ei ole käsutatava õiguse omaja või kellel puudub käsutamisõigus. Reeglina ei ole õigustamata isiku käsutus kehtiv. Seaduses on sätestatud aga ka erandid. Õigustamata isiku käsutus (vt TsÜS § 114): _ on kehtiv, kui selleks oli õigustatud isiku eelnev nõusolek; _ muutub kehtivaks, kui õigustatud isik kiidab käsutuse tagantjärele heaks. 32. Millal on tehing tühine? Tühine on näiteks tehing: _ mille tegi piiratud teovõimega isik (TsÜS § 10, § 11 lg 1, § 12, § 13 lg 1); _ mille puhul ei ole järgitud seaduses sätestatud vormi (TsÜS § 83 lg 1);
Mõni aeg hiljem avastab O ainupärija P, et jalgratas on H käes ning nõuab jalgratta väljaandmist. Kas õigustatult? Lahendus: Hüpotees:P võib nõuda jalgratta väljaandmist H-lt AÕS § 80 lg 1alusel. - (AÕS § 92 lg 1) -EELDUSED: 1. vallasasi + 2. otsese valduse üleminek (AÕS § 36 lg 1) + 3. kehtiv asjaõigusleping +(käsutusõiguse puudumine ei muuda AÕL kehtetuks) 4. kas on käsutusõigus -(M-l seda ei ole,ta ei ole omanik) - Kas H omandas jalgratta AÕS § 95 lg 1alusel? 1. kehtiv AÕL + 2. kas H sai asja otsese valduse? + 3. käsutusõiguse puudumine + 4. kas H oli heauskne? (TsÜS § 95 lg 2) + 5. heauskset omandamist välistavad asjaolud - ESINEVAD (AÕS § 95 lg 3) - O
suhtes see ei kehti 2.5.2. VÕS § 164 lg 1 – nõuet saab loovutada ka osaliselt, kuid samas U ei loovutanud kordagi osaliselt, vaid täies mahus 2.5.3. VÕS § 164 lg 3 kui sama võlausaldaja loovutab korduvalt sama nõude, loetakse kehtivaks varasem loovutamine – U ja L-i vahel oli varaseim loovutamine, st kehtib loovutamine L-ile (“loetakse nõue loovutatuks”, käsutus tema jaoks tehti esimesena ära). Pangale ei saa enam nõuet anda, kuna see on tingimuslikult L-ile antud, st edasilükkava tingimusena. See loovutus ise on ajaliselt varem ära toimunud, kuigi ta hiljem ühendas ehitusmaterjali hoonega. L saab osa nõudest ja ülejäänud 250 000 saab pank, kuna L-i nõue ei kata kogu 400 000. 2.5.4. § 1045 lg 1 heade kommete vastasus – kui teatakse, et nõude loovutus on
arendamata; c) tähistab võimet aktiivselt reageerida konkurentsikeskkonna iseloomule ja selle muutustele oma omadusi parandades ning tegevust tõhustades. 42. Sachsi ja Porteri arengumudeli kohaselt on investeeringupõhise faasi majanduskasvu allikaks a)teadmised ja oskused, võime kiirelt juurutada uusi tehnoloogiaid; b) globaalse tehnoloogia rakendamine kohalikku tootmisse; c)tootmissisendite käsutus (maa, primaarkaubad, kvalifitseerimata tööjõud). 43. Riigi majanduslik konkurentsivõime (võime tõsta oma rahva elatustaset) on agressiivne, kui see on rajatud a) võimele ligi meelitada mobiilseid tootmisressursse; b) toodete konkurentsivõimelisusele rahvusvahelisel turul; c) odava tooraine ja energiakandjate impordile. 44. Ajalooliselt olid Euraasias teistest mandritest paremad tingimused taimede ja loomade geograafiliseks levikuks-levitamiseks, sest
a)religioon liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse; b)avaldab usklikele positiivset mõju, annab neile lohutust ja tröösti; c)religioon võimaldab usklikel suhelda Jumalaga ja omavahel. S 42.Sachsi ja Porteri arengumudeli kohaselt on investeeringupõhise faasi majanduskasvu allikaks a)teadmised ja oskused, võime kiirelt juurutada uusi tehnoloogiaid; b) globaalse tehnoloogia rakendamine kohalikku tootmisse; c)tootmissisendite käsutus (maa, primaarkaubad, kvalifitseerimata tööjõud). 5. Saksa majanduspoliitika õpikutes jagatakse majanduspoliitika a) kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks majanduspoliitikaks; b)korrapoliitikaks ja protsessipoliitikaks; c) riigi majanduspoliitikaks ja ettevõtete majanduspoliitikaks. 92.See suur usund väidab, et inimesel ei saa olla omandit, vaid inimesed toimivad vaid jumala vahemeestena (kandes hoolt selle eest, mis nende kätte usaldatud) a)konfutsiaanlus; b)islam; c)hinduism. 111
tulene teisiti. Tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Näilik tehing on tühine N: Käsutustehing Kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu. ...aga kui on tühistatud ...rääkida teisest ka 14. Kas tehinguid võib teha esindaja kaudu? § 115. Tehingu tegemine esindaja kaudu (1) Tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. (2) Esindaja kaudu ei või teha tehingut, mis seadusest või kokkuleppest tulenevalt tuleb
Kui tahteavaldus jõuab kohale, siis on kehtiv, nt hinnapakkumine. Kui tahad tagasi võtta või tühistada, siis peab teine tahteavaldus jõudma kohale varem või samal ajal kui tagasivõttev tahteavaldus. § 75. Tahteavalduse tõlgendamine Kui saaja ei teadnud, ega pidanudki teadma (see ei ole kontrollitav ei tea kas tegelikult teab). Siis tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. § 76. Käsutusõiguse piiramine ja välistamine Käsutamine asja õigusliku kuuluvuse üle otsustamine. Käsutus tehing reguleerib omandi üleminekut. Kohustav tehing reguleerib muid tingimusi (hind, kvaliteet) 6. TEHINGU VORM § 77. Tehingu vormivabadus Mis need vormid on? Suuline, kirjalik, kirjalikku taasesitamist võimaldav, elektrooniline, notariaalne kinnitamine, notariaalne tõestamine.
1) Kohustustehing – luuakse võlaõiguslik kohustus midagi teha (anda üle asi, maksta raha, ostada teenust jms) 2) Käsutustehing – suunatud vahetult õiguse ülekandmisele, koormamisele, muutmisele või lõpetamisele Kohustustehing on kausaalne ja käsutustehing abstraktne; kohustustehing annab õigusliku olukorra muudatustele aluse, kästutustehing on aga õiguslikult neutraalne (temast ei tulene, miks ja millisel eesmärgil käsutus tehti) Abstraktsioonipõhimõte (TsÜS §6 lg4) – käsutustehingu kehtivus ei sõltu kohustustehingu kehtivusest, st võib olla nii, et asja müügileping on küll tühine, kuid asjaõiguskokkulepe omandi üleandmise kohta kehtib); eesmärgiks on tagada suurem õigusselgus juhul, kui mingit eset võõrandatakse korduvalt 5. Tingimuslikud tehingud TINGIMUSLIK TEHING: Tingimusliku tehingu mõiste: tehing, milles õiguslike tagajärgede saabumine on seotud tulevikus
Lahusvara kasutamine ühisvara huvides Ühisvara süüline vähendamine 19 Vara juurdekasvuühisus Vara kuuluvus Abikaasade ainuomand (PKS § 40) Abikaasade ühine omand (kokkuleppel) Vara valitsemine (PKS § 41) Vara valitsemine ühiselt (PKS § 15) Üksikute esemete valitsemine üksi Ainuvalitsemise piirangud: Tehingud abikaasa nõusolekul: Abikaasa(de) eluruumi käsutus- ja kohustustehing Eluruumi kolmanda isiku kasutusse andmine Eluruumi kasutamise aluseks oleva õigussuhte lõpetamine Piirangud ei kehti: Abieluvaralepingu alusel Testamendi / pärimislepingu puhul Abikaasa vastutus kolmanda isiku ees Üldjuhul isiklik varaline vastutus Erandina solidaarvastutus: Seaduse alusel: Tehing perekonna vajaduste rahuldamiseks (PKS § 18) Lepingu alusel: Abikaasade kokkulepe kolmanda isikuga
pidi teadma, et kanne ei ole õige. (11) Kui registrisse kandmisele kuuluvaid asjaolusid ei ole registrisse kantud, on neil asjaoludel kolmanda isiku suhtes õiguslik tähendus üksnes juhul, kui kolmas isik neist teadis või pidi teadma. Kommertspandiga seotud õigused ja kohustused Ettevõtjal säilib kommertspandiga koormatud vara osas tavapärase majandustegevuse raames kasutus- ja käsutusõigus. Võõrandatud asjadele kommertspant ei ulatu, isegi siis, kui võõrandamine ületas tavapärase isegi siis, kui võõrandamine ületas tavapärase majandustegevuse piire, kui omandaja oli heauskne. Ettevõtja, kelle varale on seatud kommertspant, peab pandipidajat teavitama ettevõtte majandamise peatamisest/ jagamisest/ võõrandamisest/ vara vähenemisest/ hävimisest Pandipidaja nõudel peab andma ka muud teavet koormatud vara kohta tagatise väärtuse kindlakstegemiseks.
Seega: võlaõiguslik tehing - ma pean midagi tegema. Teisele isikule loob see nõudeõiguse. Käsutustehing - ma olen midagi teinud, õiguslik tagajärg on saabunud. Käsutustehing on tehing, millega mõjutatakse vahetult olemasolevat õigust ülekandmise, lõpetamise, sisumuudatuse või koormamise kaudu. Kui kohustustehing on mingil põhjusel kehtetu, ei tähenda see veel automaatselt, et ka käsutustehing, näiteks omandi ülekandmine kehtetu oleks. Küll on aga käsutus (omandi ülekandmine) sellisel juhul toimunud ilma õigusliku aluseta ning selle saab tagasi nõuda alusetu rikastumise sätete järgi. 9. TEHINGU tühisuse alused 4 Eraõigus Agnes Kullap TLÜ Tühine tehing ei oma algusest peale õiguslikke tagajärgi; tühisest tehingust ei teki pooltele õigusi ja kohustusi. Öelda, et tühist tehingut ei pea täitma pole sisuliselt õige, kuna õigupoolest polegi ju midagi, mida saaks täita.
(2) Tahteavaldust, mis ei ole tehtud kindlale isikule, tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele. Kui selline tahteavaldus on suunatud avalikkusele, tuleb seda tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. Mõistlik inimene hindab, mis tahteavalduse sisu on. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse ka isiku muu õigusliku tähendusega teo tõlgendamisel. V LOENG § 76. Käsutusõiguse piiramine ja välistamine (1) Tehinguga ei saa välistada ega piirata isiku õigust temale kuuluvat eset käsutada. Omandiõigust ei saa tehinguga piirata. (2) Kui isiku õigus temale kuuluvat eset käsutada on tehinguga välistatud või piiratud ja isik käsutab eset, rikkudes seeläbi tehingust tulenevat kohustust, ei too see kaasa käsutustehingu kehtetust ja isiku vastu saab esitada üksnes kohustuse rikkumisest tuleneva nõude.
rikkumise teel saadu väärtuse ulatuses enam rikastunud jala, mil sai või pidi saama teada nõude esitamisest. Rikkujalt, kes teadis oma õigustuse puudumisest või pidi sellest teadma, võib lisaks saadu harilikule väärtusele nõuda ka rikkumise saadud tulu väljaandmist. Eseme tasuta käsutamisel selleks õigustamata isiku poolt peab käsutuse alusel esemele õiguse saanud isik saadu õigustatud isikule välja andma isegi kui käsutus on kehtiv. Teise kasuks tehtud kulutused (§-d 1041 ja 1042) Teise isiku kohustuse täitmisel, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib soodustatult nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd ta on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil sai või pidi teada saama tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest. Teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda kulutuste hüvitamist
edasikestmise küsimus lahendada seaduse, mitte aga lepingu alusel. Kommertspandiseaduse (1998. a redaktsioonis) § 5 lg 2 kohaselt, kui ettevõtja võõrandab kommertspandiga koormatud vara hulka kuuluva asja tavapärase majandustegevuse raames, lõpeb kommertspant sellele asjale. Kui isik, kellele asi võõrandati või kelle kasuks asja koormati, oli omandi või muu asjaõiguse omandamisel ettevõtja käsutusõiguse suhtes heauskne, lõpeb pandiõigus isegi siis, kui üleandmine oli vastuolus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatuga. Kommertspandiseaduse § 6 lg 1 kohaselt, kui vara võõrandatakse tervikuna või suuremas osas, kehtib kommertspant sellele varale edasi. Nimetatud sätteid koos tõlgendades tuleb asuda seisukohale, et kommertspant varale ei lõpe ka siis, kui võõrandatakse küll väiksem osa varast, kuid võõrandamine väljub tavapärase majandustegevuse raamest ja
266. Kuidas tuleb tõlgendada tahteavaldus, mis ei ole tehtud kindlale isikule? Tahteavaldust, mis ei ole tehtud kindlale isikule, tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele. 267. Kuidas tuleb tõlgendada tahteavaldust, mis on suunatud avalikkusele? Kui selline tahteavaldus on suunatud avalikkusele, tuleb seda tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. Mõistlik inimene hindab, mis tahteavalduse sisu on. 268. Seleta § 76. Käsutusõiguse piiramine ja välistamine (1) Tehinguga ei saa välistada ega piirata isiku õigust temale kuuluvat eset käsutada. Omandiõigust ei saa tehinguga piirata. 269. NB! Kui isiku õigus temale kuuluvat eset käsutada on tehinguga välistatud või piiratud ja isik käsutab eset, rikkudes seeläbi tehingust tulenevat kohustust, ei too see kaasa käsutustehingu kehtetust ja isiku vastu saab esitada üksnes kohustuse rikkumisest tuleneva nõude
mõistma pidi. (2) Tahteavaldust, mis ei ole tehtud kindlale isikule, tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele. Kui selline tahteavaldus on suunatud avalikkusele, tuleb seda tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse ka isiku muu õigusliku tähendusega teo tõlgendamisel. Par. 75 Tahteavalduse tõlgendamine Nt garantiikiri Par. 76 Käsutusõiguse piiramine ja välistamine Ese- õigussuhte objekt. Käsutustehing- § 76. Käsutusõiguse piiramine ja välistamine (1) Tehinguga ei saa välistada ega piirata isiku õigust temale kuuluvat eset käsutada. (2) Kui isiku õigus temale kuuluvat eset käsutada on tehinguga välistatud või piiratud ja isik käsutab eset, rikkudes seeläbi tehingust tulenevat kohustust, ei too see kaasa käsutustehingu kehtetust ja isiku vastu saab esitada üksnes kohustuse rikkumisest tuleneva nõude.
Selle põhjusteks on: _ tehingus osaleva isiku kaitse (nt seadusjärgse esindaja nõusolek alaealise tehinguga); _ kolmanda isiku kaitse, kui tehing puudutab tema õigust (nt järelpärija nõusolek eelpärija poolt tehtud tehinguga). 31. Kas õigustamata isiku käsutustehing saab olla kehtiv? Õigustamata isik on isik, kes ei ole käsutatava õiguse omaja või kellel puudub käsutamisõigus. Reeglina ei ole õigustamata isiku käsutus kehtiv. Seaduses on sätestatud aga ka erandid. Õigustamata isiku käsutus (vt TsÜS § 114): _ on kehtiv, kui selleks oli õigustatud isiku eelnev nõusolek; _ muutub kehtivaks, kui õigustatud isik kiidab käsutuse tagantjärele heaks. 32. Millal on tehing tühine? Tühine on näiteks tehing: _ mille tegi piiratud teovõimega isik (TsÜS § 10, § 11 lg 1, § 12, § 13 lg 1); _ mille puhul ei ole järgitud seaduses sätestatud vormi (TsÜS § 83 lg 1);
mõistma pidi. (2) Tahteavaldust, mis ei ole tehtud kindlale isikule, tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele. Kui selline tahteavaldus on suunatud avalikkusele, tuleb seda tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse ka isiku muu õigusliku tähendusega teo tõlgendamisel. Par. 75 Tahteavalduse tõlgendamine Nt garantiikiri Par. 76 Käsutusõiguse piiramine ja välistamine Ese- õigussuhte objekt. Käsutustehing- § 76. Käsutusõiguse piiramine ja välistamine (1) Tehinguga ei saa välistada ega piirata isiku õigust temale kuuluvat eset käsutada. (2) Kui isiku õigus temale kuuluvat eset käsutada on tehinguga välistatud või piiratud ja isik käsutab eset, rikkudes seeläbi tehingust tulenevat kohustust, ei too see kaasa käsutustehingu kehtetust ja isiku vastu saab esitada üksnes kohustuse rikkumisest tuleneva nõude.
nimetatakse neid ka asjaõiguslikeks tehinguteks. Tiivel võrdleb kohustus- ja käsutustehinguid selliselt, et kohustustehing loob kohustuse, kuid ei põhjusta õigusemuudatust, käsutustehing aga põhjustab õigusemuudatuse, kuid ei kohusta mingiks teoks või tegemata jätmiseks. Võrdluseks tuleb veel nimetada ka seda, et kui kohustustehing on dispositiivne, siis käsutustehingute tingimused on seadusega imperatiivselt ette kirjutatud. Käsutus- ja kohustustehingutel tehti vahet juba Rooma õiguses ning nende teoreetiline käsitlus põhineb Saksa õiguse lahutamis- ja abstraktsioonipõhimõtte teoreetilisel käsitlusel. Tehingute liigitamisel poolte õiguste ja kohustuste tasakaalu järgi saame ühekülgsed ja vastastikused tehingud. Ühekülgsetes tehingutes on kohustused vaid ühel tehingu poolel. Nii on ühekülgse tehingu nt kinkeleping (VÕS §-d 259 ja 263), kus
Müüja kohustub andma ostjale asja üle. Tegelik üleandmine, ehk täitmistehing, on käsutustehing. Kohustustehingule järgneb käsutustehing, kus müüja annab ostjale asja üle. Kohutustehing ehk võlaõiguslik tehing, käsutustehing ehk täitmistehing. Võib eristada ka kausaaltehingud ja abstraktsed tehingud. Reeglina kohustustehing ongi kausaaltehing (põhjuseks abstraktsele tehingule). Lahutamisprintsiip ja abstraktsiooniprintsiip tuleb arvesse võtta käsutus- ja kohustustehingu juures: Lahutamisprintsiip tähendabki seda, et tuleb eristada kahte tehingut TsÜS § 6 lg 3 õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga ehk käsutustehinguga. Abstraktsiooniprintsiip tuleneb TsÜS § 6 lg 4, mille kohaselt kohustustehingu kehtivus ei mõjuta käsutustehingu kehtivust. Kohustustehingut nimetatakse ka kausaaltehinguks, sest see tingib mingite asjade kulgemise, see sisaldab põhjust käsutustehinguks. Käsutustehing on
Müüja kohustub andma ostjale asja üle. Tegelik üleandmine, ehk täitmistehing, on käsutustehing. Kohustustehingule järgneb käsutustehing, kus müüja annab ostjale asja üle. Kohutustehing ehk võlaõiguslik tehing, käsutustehing ehk täitmistehing. Võib eristada ka kausaaltehingud ja abstraktsed tehingud. Reeglina kohustustehing ongi kausaaltehing (põhjuseks abstraktsele tehingule). Lahutamisprintsiip ja abstraktsiooniprintsiip tuleb arvesse võtta käsutus- ja kohustustehingu juures: Lahutamisprintsiip tähendabki seda, et tuleb eristada kahte tehingut TsÜS § 6 lg 3 – õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga ehk käsutustehinguga. Abstraktsiooniprintsiip tuleneb TsÜS § 6 lg 4, mille kohaselt kohustustehingu kehtivus ei mõjuta käsutustehingu kehtivust. Kohustustehingut nimetatakse ka kausaaltehinguks, sest see tingib mingite asjade kulgemise, see sisaldab põhjust käsutustehinguks. Käsutustehing on abstraktne,
Nõuab alusel ( paragrahv 80 lg 1). Eeldusel, et Soomlane on omanik. Algselt oli müüjaks pood. Omad tekib seaduses sätestatud juhtudel. Omandiõiguse ülekande õigus. Kuidas see toimub ? TSÜS par. 6. 1. Kas soomlane on omanik? Müüa ja Soomlase vahel tekkis VÕS par. 208 kohaselt tekkis võlaõiguslik suhe. 1.1 Kas S sai omanikuks VõS par. 92 lg 1?? Ei 1.1.1 Kas M ja S sõlmisid asjaõiguslepingu ? Jah leppisid kokku, et S võib asja omanikuks saada. 1.1.2 Kas M-il oli asja käsutusõigus ? Müüal oli käsutusõigus. 1.1.3 Kas soomlane S sai maali otsese valduse? Par. 36 lg altrnatiiv 1. Ei saanud kuna palus maali hoida sobiva kellaajani. Maali omanikuks sai P kuna tema ostis ning lahkus koos maaliga. Kaasus Notari juurde ilmub naiskodanik, kes soovib anda meeskodanik TT-le kinnisasja müümise volikirja. Kuu aega peale seda sõlmib TT naiskodaniku nimel kinnisasja müügilepingu ja asjaõiguslepingu kinnisasja müümiseks MK-le
nimetatakse neid ka asjaõiguslikeks tehinguteks. Tiivel võrdleb kohustus- ja käsutustehinguid selliselt, et kohustustehing loob kohustuse, kuid ei põhjusta õigusemuudatust, käsutustehing aga põhjustab õigusemuudatuse, kuid ei kohusta mingiks teoks või tegemata jätmiseks. Võrdluseks tuleb veel nimetada ka seda, et kui kohustustehing on dispositiivne, siis käsutustehingute tingimused on seadusega imperatiivselt ette kirjutatud. Käsutus- ja kohustustehingutel tehti vahet juba Rooma õiguses ning nende teoreetiline käsitlus põhineb Saksa õiguse lahutamis- ja abstraktsioonipõhimõtte teoreetilisel käsitlusel. Tehingute liigitamisel poolte õiguste ja kohustuste tasakaalu järgi saame ühekülgsed ja vastastikused tehingud. Ühekülgsetes tehingutes on kohustused vaid ühel tehingu poolel. Nii on ühekülgse tehingu nt kinkeleping (VÕS §-d 259 ja 263), kus
tahteavalduses sellekohase õiguse- välistades oma seotuse tahteavaldusega).Tahteavalduse tegija surm ega piiratud teovõime Näilik tehing (TsÜS § 89) tahteavalduse kehtivust ei mõjuta (TsÜS § 73). Õigustamata isiku käsutus (TsÜS § 114) * Tahte mittevastavus avaldatule. Esindusõiguseta isiku poolt tehtud tehing (TsÜS § 128-129) Oluline on kindlaks määrata, kas mittevastavuse korral tuleb juhinduda tahtest või avaldatust. Usaldusteooria (TsÜS) kohaselt on Vorminõuet mittejärgiv tehing (TsÜS § 83) primaarne tegija tahe, eeldusel et saaja sellest teab või peab teadma
Heade kommetega vastuolus igasugused kokkulepped kuriteo toimepanekuks, seksuaalmoraali vastased ( sutenööri leping prostituudiga), kokkulepped kurjategija ja ohvri vahel. Muud tehingu tühisuse alused Tsüs §89 Näilik tehing näilikkus näilik(e fiktiivne) tehing on tühine. Võib olla lihtsalt näilik tehing või selline näilik tehing millega püütakse varjata mingit teist tehingut. Tsüs §88 käsutuskeeldu rikkuv tehing kui käsutus on keelatud (müügileping on sõlmitud, kuid müüja suhtes käib täitevmenetlus, mille raames on pandud tema varale käsutuskeeld. käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine) Tühise tehingu kinnitamine Tühisest tehingust reeglina õiguslikke tagajärgi ei tulene. Tehingut ei saa tunnistada tühiseks, vastavate tunnuste ilmnemisel ongi tehing tühine. Kohus saab tuvastada tühisuse ja saab alusetu rikastumise nõude rahuldada. Esitatakse nõue ja
–kui see tõene informatsioon on puudulik, siis ei piisa kaudsest tahtlusest peab olema kavatsetus. Pettus on võimalik ka tegevusetusega – see on vajaliku informatsiooni edastamata jätmine ehk hoitakse teist oluliselst asjast teadmatuses, ja see saab olla ainult võimalik juhul kui info edastamata jätval inimesel peab olema kohustus infot edasi anda. Eksida saab ainult inimene ning mitte masin. Karistusõigus II.osa - kannatanu poolne vara käsutus - Pettusliku tegevuse ja eksimusse sattumise resulataat oleks see et kannatanu annab vara üle. Peab andma eksimuse mõjul vabatahtlikult vara üle ehk keegi ei sunni seda tegema. Sunni puudumine ehk vara üleandmise vabatahtlikkus on tunnus mille alusel kelmust eristatakse väljapressimisest ja röövimisest. Kuna see on kannatanupoolne tegu siis tuleb hinnata ka mis toimub kannatanu peas. Kannatanu peab aru saama et tema tegevusel on varaline iseloom, st see mis ta teeb tema vara
b) lepingust taganeda (lepingu üles öelda) Muud alused Võlasuhte lõpetamise kokkulepe (§207) - võlausaldaja loobub nõudest võlgniku vastu – VÕS § 207 lg 1 - negatiivne võlatunnistus – VÕS § 207 lg 2 võlasuhte lõpetamine kokkuleppega, millega pooled kinnitavad või võlausaldaja tunnistab, et võlasuhet ei ole Nõudest loobumine ja negatiivne võlatunnistuses on tegemist abstraktsete tehingutega, mistõttu ei ole oluline, millisel õiguslikul alusel käsutus on tehtud. Kuid käsutuse aluseks võib olla võlaõiguslik või mingi muu tehing. Füüsilise isiku surm - isikuga lahutamatult seotud kohustused Juriidilise isiku lõppemine - nõuete esitamise võimalus pärast pankroti väljakuulutamist, likvideerimist või registrist kustutamist 1. Millistest lepingutest on võimalik taganeda? Milliseid lepinguid on võimalik üles öelda? 1) Kehtivatest lepingutest, mille kohustust on rikutud ning
kõrvalkulud. Kommrtspandiseadusega reguleerimata osas kohaldatakse AÕS registerpandi sätteid. Kommertspant ulatub kogu äriühingu vallasvarale või FIE majandustegevusega seotud vallasvarale, mis kuulub ettevõtjale pandikande tegemise ajal ja mis ta omandab pärast pandikande tegemist. Kommertspant ei ulatu KomPS § 2 lg 3. Ettevõtjal säilib k.pandiga koormatud vara osas tavapärase majandustegevuse raames kasutus- ja käsutusõigus. Võõrandatud asjadele k.pant ei ulatu, isegi siis, kui võõrandamine ületas tavapärase majandustegevuse piire, kui omandaja oli heauskne. Seatakse pantija ja pandipidaja vahelise notariaalse lepingu sõlmimise ja kande tegemisega k.pandiregistrisse. Lõpeb kande kustutamisega. Ei lõpe FIE surmaga. Ettevõtja, kelle varale on seatud k.pant, peab pandipidajat teavitama e/v majandamise peatamisest/ jagamisest/ võõrandamisest/ vara vähenemisest/ hävimisest. Pandipidaja
KINNISTUSRAAMATUÕIGUSE MUUD ÜLDPÕHIMÕTTED Kokkuleppepõhimõte – kinnisomandi üleandmiseks, kinnisasja koormava asjaõiguse seadmiseks, muutmiseks, koormamiseks või üleandmiseks on vajalik asjaõiguskokkulepe (AÕS § 64 ´) Kandepõhimõte – eelnevate toimingute tegemiseks on vajalik ka vastava kande tegemine kinnistusraamatusse Lahutamispõhimõte – kinnistamisel ja tehingute tegemisel eristatakse kohustustehinguid (kausaaltehinguid) ja käsutus tehinguid Abstraktsioonipõhimõte – kausaaltehingu ja käsutustehingu kehtivus ei sõltu üksteisest (TsÜS § 6 lg 4) Avaldusepõhimõte – kinnistusraamatu kandeid tehakse reeglina üksnes kinnistamisavalduse alusel (KRS § 34, TsMS § 593 lg 1) Nõusolekupõhimõte – kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks peab olema puudutatud isiku nõusolek (KRS §34´) Formaliseerituse põhimõte – esitatud dokumendid peavad olema vormistatud ja esitatud
ole uuest võlausaldajast teatatud. Nõude loovutamise leping peab VÕS § 11 lg 3 järgi olema sõlmitud samas vormis, millises pidi olema sõlmitud nõude aluseks olev leping. Kui lepingu vormis on pooled ise kokku leppinud, võib nõuete loovutamine toimuda ka muus vormis. Kui nõude loovutamise leping on tühine, võib selle ümber tõlgendada sissenõudmisvolituseks Nõude loovutamine on lepingu alusel nõude teisele isikule üleandmine e käsutus. Järelikult antakse õigused üle õiguste üleandmise ehk käsutustehinguga. Selleks, et nõudeid saaks loovutada, peab olema täidetud järgmised eeldused: 1. tuleb sõlmida esiteks vastav leping endise ja uue võlausaldaja vahel. 2. nõude olemasolu, st loovutatav nõue peab olema olemas. Ei pea nõue loovutamislepingu sõlmimise ajal olemas olema. Küll nõuab seadus juba loovutamise hetkel nõude piisavat määratletust. 3. Nõude määratletavus
(diferentsihüpotees) · kuidas tehakse kindlaks? kohtus tõenäoliselt võetakse eksperdiks mõni audiitor, kes lähtub raamatupidamisreeglitest; aga börsivälise ühingu aktsiate hind on ilmselt 0, sest turgu lihtsalt ei ole üldkoosoleku teine otsus o ÄS § 284 kohustabki võõrandama o kui käsutus oli kehtiv, olid aktsiad nüüd AS omad ja seega oli tal kohustus aktsiad ühe aasta jooksul võõrandada o mida muudab see, et müüdi nimiväärtusega? tuleb vaadata kahte otsust esimesel juhul osteti kümnekordse nimiväärtuse eest, aga pärast müüdi nimiväärtusega tegemist võib olla ASi kahjustava otsusega kui esimese otsusega rikuti juba AS huve, siis võib teine otsus olla täiesti legaalne
(diferentsihüpotees) · kuidas tehakse kindlaks? kohtus tõenäoliselt võetakse eksperdiks mõni audiitor, kes lähtub raamatupidamisreeglitest; aga börsivälise ühingu aktsiate hind on ilmselt 0, sest turgu lihtsalt ei ole üldkoosoleku teine otsus o ÄS § 284 kohustabki võõrandama o kui käsutus oli kehtiv, olid aktsiad nüüd AS omad ja seega oli tal kohustus aktsiad ühe aasta jooksul võõrandada o mida muudab see, et müüdi nimiväärtusega? tuleb vaadata kahte otsust esimesel juhul osteti kümnekordse nimiväärtuse eest, aga pärast müüdi nimiväärtusega tegemist võib olla ASi kahjustava otsusega kui esimese otsusega rikuti juba AS huve, siis võib teine otsus olla täiesti legaalne
Tsiviilseadustiku üldosa seadus (edaspidi TsÜS) järgib abstraktsiooniprintsiipi (TsÜS § 6). See tähendab, et omandiõiguse üleminekut reguleerivate tehingute puhul tehakse vahet võlaõiguslikul lepingul, st. kausaalsuhtel ja asjaõiguslikul lepingul, st käsutustehingul. Käsutuslepingud alluvad omaette reeglitele. Vallasasja üleandmine toimub kokkuleppe ja üleandmise teel, nõudeõiguse ülekandmise toimub lihtsa lepinguga. Käsutustehingud eeldavad käsutaja vastavat käsutusõigust. Käsutusõigus on õiguse omajal. Õiguse omaja võib anda käsutusõiguse kolmandale isikule. Võlaõiguslik tehing ja käsutustehing on õiguslikult eraldi seisvad tehingud. Käsutustehingu kehtivus ei sõltu võlaõigusliku tehingu, nt. Müügilepingu kehtivusest (TsÜS § 6 lg 4). Kui võlaõiguslik tehing on kehtetu, puudub käsutustehingul muidugi õiguslik alus (causa). Seega tuleb see, mis on käsutustehinguga üleantud, alusetu rikastumise sätete alusel tagasi anda.
Tsiviilseadustiku üldosa seadus (edaspidi TsÜS) järgib abstraktsiooniprintsiipi (TsÜS § 6). See tähendab, et omandiõiguse üleminekut reguleerivate tehingute puhul tehakse vahet võlaõiguslikul lepingul, st. kausaalsuhtel ja asjaõiguslikul lepingul, st käsutustehingul. Käsutuslepingud alluvad omaette reeglitele. Vallasasja üleandmine toimub kokkuleppe ja üleandmise teel, nõudeõiguse ülekandmise toimub lihtsa lepinguga. Käsutustehingud eeldavad käsutaja vastavat käsutusõigust. Käsutusõigus on õiguse omajal. Õiguse omaja võib anda käsutusõiguse kolmandale isikule. Võlaõiguslik tehing ja käsutustehing on õiguslikult eraldi seisvad tehingud. Käsutustehingu kehtivus ei sõltu võlaõigusliku tehingu, nt. Müügilepingu kehtivusest (TsÜS § 6 lg 4). Kui võlaõiguslik tehing on kehtetu, puudub käsutustehingul muidugi õiguslik alus (causa). Seega tuleb see, mis on käsutustehinguga üleantud, alusetu rikastumise sätete alusel tagasi anda.
Kui selline tahteavaldus on suunatud avalikkusele, tuleb seda tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. Tõlgendamise meetodid Loomulik tõlgendusviis vastavalt tahteavalduse tegija tahtele Objektiivne e normatiivne tõlgendamine tahteavaldust mõistetakse sel viisil, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Vaidluse korral on tõlgendajaks keegi kolmas, tavaliselt kohus. Käsutusõiguse piiramine ja välistamine tehinguga ei saa välistada ega piirata isiku õigust temale kuuluvat eset käsutada. Testamendi tõlgendamine testamendi tõlgendamisel lähtutakse selles kasutatud sõnade üldlevinud tähendust, kui testaator ei ole andnud neile teist tähendust. Kui mõnda korraldust saab tõlgendada mitutmoodi ning ei ole alust eelistusteks, siis eelistatakse tõlgendust, mille puhul jääb suuremas ulatuses kehtima. Arusaamatu korraldus loetakse loetamatuks.
Tarbijakrediidilepingute puhul on kohustuste tasakaal ebaproportsionaalselt tasakaalust väljas, kui krediidi kulukuse määr ületab 3x Eesti Panga poolt eraisikutele antavate tarbimislaenude keskmist kulukuse määra (ca 22%). Intressi tõttu lepingu heade kommete vastasuse korral kehtib eriregulatsioon saadu tagastamise osas (kehtima jääb kokkulepitud tähtaeg ning intressi tuleb tasuda VÕS § 94 suuruses, hetkel 1% aastas).Õigustamata isiku käsutus (TsÜS § 114) Kui isikul puudub õigus asja käsutada, siis ei mõjuta see käsutustehingu kehtivust, küll aga käsutuse kehtivust. Heaks saab kiita üksnes kehtiva käsutustehingu alusel tehtud käsutust. (vt RKTsK 11.04.2006.a. Otsus nr. 3-2-1-164-05). Esindusõiguseta isiku poolt tehtud tehing (TsÜS § 128-129) + muud isikuga seotud puudused (TsÜS § 10-13) Vorminõuet mittejärgiv tehing (TsÜS § 83)
Müügilepingu alusel ei lähe veel mingid asjad üle. Käsutustehingu abil lähevad asjad üle, käsutustehing võib toimuda samal ajal kui kohustustehing. Käsutustehing on täitmistehing, see on asja üleandmise tehing. Kohustustehing kohustab vastastikku midagi tegema; käsutustehing on selline tehing, mille alusel õigused ja kohustused antakse tegelikult üle. Lahutamisprintsiip ja abstraktsiooniprintsiip tuleb arvesse võtta käsutus- ja kohustustehingu juures: Lahutamisprintsiip tähendabki seda, et tuleb eristada kahte tehingut TsÜS § 6 lg 3 õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga ehk käsutustehinguga. Abstraktsiooniprintsiip tuleneb TsÜS § 6 lg 4, mille kohaselt kohustustehingu kehtivus ei mõjuta käsutustehingu kehtivust. Kohustustehingut nimetatakse ka kausaaltehinguks, sest see tingib mingite asjade kulgemise, see sisaldab põhjust käsutustehinguks
annaabi.ee 
