Moorapeade arv väheneb iga päev 11 võrra (mitte negatiivseks!) Kasutada eeskirja =if(D8-11>=0;D8-11;0) funktsioon IF Meekoogi arv suureneb nelja võrra päevas D8-11 5 Lisada veerg Nädalakogus 6 Lisada rida Kokku 7 Leida summad ridades ja veergudes (Üks märkimine ja üks klõps nupul Autosum!!) 8 Koostada samale lehele teine tabel . Toode Omahind Müügihind Kogus Kassa Tulu 9 Kopeerida eelmisest tabelist veerud Toode ja Hind (=Omahind) 10 Kopeerida nädalakogus kasutades korralduse Paste asemel Paste Special... ja märkida Values 11 Teised veerud täita eeskirju kasutades Müügihind=Omahind*1,15 Kassa=Müügihind*Kogus Tulu=Kassa - (Omahind*Kogus) 12 Leida kogu toodangu summaarne Kassa ja Tulu 13 Korrastada esimene tabel: joonida tabel kogused esitada täisarvuna
kultuuride vahel ja miks? 18. Tootmise spetsialiseerumise - põhiolemus.... - liigid... - iseärasused põllumajanduse jaoks... 19. Ettevõte kasvatas hernest 10 hektaril. Herne keskmine saak hektarilt oli 3500 kg. Kogusaagist soovitakse müüa 28 000 kg. Herne tootmisega seotud kulud olid järgmised: muutuvkulud 2400 kr, püsikulud 6000 kr. Milline peaks olema herne keskmine müügihind, kui ettevõtet rahuldaks kulurentaabluse 15%- line tase ja milliseks kujuneksid siis: herne tootmisomahind kasum toodanguühiku kohta herne müügihind ettevõtte kasum kavandatud koguse müügist käiberentaablus kattetulu kaubalisus Põllumajandusökonoomika eksam 2 1
Retseptis toodud kogused teisendatakse kg/L Kogused kirjutatakse x bruto lahtrisse Määratakse porstjonikaal ning arvutatakse portsjo väljatulek ei pruugi sobida meie vajadustega Arvutatakse omahind a müügihind suurköögi õpik l Retsepti kaal Valmistamise kaal kao % bruto neto x bruto külmtöötluskadu ümardatakse täisarvuni väljendatakse protsentides köögiviljade kaod sõltuvad hooajast kao % külmtöötlus ) =bruto-
küttekulud, telefoni maksud. Finantseermis kulud: On ettevõtte laenud. Amortiatsiooni eraldised: Need jäävad ettevõtte jaoks ja nende arvelt tehakse uusi inversteeringuid. Planeeritud kasum: roa sisse tuleb arvestada planeeritud kasum. Käibemaks: käibemaks on alates 1 juulist 2009 20 %. Kui ettevõte on käibemaksu kohuslane tuleb arvestuslikule hinnale tuleb lisada veel 20 %. Hind ilma käibemaksuta = müügihind koos käibemaksuga * 100 120 Toiduainete keetmisel kurnatakse vesi ära ei pea lahtrisse vett kirjuama. Maitseürtide ja maitseainete koguseid ei pea märkima. Kuidas märkida ühikud: vedelikud kirjutate liitrites toiduaineid kilodes munad tükk/kg maitseürdid tükk Bruto kaal märgitakse kolm kohta peale koma. Bruto kaalus märgistatakse muna tükkides aga neto kaalus märgitakse kg. Bruto ja neto on ühesuguse kaaluga N: kuivained, vedelikud
Ülesanne 4 Ohutusvaru Toode A Toode B Muutuvkulu ühiku kohta 90.- 160.- Ühiku müügihind 250.- 400.- Jääktulu ühiku kohta 160.- 240.- (müügihind-muutuvkulu) Jääktulumäär (kaks kohta peale koma) 0,64 0,60 ühiku jääktulu / ühiku müügihind Püsikulud kokku 120 000.- 270 000.- Tasuvuspunkt toodanguühikutes 750 1125 püsikulud / ühiku jääktulu Tasuvuspunkt rahas 187 500.- 450 000.- püsikulud / jääktulu määr Soovitav kasum (I) 200 000.- 300 000.- Soovitud kasumile vastav müügimaht (püsikulud + soovitav kasum) / toodanguühikutes 2000 2375 ühiku jääktulu
Ülesanne 1 Ettevõte kasvatas 5 hektaril hernest. Keskmine saak hektarilt oli 3 500 kg. Kokku müüs ettevõte antud aasta saagist 14 000 kg, söödaks läks 3 500 kg. Keskmine müügihind oli hernel 2.80 kr/kg. Herne tootmisega seotud kulud olid hektari kohta järgmised: muutuvkulud 2400 krooni ja püsivkulud 6000 kr. Herne realiseerimisega seotud kulud olid 0.15 kr/kg. Leida (NB! Kõigi näitajate juures tuua leidmise käik ja mõõtühik, mitte ainult lõppvastus): Kogu saak 3500 kg*5 ha=17500 kg Tootmiskulud kokku ha kohta 2400+6000=8400 krooni 1. herne tootmisomahind = tootmiskulud kr/ha toodangu kogus kg/ha
Admin+müük+jaotuse katteks 2x0,5=1,00 5x0,5=2,50 20x0,5=10,00 Kulud kokku 2+15+15+1=33,00 5+10+10+2,5=27,50 20+5+5+10=40,00 10% marginaal (m) 33x0,1=3,30 27,5x0,1=2,75 40x0,1=4,00 Müügihind 33+3,3=36,30 27,5+2,75=30,25 40+4=44,00 Järeldused? Toote müügihind oleneb väga palju sellest, kas toode on töö- või materjalimahukas. Ükski valem ei suuda arvesse võtta aga seda kas mõni neist toodetest on seadmetemahukas. Kõik kuludel baseeruvad hinnad on kasulikud võimaliku madalaima hinna määramiseks aga mitte just kõige optimaalsemad.
50 35 C 450 000 D 260 000 30 000 tk 190 000 € 37 F 28 000 E 230 000 50 000 27 280 000 € G 16 30 000 210 000 104 000 H 23 106 000 A: Piirkasum= (ühiku müügihind x ühikute arv) – (muutuvkulu ühiku kohta x ühikute arv) Piirkasum= (45 x 20 000) – (22 x 20 000)= 900 000 – 440 000 =460 000 € B: Ärikasum = Piirkasum – püsikulud Ärikasum = (A) 460 000 – 380 000 = 80 000 € D: Püsikulud = Piirkasum – Ärikasum Püsikulud = 450 000 – 260 000 = 190 000 € C: Ühikute arv = piirkasum / (ühiku müügihind - muutuvkulu ühiku kohta) Ühikute arv = 450 000 / (50 – 35)= 450 000 / 15 = 30 000 tk E: Piirkasum = Püsikulud + Ärikasum
Ülle Stamberg 106E Juhtimise alused Praktiline töö nr.5 Valik alternatiivsete variantide vahel Millise otsuse võtaksite vastu? Ül. 1: Ettevõte toodab toodet A ja toodet B. Toote A omahind on 800 kr/tk ja müügihind 1000 kr/tk, toote B omahind on 1700 kr/tk ja müügihind 2000 kr. Kui kulutada reklaamiks 150000 kr, oleks võimalik suurendada läbimüüki 1000000 kr. võrra. Toode A B _____________________________________________________________ Omahind /tulu 800 kr./t 1700 kr./t Müügihind /tulu 1000 kr./t 2000 kr./t 1) Suurendada kogutulu 1000000 krooni võrra. 2) Kui palju toota 1000000 1000000 1000 = 1000 tk. 2000 =500 tk.
küsiti aga teisel kuul müüdud jalgrataste arvu, seega esimeses filiaalis müüdi 200+200*0,12=224 jalgratast ja teises filiaalis 160+160*0,1=176 jalgratast Vastus: teisel kuul müüdi esimeses filiaalis 224 ja teises 176 jalgratast. 1 Margit Arro Türi Gümnaasium 3. Antikvariaat ostis kaks raamatud 224 krooni eest ja sai neid edasi müües 40% kasumit. Leidke mõlema raamatu müügihind, teades, et esimese raamatu müügist saadi 15% ja teise raamatu müügist 50% kasumit. Lahendus: Olgu raamatu esialgseks (sisseostu) hinnaks x ja y krooni, kokku maksid raamatud 224 krooni, saame võrrandi x+y=224. Edasi müües saadi kasumit 40%, 40% 224st on 0,4*224=89,6 krooni, kokku saadi edasi müües seega 224+89,6=313,6 krooni. Esimesest raamatust saadi 15% kasumit ehk 0,15x krooni, seega saadi edasi müües esimesest raamatust kokku x+0,15x=1,15x krooni. Teisest
ÜLESANNE 7 Leia 1. müügijuht on veendunud, et reklaamikampaania suurendaks müüki 2 korda. Kui ettevõtte juhi eesmärk on tõsta selle aasta kasumit 50% võrreldes eelmise aastaga, siis kui suure summa võib maksimaalselt reklaamile kulutada? VASTUS: 105 tuh 2. eelda, et ettevõte tõstab koostisainete kvaliteeti ja muutuvkulud suurenevad 0,30 euroni. Vasta 2 küsimusele: (a) kui palju peab müügihind tõusma kui soovitakse jääda sama kasumilävepunktini? (b) milline oleks uus müügihind kui ettevõte soovib suurendada oma vana piirkasumit 50% võrra. VASTUS: a) hind peaks tõusma 5senti; b) H=0,686 3. ettevõte on otsustanud tõsta oma müügihinna 0,50 euroni. Läbimüük kukub 1 mln pealt 0,8 mln. Kas hinna tõstmine oli õigustatud? Arvuta läbimüük mida on vaja uue hinna juures, et saavutada eelmise aasta kasum. VASTUS: müügitulu=600 tuh 4
r. toodete/teenusetega ning õigete käibemaksumääradega! Näide jaan.2013 veebr.2013 märts.2013 apr.2013 mai.2013 juuni.2013 juuli.2013 aug.2013 toodetav kogus kokku 2 trepid sh ekspordiks %-des 50% keskm.ühiku müügihind KM-ta 12 000 1 Siseriikliku käibe materjali/kauba puhul rakenduv KM keskmine laovaru määr vajadus % materjali/kauba kulu ühikule 8 000 20% 10% Kokku toote nr. 1 käive 24 000 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00
r. toodete/teenusetega ning õigete käibemaksumääradega! Näide Jan/2016 Feb/2016 Mar/2016 Apr/2016 May/2016 Jun/2016 Jul/2016 Aug/2016 toodetav kogus kokku 2 trepid sh ekspordiks %-des 50% keskm.ühiku müügihind KM-ta 12,000 1 materjali/kauba Siseriikliku käibe puhul keskmine laovaru rakenduv KM määr vajadus % materjali/kauba kulu ühikule 8,000 20% 10% Kokku toote nr. 1 käive 24,000 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00
KALKULATSIOONIKAART Roa nimetus Ühepajatoit Ettevõte nimi VKHK kuupäev 01.04.2009 omahind 3,90 Portsjoni kaal 0,150 kg müügihind 14,00 Portsjoni arv 10 l/kg hind 25,98 Koostaja Tooraine bruto 1-le ühik kao % neto 1-le bruto x-le neti x-le ostunind hind kartul 0,077 35 0,050 0,769 0,500 3,18 0,24 porgand 0,038 20 0,030 0,375 0,300 5,08 0,19 kaalikas 0,040 25 0,030 0,400 0,300 5,08 0,20 kapsas 0,032 22 0,025 0,321 0,250 3,31 0,11 hakkliha 0,045 0 0,045 ...
a) 15 000 180 000 120 000 x1 50 000 x2 b) y1 100 000 y2 10 32 000 8 000 c) 10 000 z1 70 000 13 z2 12 000 d) 6 000 300 000 f1 f2 100 000 -10 000 a) x1: ühiku müügihind = müügihind / müüdud ühikute arv ühiku muutuvkulud = muutuvkulud / müüdud ühikute arv ühiku piirkasum = ühiku müügihind - ühiku muutuvkulud X2: ärikasum = piirkasum - püsikulud b) Y1: piirkasum = püsikulu + ärikasum müüdud ühikute arv = piirkasum / ühiku piirkasum Y2: muutuvkulud = müügihind - piirkasum c)
Võrumaa Kutsehariduskeskus Turismi õppetool TT-07 Triin Tammik ,,ÜRITUSEPLANEERIMINE" Referaat Juhendaja: Silvi Pihlakas Väimela 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Menüü......................................................................................................................................... 4 Põhjendused:............................................................................................................................... 5 Kalkulatsioonikaart ,, Täidetud tomat suitsukalasalatiga"...................
pärast Viie aasta keskmiseks intressimääraks prognoositakse 13,7%. pärast. 13 7% 1. Millise arvutusliku hinnaga saaks ta seda müüa? PVV = C / (1+ (1+ )2 + ...... (C +F)/ (1+r) (1+r)) + C / (1+r) (1+ )n PVV = 9000 / 1,137 + 9000/1,1372 + 9000/ 1,1373 + 9000/1,1374 + 109000/ 1,9 PVV =7916 + 6923 +6081 + 5357 + 57368 = 83645 krooni 11. Leida 10000 kroonise nimiväärtusega kupongvõlakirja müügihind, kui realiseerimistähtaeg on kahe aasta pärast ja nominaalne intressimäär on 14 %. Eeldatav inflatsioon on 4 % aastas;; PVV = C / (1+r) + C / (1+r)2 +.. (C +F)/ (1+r)n; r soovitav tulumäär või ka reaalintress; n - perioodide arv 1 Milline 1. Milli oleks l k reaalne l tehingu hi hind? hi d? A Arvutatakse
Näide Jan/2016 Feb/2016 Mar/2016 Apr/2016 May/2016 Jun/2016 Jul/2016 Aug/2016 toodetav kogus kokku 2 10 10 10 10 10 10 10 10 (55*55 ) 0,25 2 sh ekspordiks %-des 50% 1 Siseriikliku käibe puhul keskmine laovaru keskm.ühiku müügihind KM-ta 12,000 20.00 20.00 20.00 20.00 20.00 20.00 20.00 20.00 rakenduv KM määr vajadus % materjali/kauba kulu ühikule 8,000 8.20 8.20 8.20 8.20 8.20 8.20 8.20 8.20 20% 10% Kokku toote nr. 1 käive 24,000 200.00 200.00 200.00 200.00 200.00 200.00 200.00 200.00
· Võõrkeelne kasutusjuhend peab olema tõlgitud eesti keelde vähemalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ulatuses ja olema üheselt arusaadav. Kauba hinna avaldamine · Kaupa pakkudes, sealhulgas vaateaknal, ja kaupa müües peab kaupleja tarbijale teatavaks tegema kauba müügihinna ja ühikuhinna, kui ühikuhinna kohta ei ole käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud teisiti. · Müügihind on kaubaühiku või kaubakoguse eest tarbija tasutav lõpphind. · Ühikuhind on kauba ühe kilogrammi, ühe liitri, ühe meetri, ühe ruutmeetri või ühe kuupmeetri lõpphind. Ühikuhinnaks võib olla ka tükihind, kui kaupa ei mõõdeta eelnimetatud ühikutes. · Kauba müügihind ja ühikuhind avaldatakse kirjalikult selgel ja loetaval viisil ning need hinnad peavad olema tarbijale üheselt mõistetavad ja kergesti märgatavad.
Firma kavatseb välja vahetada 5-aastase masina, mille algmaksumus oli 50 000 USD, pragune jääkmaksumus 25 000 ja müügihind 60 000( Ma arvan, et see peaks olema 6000). Masin amortiseeritakse jääkväärtuseni null lineaarsel meetodil järgneva 5 aasta jooksul, 5000 aastas. Asemele ostetav masin maksab 125 000, selle eluiga on 5 aastat, mille jooksul masin amortiseeritakse jääkväärtuseni 0. Kokkuhoid tänu uuele masinale on 45 000 aastas enne amortisatsiooni ja makse. Tulumaksumäär on 34% ja nõutav tulunorm 10%. Arvutage: a)tasuvusaeg b)praegune puhasväärus c)kasumiindeks d)sisemine rentaablus
• Autotööstus, telekommunikatsioon. Konkurents puudub (monopol) • Ettevõtteid üks. • Puuduvad asenduskaubad. • Suured takistused turule tulekul. • Täielik kontroll hinna üle. • Elektrienergia, veemajandus. Vasta küsimustele 1. Mis on mastaabisääst? 2. Milles väljendub turumajanduse efektiivsus? 3. Milliseid puudusi on turumajandusel? Koosta lühijutt • Kasuta sõnu: nõudja, pakkuja, hind, turg, omahind, müügihind, asenduskaup, täiendkaup. Täielik konkurents • Palju ettevõtteid. • Tooteid on võimalik asendada teisega. • Turule tulek on takistusteta. • Puudub kontroll hinna üle. • Ajalehed, toidupoed.
Näide Jan/2014 Feb/2014 Mar/2014 Apr/2014 May/2014 Jun/2014 Jul/2014 Aug/2014 toodetav kogus kokku 2 2 4 2 5 6 17 16 15 Korterite üür sh ekspordiks %-des 50% 1 Siseriikliku käibe puhul keskmine laovaru keskm.ühiku müügihind KM-ta 12,000 40.00 40.00 40.00 40.00 40.00 40.00 40.00 40.00 rakenduv KM määr vajadus % materjali/kauba kulu ühikule 8,000 20% 0% Kokku toote nr. 1 käive 24,000 80.00 160.00 80.00 200.00 240.00 680.00 640.00 600.00
Tava- ehk naturaalmajandus ise toodetakse ja ise tarbitakse Käsu ehk plaanimajandus tootmine toimub rangete plaanide alusel. Turumajandus tootmist reguleerib turg ehk nõudmiste ja pakkumiste vahekord. Segamajandus kasutatakse 3 majandussüsteemi elemente (tava, plaani, turumajandus) Hind toodete ja teenuste väljendus (väärtus) rahas Omahind tootmiseks kulunud vahendid Müügihind turu hind see hind millega toode maha müüakse Kasum = müügihind omahind Töövõtja inimene kes müüb oma tööjõudu Konkurents tootjad võistlevad hinnas ja kvaliteedis Monopol üksikpakkuja turul Aktsia väärt paber, firma osak Dividendid kasumiprotsendid, mis jaotatakse aktsionäride vahel Investeerima raha kasulikult paigutama Dumping konkurentide kahjustamiseks lüüakse oma hinnad alla. Tööturg tööjõu pakkumine ja nõudmine Tööandja . ettevõtja, firmaomanik, kes palkab tööjõudu
0 0,5 0,75 1 1,25 1,5 1,75 Hind Nõudlus ja pakkumine. Turuhind TURUHIND · On üks hind, mille eest müüjad soovivad müüa just niipalju, kui ostjad osta soovivad. · See on hind, mille juures kohtuvad nõudlus- ja pakkumiskõverad. · See on hind, mille puhul pakkumine on võrdne nõudlusega. See on ainus hind, mis "tühjendab turu". Nõudlus ja pakkumine. Turuhind · Müügihind on madalam turuhinnast · Kui müügihind on turuhinnast madalam, konkureerivad ostjad intensiivsemalt omavahel (defitsiit) ja sellega lükkavad hinda kõrgemale. · Kui hind tõuseb, väheneb nõutav kogus ja suureneb pakutav kogus. · Hind tõuseb seni, kuni jõutakse turuhinnani (tasakaaluhinnani) Nõudlus ja pakkumine. Turuhind · Müügihind on kõrgem turuhinnast · Kui müügihind on turuhinnast kõrgem, konkureerivad müüjad
c) jääktulu väheneb ja jääktulumäär ei muutu d) jääktulu suureneb ja jääktulumäär väheneb 8. Mis on finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse peamine erinevus? Peamine erinevus on see, et finantsarvestus toodab infot välistarbijale, aga juhtimisarvestus sisetarbijale. Finantsarvestuse info peab olema täpne, juhtimisarvestuse info kiire aga mitte niivõrd täpne. 9. Teada on järgmised andmed: Püsikulude summa on 100 000 krooni, muutuvkulu tooteühiku kohta on 60 krooni ja müügihind on 80 krooni. Ettevõtte tulumaksumäär on 22%. Arvuta kasumilävi tooteühikutes ja toodete arv, mida oleks vaja müüa, et saada 70 000 krooni puhaskasumit. PK= 100 000.- Ühiku JT= MHtk- MKtk > JTtk= 80 60= 20 MK tooteühiku kohta= 60.- MH= 80.- Kasumilävi naturaalühikutes= PK/ JTtk-->100 000/ 20= 5 000 tk Tulumaks= 22% Müügimaht naturaalühikutes vastavalt sihtkasumile= (PK+ EBIT= 70 000
Piirkasum 1. Määrake kasumilävi orelite arvuna aastaks 200Х 39 2. Ettevõte müüs aastal 200X 65 orelit. Kui suur oli kasum? 13720 3. Ettevõtte juht koostab järgmise, 200ХХ a.plaani ja tal on vaja teada: а) Mitu orelit tuleks müüa, et saada kasumit 30000 €. 96 eeldades, et müügihind ja kulud jäävad samale tasemele b) Arvutada kasum, kui ettevõte suurendaks müüki 20 % võrreldes 200X aastaga ja müügihind langeks 50 € 18666 c) Määrata kasumilävepunkt 200Xa. juhuks kui reklaamikulud suureneksid 4770 € võrra 48 d) Kui mitu orelit peaks ettevõte müüma, kui muutuvkulud ühikule 10%
juhul, kui mõni muu süstemaatiline meetod peegeldab objektiivsemalt varast tulenevate hüvede ajalist jaotumist. Rendiperioodi jooksul tasutavad maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt kogu rendiperioodi jooksul, sõltumata sellest, millal maksed tegelikult aset leiavad. Müügi-tagasirenditehingud Müügi-tagasirenditehing sisaldab vara müümist ja sama vara tagasirentimist müüjale. Rendimaksed ja müügihind on tavaliselt omavahel seotud, sest need lepitakse kokku ühe tehingu raames. Müügi-tagasirendi tehingu kajastamine sõltub sellest, kas tagasirent on kasutus- või kapitalirent ning kasutusrendi korral ka sellest, kas müügitehing toimus turuhinnas või mitte. Kui müügi-tagasirenditehingus tagasirent on kapitalirendi tingimustel, kajastatakse tehingut kui finantseerimistehingut, mitte kui ostu-müügitehingut, st «müüdud» vara jääb müüja bilanssi ning
pidi enda tööarvutist täpsustama. Huvipakkuvate toodete hinnad olid väga kõrged, ületades isegi tarbija kuusissetulekut, mistõttu tundis tarbija ennast väga halvasti, et ei saanud hinnataseme kohta teavet, ilma iga toote osas müüjat tülitamast. Vastava märkuse peale müüja ärritus ning ütles, et juhataja ei ole käskinud hindu iga lambi juurde välja panna ja kui ei sobi, ei pea ostma. Kas tarbijal on õigus nõuda, et iga konkreetse toote juures on väljas müügihind? Kellel on õigus? Lahendus: TKS § 7 lg 1 sätestab, et kaupa pakkudes, sealhulgas vaateaknal, ja kaupa müües peab kaupleja tarbijale teatavaks tegema kauba müügihinna ja ühikuhinna. Ning TKS § 7 lg kohaselt kauba müügihind ja ühikuhind avaldatakse kirjalikult selgel ja loetaval viisil ning need hinnad peavad olema tarbijale üheselt mõistetavad ja kergesti märgatavad. Seega õigus on tarbijal, ning valguseid müüvas kaupluses peaks iga lambi juures eraldi hind olema. 3
Grillitud põrsa sisefilee ürtidega ROOG Grillitud põrsa sisefilee ürtidega kuupäev 8.2.10 ettevõte väljatulek portsjoni omahind 37,08 kasumi % portsjoni müügihind koguhind portsjonite arv x külmt kao % TOORAINE bruto ühik neto x bruto Põrsa sisefilee 1,385 kg 35 0,900 0,000 Haraputk 0,002 kg 0,002 0,000
Dumping Mis on dumping? Dumping ehk hõivemüük on kauba eksport alla omahinna või koduhinnast madalama hinnaga, et vabaneda konkurentidest ja laiendada turgu. Miks on dumping ebaõiglane? Suured ja tugevad firmad võivad dumpinguga viia väikesed turult minema (pankrotti) ja seejärel tõsta hindu ning nautida monopoolset kasumit. On ebaõiglane müüa erinevatele inimestele erineva hinnaga. Dumpingu ulatus Müügihind kodumaisel turul Ekspordi müügihind Dumpingu ulatus GATT-i artikkel VI lubab lepingus osalejatel kasutada dumpinguvastaseid tollimakse, et katta dumpinguga kaupade hindade vahe. Dumpinguvastaste tollimaksude kasutamise lubamiseks on vajalik ka materiaalse kahju vôi selle ohu tuvastamine. Dumpinguvastane menetlus 1. EL ettevõtja esitab Euroopa Komisjonile kaebuse 2. 45 päeva jooksul teatab Euroopa Komisjon otsuse menetluse alustamise kohta EL Teatajas 3
...............................................4 7.2 Kliendid.............................................................................................................................4 8. Konkurents..............................................................................................................................4 9. Turundustegevus.....................................................................................................................4 9.1 Hinnakujunduse alused ja müügihind...............................................................................4 9.2 Turundus............................................................................................................................4 10. Personal ja juhtimine.............................................................................................................4 11. Riskianalüüs..........................................................................................................................4
...............................................4 7.2 Kliendid.............................................................................................................................4 8. Konkurents..............................................................................................................................4 9. Turundustegevus.....................................................................................................................4 9.1 Hinnakujunduse alused ja müügihind...............................................................................4 9.2 Turundus............................................................................................................................4 10. Personal ja juhtimine.............................................................................................................4 11. Riskianalüüs..........................................................................................................................4
Kajastatakse lineaarselt, kui mõni muu meetod pole objektiivsem. Rentniku aruannetes kajastatakse lineaarse kuluna välja arvatud juhul, kui mõni muu meetod on objektiivsem. Müügi ja tagasirenditehingud Kapitalirendi tingimustel kajastatakse tagasirenti kui finantseerimistehingut, perioodilised laekumised kajastatakse intressikuluna. Kasutusrendi tingimustel tagasirent kajastatakse ostumüügitehinguna, kusjuures kasum/kahjum kajastatakse kohe, kui müügihind pole madalam õiglasest väärtusest ning vahe ei kaeta madalamate intressimääradega tulevikus või kui müügihind pole kõrgem kui vara õiglane väärtus. Tänud tähelepanu eest!
MÕISTED Toidu nimetus Peab andma võimalikult konkreetse ja põhjaliku ülevaate kasutatavatest kuum- ja külmtöötlusvõtetest. Toiduained/toorained Toiduaine nimetus ei tohi olla eksitav. Kindlasti tuleb ära nimetada ka vesi. Kõik toiduained tuleb eraldi välja tuua! Samuti tuleb toiduaine nimetuses ära mainida, millise töötlusastmega on tegemist. Ühik kalkulatsioonikaardil Enamkasutatavad ühikud on: kg, L, tükk/kilogramm (tk/kg) Bruto ostukaal Toiduaine algkaal, ehk kaal enne puhastamist jn. Neto kasutuskaal Kaal peale puhastamist. Kasutuskaal ehk neto on 100 kao %. Tooraine (neto) kokku Tooraine (neto) kokku näitab, kui palju neto kaalus kasutati antud ühe portsjoni toidu valmistamiseks toiduaineid kokku. Tooraine (neto) ei tohi olla kunagi väiksem kui portsjoni kaal. Portsjoni kaal On ühe portsjoni kaal e. väljatulek, mis serveeritakse koos kõikide lisanditega. Peab olema väljendatud grammides ...
Toitlustamine gruppidele/inimese kohta sh ekspordiks %-des 50% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% keskm.ühiku müügihind KM-ta 12 000 160 160 160 160 160 160 160 160 1 Siseriikliku käibe materjali/kauba puhul rakenduv KM keskmine laovaru määr vajadus % materjali/kauba kulu ühikule kr 8 000 40 40 40 40 40 40 40 40
D Akumuleeritud põhivara kulum D Kahjum põhivara mahakandmisest (põhivara jääkmaksumus) K Põhivara (soetusmaksumus) Kui põhivara on amortiseerunud D Akumuleeritud põhivara kulum K Põhivara (soetusmaksumus) Materiaalse põhivara müügiga seotud lausendid on järgmised: Näide: põhivara soetusmaksumus on 6000 eurot, akumuleeritud põhivara kulum 4000 eurot ning bilansiline jääkväärtus 2000 eurot (6000 - 4000 = 2000) Põhivara müügihind käibemaksuta on : a) 3000 eurot; b) 1000 eurot; c) 2000 eurot. a) põhivara müügihind ületab tema tegeliku jääkmaksumuse (müügihind on 3000 eurot). D Nõuded ostjate vastu 3600 D Akumuleeritud põhivara kulum 4000 K Põhivara 6000 K Kasum põhivara müügist 1000 K Käibemaks 600
1) kehtestada alkohoolse joogi jaemüügil lisaks käesoleva seaduse §-des 40 ja 41 nimetatule sortimenti, müügikohti ja müügivormi puudutavad kitsendused. 2) [kehtetu - RT I 2008, 30, 190 - jõust. 14.07.2008] (2) Valla- või linnavalitsus võib alkohoolse joogi jaemüügi kohta märke tegemisel kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu alusel tingimusi alkohoolse joogi jaemüügile. [RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004] § 43. Alkohoolse joogi müügihind (1) Alkohoolse joogi müügihind peab olema alkohoolse joogi jaemüügil avaldatud. (2) Alkohoolse joogi müügihinda ei ole lubatud avaldada selliselt, et tarbijale on samaaegselt nähtavad alkohoolse joogi algne ja uus müügihind. (3) Koos alkohoolse joogi müügihinnaga peab olema avaldatud: 1) alkohoolse joogi liik ja nimi; 2) [kehtetu - RT I 2004, 45, 317 - jõust. 27.05.2004] 3) avaldatud müügihinnale vastav alkohoolse joogi kogus alkohoolse joogi jaemüügil
KOERA OSTU-MÜÜGILEPING KOER Saksa lambakoer NIMI Paula ISANE EMANE × MIKROKIIBI NUMBER 7624981624 SÜNNIAEG 13.12.2009 VÄRVUS JA ERITUNNUSED Värvus vastavalt tõu omadusetele, paremal käpal must laik EUROPASSI SEERIA NUMBER EE852469782569 KOERA VANEMAD ISA NIMI Tommy MIKROKIIBI NUMBER 7793481273 SÜNNIAEG 01.01.2002 EMA NIMI Juta MIKROKIIBI NUMBER 2537189437 SÜNNIAEG 27.03.2004 MÜÜJA OSTJA NIMI Siret Püi NIMI Malle Pall AADRESS AADRESS Tehase tee 22-24 Kooli 57-2 POSTIINDEKS 75203 POSTIINDEKS 76487 TELEFON 56169008 TELEFON 55123456 E-MAIL [email protected] E-MAIL [email protected] MÜÜGIHIND 4500 KRO...
Mitu eurot kannab pood selle ostu pealt pärast allahindlust riigile vähem käibemaksu? a. 25,06 b. 19,8 c. 5,26 d. 12,4 . Ülesanne 68C. Toomas ostis oksakääre allahindlusega 18% müügihinnast ja maksis selle eest 56,58 . Mitu eurot kannab pood selle ostu pealt pärast allahindlust riigile vähem käibemaksu? a. 25,06 b. 11,6 c. 13,8 d. 1,68 . 2. Hinna kujunemise algoritm. Kauba hinna aluseks on kaubatootja määratud müügihind, mis kaupluse jaoks on sisseostuhind. Sellele tuleb lisada hankekulud, mis tekivad kauplusel näiteks kauba transportimisel, ruumide üürimisel, kütte ja elektri eest maksmisel, ametnikele palkade maksmisel jm. Hankekulud võivad olla näiteks 35% sisseostuhinnast. Nii kujuneb kaupluse omahind. Omahinnale lisatakse kaupluse kasum (näiteks 15%) ja nii saadakse kauba jaehind. Viimasele pannakse veel juurde käibemaks (Eestis 20% ) ja saadakse kauba lõpphind ehk brutohind.
Ülesanded Tiina Liiv Ülesanne nr 1 Andmed: Juhataja 1000 eur bruto Klienditeenindajad 2x 811 eur bruto Nooremklienditeenindajad 2x590 eur bruto Preemia 1x kvartalis 10%palgast kõigile Eelmise aasta palgakulu PK kui täideti plaan II ja IV kvartal? Sotsmaks 33% ja töötuskindlustus 0,8 PK=BP+SM+TK1 PK=BPx1,338 1000 st10%=100 aastas juhataja bruto 12200 811 st10%= 81,1 aastas klienditeenindajad bruto 2x 9894,2 590 st10%= 59 aastas nooremklienditeenindajad bruto 2x 7198 PK=(12200+19788,4+14396)x1,338=62 062,37 euri palgakulu. Ülesanne nr 2 Andmed: Tellimus 2000 ratast n Fikseeritud kulu 51129 euri FK Muutuv kulu tk kohta 240 euri MK Müügihind 1 rattal 320 euri H Millise koguse juures saavutatakse kasumilävi? Kui palju teenitakse kasumit tellimuse täitmise korral? T= n X H = 640000 64000 531129= 108,871 KKu = FK +n X MK =...
1. Pagarilt ostetakse väikseid kooke hinnaga 6 krooni tükk. On teada, et jääktulu määr on 15%. Milline on koogi müügihind? ÜMH 100% ÜMK= 6 krooni 85% JTmäär= 15% 6 - 85% 85x= 600 x 100% x= 7 Vastus: Koogi müügihind on 7 krooni 2. Ettevõtte kulud ühele tootele eelarve järgi kui toodetakse ja müüakse 10 000 toodet on järgmised: Põhimaterjali kulu 15 krooni Põhitöötasu kulu 5 krooni Tootmise lisakulude muutuv osa 10 krooni Tootmise lisakulude püsiv osa 20 krooni Müügikulude muutuv osa 2 krooni Müügikulude püsiv osa 4 krooni Leida: tootmiskulude kogusumma, kui valmistatakse 20 000 toodet; perioodikulude kogusumma, kui müüakse 5 000 toodet. Tootmiskulude kogusumma (20 000 tk):
Küsimus 1 Küsimuse tekst Toote ühiku piirkasum väheneb kõige rohkem (variandid on sõltumatud) Vali üks: a. kui püsikulud alanevad 15% b. kui ühiku muutuvkulud suurenevad 15% c. kui ühiku muutuvkulud alanevad 15% d. kui müügihind alaneb 15% Küsimus 2 Küsimuse tekst Kõrge automatiseerimistasemega ettevõte on harilikult Vali üks: a. suure ohutusvaruga (margin of safety) b. madala kasumilävega c. kõrge tegevusvõimendusega d. madala tegevusvõimendusega (operating leverage Küsimus 3 Küsimuse tekst Piirkasum suureneb, kui müügikäive jääb samaks ja Vali üks: a. püsikulud alanevad b. püsikulud suurenevad c. tooteühiku muutuvkulud suurenevad d
Riik kehtestab seaduseid ja määrusi (maksu- ja hinnapoliitika, piirnormid, äritegevuse litsentsimine, tervise- ja ohutusnõuded, rahalised toetused), et suurendada konkurentsi, arendada ettevõtlust, tasakaalustada nõudmist ja pakkumist, tasakaalustada piirkondlikku arengut, aidata nõrgematel eluga toime tulla, tagada keskkonna puhtus ja tark tarbimine. 3. Seleta mõisted: nõudmine (nõudja), pakkumine (pakkuja), omahind, müügihind, konkurents, kasum, monopol. Nõudmine- tahe midagi osta Nõudja- turult millegi ostja Pakkumine- toote müümine Pakkuja- toote müüja Omahind- kauba tootmiseks läinud kulutused Müügihind- hind, mille eest kaupa osta saab (turuhind). Konkurents- tootjate või pakkujate võistlemine ostjate pärast. Kasum- Kasum on omahinna ja müügihinna vahe, eeldusel, et müügihind on omahinnast kõrgem. Ettevõtte sissetulekust see osa, mis jääb kulututest üle.
MAJANDUSÕPETUS KODUTÖÖ Toote või teenuse omahind, müügikasum ja tasuvuspunkt Õpilane ÜLESANNE: palun leida vastused ja kanda tabelisse Toote või teenuse nimetus Keeks Jrk Näitaja Lühend Selgitused 1 OMAHIND OH SINA MÄÄRAD (otsustad) omahinna 2 Juurdehindlus % JH% SINA MÄÄRAD (otsustad) juurdehindluse 3 MÜÜGIHIND MH arvuta 4 Brutokasum ühe toote või teenuseühiku kohta. BKü arvuta 5 Brutorentaablus BR arvuta 6 Ettevõtte PÜSIKULU kuus ...
Kontrolltöö nr 2 Koosta samasugune PivotTable kasutades andmeid lehelt "Tooted" Kirjuta lehe päisesse (Page Header) oma nimi ja kursuse tähis Salvesta "Tooted" Sample Products Reports Workbook Source Data Kategooria Toode Ühiku hind Hulk Allahindlus Müügihind Klient Kuupäev Liha ja linnuliha tooted Alice Mutton 14,00 10 50% 70,00 ANTON 2.01.2005 Liha ja linnuliha tooted Alice Mutton 9,80 10 0% 98,00 BERGS 3.01.2005 Liha ja linnuliha tooted Alice Mutton 34,80 5 0% 174,00 BOLID 4.01.2005
Kaup 300 000 Lühiajaline laen 500 000 Pikaajaline finantsinvesteer. 7 000 000 KOKKU 12 930 000 KOKKU 12 930 000 2. Varude arvestamise individuaalhinna meetod Karusnahakaupluses kasutatakse ühiku individuaalhinna meetodit. Kaupluses oli: 31.12.2014 Kaks naaritsanahast kasukat nr. 36, ühiku soetusmaks. 3170.- ja müügihind 4290.- Saabus 07.01.2015 üks naaritsanahast kasukas nr. 40 soetusmaksumus 3300.-, müügihind 4700.- Saabus 15.01.2015 kaks naaritsanahast kasukat nr. 42, ühiku soetusmaksumus 3500.- ja müügihind 4800.- Müüdi 27.01.2015 üks kasukas nr. 40, ostjale esitati arve ja anti tasumiseks aega 3 päeva. Müüdi 28.01.2015 üks kasukas nr. 42, ostja tasus kohe pangakaardiga. Leida tehingute algne kasum. Milline on lao saldo 28.01.2015 peale müüki? Müük TULU 4700 (nr. 40) + 4800 (nr.42) = 9500
Küsimus 1 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Piirkasumimäär suureneb alati, kui Vali üks: a. kasumilävi tõuseb b. väheneb muutuvkulude ja müügitulu suhe c. kasumilävi langeb d. suureneb muutuvkulude ja müügitulu suhe Küsimus 2 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Kui müügihind ja ühiku muutuvkulud suurenevad 10% võrra ning püsivkulud ei muutu, siis Ühiku Piirkasumimäär piirkasum a) Suureneb Ei muutu b) Suureneb Suureneb c) Ei muutu Ei muutu d) Suureneb Väheneb e) Ei muutu väheneb Vali üks: a. Ei muutu;ei muutu b. Ei muutu;väheneb c. Suureneb,suureneb d. Suureneb;ei muutu e. Suureneb;väheneb Küsimus 3
3. Ostu- ja müügitehingute kajastamine käibemaksukohustuslasest ettevõttes 01.10.- 31.10. Käibemaksu kontol on käibemaksu ettemaks 5300. Koostage lausendid ja käibemaksukonto. Milline on käibemaksukonto saldo ja kus see kajastub 31.10. vahebilansis? Ettevõte müüb: 1. Kaupa, müügihind 25 400 + km 20%. Ostjale antakse tasumiseks aega 10 päeva 2. Teenust, hind 100 000 + km 20%. Ostja tasub kohe pangakaardiga 25%, ülejäänud summale antakse tasumiseks aega 7 kalendripäeva. 3. Kassasse laekub sularahas osutatud teenuste eest 5400, mis sisaldab käibemaksu 20%. Ettevõte ostab: 1. Teenust, laekub arve 23 400 + Km 20%. Arve tarnijale tasumata 2. Kantseleitarbeid, mis kantakse kohe üldhalduskuludesse ja tasutakse ettevõtte pangakaardiga
Ülesanne 2. Hamburgerikioski saab rentida 3500 kr eest kuus (kogu inventar on rendileandja poolt). Muud vajalikud teenused (elekter, vesi, kommunikatsioon) maksavad planeeritavalt mitte rohkem, kui 2,5 kr hamburgeri kohta. Burgerid ostetakse sisse hinnaga 3,5 krooni tükk. Pihv, salat, juust, kaste ja paberkott lähevad maksma 4,5 kr hamburgeri kohta. Kummagi müüja palgaks on arvestatud 4000 kr kuus (koos maksudega). Kiosk töötab 20 päeva kuus ja 8 tundi päevas. Hamburgeri müügihind on 16,25 krooni. Mitu hamburgerit tuleks tunnis keskmiselt müüa, et vältida kahjumit? (eeldame lihtsustatult, et kiosk müüb ainult üht toodet. Püsikulud 3500 rent 4000*2= 8000 palgad Püsikulud kokku 8000+ 3500= 11 500 Muutuvkulud elekter, vesi kommunikatsioon 2,5kr/burger burgeri hind 3,5kr/tk pihv, salat, juust, kaste ja paberkott 4,5kr/burger kokku: 2,5+ 3,5+4,5= 10, 5kr/burger 16,25(hamburgeri müügihind)- 10,5= 5,75 müügitulu/burger
12 20 9043,2 9047,79 15 12 8478 8482,3 Ühiku hind Müüdud ühikud Summa 6,2 23 142,6 8,5 42 357 7,2 19 136,8 14 6 84 30 % arvust 3,9 3,9 30 30 13,5 13,5 24,9 24,9 50,7 50,7 26,4 26,4 Tulu ülesanne Kaup Hulgihind Müügihind Kogus Tulu Intel Pentium II 350 MHz 2 850,00 kr 3420 16 9120 Arvutikomplekt 7 000,00 kr 8 P233MMX/32MB/4.0GB/Vide o 4MB 8400 11200 Intel Pentium III 600 MHz 12 600,00 kr 15120 2 5040 Monitor 17" 4 830,00 kr 5796 3 2898
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
