Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Asjaõiguse kordamisküsimused ja vastused (0)

Kutsekool - Õigus - Riigiõigus
1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliseid õigussuhteid reguleerib asjaõigus?
  • Milliste tunnuste olemasolu võimaldab pidada nähtust asjaks asjaõiguse mõttes?
  • Mis on asja oluline osa?
  • Mis on päraldis ?
  • Mis on valdus ?
  • Kes või mis on valduse teenija ?
  • Millised tunnused iseloomustavad kaudset valdust?
  • Mis on omavoli ?
  • Millised valduse kaitse võimalused asjaõigusseaduses ette on nähtud?
  • Kuidas liigitatakse omandiõigust selle esemeks olevate asjade järgi?
  • Milliseid omandikaitsenõudeid on võimalik asjaõigusseaduse alusel esitada?
  • Milliste tingimuste esinemine on vajalik vallasomandi üleandmiseks?
  • Millised on võõra vallasasja leidja kohustused?
  • Milliste tingimuste esinemisel on võimalik vallasasja igamisega omandada?
  • Mis tingimused on vajalikud käsipandi seadmiseks?
  • Mida tähendab pandi aktsessoorsus või mitteaktsessoorsus?
  • Milliste tingimuste täitmisel registerpant tekib?
  • Mis on kinnistusraamat ?
  • Millised on kinnistusraamatu funktsioonid?
  • Mis on kinnistusraamat laias ja kitsas tähenduses?
  • Kuidas jagunevad kinnistusraamatusse kantavad märked ?
  • Millises osas on võimalik kinnistusraamatu kannetele tugineda?
  • Kui kaugele ulatub tavapäraselt kallasrada?
  • Millest koosneb korteriomand ?
  • Millised on korteriomandi tekke erinevad võimalused?
  • Millised on korteriomandi lõpetamise erinevad võimalused?
  • Mis on reaalservituut ?
  • Mis on isikliku kasutusõiguse ja reaalservituudi peamine erinevus?
  • Mis on kasutusvaldus ?
  • Mis on reaalkoormatise sisuks?
  • Mis on hoonestusõigus ?
  • Milline info märgitakse kinnistusraamatusse hüpoteegi kohta?
  • Mis on sundvalitsemine?
  • Mis on kohtulik hüpoteek?
Kordamisküsimused aine Asjaõigus arvestuseks
  • Milliseid õigussuhteid reguleerib asjaõigus?
    Objektiivne asjaõigus – õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paigalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi loovutamine ).
    Subjektiivne asjaõigus – õiguslik seisund, mida konkreetne isik omab konkreetse asja suhtes.
  • Absoluutsuse põhimõte?
    Asjaõigused omavad absoluutset kehtivust igaühe suhtes, st kõik peavad asjaõigusi järgima.
  • Numerus clausus’e põhimõte, ehk tüübipõhimõte?
    kokkuleppega ei saa luua seaduses sätestamata asjaõigusi ega muuta asjaõiguse seaduses sätestatud olemust.
  • Avalikkuse, e. publitsiteedi põhimõte?
    Kuna asjaõigused kehtivad kõigi suhtes, peavad nad olema kõigile nähtavad, sh õiguste muudatused. Vallasasjade puhul kasutatakse selle tagamiseks valduse instituuti, kinnisasjade puhul kinnistusraamatut.
    Kehtib eeldus, et asja valdaja või kinnistusraamatusse kantud isik on asja omanik. Teistsugust väitev isik peab oma väidet tõendama.
  • Määratletuse põhimõte?
    Kõik asjaõigused kehtivad ainult üksikute asjade kohta - nn. määratletuse ehk spetsiaalsuse põhimõte. Seetõttu peavad asjaõiguslikud õigustehingud toetuma kindlatele individualiseeritud asjadele. Ei ole olemas ka asjaõigusi, mis hõlmaksid kogu asjade kogumit. Olgu see näiteks kas raamatukogu, kaubaladu või kogu ettevõte. Omand eksisteerib ainult igale üksikule kogumi hulka kuuluvale asjale.
  • Abstraktsioonipõhimõte ja lahutamispõhimõte ?
    Abstraktsiooniprintsiip tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6 lõikest 4, mis sätestab, et  käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Kohustustehinguga lepitakse kokku õiguste ja kohustuste tekkimises, käsutustehing sõlmitakse aga eraldi õiguste ja kohustuste üleandmiseks.
    Lahutamispõhimõte tähendab seda, et õiguslikult eristatakse tehingut, millega võetakse kohustus mingisuguse asja loovutamiseks ( kohustustehing ) ning tehingut, millega see kohustus täidetakse ehk millega asja omand üle kantakse (käsutustehing). Sellest lähtuvalt tuleb kehtiva õiguse kohaselt näiteks lihtsa ajalehe ostu korral alati eristada kolme iseseisvat tehingut: esiteks müügilepingut, millega ajalehemüüja kohustub ostjale ajalehe omandi ja
    valduse üle andma ning ostja kohustub maksma ajalehe ostuhinna (st kohustub üle kandma vajaliku raha omandi), teiseks käsutustehingut, millega ajalehemüüja annab ostjale ajalehe omandi üle,
    ning kolmandaks teist käsutustehingut, millega ostja annab lehemüüjale üle kokkulepitud rahasumma .
  • Milliste tunnuste olemasolu võimaldab pidada nähtust asjaks asjaõiguse mõttes?
  • Mis on asja oluline osa?

    § 15. Oluline osa


     (1) Asja oluline osa on selle koostisosa , mis on asjaga püsivas ühenduses ja mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi häviks või olemuselt muutuks.
    Oluline osa – ei saa asjast eraldada ilma, et asja olemus muutuks
  • Mis on päraldis ?
    TsÜS § 57 lg 1 - päraldis on vallasasi , mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu.
    Päraldis ei ole peaasja osa – see tähendab, et päraldist saab peaasjast eraldada nii, et see ei kahjusta kumbagi. Päraldiseks on näiteks saapapaelad, trummipulgad, kellapatareid, autohaagis. Toodud näidetest on näha, et üks ja sama asi võib sõltuvalt olukorrast olla käibes kas päraldisena (pulgad koos trummiga) või iseseisva asjana (pulgad ilma trummita).
  • Mis on valdus ?
    AÕS § 32 - valdus on tegelik võim asja üle. Valdus ei sõltu omandiõigusest.
    Kui omand on õiguslik võim asja üle, siis valdus faktiline, reaalne võim asja üle.
    Valdus on õigussuhe isiku ja asja vahel. Seadusandja on valdust tugevalt kaitsnud, ka õiguspärase omaniku ründe vastu.
    VALDUSE OLEMUS
    - Valdajal puudub vajadus tõendada omandiõigust
    - Valdus on eelduseks vallasomandi ülekandmisel
    - Valdus on vallasasja omandieelduseks
    - Valdus aluseks heausksele omandamisele
    - Kaitseb õigusrahu
    VALDUSE ESE
    Esemeks on:
    - asjad
    - loomad
    - reaalosad
    Esemeks ei ole:
    - mõttelised osad
    - õigused
  • Kes või mis on valduse teenija?
    - Valduse teenija on sõltuv töötegija, kes teise isiku ettevõttes või majapidamises talle antud korralduste kohaselt võimu teostab . Seejuures ta ei ole valdaja ning tal puudub valduse kaitsmisväärne huvi.Valduse teenija ei tohi korralduste piiridest väljuda.
  • Millised tunnused iseloomustavad kaudset valdust? Too näide kaudsest valdusest
    AÕS § 33 lg 2 - isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata , otsene, teine isik aga kaudne valdaja.
    Kaudne valdaja on tavaliselt asja omanik (nt üürisuhe). Kaudne valdaja ei teosta tegelikku võimu, ajutine iseloom. Otsene valdaja peab tunnustama kaudse valdaja õigussuhet.
  • Mis on omavoli?
    Omavoli ja omavoliline valdus
    AÕS § 40 - seadusandja kaitseb valdust omavoli vastu.
    Omavoli - valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline.
    Valduse rikkumine on valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus , kui on alust karta selle täideviimist.
  • Millised valduse kaitse võimalused asjaõigusseaduses ette on nähtud?
    Omandi kaitse
    Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Kui valdaja loobub valdusest nõudest vabanemise eesmärgil, võib kohus teda sellele vaatamata valdajaks lugeda.
    Valdaja vastuväited - valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata.
    Pahauskne valdaja on kohustatud hüvitama omanikule asja või selle päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise tõttu tekkinud kahju vastavalt võlaõigusseaduse kahju õigusvastase tekitamise sätetele. Kui valdaja on heauskne , ei vastuta ta asja ja selle päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise eest, kui hävimine või väärtuse vähenemine on toimunud enne hagi esitamisest teadasaamist. Valdaja vastutab asja või selle päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise eest, mis on toimunud tema süül pärast hagi esitamisest teadasaamist. Kui valdaja võõrandas asja kohtumenetluse ajal pärast seda, kui ta sai teada või pidi teada saama hagi esitamisest, vastutab ta nagu pahauskne valdaja, välja arvatud juhul, kui võõrandamine oli hädavajalik asja rikkumise ärahoidmiseks.
    Valdaja vastutab asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest. Isik, kes on saanud asja valduse omavoliga, on kohustatud lisaks hüvitama ka saamata jäänud kasu, mida omanik ise asja vallates oleks saanud.
    Valdaja võib nõuda tema poolt asjale tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, välja arvatud juhul, kui ta on valduse saanud omavoliliselt.
    Vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja loetakse oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist.
  • Milliseid valduslikke (possessoorseid) nõudeid on võimalik valduse kaitseks esitada?
    Possessoorhagid
    Omavoli ja omavoliline valdus
    AÕS § 40 - seadusandja kaitseb valdust omavoli vastu.
    Omavoli - valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline.
    Valduse rikkumine on valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist.
    Omaabi
    AÕS § 41 - valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire . Kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta.
    Otsimisõigus
    Kui vallasasi on valdaja võimu alt sattunud teise isiku valduses olevale kinnisasjale, on selle valdaja kohustatud lubama asja otsida ja ära viia, kui asi ei ole vahepeal kellegi valdusse võetud.
    VALDUSE RIKUMISEST JA ÄRAVÕTMISEST TULENEVAD NÕUDED
    Valduse rikkumise korral on valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist. Nõuet ei rahuldata, kui nõudja valdus on rikkuja või tema eelkäija suhtes omavoliline ja omandatud ühe aasta jooksul enne rikkumist.
    Valduse äravõtmisel on valdajal õigus nõuda valduse taastamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja. Nõuet ei rahuldata, kui nõudja valdus on äravõtja või tema eelkäija suhtes omavoliline ja on omandatud ühe aasta jooksul enne valduse äravõtmist.
    Valdaja võib nimetatud nõuete rahuldamisest keelduda, kui ta tõendab, et valduse rikkumine või äravõtmine ei olnud omavoliline ja et tal oli õigus valdust rikkuda või asja vallata.
  • Kuidas liigitatakse omandiõigust selle esemeks olevate asjade järgi?

    Vallasomand - Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale.Vorminõue: Võõrandaja ja omandaja vaheline leping, vallasasja puhul vormivabadus.

    Kinnisomand ei ulatu maavaradele ja põhjaveele.
  • Kuidas liigitatakse ühist omandit sõltuvalt sellest, kas omanike osade suurus on määratletud või ei?
    Ühine omand on kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. Ühine omand on kaasomand või ühisomand . Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Ühine omand on kaasomand, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigus kuulub mitmele isikule ühiselt (ühisus), kohaldatakse sellele vastavalt ühise omandi kohta käivaid sätteid, kui seadusest ei tulene teisiti.
  • Milliseid omandikaitsenõudeid on võimalik asjaõigusseaduse alusel esitada?
    Omandil on oma põhiline sisu – võim asja üle – olemas ka ilma mingi nõueta. Enamikul juhtudel ei olegi omanikul mingit nõudeõigust. See õigus võib aga tekkida mõne täiendava asjaolu lisandumisel ( nt seetõttu, et omanik kaotab valduse).
    Omanik on reeglina ka asja valdaja. Seepärast on tema kasutuses kõigepealt valduse kaitse vahendi: piiratult omaabi ning valduse rikkumisest ja äravõtmisest tulenevad nõuded. Kui nendest ei piisa võetakse appi omandi kaitse vahendid.
    Omandi kaitseks kasutatakse asjaõiguslikke nõudeid:
    - asja väljaandmiseks ( vindikatsioonihagi )
    - omandi rikkumise lõpetamiseks ( negatoorhagi )
  • Milles seisneb vindikatsiooninõude (vindikatsioonihagi – AÕS §§ 80-88) ja negatoornõude (negatoorhagi, AÕS § 89) peamine erinevus?
    vt eelmist vastust.
  • Milliste tingimuste esinemine on vajalik vallasomandi üleandmiseks?
    peab olema kokku lepitud omandi üleminekus (asjaõigusleping – käsutustehing); valduse peab üle andma. Omand saab üle minna siis, kui kõik seadusega ette nähtud tingimused on täidetud. Valduse üleandmine peab toimuma reeglina käest kätte, võib ka väljanõudeõiguse loovutamise ja asja jätmisega võõrandaja valdusesse (valduse konstituut - § 33 lg 2 – näiteks üürileping).
    Tavalise omandamise puhul eeldatakse, et valduse üleandmisele ja asjaõiguskokkuleppe sõlmimisele lisandub võõrandaja käsutusõigus . Heausksel omandamisel ei ole omandi üleminekul tähtsust, kas võõrandajal oli käsutusõigus (tal pole kohustust teada, et võõrandajal polnud õigust käsutustehingut teha). Võõrandaja käsutusõigust asendab omandaja heausksus.
  • Millise asjaolu või milliste asjaolude suhtes peab vallasasja omandaja olema heauskne, et toimuks tema poolt vallasasja heauskne omandamine?
    Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või, et teisel isikul on suurem õigus asja vallata (AÕS § 35 lg 1). Kui valdaja seda teab või peab teadma, on vldus pahauskne. Sarnaselt valduse seaduslikuks lugemisega kehtib eeldus, et valdaja on heauskne. Vastupidise tõendamise kohustus lasub selle väitjal ehk hagejal .
  • Millised on võõra vallasasja leidja kohustused?
    § 98. Teatamiskohustus
    (1) Isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusse võtnud , peab sellest viivitamatult teatama kaotajale või omanikule. Kui kaotaja või omanik on leidjale teadmata, on leidja kohustatud teatama leiust politseile, kui asja väärtus ületab sada krooni.
    (2) Asja leidmisel elamus, avalikus asutuses või transpordivahendis on asja leidnud isik kohustatud asja üle andma majaomanikule, üürnikule, vastava asutuse teenistujale, transpordivahendi juhile või politseile. Majaomanik, üürnik, asutus, transpordiorganisatsioon või politsei, kellele leitud asi üle anti, loetakse leidjaks.
  • Millised tingimused peavad olema täidetud, et võõra vallasasja ümbertöötaja saaks ümbertöötamisega ümbertöötatud asja omanikuks?
    § 106. Ümbertöötamine
    (1) Kui keegi heauskselt töötas ümber võõra vallasasja, kuulub uus asi ümbertöötajale, kui töö on väärtuslikum esialgsest asjast, vastasel juhul aga esialgse asja omanikule.
  • Milliste tingimuste esinemisel on võimalik vallasasja igamisega omandada?
    § 110. Igamise sisu
    (1) Vallasomand tekib igamisega, kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik.
    (2) Vallasomand tekib igamisega ühe aasta jooksul, kui valdus on saadud tehinguga, mille alusel ei tekkinud omand üksnes seetõttu, et tehing oli vormivea tõttu kehtetu .
  • Mis tingimused on vajalikud käsipandi seadmiseks?
    § 281. Käsipandi mõiste
    Vallasasja võib pandiga koormata selliselt , et panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse ( käsipant ).
    § 282. Käsipandi tekkimine
    (1) Käsipant tekib asja valduse üleandmisega pantijalt pandipidajale, kui nad on pandi seadmises kokku leppinud. Kui asi on juba pandipidaja valduses, tekib pant pandilepingu sõlmimisega.
    (2) Pandi seadmise kokkulepe (käsipandi leping) tuleb sõlmida kirjalikult, kui panditud asja väärtus ületab viitsada krooni.
    (3) Samale vallasasjale ei või seada mitut käsipanti.
  • Mida tähendab pandi aktsessoorsus või mitteaktsessoorsus?
    Asjaõigused on mitteaktsessoorsed (va käsipant).
    St asjaõiguslik leping on kehtiv ka siis, kui kausaaltehing on tühine või kehtetuks tunnistatud või üldse puudunud. Ka siis, kui mõlemad lepingud sõlmiti üheaegselt ja ühes dokumendis. Samas võivad pooled muuta AÕ-lepingu kehtivaks alustehingu kehtivusest, kui seadusega ei ole välistatud asjaõiguslepingu tingimuslikkus. Võidakse tunnistada tühiseks mõlemad lepingud – nt kui pool oli mõlema lepingu ajal teovõimetu ( vigade identsus). Mõlema tehingu tühisuse korral saab esitada kohtusse omandi kaitse hagi ning KR kande parandamise nõude. Ainult kohustustehingu tühisuse puhul saab eristada alusetu rikastumise nõude
    Käsipant on aktsessoorne pant (AÕS § 284), st pant sõltub nõudest ja lõpeb, kui tagatav kohustus on täidetud.
  • Milliste tingimuste täitmisel registerpant tekib?
    Registerpant on piiratud asjaõigus, mille alusel on isikul, kelle kasuks registerpant on seatud, õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud eseme arvel. Registerpanti saab seada patendile,kaubamärgile, tööstusdisainilahendusele, kasulikule mudelile, sordile, mikrolülituse topoloogiale, mootorsõidukile ja õhusõidukile, kui need on kantud registrisse , mille andmed on avalikud ja mille pidamine on reguleeritud seadusega sätestatud korras.
    Tekkimine
    Registerpandi tekkimiseks on vaja pandieseme omaja ja pandipidaja kokkulepet ning pandikande tegemist vastavasse registrisse. Kuna registerpandi osas puudub teistsugune regulatsioon , peab vajalik asjaõiguskokkulepe olema – nii nagu hüpoteegi puhul – notariaalselt tõestatud. Kanne sisaldab pandipidaja nime ja registerpandi rahalist suurust.
  • Millistele asjadele ulatub kommertspant ?
    Kommertspandiga saab koormata ettevõtjale kuuluvad vallasasjad selliselt, et panditud asjad jäävad pantija valdusse ning nimetatud pant registreeritakse kommertspandiregistris.
    Kommertspandiseadus sätestab, et kommertspandi võib nõude tagatisena seada oma vallasvarale äriregistrisse kantud ettevõtja (ka füüsilisest isikust ettevõtja). Seaduse kohaselt kommertspant ei eelda tagatava nõude olemasolu ega lõpe nõude lõppemisega. See võimaldab kommertspandiregistrisse kantud kommertspandi tagatisel võtta sama pandipidaja käest täiendavat laenu või muuta laenu tingimusi, ilma et oleks vaja sõlmida uut kommertspandilepingut.
    Kommertspandi ulatus 
    Kommertspant ulatub kogu koormatavale varale, mis kuulub ettevõtjale pandikande tegemise ajal, samuti varale, mille ettevõtja omandab pärast seda. Samas on seaduses täpselt kirjas, millisele varale kommertspant ei ulatu. Need on näiteks kassas või pangas olev raha, aktsiad, osakud , väärtpaberid, samuti vara, millele saab seada teist liiki pante (näiteks hüpoteek ).
    Võõrandatud asjadele kommertspant ei ulatu.
  • Mis on kinnistusraamat ?
    Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Kinnistusraamat on avalik. Igaühel on õigus tutvuda kinnistusraamatu andmetega ja saada sellest väljavõtteid seaduses sätestatud korras. Keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Kui kinnistusraamatusse kantud õigus kustutatakse, siis eeldatakse, et õigus on lõppenud.
  • Millised on kinnistusraamatu funktsioonid?
    Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number ( kinnistu number).
  • Mis on kinnistusraamat laias ja kitsas tähenduses?
    Laiem tähendus:
    Kinnistusraamatu koosseisu kuuluvad:
    1) kinnistusregister - Kanded tehakse kinnistusregistrisse.
    2) kinnistuspäevik - Kinnistuspäevikus registreeritakse kinnistamisavaldused (§ 34), milles on väljendatud soov kande tegemiseks.
    3) kinnistustoimik - Kinnistu jaoks seatakse sisse kinnistustoimik, mis tähistatakse selle kinnistu kinnistusregistriosa numbriga.
    Kitsam tähendus:
    Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number (kinnistu number). Registriosa loetakse kinnisasja suhtes kinnistusraamatuks.
  • Millistest osadest koosneb kinnistusraamat ja mis on iga osa sisuks või funktsiooniks?
    vt eelmine küs.
  • Millistest jagudest koosneb kinnistusregister ja millised andmed igasse jakku kantakse?
    Kanded tehakse kinnistusregistrisse. Kinnistusregistriosal on pealkiri ja neli jagu, jaod jagunevad lahtriteks.
    Kinnistusregistriosa pealkirjas näidatakse:
    1) kinnistuspiirkond;
    2) kinnistusjaoskond, kui see on olemas;
    3) kinnistu number;
    4) kinnistu nimetus, kui see on olemas;
    5) lisalehed.
    Kinnistusregistriosa esimesse jakku «Kinnistu koosseis» kantakse:
    1) kinnistu katastritunnus ;
    2) kinnistu sihtotstarve;
    3) kinnistu asukoht;
    4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused (§ 9 lg 3);
    5) kinnistu pindala;
    6) kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine.
    Kinnistusregistriosa teise jakku «Omanik» kantakse:
    1) omanik;
    2) kui kinnistu on ühises omandis – omanikud, see, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral kaasomanike osade suurus.
    Kinnistusregistriosa kolmandasse jakku «Koormatised ja kitsendused» kantakse:
    1) kinnistut koormavad piiratud asjaõigused, välja arvatud hüpoteek, kinnisomandi kitsendused ja märked nende kohta;
    2) kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused, samuti muud märked omandi kohta;
    3) nimetatud kannete muudatused, sealhulgas puudutatud isikute kitsendused oma õiguste käsutamisel;
    4) nimetatud kannete kustutamine.
    Kinnistusregistriosa neljandasse jakku «Hüpoteegid» kantakse:
    1) hüpoteegipidaja ;
    2) hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegi summa);
    3) märked hüpoteegi kohta;
    4) nimetatud kannete muudatused;
    5) nimetatud kannete kustutamine.
  • Kuidas jagunevad kinnistusraamatusse kantavad märked ?
    Lisaks asjaõigustele võib kinnistusraamatusse kanda ka märkeid (ei ole asjaõigused!).
    Märked omavad kaitse-, hoiatus - või tagamisülesannet.
    Kinnistusraamatusse võib kanda märke :
    1) asjaõiguse omandamise või kustutamise või selle õiguse sisu või järjekoha muutmise nõude, sealhulgas tulevase või tingimusliku nõude tagamiseks (eelmärge).
    2) kinnistusraamatu ebaõige kande muutmise või kustutamise nõude (§ 65) tagamiseks ( vastuväide ).
    3) omandi või piiratud asjaõiguse käsutamise täielikuks või osaliseks keelamiseks (keelumärge).
    4) muude seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemiseks ( märkus ).
  • Millises osas on võimalik kinnistusraamatu kannetele tugineda ?
  • Kui kaugele ulatub tavapäraselt kallasrada?
    Kallasraja laius on:
    1) laevatatavatel veekogudel 10 meetrit;
    2) teistel veekogudel 4 meetrit;
    3) suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, 2 meetri laiune kaldariba, mida mööda võib vabalt ja takistamatult veekogu ääres liikuda .
  • Millest koosneb korteriomand?
    Korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub.
    KAASOMANDI- JA REAALOSA
    • Kaasomandi esemeks on maatükk ning ehitise osad ja seadmed , mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis.

    Kaasomandi hulka kuuluvad reeglina nt vundament, katus, ehitise kandvad konstruktsioonid, kütteseadmed, torustik jne.
    REAALOSA
    • Korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad , mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa.

  • Millised on korteriomandi tekke erinevad võimalused?
    Korteriomandid tekivad kinnistusraamatusse kandmisega.
  • Millised on korteriomandi lõpetamise erinevad võimalused?
    • Korteriomand lõpeb kinnistusraamatu kande kustutamisega või korteriomandite registriosade sulgemisega. Registriosade sulgemise korral lõpevad korteriomandile seatud asjaõigused. Korteriomandite registriosad võib sulgeda üksnes üheaegselt.

  • Mis on reaalservituut ?
    Mõiste - reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma.
    Reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega. AÕS § 172
    Reaalservituudi puhul on kaks kinnisasja: valitsev ja teeniv.
  • Mis on isikliku kasutusõiguse ja reaalservituudi peamine erinevus?
    • Mõiste - isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile.

  • Mis on kasutusvaldus ?
    Kasutusvaldus - lisaks kasutamisele, on kasutusvaldajal õigus ka omandada kasutatava kinnisasja vilju
    Mõiste – kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju (AÕS § 201 lg 1)‏
  • Mis on reaalkoormatise sisuks?
    Seadus reaalkoormatise mõistet ei defineeri, andes selle edasi sisu kaudu. Reaalkoormatis kohustab kinnisasja igakordset omanikku teatud soorituseks õigustatud isiku kasuks: kinnisasja igakordne omanik peab tegema isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud , teatud perioodilisi sooritusi. Sooritused ei pea olema rahalised. Kinnisasja igakordse omaniku kasuks seatud reaalkoormatist ei või lahutada sellest kinnisasjast ja vastupidi, kindla isiku kasuks seatud reaalkoormatist ei või siduda kinnisasjaga. Teiste sõnadega, ühte liiki reaalkoormatist ei tohi muuta teist liiki reaalkoormatiseks.
  • Mis on hoonestusõigus ?
    Hoonestusõigus on piiratud asjaõigus. Eesti õiguses käsitletakse hoonestusõigust sarnaselt kinnisomandile. Hoonestusõigusena käsitletakse kinnisasja koormatist, mis annab isikule, kelle kasuks on see seatud, võõrandatava ja pärandatava tähtajalise õiguse omada võõral kinniasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist.
  • Mis on hüpoteegipidaja peamine võimalik õigus hüpoteegiga koormatud kinnisasja osas?
    Hüpoteek on rahalist nõuet tagav piiratud asjaõigus, mis kinnisasja koormatisena annab isikule, kelle kasuks see on seatud (hüpoteegpidaja), õiguse hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud (hüpoteegiga koormatud) kinnisasja arvel (AÕS § 325 lg 1). Sellest sättest tuleneb, et omanik on kohustatud taluma kinnisasja sundmüüki, mitte aga rahuldama võlausaldaja nõuet. Nõude rahuldamise kohustus on võlgnikul. Omanikul saab see kohustus olla ainult võlgnikuna.
    Hüpoteek on kinnisasja pant. Kui ostad kodu laenuga, tahab pank laenule tagatist ning selleks seatakse üldjuhul laenuga ostetavale kinnisasjale hüpoteek. Seda, kelle kasuks on hüpoteek seatud, nimetatakse hüpoteegipidajaks. Võimalik on ka hüpoteek seada mõnele muule, mitte laenuga ostetavale kinnisasjale. Sellega peab kinnisasja omanik nõus olema ning ühtlasi muutub ta siis tehingu osapooleks.
    Hüpoteek on pangale tagatiseks, et kui sa jääd laenu maksmisega hätta, on pangal õigus nõuda tagatiseks oleva kinnisasja ( korter , maja) müümist ja saadud rahaga tekkinud nõude rahuldamist. Samas on võimalik, et hüpoteegi müügist ei piisa tekkinud nõude rahuldamiseks. Sellisel juhul vormistab pank üldjuhul üles jäänud võlgnevuse osas uue laenulepingu.
  • Milline info märgitakse kinnistusraamatusse hüpoteegi kohta?
    Kinnistusraamatu kandes märgitakse ära hüpoteegipidaja ja hüpoteegi rahaline suurus ehk hüpoteegisumma.
  • Hüpoteegi ulatus?
    Hüpoteek ei ulatu mitte ainult kinnisasjale kui peaasjale, vaid ka selle osadele, viljadele ja nendele päraldistele, mis kuuluvad omanikule. Hüpoteek ei ulatu neile päraldistele, mis ei ole kinnisasja omaniku omandis. Kuna päraldis ei lakka ajutisel lahutamisel peaasjast olemas päraldis, ulatub hüpoteek ka kinnisasjalt ajutiselt eemaldatud päraldistele. Hüpoteeks ei ulatu nendele päraldisteks ja osadeks olnud asjadele, samuti loodusviljadele, mis on kinnisasjast enne selle arestimist korrapärase majandamise kohaselt võõrandatud või alatiseks eemaldatud.
  • Mis on sundvalitsemine?
    Võlausaldaja nõude rahuldamiseks ei müüda kinnisasja maha, vaid võetakse valitsemise alla. Selleks näeb seadus ka ette eraldi subjekti – valitseja, kelle ülesanne on kohtu poolt määratud tähtajal valitseda kinnisasja ja saada sealt vilja ja saadud viljadest rahuldada võlausaldajate nõuded. Kinnisasjade puhul on viljadeks eelkõige rendi- ja üürisummad, aga ka loodusviljad.
  • Mis on kohtulik hüpoteek?
    Kohtulik hüpoteek, mis kantakse kinnistusraamatusse ainult haginõude olemasolul ja suuruses ja mis lõpeb hagi tagamise tühistamie või hagi tagamise abinõu asendamisega, muutudes automaatselt omanikuhüpoteegiks
    Seaduses sätestatud alusel on seatakse kohtulik hüpoteek haginõude ulatuses ja seega on alati aktsessoorne. Kohtulik hüpoteek annab hagi tagamist taotlenud isikule asja koormavate teiste õiguste suhtes samasugused õigused nagu hüpoteek hüpoteegipidajale.
    Kohtulik hüpoteek kantakse kinnistusraamatusse kohtu algatusel ja tekib kinnistusraamatusse kandmisega.
    • .DOCX Laadi alla originaalfail 12 lk · .docx · 59 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Asjaõiguse kordamisküsimused ja vastused #1 Asjaõiguse kordamisküsimused ja vastused #2 Asjaõiguse kordamisküsimused ja vastused #3 Asjaõiguse kordamisküsimused ja vastused #4 Asjaõiguse kordamisküsimused ja vastused #5 Asjaõiguse kordamisküsimused ja vastused #6 Asjaõiguse kordamisküsimused ja vastused #7 Asjaõiguse kordamisküsimused ja vastused #8 Asjaõiguse kordamisküsimused ja vastused #9 Asjaõiguse kordamisküsimused ja vastused #10 Asjaõiguse kordamisküsimused ja vastused #11 Asjaõiguse kordamisküsimused ja vastused #12
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-11-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 59 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Lia V Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    asjaõigus kordamisküsimused vastused valdus kinnistu kinnisasja asjaõigus kinnistusraamat kinnistusraamatu pant hüpoteek päraldis kaasomand asjaõigused

    Sarnased õppematerjalid

    Asjaõiguse konspekt
    34
    doc

    Asjaõiguse konspekt

    õigused) 33. Isiklik kasutusõigus (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 34. Reaalkoormatis (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 35. Hoonestusõigus (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 36. Ostueesõigus (mõiste, seadmine) 37. Hüpoteek (mõiste, ulatus) 38. Koormatud kinnisasja omaniku ja hüpoteegipidaja õigused 39. Hüpoteegi tekkimine, lõppemine 40. Kohtulik hüpoteek 1. Asjaõiguse mõiste (objektiivne, subjektiivne asjaõigus) AÕ reguleerib isikute suhet asjadesse, võim teatud asja üle. AÕ liigub koos asjaga. Omanik võib oma asja välja nõuda igalt isikult, st see õigus kehtib igaühe suhtes. Suunatud kõigi kolmandate isikute vastu ­ nimetatakse absoluutseks õiguseks. Asjaõigus tagab omanikule sisuliselt kaitse rünnete eest tema varale, st tagab eraomandi puutumatuse. Sisaldab norme, millega kõik peavad arvestama (ka need, kes ei osalenud

    Asjaõigus
    Asjaõiguse konspekt
    16
    docx

    Asjaõiguse konspekt

    Mõlemad on lepingud, aga erineva sisuga. Ostu tõttu kohustub müüja omandit üle kandma, asjaõiguskokkuleppe alusel kannab ta omandi selle kohustuse täitmiseks üle ostjale. Mõlemaid kokkuleppeid käsitletakse seaduses erinevates kohtades, ostu võlaõiguses, asjaõiguskokkulepet asjaõiguses. Mõlema jaoks kehtivad erinevad normid, mida tuleb üksteisest lahus hoida. Mõlemad lepingud võib sõlmida ühtse aktina vahetult teineteise järel. 1.1.1. Asjaõiguse olemus ja printsiibid 1) Abstraktsiooniprintsiip - Vahetegemine VÕ ja AÕ lepingu vahel on seetõttu veelgi rangem, et asjaõigusleping on abstraktne, st. oma kehtivuses sõltumatu võlaõigusliku tehingu kehtivusest. Asjaõigusleping on kehtiv ka siis, kui kausaalleping/võlaõiguslik leping ei ole teoks saanud, on õigustühine või vastuväite tõttu õigustühiseks muutunud. See kehtib isegi siis, kui mõlemad lepingud on sõlmitud üheaegselt ja kirja pandud ühes

    Asjaõigus
    ASJAÕIGUSE konspekt
    180
    docx

    ASJAÕIGUSE konspekt

    seoses. Õigus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistel isikutel vastavat käitumist. Eristatakse ajalooliselt kahte süsteemi: 1.Institutsiooniline süsteem, kus normid jaotatakse kolme ossa: a) Isikud-suhete subjektid b) Asjad-suhete objektid c) Hagid- omandamise viisid, suhted isikute vahel asjade pinnal 2.Pandektiline süsteem, kus tsiviilõigus jaotatakse viieks osaks:Üldosa, Asjaõigus, Perekonnaõigus, Pärimisõigus ja Võlaõigus. (EESTI) Asjaõigusele on iseloomulikud põhitunnused, mis eristavad neid võlaõigusest: Asjaõigused on absoluutsed õigused, mis on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu. Oluline on ka avalikkuse põhimõte- see tuleneb nende absoluutsest iseloomust. Kinnisasjade puhul peavad kõik olema kantud kinnistusraamatusse. Asjaõigus kui varalise korralduse alus- eraomandis lähtuvas ühiskonnas sätestatakse

    Asjaõigus
    Asjaõigus eksamikonspekt
    82
    docx

    Asjaõigus eksamikonspekt

    Kuigi Saksa õiguses loetakse neid sätteid asjaõiguslikeks ja nende asumine asjaõiduses ei ole patt, viidi neee hiljem siiski AÕS-st üle uude TsÜS-i. Sellega on Eesti eraõigus kujundatud ülesehituselt küllaltki sarnaseks Saksa eraseadustikuga. AÕS kõrval sisaldub materiaalset asjaõigust ka teistes seadustes, millest olulisemateks on AÕSRS, KOS, TsÜS ja KRS. Asjaõiguse koht eraõiguse süsteemis Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses tähenduses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus ­ õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paidalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi ülekandmine). Subjektiivne asjaõigus ­ õiguslik seisund, mis konkreetsel isikul on konkreetse asja suhtes. Subjektiivse asjaõiguse eriliseks

    Õigus
    Õiguse alused-asjaõiguse osa
    4
    docx

    Õiguse alused (asjaõiguse osa)

    Asjaõigus. 1.Asjaõiguse mõiste, allikad. Asi. Asja mõiste. Asjaõiguse (objektiivses tähenduses): 1. Asjaõigus eraõiguse ühe valdkonnana on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid. 2. Asjaõigus kui eraõiguse haru reguleerib õigussuhteid, mis on suunatud asjadele (asjaõiguslikud õigussuhted). Asjaõiguse põhiülesanne määrata kindlaks asjade omanikud ja nende õigused. Asjaõiguse all mõistetakse õigust, mis reguleerib asjadega seotud suhteid, seda nii paigalseisus (nt omandiõigus) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine). Asjaõigust allikad on: 1). Asjaõigusseadus, mis sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning

    Õiguse alused
    Võlaõigus-asjaõigus eksamiks
    50
    pdf

    Võlaõigus, asjaõigus eksamiks

    õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. 152. Alla 14-aastane isik ei vastuta enda tekitatud kahju eest. 153. Suurema ohu allika kasutamisel vastutab isik tekkinud kahju eest ka siis, kui ta ei ole kahju tekkimises süüdi. 154. Tootja vastutab isiku surma või isikule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise eest, kui selle põhjustas puudusega toode. See vastutus ulatub ka puudusega ravimi tootjale. 155. Asjaõigus reguleerib isikute (õigussubjektide) suhteid asjadesse (õigusobjektidesse), sätestades asjaõigused, nende sisu ning tekkimise ja lõppemise. Teisiti öeldes, asjaõigus hõlmab reegleid, mis määravad, kellele asi kuulub ja milliseid õigusi isik asja suhtes omab. 156. Asjaõigus annab vahetu võimu teatud kindla asja peale;on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu; tegemist on absoluutse õigusega. Võlaõigus on rajatud

    Võlaõigus
    Asjaõigus
    8
    doc

    Asjaõigus

    8. Asjaõigus Asja mõiste ja liigid Asjaõigus ­ reguleerib varalised suhed ühiskonnas, kahelt poolt: 1. Annab kandla kaitse omanikule võimalike rünnete eest tema omandile ja tagab eraomandi puutumatuse 2. Võimaldab teiselt poolt asjaõigusliku tagatise Asjaõigused ­ on absoluutsed õigused, mis kehtivad kõigi isikute suhtes ja neid tuleb kõigil järgida Avalik põhimõtte ­ tuleneb nende absoluutsest iseloomust Kinnisasjade puhul ­ kinnistusraamatu avalikkuse kaudu Vallasasjade puhul ­ valduse kaudu Asjaõigus objektiivses tähenduses: - on tsiviilõiguse ühe instituudina on õ.normide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õ.suhteid, seda nii paigaseisus(omaniku ja kasutusvaldaja õ.) kui ka nende muutumises(asja võõrandamine või hüpoteegi ülekandmine) Asjaõigus subjektiivses tähenduses: - õiguslik seisund, mis konkreetsel isikul on konkreetse asjaga seoses Erilik tunnus: absoluutsus, see õigus on kehtiva õiguskorra poolt igaühele antud ja ig

    Õiguse alused
    Asjaõiguse loengukonspekt - Kaasuse lahendamine
    17
    pdf

    Asjaõiguse loengukonspekt - Kaasuse lahendamine

    ​Müügileping (kohustustehing) ​- võetakse kohustus midagi maksta või müüa. KAASUS T kingib A-le (alaealisele) kinnisasja, millises on 4 korterit. 1. Kas kinkeleping kehtib? ​JAH,​kuna kohustusi ei kehti 2. Kas asjaõigusleping kehtib? ​EI​, kuna A-le lähevad üle kinnisasjaga seotud õigused ja kohustused ning A on alaealine. Omand​on võrdselt kaitstud. (PS § 32) Omand on töielik asjaõigus. Omanikule kuulub õigus asja kasutada ja võõrandamise teel realiseerida. Asjaõigus ​annab inimesele vahetu võimu teatud kindla asja peale. Tegemist on absoluutse õigusega, kuna see on õiguskaitse kolmandate isikute vastu. ​Omanik võib oma asja välja nõuda igalt isikult​. Õiguskord, mis eraomandit jaatab, ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et omaniku huvid võivad minna vastuollu üldiste huvidega. II loeng

    Asjaõigus


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun