Piiratud asjaõiguste heauskne omandamine AÕS § 56 brim. (nt hoonestusõiguse puhul) Isiklik kasutusõigus - ei ole piiranguid, kuidas kasutada võib. AÕS § 228. Reaalservituudi ja kasutusvalduse sätete kohaldamine. § 225-227 VIIES SEMINAR Auto parkimise kaasus A-le kuuluv kinnisasi on koormatud H kasuks hoonestusõigusega. Vastav kanne tehti kinnistusraamatus 12.03.2001.a. Muid piiratud asjaõigusi ega märkeid A kinnisasja registriosas ei ole. Nimetatud hoonestusõiguse registriosa 3ndas jaos on 13.08.2001.a sisse kantud isiklik kasutusõigus C kasuks, mille kohaselt võib C kõnealusel maatükil ühte sõiduautot parkida. Kuivõrd H ei paranda maatükil asuva maja katust, siis nõuab A H-lt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks. 11.02.2002.a kantaksegi hoonestusõigus A nimele. Peale seda sulgeb A krundi väravad ning keelab C- l parkimise.
Asjaõigusseadus- kitsenduste talumine Asjaõigusseadus sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele. Asjaõiguseks on omandiõigus ning piiratud asjaõigused, milleks on servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. Lisaks võib seaduses eelnevalt nimetatule sätestada ka muid asjaõigusi. Kõigil omanikel on võrdsed õigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seejuures juriidilise isiku vara ega juriidiline isik ei saa kuuluda teistele isikutele. Kinnisomandi kitsendused on seadusjärgsed või need seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Seadusjärgne kitsendus kehtib kinnistusraamatusse kandmata. Eraõiguslikku seadusjärgset kitsendust võib muuta kinnisasja omaniku ja õigustatud isiku kokkuleppega. Kokkulepe
1. Milliseid õigussuhteid reguleerib asjaõigus? Objektiivne asjaõigus – õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paigalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi loovutamine). Subjektiivne asjaõigus – õiguslik seisund, mida konkreetne isik omab konkreetse asja suhtes. 2. Absoluutsuse põhimõte? Asjaõigused omavad absoluutset kehtivust igaühe suhtes, st kõik peavad asjaõigusi järgima. 3. Numerus clausus’e põhimõte, ehk tüübipõhimõte? kokkuleppega ei saa luua seaduses sätestamata asjaõigusi ega muuta asjaõiguse seaduses sätestatud olemust. 4. Avalikkuse, e. publitsiteedi põhimõte? Kuna asjaõigused kehtivad kõigi suhtes, peavad nad olema kõigile nähtavad, sh õiguste muudatused. Vallasasjade puhul kasutatakse selle tagamiseks valduse instituuti, kinnisasjade puhul kinnistusraamatut.
hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. §5.(1) AÕS 23. Millisel juhul on koormatud kinnisasja omanikul õigus nõuda kinnistusraamatust kande kustutamist? Kui kanne on asjaõiguse lõppemise tõttu kaotanud igasuguse õigusliku tähenduse, on koormatud kinnisasja omanikul õigus nõuda kande kustutamist. §66.(1) AÕS 24. Asjaõiguste puhul kehtib liikide fikseerituse põhimõte. Selgitage, mida see tähendab? - uusi asjaõigusi ei saa poolte kokkuleppel luua. Asjaõigused tehakse teatavaks valduse ja kinnistusraamatu kaudu. Seega ei eksisteeri asjaõiguses lepinguvabadust nagu see on võlaõiguses. Lepinguvabadus kehtib asjaõiguses kui lepingu sõlmimise vabadus. 25. Mille kohta peetakse kinnistusraamatut? Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. §51.(1) AÕS 26. Kinnisasja olulised osad on ...
nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine 17.Mis on kuritegu? 18.Mis on väärtegu`? Väärtegu on KarSis või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. 19.Mis on asjaõigus ASJAÕIGUS on omand ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. Seaduses võib lisaks nendele sätestada ka muid asjaõigusi (näit. Korteriomandi- seaduses on sätestatud korteriomand) Asjaõiguse olemus - asjaõigus sisaldab norme, mis reguleerivad isikute suhet asjadesse. Asi seaduse tähenduses on kehaline ese. 20.Mis on kinnistusraamat, nimeta selle osad ja mis vastavates osades sisaldub, mis on kinnistusraamatu tähtsus Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Olemuselt on ta register, mida peetakse maakohtute poolt.
tingimusega. Mõningal juhul on kokkulepped tühised. Näiteks juhul, kui hoonestusõiguse lõppemine seotakse äramuutva tingimusega või hoonestaja surmaga. Hoonestajal on õigus oma hoonestusõigust võõrandada, pärandada, koormata kinnispandi, servituudi, reaalkoormatise või ostueesõigusega. Siiski ei ole võimalik hoonestusõigust koormata teise hoonestusõigusega. Hoonestusõiguse järjekoht peab olema kinnistusraamatus esimene. Samal järjekohal ei või olla mingeid muid asjaõigusi või märkmeid. Nagu eespool mainitud, on hoonestusõigusel ka tähtaeg: 99 aastat. Kui see on lepingud märkimata või pikem kui 99, siis loetakse tähtajaks ikkagi 99 aastat. Kui tähtaeg möödub, võivad kinnisasja omanik ja hoonestaja kokkuleppel tähtaega pikendada kuid jällegi, mitte kauemaks kui 99 aastaks. Tähtaja pikendamine tuleb kanda ka kinnistusraamatusse. Mis saab juhul ehitisest, kui hoonestusõiguse tähtaeg saabub? Paragrahv 252 ütleb, et
Igaüks saab järele vaadata kellele kuulub see vallas- v kinnisasi. Publitsiteedi printsiip realiseerub läbi valduse. 3. Määratletuse põhimõte - kõik õigusmuudatused asjaõiguses saavad toimuda konkreetsete esemete suhtes. 4. Numerus clause printsiip ( закон закрытого перечня )- seadus ütleb, et meil on piiratud arv asjaõigusi kindla sisuga, uusi asjaõigusi juurde luua ei saa. Ja nende sisu on võimalik muuta ainult sel määral, millises seadus seda võimaldab. § 5. Asjaõigused - numerus clause printsiip (1) Asjaõigused on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. 5. Abstraktsiooniprintsiip ja lahususpõhimõte - tuleb vaadata asja- ja müügilepingut eraldi.
1. ÜLDINE ASJAÕIGUS 1.1. Asjaõiguse üldpõhimõtted I Määratletuse põhimõte (spetsiaalsusprintsiip) - Kõik asjaõigused kehtivad ainult üksikute asjade kohta - nn. määratletuse ehk spetsiaalsuse põhimõte. Seetõttu peavad asjaõiguslikud õigustehingud toetuma kindlatele individualiseeritud asjadele. Ei ole olemas ka asjaõigusi, mis hõlmaksid kogu asjade kogumit. Olgu see näiteks kas raamatukogu, kaubaladu või kogu ettevõte. Omand eksisteerib ainult igale üksikule kogumi hulka kuuluvale asjale. Asjade kogumi ülekandmisel tuleb üle kanda iga üksik asi, kusjuures ei ole siiski nõutav nimekirja koostamine üksikesemetest. Ka ühe asja väline külgeliitmine asjade kogumile ei tähenda veel seda, et asi peab jagama sellesse kogumisse kuuluvate ülejäänud asjade õiguslikku saatust.
kolmandate isikute vastu; tegemist on absoluutse õigusega. Võlaõigus on rajatud vaid kahe poole – võlausaldaja ja võlgniku – vahelisele õigussuhtele; On suunatud teatud kindla isiku vastu; on suhteline õigus. Asjaõigused ja nende sisu sätestatakse seaduses ja asjaosalised ei tohi seaduses sätestatust omavahelise kokkuleppe alusel kõrvale kalduda. Võlaõiguses on aga ülekaalus paindlik ehk dispositiivne õigus. 157. Eesti õigus tunneb järgmisi asjaõigusi: omand, hoonestusõigus, servituudid [reaalservituut, isiklik servituut (kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus)], reaalkoormatis, hüpoteek, ostueesõigus. 158. Asjaõiguste absoluutsus, Publitsiteedipõhimõte, Tüübipõhimõte, Kausaalsuspõhimõte ja kokkuleppepõhimõte, muud põhimõtted (traditsiooni-, kande-, selguse-, vanuse-, liitumispõhimõte) 159. Kinnistusraamat peab olema avalik, et keegi ei saa end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. 160
püsivalt ühendatud ehitised oleksid erinevate isikute omandis. Seega on hoonestusõigus erandiks TSÜS § 54 lg 1 toodud reeglist, et kinnisasja oluliseks osaks on sellega püsivalt ühendatud ehitis. Ehitis on hoonestuõiguse oluline osa. Seetõttu ei ole ehitist võimalik võõrandada, küll aga on võimalik võõrandada hoonestusõigust. Hoonestusõiguse võib kinnistusraamatus seada ainult esimesele järjekohale (AÕS § 250). Samal järjekohal ei või olla muid asjaõigusi või märkeid. Hoonestusõiguse mõistest tuleneb, et see on tähtajaline õigus, teda võib seada kindlaks tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 99 aastaks. Hoonestusõigus on üldjuhul tasuline. Hoonestusõiguse lepingu sõlmimisel tuleb kindlaks määrata kas tasu suurus või selle arvestamise alused.Tasu hoonestusõiguse eest makstakse vastavalt kokkuleppele rahas või muudes asendatavates asjades, kusjuures hoonestusõiguse
vaid maatükk, mida koormatakse pandiõigustega. Lisaks pandiõiguste käibe usaldusväärsusele ei saa tähelepanuta jätta ka selliste ajaõiguste, nagu omandiõigus ning hoonestusõigus, käibe kindlust. Kinnistusraamatute kujunemisel ei saa mööda rooma õiguse nii positiivsest kui negatiivsest mõjust. Tänu rooma õiguses aktsepteeritud asja avaliku üleandmise nõuetele juurdus sajandite jooksul tava asjaõigusi edasi anda kohtu protokolli kandmise kaudu ning sellest kasvas välja kohtu poolt peetav register. Negatiivse mõjuna võib esile tuua, et rooma õiguse retseptsiooni tulemusena ei suudetud mitte igal pool Euroopas loobuda valduse üleminekul rajanevate omandi üleandmise vormide taasrakendamisest. Tugeva kinnistusraamatu tekkimise puhul on oluline ära märkida algselt linnavõimude poolt, hiljem riigi poolt sisseviidud katastripidamise tähtsust, mis sissekandeprintsiipi
kolmandate isikute vastu; tegemist on absoluutse õigusega. Võlaõigus on rajatud vaid kahe poole võlausaldaja ja võlgniku vahelisele õigussuhtele; On suunatud teatud kindla isiku vastu; on suhteline õigus. Asjaõigused ja nende sisu sätestatakse seaduses ja asjaosalised ei tohi seaduses sätestatust omavahelise kokkuleppe alusel kõrvale kalduda. Võlaõiguses on aga ülekaalus paindlik ehk dispositiivne õigus. 157. Eesti õigus tunneb järgmisi asjaõigusi: omand, hoonestusõigus, servituudid [reaalservituut, isiklik servituut (kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus)], reaalkoormatis, hüpoteek, ostueesõigus. 158. Asjaõiguste absoluutsus, Publitsiteedipõhimõte, Tüübipõhimõte, Kausaalsuspõhimõte ja kokkuleppepõhimõte, muud põhimõtted (traditsiooni-, kande-, selguse-, vanuse-, liitumispõhimõte) 159. Kinnistusraamat peab olema avalik, et keegi ei saa end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. 160
vara väärtusest Erilise kultuuriväärtusega asjad kuuluvad riigile Igamine tekib siis, kui isik valdab vallasasja heauskselt 5 aastat järjest KINNISOMANDI TEKKIMINE JA LÕPPEMINE Kinnisomand tekib kinnisraamatusse kandmisega, tehing on notariaalne Riik võib kinnisasja ka hõivata. Kinnisomand ulatub maapinnale ning mõningal määral õhuruumile ja maapinnale Tähistatud maal ei tohi viibida ilma omaniku loata Asjaõigusi on mitut liiki: Omand võib ette näha kitsendusi kahjulikud mõjutused, keelatud süvendamine, vaate piiramine Piiratud asjaõigused: o Servituudid (avalik tee, liiniservituudid jne) o Reaalkoormatis omanik peab maksma/tegema teatud tegusid o Hoonesusõigus annab õiguse püstitada maale hoone või rajatis. See on tähtajaline. Hoonestusõiguse eest tuleb maksta. Hoonestusõigus on
Omandamisõigus - asjaõiguslik ostueesõigus. Ooteõigus - õiguslikult kindlustatud väljavaade õiguse saamisele, sisuliselt eelaste. Asjaõiguslikud kasutusõigused. Kasutusvaldus - lisaks kasutamisele, on kasutusvaldajal õigus ka omandada kasutatava kinnisasja vilju Reaalservituut ja isiklik kasutusõigus - piiratud kasutusõigused. 3. Absoluutsuse põhimõte Asjaõigused omavad absoluutset kehtivust igaühe suhtes, st kõik peavad asjaõigusi järgima. Õigustatud isiku absoluutne valitsemisvõim. 4. Avalikkuse põhimõte Kuna asjaõigused kehtivad kõigi suhtes, peavad nad olema kõigile nähtavad, sh õiguste muudatused. Vallasasjade puhul kasutatakse selle tagamiseks valduse instituuti, kinnisasjade puhul kinnistusraamatut. Kehtib eeldus, et asja valdaja või kinnistusraamatusse kantud isik on asja omanik. Teistsugust väitev isik peab oma väidet tõendama. 5. Abstraktsiooni printsiip
(1)Järeldus: pandipidaja P ei saa nõuda kommertspandi realiseerimist OÜ-lt O AÕS § 276 lg 1alusel. (2)Hüpotees: pandipidaja P saab kommertspandi arvelt realiseerida tootmisseadmed AÕS § alusel. EELDUSED: V SEMINAR Auto parkimise kaasus A-le kuuluv kinnisasi on koormatud H kasuks hoonestusõigusega. Vastav kanne tehti kinnistusraamatus 12.03.2001.a. Muid piiratud asjaõigusi ega märkeid A kinnisasja registriosas ei ole. Nimetatud hoonestusõiguse registriosa 3ndas jaos on 13.08.2001.a sisse kantud isiklik kasutusõigus C kasuks, mille kohaselt võib C kõnealusel maatükil ühte sõiduautot parkida. Kuivõrd H ei paranda maatükil asuva maja katust, siis nõuab A H-lt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks. 11.02.2002.a kantaksegi hoonestusõigus A nimele. Peale seda sulgeb A krundi väravad ning keelab C-l parkimise.
riikidele inspiratsiooni kodifitseerimise alustamiseks tsiviilõiguses, riigiõiguses, haldusõiguses, kriminaal- ja protsessiõiguses. 18.Prantsusmaa kodifikatsioon. Välja oli töötatud 5 seaduste raamatut- esimene code civile ehk code Napoleone, code de civile, code de commerce, code de intstruction criminelle- kriminaalprotsessi koodeks, code de penal ehk kriminaalseadustik. Code civile- tsiviilseadustik. Koosnes kolmest raamatust- esimene raamat käsitles isiku õigusi, teine raamat asjaõigusi, kolmandas raamatus erinevaid omandiliike ning pärimis- ja obligatsiooniõigust.. Code de penal- 1810. Nullum crime põhimõte. Karistused jaotati kolme liiki: piinavad, häbistavad, paranduslikud. Piinavad olid surmanuhtlus, sunnitöö (eluaegne või tähtajaline), asumisele saatmine, karistusmaja (vabadusekaotus 5- 10 aastat), vangistus (10-20 aastat). Häbistavad karistused: häbipost, väljasaatmine, kodaniku õiguste kaotus ehk tsiviilsurm. Paranduslikud:
ut aliquod corpus nostrum aut servitutem nostram faciat, sed ut alium nobis obstringat ad dandum aliquid vel faciendum vel praestandum. (D. 44, 7, 3, pr) (Paulus Institutsioonide teises raamatus: Obligatsioonide olemus ei seisne mitte selles, et keegi mingi asja või servituudi meie omaks teeks, vaid selles, et teine isik on kohustatud meile midagi andma või tegema või oma kohustust täitma). Asjaõigusi iseloomustavad veel kaks omadust, et tagada nende äratuntavus (asjaõiguste avalikkus) ning asjaõiguste määratletus. Esiteks on asjaõigused ja nende hulk tänapäeval seadusega kindlaks määratud (numerus clausus'e põhimõte). Seaduses on reguleeritud konkreetse asjaõiguse sisu ja pooled ei saa seda oluliselt muuta. Samuti ei või pooled ise lepinguga luua uusi asjaõigusi. Erinevalt asjaõigusest on võlaõiguses see lubatud.
Põhiliseks õigusallikaks, mis reguleerib asjaõigusega seonduvat, on asjaõigusseadus (AÕS), samuti TSÜS, asjaõigusseaduse rakendamise seadus, korteriomandiseadus ja kinnistusraamatuseadus. Asjaõigused on või lõppemine (äramuutva tingimusega tehing) on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused (AÕS §5): Servituudid Reaalkoormatised Hoonestusõigus Ostu eesõigus Pandiõigus Seadusega võib sätestada ka muid asjaõigusi. Asi on kehaline ese (vt TSÜS §49 lg 1). Esemena on seaduses defineeritud asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks (vt TSÜS §48). Ese on kehaline siis, kui see on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletav ja reaalselt valitsetav. Õiguslikus mõttes on asjadeks ka taimed. Õiguskirjanduses on ese üldmõisteks, mis on võrdsustatud õigusobjektiga, mille alla mahuvad asjade kõrval ka kehatud esemed (nt õigused, nõuded) ja loomad
ossa, millest üks käsitleks kinnis- ja teine vallasasju. Vahetegemise põhjuseks on kinnisasjade surem tähtsus: kinnisasi on nii üksikisiku kui ka ühiskonna eksisteerimise aluseks. Määratletuse põhimõte (spetsiaalsusprintsiip) - Kõik asjaõigused kehtivad ainult üksikute asjade kohta - nn. määratletuse ehk spetsiaalsuse põhimõte. Seetõttu peavad asjaõiguslikud õigustehingud toetuma kindlatele individualiseeritud asjadele. Ei ole olemas ka asjaõigusi, mis hõlmaksid kogu asjade kogumit. Olgu see näiteks kas raamatukogu, kaubaladu või kogu ettevõte. Omand eksisteerib ainult igale üksikule kogumi hulka kuuluvale asjale. Asjade kogumi ülekandmisel tuleb üle kanda iga üksik asi, kusjuures ei ole siiski nõutav nimekirja koostamine üksikesemetest. Ka ühe asja väline külgeliitmine asjade kogumile ei tähenda veel seda, et asi peab jagama sellesse kogumisse kuuluvate ülejäänud asjade õiguslikku saatust.
volitatud isik; 3) teistele isikutele kuuluvate kinnisasjade koormamisel piiratud asjaõigustega RMK juhatus; 4) nõudeõiguse omandamisel RMK juhatus. (2) Vara omandamise lepingu sõlmib RMK juhatuse liige või tema volitatud isik. § 65. Vara omandamise kord (1) RMK omandab vara riigihangete seaduses sätestatud korda järgides. (2) Läbirääkimiste korras: 1) omandatakse kinnisasju; 2) omandatakse teistele isikutele kuuluvate kinnisasjadega seotud kasutus ja asjaõigusi; 3) koormatakse piiratud asjaõigustega teistele isikutele kuuluvaid kinnisasju; 4) omandatakse nõudeõigusi. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vara omandamiseks peab läbirääkimisi vara omandamise otsustaja või tema volitatud isik. (4) Vara omandamise läbirääkimiste pidamise kord sätestatakse RMK põhimääruses. (5) Teade vara omandamise kohta avaldatakse RMK veebilehel. 5. peatükk
põhjuslik seos, kahju tekitaja käitumise õigusvastasus ja suu ning deliktivõime olemasolu või seadusest tulenev vastutus. ASJAÕIGUSE KOHTA NB!!! 61. Nimeta asjaõigused Asjaõigused on AÕS § 5 järgi omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. Eeltoodud loetelu ei ole ammendav ja seaduses võib lisaks eelnimetatule sätestada ka muid asjaõigusi. NB!! 62. Nimeta ja selgita asjaõiguse põhimõtteid. 31 63. Mida tähendab hoonestusõigus? Selgita selle sisu. Hoonestusõiguse mõte on anda hoonestusõiguse omanikule õigus olla võõral kinnisasjal asuva ehitise omanik. 64. Nimeta ja selgita kasutusõigusi. 32 .
ei ole õigustatud teiselt abikaasalt endale ülalpidamist nõudma, kui ta suudab end ise ülal pidada või kui on lahuselu põhjustanud ise oma käitumisega. Kui abikaasad elavad lahus või kui üks neist tahab elada eraldi, võib üks abikaasa nõuda, et teine abikaasa loovutaks perekonna ühise eluaseme või osa sellest talle ainukasutamiseks, kui see on vajalik suurte isiklike vastuolude vältimiseks. Otsustamisel arvestatakse omandisuhteid ja piiratud asjaõigusi kinnisasjale, millel perekonna eluase asub. Eluaseme loovutamise võib määrata kindlaks tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui abielu lõppemiseni. Kui üks abikaasa on kohustatud loovutama perekonna eluaseme või selle osa ainukasutamiseks teisele abikaasale, võib ta sellelt nõuda õiglast kasutustasu 7. Abikaasade varasuhted kehtiva PKS-i järgi. Varasuhte liigid. Varaühisus (s.h vara valitsemine ja vara jagamine). Vara juurdekasvu tasaarvestus (s
kinnistusraamatust. Seadus annab pooltele võimaluse kujundada isikliku kasutusõiguse sisu kasutusõiguse aluseks oleva võlaõigusliku lepinguga ning teha see AÕS § 571 rakendamise kaudu kehtivaks kinnisasja igakordse omaniku või isikliku kasutusõiguse omandaja suhtes. Selline võlasuhete nähtavaks tegemine kinnistusraamatus ja neile sellega asjaõigusliku iseloomu andmine ei loo juurde uusi asjaõigusi, vaid täpsustab isikliku kasutusõiguse sisu. Enne kinnistusraamatu kande tegemist tuleb kontrollida, kas kinnistusraamatusse sissekantav kokkulepe ei ole vastuolus isikliku kasutusõiguse olemusega (ei moonuta selle põhilist asjaõiguslikku sisu) ega riku norme, mis kaitsevad avalikkust või kolmandate isikute huve. Juhul, kui isikliku kasutusõiguse sisu ei ole täielikult väljendatud kinnistusraamatu kandes, vaid
Seda ius civile't ei tule mingil juhul samastada praeguse aja tsiviilõigusega, sest neil mõlemal, nagu see ilmneb eespoolöeldusts, on erinev sisu ja ulatus. Reguleerib füüsiliste isikute vahelisi suhteid. Võlaõigus. Võlaõigus reguleerib lepingulisi ja lepinguvälisi suhteid/kohustusi. Koosneb omakorda kolmest alaosast: 1) võlaõiguse üldosa, 2) lepingute üksikud liigid, 3) lepinguvälised võlasuhted. V Asjaõigus. Asjaõigus reguleerib omandit ja piiratud asjaõigusi. Määrab reeglid vallasomandi ja kinnisomandi ning piiratud asjaõiguste (reaalservituudid, isiklikud servituudid, hoonestusõigus, ostueesõigus, pandiõigus) kohta, samuti sisaldab sätteid valduse, kinnisturaamatu, omandi kaitse ning kaasomandi kohta. A Perekonnaõigus. Perekonnaõigus reguleerib abielu ja vanemate-laste vahelisi suhteid. Peamisteks instituutideks on abielu, sugulusest tulenevad õigused ja kohustused, lapsendamine ja eestkoste. P Pärimisõigus
Kinnistusraamatusse kandmisega saavad AÕS § 59 lg 1 järgi järjekoha asjaõigused. Märke järgi määratakse AÕS § 63 lg 6 kohaselt selle õiguse järjekoht, mille kohta märge oli tehtud. Sellest tuleneb, et kui märge tagab kinnitusraamatusse kantava õiguse järjekohta, laieneb sellega ka märkele endale sisuliselt järjekohasuhe. Ka TMS §-st 158 tuleneb, et täitemenetlus ei mõjuta üksnes kinnistusraamatust nähtuvaid asjaõigusi, vaid ka õigusi, mille kohta on kinnistusraamatusse kantud üksnes märge. Asjaõigusseaduse § 591 lg 1 esimene lause näeb üldiselt ette, et kui kinnistusregistri ühte jakku tehakse mitu kannet, saavad need järjekoha, mis vastab registreerimise järjekohale kinnistuspäevikus. Sama tuleneb KRS § 30 lg 1 esimesest lausest. Märkeks, mis tagab õiguse järjekohta, on AÕS § 63 lg 1 p 1 ning AÕS § 63 lg-te 3-5 järgi kindlasti eelmärge. Järjekohasuhe ja tähendus on ka
seotud õigussuhteid nii paigalseisus kui ka nende muutumises. Põhiliseks õigusallikaks, mis reguleerib asjaõigusega seonduvat, on asjaõigusseadus (AÕS), samuti TSÜS, asjaõigusseaduse rakendamise seadus, korteriomandiseadus ja kinnistusraamatuseadus. Asjaõigused on või lõppemine (äramuutva tingimusega tehing) on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused (AÕS §5): Servituudid Reaalkoormatised Hoonestusõigus Ostu eesõigus Pandiõigus Seadusega võib sätestada ka muid asjaõigusi. Asi on kehaline ese (vt TSÜS §49 lg 1). Esemena on seaduses defineeritud asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks (vt TSÜS §48). Ese on kehaline siis, kui see on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletav ja reaalselt valitsetav. Õiguslikus mõttes on asjadeks ka taimed. Õiguskirjanduses on ese üldmõisteks, mis on võrdsustatud õigusobjektiga, mille alla mahuvad asjade kõrval ka kehatud esemed (nt õigused, nõuded) ja loomad. Võlaõiguse esemeks
Asjaõiguse allikad: 1. Põhiallikas:asjaõigusseadus 2. Eesti vabariigi PS 3. TsÜS 4. Asjaõiguse rakendamise seauds 5. Kinnisturaamatuseadus 6. Võlaõigusseadus 7. Korteriomandiseadus 8. Laeva asjaõigusseadus 9. Kinnisasja sundvõõrandamise seadus 10. Kommertspandiseadus. Asjaõiguse printsiibid: Absoluutsuse põhimõte- asjaõigused omavad absoluutset kehtivust kõigi suhtes Fikseerituse põhimõte- asjaõigused on rangelt fikseeritud ja uusi asjaõigusi pooled iseseisvalt luua ei saa. Avalikkuse põhimõte- kuna asjaõigused on absoluutselt kõigi suhtes peavad olema nad avalikkusele nähtavad. Selle tagab vallasasjade puhul valduse instituut ja kinnisasjade puhul kinnistusraamat. Määratletuse (spetsiaalsuse) põhimõte- igale asjale saad tekkida mingi asjaõigus eraldi, ka asjaõiguslik omand saab tekkida vaid ühele asjale , mitte aga asjade kogumikule. Ühe asja
seoses tekkivaid inimestevahelisi suhteid, sätestab tsiviilõigussuhte poolte subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused seoses asjadega ehk asjaõigused. Asjaõigust reguleerivaks põhiliseks õigusaktiks on asjaõigusseadus. Selle seaduse järgi on asjaõigused omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus, kusjuures seaduses võib lisaks neile sätestada ka muid asjaõigusi. Asi on kehaline ese. Tsiviilõiguses käsitletakse seaduses ettenähtud juhtudel asjadena ka õigusi ja neile kohaldatakse asjade kohta kehtivaid sätteid. Asju liigitatakse erinevatel alustel, mis kajastuvad asjade liikide nimetustes. Asju liigitatakse: o kinnis-ja vallasasjad; o asendatavad asjad; o äratarvitatavad asjad. Kinnisasi on maatükk e maapinna piiritletud osa. Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi.
avalduse põhjal. 146 6. Pantija kinnitused 6.1. Pantija esindaja avaldab ja tõendab: 6.1.1. Pandi Ese, millele käesolev kommertspant ulatub, on Pantija omandis. 6.1.2. kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni pole Pandi Ese koormatud käsipandi ega registerpandiga. 6.1.3. Pandi Esemele, millele käesolev kommertspant ulatub, ei ole seatud asjaõigusi kolmandate isikute kasuks, muuhulgas ei ole talle kuuluvatele kinnisasjadele seatud hüpoteeke ega vallasvarale kommertspante, välja arvatud pandid, millest on Pantija Pandipidajat eelnevalt kirjalikult informeerinud. 6.1.4. tema volitused on kehtivad, neid pole muudetud ega esindatava poolt tagasi võetud ja need ei ole lõppenud. 7. Notari selgitused 7.1. Notari poolt on lepingupooltele selgitatud: 7.1.1. Kommertspant tekib kommertspandiregistrisse kande tegemisega, mitte aga käesoleva
55. Kolmanda isiku õigustena KarS § 85 lg 2 esimese lause mõttes on käsitatavad kõik õigused, mis on konfiskeerimise objekti (eseme) suhtes isikul, kes ei ole ise Sellised kolmanda isiku õigused võivad hõlmata nii konfiskeeritud eset ennast - nt konfiskeeritud asja omandit asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 mõttes - kui ka konfiskeeritud eset koormavaid õigusi - nt konfiskeeritud asjal lausuvaid piiratud asjaõigusi (nt hüpoteek). 56. Eeltoodust järeldub, et KarS § 85 kohaselt kehtib kohtu või kohtuvälise menetleja konfiskeerimisotsustus üksnes riigi ja konfiskeerimisotsustuse adressaadi omavahelises suhtes. Tulenevalt KarS § 85 lg 2 esimesest lausest läheb konfiskeeritud asja omand või muu konfiskeeritud õigus KarS § 85 lg 1 alusel riigile üle vaid tingimusel, et konfiskeeritu kuulus konfiskeerimisotsustuse tegemise ajal isikule, kelle suhtes see otsustus on tehtud. Peaks aga
annaabi.ee 
