Eesti klaasitööstus Mis asi on klaasitööstus? Klaasitööstus on põhiliselt toorainetööstus, ehkki on välja töötatud palju viise, kuidas tööstuse konkurentsivõime säilitamiseks suuremahulistele toodetele väärtust lisada. Klaasitööstusele on iseloomulik, et enamikes tegevustes tekib suhteliselt vähe tahkeid jäätmeid Klaasitööstus Eestis Eestis on ehitusega seotud peamiselt aknaklaasi tootmine. Suurim ettevõte on Raplamaal asuv AS Järvakandi Klaas. Praegu on Järvakandis tehas, mis toodab pudeleid. Tehase asukoht on vähesobiv, sest toorainet pole lähedalt võtta ja tehas võitleb suurte raskustega. Ajaloost Klaasehistöö on Eesti professionaalse tarbekunsti nooremaid alasid, sest alles 1936. aastal loodi klaasi eriala Riigi Kunsttööstuskooli juurde. Eesti klaasikunsti mõjutasid algaastail kõige rohkem Põhjamaade (Soome, Rootsi) ja Tsehhi klaasikunst. 1960.70. aastad Kuna nõukogude perioodil olid Eesti klaasitööst...
seda ei tee üürnik, tagamaks Üürnikule vastavate teenuste kättesaadavuse; 3.2.3. kandma Eluruumi ja Sisustusega seonduvad remondikulud, kui nende kandmise vajaduse ei ole põhjustanud Üürnik. 3.3. Üürnikul on õigus majutada Eluruumi abikaasat, alaealisi lapsi või töövõimetuid vanemaid. Teiste isikute majutamiseks Eluruumi on vajalik Üürileandja kirjalik nõusolek. 3.4. Üürnik on kohustatud: 3.4.1. tegema Eluruumis või Sisustuse osas parendusi või muudatusi üksnes Üürileandja eelneval kirjalikul nõusolekul; 3.4.2. kasutama Eluruumi ja Sisustust vastavalt selle sihtotstarbele ja hoolikalt, sh hoidma Eluruumi ning Sisustust hävimise või kahjustumise eest; 3.4.3. hüvitama Üürileandjale Eluruumi või Sisustuse hävimisest, kaotsiminekust või kahjustumisest tuleneva kahju, kui ta ei tõenda, et ta ei vastuta selle tekkimise eest. Üürnik ei vastuta Eluruumi või
4.1. Üürileandjal on õigus: 4.1.1. kontrollida Üüriobjekti sihipärast kasutamist ja hooldamist ning teha Üürnikule ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks; 4.1.2. saada kokkulepitud suuruses ja tähtaegadel üüri vastavalt Lepingu tingimustele; 4.1.3. nõuda Üürniku poolt tekitatud kahju hüvitamist. 4.2 Üürnikul on õigus: 4.2.1 saada Üüriobjekt enda kasutusse hiljemalt [Üüriobjekti üleandmise kuupäev]; 4.2.2 teha muudatusi ja parendusi Üüriobjektile ainult pärast Üürileandjalt vastavasisulise kirjaliku loa igakordset saamist; 4.2.3 Lepingu lõppemisel võtta ära Üüriobjektile tehtud parenduse või muudatuse, kui see on võimalik Üüriobjekti kahjustamata. Kui parenduste või muudatuste äravõtmine ei ole võimalik, võib Üürnik nõuda Üürileandjalt hüvitist summa ulatuses, mille võrra on Üürileandja
likvideerimiseks; 4.1.4. nõuda Üürniku poolt tekitatud kahju hüvitamist. 4.2 Üürnikul on õigus: 4.2.1 saada Üüriobjekt enda kasutusse hiljemalt [äriruumide üleandmise kuupäev]; 4.2.2 kasutada takistamatult Üüriobjekti ja neis olevaid kommunikatsioone, s.h. elektrit, vett ja kanalisatsiooni vastavalt Üürniku vajadustele ning Üüriobjekti kasutamise eesmärgile; 4.2.3 teha muudatusi ja parendusi Üüriobjektil ainult pärast Üürileandjalt vastavasisulise kirjaliku loa igakordset saamist; 4.2.4 Lepingu lõppemisel võtta ära Üüriobjektile tehtud parenduse või muudatuse, kui see on võimalik Üüriobjekti kahjustamata. Kui parenduste või muudatuste äravõtmine ei ole võimalik, võib Üürnik nõuda Üürileandjalt hüvitist summas, mille võrra on Üürileandja nõusolekul tehtud
6 KOKKUVÕTE Inimesed, kes töötavad organisatsiooni jaoks on organisatsiooni jaoks kui kuld. Inimesi tuleb väärtustada, õiglaselt kohelda ja oma isikliku eeskujuga innustada eesmärkide saavutamisele. Organisatsioon ei saa pakkuda väljapoole paremat teenindust kui see on toimiv organisatsioonisiseselt. Alustada tuleb siseteenindusest. Kui siseteenindusega on kõik korras. Saavad ka väliskliendid ideaalse teeninduse. Kindlasti saab siseklienditeenindamises alati teha igas asutuses parendusi. Ja seda tulebki teha alustades sellest, et need tuleb leida. 7 VIIDATUD ALLIKAD Gröönroos C. 1999. The Relationship Marketing Process: Interaction, Communication McDougal 1992, 479 8 KASUTATUD KIRJANDUS Heli Tooman & Aare Mae. Inimeselt inimesele: Turismi-, hotelli ja tennindusala käsiraamat 9
· Vaata, mis on klientide tagasiside nt. hinnangud Tripadvisor'is, google'is, teised arvamused. · Vaata üle, kes on kontaktisik. · Suhtle ettevõtte kontaktisikutega - kas need on piisavalt huvitatud? (hubspot.com) KUIDAS TEGUTSEDA 1. Pange eesmärgid paika. 2. Tehke nimekiri ettevõttest, kellega te tahaksite koostööd teha. 3. Tehke koostööpakkumine ja kutsuge huvitatud partneri kohtumisele. 4. Tehke ühise pakkumise klientidele. 5. Analüüsige tulemusi. 6. Tehke parendusi uues kampaanias. Kasutage kogemust uute partnerite leidmiseks ja uute kampaaniate rakenduses. (PDCA) (I. Mann, Turundus ilma eelarveta) ÜHISTURUNDUSE LÄBIKUKKUMISE VÕIMALUSED · erinevad sihtgrupid · erinevad eesmärgid · meeskonnatöö puudumine · kohustuste võtmise ja andmise vältimine · pühendumise ja üksmeele puudumine ÜHISTURUNDUS KONKURENTIDEGA Eelised: · sarnane sihtgrupp · saab jagada kogemusi ja kompetentsi · saab ühineda jõudu, et siseneda uutele turgudele
töötamisel. 10 KOKKUVÕTE Ettevõtte kvaliteetse külastuskogemuse tagamisel on kliendirahulolu oluline komponent. Kõige olulisem on tagada kliendi vajadused ja soovid, olles selle protsessi juures professionaalne ning vastutulelik. Selleks, et kliendi ootuste ja soovidega kursis olla, peab organisatsioon pidevalt uurima, kui rahulolevad on kliendid ning millised tegurid mõjutavad seda enim, et vajadusel teha parendusi kliendikesksuse saavutamiseks. Uurimistöö esimeses osas tutvustati teeninduskultuuri kui erilise organisatsioonikultuuri olemust ning selle alla kuuluvaid tähtsaid mõisteid. Töös toodi välja peamised kliendirahulolu mõjutegurid – klienditeenindajate vastutulelikkus, kontakti loomine, usaldusväärsus, professionaalsus, ettevõtte sisustus, klienditeenindaja välimus ning informatsiooni kättesaadavus. Vastavalt neile teguritele keskenduti Denim Dream I
tingimustel; 4.2.3 oma õiguste ja kohustuste täitmisel segama võimalikult vähe Kasutaja majandustegevust; 4.2.4 tagama, et Lepingu kehtivuse ajal on Kasutusobjekt vaba Lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustest ning puudustest. 4.3 Kasutajal on õigus: 4.3.1 saada Kasutusobjekt enda kasutusse Lepingu kehtivuse ajaks; 4.3.2 teha muudatusi ja parendusi Kasutusobjektile ainult pärast Kasutusse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõusoleku saamist; 4.3.3 Lepingu lõppemisel võtta ära Kasutusobjektile tehtud parenduse või muudatuse, kui see on võimalik Kasutusobjekti kahjustamata. 4.4 Kasutaja on kohustatud: 4.4.1 kasutama Kasutusobjekti ja Lepingu lisas 1 nimetatud esemeid hoolikalt, vastavalt
keskkonda kui ressursse. Seeläbi oli ka lihtsam tagada tervisekaitse programmi edukas läbiviimine, mis oli oluline töötajate motiveerituse ning tervise parendamiseks. Suurettevõte Birse Rail Raudteede ehitusfirma Birse Rail (edaspidi BR) võttis omaks nö nulltolerantsi kultuuri. See vähendas märkimisväärselt tööõnnetuste hulka, parandas ohutust, vähendas ärikatkestusi ning tugevdas suhteid tarnealal. Tehti mitmeid parendusi: Tugi ülevalt – tegevjuhi ülesandeks sai tagada keskendumine initsiatiivile Ärijuhtide seas viidi läbi koolitusi kindlustusjuhtide poolt Rakendati otsest tööd, et tagada pädev tööjõud Kasu ärile: 1) Vähenesid töökatkestused ning liinide maasoleku ajad 2) Töötajate kõrgenenud kvalifikatsioon 3) Firma usaldusväärsuse tõus, kliendid sõlmisid rohkem korduv-lepinguid 4) Vähenes juhatuse ajakulu õnnetusjuhtumite uurimisele
Klienditeekond Klienditeekond personalivahendusega tegeleva ettevõtte ,,X" näitel Antud töö eesmärgiks on kavandada ettevõttes ,,X" klienditeekond, et viia sisse vajalikke parendusi ning suurendada klientide rahulolu ning ettevõtte konkurentsivõimet. Selleks koostasin klienditeekonna analüüsi etappide kaupa. · Esmane kokkupuude ettevõttega 1. Ajalehe reklaam - reklaamitakse tihti, et klientidele silma jääda; reklaamid on hästi ja arusaadavalt koostatud; reklaamina mõjub ka ajalehte pandud töökuulutus. 2. Kodulehekülg - info firma kohta; võimalus sisestada oma CV; kodulehel on üleval tööpakkumised. · Esialgne kontakt 1. Helistamine telefonile vastatakse mitte hiljem kui neljandal kutsumistoonil; telefonile on peale pandud automaatvastaja ja kliendile helistatakse tagasi esimesel võima...
2.3. teavitama üürnikku kõigist temale teadaolevatest eluruumi puudustest. Üürileandja ei vastuta puuduste eest, millest ta ei teadnud ega pidanudki teadma. 3.2.4. mitte keelduma üürnikule nõusoleku andmisest eluruumis parenduste ja muudatuste tegemiseks, kui see on vajalik eluruumi kasutamiseks; 3.2.5. mõjuva põhjuseta mitte sekkuma üürniku eraellu; 3.2.6. tasuma avariiremondi kulud kui avarii pole põhjustatud üürniku süül. 3.3. Üürnikul on õigus: 3.3.1. teha eluruumis parendusi ja muudatusi vaid üürileandja kirjalikul nõusolekul; 3.3.2. lepingu lõppemisel võtta ära eluruumis tehtud parenduse või muudatuse, kui see on võimalik eluruumi kahjustamata; 3.3.3. juhul, kui lepingu lõppemisel ilmneb, et eluruumi väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, nõuda selle eest mõistlikku hüvitist; 3.3.4. majutada temale üürile antud eluruumis oma abikaasat ja alaealisi lapsi ja töövõimetuid vanemaid
ettevõtete saavutusi ning publitseerimaks ja levitamaks nende kohta käivat teavet. See on Ameerika kõrgeim auhind innovatsiooni ja toimivuse täiuslikkuse kohta ning see antakse üle kord aastas Ühendriikide presidendi poolt isiklikult. Auhinda võidakse anda kuues kategoorias: tootmine, teenindus, väikeettevõtlus, haridus, tervishoid ja mittetulundusühingud. Kandideerimaks auhinnale ning näitamaks oma ettevõtte saavutusi ja parendusi peavad organisatsioonid kasutama Baldridge’i kriteeriume toimimise täiuslikkuse hindamiseks. Nendeks kriteeriumideks on: eestvedamine, strateegiline planeerimine, keskendumine kliendile ja turule, informatsioon ja analüüs, keskendumine inimressurssidele, protsessijuhtimine ja äritulemused. Kriteeriumid on kujundatud nii, et need aitaksid organisatsioonidel enesehindamise käigus parendada oma toimivust läbi pidevalt paraneva väärtuse klientidele ja ettevõtte üldise täiustamise.
tingimustel; 4.2.3 oma õiguste ja kohustuste täitmisel segama võimalikult vähe Kasutaja majandustegevust; 4.2.4 tagama, et Lepingu kehtivuse ajal on Kasutusobjekt vaba Lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustest ning puudustest. 4.3 Kasutajal on õigus: 4.3.1 saada Kasutusobjekt enda kasutusse Lepingu kehtivuse ajaks; 4.3.2 teha muudatusi ja parendusi Kasutusobjektile ainult pärast Kasutusse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõusoleku saamist. Kasutajal ei ole õigust nõuda Kasutusse andjalt Kasutusobjekti remontimiseks või parendamiseks tehtud kulutuste hüvitamist; 4.3.3 Lepingu lõppemisel võtta ära Kasutusobjektile tehtud parenduse või muudatuse, kui see on võimalik Kasutusobjekti kahjustamata. 4.4 Kasutaja on kohustatud: 4.4
selles elamiseks kokkulepitud tähtaja jooksul ja tingimustel, üürnik aga kohustub kasutama üüritud eluruumi vastavalt selle otstarbele ja maksma üüri. Üürile andja ei pea olema omanik. Üürilepingu järgi võib üürile andjaks olla eluruumi omanik või tema poolt selleks volitatud isik. 32. Üürile antud (kinnis)vara parendamise põhimõtted ja osapoolte õigused ning kohustused Üürnik võib üüritud asjale teha parendusi ja muudatusi üksnes üürileandja nõusolekul, mis on esitatud kirjalikku taasesitust võimaldavas vormis. Üürile andja ei või keelduda nõusolekut andmast, kui tehtavad parendused ja muudatused on vajalikud asja kasutamiseks või asja mõistlikuks majandamiseks.Eluruumi ja abiruumide ümberehitamine üürniku poolt võib toimuda eluruumi heakorra parandamise või abiruumide ratsionaalsema kasutamise eesmärgil ja seda
MAA RENDILEPING Käesoleva maa rendilepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Rendileandja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Rendileandja), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] ja (2) [Rentniku nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Rentnik), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga antakse Rentnikule kasutamiseks Lepingus toodud tingimustel maa asukohaga [kinnistu asukoht], milline on kantud kinnistusraamatusse [Tallinna/Tartu/Pärnu/Viru (mittevajalik kustutada)] Maakohtu kinnistusameti [kinnistusjaoskonna nimi] kinnistusjaoskonna registriosa nr [registriosa number] all, suurusega [hektarite ar...
Üürnikul on üüri alandamise õigus. See tuleneb põhimõttest, mille kohaselt ei pea üürnik maksma ei üüri ega kandma kõrvalkulusid aja eest, mil ta ei saanud sihtotstarbeliselt kasutada üüritud asja. Üüri hoiustamise õigus s.t et üürnik ei tasu üürileandjale üüri, mille saamiseks üürileandja õigustatud oleks. Samas ei jäta üürnik üüri mitte maksmata, vaid hoiustab selle notari juures. Kui üürileandja teostab asja parendusi ja muudatusi, siis tekib küsimus kas üürnik peab vastavaid mõjutusi taluma. Kui need mõjutused on vajalikud, siis lasub üürnikul talumiskohustus. Ja need mõjutused peavad olema vajalikud: 1. Asja säilitamiseks 2. Puuduste kõrvaldamiseks 3. Kahju ärahoidmiseks 4. Kahju tagajärgede kõrvaldamiseks Üürnik peab taluma ka seda, kui üürileandja asja üle vaatab kuhul kui ülevaatamine on vajalik asja säilitamiseks, võõrandamiseks või üürimiseks teisele isikule
..13 3. Lean Thinking vs JIT ............................................................................................ 13 Kokkuvõte................................................................................................................... 15 Kasutatud kirjandus .................................................................................................. 16 Sissejuhatus Kulusäästlik tootmine ja kulusäästlik mõtteviis on alguse saanud mõttelaadist, mille järgi tuleb parendusi läbi viia kõige ökonoomsemal moel, pöörates erilist tähelepanu raiskamiste (jaapani k muda) vähendamisele. Just in time tootmine ehk õigeks ajaks tootmine, LEAN sesukohalt peab olema materjal ja asjad valmis õigeks ajaks. Näiteks materjal peab olema valmis kui seda vaja on , seadmed tööks valmis kui vaja on ja tellimus ja tooted peavad valmis olema õigeks ajaks, et kleindini viia. Referaadi koostamiseks olen kasutanud erlinevaid allikaid, mis kõik analüüsivad
vendade vahelisest vendade, õpilaste ja Kas vanemad/hooldajad väärkohtlemisest. Seda saab vanematega ja paku tuge. rakendavad kokkulepitud teavitada kui vanemlikku Tee parendusi, kui vaja. sekkumist. hooletussejätmist. Kui vanemad tegutsevad 5.samm: Hindamine aktiivselt õpilase heaolu Edasine sekkumine ei ole
inventeeritakse kaardimaterjali ja riiklike registrikoodide põhjal ning vajadusel peab inventuurikomisjon tegema inventuurinimekirja märkmeid oma ettepanekute osas. NB! Asutuse inventuurinimekirjas saavad kajastuda ainult varad, mis: - kuuluvad juriidiliselt linnale, sh ka need varad, mille linn on kapitalirendile andnud; - on linna asutuse poolt kasutus- või kapitalirendile võetud. Seega ei saa linna asutuse bilansis olla näiteks teise juriidilise isiku varale tehtud parendusi (nt trammiteede parendused). 9.2. Varade spetsiifikast tulenevad täiendavad inventuuritoimingud - kinnisvarainvesteeringud (vara klassid 154000 154090) Kinnisvarainvesteeringuna käsitletavate varade kasutamisel peab olema äriline eesmärk. Teatud juhtudel võib linn kasutada mingit osa kinnisvaraobjektist enda äritegevuses ning mingit osa renditulu teenimise eesmärgil. Juhul kui need kinnisvaraobjekti osad on funktsionaalselt ja
Kuus sigmat on sisuliselt edasiarendus Demingi PDCA tsüklist (plan-do-check-act) DMAIC probleemilahendamise tsükkel. DMAIC eestikeeles tähendab tinglikult 5-ks sammuks jagatud struktureeritud probleemilahenduse protsessi määratle, mõõda, analüüsi, parenda ja ohja. > Defineeri probleem (Define); > Mõõda probleemi ulatust ning seda mõjutada võivaid faktoreid (Measure); > Analüüsi protsessi (Analyze); > Rakenda parendused (Implement); > Ohja/ kontrolli protsessi ning parendusi (Control). Probleemi defineerimisel tuleb otsida vastuseid järgmistele küsimustele: > Mis on protsessi väljund? > Mis on probleemi sisu, kas on olemas selle mõõdikud ja kasutatavad andmed > Määratleda probleemi olulisus kliendile, organisatsioonile ja organisatsioonisisestele gruppidele. > Kas lahendused on ilmselged või vajavad edasist uurimist? > Mida probleem tähendab rahaliselt? > Keda protsess puudutab, kes peaksid olema lahendusmeeskonnas olema? 6
suurendamine nt millised on kulud ja millega seotud. Õppimine mõõtes selgub, mis on hästi ja mis vajab järeleaitamist. Hindamine ühtlustatud mõõdikute korral on võimalus võrrelda end (omi protsesse) teiste organisatsioonidega (benchmarking). Protsesside muutmise ehk parendamise olemus, vajalikkus (ehk põhjused) ja levinumad eesmärgid. Projekti läbi sünnivad investeeringud, tehakse näuetele vastavaid parendusi, standardimine ja optimeerimine, automatiseerimine. Parenduste käigus on vaja eraldi hoida as is ja to be protsessid. Lean'i (ehk timmitud) juhtimise / tootmise põhimõtted (filosoofia) ja põhikomponendid. Lean timmitud ehk sujuv (tootmine ja/või juhtimine) ... sai alguse II maailmasõja järel Jaapani autotööstusest (Toyota), sellele eelnes (traditsiooniline) masstootmine. Põhimõtted · lähtuvad kõik protsessid kliendi vajadustest st protsessidest kõrvaldatakse
1. Pärimislepingu sisu Pärimislepingud- määratakse pärijaks või annakusaajaks teine lepingupool või isik. Lepingu vorm -notariaalne 2. Abieluvaralepingu sisu. abikaasad määravad kindlaks vastastikused õigused ja kohustused erinevalt seadusest 3. Loetle asjaõiguslikud lepingud ja iseloomusta neid lühidalt VÕÕRANDAMISLEINGUD- asjade omanike vahetus KINNISOMANDI KITSENDUSI REGULEERIVAD LEPINGUD- teed, tehnovõrgud ,juurdepääs avalikult kasutatavale teele kasutuslepingud REAAL-ja ISIKLIKUD SERVITUUDILEPINGUD- kasutusvalduse lepingud, isikliku kasutusõiguse lepingud (AÕS § 172-228) HOONESTUSÕIGUSE LEPING- hoonet ehitada võõral kinnisasjal OSTUEESÕIGUSE LEPING asjaõiguslik ostueesõigus igakordse omaniku kasuks HÜPOTEEGI ehk PANDILEPINGUD- kelle kasuks on pant seatud ,on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel 4. Ühinguõiguslepingud ja nende sisu ÄRIÕIGUSEST TULENEVAD LEINGUD- reguleerivad äriühingute moodustamist ja te...
· Orienteeritus personaalsusele versus massidele · Orienteeritus sihtrühmadele versus kõikidele kõike · Orientatsioon suurepärasele külastuselamusele versus keskpärasusele · Eristumine, unikaalsus, originaalsus versus tavapärane, ,,meie ka" · Kliendikesksus versus tootekesksus Klienditeekonna analüüsimise lõppeesmärgiks on selge plaani kavandamine, mille abil saab teadlikult ellu viia vajalikke parendusi, tõsta klienditeekonna (ehk tervikliku teenindusprotsessi) kogukvaliteeti, suurendada klientide rahulolu ning organsiatsiooni konkurentsivõimet. Kokkuvõtvalt võib öelda, et klienditeekonna juhtimine tähendab üldise ehk kogukvaliteedi juhtimist.6 1.3.3 Kvaliteediplaan Kvaliteediplaan on dokument, mis spetsifitseerib, kelle poolt ja milla mis protseduure ning seonduvaid protsesse tuleb rakendada eri projekti, toote või lepingu puhul.
Päevane osakond Xxnimixx xxxxx rühm ETTEVÕTTEPRAKTIKA ARUANNE Juhendaja: xxnimixxx xxxnimixx Tallinn 2009 1.Sisukord 2.Sissejuhatus. Tallinna Polütehnikumi 4 kursuse esimesel semestril toimus kooli õppetöö raames ettevõtte praktika. Praktika eesmärgiks oli töökogemuste saamine nii elektriliste praktilistite tööde näol kui ka üld töökogemuse saamine(distsipliin jne.). Praktika kestuseks oli 17 nädalat ja see toimus 03ndast oktoobrist kuni 6nda jaanuarini. Antud praktika teostamiseks valisin mina praktikajuhendaja Lembit Annuse abil ettevõtteks AS KH Energia-Konsult. Valisin selle ettevõtte eelkõige praktikajuhendaja soovitusel ning ka sellepärast, et antud ettevõtte tegeleb just minu erialaste töödega. Ette tõtates kokkuvõttes võin öelda, et olen valikuga rahul. S...
TARTU ÜLIKOOLI PÄRNU KOLLEDŽ Turismiosakond Kvaliteedijuhtimine Teenuste disain ja juhtimine Magistriõppekava Kursusel omandatud teadmiste hindamise test ● Testi leiate ÕIS-ist ning selle eesmärgiks on kvaliteedijuhtimise alaste teadmiste kinnistamine. ● Saatke vastustega test hiljemalt 01.12.2015. a. aadressil: [email protected] ● Testi hindamisel kasutatakse põhimõtteliselt samu põhimõtteid, mis on esitatud Töö (nelja eksamhinde saamiseks vajaliku töö) hindamiseks iseseisvate tööde juhendi lõpul. Testi sooritamise eest on võimalik saada kuni 30 punkti. Nimi: Esitamise kuupäev: Test koosneb kahest osast: I osa – Kvaliteedi teoreetilised käsitlused II osa – Kvaliteedi mõõtmise ja...
keskkonnainfo andmine *ei leidu häid indikaatoreid 10. Tark linn * Kas ja kuidas saab defineerida tarka linna? Termin, millel täpset definitsiooni pole. Ühe jaoks infotehnoloogiline, teise inimeste kaasamine protsessidesse, kolmandale energiasääst. Käsitleja vaatenurk. Igal juhul on tegu linna tõhusamaks ja paremaks kasutamiseks mõeldud mõistega ja igal linnal on omad targa linna lahendused. Parendusi viiakse läbi „tagantjärgi“, aga on olemas ka uusi linnu, kus katsetatakse uusi tehnoloogiaid (ressursikulukas), neid linnu päriselus ei kasutata. Tark linn ei ole alati roheline või ökoloogiline. * Milliseid valdkondi saab targalt planeerida? • Kõrgtehnoloogia, • Majandus (rahvusvaheline koostöö, e-võimaluste kasutamine, jätkusuutlik majanduskasv),
Üürilepinguga kohustub üks isik(üürileandja) andma teisele isikule(üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu(üüri).*üürile andja ei pea olema omanik(ilmselt on otsene ja seaduslik valdaja); *kasutatav nii kinnis- kui vallasvara puhul. 38. Üürile/rendile antud (kinnis)vara parendamise põhimõtted (üürniku/rentniku ja üürile/rendile andja õigused ning kohustused) üürnik võib üüritud asjale teha parendusi ja muudatusi üksnes üürile andja nõusolekul mis on esitatud kirjalikku taasesitust võimaldavas vormis. Üürile andja ei või keelduda nõusolekut andmast kui tehtavad parendused ja muudatused on vajalikud asja kasutamiseks või asja mõistlikuks majandamiseks. 39. Üüri-/rendilepingu lõpetamise ja uuendamise põhimõtted üürniku/rentniku tegevusest sõltuvalt - - erakorralne ülesütlemine: põhjus on mõjuv,kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt
Üürilepinguga kohustub üks isik(üürileandja) andma teisele isikule(üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu(üüri).*üürile andja ei pea olema omanik(ilmselt on otsene ja seaduslik valdaja); *kasutatav nii kinnis- kui vallasvara puhul. 38. Üürile/rendile antud (kinnis)vara parendamise põhimõtted (üürniku/rentniku ja üürile/rendile andja õigused ning kohustused) – üürnik võib üüritud asjale teha parendusi ja muudatusi üksnes üürile andja nõusolekul mis on esitatud kirjalikku taasesitust võimaldavas vormis. Üürile andja ei või keelduda nõusolekut andmast kui tehtavad parendused ja muudatused on vajalikud asja kasutamiseks või asja mõistlikuks majandamiseks. 39. Üüri-/rendilepingu lõpetamise ja uuendamise põhimõtted üürniku/rentniku tegevusest sõltuvalt - - erakorralne ülesütlemine: põhjus on mõjuv,kui selle esinemisel ei saa
tööks vajalikke ressursse. (Tint) 3 Kulusäästliku mõtlemise raames üritavad ettevõtted eelmainitud kolmele töövaldkonnale keskenduda. Silmas tuleb pidada aga seda, et tegemist on inimestekeskse tegevusega, mistõttu parendustesse tuleb kaasata töötajaid. Tööriistadest ja keerulistest masinatest olulisem on see, et personal mõistaks, mida nad tegema peavad ning viiks reaalselt kulusäästlikke parendusi ellu. Kindlasti peab aga kaasatud olema terve organisatsioon, seda nii erinevate osakondade kui ka juhtkonna tasandil, kuna vastasel juhul ei saavutata täit potentsiaalset kasu. (Tint) Kulusäästlikku mõtlemist ettevõtte tegevusse juurutades on väga tähtis, et organisatsioonikultuuri muudetakse nii, et see on vastavuses kulusäästvate printsiipidega. Sageli on need põhimõtted väga teistsugused sellest, millega ollakse harjunud, ning tunduvad
rendileandja hüvitise ette maksma. (VÕS § 348 lg 1) 9) teatud juhtudel taluma renditõstmise nõuet (nt, kui rendieseme parendamise tõttu saab esemest suuremat tulu, kui võiks seda korrapärase majandamisega saada, aga mitte enne kui see suurem tulu on juba saadud (VÕS § 348 lg 2) Rentniku õigused : 1) rendileandja kirjalikul nõusolekul muuta rendilepingu eseme tavalist majandamisviisi, samuti teha tavapärast korrashoidu ületavaid muudatusi ja parendusi rendilepingu esemele üksnes. Kui rendileandja annab muudatusteks või parendusteks nõusoleku, võib ta endise olukorra taastamist nõuda üksnes juhul, kui taastamise kohustus oli kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. (VÕS § 349 lg 1) Evelin Jürgenson Kinnisvaraõigus I Lk 8/ 9 2) nõuda 2 aastat pärast lepingu sõlmimist Põllumajandusliku rendilepingu muutmist (VÕS § 350 lg 1)
kasutama üüritud eluruumi vastavalt selle otstarbele ja maksma üüri. Üürile andja ei pea olema omanik. (Eesti Vabariigi elamuseadus § 28 (2) Üürilepingu järgi võib üürile andjaks olla eluruumi omanik või tema poolt selleks volitatud isik). Kasutatav nii kinnis- kui vallasvara puhul. 35. Üürile antud (kinnis)vara parendamise põhimõtted ja osapoolte õigused ning kohustused- Üürnik võib üüritud asjale teha parendusi ja muudatusi üksnes üürileandja nõusolekul, mis on esitatud kirjalikku taasesitust võimaldavas vormis. Üürile andja ei või keelduda nõusolekut andmast, kui tehtavad parendused ja muudatused on vajalikud asja kasutamiseks või asja mõistlikuks majandamiseks. (Eesti Vabariigi elamuseadus) § 43. Elu- ja abiruumide ümberehitamine Eluruumi ja abiruumide ümberehitamine üürniku poolt võib toimuda eluruumi heakorra
üldse flamenkotantsu nõuetele. See selgus alles tantsutundide käigus.Kui saali omanik ei nõustu ootama, siis on tema volitatud üürilepingu erakorraliselt üles ütlema ja nõudma tekitatud kahju hüvitamist. Saali omanik ei nõustunud sellega ja nõudis üüri kohest tasumist, hoiatades, et vastasel korral ta esitab hagi kohtusse üürivõla sissenõudmiseks koos viivistega vastavalt lepingule. 9.1. Kuidas lahendada vaidlus. Üürnik võib üüritud asjale teha parendusi ja muudatusi üksnes üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul. Üürileandja ei või keelduda nõusoleku andmisest, kui parenduste ja muudatuste tegemine on vajalik asja kasutamiseks või asja mõistlikuks majandamiseks. Pooled olid suure saali remondis üürilepingus kokku leppinud. Samas aga ilmnes, et remont nõuab suuri lisakulutusi. Tulenevalt VÕS § 285 on juhul, kui
(1) Valdaja võib nõuda tema poolt asjale tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, välja arvatud juhul, kui ta on valduse saanud omavoliliselt. Muude kulutuste hüvitamist võib valdaja nõuda vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1042. (2) Valdajal on õigus asjale tehtud kulutustega loodud parendused asja küljest ära võtta tingimusel, et ta taastab väljaantava asja endise seisundi. Selline õigus on välistatud, kui parenduste äravõtmine ei ole parendusi rikkumata võimalik või kui valdajale hüvitatakse väärtus, mis kulutustega loodud parendusel oleks pärast asjast eraldamist. Rikkumise kõrvaldamise ja rikkumisest hoidumise nõue ehk negatoorhagi (AÕS § 89). Kui tegemist on omandi rikkumisega, mis ei ole seotud valduse kaotusega, saab esitada negatoorhagi. Koos negatoorhagiga võib esitada ka kahjuhüvitusnõude. (Nt naabril ohtlik hoone, mis võib vajuda teise naabri maale).
- maa hulk on kindel ja piiratud suurus - maad ei saa hävitada - kinnisvaral on kolm mõõdet: kahemõõtmeline maatükk, õhuruum ja maapõu Kinnisvara asukohast tulenevad omadused: - topograafilised omadused - maapinna siseehitus - maatüki suurus ja kasutatavus - taristu - maatüki kasutusviis - ligipääsetavus Kinnisvara koosneb materiaalsest ja immateriaalsest osast. Materiaalses osas saab eristada loodusvara (maapind, mavarad jm) ja kinnisvarale tehtud parendusi (nt ehitised või inimese poolt rajatud mets). Immateriaalsed varaosad on kinnisvaraobjektiga seotud õigused ja kohustused (asjaõigused, kitsendused, tegevusload jm). Kinnisvara koosseis olemuse järgi: - maa ja muud loodusvarad - parendused - õigused ja kohustused Kinnisvara ulatus määratakse seadusandluse, planeeringu, konkreetse objekti suhtes siduvate lepingutega ja registrikannetea. Kõrgus on reeglina nii kaua kuni tekivad ühised huvid, sügavus on
vana) programmi töötlusaja kestus (To) suhe modifitseeritud (parendatud) programmi töötlusaega (Tm), S=To-Tm/Tm*100. Kiirendus rööptöötlusel: Sp=Ts(töötlusaeg jadatöötlusel/Tp(töötlusaeg rööptöötlusel). Rööptöötluse efektiivsus: Ep=kiirendus/protessorite arv. 17. Amdahli seadus ja selle olemus. Amdahli seadus kirjeldab seda, kuidas muutub kogu arvuti (süsteemi) jõudlus (informatsiooni töötlusaeg) pärast seda, kui arvuti (süsteemi) mingis osas viiakse sisse parendusi, mis tõstavad selle osa jõudlust, st vähendavad infotöötluseks kuluvat aega. Amdhali seadust esitatakse sageli kiirenduse (S) kaudu. 18. Jõudlustestid, nende hierarhia. Jõudlustestid on teatavad standardsed programmikogumid, mida käitatakse hinnatavail arvuteil, enamasti eesmärgiga saada nende riistvara jõudluslikke näitajaid, kuid jõudlusteste rakendatakse samuti ka tarkvara efektiivsuse (talitluskiiruse) hindamisel. Jõudlustestimisel saadud tulemuste interpreteerimisel
Hoone) või rendiruumi seisundit; 7.4.3 Rentniku tegevus häirib teiste Hoone üürnike või muul viisil kasutajate tegevust või huve; 7.4.4 Rentnik ei ole täies ulatuses tasunud rendi või muid Lepingus nimetatud tasumisele kuuluvaid makseid või võlgnevusele lisanduvat viivist 1 (ühe) kuu jooksul tasumise tähtaja möödumise päevast arvates; 7.4.5 Rentnik teeb rendiruumides ümberehitusi või parendusi ilma rendileandja loata; 7.4.6 Rentnik on andnud rendiruumi ilma rendileandja eelneva kirjaliku nõusolekuta allüürile või muul viisil kolmandate isikute kasutusse; 7.4.7 Rentnik on muul, Lepingus sätestamata viisil oluliselt rikkunud Lepinguga kokkulepitud tingimusi. 7.5 Rentnikul on õigus Leping igal ajal olenemata põhjusest erakorraliselt ennetähtaegselt üles öelda, teatades sellest rendileandjale kirjalikult ette vähemalt 3
tulemused - ettevõte jääb loorberitele puhkama, liikudes edasi lihtsalt vanast inertsist. Nii ei märgatagi, kuidas piirangud on nihkunud muudesse valdkondadesse ning kunagised head lahendused ei tööta enam. Sellepärast on kohe algusest peale koos logistiliste lahendustega vaja käivitada ka pideva arengu mehhanism, et jälgida täideviimist, koguda andmeid protsesside toimimise ja tulemuste kohta ja viia nende põhjal läbi parendusi. Selline tagasisidesüsteem ei lase juhtide tähelepanul uinuda ja annab aegsasti hoiatusi, kui kurss vajab korrigeerimist. (Eesti juhtimisvaldkonna uuring 2005..., 138) Teine sagedane probleem on, et ettevõttes tekib n-ö TOC-i entusiastide klubi või üksikud eestvõitlejad, kes on oma valdkonnas häid tulemusi saavutanud ning proovivad nüüd ka teisi veenda. Kui aga erinevate osakondade ja inimeste arusaamad ei ole
146. Üleandja võib nõuda saajalt üleantu tagastamist kui: kohustust ei ole olemas; kohustust ei teki; kohustus langeb hiljem ära. 147. Kulutuste tegijal ei ole õigust nõuda kulutuste hüvitamist, kui: ta ei ole temast tulenevate asjaolude tõttu teisele isikule kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud; isik, kelle esemele kulutusi tehti, nõuab kulutusi teinud isikult kulutustega tehtud parenduste äravõtmist ja see on parendusi rikkumata võimalik; isik, kelle esemele kulutusi tehti, vaidles eelnevalt kulutuste tegemisele vastu; kulutuste tegemine esemele oli seadusest või lepingust tulenevalt keelatud. 148. Kahju õigusvastase tekitamise sätted kaitsevad isikut tema absoluutsete õiguste ja õigushüvede õigusvastase rikkumise eest. Tegemist peab olema just absoluutse õigusega (omand, piiratud asjaõigused, isikuga seotud õigused, autoriõigus jms), sest seda peab arvestama igaüks. Seadus tagab isikule, kelle
ajakulu. Mida kauem on hoones vaba pinda, seda vähem üüritulu arendaja ka saab. Algusaastate kehvem üüritulu omab üldjuhul mõju ka projekti edasise väärtuse osas, kuna projekti väärtuse hindamisel on senine rahavoog oluline sisend ning käivitamisraskused viitavad ka võimalikele ohumärkidele tulevikus. (Brueggeman, Fisher 2008, 255) Üüritulude puhul on oluline vahet teha ka nominaalse ja efektiivse üürimäära vahel. Nominaalne üürimäär võib sisaldada ruumide parendusi ja soodustusi, mis kõik vähendavad efektiivset üürimäära. Erinevad nominaalset üürimäära alandavad kokkulepped on tänapäeval väga tavalised. Praktikas on üldjuhul avalikustatud nominaalse üürimäära näitajad, mis muudab turuolukorra analüüsimise keeruliseks ningmille mõjul hinnatakse üürimäärasid küllaltki tihti turu tegelikest tasemetest kõrgemateks. Maaklerid ja üürileandjad ei ole huvitatud soodustuste
hinnata hästi ka iga töötaja tugevusi ja nõrkusi seoses iga grupi normide ja ohutuse kultuuri hindamisega, mida ta juhendab. · See on põhiliselt tema töö ennetada ohtlike harjumuste/reeglite tekkimist ja tagada heade ohutuse praktikate kasutamise. Tagasiside · Eesmärk on vahetada vajalikku informatsiooni ja veenduda, et asjadest on õigesti aru saadud ning saada vajalikku informatsiooni toimimise kohta, et vajadusel viia ellu parendusi. · Võimalused: Küsida Intervjuu Küsimustik paberil või veebis Arenguvestlused Uuringu läbiviimine · Uuringu eesmärgi püstitamine · Sihtgrupi määramine · Küsimustiku koostamine · Küsimustiku testimine · Küsimustiku läbiviimine · Küsitluse tulemuste kogumine · Tulemuste analüüsimine ja kokkuvõtete tegemine · Tulemuste tutvustamine Uuringu eesmärk · Uuring võib olla info kogumine ja analüüsimine otsuse tegemiseks
Muud kulutused (toreduslikud, kasulikud) hüvitatakse vastavalt VÕS §1042. Need kulutused hüvitatakse määral, mille võrra omanik on seeläbi rikastunud, võttes arvesse kas need kulutused on omanikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused asja suhtes. Valdajal ei ole õigust asja kinni pidada kuni kulutuste hüvitamiseni. Omanik võib nõuda kulutusi teinud isikult parenduste äravõtmist kui see on võimalik parendusi rikkumata. Sel juhul vabaneb omanik ka vastavate kulutuste hüvitamisest. Negatoornõudega saab omanik kõrvaldada kasutamis- ja käsutamisõiguse rikkumist. Igasuguse rikkumise kõrvaldamine mis ei ole seotud valduse äravõtmisega ja mida ei saa kõrvaldada vindikatsiooninõudega. Omanik võib selle nõude suunata vahetult rikkujale või panna selle maksma kohtu kaudu negatoorhagi esitamisega. Nõuet nim ka hoidumisnõudeks. Selle juures pole
sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. Üürnik - peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. Eluruumi üürnikul on õigus üürileandja nõusolekuta majutada üüritud eluruumi oma abikaasat, alaealisi lapsi ja töövõimetuid vanemaid, kui üürilepingus ei ole kokku lepitud, et üürnik võib seda teha üksnes üürileandja nõusolekul. Üürnik võib üüritud asjale teha parendusi ja muudatusi üksnes üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul. Üürileandja ei või keelduda nõusoleku andmisest, kui parenduste ja muudatuste tegemine on vajalik asja kasutamiseks või asja mõistlikuks majandamiseks. Üür ja kõrvalkulud Kõrvalkulud - lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või
rööptöötlusel , rööptöötluse efektiivsus). Hakkab lk 48, valem + ül!! Lk 57 kiirendus rööptöötlusel ja rööptöötluse efektiivsus 17. Amdahli seadus ja selle olemus. Samamoodi valemid + ül lk 53 Amdahli seadus kirjeldab seda, kuidas muutub kogu arvuti (süsteemi) jõudlus (informatsiooni töötlusaeg) pärast seda, kui arvuti (süsteemi) mingis osas viiakse sisse parendusi, mis tõstavad selle osa jõudlust, st vähendavad infotöötluseks kuluvat aega. Parendama=paremaks tegema* 18. Jõudlustestid, nende hierarhia. Jõudlustestid on teatavad standardsed programmikogumid, mida käitatakse hinnatavail arvuteil, enamasti eesmärgiga saada nende riistvara jõudluslikke näitajaid, kuid jõudlusteste rakendatakse samuti ka tarkvara efektiivsuse (talitluskiiruse) hindamisel.
meetodist ja varu maksumuse seis Väikevahendid töövahendid, mille kasutuskestus on alla ühe aasta või riigiasutuste puhul soetusmaksumus on alla 640. On olnud jaotatud viide rühma - tööriistad, masinaosad, majandusinventar, eririietus, vooditarbed arvestust peetakse analoogselt põhivaraga - inventarikaartidel erinevalt põhivahenditest ei arvestata kulumit Reeglina ei fikseerita ka parendusi ja remonte Varade amortisatsioon · vara soetusmaksumuse jaotamine eeldatavale kasulikule tööeale · Kasulik tööiga -ajavahemik, mille jooksul materiaalset põhivara on otstarbekas kasutada. · Amortisatsiooni / kulumi määr (norm) on protsent varade soetusmaksumusest ning on pöördvõrdeline vahendi kasutusajale. · Amortisatsiooni norm määratakse aastaks. · raamatupidamise sise-eeskirjades kehtestatakse amortisatsiooni normid,
disain Implementatio n- realiseerimine Modifitseeritud mudeli juures, Vertification- saab minna ka vastavalt iga kõik mis astme juurest eelneva juurde, puudutab töö et teha parendusi eelmises. tegemist (kodeerimine, programeerimi ne, valideerimine Maintenance
kohustuse täitmine teise isiku asja ajamiseks (A on B-le võlgu. C maksab A võla ns ära), tehingu tegemine (A märkab raamatupoes teost, mida B juba ammu tahtnud on. A ostab rmt ära). Hoiab ära vastutuse või kahju tekkimise või suurenemise (A takistab juhiloata B-l rooli minemast, A sõidab autoga, B kargab teele, A sõidab kraavi, et otsasõitu vältida). Esineb juhte, kus isik soodustab nii ennast kui teist. Nt üürnik parendab korterit ning üürileandja ütleb, et tegi parendusi enda jaoks. Piisab sellest kui asjaajamine ulatub kasvõi osaliselt teise isiku huvisfääri 3-2-1-168-14. 30. Mida tähendab teise isiku soodustamise tahtlus kui ÕKAA eeldus ning missugune on õiguslik olukord siis, kui asjaajaja eksib soodustatu isikus? Saab jaatada, kui asjaaja teab, et asi kuulub võõrasse huvisfääri ja teiseks ta tahab kasvõi osaliselt tegutseda teise isiku kasuks. 3-2-1-1-15 ja -129-16. kui A märkab, et tema naabri B ridaelamu boks
146. Üleandja võib nõuda saajalt üleantu tagastamist kui: kohustust ei ole olemas; kohustust ei teki; kohustus langeb hiljem ära. 147. Kulutuste tegijal ei ole õigust nõuda kulutuste hüvitamist, kui: ta ei ole temast tulenevate asjaolude tõttu teisele isikule kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud; isik, kelle esemele kulutusi tehti, nõuab kulutusi teinud isikult kulutustega tehtud parenduste äravõtmist ja see on parendusi rikkumata võimalik; isik, kelle esemele kulutusi tehti, vaidles eelnevalt kulutuste tegemisele vastu; kulutuste tegemine esemele oli seadusest või lepingust tulenevalt keelatud. 148. Kahju õigusvastase tekitamise sätted kaitsevad isikut tema absoluutsete õiguste ja õigushüvede õigusvastase rikkumise eest. Tegemist peab olema just absoluutse õigusega (omand, piiratud asjaõigused, isikuga seotud õigused, autoriõigus jms), sest seda peab arvestama igaüks. Seadus tagab isikule, kelle
Kõik ülejäänud juhtumid tuleb lahendada VÕSi järgi (§ 1018 + 1023 lg 1, § 1028 + 1032 lg 1 – võib viia SK kohaldamiseni, § 1042, § 1033 lg 2). Nende nõude aluste omavahelised seosed ja eeldused tuleb KINDLASTI selgeks teha. 84. Missugused seaduses sätestatud asjaolud välistavad KuluK-i? Asjaolud on sätestatud § 1042 lg 2 p 1-4. P 1 järgi pole võimalik nõuda kuluk-it, kui asja omanik nõuab parenduste ära võtmist ja see on võimalik parendusi rikkumata. P 2 selle järgi pole kul hüv nõuet, kui tegija ei teatanud kavatsusest hakata kulutusi tegema. P 3 on välistatud nõue, kui eseme omanik vaidleb vastu kulutuste tegemisele ja P 4 alusel on nõue välistatud, kui kulutuste tegemine oli seadusest/lepingust tulenevalt keelatud. 85. Mis asjaolusid tuleb KuluK-i korral arvestada nõude suuruse kindlaksmääramisel? § 1042 lg 1. Aluseks võetakse aeg, millal ese omanikule tagastatakse või millal eseme tagasi saanud
Mida kauem on hoones vaba pinda, seda vähem üüritulu arendaja ka saab. Algusaastate kehvem üüritulu avaldab üldjuhul mõju ka projekti edasisele väärtusele, kuna projekti väärtuse hindamisel on senine rahavoog oluliseks sisendiks ning käivitamisraskused viitavad ka võimalikele ohumärkidele tulevikus. (Brueggeman, Fisher 2008, 255) Üüritulude puhul on oluline vahet teha ka nominaalse- ja puhasüüri ehk netoüüri vahel. Nominaalne üürimäär võib sisaldada ruumide parendusi ja soodustusi, mis kõik vähendavad kätte saadavat efektiivset netoüüri. Erinevad nominaalset üürimäära alandavad kokkulepped on tänapäeval väga tavalised. Praktikas on üldjuhul avalikustatud nominaalse üürimäära näitajad, mis muudab turuolukorra analüüsimise keeruliseks ning mille mõjul hinnatakse üürimäärasid küllaltki tihti turu tegelikest tasemetest kõrgemateks. Maaklerid ja
tulenevalt VÕS § 283 lg 1. Üürnik peab lubama ka üürileandjal asja üle vaadata, kui ülevaatamine on vajalik asja säilitamiseks, võõrandamiseks või üürimiseks teisele isikule. Seejuures peab üürileandja õigeaegselt üürnikule teada andma tehtavatest töödest ja asja ülevaatamisest ning mõjutuste tegemisel arvestama üürniku huve. VÕS § 284 lg 1 kohaselt võib üürileandja teha asjale parendusi ja muudatusi ning üürnik peab taluma parenduste ja muudatustega seotud töid ning muid mõjutusi, kui tööd ja mõjutused ei ole üürnikule ebamõistlikult koormavad. Üürileandja võib teha parandusi ja muudatusi kasutusse antud asja suhtes üksnes juhul, kui üürniku on paranduste ja muudatuste tegemistest ette teavitatud. Tulenevalt VÕS § 284 lg 2 peab üürileandja vähemalt kaks kuud enne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
