Facebook Like
Küsitlus


Sotsiaal ja õigusfilosoofia (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on riik? Rahvusvaheline õigus ning kas see on olemas ?
  • Mis juhtus ajastutel ja millega filosoofid tegelesid ?
  • Miks üks ajastu muutus teiseks ?
  • Mis on ülikooli ülesanne ?
  • Millal algab ja milla lõpeb ?
  • Paljudel elualadel ?
  • Mis saame kogemusega ja sünteesime, kuidas teame ?
  • Kuidas me tunneme ära ja viime ellu õige otsuse ?
  • Mis on siin probleem ?
  • Miks neid riike üldse vaja on ?
  • Kes arendas mõõdukat realisimi ?
  • Mida tähendavad ?
  • Kui tal puudub vabadus ?
 
Säutsu twitteris

Sotsiaal ja õigusfilosoofia


Jagamismajanduse küsimus, sotsiaalmeedia , Donald Trump
Tähelepanu puudus – vaimuhaigused – emotsioonide kasv – valetamine (Trump)
Mis on riik? Rahvusvaheline õigus ning kas see on olemas?
Robotkohtunikud – ntks kiiruskaamera, maksekäsu kiirmenetlus
Eesmärk – aru saada kaasajast ja prognoosida tulevikku
  • Kaasaja ühiskond
  • Õigus kaasajas
  • Tuleviku prognoos ja mida see kaasa toob
    Igast asjast/teooriast/filosoofist tuleb teada natuke – tuleb seostada kaasajaga
    Ntks avalikus sektoris, kus tuleb luua õiguslikud normid, filosoofiline ehk maailmavaateline kontseptsioon/// leida normi filosoofiline taust
    Grupitöö: seos tänapäevaga ja tegeliku eluga ja näited, mis moodi on Kanti filosoofia rakendatav tänapäeval, liikumine üldiselt üksikule
    *hüperreaalsus – sotsiaalmeedias toimuv on reaalsem kui elu ise + fake news (libauudised), reklaamide näide, tegelikkuses olukorda juhtunud pole
    * trollide vabrikud, eesmärk kallutada lugejat
    Valuutad *krüptoraha – bitcoin ja muud *lennumiilid -> raha ei ole enam raha ja riik ei ole enam riik?
    Krimmi annekteerimine

    Postmodernism


    1979
    Michelle Foucault ja teised
    Sisustatakse koos mõistega modernism . Tõe ja õiguse legitimeerimise modernistlikust piirist
    Marju Luts , sissejuhatus õigusfilosoofiasse . 40 lk
    Jean- Francois Lyotard : “The Postmodern Condition “(1979). Michel Foucault, Jacque Derrida : “Limited Inc”, Ludwig Wittgenstein – midagi ei ole väljaspool konteksti (veeklaas pooltühi või pooltäis)
    Modernism – inimene on võimeline ületama sotsiaalsed olud ja jõudma kõrgema tõeni; suured narratiivid, kommunism , heaoluühiskond
    Post-modernism
    Suured ideed ja suurte narratiivide eitamine (mingi lugu või idee, sündmustekirjeldus, ntks kommunism), on palju väikeseid narratiive; Teadmine ei ole heterogeenne ega absoluutne; Midagi ei ole väljaspool konteksti; Konteksti loob teatud sotsiaalne grupp; On modernismi osa; Oluliseks muutub keelemäng (maine kujundamine).
    Palju väikseid narratiive. Tõde on konstrueeritud sotsiaalse tegelikkuse kaudu. Ntks Metoo muutumine, kui sotsiaalne tegelikkus muutub siis muutub ka narratiiv . keelemäng, ntks sõna koondamine kasutus, väljendite valik
    Wittgenstein – keelemängu teooria
    Teemad
    Filosoofia – tarkuse armastus, tänapäeval pigem üldised küsimused
    1. Õiguse üldised küsimused
    2. Ühiskondlik areng ja filosoofia küsimused ajateljel, murrang, heaolu vabadus ja väärtus filosoofias, komplekssuse tehisintellekt
    3. inimõigused
    4. Õiguspositivisim ja normativism , loomuõigus, Nürnbergi trial
    5. Utilitarism – Mill, eriosa
    6. liberalismreformierakond , pensionitesüsteem, ravimite katsetused , aborditeema
    7. sotsiaalne õiglus, 82% rikkusest kuulub 1% ühiskonnast, keda peab üleval pidama, pagulased , Kant
    8. formalism ja realism kohtumenetluses , tõde
    9. Legitimeeritus on aktsepteeritavus; tõe ja õigus aktsepteeritavaks muutmine modernses aspektis
    Tõda kohtus – mis saab kui keegi valetab
    10. globaliseerumine ja terrorism , äärmusluse tekkepõhjused
    11. kuhu edasi?
    Ajatelg – üldiselt üksikule, filosoofia paigutatakse ajaloolisse konteksti
    Antiikaeg -> Keskaeg -> Uusaeg (võibolla ka modernism) -> Postmodernism
    Mõelda mis juhtus ajastutel ja millega filosoofid tegelesid? Vaata millal elas, paigutada ajateljele et arusaada millised olid teemad!!!
  • Antiikaeg – Aristoteles , Sokrates , Platon : filosofeerisid üldistel teemadel , maailm kui selline, olemine, religioon ( Zeus ja Hera ) – sai läbi sõdadega; mõista ümberringi toimuvat (paradigmaatiline murrang)
  • Keskaeg – Augustinus , Acquino Thomas , jumal, religioon ( ristiusk ) (muutus sest ei usutud junalat, tööstuslik revolutsioon )
  • Uusaeg/Modernism – narratiiv, absoluutne tõde ja õitseng, Saksa Reich, Kant, Locke , Hobbes , Rousseau – sai läbi sõdade tulemusel, suured ideed – marksism , liberalism (muutus sest sõjad ja m´pettumus)
  • Postmodernism – eitus eelnevale, Derrida, Wittgenstein, Lyotard, suurte narratiivide eitamine
    Praegu ei ole me enam postmodernismis (murrangus) ja oleme nüüd jõudnud uude ajastusse, nüüd on vaja tugevat juhti kes väärtusi kehtestab et tekiks taas ühiskonnas rahu?
    Majanduslik innovatsiooni – mis tuleb ühiskonnas järgmisena ning hakatakse seda pakkuma ja tarbima
    Miks üks ajastu muutus teiseks? Ühiskond arenes ja sõjad, kriisid ; nüüd hüpe interneti tõttu – arvutite areng
    *Micahel Sandel – filosoofia superstaar, „Justice“, ny times bestseller , kõike filosoofe on võimalik paigutada 3 kategooriasse : (ühiskonna) heaolu, (üksikisiku) vabadused, väärtused
    *kvootide üle otsustamine
    Kaasus
    Aristoteles oleks kaasuse puhul nõus õpilase 83%iga vastu võtma – ehk võtta vastu kes on tõesti parim
    Aristoteles – õigus on teleoloogiline (mõttekohane, eesmärk), kõigepealt tuvastada eesmärk, leida mis on auväärne, võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt
    Telos - mõte
    • Mis on ülikooli ülesanne? Kas eesmärk on võimaldada targematel õppida, tagada sotsiaalne võrdsus lõppastmes, tegeleda teadustööga või midagi muud ntks arendada ühiskonda?

    Sisse saab see, sõltuvalt mis on ülikooli eesmärk
    Kaasus – kuidas panna kaasust filosoofi elementi
    Bob töötas väikelinna poes, temaga samas vahetuses töötas Mary , kes on töötanud alla aasta. Mary läks taharuumi kuni Bob oli lõunal ja Mary helistas lastele. Rikkumine tähendas Maryle töökoha kaotust, Bob võttis süü enda peale ja kaotas töö.
    Kaupluse juhataja oli ka Bobi parim sõber – juhataja poolt oma parima sõbra lahti laskmine, kas see on õiglane? Sõpruse küsimus,
    Auväärsuse sisustamine : vaba tahe ehk võimalus valida ja kõikide faktide teadmine -> kui kahte elementi ei esine siis tegevust ei saa pidada auväärseks ega seda ka maha laita
    -Bobi käitumine on õiglane, va see et ta valetas aga vaja vaadata eesmärki, kaalus mitme variandi vahel; telos ei puuduta tõde vaid heatahtlikkust
    -telos – tööd ei peaks tegema isikud kes sellega hakkama ei saa
    Väärtuste seos omadustega, kedagi ei tohi diskrimineerida
    Grupitöö telos on õppimine ehk iseendale ja teistele teema selgekstegemine

    Grupitöö


    Grupitöö kannab nii õppimis- kui õpetamisfunktsiooni. Õpetamisfunktsioon kannab endas ka meetodit. Grupitöö peab sisaldama:
  • Fakte - peamiste filosoofide seisukohtade kokkuvõtet.
  • Meetodit - vähemalt 2 õiguslikku või ühiskondlikku probleemi, mis on lahendatud valitud filosoofia seisukohtade järgi (s.o teooria kinnistamine läbi näidete)

    Paradigmaatiline murrang


    Paradigma on maailmavaade, mingi väärtus/ veendumus ühiskonnas, suur idee
    PARADIGMAATILINE MURRANG leiab aset, kui:
    Veendumuse või väärtuse murdumine
    Tehnomajanduses peegeldumine
    Poliitikas muudatud
    Kas eesti või lääne ühiskonnale on omane mõni neist?
    Ntks meeste ja naiste rollid ja võrdõiguslikkus; vanad rollid on ajatanud ennast; muutub see et meeste ja naiste rollid segunevad, 1) majandus ja elu areng – füüsilist tööd on vaja järjest vähem teha; 2) töökohad kaovad ära 3) valgekraed ja sinikraed on asendunud roosakraedega – mees kes teeb varasemalt naise tööks peetud tööd (põetaja, keda on alati ühiskonnas vaja) 3) muutunud on kuidas tehakse tööd – paindlikkus 9-5 või paindlikud töösuhted
    Kas murdumine peegeldub tehnoloogias – jah, aga poliitikas- jah, ntks paremäärmuslikud poliitilised jõud EKRE

    Komplekssus ( complexity ), siin mitte keerukus


    Kõik on kõigega seotud
    Mingi küsimus võib olla keeruline aga mitte kompleksne – ntks 50-50 olukorrad
    *koondab enda korraga mitmeid erinevaid muutujaid, näiteks vaba turg , poliitline süsteem, nutitelefon, inimorganism
    Bensiini hind – aktsiis, toornaftahind ( OPEC ), maailmakord (tornaado, puurkaev läheb põlema, mingi uus tuumalepe, mis võib viia hinna alla). Näited: Poliitika – raske kontrollida, mis toimub välispoliitikas või Nutitelefon – helistamine, ilmateade , sotsiaalmeedia
    *ühtset määratlust on raske leida, mitmete erinevate osade interaktiivsus
    John Holland – millal algab ja milla lõpeb? Ntks millega algab ja lõpeb liivahunnik, mitu tera ?
    Hayek – inimene oma mõistusega ei suuda tabada, kuidas toimib ühiskonda ega teha ennustusi seejuures; normid peavad olema võimalikult vabad ja riiik peaks võimalikult vähe reguleerima, inimesed käituvad spontaanselt vastavalt sellele kuidas on nende huvid
    Herbert Spencer– kõik aspektid ja iseõppivad agendid
    *ettetrükitav tekst telefoni poolt, youtube’i soovitused; tegeletakse ka tehinintellekti küsimusega; milline näeb välja maa peale ühiskonna väljasuremist?
    Inimkond sureb enda tegevuse tulemusel? Saastatus , viiruste tugevnemine ja inimkonna nõrgenemine (elame aina steriilsemalt), kalavarude vähenemine
    *juristidel on võimalik luua iseenda komplekssust ? ja
    *kehtib paljudel elualadel? Ntks ainult lauluhäälest ei piisa et olla edukas – vaja on marketingi, ühiskondlikku aktiivsust ja palju muud
    Toomas Hendrik Ilves – tark riik hoolitseb selle eest et meie ….
    Lugemine
    Filosoofia on – tarkusearmastus ja püüdlemine tarkuse poole aga ka sophos kui mingi ala asjatundja ; on kui küps armastus (ma vajan sind sest armastan sind).
    Kant – filosoofia on inimliku mõistuse loomulik ehk loomusesse kuuluv anne, mitte vajadus aga olemine inimesena.
    Sotsiaalfilosoofia on sotsiaalse käitumise, ühiskonna interpretsioonide ja sotsiaalsete institutsioonide tõlgendamisega seotud küsimuste uurimine pigem eetiliste väärtuste kui empiiriliste suhete poolest, inimsuhted;
    Õigusfilosoofia – õiguse aluseid käsitlev õigusharu, rõhuasetus õigusel
    Filosoofia on alati ja kõigis oma vormides tegelenud inimliku olemise põhiprobleemidega nende kõiksuses. Muu filosoofia on loodusfilosoofia, keelefilosoofia ehk regionaalfilosoofiad. Küsimused üldse, ükskõik mis eluküsimustes üldsusest rääkimine. tugeva üldistusasmtega.
    Def. Filosoofia - Teadus Üldistest küsimustets. Esemeks huvi terviku vastu, meetod induktsioon ja deduktsioon
    Õigusfilosoofia vaates õigusele sisaldub alati ka vaade olevale üldse kogu selle terviklikkuses ja kõikehaaravuses. Õigusfilosoofia on üks osa praktilisest filosoofiast (Aristoteles ja Kant).
    Teoreetiline filosoofia – ontoloogia (õpetus olevast ), gnoseoloogia (teadmine, tunnetus, know -how), loogika , psühholoogia, esteetika
    Praktiline filosoofia – aksioloogia (väärtusõpetus), moraalifilosoofia ( eetika ), õigusfilosoofia
    Sünteetika – mis saame kogemusega ja sünteesime, kuidas teame? Kas vaatamae, kaatsume või mingi asi on peas teoreetiliselt sünteesitud. Subjekti suhe objekti
    Sotsioloogia – ühiskonnateadus, oluline subjekt ja nende omavaheline suhe
    Õigusdogmaatika – teadus õigusest
    Õigusfilosoofias käsitletakse õiguse põhimõttelisi küsimusi, juriidilisi põhiprobleeme: õigusfilosoofia olemus, õiguse olemus, õiguse muutumine, õiguskorra struktuur, õiguse tunnetamise võimalikkus ja viisid, õiguse kehtimise alused, põhiväärtuste roll õiguses, õiguse põhistatus jne ...
    Definitsioon – õigusfilosoofia on teadus, mis käistleb õiguse põhiprobleeme filosoofiale omasel kombel ja filosoofiliste meetoditega.
    Varem filosoofia kui jumalik tarkus, ent tekkis eri teaduste emantsipatsioon filosoofiast (eraldumine). 18-19 saj. Loomuõiguslikud kodifikatsioonid, viis äärmusliku seaduspositivismini. Samuti levis lugemisoskus ja raamatud, mistõttu ülikoolid polnud enam niivõrd elitaarsed, vaja oli muuta nad uurijate ühendusteks. Saksa klassikaline idealism – Kant, Fichte , Schleiermeier, Humboldt . Õigusteaduses valitsevaks suunaks sai ajalooline koolkond, rajaja Gustav Hugo, 3 punkti mida saab õigusteaduses vaadelda – 1. mis on õiguspärane (õigusdogmaatika) 2. kas see on mõistusepärane, et see on nõnda (õigusfilosoofia) 3. Kuidas on see saanud õiguspäraseks (õigusajalugu). Nüüdseks lisandunud ka õigusteooria ja õigussotsioloogia.
    Õigusdogmaatika tegeleb positiivse õigusegs, teadus positiivsest ehk kehtestatud õigusest, ei kritiseeri
    Õigusfilosoofia on kehtiva süsteemi suhtes välisvaatleja, kritiseerib kehtestatud õigust
    Õigusdogmaatikat saab määratleda teadusena positiivsest ehk kehtestatud õigusest. Positiivne õigus on asetatud või määratud ehk kehtestatud õigus (kehtestatud seadused) ning ka otsustamises määratud ehk õiguspraktikast väljakasvanud õigus. On määratletav sillana üldise abstraktse seaduse ja elulise juhtumi vahel – toimib seadusandlue ja õiguspraktika vahele jääval abstraktsioonitasandil. Lisaks kehtivale õigusele on selle ülesandeks ka konkreetsete lahendite üldistamine.
    Tänapäeval on õigusdogmaatika nii kehtivad seadused, kui ka seadusest kõrgemalseisvad väärtused (Radbruch). Väärtusmastaapide formuleerimine ja põhistamine, Okko Behrends (isikute veendumused, seadusandja eesmärgid, seaduse formuleeringute kritiseerimine ). Samas jääb õigusdogmaatika alati talle eeldusena antud kehtiva süsteemi raamidesse – see on süsteemi suhtes immanentne.
    Õigusfilosoofia on aga süsteemi suhtes transtsendentne (metatasand). Süsteemi vaadeldakse väljastpoolt. Õigusfilosoofia ülesanne – kontrolliinstants positiivse õiguse kehtimisaluste suhtes. Erinevus õigusdogmaatikast tuleneb ka metoodilisest põhihoiakust (dogma puhta mõistuse toimimine ilma kriitikata, igasugune dogmaatika vajab uskumist, ei seata kahtluse alla teadusharu aluseid/ eeldusi ), õigusfilosoofias on kohustus kontrollida kõiki oma eeldusi ja võimalusi kriitiliselt (ükski asi pole täielikult vastatud ning kahtleb ka enese vajalikkuses , täielik allutatus kriitiikale). Õigusfilosoofia olemuslik küsimuseasetus on alati küsimine õige õiguse või õige õiguse idee järele – deontoloogiline küsimuseasetus (Vecchio). Küsimused ntks kunstlik viljastamine vms ja selle õiguslik sisuse õigusfilosoofiliselt ja õigusdogmaatiliselt.
    Objekt -> vaatlus -> protokoll -> seaduspärasus -> teooria
    Õigusteaduse uurimise objekt ei ole püsiv, mistõttu puudub teadusele omane invariantsus (on samas invariantsed omadused). Õigusteooria püüab olla loodusteaduslikult eksaktne teadus. 20. Sajandil pidi õigusteadus saama valitsevast positivistlikust õigusfilosoofiast, ühiskondlikke fakte loodusteadusliku täpsusega uurivaks õiguslikuks teaduseks.
    Kaufmann – õigusteooriat ja õigusfilosoofiat eristab esimese orienteeritus õiguslike nähtuste vormilistele ja ja teise suunatus nende sisulistele küsimustele. Marksistlik -leninistlik lähenemine ehk õigusfilosoofia ja –teooria on sama ning sellega uuritakse varasemate autorite õpetusi. Sisuliselt langeb õigusfilosoofia ja –teooria uurimisaine kokku. Ka õigusteooria tegeleb õiguse põhiprobleemidega, on metadogmaatiline mõtlemine. Õigusteooria valdkonnad on – normiteooria, seadusandlusteooria, õiguskeele teooria, õiguslik argumentatsiooni- ja otsustamisteooria, juriidiline meetodiõpetus, juriidiline semantika , retoorika , toopa, hermeneutika jne.
    *Erinevus õigusfilosoofia ja –teooria vahel on, et õigusfilosoofiasse kuulub lahutamatult ka hinnanguline moment, kui õigusteooria on pigem loodusteaduslikult kirjeldav teadus.
    FIlosoofia üldse - Ühe või teise teaduse eseme all mõistetakse ainet või valdkonda mida see teadus uurib ehk see on antud teaduse objekt, (HUVI TERVIKU VASTU. Tänapäeval tehakse vahet teaduse materiaal - ja formaalobjektil. Materiaalobjekt on antud teaduse uuritav konkreetne ese tervikuna (ntks õigus tervikuna). Formaalobjekt on see eriline uurimisala, mis tuleneb erinevatest vaatepunktidest ja küsimuseasetustest, millega üks või teineteadus läheneb materiaalobjektile (riigiõigus, tsiviilõigus vms). Emantsipatsioon – sõltuvus, alluvus.
    Eri ehk üksikteadustenimetus ütleb, et nende uurimistegevus on suunatud erilisele, üksikule. *Filosoofial on huvi aga terviku vastu (formaalobjekti totaalsus). Õigusfilosoofial nagu muul filosoofial ei ole kindlat materiaalobjekti, kas seega filosoofial üldse on ese?
    Meetodi all mõeldakse järjekindlalt teostatavat uurimisviisi ehk teed (laiem tähendus) või tunnetamine , objekti reprodutseerimise viis mõtlemises ( kitsas tähendus). Kr. K meta – järgi, hodos – tee (methodos). Õigusfilosoofia meetod on tema objekti tunnetamisel järjekindlalt teostatav uurimisviis ehk meetod on nende reeglite summa, mida mõtlemisel tuleb tunnetusprotsessis järgida. Kaks põhilist viisi on induktsioon (üksikutest faktidest või omadustest tuletatakse üldised väited) ja deduktsioon. Täielikuks induktsiooniks nim. Meetodit kui üldistav väide mingi nähtuste hulga kohta on tuletatud kõigi selles hulgas leiduvate nähtuste vaatlemise põhjal. Mittetäielik induktsioon ehk ekstrapolatsioon, mingi osa antud liiki nähtustel teatud tunnuse kindlaksmääramisel tehakse järeldus, et sama tunnus on ka ülejäänud antud liiki nähtustel. Deduktiivse meetodi puhul toimitakse vastupidi – üldisest väitest järeldatakse üksikfaktid (ntks Aristoteles ja süllogistika).
    Õigusfilosoofia ülesanne on, tema teema on *õige õigus*, seda võib nimetada ka *õiglaseks õiguseks* või *õigluseks*. Tekib 2 põhiküsimust: mis või milline on õige otsus? Ja kuidas me tunneme ära ja viime ellu õige otsuse? ÕIGE MÕTLEMINE
    Õigusfilosoofia peab töötama välja kriteeriumid positiivse õiguse ‚õigsuse‘ hindamiseks (see on ka erinevus õigusteooriast). Õigusfilosoofia võib aidata kaasa mõtlemisviisi muutmisele. Arusaamine ja ka reflekteerimine väljendab kogemust ja sellega horisontide avanemist uutele kogemustele. Õigusfilosoofia on teoreetiline aga sellel on praktiline väljund inimeste ja juristide mõjutamisel - vastutus.
    2 ptk.
    Õigusfilosoofia põhisuunad on loomuõigus ja positivism . Loomuõigus –piirid tähendavad õiguse kriteeriume, millele peaks vasrtama ka positiivne
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Registreeri ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile


    Konto olemas? Logi sisse

    Vasakule Paremale
    Sotsiaal ja õigusfilosoofia #1 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #2 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #3 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #4 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #5 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #6 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #7 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #8 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #9 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #10 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #11 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #12 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #13 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #14 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #15 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #16 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #17 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #18 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #19 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #20 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #21 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #22 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #23 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #24 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #25 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #26 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #27 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #28 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #29 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #30 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #31 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #32 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #33 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #34 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #35 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #36 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #37
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-05-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor v2rskekreem Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Filosoofia - Teadus Üldistest küsimustest. Esemeks huvi terviku vastu, meetod induktsioon ja deduktsioon. Õigusfilosoofia vaates õigusele sisaldub alati ka vaade olevale üldse kogu selle terviklikkuses ja kõikehaaravuses. Õigusfilosoofia on üks osa praktilisest filosoofiast (Aristoteles ja Kant).
    Teoreetiline filosoofia – ontoloogia (õpetus olevast), gnoseoloogia (teadmine, tunnetus, know-how), loogika, psühholoogia, esteetika.
    Praktiline filosoofia – aksioloogia (väärtusõpetus), moraalifilosoofia (eetika), õigusfilosoofia.
    Sünteetika – mis saame kogemusega ja sünteesime, kuidas teame? Kas vaatamae, kaatsume või mingi asi on peas teoreetiliselt sünteesitud. Subjekti suhe objekti.
    Sotsioloogia – ühiskonnateadus, oluline subjekt ja nende omavaheline suhe.

    Märksõnad


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    87
    doc
    Filosoofia materjale
    32
    doc
    Keskaja filosoofia
    110
    doc
    Õigusfilosoofia ajalugu
    20
    docx
    Filosoofia p eriood
    59
    pdf
    Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse
    83
    doc
    Õiguse sotsioloogia
    51
    docx
    Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks
    60
    doc
    Filosoofia SH





    Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Konto olemas? Logi sisse

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun