Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Sotsiaal ja õigusfilosoofia (0)

Tallinna Ülikool - Õigus - Õiguse filosoofia
5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on riik Rahvusvaheline õigus ning kas see on olemas?
  • Mis juhtus ajastutel ja millega filosoofid tegelesid?
  • Miks üks ajastu muutus teiseks?
  • Mis on ülikooli ülesanne?
  • Millal algab ja milla lõpeb?
  • Paljudel elualadel?
  • Mis saame kogemusega ja sünteesime kuidas teame?
  • Kuidas me tunneme ära ja viime ellu õige otsuse?
  • Mis on siin probleem?
  • Miks neid riike üldse vaja on?
  • Kes arendas mõõdukat realisimi?
  • Mida tähendavad?
  • Kui tal puudub vabadus?

Sotsiaal ja õigusfilosoofia


Jagamismajanduse küsimus, sotsiaalmeedia , Donald Trump
Tähelepanu puudus – vaimuhaigused – emotsioonide kasv – valetamine (Trump)
Mis on riik? Rahvusvaheline õigus ning kas see on olemas?
Robotkohtunikud – ntks kiiruskaamera, maksekäsu kiirmenetlus
Eesmärk – aru saada kaasajast ja prognoosida tulevikku
  • Kaasaja ühiskond
  • Õigus kaasajas
  • Tuleviku prognoos ja mida see kaasa toob
    Igast asjast/teooriast/filosoofist tuleb teada natuke – tuleb seostada kaasajaga
    Ntks avalikus sektoris, kus tuleb luua õiguslikud normid, filosoofiline ehk maailmavaateline kontseptsioon/// leida normi filosoofiline taust
    Grupitöö: seos tänapäevaga ja tegeliku eluga ja näited, mis moodi on Kanti filosoofia rakendatav tänapäeval, liikumine üldiselt üksikule
    *hüperreaalsus – sotsiaalmeedias toimuv on reaalsem kui elu ise + fake news (libauudised), reklaamide näide, tegelikkuses olukorda juhtunud pole
    * trollide vabrikud, eesmärk kallutada lugejat
    Valuutad *krüptoraha – bitcoin ja muud *lennumiilid -> raha ei ole enam raha ja riik ei ole enam riik?
    Krimmi annekteerimine

    Postmodernism


    1979
    Michelle Foucault ja teised
    Sisustatakse koos mõistega modernism . Tõe ja õiguse legitimeerimise modernistlikust piirist …
    Marju Luts , sissejuhatus õigusfilosoofiasse . 40 lk
    Jean- Francois Lyotard : “The Postmodern Condition “(1979). Michel Foucault, Jacque Derrida : “Limited Inc”, Ludwig Wittgenstein – midagi ei ole väljaspool konteksti (veeklaas pooltühi või pooltäis)
    Modernism – inimene on võimeline ületama sotsiaalsed olud ja jõudma kõrgema tõeni; suured narratiivid, kommunism , heaoluühiskond
    Post-modernism
    Suured ideed ja suurte narratiivide eitamine (mingi lugu või idee, sündmustekirjeldus, ntks kommunism), on palju väikeseid narratiive; Teadmine ei ole heterogeenne ega absoluutne; Midagi ei ole väljaspool konteksti; Konteksti loob teatud sotsiaalne grupp; On modernismi osa; Oluliseks muutub keelemäng (maine kujundamine).
    Palju väikseid narratiive. Tõde on konstrueeritud sotsiaalse tegelikkuse kaudu. Ntks Metoo muutumine, kui sotsiaalne tegelikkus muutub siis muutub ka narratiiv . keelemäng, ntks sõna koondamine kasutus, väljendite valik
    Wittgenstein – keelemängu teooria
    Teemad
    Filosoofia – tarkuse armastus, tänapäeval pigem üldised küsimused
    1. Õiguse üldised küsimused
    2. Ühiskondlik areng ja filosoofia küsimused ajateljel, murrang, heaolu vabadus ja väärtus filosoofias, komplekssuse tehisintellekt
    3. inimõigused
    4. Õiguspositivisim ja normativism , loomuõigus, Nürnbergi trial
    5. Utilitarism – Mill, eriosa
    6. liberalism – reformierakond , pensionitesüsteem, ravimite katsetused , aborditeema
    7. sotsiaalne õiglus, 82% rikkusest kuulub 1% ühiskonnast, keda peab üleval pidama, pagulased , Kant
    8. formalism ja realism kohtumenetluses , tõde
    9. Legitimeeritus on aktsepteeritavus; tõe ja õigus aktsepteeritavaks muutmine modernses aspektis
    Tõda kohtus – mis saab kui keegi valetab
    10. globaliseerumine ja terrorism , äärmusluse tekkepõhjused
    11. kuhu edasi?
    Ajatelg – üldiselt üksikule, filosoofia paigutatakse ajaloolisse konteksti
    Antiikaeg -> Keskaeg -> Uusaeg (võibolla ka modernism) -> Postmodernism
    Mõelda mis juhtus ajastutel ja millega filosoofid tegelesid? Vaata millal elas, paigutada ajateljele et arusaada millised olid teemad!!!
  • Antiikaeg – Aristoteles , Sokrates , Platon : filosofeerisid üldistel teemadel , maailm kui selline, olemine, religioon ( Zeus ja Hera ) – sai läbi sõdadega; mõista ümberringi toimuvat (paradigmaatiline murrang)
  • Keskaeg – Augustinus , Acquino Thomas , jumal, religioon ( ristiusk ) (muutus sest ei usutud junalat, tööstuslik revolutsioon )
  • Uusaeg/Modernism – narratiiv, absoluutne tõde ja õitseng, Saksa Reich, Kant, Locke , Hobbes , Rousseau – sai läbi sõdade tulemusel, suured ideed – marksism , liberalism (muutus sest sõjad ja m´pettumus)
  • Postmodernism – eitus eelnevale, Derrida, Wittgenstein, Lyotard, suurte narratiivide eitamine
    Praegu ei ole me enam postmodernismis (murrangus) ja oleme nüüd jõudnud uude ajastusse, nüüd on vaja tugevat juhti kes väärtusi kehtestab et tekiks taas ühiskonnas rahu?
    Majanduslik innovatsiooni – mis tuleb ühiskonnas järgmisena ning hakatakse seda pakkuma ja tarbima
    Miks üks ajastu muutus teiseks? Ühiskond arenes ja sõjad, kriisid ; nüüd hüpe interneti tõttu – arvutite areng
    *Micahel Sandel – filosoofia superstaar, „Justice“, ny times bestseller , kõike filosoofe on võimalik paigutada 3 kategooriasse : (ühiskonna) heaolu, (üksikisiku) vabadused, väärtused
    *kvootide üle otsustamine
    Kaasus
    Aristoteles oleks kaasuse puhul nõus õpilase 83%iga vastu võtma – ehk võtta vastu kes on tõesti parim
    Aristoteles – õigus on teleoloogiline (mõttekohane, eesmärk), kõigepealt tuvastada eesmärk, leida mis on auväärne, võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt
    Telos - mõte
    • Mis on ülikooli ülesanne? Kas eesmärk on võimaldada targematel õppida, tagada sotsiaalne võrdsus lõppastmes, tegeleda teadustööga või midagi muud ntks arendada ühiskonda?

    Sisse saab see, sõltuvalt mis on ülikooli eesmärk
    Kaasus – kuidas panna kaasust filosoofi elementi
    Bob töötas väikelinna poes, temaga samas vahetuses töötas Mary , kes on töötanud alla aasta. Mary läks taharuumi kuni Bob oli lõunal ja Mary helistas lastele. Rikkumine tähendas Maryle töökoha kaotust, Bob võttis süü enda peale ja kaotas töö.
    Kaupluse juhataja oli ka Bobi parim sõber – juhataja poolt oma parima sõbra lahti laskmine, kas see on õiglane? Sõpruse küsimus,
    Auväärsuse sisustamine : vaba tahe ehk võimalus valida ja kõikide faktide teadmine -> kui kahte elementi ei esine siis tegevust ei saa pidada auväärseks ega seda ka maha laita
    -Bobi käitumine on õiglane, va see et ta valetas aga vaja vaadata eesmärki, kaalus mitme variandi vahel; telos ei puuduta tõde vaid heatahtlikkust
    -telos – tööd ei peaks tegema isikud kes sellega hakkama ei saa
    Väärtuste seos omadustega, kedagi ei tohi diskrimineerida
    Grupitöö telos on õppimine ehk iseendale ja teistele teema selgekstegemine

    Grupitöö


    Grupitöö kannab nii õppimis- kui õpetamisfunktsiooni. Õpetamisfunktsioon kannab endas ka meetodit. Grupitöö peab sisaldama:
  • Fakte - peamiste filosoofide seisukohtade kokkuvõtet.
  • Meetodit - vähemalt 2 õiguslikku või ühiskondlikku probleemi, mis on lahendatud valitud filosoofia seisukohtade järgi (s.o teooria kinnistamine läbi näidete)

    Paradigmaatiline murrang


    Paradigma on maailmavaade, mingi väärtus/ veendumus ühiskonnas, suur idee
    PARADIGMAATILINE MURRANG leiab aset, kui:
    Veendumuse või väärtuse murdumine
    Tehnomajanduses peegeldumine
    Poliitikas muudatud
    Kas eesti või lääne ühiskonnale on omane mõni neist?
    Ntks meeste ja naiste rollid ja võrdõiguslikkus; vanad rollid on ajatanud ennast; muutub see et meeste ja naiste rollid segunevad, 1) majandus ja elu areng – füüsilist tööd on vaja järjest vähem teha; 2) töökohad kaovad ära 3) valgekraed ja sinikraed on asendunud roosakraedega – mees kes teeb varasemalt naise tööks peetud tööd (põetaja, keda on alati ühiskonnas vaja) 3) muutunud on kuidas tehakse tööd – paindlikkus 9-5 või paindlikud töösuhted
    Kas murdumine peegeldub tehnoloogias – jah, aga poliitikas- jah, ntks paremäärmuslikud poliitilised jõud EKRE

    Komplekssus ( complexity ), siin mitte keerukus


    Kõik on kõigega seotud
    Mingi küsimus võib olla keeruline aga mitte kompleksne – ntks 50-50 olukorrad
    *koondab enda korraga mitmeid erinevaid muutujaid, näiteks vaba turg , poliitline süsteem, nutitelefon, inimorganism
    Bensiini hind – aktsiis, toornaftahind ( OPEC ), maailmakord (tornaado, puurkaev läheb põlema, mingi uus tuumalepe, mis võib viia hinna alla). Näited: Poliitika – raske kontrollida, mis toimub välispoliitikas või Nutitelefon – helistamine, ilmateade , sotsiaalmeedia
    *ühtset määratlust on raske leida, mitmete erinevate osade interaktiivsus
    John Holland – millal algab ja milla lõpeb? Ntks millega algab ja lõpeb liivahunnik, mitu tera ?
    Hayek – inimene oma mõistusega ei suuda tabada, kuidas toimib ühiskonda ega teha ennustusi seejuures; normid peavad olema võimalikult vabad ja riiik peaks võimalikult vähe reguleerima, inimesed käituvad spontaanselt vastavalt sellele kuidas on nende huvid
    Herbert Spencer– kõik aspektid ja iseõppivad agendid
    *ettetrükitav tekst telefoni poolt, youtube’i soovitused; tegeletakse ka tehinintellekti küsimusega; milline näeb välja maa peale ühiskonna väljasuremist?
    Inimkond sureb enda tegevuse tulemusel? Saastatus , viiruste tugevnemine ja inimkonna nõrgenemine (elame aina steriilsemalt), kalavarude vähenemine
    *juristidel on võimalik luua iseenda komplekssust ? ja
    *kehtib paljudel elualadel? Ntks ainult lauluhäälest ei piisa et olla edukas – vaja on marketingi, ühiskondlikku aktiivsust ja palju muud
    Toomas Hendrik Ilves – tark riik hoolitseb selle eest et meie ….
    Lugemine
    Filosoofia on – tarkusearmastus ja püüdlemine tarkuse poole aga ka sophos kui mingi ala asjatundja ; on kui küps armastus (ma vajan sind sest armastan sind).
    Kant – filosoofia on inimliku mõistuse loomulik ehk loomusesse kuuluv anne, mitte vajadus aga olemine inimesena.
    Sotsiaalfilosoofia on sotsiaalse käitumise, ühiskonna interpretsioonide ja sotsiaalsete institutsioonide tõlgendamisega seotud küsimuste uurimine pigem eetiliste väärtuste kui empiiriliste suhete poolest, inimsuhted;
    Õigusfilosoofia – õiguse aluseid käsitlev õigusharu, rõhuasetus õigusel
    Filosoofia on alati ja kõigis oma vormides tegelenud inimliku olemise põhiprobleemidega nende kõiksuses. Muu filosoofia on loodusfilosoofia, keelefilosoofia ehk regionaalfilosoofiad. Küsimused üldse, ükskõik mis eluküsimustes üldsusest rääkimine. tugeva üldistusasmtega.
    Def. Filosoofia - Teadus Üldistest küsimustets. Esemeks huvi terviku vastu, meetod induktsioon ja deduktsioon
    Õigusfilosoofia vaates õigusele sisaldub alati ka vaade olevale üldse kogu selle terviklikkuses ja kõikehaaravuses. Õigusfilosoofia on üks osa praktilisest filosoofiast (Aristoteles ja Kant).
    Teoreetiline filosoofia – ontoloogia (õpetus olevast ), gnoseoloogia (teadmine, tunnetus, know -how), loogika , psühholoogia, esteetika
    Praktiline filosoofia – aksioloogia (väärtusõpetus), moraalifilosoofia ( eetika ), õigusfilosoofia
    Sünteetika – mis saame kogemusega ja sünteesime, kuidas teame? Kas vaatamae, kaatsume või mingi asi on peas teoreetiliselt sünteesitud. Subjekti suhe objekti
    Sotsioloogia – ühiskonnateadus, oluline subjekt ja nende omavaheline suhe
    Õigusdogmaatika – teadus õigusest
    Õigusfilosoofias käsitletakse õiguse põhimõttelisi küsimusi, juriidilisi põhiprobleeme: õigusfilosoofia olemus, õiguse olemus, õiguse muutumine, õiguskorra struktuur, õiguse tunnetamise võimalikkus ja viisid, õiguse kehtimise alused, põhiväärtuste roll õiguses, õiguse põhistatus jne ...
    Definitsioon – õigusfilosoofia on teadus, mis käistleb õiguse põhiprobleeme filosoofiale omasel kombel ja filosoofiliste meetoditega.
    Varem filosoofia kui jumalik tarkus, ent tekkis eri teaduste emantsipatsioon filosoofiast (eraldumine). 18-19 saj. Loomuõiguslikud kodifikatsioonid, viis äärmusliku seaduspositivismini. Samuti levis lugemisoskus ja raamatud, mistõttu ülikoolid polnud enam niivõrd elitaarsed, vaja oli muuta nad uurijate ühendusteks. Saksa klassikaline idealism – Kant, Fichte , Schleiermeier, Humboldt . Õigusteaduses valitsevaks suunaks sai ajalooline koolkond, rajaja Gustav Hugo, 3 punkti mida saab õigusteaduses vaadelda – 1. mis on õiguspärane (õigusdogmaatika) 2. kas see on mõistusepärane, et see on nõnda (õigusfilosoofia) 3. Kuidas on see saanud õiguspäraseks (õigusajalugu). Nüüdseks lisandunud ka õigusteooria ja õigussotsioloogia.
    Õigusdogmaatika tegeleb positiivse õigusegs, teadus positiivsest ehk kehtestatud õigusest, ei kritiseeri
    Õigusfilosoofia on kehtiva süsteemi suhtes välisvaatleja, kritiseerib kehtestatud õigust
    Õigusdogmaatikat saab määratleda teadusena positiivsest ehk kehtestatud õigusest. Positiivne õigus on asetatud või määratud ehk kehtestatud õigus (kehtestatud seadused) ning ka otsustamises määratud ehk õiguspraktikast väljakasvanud õigus. On määratletav sillana üldise abstraktse seaduse ja elulise juhtumi vahel – toimib seadusandlue ja õiguspraktika vahele jääval abstraktsioonitasandil. Lisaks kehtivale õigusele on selle ülesandeks ka konkreetsete lahendite üldistamine.
    Tänapäeval on õigusdogmaatika nii kehtivad seadused, kui ka seadusest kõrgemalseisvad väärtused (Radbruch). Väärtusmastaapide formuleerimine ja põhistamine, Okko Behrends (isikute veendumused, seadusandja eesmärgid, seaduse formuleeringute kritiseerimine ). Samas jääb õigusdogmaatika alati talle eeldusena antud kehtiva süsteemi raamidesse – see on süsteemi suhtes immanentne.
    Õigusfilosoofia on aga süsteemi suhtes transtsendentne (metatasand). Süsteemi vaadeldakse väljastpoolt. Õigusfilosoofia ülesanne – kontrolliinstants positiivse õiguse kehtimisaluste suhtes. Erinevus õigusdogmaatikast tuleneb ka metoodilisest põhihoiakust (dogma puhta mõistuse toimimine ilma kriitikata, igasugune dogmaatika vajab uskumist, ei seata kahtluse alla teadusharu aluseid/ eeldusi ), õigusfilosoofias on kohustus kontrollida kõiki oma eeldusi ja võimalusi kriitiliselt (ükski asi pole täielikult vastatud ning kahtleb ka enese vajalikkuses , täielik allutatus kriitiikale). Õigusfilosoofia olemuslik küsimuseasetus on alati küsimine õige õiguse või õige õiguse idee järele – deontoloogiline küsimuseasetus (Vecchio). Küsimused ntks kunstlik viljastamine vms ja selle õiguslik sisuse õigusfilosoofiliselt ja õigusdogmaatiliselt.
    Objekt -> vaatlus -> protokoll -> seaduspärasus -> teooria
    Õigusteaduse uurimise objekt ei ole püsiv, mistõttu puudub teadusele omane invariantsus (on samas invariantsed omadused). Õigusteooria püüab olla loodusteaduslikult eksaktne teadus. 20. Sajandil pidi õigusteadus saama valitsevast positivistlikust õigusfilosoofiast, ühiskondlikke fakte loodusteadusliku täpsusega uurivaks õiguslikuks teaduseks.
    Kaufmann – õigusteooriat ja õigusfilosoofiat eristab esimese orienteeritus õiguslike nähtuste vormilistele ja ja teise suunatus nende sisulistele küsimustele. Marksistlik -leninistlik lähenemine ehk õigusfilosoofia ja –teooria on sama ning sellega uuritakse varasemate autorite õpetusi. Sisuliselt langeb õigusfilosoofia ja –teooria uurimisaine kokku. Ka õigusteooria tegeleb õiguse põhiprobleemidega, on metadogmaatiline mõtlemine. Õigusteooria valdkonnad on – normiteooria, seadusandlusteooria, õiguskeele teooria, õiguslik argumentatsiooni- ja otsustamisteooria, juriidiline meetodiõpetus, juriidiline semantika , retoorika , toopa, hermeneutika jne.
    *Erinevus õigusfilosoofia ja –teooria vahel on, et õigusfilosoofiasse kuulub lahutamatult ka hinnanguline moment, kui õigusteooria on pigem loodusteaduslikult kirjeldav teadus.
    FIlosoofia üldse - Ühe või teise teaduse eseme all mõistetakse ainet või valdkonda mida see teadus uurib ehk see on antud teaduse objekt, (HUVI TERVIKU VASTU. Tänapäeval tehakse vahet teaduse materiaal - ja formaalobjektil. Materiaalobjekt on antud teaduse uuritav konkreetne ese tervikuna (ntks õigus tervikuna). Formaalobjekt on see eriline uurimisala, mis tuleneb erinevatest vaatepunktidest ja küsimuseasetustest, millega üks või teineteadus läheneb materiaalobjektile (riigiõigus, tsiviilõigus vms). Emantsipatsioon – sõltuvus, alluvus.
    Eri ehk üksikteadustenimetus ütleb, et nende uurimistegevus on suunatud erilisele, üksikule. *Filosoofial on huvi aga terviku vastu (formaalobjekti totaalsus). Õigusfilosoofial nagu muul filosoofial ei ole kindlat materiaalobjekti, kas seega filosoofial üldse on ese?
    Meetodi all mõeldakse järjekindlalt teostatavat uurimisviisi ehk teed (laiem tähendus) või tunnetamine , objekti reprodutseerimise viis mõtlemises ( kitsas tähendus). Kr. K meta – järgi, hodos – tee (methodos). Õigusfilosoofia meetod on tema objekti tunnetamisel järjekindlalt teostatav uurimisviis ehk meetod on nende reeglite summa, mida mõtlemisel tuleb tunnetusprotsessis järgida. Kaks põhilist viisi on induktsioon (üksikutest faktidest või omadustest tuletatakse üldised väited) ja deduktsioon. Täielikuks induktsiooniks nim. Meetodit kui üldistav väide mingi nähtuste hulga kohta on tuletatud kõigi selles hulgas leiduvate nähtuste vaatlemise põhjal. Mittetäielik induktsioon ehk ekstrapolatsioon, mingi osa antud liiki nähtustel teatud tunnuse kindlaksmääramisel tehakse järeldus, et sama tunnus on ka ülejäänud antud liiki nähtustel. Deduktiivse meetodi puhul toimitakse vastupidi – üldisest väitest järeldatakse üksikfaktid (ntks Aristoteles ja süllogistika).
    Õigusfilosoofia ülesanne on, tema teema on *õige õigus*, seda võib nimetada ka *õiglaseks õiguseks* või *õigluseks*. Tekib 2 põhiküsimust: mis või milline on õige otsus? Ja kuidas me tunneme ära ja viime ellu õige otsuse? ÕIGE MÕTLEMINE
    Õigusfilosoofia peab töötama välja kriteeriumid positiivse õiguse ‚õigsuse‘ hindamiseks (see on ka erinevus õigusteooriast). Õigusfilosoofia võib aidata kaasa mõtlemisviisi muutmisele. Arusaamine ja ka reflekteerimine väljendab kogemust ja sellega horisontide avanemist uutele kogemustele. Õigusfilosoofia on teoreetiline aga sellel on praktiline väljund inimeste ja juristide mõjutamisel - vastutus.
    2 ptk.
    Õigusfilosoofia põhisuunad on loomuõigus ja positivism . Loomuõigus –piirid tähendavad õiguse kriteeriume, millele peaks vasrtama ka positiivne õigus. Õiguse ja eetika vahekord , õiguslikud ideaalid. Õigusfilosoofilist mõttesuunda mis annab õiguse sisu üle otsustamise inimese meelevalda ja ei anna mingeid sisulisi õiguse õigsuse kriteeriume nim positivismiks, mis ongi iseenda ideaal.
    Algus on ajalooline määratletav daatum ajaloos. Alguspära on hoiak või lähe millest kasvab välja filosofeerimise vajadus. Filosoofial pole progressi vaid on igal ajastul mingi algupära millegi üle juurdlemiseks.
    Karl Jaspers filosoofial on 3 algupära- imestus (küsimine ja tunnetus), kahtlus (kriitiline kontroll), vapustus (küsimine iseenese järele).
    Alguspära tõttu on filosoofias 3 suunda
  • ontoloogia – õpetus olevast ja selle olemisest, objektivistlik suhtumine maailma, uuritakse olevat kui objekti + maailm ehk objektiivne reaalsus . Reaalsus avaldub selle võimes eksisteerida sõltumata tunnetatavast subjektist ja tema teadmisest antud objekti kohta. IMESTUS. Eesmärk täielikum teadmine maailmast.
  • gnoseoloogia – õpetus tunnetamisest/tunnetusteooria. Suhtub maailma kui objekti, millele vastandub tunnetav subjekt. Põhitähelepanu subjektil. Uurib subjekti ja objekti vahekorda tunnetusprotsessis, teadmiste suhet tegelikkusega, inimliku maailmatunnetuse võimalusi, teadmiste tõesuse ja usaldusväärsuse kriteeriume. Vaatleb maailma subjektiivse reaalsusena. Olev on olemas vaid selle tunnetatavuse ja tunnetatuse ulatuses. Pead tõstab KAHTLUS. Descartes . Püüdlus üha kindlama teadmise poole.
  • Eksistentsifilosoofia – subjektivistlik õigusfilosoofia, saab alguse kahtlusest, kahtlus korrastatuse olemasolus, eitab loomuõiguse siduvat jõudu positiivse õiguse suhtes. Positiivne õigus on ajalik ja muudetav . Eesmärk muuta positiivne õigus paremaks. Paremuse sisulised kriteeriumid ja need on eelkõige tuletatud inimesest kui õiguse subjektist või ühiskonnast kui selliste subjektide ühendusest.
    Maailma reaalse olemasolu tunnustamisega kaasneb USALDUS selle suhtes. Reaalsus annab võimaluse tunnetada oleva seadusi ning sättida oma elu ja käitumine nende järgi. Selles on loomuõiguse algupära. Loomuõigusfilosoofia on objektivistlik. Loomuõigus on oma idee järgi igavesti , kõikjal, ja kõigi jaoks ühesugusena kehtiv õigus. Loomuõigusfilosoofia 2 võimalikku eesmärki:
  • olemasoleva positiivse õiguse kindlustamine väitega, et see ongi või selle avaldubki loomulik õigus.
  • Olemasoleva positiivse õiguse või selle osa kehtivuse vaidlustamine viitega selle mittevastavusest loomulikule õigusele. Sellega kaasneb nõudmine viia positiivne õigus loomuliku õigusega vastavusse, anda ka sellele õige õiguse kvaliteet.
    Kõigi asjade mõõdupuuks on inimene kui mõtlev subjekt gnoseoloogia puhul.
    Mõisted – mis moodi erineb, mis on teaduslik tunnetamine, mis on tsiviilühiskond, demokraatia, totalitarism, autoritarism (tsiviilühiskonna osakaal); mõisted, milles poolest erineb filosoofia õigusteooriast ja õigusdogmaatikast. Mis on filosoofia/sotsiaalfilosoofia/õigusfilosoofia. Mis on filosoofia ese, meetod ja ülesanne. Mis on filosoofia liigitus. Mis on õigusfilosoofia põhisuunad.
    Loeng 2 – 12.02.18

    Modernism 19 saj lõpp 20 saj algus


    Keskaeg – jumala värk
    Uusaeg modernism peale seda
    Hetkel peale postmodernismi
    *Uks progressi ja inimmõistusse, sai alguse auruvedurite ja muu maailma arenguga. Kõik sõltub inimesest – sümbol pilvelõhkuja. Inimene on nii võimas. Senised arusaamad lükati ümber tehnilise progressiga. Vabadus, õnn ja progress. Igaüks on oma õnne sepp .
    Näited: suur prantsuse revolutsioon (võrdsus, vabadus, vendlus), USA iseseisvusdeklaratsioon (kõik inimesed on võrdsed).
    3 väärtust:
  • objektiivne tõde
  • individualismi väärtustamine
  • universaalsus – algas globaliseerumisega (ntks McDonalds on igal pool sõltumata kuhu lähen); rahvuslikku eripära jääb järjest vähemaks.
    Kriitika modernismi puhul – lagunemine, allakäik ja tühjus
    Kunst – inimese miinusmärgiga maailmavaated, pessimism, inimesed kaotasid usku läänekultuuri seniseid väärtusi.
    Mis on siin probleem? Usk tõesse ja progressi viisid maailma sõdadeni ja anarhiani. Tõe universaalsus, kõik mis on erandlik peaks kuuluma kõrvaldamisele. Töölisklassi rõhumine, viis kommunismini ja proletariaadi tõusuni.
    Enamus maailma jõukusest läheb 1% maailma inimestest.
    Filosoofias kritiseeriti nii marksismi kui ka kapitalismi ja leiti et teaduse ja mõistuse arengut kasutati vabaduste kitsendamiseks ja inimeste mahasurumiseks mitte vabaduste suurendamiseks . Surutakse maha inimese algupära ja loodus, suund ratsionaalsus ja formaalsus . Efektiivsus, exceli tabeliutega asjade arvutamine. Raha järgi otsustatkse.
    Formaalne – keegi lööb templit, teistmoodi ei osata. Loovat mõtlemist aina vähem.
    Loodusele hävitav – kliima muutumine
    1947 – valgustusaeg sünnitab kriitilise … kui pessimism siis tuleb ka valgustus . Vähehaaval kriitika väheneb ja tuleb mingi kriitiline suund aga mingi aja pärast on õige ainuõige (ntks paremäärmuslus), seega muutuvad uued põhimõtted omakorda müüdiks. Valgustusideest, tuleb dogmaatiline hoiakute kompleks (ntks NSVL )
    Kriitiline – nüristub – muutub absoluutseks tõeks – diktatuur (Saksamaa ja NSVL). Sama on radikaalsete valgustusideedega, mis võivad viia revlutsiooninni mis võib muututda samuti diktatuuriks.
    Modernistid
    Thomas Hobbes (05.04.1588 – 4.12.1679): Leviathan ja kõigi sõda kõigi vastu – miks neid riike üldse vaja on? Kas on vaja EL’i, riigieelne periood on kõikide sõda kõikide vastu. Riik hoiab korras süsteemi, arhailistes süsteemis oli tugevama võim ja anarhia. Purge – film, kus käib tapmine ja kõigil on õigus teha mida tahavad. Kuidas olukorrast välja tulla – 1. Hirmust surma ees 2. Soov materiaalseid väärtusi rahus nautida; mõistus käsib inimesel otsida rahu. Inimmõistus või loomu seadus; ei olnud piisav sest mõistus ei suuda juhtida inimese loomulikke tunge. Lepingutest pole abi sest sõnda ei hirmuta kedagi (relvajõuta ei saa inimesele kindlust anda). Mida siis teha? Püsima jäämiseks peavad inimesed kokku leppima et alluvad riigile/võimule, selle tuelmusel sünnibki riik ehk Leviathan (tohutuvõimas koletis). Riik on üksnes välist rahu tagav vahend ja see on tema ülesanne, ntks välispiirid. Kuuletumiskohustus kaob kohe kui riik ei suuda rahuhoidmist tagada. Riigi ülesanne on rahu säilitamine.
    John Locke (29.08.1632-28.10.1704): mõnus algolukord . Ameerika Iseseisvusdeklaratsioonis on tema mõtted. Kui riiki ei ole siis on mõnus, sujuv kulgemine. Inimestel on piiramatud subjektiivsed õigused teha kõike oma vajaduste rahuldamiseks. Töö või okupatsioon ? Mõistus ütleb et vaid rahu võib kindlustada isikule vabadused, oma subjektiivseid vajadusi tuleks selle tõttu piirata ja selle jaoks on vaja kõrgemat võimu. Ntks mul on 3 banaani naabril 2, siis riik sekkub. Riik ei või aga inimeste põhiõigustesse sekkuda, Locke oli liberaal ehk maksimaalne vabadus. Riigi põhiülesanne on omandikaitse . Võimude lahusus , jõudis oma vaadetega positivismi. Inimene on individuaalne olend .
    Jean- Jacques Rousseau (28.06. 1712 - 02.07.1778): 1) algolukord – üksikinimene on ohustatud loodusjõududest ja seetõttu hakati riigis elama; 2) riik kui ebavõrdsuse seadustaja. On Genfist, avaldas mõju prantuse revolutsioonile. Inimene on loomupoolest hea kaastundlik ja rahumeelne- kas inimesel on resursse, see määrab kas on sõjakas või mitte. Prantusse revolutsioon – ebavõrdsus tekkis põlluharimisega. Tagasipöördumine algolukorra juurde on võimatu, siis peab olema üldine tahe (ntks riiki moodustada), igaüks loobub oma loomulikest õigustest üldise tahte kasuks, saades tagasi selle kodanikeõiguste läbi – isik maksab makse ja seeläbi saab head teed ja tänavavalgustuse. Üldine tahe on riigi aluseks, riigiks kogunemine toimus kõikide kokkuleppel. Demokraatia on parim riigivorm õiguste ja vabaduste kehtestamiseks – ühiskondliku kokkuleppe teooria (tuleneb valgustusajastust), põhisisuks: antakse ära osa vabadusi et tagatud olemaks suuremad hüved. Omand tekitab ebavõrdsust mis tekkis põlluharimisega
    Immanuel Kant (22.04. 1724 - 12.02.1804) - kategooriline imperatiiv.
    Georg Wilhelm Friedrich Hegel (27.08.1770 - 14.11.1831): riik teostunud vabadus. Inimene on vaba, see vabadus tähendab inimese vabanemist egoismist. Iga inimene on egoistlik aga sellest tuleb vabaneda . Ntks hipid . Vabadus on võimalik vaid mingi inimühingu/ühenduse liikmena, seega kõrgeim ühendus on ülim vabadus – riik seostub vabadusega. Loomuõigus riiki ei piira. Õiguse ülim allikas on riigi tahe. Riik on absoluutselt suveräänne. Juba liikumine viib natsisaksamaale see on aga vastuolus loomuõigusega.
    Karl Marx (05.05.1818 - 14.03.1883): proletariaadi diktatuur. Kommunist. Marxi kapital, on majandusteadlane . Alustas filosoofiaga – selle ülesanne on maailma muutmine. Ühiskonna majanduslikust struktuurist tuleneb poliitiline, sotsiaalne ja ka mõtlemisvormi struktuur. Õigus on valitseva klassi seaduseks vormistatud tahe. Kogu ajalugu on klassivõitlus ajalugu. Inimene ei ole individuaalne vaid ühiskondlik olend. Usu ja eraomandi vabadus ei suuda ületada ühiskondlikku kooselamist. Proletariaadi diktatuur – klassivõitlus, õigus on valitseva klassi tahe. Kui pole klassivõitlust siis pole ka klasse, klassideta ühiskonna toob kaasa proleatriaadi diktatuur. Kohta pole riigile ega õigusele. Alles kommunistlikus ühiskonnas saab inimene tõleiselt vabaks . religioonist, omandist, elukutse ja õigus.

    Postmodernism


    Las Vegas ehk kopeeritud ntks Veneetisa pealt, reaalsuse reproduktsioon . Ei võta ennast väga tõsiselt.
    Suurte narratiivide eitamine (kommunism, liberalism jne ...). Absoluutset tõde pole , midagi pole väljaspool konteksti.
    Popkultuur , meedia ka hüperreaalsus (konstrueeritud reaalsus).
    Arhitektuur (aeg, kus me elame), modernismis - ehitise tähendus seisnes funktsionaalsuses, teraskonstruktsioonist, minimalism ja ratsionaalsus. Üldkuju pidi jälgima matemaatikat ja puhtad ja esteetilsied vormid, kuubid vms ...
    Kunst – hakati rääkima seoses arhistektuuriga, on iroonline suhe minevikuga. Arhitektuur saab nagu keelgi sümboli tähenduse. Selle asemele et *mina olen kuup *, tuleb öelda naljakamat. Ntks bauhaus vs topeltkodeering – saavutatakse suhestumine kaasaega ja tehakse midagi mis ob hikes, eemaldutakse ühetähendusest, eklektika, vastuolu kaudu paroodiaefekt.
    Film – koondab ja seostab erinevaid märke ja kultuuris olevat, samas ei tegele kaasajaga, ntks tähesõjad. Ntks kill bill , mitte tavalised kangelased. Nagu ka alien, cabin in the woods (stiilide segunemine ). Ajastuspetsiifiline valdkond – küberkultuur, kõik mis kuulub uue meditsiini valdkonda, uus tehnoloogia , tratud hoiakud.
    Muusika – glamrock, david bowie (maskid, kostüümid), artist oli küüniline ja irooniline näitlejade, punk ja disko ; nüüd coverid kui ka remakid. Stiilide paljusus ja tolerants, kordused. Muusikavideod – narratiiv, ümbertöödeldud keskkond (vaporwave)
    Jean Baudrillard
    Strukturalism – ferdinand de saussure, keele ja asjade vahel puudub seos. On tähistaja ja tähistatav. Erinevuste süsteem. Laud on objekt. Kas keele ja laua vahel on seos? Objekt ei muutu keele tõttu. Objekt ja see sõna mis me sellele omistame. Keel on erinevuste süsteem. Keel on ka müüdisüsteem – sõnad millel pole objekti: ntks sõprus, vendlus, vabadus.
    Baudrillard – asjad kui märgid, kaubal on tähendus, sotsiaalses struktuuris soovivad inimesed end eristada. Mitte ainult kasutusväärtus aga ka märgiline tähendus on asjadel ntks auto (kas sõidan Lexuse või Mercedesega, või mõne odavamaga). Tarbimisühiskond on manipuleerimiseks, tarbitakse asajde süsteemi ja tähendust mitte ainult asju. Koos asjadega omistatakse ka hierarhiline hoiakute süsteem. Ntks sõbrapäev on tarbimise sümbol.
    Hüperreaalsus – simulatsioon (keegi jäljendab) ja simulaakrum (konstrueeritud tegelikkus), mis on originaali koopia, reaalsete asjade väga hea ja originaalist eristamatu koopia. Simulaarkumid eelnevad tõelistele objektidele või isegi asendavad seda; nagu koopia millel puudub originaal. Koopiate laviin tühistab originaali ja reaalsus asendub märkidega. Ntks reality showd: Kardashianid; aina enam on informatsioon aga aina vähem tähendusi (ntks uudistemagasinid reporter). Meedia eksitab inimest, vastuvõtja jaoks infovoog tähendab pseudetähendusi ja elame hüperreaalsuses. Igaühel on võimalik võtta meediakuju ja anda informatsiooni edasi, peale sõnumi edastust kaob meedial tähendus. Hüperreaalne ajastu tähendab meedia lõppu. Ühte sulanduvad kõrge massikultuur , meedia, informatsioon, poliitika, meelelahutus , ka sulanduvad ühte sotsiaalsed rollid ja klassid . Lõpeb sissepooleplahavatusega, meedia lakkab olemast -> impulsioon
    Suur ehitis – inimene on kõikvõimas, universaalsus
    Simulaakrum (simulacrum ladina k 'kujutis, sarnasus, näivus, vaim') on mõiste, mille tõi sotsiaal- ja humanitaarteadustes laialdasse kasutusse prantsuse filosoof Jean Baudrillard ("Simulaakrumid ja simulatsioon" 1981). Baudrillard' järgi on simulaakrum konstrueeritud, simuleeritud maailm - reproduktsioon, mis tekitab algse tegelikkusega sideme kaotanud iseseisva reaalsuse. Täpsemalt eristas Baudrillard kolme tüüpi simulaakrumeid: 1) kujutis matkib reaalsust, 2) kujutis asendab reaalsuse, 3) kujutis ja reaalsus on teineteisest eristamatud.
    Lyotard,
    Determinism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt on kõigil sündmustel seaduspärased põhjused ja kõiki sündmusi on põhimõtteliselt võimalik ette näha. On arvatud ka, et determinism välistab vaba tahte.
    voluntarism , filosoofias objektiivseid võimalusi ja paratamatust eirav tegutsemisviis.
    Mis on teadus?
    Mõisted on täpselt sõnastatud
    Põhjendus
    Süsteem
    Filosoofia valdkonnad:
    Heaolu
    2. Vabadus
    3. Väärtused


    Järgmine loeng


    Thomas Kuhn:
    Paradigma kui maailmavaade, väärtus (filosoofiline aspekt)
    Paradigma kui algoritm , uurimisprogramm (loogikalis-metodoloogiline aspekt)
    Paradigma kui veendumus (sotsiaal-psühholoogiline aspekt)
    Paradigmaatiline kriis ühiskonnas:
    kui ühiskonna aluseks olev väärtussüsteem hakkab murduma;
    murdumine peegeldub ka tehnomajandussüsteemis;
    samuti poliitilises ideoloogias ja poliitilise institutsiooni tegevuses.
    Mis on ühiskonna väärtussüsteemi (kultuuriparadigma) uurimise alus?
    • alust tuleb otsida materiaalsest maailmast (eksternalistid);
    • alust tuleb otsida mõtteviisist (internalistid)
    • toetutakse subjekti-objekti metodoloogiale
      *ntks airbnb , krüpto, apimajandus

    *tsiviilühiskond – ntks kalamajaselts on tsiviilühiskonna nähtus; väljaspool riigiasutusi ja riigiorganeid
    *tselluloositehas
    Ühiskond koosneb – riigist ja tsiviilühiskonnast, selle põhjal saab öelda kas demokraatia, totalitarism (Põhja-Korea), autoritaarne (Venemaa, Valgevene) või muu; sõltub riigi ulatusest ühiskonnas
    Inimõigused
    Inimesele kuuluv õigus, õigus on seotud moraalse väärtusega. Kas üldse on olemas, inimõiguste allikas, kas peale inimeste on veel kellegil õigused - loomaõigused. Kas inimõigused on universaalsed v on seotud kultuuriga . Euroopa inimõigused.
    Inimõigus vs põhiõigus - sarnased ning  põhiõigused on lict PS kirjas, inimõigused ei ole seadustatud. Kas õigus rääkida emakeeles on inimõigus, kas inimõigus kuulub indiviidile v grupile.
    Inimõiguste idee – inimloomusest ja kultuurist; võrdsus ja vabadus
    AJALUGU
    LÄÄNE KONTEKSTIS RÄÄGIME EELKÕIGE. Inimõigusega tegelesid Platon, stoikud , Aristoteles - nad tegelesid loomuõigusega- iga elusolendi õigus. Valgusajastul räägiti inimõigustest juba - ainult inimesele loomupärane õigus. Tegeleti juba antiigis, aga sai tuule tiibadesse modernismis. Loomuõigus leiab, et eksisteerib kõrgem seadus, tulenevad kas loodusest (antiigis räägiti olemisest ehk Cosmosest) v Jumalast. Oskame eristada head halvast - moraaliküsimus, isegi kui seadust ei ole, me tajume, kui keegi on mühakas v ülbe. Varajased mõtlejad ei töötanud definitsiooni välja, lõid aga raamistiku ja sidusid selle moraalse/ õige käitumisega. 17.saj/valgustusajal ütles
    H. Grotius et inimloomus võimaldab eristada head halvast, mitte loodus ei aita seda inimesel teha. Lahti jumalast. Ka Hobbes (sõda kõigi vastu, relvajõud, inimene on halb) ja Locke (üldiselt on mõnus olla ilma riigita ja inimene on hea, kuid omandit on vaja kaitsta) leidisid seda, et tajume asju, kuna oleme INIMESED. Aga kuna kõik inimesed jagavad seda, siis st inimõigused on universaalsed. Inimõigused võõrandamatud. Kui õigus elule on nt inimõigus, siis miks mõnes riigis surmanuhtlus. *loomuõigus Hugo Grotius. – keskajal jumalaga kõik seotud siis keskaja lõpul modernismis jumal ei ole kõige tähtsam
    Loomuõigus pole kõikjal sama – ntk abordiõigust ei saa olla meestel
    Loodi printsiibid - VÕRDSUS ja VABADUS. Võrdust käsitletakse erinevalt, fundamentaalne konstseptsioon ütleb, et teatud viisil on inimesed võrdsed,Prantsuse deklr. ütleb, et loomu poolest oleme võrdselt. Arvamus on, et kohelda tuleb võrdselt, kuigi Eesti ja Soome arusaamas on siiski erisusi - unisex on Soomes väga teema ja Eestis mitte. Vabadus tähendab valikuvabadust, saame otsustada, kuidas elada, keegi ei saa tulla seletama. Sõnavabadus, usuvabadus jne. Kuigi ükski vabadus ei ole absoluutne. Läbi seina siiski ei saa minna, sama sõnavabadusega - nilbused ja solvamised on siiki taunitud .
    Allikas – loomupärased õigused mida ei saa ära võtta, inimloomus
    Immanuel Kant- inimõigused on seotud väärikusega universaalsus.
    Hobbes ja Locke leiavad, et olemas. K. Marx ja J. Bentham , Mill ja Rousseau kahtlevad selles.
    Postmodernistid- arvasid et inimõigused on mingi konstrueeritud lugu isiku ja ühiskonna vahel.
    Feministid - võrdõiguslikkuse teema, samas mehed ja naised on erinevad ja neil on ei rohkem ega vähem õigusi vaid erinevad õigused. Nt abort on võimalik tänapäeval vaid naistel. Inimõigus, kas see on suur narratiiv? Pigem on täna. Postmodernistlikus kontekstis võiksime tänaval käia ringi ja öelda, et minu arust on õigus elule jura ja lüüa kellegile kiviga pähe.
    Inimõigused on kultuurilised ja universaalsed. Euroopas indiviid, hiinas seotud gruppidega, islam panustab ühiskonda
    *Inimõigused on samuti suur narratiiv seega postmodernistid eitavad neid, sest need ei ole ühesesd ja ei toimi
    Derrida - Inimindiviidi ei saa kirjeldada teoreetilise konseptsiooniga. Locke? inimõiguste sisustamine on kultuuriväärtused ja usk ning nende peegeldamine . Hülgab inimõiguste inimliku alge. Inimõigused on interpersonaalne seos iseenda ja teiste vahel. (Seda ei ole). Postmodernist arvab et inimõigused on tänapeäva uskumused
    • antiikaeg - loomuõigus
    • keskaeg – Jumal (6 saj)
    • uusaeg - seoti lahti Jumalast, inimõigused
    • postmodernism - inimõigused kultuuriga seotud, Derrida - interpersonaalne seos

    MITTE LÄÄNE INIMÕIGUSED/ Filosoofia
    Rõhk on kogukonnal, hiinlane on eelkõige grupi liige, mitte indiviid. CONFUCIUS - Indiviid sõltub ühiskonnast ja üksi hakkama ei saaks. Õiglases ühiskonnas ei saa olla individuaalseid õigusi, mis vastanduvad riigile. Inimesed elavad suure idee nimel. Islamis on ka kogukond ja Allahi tahte täitmine.
    Hiina filosoof Mo Tzu  leidis et kõigi vajadused peaksid olema võrdselt rahuldatud ehk impersonaalne suhtumine. Ei saa soleerida, impersonaalne võrdsus
    Islamis ühiskonna teenimine
    Läänes – demokraatia ja individualism , võrdsus ja vabadus, ühiskond peab tagama vabaduse
    Buddha - kaastunne ja armastus, kaastunne peaks meid juhatama kannatanuni.
    Artikkel https://reisile.postimees.ee/4406717/kes-on-ladyboy-ja-miks-neid-tais-nii-palju-on
    Artikkel: ladyboy on karmavõlg ja see on möödunud elu karistus .
    ÕIGUSPOSITIVISM (kehtiva normi kohaldamine) JA NORMATIVISM (normi kohaldamine) – on sama
    Õigus ja moraal ei ole sama EHK MORAALI POLE VAJA, õigussüsteem on suletud süsteem, sotsiaalne kontekst kõrvale jätta. Moraal ei tulene tõenditest ega ratsionaalsusest. Õiged vastused saame mitte emotsioonides, kontekstist, moraalist vaid tõenditest tihti.
    Õiguspositivism on see, et kõik vajalikud vastused tulenevad SEADUSEST. Moraali pole vaja. Suverään on see, kellele enamus allub. Modernism, suured ideed -> vabadus, õnn ja progress, objektiivne tõde on võimalik, inimene suudab seda tuvastada.
    Loomuõiguse taassünd – maailmasõjad ja moraal, õigus peab sisaldama mingit moraali, postivism enam ei toiminud , natsi saksamaa
    H. Kelsen leiab, et faktid on objektiivse maailma nähtus erinevalt normist . NOrme on mitmeid. moraalinormid pole siduvad ja õigusnormid on.
    Lon Luvois Fuller: õigussüsteem sisaldab immanentselt moraali.
    • Eitas loomuõiguslikku jumalikku normi, ei nõustunud, et ebaõiglane õigus ei olegi õigus, eitas ka positivsmi põhiväidet, et moraali järgi pole õiguses vajadust.
    • Esinevad teatud moraalsed standardid ehk legaalsusprintsiibid, mis on inkorporeeritud õigusesse ning tagavad minimaalse õiglase kohtlemise. Mõned normid on aga sedavõrd väärad, et võib esineda alus nende mittetäitmiseks. Kuid ka viimasel juhul esineb teatud moraalne kohustus õigusnormidele kuuletuda.
    • Esineb 8 minimaalset tingimust õigusnormile: 1) norm peab olema piisavalt üldine 2) väljakuulutatud 3) ei või kehtida tagasiulatuvalt 4) minimaalselt selge 5) vaba vastuoludest 6) kestev (mitte muutuv igapäevaselt) 7) võimalik täita 8) tõlgendatud viisil, mis ei hälbi tema algsest mõttest.

    Ronald Dworkin -- püüdis leida õiguse ja moraali seost. õigust tuleb TÕLGENDADA moraaliprintsiipide kohaselt.
    • Lugeda grauberg tõe ja õiguse legitimieerimise modernistlikest piiridest, antiigi puhul 11-28

    Milline oli esimene murrang? 7/6 saj eKr modernne tööjaotus aitas kaasa linnriikide ehk poliste arengule.eetilisreligioossed normid lk 13, ratsionaalne ühiskonnakorraldus
    Kõik voolab miski ei püsi paigal - . Herakleitos - maailm kui kolossaalne protsess, kõigi sündmuste, faktide, muutuste totaalsus, kõik voolab ja miski ei püsi paigal, samassse jõkke ei saa kaks korda astuda; elu on protsess
    valet on võimalik muuta tõeks vastavalt kuidas see kasulik on – sofistid, Platon vihkas neid, müüsid teadmisi raha eest. Demagoogia ja väitlemine, edendasid demokraatiat
    kes ütles et teadmisi peab saama rakendada; - Sokrates aga leidis et teadmised peavad olema seotud ka inimese endaga ehk neil peab olema moraalne perspektiiv (neid peab saama rakendada).
    *Filosoofia tänapäeval - Maailmavaade, mis on normide taga
    kes pidas enda õpetust ämmaemanda kunstiks; - Sokrates, The other metaphor he uses to describe his work is that of the midwife who helps others give birth to the wisdom that is in them ; lasi inimesel end õpetada kuni tuli mingi vastus.
    kellest saab alguse realism; - Realism - filosoofiline traditsioon saab alguse Platonist , üldnimed on olemas asjadest sõltumatuna, need ei teki ega hävi ning nende tähendus on nimedesse justkui seesmiselt peidetud, ntks sõprus. Nime olemus on sellele seesmiselt olemas, inimeset sõltumatu
    kes arendas mõõdukat realisimi? - Aristoteles arendas mõõdukat realismi (üldised objektid eksisteerivad väljaspool mõistust, mõtlemise formaalne struktuur). Vormi struktuuri sümbioos
    • Keskaeg 70-76, jumal

    Miks on kuuletumine jumalale kohustuslik; - Õige vabadus ootas teispoolsuses ehk jumala riigis, pole võimu mis jumalast ei tuleks
    millele tugines keskaegne ühiskond; -ühtsusele, üks suur jumalariik ; elamise eesmärk on hüveline elu; harmoonia idee, jumala armu suhtes on kõik võrdsed
    mille poolest erineb teoloogia mütoloogiast (antiik Zeus ja keskajal jumal, miks see pole mütoloogia); - Teoloogia erineb mütoloogiast sest see ei kuulu enam naiivsele tasandile, nn sakraalsed väed on teoloogilise tunnetuse puhul tavareaalsusest kõrgemal. Mittemõistetava üleminek mõistetavaks; läbitöötamise tase
    kes sõnastas ristiusu põhitõed; Augustinus samas platon ka piibel
    mis on paratamatu tõde; jumala asemik maa peal võis kuulutada midagi tõeks ilma et viitaks seadustele . Lk 71 ajatu ja muutumatu jumalik tõde mida inimene ei saa mõjutada
    miks lõi jumal õiguskorra – Õiguskorra on loonud jumal pärast pattulangemist. Õuna söömine, takistamaks uute kuritegude toimepanemist

    Utilitarism


    Jeremy Bentham – peamised utilitarismi loosungid
    Moraali eesmärk on õnn võimalikult suurele hulgale inimestest (suurim kasu). Inimest juhivad valu ja hea pool; piits ja präänik; inimtegevust saab hinnata läbi kasulikkuse (utility) – õnnelikkus, nauding ja muu hea. Ühiskonna heaolu ei saa käsitleda indiviidi heaolust, riik toimetab kasulikkus printsiibi alusel, kasu miinus valud ja vaatame kas on hea. Õiguspositivism
    Valu ja hea poole 4 jagunemist:
    1. Füüsiline
    2. Moraalne
    3. Poliitiline
    4. religioosne
    *Kaastunne, kurvameelsus – kerjused tuleks viia töömajja, mõned kerjused on küll õnnelikud, kuid enamus mitte, maksumaksja raha ei tuleks kasutada vaid oleks isemajandav kerjuste maja.
    Maksimeerida võimalikult suurele hulgale inimestele heaolu
    Trammi näide, kas sureb üks või mitu, aga siin oleneb lähedus – kuidas läheneda? Õnnelikkuse maksimeerimine ning negatiivsete kahjude minimeerimine ; enamuse heaolu pole üksikisiku heaolu
    utilitarismi nõrk külg :
    *ISIKU ÕIGUSED, kõik väärtused ei ole mõõdetavad -> enamus sõidab vähemustest üle
    *george bush – kas piinamine on lubatud terrorismi puhul? Utilist mõtleks et piinamine pole kasulik kuna inimene hakkakas asju välja mõtlema et pääseda
    *kõik väärtused pole mõõdetavad, Tšehhi vabariik soovis sigarettide maksumäära muuta et kaitsta rahava tervist, philip morris tegi kalkulatsiooni mida see tähendaks Tšehhi riigi eelarvele ehk leidis kuidas riiks säästaks selle arvelt kui maksumäär oleks madal
    *exceli maailm, probleem, majanduslik otstarbekus müüja vett kalli hinnaga kahjupiirkondades
    John Stuart Mill – inimesed on vabad tegema mida soovivad, kuid tingimusel et ei kahjusta teisi inimesi. heaolu tuleks maksimeerida, aga pikemaajalises perspektiivis, ntks valitsuse kriitikute vaigistamine. Lühiajaline vs pikaajaline heaolu. Inimesi juhib nauding ja valu, maksimeerida mõnu
    Inimesed oskavad eristada kõrgemaid ja madalamaid hüvesid. Popmuusika vs ooper (kõrgem, postmodernismi puhul on ooperist saanud hoopis subkultuur ja rnb on kultuur); parem rahuolematu inimene kui rahulolev siga.
    *omandiküsimus, mill arvab et üksküik kelle omandiga võib teha midaiganes
    *Liberalism – enda omandiga võin teha mida taha

    Liberalism


    Liberalism- kaitseb üksikisikute õiguseid, riik sekkuks võimalikult vähe. Vabadus on teha midaiganes oma omandiga (utilitarismi puhul ka ühishüved) tingimusel, et austatakse teiste õiguseid.
    Euroopa liberalism – eesmärgiks indiviidi vabadus, suurendab indiviidi tähtsust, toetab vabakaubandust, demokraatlike institutsioonide arengut
    Ameerika liberalism – heaolu ja võrdsus, 19 saj liberaalid – vabadus on vahend võrdsuseni, see muutus 20. Saj. – toetati detsentraliseerumist. Suurem riigi sekkumine. (vabariiklased, konservatiivid )
    Loomuõgus - Liberalism- liberty ehk vabadus, igaühel on õigus riigi kaitsele (hobbes), igaühel on õigus vabale eneseteostusele (liberalism, Mill), igaühel on õigus vabadusele ja isiku puutumatusele (utilitarism), igaühe omand on puutumatu (locke), norm on põhiseaduses aga selle taga on suurem taust. Eesmärgiga luua parem liit – universaalsus, modernism
    Loomuõigus – võõrandamatu õigus mida ei saa ära võtta, ka loomale kuuluv õigus
    *Kasutatakse ära kellegi häda ja viletsust
    HAYEK
    Vabadus, õiglus, sõltumatus … mida tähendavad?
    1) Vabadus millestki ( suhtelisus , ntks riigist, primitiivne sest vabadus tähendab ka vastutust) või vabadust millekski (+) (kui valik siis peab selle eest vastutama)
    2) Vabadus on individuaalne (vabadus midagi teha kellestki teisest sõltumata, vaba kui lind) (+) või kollektiivne (õigust võtta osa ühiskondlikust korrast)
    3) Vabadus on võim teha midagi? B ei ole nõus; võim =jõukus
    4) vabadus tähendab midagi head? ja nõus, Hayek ei arva et hea sest inimene saab teha ka valesid otsuseid
    5) inimesel on vaja õigus ainult siis kui tal puudub vabadus? Ei ole nõus, Hayek õigused ilmuvad pildile siis kui neid on väha
    6) inimese abistamine võib rikkuda vabaduse põhimõtet? B ei; Hayek jah
    Kokkuvõttes – vabadus on tahtevabadus (HAYEK), vabadusega seondub kas vastutus; vabadus ja vastutus pole teineteisest sõltumatut ehk inimesi tuleks hinnata mitte abistada. Kartus vastutada tähendab kartust vastutuse ees. Ntks ettevõtlus
    Sotsialismi võidukäik toimus 2 MS ajal, vahend kui sotsiaalse õiguse saavutamiseks, mis kukkus läbi; Marksismi tappis Venemaa; sotsialismi puudus on isegi suuremad klassidevahed (parteid ja riik) ja on vähem produktiivsem kord. Sotsialismi languse tõttu tõusis heaoluühiskonna idee, mis ei omanud kindlat sisu (riigi kohustus tegeleda vaid korra ja õigusega- Hobbes). Ntks ei saa vaba turumajandus toimida konkurentsita või ettevõtlusvabaduseta. Vabadus+vastutus
    Liberalismi probleem - New orleans > kas on õige teenida kellegi teise kahju arvel moraali küsimus
    Milton Friedman
    Freedom to choose , liberalismi piibel, inimest ei saa takistada kui miski on tema vaba tahe, ntks kulutab praegu raha siis ei saa pensioni. Ntks harilik pliiats (kas oskame teha?) – vaba turg tekitas hariliku pliiatsi , turg on vaba siis kui mõlemad pooled saavad tulu
    Tulude jagamine – sõltub mis ajastu ja kes hindab, ntks korvpallis elab 1820 siis tema oskust siis ei hinnataks. Hindade fikseerimine riigi poolt ei too midagi head.
    Kapitalism ja .. Kennedy – ärge küsige mida riik saaks teha teie jaoks vaid mida saan mina teha riigi jaoks. Friedman ei nõustunud – riigi patronaaž vs teine pool viitab riigi ülimuslikkusele (see ei lähe liberalismi vaadetega kokku). Liberalism – mida inimene saaks teha riigi abil peaks olema küsimus liberalistlikus vaates. Riik on indiviidide hulk, vaba inimese jaoks on riik vahend, oht vabadusele tekib siis kui võim kontsentreerub. Ei maksudele. Friedman seda ei poolda. Liberalism vs sotsialism
    Obama ei ole väga liberaalne – turg võib ülekuumeneda kui valitsus ei hoia turul silma peal.
    *Rahva tervise hoidmine ja Ossinovski , liberaal ei nõustuks sellega ehk las inimene joob end surnuks kui tahab
    TsÜS § 86 – ei ole liberaalne, ntks SMS laen
    *Esimene laine: Margaret Thatcheri (nõunik Friedman ja Hayek) ja Ronald Reagani aeg (nõunik Friedman), teine laine: Bill Clintoni ja Tony Blairi aeg.
    *Mis on neod liberalismis? Sageli peetakse Friedmani ja Hayekit ka lihtsalt liberaalideks. Klassikalise liberalismi ja neoliberalismi vahele jäi aga Ameerika suur depressioon , mis usku liberalismis vähendas. Thatcher, reagan . Neoliberalism on liberalismi uus tulek, milles taaselustati vanad ideed, aga esitleti ka uusi. Neoliberalismi konseptsioon koosneb ideoloogiast, valitsemisvormist ja poliitikapaketist.
    * Konservatiivsed väärtused – suurem riigi sekkumine, dotasioonid või muu

    Graubergi raamat


    Antiik 11-28
    *Premodernsus - aeg mis hõlmab nii antiik-, kui ka keskaega (7/6 saj eKr kuni 15/16 saj pKr)
    Antiik (vana, muistne ) - Kreeka ja Rooma vanaaeg ning selle filosoofia ja kultuur. Termin keskaeg võeti kasutusele humanistide poolt 15. sajandil, periood Lääne-Rooma riigi langusest 6 saj kuni uusaja alguseni 17. sajandil.
    - teadus ja tõde lähtudes premodernsest ratsionaalsusest
    - õiguse ja võimu küsimuste legitimeeritus lähtudes premodernsest ratsionaalsusest
    - kuidas mõjutavad Platonist-Aristotelest alguse saanud realismi-nominalismi küsimused tänapäeva õigust
    7/6 saj eKr modernne tööjaotus aitas kaasa linnriikide ehk poliste arengule. Dünaamilisem elukorraldus demokratiseeris kogu ühiskonda. 6-5 saj eKr arhailine ühiskond hakkas teed andma ratsionaalsele ühiskonnakoraaldusele - kosmose harmoonia, ratsionaalne kord, loodus esikohal.
    Aristotels – telos, eesmärgipärane ehk tuvastada eesmärk ning sellest lähtuvalt võrdselt kohelda võrdseid
    Inimest nähti vaatlejana, kes jälgib passiivselt tema ees lahtirulluvat maailma, kus teadmised on ainult piltkoopia sellest, millisena see mõistusele tundub. Normid seadustab ühiskond müüdi või religiooni kaudu ehk maailmairjeldamise viis mis põhineb suurel määral metafooril, mõtet otsiti ekspressiivses sümbolismis.
    Def - mütoloogia on selline reaalsuse tõlgendus, mil igapäevane tavakogemus on tihedalt seotud mitmesuguste sakraalsete jõududega: ntks kosmilise ja sotsiaalse korra ühtsus, kõige arhailisem legitimatsiooni vorm. Müüdis nähakse maailma sugukondlike traditsioonide kaudu. Mõte ehk logos käib looduse kaudu.
    Logos - mõistus, seadus, väide
    Müüdid püüavad omal moel välja selgitada tõde, otsides, mis aset leidis - seega ka teaduse ja moraalse koodeksi funktsioon, on lahutamatud kultusest , kommetest, rituaalidest ja usust (sellega omandavad arenenud ühiskonnas juba religioosse vormi). Ühiskonna paljud funktsioonid on koondatud mütoloogia alla. Kõik normid üheväärilised ning ei eristata moraali ja juriidilisi norme, kõik need on jumalast antud. Normide rikkumisel ootas inimesi karistus.
    Religioon kasvas välja loodusjõudude austamisest, mida personfitseeritija tõsteti jumalaiks. Need nö jumalad sai kommete ja moraali alguseks, nende kaitsjateks ja kättemaksjateks; pikka aega puudus kriitika ja kahtlus nende osas.
    Kreeklaste jumalad olid antropomorfses vormis, jumalate käsitlus arenes välja indoeuroopa rahvaste usulistest arusaamadest. Selle põhjal kujundasid oma usundi ka roomlased.
    *Ühiskonnaelu peab 6-5 saj eKr olema kooskõlas eetilis -religioossete normidega. Ühiskonda ei eristatud riigist kuni 18. sajandini, kuigi tsiviilühiskonna mõiste tulenes juba antiigist . Inimese kõrgeim eesmärk oli toimida kooskõlas asjade üldise korra ehk logosega. Sel ajal hakkas ka hõimuaristokraatia asenduma demokraatiaga.
    Polis oli muutumatu nagu loodus, sest tõde on õige ja hea ning muutumatu. Looduskorraldus projitseeriti ühiskonnale, muutumatuse ideele, teleoloogiline hüpotees - materjal, millest sündus kreeka loodusõigus (moraalne ja juriidiline koos). Kohtukorraldus arenes valitsuse eestkoste all.
    Ühiskonnaelu mitmekesisemaks muutumisel hakati asjade ja nähtuste pideva muutumise ning kaduvuse kõrval teadvustama ka nendevahelisis püsivaid ja olulisi seoseid - tekkis vajadusi nähtusi ratsionaalselt põhjendada, millest hakkaski arenema filosoofia.
    Filosoofia - uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid. Kultuuriajalooliselt on filosoofia esimene teoreetiline maailma seletamise vorm, mis vastandub müütilisele mõtlemisele. Mõisteline mõtlemine, selle kujunemist ja arengut mõjutab loogika teke.
    Hakati mõtlema, et makrokosmose ratsionaalset korda ehk logos’t ehk harmooniat saab tunnetada filosoofilise kaemuse kaudu. Herakleitos - maailm kui kolossaalne protsess, kõigi sündmuste, faktide, muutuste totaalsus, kõik voolab ja miski ei püsi paigal. Pidevate muutuste rõhutamine on omane ka historitsismile. Uus mõtlemine lõi aluse loogiks ning matemaatika tekkeks.
    Vaimu- ja majanduselu arengu tõttu teravnesid suhted ka sotsiaalses elus, mistõttu kujunes seadusandlik elu. Poliste kaupa hakati seadusi Ida eeskujul kirja panema ja kodifitseeriti õigus. Seadusandliku tegevuse eesmärgiks oli ühiskonnas tekkivate vastuolude lahendamine.
    Solon - juriidiline lepitaja , ülemkohtunik. Iga vaba ateenlane peab oskama ise oma õigusi kohtus kaitsta. Edasikaebamisõigust võis lubada rahvakoosolek.
    Kreeka-Pärsia sõdade tulemusena kasvas lihtrahva poliitiline roll Ateena polises, mistõttu valitsemine oli demokraatlikum. Lihtrahva ja aristokraatide vastandlikud huvid tõid kaasa ka teisi valitsemise vorme nagu aristokraatia , oligrahia, türannia, demokraatia.
    Antiikühiskonnas on sõprus mõlemapoolne ja omakasupüüdmatu ning väärt palju erinevalt seksuaalsuhetest.
    Sokrates vs sofistid
    Materiaalsete väärtuste vahendajaiks said kaupmehed ning vaimsete väärtuste vahendajaiks sofistid ehk tarkuseõpetajad, astusid traditsioonide vastu (Protagoras, Gorgias, Hippias). Retoorikaõpetuse eesmärgiks oli demokraatia laiendamine, mille eelduseks omakorda oli polis, kus kõigile kodanikele kehtisid samad seadused ja normid, eriti kuna iInimese missiooniks peeti seaduste loomuse teostamist. Mõtte vormi arendas dialektika (tähendas ka loogikat), keelevormi grammatika. Lisaks kvadriivium - aritmeetika, geomeetria , astronoomia ja muusika .
    Platoni arvates on sofistika teadmiste jagamine raha eest, teadlike petlike järelduste tegemine; haridus ja tõde on vähetähtis sest võib olla ka vale, traditsioonid olulised ainult seni kuni neid usutakse, seadused ja normid taandati kokkulepeteks, haridus on muutunud sissevaatavaks millel pole ühiskonna jaoks tähendust.
    Sofistide enda jaoks oli tegemist väliste teadmistega, Sokrates aga leidis et teadmised peavad olema seotud ka inimese endaga ehk neil peab olema moraalne perspektiiv (neid peab saama rakendada). Kuidas jõuab inimloomus parima väljenduseni. Kutsub inimesi iseseisvalt mõtlema, tõe tunnetamine. Sokrates otsis asjade olemust - asja voorust või põhiprintsiipi ning terminite tõelisi, muutumatuid või olemuslikke tähendusi.
    Sokratese dialektika - paljastada oponendi seisukohtade vasturääkivusi küsimuste- vastuste mänguga. Platoni eesmärgiks oli harimine ja valgustus (ülim hüve ehk jumala vorm).
    Logos-mõtlemisvõime
    Retooria - hea argumenteerimispraktika
    Rahvakoosolek kogunes u iga 10 päeva tagant. Süüdistada võis igaüks, eelistati otsedemokraatiat. Polises valitses ratsionaalne kord ehk logos, õiguse mõistmiseks kasutati 12 tahvli seaduseid, õigust käsitleti õiglusest lahutamatuna. Ontoloogia - olemine, küsimused millega otsiti tegelikkust.
    Demosthenes - kutsus kodanikke vabadusele ja rõhutas hea kõnepidamise vajadust.
    Kas tegelikkus on asi või selle nimi?
    Üldmõisted ehk universaalid. Mõistekäsitluses on kaks voolu - realism ja nominalism .
    Realism - filosoofiline traditsioon saab alguse Platonist, üldnimed on olemas asjadest sõltumatuna, need ei teki ega hävi ning nende tähendus on nimedesse justkui seesmiselt peidetud, ntks sõprus. Domineeris kuni 17 saj pigem koolkonnana kui suunana, oli välja kasvanud mütoloogilisest ettekujutusest sõnade üleloomulike oamduste kohta ehk sõnamaagiast. “nimi kandub kandjale”.
    Nominalism - Teooria, mille kohaselt üldterminid on kõigest keelemärgid, mis iseenesest ei nimeta mingit individuaalselt olemasolevat olendit või asja. Erinevalt realismist on nominalismi järgi olemas vaid individuaalsed olendid või asjad. Et asjad eksisteerivad ainult inimese jaoks, inimese mõttetegevuse viljana
    Platon võis saada üldise ja üksiku küsimuse vahekorra selgitamise osas vihje Sokrateselt - ainus tõe tunnetamise viis toimub üldiste mõistete kaudu; Platon kujundas seepeale välja arusaamad ideede maailmast, üldnimed (keelemärgid) on vajalikud selleks et õpetada üksteisele asjade maailma tunnetamist.Asjade ja kehade olemise näivus, asjad on vajalikud meenutamaks üldnimede tähendust. Tegelik vs näiv maailm ja koopamüüt. Koopast lahkumine on tee teadmist maailma. Reaalsem maailm on ideede maailm, muutuv maailm on illusioon . Ideed on juba olemas inimeses aga neid tuleb meenutada. Hing ühildumisel maise kehaga omandab kaemuse ja ideed. Eesmärgiks oli leida puhas mõistuse alge ehk mõtlemise vorm mis on igavene erinevalt asjademaailmast. Jumala mõte toiutb segamata teadmisest nagu ka hinge mõte. Hingel on 3 alget: 1) mõistus (teadmine ja mõtlemine), 2) emotsioon (julgus ja vaprus ) 3) iha (himu ja instinkt). Ideedemaailm kui miski jumalik, kuhu mõistus tagasi läheb peale surma. “Kaunis idee”, “hüve/headuse idee”.
    Platon leiab et inimelu eesmärk on õndsus ehk eudaimonistlik idee, see on võimalik ideede maailma kaudu. Kaks viisi sinna jõudmiseks /jumala jurude jõudmiseks- põgenemine meelelisest maailmast ideede kaudu või Erose ülistamine. Hüve on jumalik teadmine ja olemine, mis on mõõtmatu.
    1. Alt üles liikumine - meelelistest asjadest liikumine mõistete ja nende olemuse ja idee juurde
    2. Ülevalt alla - tõestame midagi idee vahendusel
    Bertrand Russell - seisukohal teaduse ja müstika sümbioos, läänes Parmenides (tõelikkus on üks ja jagamatu , suund ühtsuse poole), müstitsismi oluline tunnus on a), et müstik elab “täielikus valguses” b) veendumus ühtsusest ehk liikumine üles ja allapoole on sama. Arutlev ehk ratsionaalne mõistus vs vaist ehk intuitsioon .
    Karl Popper - Platoni ideede (hüvede) maailmal on 3 erinevat funktsiooni, 1) metodoloogiline vahend mis muudab võimalikuks puhta teadusliku teadmise, mille kohta on võimalik saada vaid arvamusi , mitte kunagi teadmisi (raske leida otsustavaid argumente selle suuna poolt või vastu) 2) See loob eeldused muutua ühiskonna küsimuste uurimiseks, et rajada poliitikateadust 3) See viitab “parima riigi” ehk “riigi vormi” kavandamisele, mis ei saa laguneda.
    Aristotelese järgi erinevad Platoni matemaatilised esemed meelelistest selle poolest, et need on igavesed ja liikumatud, ideedest aga selle poolest, et neid on teatud arv üksteisega sarnaseid, idee ise on iga kord sama.
    *Aristoteles - asja olemus pole vaid aine sisu, aga aine ja vormi ühtsus. Vorm on mateeriast olulisem ja fundamentaalsem, ainlut vormi kaudu saab asi selleks mis ta on, igasugune liikumine ja arenemine ilmneb vormi tegevuse kaudu. Olemus on absoluudi kujuks nagu Platoni hübe ja eelsokraatikute arche. Küsimuseks oli aga kuidas on hüve kasutatav, hüveliseks inimeseks saadakse vaid õigesti toimides, tegu on hea ja mõistlik kui korraldused ja reeglid on õiged (orthos logos) ehk teleoloogia. Logos on mõistusega põhjendatav, on seega ka põhimõte ja loogiline arutelu, ka õigusteadus. Aristotelese huvikeskmes on tegutsev ja toimiv inimene, kes peab tegema otsustusi, on logost omav loom ehk animal rationale, kelle kõrgeim eesmärk on toimida kooskõlas üldise korra ehk logosega (rationaalne hingeosa ehk loogiline arutelu). Logos vastandub irratsionaalsusele ja tundele ehk pathos . Olemisel ehk reaalsusel on erinevad tasemed : 1) esmased olemused (indiviidid, üksikud materiaalsed esemed) 2) teisesed olemused (materiaalsed esemed, olemise kindel alus+ kogemus)
    *Erinevus - Aristoteles arvas, et üldnimedel ehk universaalidel pole iseseisvat olemist, nad ei eksiteeri “ajast sõltumatuna” vaid eksisteerivad “asjades” (in re). Sokrates on olemas mitte inimese idees, vaid on olemas, sest see on meelelise tegelikkuse eriline objekt. Asja olemus ehk substants on see, mis teeb asjast selle, mis see on ja jääb asja muutudes samaks.
    Küsimus absoluudist ning kuidas mõelda tingimatu ja tingitu vahekorda on lääne metafüüsika põhiküsimus. 1) Platoni ideede õpetus (hüve idee kui kõrgeim tingimatu, relatiivne olemine on seotud osasaamise kaudu). 2) Aristoteles - absoluut on kui liikumatu liigutaja, see on kogu liikumise läte (aine ja vormi ühtsus, teadmine on teadmine üldmõistest, mille olemus avatakse defineerimise teel). Aristoteles arendas mõõdukat realismi (üldised objektid eksisteerivad väljaspool mõistust, mõtlemise formaalne struktuur).
    Platon – laud on sõltumata mismoodi see on, sõpruse idee on inimesteväline, Aristoteles kas läbi inimese või iseseisvalt, seos on inimesega
    Grauberg 70-76
    Sakraalse teleoloogilise maailmamõistmise poole
    Keskaegne ühiskond on staatusühiskond, jagatud ülemvõim valitseja ja tema nõukoja vahel. Apostel Paulus - Kuuletumine Jumalale on valitsejale kohustuslik. Läbivalt ühtsuse idee, Jumala poolt loodud ühtne riik ehk impeerium , ühiskond toetud harmoonia ideele. Ei ole võimu mis ei tule jumalast.
    Teoloogia erineb mütoloogiast sest see ei kuulu enam naiivsele tasandile, nn sakraalsed väed on teoloogilise tunnetuse puhul tavareaalsusest kõrgemal. Sõnu, mis selgtiavad toimuva mõtet käsitletakse teoloogilises teadvuses analoogia järgi loodusesemete ja protsessidega. Üleminek polisest keskaegsesse ühiskonda 5-6 ssaj kuni 15-16 saj. Murrang arusaamades ühiskonna poliitilise korralduse ja alusväärtuste üle. Inimese kõrgeim eesmärk on kontakt jumaliku harmooniaga, eetilis-religioosse tegevuse kaudu, ülem jõud on jumal kes on inimse ja maailma looja. Õige vabadus ootas teispoolsuses ehk jumala riigis. Vabadus ehk elukorralduse viis mis suudaks kopeerida jumalikku korda maa peal, loomuseadus. Augustinus ja Acquino Thomas.
    Augustinus sõnastas ristiusu põhitõed - summa Platonist ja piibli põhitõdedest, platoni paratamatud tõed. Igavesed ideed varjul jumalikus meeles. Jumal ka seaduste allikas- jumalalinn, siiski peab seadus põhinema õiglusel. Jumaliku tõe tunnetamiseks on vajalik hinge vabanemine kehast. Iga seadusandlik akt ei saanud enam legitiimne olla, sest tekkisid ilmaliku ja vaimuliku maailma vastuolud. Jumala saadik annab seadustele legitiimsuse ilma viitamata paragrahvidele. Jumala riik loodud armastusest. Ei põlanud erinevalt Platonist meelelist maailma ideede maailma kasuks. Inimese eesmärk elada jumala tahte kohaselt, õiguskord põhineb ligimesearmastusel, halastusel ja kaitsmisel mida esindab kirik .
    Tunded (affectus) vs mõistus (intellectus). Eksegeedid eristasid tõlgendamisel teksti 2 vormi: a) forme tractatus (teksti struktuur) ja b) forme tractandi (teksti käsitlusviisi tõlgendus). Mütoloogilised süsteemdi kanoniseeruvad muutuvad nad teoloogilisteks (teoreetilise süstematiseerimise kõrgem tase). Inimene saab kahelda vaid iseenda olemasolus - kui ei saaks kahelda siis teda poleks olemas. Sõda on halb aga võib olla teayud tingimuistes vajalik veelgi halvema välitmiseks. Õiguskorra on loonud jumal pärast pattulangemist.
    Ka Aristoteles mõjutas Acquino Thomast - riik luuakse selleks et kaitsta inimeste ühiseid huvisid, samuti proovis ühendada ideed katoliku kiriku dogmadega; maist riiki ei loo mitte inimesed vaid monarh , mis on nagu maailma loomine jumala poolt. Riigi eesmärgiks on üldine hüve, milelle annab sisu jumala tahe.
    *Lisaks räägiti ideaalriigit, mille loomsit peeti inimese kõrgeimaks eesmärgiks, elamise eesmärk on hüveline elu. Keskaegsed kodanikuõigused hakkasid tekkima alles linnade tekkega. Loomuseadust kasutas kirik maiste asjade üle otsustamisel. Inimese eesmärgiks oli kontakt jumaliku harmooniaga eetilis-religioosse tegevuse kaudu.
    Erinevalt Aristotelese loogikast ehk deduktiivse järeldamise õpetusest lähtub hermeneutika kui teadus teksti tõlgendamisest vastupidisest teest - kuidas jõuda üksikotsuste tõlgendamise kaudu üldotsuste mõistmiseni.
    Juriidiline argumenteerimine ehk lausete loogiline analüüs
    Legitiimsuse mõiste tähendust hakati kitsendama, vastavus valitseja korraldustele ja käskudele.
    Karistuse määramise seisukohalt on oluline nö kuri tahe, inimese seaduse ja jumaliku ehk igavese seadused rikkumine võrdsustati. Keskajal lihtrahvas elas aga endiselt mütoloogilist elu, teoloogia on oma sotsiaalse asetuse poolest lähedane hilisematele ilmalikele mõttekonstruktsioonidele.
    ************************************************************
    Liberalismi probleem, kes rohkem riskib see rohkem ka kaotab ja võidab. Samas riskide kandmisel on ebaproportsionaalsus, vaesemad ikka kannatavad ntks pangad. Korruptsioon – vabal turul on korruptiivne mõju, ntks palgasõdur, inimesed ei kaitse oma riiki vaid palgatakse inimesi see vähendab patriotismi, maksan kellelegi et seisaks minu eest järjekorras – need kellel on raha on ikka paremas olukorras.
    *Shakespeari teater NY, kord aastas tasuta etendus, first come first serve.
    Sotsiaalne õiglus – lennupilet, pardalemineku järjekord, lounge, koha valimine; eriarsti vastuvõtt
    Sanders – miks erinevad ühiskonnagrupid peaksid suhtlema, ainult nii saab ületada erinevused ja elada ühise heaolu suurendamise eesmärgil
    *Meelis - 123 korrust maja, milkshake’I, getosse minek; politsei kaitseb mingist piirist, getos niikuinii korda ei saa tagada.
    Mis on Aristotelese filosoofia põhiteesid, keskkooli lõpetaja mustanahaline. Teleoloogiline – eesmärk ja mõte; sellest tuleb kinni pidada. Aristoteles mis on ülikooli eesmärk. Parim flööt parimale mängijale.
    John Rawls – theory of justice, sotsiaalne õiglus, sisaldab kahte eeldust
  • Üldise heaolu suunitlus
  • Sotsiaalset ja majanduslikku võrdsust – nb mitte rikkuse võrdse jagamise mõttes vaid võrdse alguspunkti mõttes (veil of ignorance), teadmatuse loor , õiglus ainult siis kui oleme võrdes alguspunktis – ei tea mis soost, perekonnast, mis on anded vms ainult siis saame õiglaselt otsustada (või ei tea kes need inimesed on); need kes on asjaga seotud ei saa otsustada
    Ei valiks utilitarismi (võib olla vähemus, liberalism (vbl sünnin vaesena), mida valida? Sotsiaalne õiglus, üldise heaolu suund, sotsiaalne ja majanduslik võrdsus – peab olema võrdne alguspunkt, minimeerida tuleks lotovõitu kuhu perre sünnid. Võrdne tee võib olla ntks haridustee ehk see hetk on keskkooli lõpetamine, inimestel võrdne hariduslik baas, kes saab rikkaks see saab kes on laisk see ei saa. Judge Judy – arvab et on seda raha väärt. KA ARISTOTELES – parimatest parimale, telos ja selle väärtustamine
    Ideaalne leping sisaldab:
  • Vaba tahet (Hayek)
  • Vastastikust kasu
    • TsÜS heade kommete vastane tehing John Rawlsi vaatepunktist; vaba tahet pole olen hoopis sunnitud sõlmima lepingut – sõltuvussuhe ja kohustuste määr on balansist väljas

    Ebaõiglased ühiskonnad kaua ei püsi – vale, kestavad kaua; samas ebaõiglases ühiskonnas on sund. Mõju poliitikas – UK võeti 80ndatel tema ideid üle sotsiaalpoliitilise partei poolt ei võetud, hiljem võttis üle tema mõtted tööpartei, Gordon keegi? Vabaturumajandust pooldab, seega ka on õige et judge judy saab rohkem palka kui päris kohtunikud .
    Immanuel Kant
    Metafüüsika – üldine füüsika, üleüldised füüsika küsimused. Kuidas meie kogemus ja tegelik maailm suhestub; reaalsus hakkab hägustuma ja oleme rohkem seotud hüperreaalsuse ja virisemisega
    Ratsionalistide (mõtlemine) ja empiristide (kogemus) vaheline vastuolu. Kant kaldus ratsionalistide poole, puhta mõistusega on võimalik jõuda asjade olemuseni. Samas nõustus et sõltumatatute nähtuste .... kogemuseta ei saa. Lõi sünteesi kahest
    Ntks musta augu tõestus – ei kogenud aga ratsionaalne mõistus. Samas nägid seega natuke empiristlik ka
    Kirjutas - Puhta mõistuse kriitika, lugeda pigem kokkuvõtteid. Teadmine võib olla analüütiline – toetub teoreetilisele kontseptsioonile; sünteetiline teadmine – nõuab uurimist ja toetub kogemuse vajadusele. A priori teadmine – kogemusele eelnev teadmine, a posteriori teadmine – tekib peale kogemust.
    A priori on sünteetiline – teoreetiliselt saame vastata aga vajab kontrollimist.
    Kant kuulub vabaduste kategooriasse oma filosoofiaga, eristas olevat ja olema pidavat (inimlik sfäär, siia alla kuulub kõlblus). Moraal mis on sisemine kohustus ja õigus mis on väline kohustus.
    Puhtas mõistuses on inimesele antud a priori mingi kategoorilise (vastuvaidlematu) imperatiivi (kohustus) ehk ülim kõlbluse seadus. Kant hülgas utilitarismi siis enamuse kasuks tehtud seadused ei pruugi olla õiged. Inimene ei ole vaba sest sõltub alati millestki, kasutab inimlikus käitumises .. inimesi vahendina kasutada ei tohi, käitumisele annab kaalu tahe.
    Kategooriline imperatiiv (Saksa keeles: kategorischer Imperativ) väljendab kõigile kohustuslikku moraalinormi. Motiiv peab olema õige, inimest ei või kohelda vahendina – EETIKA Tõe rääkimine on alati kohustus sõltumata tagajärgedest. Puhtast mõistusest tuleb arusaam õigest käitumisest. Inimlikkus on eesmärk mitte vahend, tahe on oluline.
    Kaasus – laps ostab poest kommi ja poemüüja mõtleb kas petta last. Käitus õigesti sest ei peta last, samas ei käitunud moraalselt, sest tema motiiv lapse petmata jätmiseks oli omakasupüüdlik. Inimlikkus oli vahend mitte käitumise eesmärk.
    Kaasus – sportlane võitis kuldmedali, aga tunnistas üles. Käitus õigesti, sest rääkimine on alati kohustuslik aga motiiv pole moraalne – soovib vabastada end süütundest ehk isekas . Tahe pole moraalne vaid omakasupüüdlik.
    Kaasus – maal mida seinale ei riputata kole maal, ei riputa seinale. Kas olen moraalne? Ei ole rääkinud kinkijale tõttu seega pole käitunud moraalselt, Kandi järgi oleks pidanud inimene ütlema sõltumata tagajärgedest.
    *Samas kant arvab et valged valed on lubatud (pole päris tõde ja ilustab natuke), kui see pole otseselt väär siis see on mingil määral lubatud. Bill Clinton ja Monica Lewinski ehk siin see “vale” mahtus piiridesse – lause ei anna terviklikku pilti, ühelt poolt tuleb rääkida tõtt aga minnes natuke kõrvale on see siiski okei .
    Armukese pidamine on teise inimese ärakasutamine seega ei ole okei sest inimest ei saa kasutada vahendina.
    *Mõrvar ukse taga- soovib ära tappa kedagi ehk talle tuleb öelda kas inimene on kodus.

    Formalism ja realism kohtumenetluses


    Formalistlik kohtunik usub, et kohtuniku, nagu iga juristi , ülesanne on kohaldada õigusnormi (aga ka teisi autoriteetseid õigusallikaid). Ta valdab juriidilist žargooni, pöörab tähelepanu grammatikale, otsuse stiilile ja vormile. Formalistlik kohtunik otsib õiget vastust. Tema arvates ei saa kohus parandada seadusandja möödalaskmisi. Kohus ei saa parandada seaudsandja vigu. Otsib normi ja paigutab selle alusel elu, 20% Eesti kohtunikke on formalistid. Püüab peituda elu komplekssuse eest (mitmete erinevate faktorite koosmõju).
    Realistlik kohtunik soovib, et tema lahend oleks mõistlik ja loogiline (kooskõlas talupojamõistusega) ning nomi (aga ka lepinguid jms) tõlgendab ta pigem teleoloogiliselt. Ta väldib juriidilist žargooni ja soovib, et otsus oleks loetav ka mittejuristi poolt. Ta pöörab suurt tähelepanu, millist tagajärge tema lahend reaalsuses omab. Vaatab mis elus toimub ja otsib selle alusel normi. Puudus – oht juriidiliseks reguleerimiseks ehk kohtunik hakkab korraldama ise seadust.
    Näide – X kaebas kohtualuse kohtusse et saaks korteri, seega ei saa kohus seda enam konfiskeerida (ntks pankrotimenetluses)
    *Formalismi iseloomustab kategoriaalse konstruktsiooni ülekaal. (kategooriline konstruktsioon -süsteem peab olema. Nt igale kuriteole lähenetakse alati kindlal viisil. formalist järgib seda süsteemi, mis tuleneb õigusseadusest.)
    *Georg Friedrich Puchta- Õigussüsteem tuleb üles ehitada range loogikaga. Loogika opereerib mõistetega. Mõiste sai õigusteaduse tegelikuks objektiks .
    *Rudolf Stammler- Stammleri 3 eeldust, mis peavad juristil olema: 1)täpne ettekujutus õigusfilosoofia teoreetilistest probleemidest; 2) rakendatava sätte sisu tehniline valdamine ; 3)praktiline kogemus „juriidilises otsustamises“( jurist peab lähtuma õiguse ideest , mis on seotud õiguse probleemiga).
    Õigusteadusliku formalismi iseloomulikud jooned:
    1) Õigusteaduse käsitlemine õiguse "tõelise" allikana. (Mis on õiguse „tõeline“ allikas?- õiguse päritolu. Kust see pärit on. Õigusteadus on õiguse tõeline allikas, ehk sisu võetakse õigusteadusest, on erapooletu
    2) Kategoriaalse konstruktsiooni ülekaal õiguslikus mõtteviisis.
    3) Õigusfilosoofia ülesande piiramine üldiste õigusmõistete väljatöötamisega.( filosoofias hakati mõtlema, mis on õige jne. Formalistid tahtsid seda piirata.)
    *Formalist- see kes tingimata täidab normi. Realist teeb ka seda, aga ta võtab arvesse ka teisi faktoreid.
    *Kohtunikke on kahte tüüpi, Richard A. Posner : formalistlikud ja realistlikud . Kumbki neist ei ole perfektne lahendamaks kohtuasju.
    Formalism – seadusandja ja kohtunik teevad oma tööd (õiguspositivism)
    *Formalism-konkreetselt seaduse teksti tõlgendamine. Alajaotus : 1) Originalism - seadusandja algse idee kohaselt tõlgendatakse; Originalism leiab, et õigusteksti tuleb tõlgendada vastavalt seadusandja poolt antud mõttele seaduse vastuvõtmise ajal; 2)Tekstualism-grammatiline tõlgendamine, tekst on kõige tähtsam(Range tekstualism lähtub kitsalt sõnade tähendusest ja mõõdukas tekstualism annab suurema tähenduse ka kontekstile); 3)Dünamism-kaasaegne kontekst normi tõlgendamisel, erineb realismist, toetub kehtivatele väärtustele.
  • Tekstualism – grammatiline tõlgendusmeetod: range tekstualism ja mõõdukas, mis vaatab ka konteksti
  • Originalism – ajalooline tõlgendusmeetod,
  • Telos – eesmärgipõhine ehk teleoloogiline, mõõdukas originalism, arvestab ka ühiskonna arengut
  • Süstemataatiline tõlgendusmeetod – range tekstualism
    * Antonin Scalia-originalist, eesmärk vältida muutuseid, kuid ei takista progresseeruvat ühiskonda. Ma ei ründa inimesi, ma ründan ideesid, ka heal inimesel võivad olla halvad ideed.
    Postmodernismis – kohtuniku puhul pole juriidiline argumentatsioon puhtal kujul, vaid lisaks poliitiline ja ideoloogiline.
    • Clarki Ülikooli professor Mark C. Miller: juriidilise argumentatsiooni sisu on see, et kohtunik peab alati põhjendama oma otsustust tuginedes õiguslikule analüüsile lisaks poliitilistele või ideoloogilstele mõjutustele.

    Riigikohtunik Eerik Kergandberg: õigusemõistmine ei saa olla pelgalt õiguse kohaldamine, sest seda teevad ka kõik teised.
    Frederick Schauer: vähe võib olla ühist inglise ja eesti keelel, kirjanduskriitikal ja mitme muutujaga võrrandil, kuid mõistlik ei ole eitada, et juriidilise argumentatsiooni peamised jooned leiame väljaspoolt õigussüsteemi.
    Ameerika õigusrealistid Jerome Frank ja Karl Llewellyn leidsid, et kohtunikud ei lähene (õiguslikele) probleemidele teisiti kui teised avaliku sfääri otsustajad. Ameerika Ülemkohtu lahendeid uurinud teadlased on leidnud, et kohtunike ideoloogia, väärtushinnangud ja (poliitilised) eelistused mängivad olulisemat rolli kui juriidilise argumentatsiooni meetodid. Psühholoogid, kes on uurinud argumenteerimisprotsessi, leiavad, et kohtunikud ja muud juristid pööravad juriidilisele argumentatsioonile väiksemat tähelepanu kui näiteks ratsionaalsusele vms. Skeptistism juriidilise argumentatsiooni suhtes on kehtinud alates Jeremy Benthamist.
    *Kultuuriline manipulatsioon – rorkin?
    • Dworkin – inimõigused ja kultuur, väärtused ja uskumused mida tänapäeval manipuleeritakse

    Ronald Dworkin: kohtunikud ei tee otsuseid lähtudes mingist poliitikast , poliitika tuleks jätta seadusandjale . Kohtuniku tegevus oli “tehniline ja rangelt loogiline”. Selline konseptsioon oli normatiivse iseloomuga. Normatiivne iseloom kehtestas juriidilisele argumentatsioonile teatud piirid, millest üle minna ei saanud. Tänaseks on see olukord aga muutunud.
    *USA Today , Alabama kõrgeima kohtu esimees, samasooliste kooselu keeld ja abielu, mida soovis tühistada. Ehk kui soovib veel võidelda ja oma väärtuste eest seista siis taanda ennast.
    *Tõlgendamine - grammatiline, ajalooline, teleoloogiline ja süstemaatiline
    Common Law süsteemis tuntakse tekstualismi, orginalismi ja dünamismi.
    Näide Smith v United States (508 US 223)
    Süüdistatav pakkus politseinikule narkootikumide eest laadimata tulirelva . Teda karistati paragrahvi järgi, mis sätestas rangema karistuse, kuna narkootikumidega seotud kuritegu oli toime pandud tulirelva kasutades. Kasutamine? Tulistamine ja ähvardamine, käes hoidmine on miski mida saab teha ükskõik millega.
    Ameerika Ülemkohtu enamus jättis selle kvalifikatsiooni jõusse tuginedes rangele tekstualismile, sest tegu oli nn sõnaraamatu definitsiooni järgi toime pandud tulirelva kasutades. Enamuse otsusele kirjutas eriarvamuse kohtunik Scalia esindades sellega mõõdukat tekstualismi. Tema arvates tähendab tulirelva kasutades antud tekstis seda, et tulirelva kasutati relvana
    Originalism leiab, et õigusteksti tuleb tõlgendada vastavalt seadusandja poolt antud mõttele seaduse vastuvõtmise ajal, n.ö originaalses tähenduses (grammatiline ja ajalooline tõlgendamine). Range originalism lähtub pelgalt normi algsest tähendusest, mõõdukas originalism peab võimalikuks arvestada ka sotsiaalsete olude muutumist.
    Dünamism leiab, et normi tuleb tõlgendada kaasaegses kontekstis. Kohtunik peab normi tõlgendama selliselt , mis vastab paremini kaasaja sotsiaalsele kontekstile ning kehtivatele väärtustele. Selle üheks suunaks on realism (1020-ndatel Jerome Frank ja Karl Llewellyn, praegu ülemkohtunik Sonia Sotomayor.
    Skandinaavia realismi teoreetiliseks taustaks on nn Uppsala filosoofia, ennekõike Axel Hägeströmi mõtted. Tema järgi on teaduse ülesandeks esitada kogemusmaailma puutuvaid tõsiväiteid. Skandinaavia õigusrealism võtab tõsiselt väidet, et õigus kui norm kuulub sotsiaalsesse struktuuri ja seetõttu tuleb normist arusaamiseks aru saada ka sellest sotsiaalsest struktuurist. Lähtutakse eeldusest, et sotsiaalsete agentide käitumisskeemid ja nende sotsiaalsed vaated on õiguse opereerimiseks tähtsad. Sama tähtis on sotsiaalse konteksti muutumine. Tlueb nö aknast välja vaadata.
    Näide – Donald Trumpi ametist tagandamine, ainult high crimes and misdeavors.
    Postmodernism vaidlustab - kas meil on jur. argumentatsioon, kas see on aniult juriidiline või maailmavaateline; kohus kujundab hinnangu lähtudes siseveendumusest (on ju maailmavaade)

    Tõeteooriad


    Kas tõde on relatiivne või suhteline?
    Kas tõde eksisteerib inimmõistusest väljaspool või ainult inimmõistuse läbi?
  • Korrespodentsiteooria – tõde eksisteerib inimmõistusest sõltumatuna, realism ( Nietzsche )
  • Koherentsiteooria – kooskõla teiste tõdedega, teaduslik tõde
  • Pragmaatiline tõeteooria – pragmatism, tõde on see mis on kasulik
  • Konsensusteooria – kokkuleppeline tõde
  • Semantilisusteooria - predikaat
  • Ülearususteooria – tõde ei ole olemas, seda pole vaja
    Postmodernistid seavad tõe kontseptsiooni küsimärgi alla, tõde püütakse leida mittemõistuslikest allikatest – EMOTSIOON või INTUITSIOON. Tõde on juurdunud ühiskonda, tõde on relatiivne, palju tõdesid. Kohtumenetluses on tõde relatiivne, ntks kohus võib tuvastada oma tõe.
    Modernism: ratsionaalsus, mõistus ning loogiline argumentatsioon kui ainus kohtumõistja uskumuste paikapidavuse üle
    • Realism (tavaline, teaduslik)
    • Relativism (väline parameeter , moraaliväide) - Väite tõesus sõltub välise faktori või mingist paradigmast

    Nietzsche – objektiivne tõde eksisteerib ja seda saab avastada teaduse kaudu. Tegelikkus on tema jaoks tõestatav ehk verifitseeritav.
    Pierce – verifikatsioon, oli pragmaatik , kõike ei saa verifitiseerida
    James Dewey – kontekstist lähtuv teaduslik ….
    Pragmatismi tõeteooria- pragma =tegutsemine, tegu. Tõde on alati praktiline, tõesed on sellised uskumused mis töötavad ja on reaalselt olemas. Tulemuseks ei pea olema käegakatsutav asi, selleks võib olla nt emotsionaalne rahuldus, heaolu. Empiirika (kogemus) ja funktsionaalsus, tõde tuleb mõista kasulikkuse või rakendatavuse kaudu.
    Willian James- pragmaatik, tõene on väide kui see ennast ära tasub. Ntks see nuga on terav – ehk saame seda tõestada nuga kasutada, läbi kogemuse ja empiirika.
    Werner - Kogemus tähendab ka usku, tõde on see mis töötab
    Richard Rorty – tõde on see mida inimesed lubavad sul vestluses öelda (konsensusteooria), nii kaua kuni vestluspartnerid noogutavad kaasa siis on kõik korras ehk suur kokkulepe, tuleb keskenduda veendumuste küsimusele ehk usk tõesse. Ntks fake news
    *mitte võidelda fake newsi vastu, vaid tuleb teha oma tõde olulisemaks muust . Tõemonopoli ei teki enam.
    Frank Ramsey – Wittgensteini raamatuid tuli tõlkida. Tema vend tõe ülearususteooria – otsis tõe algeid ja uuris matemaatilist tõde; kõik muu taandub uskumusele, mis on tõde ehk inimesed käituvad vastavalt sellele mida nad usuvad.
    Semantilise keeleparadigma murdumine -> Süntaktiline keeleparadigma
    Keelepradigma - Mõistete ja protseduuride raamistik, mis struktureerib meie teadmised, arvamused, seisukohad maailma kohta. Semantilise keeleparadigma raames ei tehta vahet predikaadil ja terminil. Post strukturalism
    Predikaat on terminile mingi omaduse andmine, ntks termin veeklaas, predikaat, kas pooltäis või pooltühi. Süntaktilises keeleparadigmas muutub oluliseks predikatsioon. Prediteerimine tähendab millegi kirjeldamist mingi omaduse kandjana või mingis suhtes olevana. Termin on mees, predikaat on “ilus”. Erinevus on rõhuasetuses. Postmodernismis on sõnast mees olulisem sõna ilus ehk omadus on olulisem kui asi ise. Tänapäeval asi on üldine aga tähenduse sellele annab predikaat (ehk kultuur ja kontekst)
    L. Wittgenstein: keelemäng, kellele vabadusvõitleja ja kellele terrorist, sõltub kuidas me predikaadi esitame
    • semantiline paradigma: tähendus, objekt
    • süntaktilise paradigma: seos, struktuur, kontekst

    Hans-Georg Gadamer - hermeneutika: subjekti mõistmine, tuleb uurida inimest, ainult siis saame uurida, mis on tema teksti või väidete sisu, maailma tunnetamine on võimalik vaid subjekti loomuse kaudu
    *Platon uskus et üldnimed on olemas asjadest sõltumatuna, ideede maailm, kujutame ette mis on laud ja vaatamse kas see laud vastab sellele üldnimele. Idee on kõigepealt ja siis tekivad asjad
    Aristoteles leiab et üldnimed sõltumatuna ei eksiteeri, üldnimed tekivad üksikute asjade kogumist, saame laua kohta kogemuse ja seetõttu nimetame uusi laudu laudadeks.
    *Nominalism eitab üldobjektide eskisteerimist, pole üldist asja nagu sõbrad vms, maailm koosneb ainult üksikobjektidest. Ntks kassid ehk iga kass on erinev seega kassi kui sellist ei eksiteeri
    Bertrand Russell - tuleb eristada iga väite objektiivset (osutab mingile faktile) ja subjektiivset külge (kõneleja seisund) nagu subjekt ja predikaat, väljaspool keelt ei ole ka fakti. Keeleliselt on oluline mis me tähistame, ntks kuritegu, peab olema mingi arusaam sellest.
    Terrorism – väljakujunenud valgustusajastu ideedest, tänapäeva filosoofid küsivad kas valgustusajastu ideed tuleks ümber mõelda.
    Aristoteles (mittefilosoofiline ajalugu ehk faktide jada) vs Kant, Hegel, Marx jt (valgustusajastu ehk ajalugu mõjutab mõtlemist ja arusaama vabadusest),
    Džihaad kui postkoloniaalne postmodernismi peegeldus , mitmed liidrid seal on lääneliku haridusega ning viivad teadmised üle, käituvad lääneriikidega nii nagu nemad käituvad nendega. Peegeldus, ntks Ameerikas piinamine ülekuulamise vahendina ehk lääneriigid on ka silmakirjalikud ja kasutavad surmameetodit info jaoks. Väärtust kaitstakse nende samade väärtuste rikkumisega. Läbiva joonena on solidaarsus vaatamata võimalikule välisele kahjule.
    Fundamentalism – Habermas defineerib seda kui enda ideaalidest kinnipidamist põikpäisena, keeldutakse muutumast.
    Religioonis on tavaliselt olnud keegi kes religiooni tõlgendab. Modernismis oli religioonil monopol , endisel kujul ei saa religoon aga enam ennast kehtestada. Fundamentalism püüab taastada religooni monopoli. Kas kirikul on religiooni monopol? Kas religioonil on suurem roll modernismis või postmodernismis? Kehtestab taas kiriklikud dogmad kas või jõuga ehk ongi reaktsioon läänestumisele. Komplekssus kui religiooni monopoli kaotaja, fundamentalism kui religioonimonopoli taaskehtestaja. Natsionalism kui reaktsioon globaliseerumisele.
    Derrida: piirideta tolerantsus on võimatu, globaliseerumine kui simulaakrum (originaalita koopia), rahvusvaheliste organisatsioonide ümberkujundamise paratamatus , usub nende jõudu ja näha euroopa-keskset rolli. külalislahkus, võtan ulu alla, pakun süüa aga sel juhul tuleb külalisel käituda selle koha reeglite järgi. Ntks probleem aafrika riigid. Mis on rahvusriikide tulevik või mis hakkab neid asendama
    Habermas: uue maailmakorra loomine üks tähtsamaid ülesandeid; rahvusriik asendub konstitutsioonilise patriotismiga, rahvusriik kaob, asemele tuleb konstitutsiooniline patriotism , kuni inimesed on truud põhiseadusele on nad kodanikud, tema ideed on mõjutatud Kantist. tolerantsuse tähtsus, tänased natsionalistid on homsed fundamentalistid
    Kant: maailmakodanikud ja inimeste föderatsioon
    • Heaoluühhiskond – pensionisüsteem
    • Tööoluühiskond – pensionieas on eesmärgiks teha võimalikult palju tööd, ntks töö appid, sõita taksot vms

    Dworkin – igaühel kohustus iseennast arendada, probleem seotud kirikuga, kes ütleb mis on õige
    Habermas: riik on disfunktsionaalne. Tänapäeva inimese pidev rahulolematus . Vahetegemise kadumine sise- ja välisasjade vahel
    Vestfaali süsteem ja selle toimist takistavad tegurid
    Fukuyama : uusimperialism on seotud nõrkade riikidega
    Robert Cooper : vabatahtlik imperialism (kolonialism) ja naabrite imperialism
    37
    • .DOCX Laadi alla originaalfail 37 lk · .docx · 61 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Sotsiaal ja õigusfilosoofia #1 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #2 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #3 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #4 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #5 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #6 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #7 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #8 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #9 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #10 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #11 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #12 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #13 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #14 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #15 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #16 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #17 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #18 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #19 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #20 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #21 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #22 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #23 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #24 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #25 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #26 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #27 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #28 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #29 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #30 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #31 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #32 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #33 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #34 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #35 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #36 Sotsiaal ja õigusfilosoofia #37
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-05-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 61 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor v2rskekreem Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Filosoofia - Teadus Üldistest küsimustest. Esemeks huvi terviku vastu, meetod induktsioon ja deduktsioon. Õigusfilosoofia vaates õigusele sisaldub alati ka vaade olevale üldse kogu selle terviklikkuses ja kõikehaaravuses. Õigusfilosoofia on üks osa praktilisest filosoofiast (Aristoteles ja Kant).
    Teoreetiline filosoofia – ontoloogia (õpetus olevast), gnoseoloogia (teadmine, tunnetus, know-how), loogika, psühholoogia, esteetika.
    Praktiline filosoofia – aksioloogia (väärtusõpetus), moraalifilosoofia (eetika), õigusfilosoofia.
    Sünteetika – mis saame kogemusega ja sünteesime, kuidas teame? Kas vaatamae, kaatsume või mingi asi on peas teoreetiliselt sünteesitud. Subjekti suhe objekti.
    Sotsioloogia – ühiskonnateadus, oluline subjekt ja nende omavaheline suhe.
    Antiik utilitarism liberalism Dworkin sotsiaalne õiglus Rorty Kant paradigmaatiline murrang tõeteooriad filosoofia õigusfilosoofia sotsiaalfilosoofia

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Inimõigused ja nende piiramine õigusega
    21
    pdf

    Inimõigused ja nende piiramine õigusega

    2001, lk 24]. 4 Loomuõiguse põhitunnused [Jõgi 1997, lk 44-45]: 1) Looduses kui harmoonilises tervikus või inimloomuses eksisteerib mingi ratsionaalne kord ehk sisemine korrastatus. See väljendub teatud universaalsetes väärtustes, mis ei sõltu inimeste tahtest, huvidest, kontseptsioonidest vms. seega tegemist on õigluse- ideaali, eetilise printsiibiga. Universaalsete väärtuse allikaks on õigusfilosoofia ajaloos jumaliku tahte (theos) väljendust, loomulike instinktid (natura) või inimõigused endast (ratio, mõistuse kontseptsioon). 2) Loomuõigus on ,,kõrgem" positiivsest, inimeste poolt loodud ja muutuvatest seadustest ning kujutab endast kriteeriumi otsustamaks, kas need seadused on inimeste jaoks moraalselt siduvad või mitte. Loomuõigusfilosoofia püüdis määratleda eetilised

    Õigusõpetus
    Õiguse filosoofia loengukonspekt
    22
    doc

    Õiguse filosoofia loengukonspekt

    Loengukonspekt [2]Tuletagem meelde õigusfilosoofia põhiküsimus: kas inimene võib vabalt otsustada õiguse normatiivse sisu ja regulatiivse toime üle? Või esinevad mingid piirid (jumalikud, looduslikud, mõistuslikud, relatsioonilised1 või kommunikatiivsed), mida inimene, olemaks inimene, ei saa või ei või ületada, või mida inimvõimed lihtsalt ei suuda muuta ega ületada. [3]Õigusfilosoofia suundi, mis tunnustavad selliste piiride olemasolu, nimetatakse loomuõiguseks

    Õiguse filosoofia
    Filosoofia p eriood
    20
    docx

    Filosoofia p?eriood

    Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks metafüüsika); 2)Mida ma pean tegema? (moraali- või eetikaküsimus); 3)Mida ma võin loota? (religiooniküsimus); 4)Mis/kes on inimene

    Filosoofia
    Õiguse entsüklopeedia eksami konspekt
    21
    doc

    Õiguse entsüklopeedia eksami konspekt

    Pooldajad tähistavad õigusdogmaatikat ka kui praktilist õigusteadust. Seda sellepärast, et just õigusdogmaatika seisab õiguse mitmetasandilise tundmaõppimise kontekstis õiguspraktikale kõige lähemal ja on tunnetuslikus plaanis selle tegelikkusega kõige otsesemalt seotud. 8. Jurisprudentsi mõiste ja selle suhe õiguse rakendamisega. Sõna "jurisprudents" kasutatakse erinevates, kuigi lähedastes tähendustes: * jurisprudents ehk õigusteadus * jurisprudents ehk õigusfilosoofia * jurisprudents ehk õigusteooria. Jurisprudents on normi keelest arusaamise teadus. Jurisprudens poolt pakutavad lahendused on vajadusel abilisteks õiguse keeles aru saamisel õiguse realiseerimise viiside juures. Õiguse rakendamine on üks õiguse realiseerimise viisiks. 3 9. Metodoloogia alused. Deduktsioon, induktsioon, analüüs, süntees.

    Õigusõpetus
    Filosoofia eksami vastused
    14
    doc

    Filosoofia eksami vastused

    1. Tunda filosoofia valdkondi (metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika) ning mida nad uurivad. Metafüüsika - küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Tänapäeval ei ole metafüüsika populaarne, valitseb relativistlik-liberaalne kõigi arvamuste suhtelisus. Kuna maailm ei ole enam metafüüsiliste küsimuste jaoks avatud, siis elab moodne filosoofia igavesti oma lõppu läbi. Käesoleva kursuse lähtekohaks siiski, et metafüüsika on esimene filosoofia -- mitte ainult ajalooliselt, aga ka tähtsuse poolest. Kõigis filosoofia reformimise kavades on sees varjatud metafüüsika, arusaam oleva tervikust (kuna metafüüsika fundamentalismina ei ole moes, siis sageli nüüd varjatud kujul). Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala positsioon).

    Filosoofia
    LÄÄNE FILOSOOFIA
    17
    doc

    LÄÄNE FILOSOOFIA

    Filosoofia põhiprintsiip on: igal nähtusel on põhjus. Põhjuslikkuse eitamine tähendab ka filosoofia võimalikkuse eitamist. Sellise järeldamisega Hume ,,äratas Immanuel Kanti dogmaatilisest unest". SAKSA IDEALISM Esindajad: J.G. FICHTE, Fr.W. SCHELLING, I. KANT; G.W.F. HEGEL. Idealism -- filosoofia suund, mis peab vaimu, teadvust primaarseks ja mateeriat sekundaarseks, materialismi vastand. IMMANUEL KANT (1724­1804) Kogu elu Königsbergis elanud filosoof. Füüsiliselt lühike (157 cm), kuid vaimselt suur mõtleja. Hume'i järelduste (filosoofia võimatuse kohta) mõjul kirjutas juba 50 eluaastat ületanud Kant oma kolm kuulsat ,,Kriitikat". Esimene oli "Puhta mõistuse kriitika", milles 9 Kant uuris küsimust ,,Mida ma võin teada?". Teised ,,kriitikad" on ,,Praktilise mõistuse kriitika" (selles uuris Kant küsimust ,,Mida ma pean tegema?") ja ,,Otsustusvõime kriitika"

    Filosoofia
    Filosoofia
    13
    doc

    Filosoofia

    Arendasid edasi grammatikat ja ka loogikat ning töötasid välja terve rea sofisme ehk sõna väänamisi. Sarvik! - Kas sa oled kaotanud sarvi? (Ainult vastus ei või jaa). Ei (vastus reeglina), siit järeldus kuna sarvi kaotanud ei ole, järelikult sarvekandja ehk sarvik. KLASSIKALINE ANTIIK-KREEKA PERIOOD Sokrates (469-399 e.Kr) Ta ise ei kirjutanud ühtegi rida ja tema mõtteid tunneme tema õpilaste tööde järgi, eriti Platoni töödest. Ta oli esimene filosoof, kes ütles, et filosoofia ei pea tegelema loodusega vaid inimhingega ja peab õpetama vooruslikult elama. Sokratese tarkus ­ tarkus seisneb selles, kui inimene teadvustab endale oma mitteteadmist, saab aru kui vähe me tegelikult teame ­ kui vähe me maailmast teame. Sokratese meetod ehk dialektia so vestluskunst, arukus vaielda ja argumenteerida, küsida ning vastata nii, et tulemuseks oleks probleemi sügavam mõistmine. Kasutas 4 võtet: IROONIA

    Filosoofia
    Filosoofia eksami kordamisküsimused
    21
    doc

    Filosoofia eksami kordamisküsimused

    Igavik ­ aeg Ruum ­ aeg Juhuslikkus ­ paratamatus (täppisteadus juhuslikkust ei aksepteeri) Võimalikkus ­ tegelikkus Kvaliteet ­ kvantiteet Sisemine ­ välimine Olemine ­ saamine Näivus ­ reaalsus Eesmärk ­ vahend Tarkus ­ kaastunne 2.tunnus : "ultimatiivsed väited". Filosoofia on pigem "ükskõik mille teooria" kui "kõige teooria" (omane täppisteadusele). Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkuse (teoreetilise tarkuse ­ mõistmise) poole. Enne 17. saj - filosoofia ja teadus sünonüümid. 17. saj alguses tekkisid teadused (Galileo Galilei teleskoop ehk pikksilm; Newton) ning nüüd küsimus, mis tarkuse poole nüüd filosoofia püüdleb? Asemele tekib uut tüüpi filosoofia. Üldse on 3 liiki küsimusi: 1) Saab vastata kogemuse põhjal 2) Saab vastata deduktiivse arutluse teel (matemaatika, loogika)

    Filosoofia


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun