Barokk on sündinud Itaalias, kui riik oli killustatud väikeriikideks. Üks barokk esteetika tüüpilisteks probleemideks on oskus veenamisele. Võimetus eristada tõde valest, tuleb fantastiline. Vaataja peab kõigepealt uimastama, üllatuma ja seda saab teha ainult osava valikuga kummaliste ja ebatavaliste pilte. Enamik teoreetikud barokkos olid kirjanikud, kuid nende sõnades selgelt tundus peamine barokki trend - et ületada erinevusi erinevate kunstivormidel. Ratsionalismi ja normativism esteetika klassitsism. Klassitsism alustab oma kronoloogiat XVI sajandil, domineerib XVII võimsalt ja agressiivselt, väidab end XVIII ja varajase XIX sajandil. Lugu ise näitab elujõulisust traditsioone klassikalise kunsti süsteemis. Vastavalt kunsti kodeksile, kunstnikult kõigepealt nõuti "idee." Maalisüzee peab omama õpetliku väärtuse. Kõrge-zanr - "ajalooline", mis sisaldas klassikalisest mütoloogiast stseene kuulsatest kirjatöödest, Piiblist jne.
Barokk on sündinud Itaalias, kui riik oli killustatud väikeriikideks. Üks barokk esteetika tüüpilisteks probleemideks on oskus veenamisele. Võimetus eristada tõde valest, tuleb fantastiline. Vaataja peab kõigepealt uimastama, üllatuma ja seda saab teha ainult osava valikuga kummaliste ja ebatavaliste pilte. Enamik teoreetikud barokkos olid kirjanikud, kuid nende sõnades selgelt tundus peamine barokki trend - et ületada erinevusi erinevate kunstivormidel. Ratsionalismi ja normativism esteetika klassitsism. Klassitsism alustab oma kronoloogiat XVI sajandil, domineerib XVII võimsalt ja agressiivselt, väidab end XVIII ja varajase XIX sajandil. Lugu ise näitab elujõulisust traditsioone klassikalise kunsti süsteemis. Vastavalt kunsti kodeksile, kunstnikult kõigepealt nõuti "idee." Maalisüzee peab omama õpetliku väärtuse. Kõrge-zanr - "ajalooline", mis sisaldas klassikalisest mütoloogiast stseene kuulsatest kirjatöödest, Piiblist jne.
millisest õigusest ning olgu see ükskõik kui taevalik. Bergbohm ei tunnustanud loomuõiguslikku alust ka seadusandja võimuvolitustele. Tema arvates oli mingi norm õiguslik ehk positiivõiguslik, kui selle on andnud kompetentne õigustloov võim selleks kohases väliselt tunnetatavas menetluses. Sellist võimu nimetas Bergbohm normi formaalseks õigusallikaks. Mõni aeg hiljem jõudis Bergbohm oma õpetuses seisukohale, et iga seadus on õigus. 5. XX sajandi õigusmõte. Normativism (Kelsen), analüütikud (Hohfeld, Hart). Dworkin. Kelseni õpetus- normativism: õigus on puhas, täiesti sõltumatult eksiteeriv ja eristatav moraalist, poliitikast, majandustes jne. Õigus on autonomne, legitimatsioon, ei olene rahava tahtest vaid õigusest enesest. Igasugune õigusnorm on legiteeritav mingi kõrgema normi kaudu. Grundnorm ja selle autor: Aga miks PS kehtib? Kelsen teeb mõttelise hüppe- Grundnorm kuskil on mõtteline põhinorm, et PS kehtib
kasv. Õigust ei tohiks seadusandja kunstlikult luua, see peaks välja kasvama tavaõigusest. Seepärast peab kõigepealt tavaõiguse allikad hoolikalt läbi töötama ja need süstematiseerima alles siis kodifitseerimisega tegelma hakkama. Ajaloo koolkond andis positiivse tõuke õiguse ajalooga tegelemiseks. Samuti mõjutas see koolkond ka rooma õiguse järelretseptsiooni. Ja ilmselt just selle koolkonna tõttu venis ka Saksa BGB vastuvõtt 1900 aastani. Normativism – esindaja Hans Kelsen. Esindaja Eestis oli Artur Tõeleid-Kliimann. Kõige aluseks on nn Grundnorm ehk alusnorm ehk õiglase õiguse idee. Grundnorm on õigusnormide ja aktide hierarhilise süteemi absoluutne tipp ehk positiivse õiguse süsteemi vundament. Tänu sellele teooriale eksiteerib normtaiivaktide hierarhiline süsteem. Negatiivne asjaolu – normativism väidab, et sotsiaalsed faktorid ei mõjuta õigust, ku isee oleks nii, siis oleksid
Ntks Metoo muutumine, kui sotsiaalne tegelikkus muutub siis muutub ka narratiiv. keelemäng, ntks sõna koondamine kasutus, väljendite valik Wittgenstein keelemängu teooria Teemad Filosoofia tarkuse armastus, tänapäeval pigem üldised küsimused 1. Õiguse üldised küsimused 2. Ühiskondlik areng ja filosoofia küsimused ajateljel, murrang, heaolu vabadus ja väärtus filosoofias, komplekssuse tehisintellekt 3. inimõigused 4. Õiguspositivisim ja normativism, loomuõigus, Nürnbergi trial 5. Utilitarism Mill, eriosa 6. liberalism reformierakond, pensionitesüsteem, ravimite katsetused, aborditeema 7. sotsiaalne õiglus, 82% rikkusest kuulub 1% ühiskonnast, keda peab üleval pidama, pagulased, Kant 8. formalism ja realism kohtumenetluses, tõde 9. Legitimeeritus on aktsepteeritavus; tõe ja õigus aktsepteeritavaks muutmine modernses aspektis Tõda kohtus mis saab kui keegi valetab 10
sajandi 30. ja 40. aastatel, mil ilmuvad riiklikule massiterrorile tuginevad totalitaarsed ideoloogiad. o Hannah Arendt – äärmusparempoolsete ideoloogiate, sh. fašismi kriitik (sekulaarsed religioonid), o Karl Popper – äärmusvasakpoolsuse (strukturalismi), sh. kommunismi kriitik. Ideoloogia depolitiseerimine o Karl Mannheim (‘Ideoloogia ja utoopia’, 1929): - ideoloogia kui kaitserefleks, - partikulaarne (mikro-) ja totaalne (makro-)ideoloogia, - normativism, visioon ühiskonna arengust läbi radikaalse muutumise. o Michael Oakeshott – ideoloogia on valikuline, seletab vaid imeväikest osa maailma paljususest, o Daniel Bell – ideoloogia lõpp, heaoluühiskonnas kaotab ideoloogia (nagu ka religioon) oma tähtsuse. Kõige tähtsam on majanduskasv. Konservatism o Selleks, et mõista tuleks paigutada Briti-Prantsuse vastuolusfääri
teatud väärtusi: isikuvabadused, inimõigused, inimväärne elukeskkond jm. 6) Õiguse ajaloo põhietapid. Arhailine õigus – sugukondlik õigus Antiikaja õigusmõte - stoitism Keskaja õigusmõte – jumalik õigus Uusaja õigus - loomuõiguskoolkond Prantsuse revolutsiooni aeg – konstitutsionalism, õiguspositivism XX sajandi õigusmõte - normativism Teema 2. Riik ja õigus 1) Riigi tunnused. Avalik võim – kogu riigi juhtimisapparaat, mis hõlmab riigivõimu- ja valitsemisasutusi, selle aparaadi relvastatud struktuuriüksusi (armee, politsei, luure, vastuluure, sunniasutusi), mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. Territoorium, millel see avalik võim kehtib – ruumiline ala, riigi eksiseerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus.
Väide on tõene, kui selle sisu vastab tegelikkusele (tõe korrespondentsteooria). Väide on väär, kui selle sisu ei vasta tegelikkusele. See kehtib formaalses loogikas ning on kokkuleppeline. Loogiliselt õige arutelu käigus saame tõestest eeldustest paratamatult tõese järelduse, st loogika uurib tõeste teadmiste saamise reegleid. Formaalloogiliselt õige arutlus võib olla sisuliselt ebaõige, nt juhul, kui eeldused on väärad. LOOGIKA PÕHJENDAMISEST Normativism (antipsühhologism) loogika kirjeldab, kuidas inimene peab mõtlema, annab õige mõtlemise reeglid ehk normid. (Aristoteles, R. Descartes, I. Kant, E. Husserl) Psühhologism loogika on kirjeldav teadus. Loogika seadused kirjeldavad seda, kuidas inimene mõtleb. Vaimselt tervel inimesel on psühholoogiline sund nende reeglite kohaselt mõelda. Loogika kirjeldab mõtlemist. (J.S. Mill, H.Spencer, E. A. Lange) Konventsionalism loogikaseadused on kokkuleppelised. (R. Carnap)
Ta on metateadus kriminaalteaduste jaoks. Ta uurib probleeme, mis on iga üksiku kriminaalteaduse aspektist fundamentaalsed. Sotsiaalteadusena on kriminoloogia tihedalt seotud teiste sotsiaalteadustega nii uurimisvaldkonna kui meetodite kaudu (võtab üle saavutusi ja pakub teistele väärtuslikke andmestikku uuritavate sotsiaalsete süsteemide anomaalsete seisundite kohta). Sarnane on seos ka hingeteadustega. Kriminoloogia klassikalised koolkonnad normativism ja positivism Normativistlik paradigma juured 17. sajand (Grotius ja loomuliku õiguse põhimõtted) loomuliku õiguse kontseptsioon ongi kajastatud kriminoloogia normativistlikus paradigmas, kusjuures idealistlikult meelestatud kriminoloogid käsitavad nn loomuliku kriminaalõiguse allikana inimese olemust või siis inimesest kõrgemal seisvat alget. Nad usuvad, et seadused on loomuliku kriminaalõiguse projektsioon.
Allpool võtame kokkuleppeliselt omaks järgmised filosoofilised pidepunktid. Maailm eksisteerib reaalselt (metafüüsiline realism), see on tunnetatav (epistemoloogiline realism), tõega on tegemist siis, kui meie seisukohad on kooskõlas tegelikkusega (tõe vastavusteooria), ning inimene on võimeline neid seaduspärasusi mingil määral õigesti tunnetama, tema teadvuses peegelduvad need loogikareeglitena (normativism) ja loodusseadustena (teaduslik realism). Selline maailmavaade on kaunis heas kooskõlas ,,terve mõistusega" ning sobib arvatavasti enamikule keele argikasutajatest. Väljaspool filosoofiat peab väga harva põhjendama, miks me just sellise positsiooni valisime. Veelgi enam, hoopis teiste positsioonide hoidjad peavad argielus oma arusaamu põhjendama ning enamasti see neil ei õnnestu. Tähendustest Sõnade tähendusi otsides jääb mõnikord kahe silma vahele, et tähendused võivad olla ka
Allpool võtame kokkuleppeliselt omaks järgmised filosoofilised pidepunktid. Maailm eksisteerib reaalselt (metafüüsiline realism), see on tunnetatav (epistemoloogiline realism), tõega on tegemist siis, kui meie seisukohad on kooskõlas tegelikkusega (tõe vastavusteooria), ning inimene on võimeline neid seaduspärasusi mingil määral õigesti tunnetama, tema teadvuses peegelduvad need loogikareeglitena (normativism) ja loodusseadustena (teaduslik realism). Selline maailmavaade on kaunis heas kooskõlas ,,terve mõistusega" ning sobib arvatavasti enamikule keele argikasutajatest. Väljaspool filosoofiat peab väga harva põhjendama, miks me just sellise positsiooni valisime. Veelgi enam, hoopis teiste positsioonide hoidjad peavad argielus oma arusaamu põhjendama ning enamasti see neil ei õnnestu. Tähendustest
annaabi.ee 
