docstxt/132223997339578.txt
kahjustus. Tegemis on piirkonnaga, mis asub näolihaste kontrolli keskuste juures. Seda kohta on hakatu nimetama Broca piirkonnaks ning selle kahjustuse tüüpilisteks sümptomiteks on rääkimisraskused ja grammatikavead kõne produktsioonis. W. Wundt – eksperimentaalpsühholoogia labori rajamine Leipzigis 1879. Suunad psühholoogias Voluntarism (nt W. Wundt) - voluntarismi õpetuses absolutiseeritakse tahet ja püütakse seada psüühilise tegevuse ja olemise alusfenomeniks ning vastavalt saadakse, et kõik ülejäänud psüühilised protsessid on määratud tahtest. Nõrgalt argumenteerituks jääb neis õpetustes see, millest tuleneb tahe ise. Strukturalism (nt. E. Titchener) - püüdsid selgitada psüühika algelemente ja nendevaheliste seoste struktuuri. Funktsionalism (nt. W
Poliitiline kohustus on kohustus alluda igale seadusele sellepärast, et see on seadus, mitte tingimata sellepärast, et sel seadusel meie arvates mingit sõltumatut moraalset õigustust oleks seaduse järgimine seaduse enese pärast. 4. Millises vahekorras on poliitiline kohustus riigi õigustamisega? Riik kirjutab ette poliitilise kohustuse. Poliitilised kohustused kehtivad kõigile, kes elavad selle riigi piires. 5. Mis on voluntaristlik riigi õigustamine? Voluntarism: poliitiline võim minu üle saab tekkida ainult minu vabatahtlike aktide tulemusena ja teisel inimesel saab olla minu üle poliitiline võim ainult siis, kui ma ise olen talle selle võimu andnud. 6. Mis on ühiskondliku lepingu teooria? Iga inimene peab olema kohustatud (universalism) ja poliitilised kohustused tekivad üksnes nõusoleku läbi (voluntarism). 7. Millised küsimused tekivad seoses ühiskondliku lepingu teooriaga?
· Religioosse ja sotsiaalse hüve eetika: inimene peab käituma vastavalt... a) Jumala/ saatuse tahtele b) Sotsiaalsele hüvele · Sentimentalism kriteeriumiks on sisetunne/ südametunnistuse hääl. · Formalistlik/ deoontoloogiline (kohustuse) eetika kriteeriumiks on teo/ tegematajätmise motiiv. · Utilitarism/ konsekventsionalism (tagajärje-eetika) kriteeriumiks on teo/ tegematajätmise tagajärg · Eksistentsialism/ voluntarism Religioosses ja sotsiaalse hüve eetikas võetakse suuresti ära inimene otsustus õigus ning ei rakendata mõtlemise võimet. Kõik on ette määratud ja nii peabki olema, sest nii on öeldud. Sentimentalismis tekib küsimus, mida teevad need inimesed, kes ehk ei ole oma emotsioonidega ja sisemise minaga nii sina peal? Kõik põhineb inidiviidil ning tema arusaamisel iseendast ja ümbritsevast. Kohustuse eetika paneb kõige rohkem mõtlema miks, milleks ja ühtlasi kuidas?
Tuleb treenida. Vaprus on kesktee hulljulguse ja arguse vahel. Religioosne eetika tuleb uskuda, mitte ei tule treenida. Armastada Jumalat. Inimene ennast ise õnnelikuks teha ei saa, uskudes ja armastades valgub inimesse jumalik arm, mis õnnelikuks teeb Romantismi eetika jumaliku hääle leidmine endas, et saavutada ja teha suuri tegusid, talle allumine. Geenius minu sees, mis suunab mind suuri tegusid tegema teeb õnnelikuks. Voluntarism tänu oma tahtele saan ma õnnelikuks saada, juhul kui mul on tahet, tahtejõudu, tahet, et tahta. Intellektualism mõistuse abil saab õnnelikuks, tuleb lihtsalt asjade peale mõelda. Asjade omamine ei tee õnnelikuks, tuleb osata nendega midagi peale hakata. Esimene eeldus, et kõik inimesed tahavad hästi elada, teine eeldus Platoni rikkused. Platoni intellektualistliku eetika argument dialoogis Euthydemos: 1. Kõik inimesed tahavad hästi elada.
o Mõtled läbi, kas see inimene ikka sobib · Mania o Armastus muutub haiglaseks o Armastan ja kannatan o Hakatakse üksteist meeletult kontrollima (helistamine, SMSid, kellele ta on helsitanud, uuritakse arvutit jne) o Teine inimene muutub omandiks Perekonnaõpetus Kooselu vormid ja perekonnatüübid · Fatalism- Kõik on ette määratud o Igaühe jaoks on kuskil keegi · Voluntarism- Mul on täielik tahtevabadus teha, mida ma tahan o Kui tahan elan koos naise ja kassi/koeraga, kui tahan elan üksi · Perekond- · Leibkond- Ühel aadressil elav inimeste rühm (nt jagatakse üürikorterit jne) o Skvott- Lähedane kommuunile; Mingi seltskond ostab ühe maja ning elab ja korrastab seda o Kommuun- Mingi seltskond elab koos ühes majas ja jagavad asju Perekonnatüübid · Tuumperekond o Põhiperekond, tuumikpere, nukleaarpere
võimutahe. üliinimene. Eksperimentaalne psühholoogia Müller - KNS - spetsiifiline ärritatavus. Gall - frenoloogia I üldistus. eristas hallaine ja valgeaine. Hering - värvitaju ruumitaju on silma omadused. Helmholtz - energiajäävuse seadus. närviülekande kiirus. trikomaatiline värvinägemise teooria. Broca - I kes jälgis käitumuslikku häiret ning seejärel tegi kindlaks koha ajus. Weber - erinevad tundlikkused. Wundt - eksperim. psy. valiv tähelepanud, voluntarism, teadvus = kogemus. Flourens - eemaldas aju osi ja jälgis käitumist. Fechner - psühhofüüsik. sosin vaikses ruumis vs mittevaikus. absolut. lävi. Teised varj. lähenemised: Bretano - intentsionaalsus Stumpf - kuulmisvõime Geštaltpsy Husserl - põhiomadused, millele ph suunatud vs ph kirjeldamine. Külmpe - kujutlastevabad mõtted. süstemaatiline eksperiment. introspektiiv. Ebbinghaus. õppim protsess, mõtted jadad. uuris õppimist ja mälu.
Kunst: 1. „mis on kunst“ mõistmine: kunstiteose tuvastamise mõttes (missugused asjadest on), defineerimise mõttes (mis on tunnused) ja ontoloogia mõttes (mis tüüpi on asjad) 2. Anti-essentsialism: eitab „kunsti“ ja teiste traditsiooniliste eetikamõistete (nt „ilu) defineerimise võimalikkust ja mõttekust. Kõik traditsioonilised esteetika teooriad (formalism, emotsionism, intuitsionism, organitism, voluntarism, intellektualism) on esitanud kunsti definitsiooni, kuid luhtunud. Kunstiteostel pealt näha ei ole mingit kindlat/spetsiifilist sarnasust, samas on neil mingi hulk sarnasusi, sugulusi ehk „perekondlike sarnasusi“ (Wittegensteini vaade). Kunst on nö „avatud mõiste“, millele on omased loomingulisus ja muutused. Defineerimine nö tapaks ja kärbiks loomingulisust. Kunsti defineerimatus pole
(eliit), kelle julgus ja tahtejõud tõukavad neid poliitilise liikumise esiritta. Fasistlik eliit valitseb rahva huvides ning ta värvatakse rahva kõige vitaalsemate ja andekamate elementide hulgast. · Hüpernatsionalism Fasistlik ideoloogia esindab natsionalismi äärmusliku vormi, kuid püüab nagu paljud teised rahvuslikud liikumised äratada ellu suursugust minevikku. · Voluntarism Suur rõhk on tahtejõul ja aktiivsel tegutsemisel, mõistus ja loogika on tegutsemisel pigem takistuseks kui abiks. · Antiparlamentarism Fasism eitab seda, et üleüldise valimisõiguse põhjal valitud parlamendid suudavad esindada rahva tõelist tahet. Parteid ja rahvagrupid killustavad rahva ühtsust. Seadusandlik kogu olgu nõuandev, kus domineerigu valitsev partei. Adolf Hitler nimetas demokraatiat mürgiks, mis lahustab rahvusliku
välistatud. 11) Fatalistlik positsioon eetikas seisneb selles, et ei ole kõlbeline astuda vastu paratamatusele, kuna kõik maailma protsessid on juba algusest peale ette määratud ega jäta ruumi vabadusele, loomingule. Väärtustatakse allumist pimedale saatusele. Esindajateks näiteks Hegel, Leibniz. Voluntaristlik positsioon peab eetiliseks allumist tahtele, jagunedes kaheks eraldi suunaks: Objektiividealistlik voluntarism – Tuleks loobuda individuaalsest elutahtest ja lahustada individuaalne kosmilises maailmatahtes. Instinktiivse iseloomuga tahe on primaarne, teadvuslik tahe sekundaarne. Esindajateks Schopenhauer, Hartmann. Subjektiividealistlik voluntarism – Tuleks alluda vabale individuaalsele tahtele, juhinduda „mina“ järgi. Esindajateks Nietzsche, Stirner. 12) Eetiline relativism on moraalifilosoofiline seisukoht, mille kohaselt inimese põhitõed ja
Ühtlasi tähistab nimetatud aasta nö. teadusliku psühholoogia algust. Suunad psühholoogias (Lisaks Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo) Psühholoogiale on iseloomulik mitmete paradigmaatiliste lähenemiste tekkimine eri aegadel. Paradigma raames lähtutakse sarnastest eeldustest ja eelistatakse samu meetodeid. Iseloomulik on mitmete suundade samaaegne arendamine. Erinevatel aegadel on domineerinud erinevad suunad. Näiteks: Wilhelm Wundt voluntarism* (Saksamaa) huvitus tähelepanust. Lisaks mentaalsest kronomeetriast, psüühika elementidest. *Hergenhahn, B.R (1992). An Introduction to The History of Psychology. 2nd Ed. Nimetab Wundti voluntarismi ühe arendajana. Samas oli tema huviks ka psüühika baaselemendid . Edward Titchener (Euroopast Ameerikasse) strukturalism. Prooviti leida psüühika baaselemente ja nendevaheliste seoste struktuuri. Ameerikas oli mõjukaks suunaks funktsionalism (William James)
Gustav Theodor Fechner (1801-1887) • Materialistlik ja spiritistlik maailmavaade • Psühhofüüsikale alusepanija (uurimus füüsikaliste ja psühholoogiliste nähtuste seostest) • Selleks, et mentaalsed aistingud muutuksid aritmeetiliselt, peab füüsiline stiimul muutuma geomeetriliselt – aistingud on alati suhtelised sõltuvalt taustastimulatsiooni tasemest. • Absoluutne lävi – madalaim lävi, kus on veel võimalik stiimulit eristada. Voluntarism ja strukturalism. Teised varased lähenemised psühholoogias Wilhelm Wundt (1832-1920) • “Ametlik” eksperimentaalpsühholoogia rajaja • 1862, “mõttemeeter” – eksperimentaalpsühholoogia kui teadus on võimalik – inimesed võimelised tegelema vaid ühe mõttega korraga. Ümberlülitumine võtab 1/10 sekundit. • Olulisel kohal oli teadvuse dünaamikat juhtivate seaduste mõistmine.
tingimustes kujunennud ideaale neist, mis lähtuvad meile kõigile ühistest vaimsetest osistest ning on suhteliselt püsivad ja üldised. II. Kunsti definitsioon I 1. Selgitage anti-essentsialismi põhiteese! Anti-essentsialism eitab kunsti ja teiste traditsiooniliste esteetikamõistete defineerimise võimalikkust ja mõttekust. Traditsioonilise esteetika kriitika: kõik traditsioonilised teoorias(formalism, emotsionism, organitsism, intuitsionism, voluntarism, intellektualism) on esitanud kunsti definitsiooni ja luhtunud(eeldavalt ekslikult, et kunst omab tarvilike ja piisavate omaduste hulka ning on nende kaudu defineeritav; sõna kunst-kunstiteos esinemine meie keeles tõestab, et asjadel millele me seda rakendame, on midagi ühist või et neil on mingi üks olemus). Perekondlikud sarnasused: kunsti puhul ei nähta midagi, mis oleks ühine kõigile, aga nähakse sarnasusi, sugulusi jne. Kunst kui avatud mõiste: defineerimatus tuleneb
Rahvusvahelise õiguse mõtestamist on kirjeldanud paljud erinevad teooriad: Käsuteooria J. Austini definitsioon: õigus on suverääni poolt antud käsk, mis on tagatud sanktsiooni või karistusega. Kriitika: see teooria on suuresti kõrvale lükatud küündimatuse tõttu adekvaatselt kirjeldada õiguse olemust. Rahv.-vah. õiguse peamine eesmärk pole sundida ja käskida riike, vaid võimaldada rahv.-vahelist suhtlemist. Voluntarism ehk konsensualism Rahvusvahelise õiguse siduvus tuleneb riikide nõusolekust; riigid on seotud vaid nende kohustustega, millega nad on eelnevalt nõustunud. 6 Kriitika: see teooria ei seleta, miks rahv.-vah. õigust järgitakse. Samuti ei võta ta arvesse rahv.- vah. institutsioonide tohutut kasvu ning nende poolt toodetud normide süsteemi. Teooria on vastuolus ius cogens'i põhimõtetega.
Eksperimentaalpsühholoogia teke Katsed mõõta ja numbriliselt väljendada psüühilisi protsesse. 1879. aastal rajas Wilhelm Wundt Leipzigis eksperimentaalpsühholoogia labori. Ühtlasi tähistab nimetatud aasta nö. teadusliku psühholoogia algust. Suunad psühholoogias Psühholoogiale on iseloomulik mitmete paradigmaatiliste lähenemiste tekkimine eri aegadel. Paradigma raames lähtutakse sarnastest eeldustest ja eelistatakse samu meetodeid. Wilhelm Wundt (Euroopa) voluntarism*, eesmärk oli mõista teadvust ning teadvuse dünaamikat juhtivaid mentaalseid seaduspärasusi, oluline oli tahte kontseptsioon. W uskus, et inimesed saavad ise otsustada, millele tähelepanu suunata ning mida seejärel selgelt tajutakse. Suund rõhutas valikut, eesmärki, tahet. Lisaks huvitus psüühika elementidest. Mõõtis vaimsete protsesside kulgemist. Völkerpsycholgie W leidis, et kõrgemate mentaalsete protsesside
peegeldada meeleolu), kõne tempo, pauside iseloom, pikkus, jaotus, loogiline korrastatus, foneetilise reduktsiooni aste ( sõna lõppude söömine, grupilistel aktsent, dialekti tunnused ehk kõneharjumuse päritolu). Grammatilis-semantilised pauside täitmine, sõnade konstruktsioonide valik, väljenduslikkus. Kõne kategoriaalsed vanuselised, sotsiaalsed, territoriaalsed. TEEMA 12 TAHE Tahe - teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus. Voluntarism absolutiseeritakse tahet ja püütakse teda seada psüühilise tegevuse ja olemise alusfenomeniks ning vastavalt saadakse, et kõik ülejäänud psüühilised protsessid on määratud tahtest. Kuid nõrgalt argumenteerituiks jääb selles see,et millest see tahe tuleneb. Inimese aktiivsus, tema tegevus või eneseregulatsioon: Impulsiivne - käivitub inimene esmasest ajendist (vajadusest), järgib motiivi või situatsiooni
Nimetage nad ja tooge välja nende positsioonide erinevused. Sentimentalsim : südametunnistuse hääl õigeks otsuseks. Dentoloogiline (kohustuse) eetika : tegudel on motiiv. Religioosne ja sotsiaalse hüve eetika: inimene peab käituma vastavalt A) jumala või saatuse tahtele B) sotsiaalsele hüvele (rass, rahvus, riik jne). Konsekventsionalsim, sh utilitarsim: käitu nii, et teo tagajärjeks oleks rohkem õnne. Kriteeriumiks teo tagajärjed. Eksistentsialism (Kierkegaard, Sartre) / voluntarism (Nietzsche) Selgitage eetilise sentimentalismi filosoofilist positsioone eetilise / ebaeetilise teo kriteeriumiks on sisetundel põhinev südametunnistuse hääl . Kui me näeme midagi ebaeetilist toimuvat, tekitab see meis tugevaid emotsioone. Emotsiooniga koos jõuab meieni tugevalt teadmine,et kas antud tegu on õige või vale . David Hume: moral sentiment- kõlblustunne: "teatud seesmine meel või tundmus, mis eraldab head ja halba ning mis seob end esimesega ja tõukab eemale teist
§ 4. Rahvusvahelise õiguse teoreetilised alused Rahvusvahelise õiguse mõtestamist on kirjeldanud paljud erinevad teooriad: Käsuteooria J. Austini definitsioon: õigus on suverääni poolt antud käsk, mis on tagatud sanktsiooni või karistusega. Kriitika: see teooria on suuresti kõrvale lükatud küündimatuse tõttu adekvaatselt kirjeldada õiguse olemust. Rahv.-vah. õiguse peamine eesmärk pole sundida ja käskida riike, vaid võimaldada rahv.- vahelist suhtlemist. Voluntarism ehk konsensualism Rahvusvahelise õiguse siduvus tuleneb riikide nõusolekust; riigid on seotud vaid nende kohustustega, millega nad on eelnevalt nõustunud. Kriitika: see teooria ei seleta, miks rahv.-vah. õigust järgitakse. Samuti ei võta ta arvesse rahv.-vah. institutsioonide tohutut kasvu ning nende poolt toodetud normide süsteemi. Teooria on vastuolus ius cogens’i põhimõtetega. Loomuõigus Õiguse allikas on inimmõistus või jumalik tahe
2) reegli utilitarism: käitu reegli järgi, mille rakendamine ühiskonnas tooks kaasa olukorra, kus inimesed on õnnelikumad. Vastuväide 1: kuidas õnne mõõte, et reeflist juhinduda saaks. N: kui kaotada surmanuhtlus, siis kas see toob õnne kõigile? Vatuväide 2: Midagi ei ole välistatud. Võta püss ja tapa, sest antud teo tagajärjed on paremad kui tegematajätmise tagajärjed 50 inimest jäävad ellu. 5. Eksistentsialism (Sartre, Kierkegaard) /voluntarism (Nietzsche) Kierkegaard: *,,tõeline tegu ei ole mitte väliselt nähtav tegu, vaid sisemine otsus, millega üksikisik realiseerib potentsiaalse võimaluse ja identifitseerib end oma mõtte sisuga" *Otsustada saab olla kolmel tasandil: 1)esteetiline tasand - elame selleks, et nautida elu, elame elu ilu nimel. Hästi oleme elanud nii, kui see mäng tuleb meil kaunilt järgi, mõtlemata eetilistele tagajärgedele. Suhtumine naisesse: nauding
Erinevad põlvkonnad kasutavad erinevaid sõnu ja väljendeid. 2. Sotsiaalsed tunnused. Kõne kajastab kõneleja sotsiaalset kuuluvust (elukutset, haridustaset, kultuuritaset) Need ilmnevad kõne teemas, sõnavalikus, -leidlikkuses, võõrsõnade tundmises 3. Territoriaalsed tunnused TEEMA 12- TAHE 1. Tahe - on teadlik eneseregulatsioon,mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus.Tahe on inimesele lisam otivatsiooni allikas. 2. Voluntarism- Voluntarismi õpetustes absoluteeritakse tahet ja püütakse teda seada psüühilise tegevuse ja olemise alusfenomeeniks ning vastavalt saadakse, et kõik ülejäänud psüühilised protsessid on määratud tahtest. 3. Eneseregulatsioon- impulsiivne, tahteline- Impulsiivsel käitumisel ,,käivitub" inimene esmasest ajendist (vajadusest) ,järgib motiivi või situatsiooni nõudeid ,analüüsimata lähemalt impulsi
õiguseks kõik see, mida käsib poliitiline suverään või seadusandja. Sellega astub analüütiku kõrvale võimaliku voluntarismi ja fatalismi teelt, mida Austini teooria ei välistanud. Sest juhul, kui õigus oleks tõepoolest üksnes seadusandja tahteavaldus ning seda teesi edasi ei arendataks, kujuneks 18 olukord, et seadusandja võib tahta ja käskida mida tahes (voluntarism) ning seadusele allutatul ei jää midagi muud üle, kui sellele käsundile pimesi alluda (fatalism). Harti kontseptsioon on selles mõttes kahtlemata pehmem ja sarmikam Nõnda siis eksisteerib Harti järgi kahte tüüpi õigusnorme- põhi- ehk primaarsed normid, mis kehtestavad subjektide õigused ja kohustused, teevad ettekirjutusi teatud käitumiseks või sellest hoidumiseks ning sekundaarsed normid, mis kehtestavad primaarsete õigusnormide tunnustamise, rakendamise ja muutmise korra
Territoriaalsed tunnuse EMOTSIONAALSED-TAHTELISED PROTSESSID TAHE Teema 12 Tahe on teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus. Tahe eeldab teatud vaimset pingutust eesmärgi saavutamisel ja takistuseks olevate objektiivsete või subjektiivsete raskuste ületamist. Tahe on inimesele lisamotivatsiooni allikas, see kujuneb peamiselt kasvatuse ja töötamise käigus. Voluntarism voluntarismi õpetuses absolutiseeritakse tahet ja püütakse teda seada psüühilise tegevuse ja olemise alusfenomeniks ning vastavalt saadakse et kõik ülejäänud psüühilised protsessid on määratud tahtest. Eneseregulatsioon Impulsiivne inimene ,,käivitub" esmasest ajendist, järgib motiivi või situatsiooni nõudeid, analüüsimata täpsemalt impulsi tähendust, väärtust või õigsust ning impulsile järgneva tegevuse tagajärgi. Impulsiivne käitumine on oma allikailt
EMOTSIONAALSED-TAHTELISED PROTSESSID TAHE Teema 12 Tahe on teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus. Tahe eeldab teatud vaimset pingutust eesmärgi saavutamisel ja takistuseks olevate objektiivsete või subjektiivsete raskuste ületamist. Tahe on inimesele lisamotivatsiooni allikas, see kujuneb peamiselt kasvatuse ja töötamise käigus. Voluntarism voluntarismi õpetuses absolutiseeritakse tahet ja püütakse teda seada psüühilise tegevuse ja olemise alusfenomeniks ning vastavalt saadakse et kõik ülejäänud psüühilised protsessid on määratud tahtest. Eneseregulatsioon Impulsiivne inimene ,,käivitub" esmasest ajendist, järgib motiivi või situatsiooni nõudeid, analüüsimata täpsemalt impulsi tähendust, väärtust või õigsust ning impulsile järgneva tegevuse tagajärgi
Vastastikkus: (KONSENSUSE PM lisaks) Täh riikidevahelises suhtluses teatud õiguste, privileegide või rv-te koh-te vastastikkust austamist ja täitmist ning rv õ-se rikkumise puhul vastavaid vastutusmeetmeid. Fundament väärtuste kaitse. Teoreetilised alused Käsuteooria: õigus kui suverääni poolt antud käsk, mis on tagat sankts või karistusega. Kriitikaks see, et rv õ-se peamine eesmärk ei ole sundida ega käskida riike, vaid võimald rv-st suhtlust. Voluntarism e konsensualism: rv õ-se siduvus tuleneb riikide nõusolekust. Nõusolek on kohustuse allikas. Rv õ-se süst põh vabatahtlikul enesepiiramisel. Vastuolus ius cogens’i pm-tega. Loomuõigus: õiguse allikas on inimmõistus või jumalik tahe. Kõrgem pos õ-st ja on kriteeriumiks hindamisel, kas seadus on in-le moraalselt siduv. Kriitika: ei põhj, miks rv õ on siduv. Ubi societas, ubi ius: rv õ-se õiguslikuks aluseks praktiline vajadus. Õ on vajalik ühisk funkt-ks ja on st ka siduv
Neid tuleks kuulda võtta ning nende järgi käituda. Formalism/ deontoloogiline eetika (kohustuse-eetika)- Tähtis on tegu ise ning selle tegemise või tegemata jätmise motiiv. Utilitarism/konsekventsionalism (tagajärje-eetika)- õige või vale teo kriteeriumiks on see, millised on teo tagajärjed, tegu on eetiliselt õige ning põhjendatud siis, kui tema tagajärg on hea ning toob kasu hulgale inimestele. Eksistentsialism/ voluntarism 72. Selgitage eetilise sentimentalismi filosoofilist positsioone. Inimese sisetundel põhinev südametunnistuse hääl. On olemas seesmine tundmus, mis oskab eraldada nii head kui halba, tõmbab lähedale head, lükkab eemale halba. Mingi teaga seisnes tuleb meile emotsioon, mida tundes saame aru, kas tegu on õige või väär, hea ja halva eristuseks tulebki keskenduda oma tunnetele. Kuid samas väidetakse vastu, et tunded võivad olla kollektiivsed, ideologiseeritud
algse tegelikkusega sideme kaotanud iseseisva reaalsuse. Täpsemalt eristas Baudrillard kolme tüüpi simulaakrumeid: 1) kujutis matkib reaalsust, 2) kujutis asendab reaalsuse, 3) kujutis ja reaalsus on teineteisest eristamatud. Lyotard, Determinism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt on kõigil sündmustel seaduspärased põhjused ja kõiki sündmusi on põhimõtteliselt võimalik ette näha. On arvatud ka, et determinism välistab vaba tahte. voluntarism, filosoofias objektiivseid võimalusi ja paratamatust eirav tegutsemisviis. Mis on teadus? Mõisted on täpselt sõnastatud Põhjendus Süsteem Filosoofia valdkonnad: Heaolu 2. Vabadus 3. Väärtused Järgmine loeng Thomas Kuhn: Paradigma kui maailmavaade, väärtus (filosoofiline aspekt) Paradigma kui algoritm, uurimisprogramm (loogikalis-metodoloogiline aspekt) Paradigma kui veendumus (sotsiaal-psühholoogiline aspekt) Paradigmaatiline kriis ühiskonnas:
Bodini suveräänsusteooria II suurepärasemat loomingut, inimest. Sest kunsti abil on loodud suur Leviaatan, Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse mida nimetatakse ÜHISUSEKS või RIIGIKS [Commonwealth or State] (ladina Valitseja tahe on seadus. Voluntarism keeles CIVITAS), mis pole muud kui kunstlik inimene; ehkki kõrgem ja tugevam kui loomulik inimene, mille hoidmiseks ja kaitseks ta on loodud; Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele,
Seda loob süntaks (grammatikareeglid) ning semantika ise. Ka selline olukord on expressis verbis kirjas. Olemuslikult vaja jälle jõuda siduva tähenduseni. Mitmetähenudslikkuse olukord on mõnevõrra lihtsam. Kui ebatäpsuse olukord ulatud olukordadeni, kus me ei tea üldse tema tähendusulatust. Mitmetähenduslikkuse juures teame ulatust, kuid me ei tea, milline neist ulatustest on meie jaoks vajalik, milline on see siduv normatiivne tähendus. Katse seadustada juriidiline voluntarism. Anda keele üle otsustamine ainult juristide kätte. Äriseadustik ja koos sellega tsiviilosa üldseadustiku muutmise seadus, mille toonane §2 sätestas olulised nõuded seaduse tõlgendamise jaoks. §1 seadis eeskohale keelelise tõlgendamise nõude. Seaduse muudatus sätestas, et seadusest arusaamiseks pole tähtis grammatiline kuju, vaid seaduse mõte. Kus kohalt jõuab aga mõte minuni, kui ma pole teksti lugenud? Kindlasti ebasobiv meetod, aga Riigikogu võttis vastu
loodusest ,s.t. nii maailmast tervikuna kui inimeste enda loomusest. Taoliselt defineeritud loomuõigus on eelkõige kehtiva õiguse kriitika instrument, vastandudes positiivsele õigusele, ning on eksisteerinud õigusajaloo etappidel. 1. Antiikaja loomuõigus filosoofia 1.1. Kreeka õigusmõtlemine 1 1.2. Rooma õigusmõtlemine 2 2. Keskaegne kristlik-skolastiline loomuõigus 2.1. Aurelius Augustinus 3 2.2. Aquino Thomas 2.3. Voluntarism ja nominalism 4 2.4. Hispaania hilisskolastika 3. Uusaegne ratsionalistlik loomuõigus Loomuõiguse laia määratluse kõrval eksisteerib loomuõigus kitsamas tähenduses, mis hõlmab ainult uusaegset loomuõigust ratsionalistlikku loomuõigust, mille sünonüümiks on mõistusõigus. 35.1. Ratsionalistlik loomuõigus kui kodifikatsiooni üks eeldustest. MÕTLEMISVIISI MUUTUMINE
44 Tülide rahumeelse lahendamise kohustus. Relvastatud jõu kasutamise ja sellega ähvardamise e agressiooni keeld. Rahvaste võrdõiguslikkus ja enesemääramisõigus. 99. Rahvusvahelise õiguse kehtivus. Rahvusvahelise õiguse kehtivus põhineb otsesel või varjatud kokkuleppel: kehtib siis, kui riigid tunnustavad/järgivad (voluntarism, konsensualism). Loomuõiguse varjatud mõju ius cogensi käsitluse arengule. Üldtunnustatud tava ja uued tavad. Rahvusvaheline Kriminaalkohus Vajalikkuse põhimõte: rahvusvahelise õiguse tunnustamise taga on praktiline vajadus, muidu ubi societas, ibi ius 100. Rahvusvahelise õiguse allikad. Rahvusvahelise õiguse allikad jagunevad: Formaalseteks - tähendavad vormi, milles esinevaid norme tuleb lugeda õigusnormideks .
annaabi.ee 
