docstxt/132223997339578.txt
kahjustus. Tegemis on piirkonnaga, mis asub näolihaste kontrolli keskuste juures. Seda kohta on hakatu nimetama Broca piirkonnaks ning selle kahjustuse tüüpilisteks sümptomiteks on rääkimisraskused ja grammatikavead kõne produktsioonis. W. Wundt – eksperimentaalpsühholoogia labori rajamine Leipzigis 1879. Suunad psühholoogias Voluntarism (nt W. Wundt) - voluntarismi õpetuses absolutiseeritakse tahet ja püütakse seada psüühilise tegevuse ja olemise alusfenomeniks ning vastavalt saadakse, et kõik ülejäänud psüühilised protsessid on määratud tahtest. Nõrgalt argumenteerituks jääb neis õpetustes see, millest tuleneb tahe ise. Strukturalism (nt. E. Titchener) - püüdsid selgitada psüühika algelemente ja nendevaheliste seoste struktuuri. Funktsionalism (nt. W
Sotsiaalpoliitiline filosoofia eksami kordamisküsimused Jonathan Wolffi ,,Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse" alusel vastused Sissejuhatus 1. Millised on poliitikafilosoofia küsimused? Laias laastus on neid kaks: ,,kes mida saab?" ja ,,kes selle üle otsustab?" Esimene seotud materiaalsete hüvede ning õiguste ja vabaduse jaotamisega (mille alusel peaks kellelegi midagi kuuluma/õigused ja kohustused olema). Teine seotud poliitilise võimu jaotamisega. Kellel peaks olema võim teisi käskida ja allutada neid karistusele. 2. Kas poliitikafilosoofia on normatiivne või deskriptiivne distsipliin? Selgitage! On mõlemat. Normatiivse poole pealt üritatakse teha selgeks ideaalseid reegleid või mõõdupuid. Deskriptiivse külje pealt tahetakse selgeks teha, et kuidas asjad peaksid olema: mis on õige, õiglane või moraalselt korrektne. Loodusseisund 1. Mis eesmärki teenib loodusseisundis kujutus? Kuna loodusseisundit me reaalselt luua ei saa ...
· Religioosse ja sotsiaalse hüve eetika: inimene peab käituma vastavalt... a) Jumala/ saatuse tahtele b) Sotsiaalsele hüvele · Sentimentalism kriteeriumiks on sisetunne/ südametunnistuse hääl. · Formalistlik/ deoontoloogiline (kohustuse) eetika kriteeriumiks on teo/ tegematajätmise motiiv. · Utilitarism/ konsekventsionalism (tagajärje-eetika) kriteeriumiks on teo/ tegematajätmise tagajärg · Eksistentsialism/ voluntarism Religioosses ja sotsiaalse hüve eetikas võetakse suuresti ära inimene otsustus õigus ning ei rakendata mõtlemise võimet. Kõik on ette määratud ja nii peabki olema, sest nii on öeldud. Sentimentalismis tekib küsimus, mida teevad need inimesed, kes ehk ei ole oma emotsioonidega ja sisemise minaga nii sina peal? Kõik põhineb inidiviidil ning tema arusaamisel iseendast ja ümbritsevast. Kohustuse eetika paneb kõige rohkem mõtlema miks, milleks ja ühtlasi kuidas?
Tuleb treenida. Vaprus on kesktee hulljulguse ja arguse vahel. Religioosne eetika tuleb uskuda, mitte ei tule treenida. Armastada Jumalat. Inimene ennast ise õnnelikuks teha ei saa, uskudes ja armastades valgub inimesse jumalik arm, mis õnnelikuks teeb Romantismi eetika jumaliku hääle leidmine endas, et saavutada ja teha suuri tegusid, talle allumine. Geenius minu sees, mis suunab mind suuri tegusid tegema teeb õnnelikuks. Voluntarism tänu oma tahtele saan ma õnnelikuks saada, juhul kui mul on tahet, tahtejõudu, tahet, et tahta. Intellektualism mõistuse abil saab õnnelikuks, tuleb lihtsalt asjade peale mõelda. Asjade omamine ei tee õnnelikuks, tuleb osata nendega midagi peale hakata. Esimene eeldus, et kõik inimesed tahavad hästi elada, teine eeldus Platoni rikkused. Platoni intellektualistliku eetika argument dialoogis Euthydemos: 1. Kõik inimesed tahavad hästi elada.
Vaimne ja füüsiline tervis · Psühhosomaatilised haigused · 53 + 38 + 25 + 24 + 18 + 16 + 13 + 12 + 11= 210 · Stress o Kui stress läheb üle negatiivseks, siis hakkab see sind kahjustama. o Postiivne stress on meil kogu aeg · Frustratsioon- Lühiajaline pingeseisund Emotsioonid · Põhiemotsioonid o Raev, viha, nördimus o Ekstaas, õnn, rõõm, meeldivus o Imestus, üllatus, hämmastus o Kabuhirm, paanika, hirm, kartus o Ahasatus, mure, kurbus, nukrus o Jälestus, vastikus, ebameeldivus · Emotsioonide füsioloogilised väljendused o Muutused südame rütmis ja veresoonkonna töös Süda hakkab peksma ja pulss läheb kiireks Hingamine kiireneb või aeglustub erutused või muu asja tõttu o Suu kuivab o Raskustunne maos o Pissihäda või kõhulahti...
maa mõttetu, jumal surnud. võimutahe. üliinimene. Eksperimentaalne psühholoogia Müller - KNS - spetsiifiline ärritatavus. Gall - frenoloogia I üldistus. eristas hallaine ja valgeaine. Hering - värvitaju ruumitaju on silma omadused. Helmholtz - energiajäävuse seadus. närviülekande kiirus. trikomaatiline värvinägemise teooria. Broca - I kes jälgis käitumuslikku häiret ning seejärel tegi kindlaks koha ajus. Weber - erinevad tundlikkused. Wundt - eksperim. psy. valiv tähelepanud, voluntarism, teadvus = kogemus. Flourens - eemaldas aju osi ja jälgis käitumist. Fechner - psühhofüüsik. sosin vaikses ruumis vs mittevaikus. absolut. lävi. Teised varj. lähenemised: Bretano - intentsionaalsus Stumpf - kuulmisvõime Geštaltpsy Husserl - põhiomadused, millele ph suunatud vs ph kirjeldamine. Külmpe - kujutlastevabad mõtted. süstemaatiline eksperiment. introspektiiv. Ebbinghaus. õppim protsess, mõtted jadad. uuris õppimist ja mälu.
Kunst: 1. „mis on kunst“ mõistmine: kunstiteose tuvastamise mõttes (missugused asjadest on), defineerimise mõttes (mis on tunnused) ja ontoloogia mõttes (mis tüüpi on asjad) 2. Anti-essentsialism: eitab „kunsti“ ja teiste traditsiooniliste eetikamõistete (nt „ilu) defineerimise võimalikkust ja mõttekust. Kõik traditsioonilised esteetika teooriad (formalism, emotsionism, intuitsionism, organitism, voluntarism, intellektualism) on esitanud kunsti definitsiooni, kuid luhtunud. Kunstiteostel pealt näha ei ole mingit kindlat/spetsiifilist sarnasust, samas on neil mingi hulk sarnasusi, sugulusi ehk „perekondlike sarnasusi“ (Wittegensteini vaade). Kunst on nö „avatud mõiste“, millele on omased loomingulisus ja muutused. Defineerimine nö tapaks ja kärbiks loomingulisust. Kunsti defineerimatus pole
(eliit), kelle julgus ja tahtejõud tõukavad neid poliitilise liikumise esiritta. Fasistlik eliit valitseb rahva huvides ning ta värvatakse rahva kõige vitaalsemate ja andekamate elementide hulgast. · Hüpernatsionalism Fasistlik ideoloogia esindab natsionalismi äärmusliku vormi, kuid püüab nagu paljud teised rahvuslikud liikumised äratada ellu suursugust minevikku. · Voluntarism Suur rõhk on tahtejõul ja aktiivsel tegutsemisel, mõistus ja loogika on tegutsemisel pigem takistuseks kui abiks. · Antiparlamentarism Fasism eitab seda, et üleüldise valimisõiguse põhjal valitud parlamendid suudavad esindada rahva tõelist tahet. Parteid ja rahvagrupid killustavad rahva ühtsust. Seadusandlik kogu olgu nõuandev, kus domineerigu valitsev partei. Adolf Hitler nimetas demokraatiat mürgiks, mis lahustab rahvusliku organismi
välistatud. 11) Fatalistlik positsioon eetikas seisneb selles, et ei ole kõlbeline astuda vastu paratamatusele, kuna kõik maailma protsessid on juba algusest peale ette määratud ega jäta ruumi vabadusele, loomingule. Väärtustatakse allumist pimedale saatusele. Esindajateks näiteks Hegel, Leibniz. Voluntaristlik positsioon peab eetiliseks allumist tahtele, jagunedes kaheks eraldi suunaks: Objektiividealistlik voluntarism – Tuleks loobuda individuaalsest elutahtest ja lahustada individuaalne kosmilises maailmatahtes. Instinktiivse iseloomuga tahe on primaarne, teadvuslik tahe sekundaarne. Esindajateks Schopenhauer, Hartmann. Subjektiividealistlik voluntarism – Tuleks alluda vabale individuaalsele tahtele, juhinduda „mina“ järgi. Esindajateks Nietzsche, Stirner. 12) Eetiline relativism on moraalifilosoofiline seisukoht, mille kohaselt inimese põhitõed ja
AINEPROGRAMM Õppeaasta: 2008/09 Semester: sügis Aine kood: PSP6001 Aine nimetus eesti keeles: Ülevaade psühholoogiast Aine nimetus inglise Overview of Psychology keeles: Ainepunkte: 3.0 Auditoorse õppetöö maht 42 Sh loengud: 42 seminarid/ - tundides: praktikumid: Hindamisviis: H Õppejõud: Katrin Kullasepp Ametikoht, kraad: Lektor Eeldusaine: - Aine eesmärk ja kuuluvus: Psühholoogia ja inimeseõpetuse suunal sissejuhatavate ainete kohutsuslik aine Kujundada integreeritud teadmine psühholoogia eri suundadest ja rakendamise võimalustest. Toetada ...
Renessanss Fransesco Petrarca (1304-1374) Ta tahtis religiooni, mis põhineks piiblil, personaalsel usul ja isiklikel, omaenda tunnetel. Aktualiseerides seda potentsiaali, mille jumal on meile andnud, võime me maailma paremaks muuta. Rõhutades inimese potentsiaali, aitas Petrarca stimuleerida plahvatuslikku kunsti- ning kirjandusvalla saavutuste kasvu, mis on renessanssile nii iseloomulik. Teiste sõnadega, Petrarca skeptitsism kõikvõimalike erinevas vormis esinevate dogmade suhtes aitasid sillutada teed moodsa teaduse tekkele. Giovanni Pico (1463-1494) Inglid on täiuslikud – inimesed inglite ja loomade vahepealsed – võimalus elada sensuaalset/instinktiivset või ratsionaalset/intelligentset elu. Vabadus lubab omaks võtta peaaegu iga võimaliku vaatepunkti. Kui filosoofiaid õigesti mõista, siis on nad oma põhiolemuselt kooskõlas. Kõiki vaatepunkte on vaja objektiivselt uurida, et leida mis neis ühist on – kõiki filosoofilisi perspekt...
tingimustes kujunennud ideaale neist, mis lähtuvad meile kõigile ühistest vaimsetest osistest ning on suhteliselt püsivad ja üldised. II. Kunsti definitsioon I 1. Selgitage anti-essentsialismi põhiteese! Anti-essentsialism eitab kunsti ja teiste traditsiooniliste esteetikamõistete defineerimise võimalikkust ja mõttekust. Traditsioonilise esteetika kriitika: kõik traditsioonilised teoorias(formalism, emotsionism, organitsism, intuitsionism, voluntarism, intellektualism) on esitanud kunsti definitsiooni ja luhtunud(eeldavalt ekslikult, et kunst omab tarvilike ja piisavate omaduste hulka ning on nende kaudu defineeritav; sõna kunst-kunstiteos esinemine meie keeles tõestab, et asjadel millele me seda rakendame, on midagi ühist või et neil on mingi üks olemus). Perekondlikud sarnasused: kunsti puhul ei nähta midagi, mis oleks ühine kõigile, aga nähakse sarnasusi, sugulusi jne. Kunst kui avatud mõiste: defineerimatus tuleneb
Rahvusvahelise õiguse mõtestamist on kirjeldanud paljud erinevad teooriad: Käsuteooria J. Austini definitsioon: õigus on suverääni poolt antud käsk, mis on tagatud sanktsiooni või karistusega. Kriitika: see teooria on suuresti kõrvale lükatud küündimatuse tõttu adekvaatselt kirjeldada õiguse olemust. Rahv.-vah. õiguse peamine eesmärk pole sundida ja käskida riike, vaid võimaldada rahv.-vahelist suhtlemist. Voluntarism ehk konsensualism Rahvusvahelise õiguse siduvus tuleneb riikide nõusolekust; riigid on seotud vaid nende kohustustega, millega nad on eelnevalt nõustunud. 6 Kriitika: see teooria ei seleta, miks rahv.-vah. õigust järgitakse. Samuti ei võta ta arvesse rahv.- vah. institutsioonide tohutut kasvu ning nende poolt toodetud normide süsteemi. Teooria on vastuolus ius cogens'i põhimõtetega.
ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Teadmiseks konspekti kasutajale · Kohustuslik kirjandus "Psühholoogia alused" (vt. aineprogramm) aitab oluliselt kaasa terviklikuma ja detailsema pildi kujunemisele teemadest. · Tekstis viide "vt. lk" viitab kohustuslikule kirjandusele ("Psühholoogia alused") · Konspektis sisalduv materjal ei asenda kohustuslikku kirjandust, vaid võtab kokku loengus käsitletud materjali. Konspekt aitab üliõpilastel valmistuda arvestustööks. · Tekstis esinevad viited pdf failidele, mis illustreerivad konspektis sisalduvaid teemasid. Pdf failid on õppematerjalide juurde ,,üles riputatud". Psühholoogia uurib psüühika olemust ja avaldumist. psüühilisi protsesse (nt taju), seisundeid (nt meeleolu), omadusi (nt. isiksus, võimed). Psüühika on determineeritud bioloogiliselt ja ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulis...
TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad Teoreetiline nii metoodiliselt kui sisuliselt rakendu...
Nimetage nad ja tooge välja nende positsioonide erinevused. Sentimentalsim : südametunnistuse hääl õigeks otsuseks. Dentoloogiline (kohustuse) eetika : tegudel on motiiv. Religioosne ja sotsiaalse hüve eetika: inimene peab käituma vastavalt A) jumala või saatuse tahtele B) sotsiaalsele hüvele (rass, rahvus, riik jne). Konsekventsionalsim, sh utilitarsim: käitu nii, et teo tagajärjeks oleks rohkem õnne. Kriteeriumiks teo tagajärjed. Eksistentsialism (Kierkegaard, Sartre) / voluntarism (Nietzsche) Selgitage eetilise sentimentalismi filosoofilist positsioone eetilise / ebaeetilise teo kriteeriumiks on sisetundel põhinev südametunnistuse hääl . Kui me näeme midagi ebaeetilist toimuvat, tekitab see meis tugevaid emotsioone. Emotsiooniga koos jõuab meieni tugevalt teadmine,et kas antud tegu on õige või vale . David Hume: moral sentiment- kõlblustunne: "teatud seesmine meel või tundmus, mis eraldab head ja halba ning mis seob end esimesega ja tõukab eemale teist
I TEEMA. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE OLEMUS JA ARENG § 1. Rahvusvahelise õiguse mõiste ja piiritlemine Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid. Rahvusvahelist õigust on tähistatud ka terminiga „rahvaste õigus“ (ius gentium). Universaalne rahvusvaheline õigus on üldiselt aktsepteeritud ja kehtib kogu maailmas. Regionaalne rahvusvaheline õigus kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Rahvusvaheline õigus on eelkõige mõeldud võrdsete ja suveäärnsete riikide omavaheliste suhete reguleerimiseks. Tegemist on horisontaalvõimuga, puudub keskvõim. Sanktsioonid on vähemefektiivsed kui siseriiklikus õiguses, ent see ei tee rahvusvahelist õigust ebaefektiivseks – ta lihtsalt toimib teistmoodi, vastastikuse ja konse...
PSÜHHOLOOGIA ALUSED TEEMA 1- PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR 1. Psühholoogia- teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi, tuvastamaks kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Uurib kuidas väline mõjutus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Ja vastupidi- kuidas vaimuelunähtused osalevad objektiivse maailma kujundamises ja selle objektidega manipuleerimises. Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. PSYCHE- HING LOGOS- ÕPETUS 2. Psühholoogia jaguneb: Eelteaduslik psühholoogia- on levinuim ja vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibe...
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proits...
Rahvusvaheline õigus II Mõiste ja piiritlemine Rv õigus on õigusnormide üldtunnustatud õiguspm-te ja tavade süst, mis regul suveräänsete riikide ja teiste rv õiguse subjektide omavahelisi suhteid. = rahvaste õigus ehk ius gentium. Eristatakse: Universaalne e üldine rv õ on üldiselt aktsepteeritud ning kehtib kogu maailmas. Regionaalne e partikulaarne rv õ kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Siseriiklik õ on adresseeritud valitsusasutustele, üksikisikutele ja isikute gruppidele. Rv õ on eelkõige mõeldud võrdsete ja suveräänsete riikide omavaheliste suhete regul-ks. Rv õ-se puhul tegu horisontaalsüst-ga, puudub keskvõim, tsentraliseeritud jõu kasutamine ja keskvõimu funkts jagunemine 3ks. ÜRO Peaassamblee ei ole üleilmne seadusandja; Rv Kohus lahendab vaidlusi, kui pooled on nõus; ÜRO Julgeolekunõukogu tegevus on piiratud 5 alalise liikme vetoõigu...
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defin...
Õiguse entsüklopeedia eksam 10.06.2011 1. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne ja ulatus. Metodoloogia on õpetus metoodikatest. Õigusteaduse metodoloogia ülesandeks on õigust tunnetada sellises ulatuses ja kujul nagu vastava ajastu õigusteadlik mõttekäik ja tunnetamisvajadus seda endale on üles seadnud. Õigusteaduse metodoloogia osutub juhiste andjaks õigusteaduse stuudiumi ja õpetamise teede ja viiside kohta. Ta ülesandeks on anda juritidele teatavaid juhtnööre õpingutel ülikooli, kui ka teadusliku töö tegemisel pärastises elus. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne Haarata spetsiifiliselt juriidilisi ning selle järele vastavalt vajadusele naaberteaduste elemente. Metodoloogia keskseks punktiks on otsus igasuguse juriidilise tegevuse keskpunkt. 2. Õiguse tunnetusviisid: õiguse filosoofia; õiguse sotsioloogia; õiguse ajalugu jne. Õigusfilosoofia tegeleb küsimusega, mis on õigus. Õiguse filosoofia otsib vastus...
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja loogilis...
Neid tuleks kuulda võtta ning nende järgi käituda. Formalism/ deontoloogiline eetika (kohustuse-eetika)- Tähtis on tegu ise ning selle tegemise või tegemata jätmise motiiv. Utilitarism/konsekventsionalism (tagajärje-eetika)- õige või vale teo kriteeriumiks on see, millised on teo tagajärjed, tegu on eetiliselt õige ning põhjendatud siis, kui tema tagajärg on hea ning toob kasu hulgale inimestele. Eksistentsialism/ voluntarism 72. Selgitage eetilise sentimentalismi filosoofilist positsioone. Inimese sisetundel põhinev südametunnistuse hääl. On olemas seesmine tundmus, mis oskab eraldada nii head kui halba, tõmbab lähedale head, lükkab eemale halba. Mingi teaga seisnes tuleb meile emotsioon, mida tundes saame aru, kas tegu on õige või väär, hea ja halva eristuseks tulebki keskenduda oma tunnetele. Kuid samas väidetakse vastu, et tunded võivad olla kollektiivsed, ideologiseeritud
Sotsiaal ja õigusfilosoofia Jagamismajanduse küsimus, sotsiaalmeedia, Donald Trump Tähelepanu puudus vaimuhaigused emotsioonide kasv valetamine (Trump) Mis on riik? Rahvusvaheline õigus ning kas see on olemas? Robotkohtunikud ntks kiiruskaamera, maksekäsu kiirmenetlus Eesmärk aru saada kaasajast ja prognoosida tulevikku 1. Kaasaja ühiskond 2. Õigus kaasajas 3. Tuleviku prognoos ja mida see kaasa toob Igast asjast/teooriast/filosoofist tuleb teada natuke tuleb seostada kaasajaga Ntks avalikus sektoris, kus tuleb luua õiguslikud normid, filosoofiline ehk maailmavaateline kontseptsioon/// leida normi filosoofiline taust Grupitöö: seos tänapäevaga ja tegeliku eluga ja näited, mis moodi on Kanti filosoofia rakendatav tänapäeval, liikumine üldiselt üksikule *hüperreaalsus sotsiaalmeedias toimuv on reaalsem kui elu ise + fake news (libauudised), reklaamide näide, tegelikkuses olukorda juhtunud pole *trollide va...
Bodini suveräänsusteooria II suurepärasemat loomingut, inimest. Sest kunsti abil on loodud suur Leviaatan, Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse mida nimetatakse ÜHISUSEKS või RIIGIKS [Commonwealth or State] (ladina Valitseja tahe on seadus. Voluntarism keeles CIVITAS), mis pole muud kui kunstlik inimene; ehkki kõrgem ja tugevam kui loomulik inimene, mille hoidmiseks ja kaitseks ta on loodud; Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele, ja milles suveräänsus on kunstlik hing, mis annab elu ja liikumise kogu
Seda loob süntaks (grammatikareeglid) ning semantika ise. Ka selline olukord on expressis verbis kirjas. Olemuslikult vaja jälle jõuda siduva tähenduseni. Mitmetähenudslikkuse olukord on mõnevõrra lihtsam. Kui ebatäpsuse olukord ulatud olukordadeni, kus me ei tea üldse tema tähendusulatust. Mitmetähenduslikkuse juures teame ulatust, kuid me ei tea, milline neist ulatustest on meie jaoks vajalik, milline on see siduv normatiivne tähendus. Katse seadustada juriidiline voluntarism. Anda keele üle otsustamine ainult juristide kätte. Äriseadustik ja koos sellega tsiviilosa üldseadustiku muutmise seadus, mille toonane §2 sätestas olulised nõuded seaduse tõlgendamise jaoks. §1 seadis eeskohale keelelise tõlgendamise nõude. Seaduse muudatus sätestas, et seadusest arusaamiseks pole tähtis grammatiline kuju, vaid seaduse mõte. Kus kohalt jõuab aga mõte minuni, kui ma pole teksti lugenud? Kindlasti ebasobiv meetod, aga Riigikogu võttis vastu
loodusest ,s.t. nii maailmast tervikuna kui inimeste enda loomusest. Taoliselt defineeritud loomuõigus on eelkõige kehtiva õiguse kriitika instrument, vastandudes positiivsele õigusele, ning on eksisteerinud õigusajaloo etappidel. 1. Antiikaja loomuõigus filosoofia 1.1. Kreeka õigusmõtlemine 1 1.2. Rooma õigusmõtlemine 2 2. Keskaegne kristlik-skolastiline loomuõigus 2.1. Aurelius Augustinus 3 2.2. Aquino Thomas 2.3. Voluntarism ja nominalism 4 2.4. Hispaania hilisskolastika 3. Uusaegne ratsionalistlik loomuõigus Loomuõiguse laia määratluse kõrval eksisteerib loomuõigus kitsamas tähenduses, mis hõlmab ainult uusaegset loomuõigust ratsionalistlikku loomuõigust, mille sünonüümiks on mõistusõigus. 35.1. Ratsionalistlik loomuõigus kui kodifikatsiooni üks eeldustest. MÕTLEMISVIISI MUUTUMINE
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused...................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
