Konzuzius - Haridus on, oma mõtteid pole - kõledus; haridust pole, oma mõtted on - jõledus. Jean Baudrillard - Me elame maailmas, kus on järjest rohkem informatsiooni ja ja üha vähem tähendust. Kui elad, siis tuleb elada, mitte olla surnud. Anon - Life is like a beautiful melody, only the lyrics are messed up. Stalin - Üks surm on tragöödia. Miljon surma on statistika. Kaur Kender - Alkohol on hea tuju laenamine järgmisest päevast kõrge intressiga. John Dewey - Haridus ei ole ettevalmistus eluks; haridus on elu ise. Aeg on raha - pistke see oma taskusse.
erinevad tõed. Üheks Prantsuse kooli esindajaks on Michel Foucault. Foucaulti töö on rohkem seotud sellega, et paljastada, kuidas sotsiaalsed normid ja koodid struktureerivad inimeste elusid. Et seda mõista, tuleb aru saada võimu rollist ühiskonnas. Prantsuse koolkonna esindajad Lyotard ja Foucault on oma ülesandeks võtnud ,,erinevuse" paljastamise ja tutvustamise. Inimesed saavad võidelda ühetaolisuse vastu. Viimane postmodernistlik sotsiaalne teoreetik on Jean Baudrillard. Kui Lyotard ja Foucault eitasid postmodernistideks olemist, siis Baudrillard tihti isegi propageeris seda. Baudrillard väidab, et kapitalism on viinud tehnoloogilise plahvatuseni, mis tingib autentsuse kadumise ja selle asendamise pettekujundiga, mis ei kannata seostamist ühegi teise tegelikkusega. Tulemuseks on ebareaalne riik, kus suhtumine ja tähendus on kadunud. Enam ei ole võimalik eristada ,,tõelist" võltsist. Näiteks toob ta Disneylandi ja Lahesõja
Tehisintellekt ja masintõlge näitavad keelelist ja sümboolset üleminekut postindustriaalses majanduses ja sellega seotud postmodernistlikus kultuuris, mis oli tõusnud 1950 lõpus pärast Lääne-Euroopa rekonstrueerimist. Tulemuseks on paljusust keele-mängeudes (termin, mille leiutas Ludwig Wittgenstein [5] ), ilma üldise struktuurita. Modern science thus destroys its own metanarrative. Kaasaegne teadus seega hävitab oma metanarratiive. Puudus idee , kuidas tõlgendada asju. J. Baudrillard: simulaakrumid ja hüperreaalsus. - Esimeseks implosiooniks peab Baudrillard 1968 aasta filosoofia tudengite mässu Prantsusmaal. Lõhutud on klassikaline saatjasaaja vahekord, kuna meedia pole enam vahendaja, vaid sündmuste looja. Simulatsiooni simulaakrum, mis põhinevad informatsioonil, mudelil, küberneetilisel mängul -- totaalne operatsionaalsus, hüperreaalsus, kõikehaarava kontrolli taotlus. Simulaakrum segab igasuguse erinevuse reaalse ja kujuteldava vahel.
Modernism tekkis 19 saj lõpus. Kunstnikud tundsid, et nad ei pea enam järgima traditsioone. Järjepidevus hüljati. Kunst pidi olema uuriv, leidma uusi ideid ja tehnoloogiaid. Postmodernism oli reaktsioon modernismile. Leiti, et uusi ideid ja vorme pole enam leida. Edasi tuleb laenata, kombineerida, tsiteerida, imiteerida, kommenteerida jne. Kunsti väärtus ja tähendus muutus küsitavaks. Postmodernismile oli iseloomulik Oluline on stiil, mitte aines Varasemate stiilide ja kunstiteoste esitamine uues kontekstis (pastiche- imitatsioon) Mänguline kasutute dekoratsioonide kasutamine Tundlikus keele, piltide, märkide peensuste suhtes Komplekssuse ja vastandlikkuse kasutamine. Kõrg ja madalkultuuri segamine. Erinevate stiilide segamine- kollaaž Erisuste ja erinevuste kadumine Kultuuri monoliitsete definitsioonide hülgamine- pluralism ja mitmekesisus Skeptitsism metanarratiivide ja ...
Kunstiteosed, mis on muutnud mu ellusuhtumist. Kunst on Maa ülim väärtus. Vähesed on võimelised looma nii salapärast ilu, mis just kui pikselöök tabab meid lagipähe, läbistab juuksekarvast varba otsani ning sealjuures pakub ka esteetilist naudingut. Inimkond jahib neid tundmusi, ta on alati otsinud tõde. Kunst pakubki tõde. Ta avab meie silmad, muudab maailmavaateid ja mina avastan iseennast ning maailma. Paulo Coelho kirjutab ,,Alkeemikus" Maailma Hingest. See on reaalsus, mida ei saa meeltega tajuda, ning ta sisaldab ka universumit. Kui loen fantastilisi, maagilisi teoseid, siis tunnetan, nagu avastaksin saladusi, mida isegi õpetlased ei ole suutnud lahendada. Nad avanevad minu ees kui raamatud. Kuigi oleme harjunud elama materiaalses ja seaduspärases ühiskonnas, eksisteerivad seletamatud nähtused, millest on meil vaid ebamäärane kujutlus. Nietzsche on kindel, et inimese meeled pole veel lõpliku...
Postmodernism Kaks tähendust: Teooria, lähenemisviis uurimisobjektile Ajastu, domineeriv mõtteviis Ajastute kesksed ideed MODERNISM- Paratamatus, eesmärgipärasus, hierarhia, keskus, produkt (teos), sügavus, tõsidus, semantika (tähendus), sümboism POSTMODERNISM- juhus, mängulisus, anarhia, hajumine (äärealad), loomine (protsess), pealispind, iroonia, retoorika (esitus), dadaism. Postmodernistlik teooria Jean Baudrillard Väärtuste liigid- kasutus-, ja tähendusväärtus Tähenduväärtus on postmodernistlikus maailmas tähtsaim; inimene tarbib eelkõige sümbolit Hüperreaalsus- reaalsuse ja simulatsiooni piiride hägustumine; reaalsuse kujutis muutub inimese jaoks reaalsemaks kui algne reaalsus.
Sissejuhatus üldisse kultuuriteooriasse Eksamiküsimused ja eksami toimumise kord Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks positiivsele hindele on vajalik vähemalt 6 õiget vastust. Kirjalikul eksamil esitatakse kolm küsimust, millest tuleb vastata kahele. Vastustes on soovitav osutada läbitöötatud kirjandusele ja esitada ka oma isiklik seisukoht. (1) Nime- ja terminitesti küsimused A. Kes on ja mille poolest on kultuuriteooria jaoks tähtis: Adorno, Theodor Althusser, Louis Anderson, Benedict Arendt, Hanna Barthes, Roland Baudrillard, Jean Benedict, Ruth Benjamin, Walther Boas, Franz Bourdieu, Pierre Chomsky, Noam Comte, Auguste Durkheim, Émile Eco, Umberto Eliade, Mircea Foucault, Michel Frazer, James Frege, Gottlob Freud, Sigmund Gadamer, Hans Geertz, Clifford Gramsci, Antonio Greimas, Algirdas J. Habermas, Jürgen Hobsbawm, Eric Horkheimer, Max Huntington, Samuel Jakobson, Roman James, William Jung...
Kultuurilood II essee 1. Canetti järgi on mass mõistatuslik ja samas universaalne nähtus, mis tekib sinna, kus enne polnud midagi. Mass võib olla nii avatud kui ka suletud ning kõik massi liikmed tunnevad end võrdsetena. Avatud mass loomulik ning on elujõuline seni, kuni ta kasvab, kui enam ei kasva, siis mass laguneb. Avatud mass on selline, kuhu mahub lõpmata hulk liikmeid, ainsateks kirteeriumiteks on see, et on olemas inimlikud tunnused. Suletud massil on teistsugused eesmärgid: peatähelepanu pole mitte arvukusel, tähtis on massi püsimajäämine. Suletud massil on teatud sisseastumistingimused, kuna inimeste arv massis on limiteeritud. Suletud massil on olemas ruum, kuhu kokku tullakse, kuid sellega seoses on suletud massist ka raskem lahkuda kui avatud massist. Andreas Kalkuni ,,Jakob Ploomi kirjad sõjast" kir...
Simmeli objektiivne ja subjektiivne kultuuri dimensioon Objektiivne on subjektiülene, s.o inimeste loodud objektiivne maailm (objektid, esemed). Subjektiivne kultuur on inimeste sees ja vahel toimiv kultuur, inimeste emotsioonid, kogemused, tunded. Simmel leiab, et raha piiritleb kogu kultuuri ja elurütmi. Toimub protsesside ratsionaliseerumine, emotsioonid jäävad tagaplaanile subjektiivset inimeste kultuuri asendab asjade ehk objektiivne kultuur. · Semiootika ja strukturalism (J. Baudrillard ja sümboliline väärtus) Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale, mitte mis maailm on. Semiootika on strukturalismi vorm -- me ei saa tunnetada maailma tema enda terminites, vaid ainult läbi meie kultuuri kontseptuaalsete ja lingvistiliste struktuuride. Baudrillard (1998) peab toodetel esmatähtsaks nende sümbolilist väärtust, mistõttu tarbimise puhul saab oluliseks selle kommunikatiivne ja eristav funktsioon. Tooted omandavad tarbija jaoks sümbolilise
Nüüdisühiskonda iseloomustavad: tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimuelus. 1.1 Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine Tööstuspöördeks majanduses võib lugeda põllumajanduslikult tootmisel üleminekut tööstuslikule tootmisele. Masinate kasutuselevõtt töötegemisel moodustas tööstusrevolutsiooni tehnoloogiliste uuenduste külje. Uuenesid ka töö organiseerimise moodused ning uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid. Inimestele oli see kõik kurnav. Nad pidid olema piki tunde kodust eemal sest töögraafik ei sõltunud enam ei ilmast, ega tähtpäevadest, ega usupühadest. Kuna tootjad tahtsid saada maksimaalset kasumit, siis suhtusid nad tihti töötajatesse väga halastamatult: maksid neile pikkade ja raskete töötundide eest väga vähe raha ning ei arvestanud ka nende tervise- ja olemmuredega. Tänu sellele hakkasid tekkima tööliste kutse-ja ametiühingud ning töölisparteid. Kuid tööliste ...
Keskne eeldus: inimesed ei tooda selles maailmas enam asju ja esemeid nagu marksistlikus ühikosnnas, vaid me toodame informatsiooni. Tootmise valda kuulub kõik koos inimese psüühilise sfääriga. Muutus ühiskonnas: liikumine metallurgilisest semiootilisse ühiskonda. Metallurgia: looduse ümberkujundamise tootmine (töödeldi ümber maapõuda). Semiootiline: märkide tootmine. Kui muutused toimivad märgi tasandil, siis järelikult me saame neid usaldada. Baudrillard väidab, et ometigi tahetakse kogu aeg kõnelda universaalsest keelest ja selle kaudu oma tegevust õigustada. Semiootiline mäng. Tegelikult ei ole maailm enam reaalsuse keskne. Baudrillardi sõnul elame me hüperreaalsuses. Simulaakrum: ideaalselt täiuslik koopia, millel ei ole originaali. Originaali ja koopiat ei ole võimalik üksteisest eristada. Eksisteerime selliste reaalsuse mudelite keskel, millelei ole enam allikat pärisreaalsusest. Heaks näiteks on turuloogika
o kaasaegsete toomismeetoditega ühiskonnas on elust saanud üks tohutu vaatemäng; o kõik, mis kunagi vahetult läbi elati, on asendunud representatsiooniga; o koopia on originaalist väärtuslikum; o vaatemäng ei ole piltide ja kujundite kogusumma, vaid inimestevahelised suhted, mida need pildid vahendavad. Semiootika ja strukturalism (Baudrillard ja sümboliline väärtus) Baudrillard peab toodetel esmatähtsaks nende sümbolilist väärtust, mistõttu tarbimise puhul saab oluliseks selle kommunikatiivne ja eristav funktsioon. Koodid määravadki toodete väärtuse tarbija jaoks ning seega indiviid on üpris seotud ja allutatud ühiskondlikele reeglitele. Koduomanik on sümbolitehnik. Bourdieu ja Habitus Pierre Bourdieu (1984) jaotab ühiskonna väljadeks ning väidab, et inimeste sotsiaalne
asendist kirjanduses? - kirjandust ei saa uurida, pööramata tähelepanu kirjanike sotsiaalsele staatusele, üldse naiste ja meeste asendile ühiskonnas. 18 6. Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastiss kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates? Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Milline on diskursuse ja võimu suhe? Mida tähendab F. väide, et võim on suhtevõrgustik
29 muutunud? Kas niisugune lähenemine kirjandusele keskendub ainult naistele või huvitub see ka meeste asendist kirjanduses? 30 Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates? Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Milline on diskursuse ja võimu suhe? Mida tähendab F. väide, et võim on suhtevõrgustik? Deleuze’i ja
see ka meeste asendist kirjanduses? (Iseseisvalt Janek Kraavi „Postmodernismi“ ja loengukonspekti (postmod. Kirjanduse tunnusjooned) põhjal läbi töötada. Võite vaadata ka konspekti, mis on küll eelkõige märksõnaline) Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates? Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Milline on diskursuse ja võimu suhe? Mida tähendab F. väide, et võim on suhtevõrgustik?
Psühhoanalüüsi eesmärk oleks siin vastupidine kasvatusele. See peab vabastama keele saastast ja siis korra uuesti puhastatud kujul üles ehitama. Poststrukturalism. *postmodernism Peale selle mõiste kasutatakse samatähenduslikult ka neostrukturalismi terminit. Poststrukturalism kätkeb endas erinevaid strukturalismile vastanduvaid filosoofilisi ja kirjanduslikke lähenemisi 70-80- ndatel aastatel eriti Prantsusmaal -- Derrida, Deleuze, Baudrillard, Guatarri, Lyotard ja hilisem Barthes ning Foucault ja Derrida populaarsuse kaudu ka Ameerika Ühendriikides -- H.Bloom ja P. de Man. Poststrukturalismi põhiobjektiks on mittestruktuur ja nn. struktuuri pahupool. Tähenduse omistamine on poststrukturalismis midagi ootamatut ja ennustamatut. Struktuuri asemel kasutatakse risoomi (Deleuze&Guatarri termin) mõistet, kus vastandina struktuuri korrastusele domineerib hargnevus ja keskpunktita korrastamatus
elemendid on reastatud. (laused, sõnad, foneemid) - paradigmaatilised/assotsiatiivsed reeglid (paradigmaatiline - asendatavusel põhinev) - determineerib, mis ulatuses võib märgi teatud reastuses asendada teisega. (Olulisemad, moodustavad kokkuvõttes süntagmaatilised reeglid.) Esiisad: John Locke, William Ockham, Augustinus Järgijad: Praha lingvistiline ring, Ameerika strukturalism, Kopenhaageni koolkond. Kristeva, Baudrillard, Foucault, Derrida, Lévi-Strauss, Barthes. Põhiteemaks inimmärgid ja diskursus. Peale Saussure surma (1920ndatel) tekkisid kolm strukturalistlikku koolkonda - Genfi koolkond (olulised Ch. Bally teosed), Pariisi koolkond (põhiline A. Meillet, populariseeris Saussure'I) (viimased on vähemtähtsad), aga olulised on: - Praha lingvistiline ring (mõjukaim, olulisemad ideed sealt) - Ameerika strukturalism (iseloomulik metodoloogiline rangus) - Glossemaatika e
Autentsuse tegemise masin Varasemalt oli autentsuse looja kunstnik (vs ühiskond) ideaal oli omav isiksus (ka identiteedi omand oli väärtus). See lõi kõrge ja madala eristuse. Populaarkultuur oli madal tänu tarbimisele. Tarbimine oli mõttetu, triviaalne, passivne, millega kaotati originaalsus ja individuaalsus - just see, mis oli kunstile omane. 12. Mis probleemid ilmnevad kultuuri mõtestamisel igasuguse inimtegevusena (näiteks post- modernistide nagu Baudrillard või post-strukturalistide nagu Barthes arvates)? Võtab üle Marxi tarbekaupade fetisi idee, et ühendada majandus kultuuriga. Tema jõuab kuulsa toereetilise arenduseni, mille järgi tarbeese on märgi vormiline: iga objekt on objekt keset teisi objekte, omades niimoodi tähendust. ,,Tänapäeva tarbimine...definerib hetke, mil tarbeese toodetaksegi nagu märk, märgilise väärtusega, ja kus märke (ehk kultuuri) todetakse kui tarbekaupu
Populaarkultuuri teooriad (Tõnis Kahu) 04.09.2013 *Millest koosneb(millised elemendid)? (kommertsstrukutuuride looming popkultuur) *Millises suhtes on ta ühiskonnaga(kuidas mõjub)? *Milline on popkultuuri ja indiviidi suhe? Levinud kujutlus, et popkultuur pole päris kultuur, alati peetud seda problemaatiliseks. Kultuuri mõiste Kultuur mõiste, keerukust mõistetakse erinevates keeltes erinevat moodi. Sõna tüvi kultiveerima asustama.Ülimalt palju tõlgendamisvõimalusi läbi ajaloo. Esialgne tähendus seotud maaviljelusega. HIljem laienes inimesele(tema harimisele), sealt edasi tervele ühiskonnale. Tsivilisatsioon alguses mõnes mõttes kultuuriga sünonüüm, kuid aja jooksul kujunes välja oluline vahe tegemine. Järjest enam seoti millegi materiaalsega(argise maailmaga), see tuli koos romantismiga (kultuur oli vaimne). Luuletaja Coleridge defineeris nende vahe(civilization cultivation). Kultuuri ja tsivilisatsiooni keeruline suhe!(vai...
nõu ja abi, kui Sinu õigusi on rikutud; nõuda endale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist; taotleda oma huvide arvestamist ning olla oma ühingute ja liitude kaudu esindatud tarbijapoliitikat kujundavate otsuste tegemisel. 35. Millal kujunes tarbimisühiskond ja mis aitas kaasa selle levikule? 20. saj lõpupoole. Kaasa aitas selle levikule rohkete kaupade väga hea kättesaadavus (?) 36. Jean Baudrillard seostab tarbimist ihade tootmisega miks? Sest inimene leiab, et midagi pole vaja osta, kuna kõik on vaatamise läbi juba tarbitud. Sotsiaalne turvalisus 37. Mis on sotsiaalne turvalisus? Sotsiaalne turvalisus ühiskonna terviklik heaolu e. elukvaliteet. Sotsiaalne turvalisus tähendab inimeste kindlustunnet ja majanduslikku toimetulekut, mida tagab kogu ühiskond, eelkõige aga valitsus oma poliitikaga. 38. Mis on inimarengu indeks? Mida see indeks hindab ja mis on selle komponendid
Kultuuriteooria kordamine. (Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks on vajalik vähemalt 6 õiget vastust.) A. Adorno, Theodor saksa sotsioloog, filosoof, Frankfurdi koolkonna rajajaid. Uuris isiksuse muutuste seost sotsiaalsete ja poliititliste oludega. Althusser, Louis prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigi ideoloogilised aparaadid".Peamine uurimisala arenevate süsteemide tunnetusteooria. Austin, John oli inglise õigusfilosoof; tema kirjutistest pärineb moodne õiguspositivism Kõneaktiteooria looja: keeleline üksus, millel terviklik suhtluseesmärk. Lokutsioon mida öeldakse; Illokutsioon lausungi eesmärk; Perlokutsioon öeldu mõju. Barthes, Roland oli prant semiootik, kirjanduskriitik. Prant strukturalismi tähtsaim esindaja. Käsitlenud eriti kunstilise teksti tähendus ja analüüsimetoodikat; Kirjutab ,,Autori surmas", et kirjandteose autor ei ole tegelikult teksti ...
saab ju igaüks aru, et meie igapäevases elus on informatsiooni osatähtsus tõusnud. Ometi on see kõige raskemini mõõdetav kategooria. Selle lähenemise põhiliseks märksõnaks on üldine infoküllus, mis kohati on omandanud infouputuse mõõdu. Tänapäeva ühiskond on laetud meediast. Paljud ühiskonnas toimuvad protsessid on muutunud märgilisteks. Samas on tekkinud situatsioon, kus märkide külluse taustal on kadumas nende tähendus, nagu Baudrillard väidab „There is more and more information and less and less meaning“. Websteri kriitika: Kuigi selline infoühiskonna käsitlus on suhteliselt kergesti ära tuntav, on seda raske allutada konkreetsetele kriteeriumidele. Kui me vaatame infotähtsuse osakaalu, siis on raske eristada, milline on erinevuse aste, mis on seotud ühiskonna muutustega. Websteri kokkuvõtteks Kuigi Webster ise kipub taandama oma probleemid peamiselt mõõtmise küsimustele ning
Ntks kill bill, mitte tavalised kangelased. Nagu ka alien, cabin in the woods (stiilide segunemine). Ajastuspetsiifiline valdkond küberkultuur, kõik mis kuulub uue meditsiini valdkonda, uus tehnoloogia, tratud hoiakud. Muusika glamrock, david bowie (maskid, kostüümid), artist oli küüniline ja irooniline näitlejade, punk ja disko; nüüd coverid kui ka remakid. Stiilide paljusus ja tolerants, kordused. Muusikavideod narratiiv, ümbertöödeldud keskkond (vaporwave) Jean Baudrillard Strukturalism ferdinand de saussure, keele ja asjade vahel puudub seos. On tähistaja ja tähistatav. Erinevuste süsteem. Laud on objekt. Kas keele ja laua vahel on seos? Objekt ei muutu keele tõttu. Objekt ja see sõna mis me sellele omistame. Keel on erinevuste süsteem. Keel on ka müüdisüsteem sõnad millel pole objekti: ntks sõprus, vendlus, vabadus. Baudrillard asjad kui märgid, kaubal on tähendus, sotsiaalses struktuuris soovivad inimesed end eristada
seda ka teab. Mingi fakt võib olla tõsi, aga me ei saa "oma elu elada" teadmata, et Suur Teine seda teab. Me määratleme ühiskonnas selle kaudu, mida Suur Teine meilt ootab. Tähis zizeki teoorias: Suure Teise tajumine on tänapäeva ühiskonnas kadumas. Nüüd toimib ühiskond veidi teise süsteemi järgi. Suur teine määrab ära identiteedi ja positsiooni ühisk interpellatsioon. Vandenõuteooria. Ta toob kergenduse, et keegi teab, kuhu asi läheb, et kõik on kontrolli all. Jean Baudrillard (1929-2007) pants filos, fotograaf. Post-strukturalism. Baudrillardi väide on, et tsentrit eemaldades ei jõuaks me tänapäeval vahetusse kontakti reaalse maailmaga, vaid sünniks midagi muud. Me ei saa enam sellisel viisil maailma muuta (nt. berliini müür). Keskne eeldus: inimesed ei tooda selles maailmas enam asju ja esemeid nagu marksistlikus ühikosnnas, vaid me toodame informatsiooni. Tootmise valda kuulub kõik koos inimese psüühilise sfääriga.
kirjutaks, kuna see ei ole tema ajal elanud naisele lihtsalt võimalik. 22. Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia (pastišš nn ‘surnud stiilide’ imiteerimine). Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum reaalse asja või sündmuse originaalist eristamatu koopia (teisik), asendab ‘pärisreaalsuse’; originaali võimatus; reaalsuse asendumine reaalsuse märkidega, mudelid (koodid, programmeerimiskäsud) asendavad reaalsust; enam informatsiooni, vähem tähendust, lakkamatu informatsioonivoog, pseudotähendused, pseudovalikud. Tarbimisele orienteeritud ühiskond; erinevuse ja sotsiaalse tähenduse loomine tarbimise kaudu; prestiiž. Foucault võimuteooria
kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultuuri ja tarbimisühiskonna kohta kirjutatud käsitlustest negatiivses toonis. Tarbimiskultuur on olnud pigem hukkamõistev sõna kui kirjeldav sõna. Marxi traditsioon on eriti tugev: alates tarbekaupade fetisismist ja võõrandumisest kuni 50ndate kriitiliste teoreetikuteni: Marcuse, Baudrillard, Adorno, Horkhaimer: kultuuri kadumine, väärteadvus jne. Praegu räägitakse tarbimisest kriitiliselt ökoideoloogia raamides. Mõned hüüdjad hääled kõrbes on tarbimisest rääkinud ka positiivselt, mõeldes loovale tarbimisele, asjade teistmoodi kasutamisele näiteks Hebdidge ja Willis noorte subkultuurist rääkides. Mõned on püüdnud rääkida tänapäevasest tarbimisest ka neutraalselt, näteks Miller. Tema kuulus tees on see, et kui USA asemel oleks
I NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 1.tund TÖÖSTUSREVOLUTSIOON JA KAPITALISMI KUJUNEMINE Nüüdisühiskonna märksõnad: · tööstuslik kaubatootmine · rahva osalemine ühiskonna valitsemises · vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus · kapitalism ja demokraatia · teenindusühiskond/ postindustriaalühiskond · heaoluühiskond ja liberaalne ühiskond · postmodernistlik sotsiaalfilosoofia Tööstusrevolutsioon: · tehnoloogiline progress · uued töö organiseerimise moodused (fordism) · uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid (sh organiseerumised a/ü-tesse, töölisparteidesse jms) Muutused ühiskonna sotsiaalses struktuuris: 1) tööhõive majanduse põhivaldkondades (põllumajandus, tööstus, teenindus) 2) linna- ja maainimeste suhtarv (urbaniseerumine) 3) leibkonnamudelid (suurtest talumajandustest väikesed pered ja riiklik sotsiaalhoolekanne) 4) majandusliku jõukuse jagunemine (kaotajateks maa-aristok...
armuelu, suguelu, erootilised fantaasiad, erootilised elamused jne. On inimesi, kes jagavad enda erootika alaseid elamusi, fantaasiaid meeleldi teistele aga on paljud, kes sellisest asjast ei julge juttugi teha aga samas teame kõik, et igal ühel on need fantaasiad ja elamused olema. See on inimese eraelu ja kui ei taha, siis pole sellest keegi kohustunud rääkima. ,,Võrgutamine on alati erakordsem ning ülevam kui seks." Jean Baudrillard Prantsuse filosoof 15 Kasutatud kirjandus · Soomeri ,, Väike Eesti Seksiraamat " · Klaus Verch ,,Seksuaalõpetus" · Ingvar Luhaäär ,, Eesti Erootika ajalugu " · Susan Crain Bakos ,,Seksipiibel" · http://wapedia.mobi/et/Erootika · http://www.maaja.ee/ · http://www.zone.ee/wallatuweb/ NB! Interneti lehekülgi olen kasutanud 8 - 9 veebruar 2009a.
ainult naistele või huvitub see ka meeste asendist kirjanduses? (Iseseisvalt Janek Kraavi „Postmodernismi“ ja loengukonspeki (postmod. Kirjanduse tunnusjooned) põhjal läbi töötada. Võite vaadata ka konspekti, mis on küll eelkõige märksõnaline) Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates? Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Milline on diskursuse ja võimu suhe? Mida tähendab F. väide, et võim on 7 suhtevõrgustik
" -Sokrates "Inimesel on loomupärane kalduvus ennast hävitada."-Paulo Coelho "Möödunud õnn on surnud õnn, ja surnuga ei taha keegi kauemaks yhte jääda"-Tammsaare ,,Haridus on, oma mõtteid pole - kõledus;haridust pole, oma mõtted on jõledus".-Konfuzius ,,Inimesed - miks te ennast ära ei tapa,ma ei suuda teile enam kaasa tunda."-Sven Kivisildnik "Loomade peal katsetatud inimene" ,,Me elame maailmas, kus on järjest rohkem informatsiooni ja üha vähem tähendust. ,,-Jean Baudrillard "Simulaakrumid ja simulatsioon : Tähenduse implosioon meedias". Lennart Meri: "Aga mitte sellest ei tahtnud ma teile täna rääkita..." "The only true wisdom is in knowing you know nothing." -Socrates "War does not determine who is right - only who is left." -Bertrand Russell "The mind has exactly the same power as the hands; not merely to grasp the world, but to change it." -Colin Wilson "A bookstore is one of the only pieces of evidence we have that people are still thinking
Semiootika alused 1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Eestis (Tartus), esimesena semiootikuna ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist. Semiootika aluseks on märgisuhted. Iga märk on semioosise produkt. Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsioon...
Milliste teemadega on tegelenud kirjandusteadlased, keda huvitab soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses? Kuidas on arusaam kirjandusest nende käsitluste mõjul muutunud? Kas niisugune lähenemine kirjandusele keskendub ainult naistele või huvitub see ka meeste asendist kirjanduses? Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates? Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Milline on diskursuse ja võimu suhe? Mida tähendab F. väide, et võim on suhtevõrgustik
Majanduskasvu staadiumid: traditsiooniline ühiskond, kasvu eeltingimused, kasvu algus, küpsemine, tarbimisühiskond. Arengumaad peaksid need staadiumid läbima ja arenenud maadega koostööd tegema, et areng toimuks kiiremini. Arengumaad on liigselt seotud arenenud maadega. 84. Daniel Bell industriaalühiskonnale järgneb postindustriaalne ühiskond. 85. Fredric Jameson postmodernistlik kultuur on kapitalistliku majanduse ilming. 86. Jean Baudrillard postmodernistlik kultuur on sõltumatu majandusest ja poliitikast. Seda iseloomustab tegelikkuse ja tegelikkuse kujutamise vahelise piiri kaduminehüperreaalsus. 87. Francis Fukuyama liberaalne demokraatia on saanud valdavaks poliitiliseks ideoloogiaks ja seda ilmselt troonilt ei löö. Poliitiliste ideede ajaloo lõpp.
õpilaseks. Tema õpetuses on kesksel kohal kommunikatiivne tegevus ja sellest tuleneb kommunikatiivse tegevuse teooria. Tema peteos kannab sama nime" Kommunikatiivse tegevuse teooria" Sisuks on see, et tänapäeval ikkagi kõige aluseks on keeleline kommunikatsioon. Iga ühiskond põhineb kommunikatiivsel tegevusel. Tegevus toimub keele abil, keeles sisalduvad ka normid. Kriitika esindaja. Tema kriitilisus seiseb selles, et tänapäeval riik ja majandus üha rohkem eemalduvad elanikest. 3)J. Baudrillard 1929-2007 prantslane Põhiterminiks on simulatsioon. Rõhutab seda, et tänapäeval on aset leidnud selline nähtus kus tegelikult inimesed on kaotanud sideme tegelikkuse ja reaalsusega. Selle asemel on olemas tegelikkuse simulatsioon. Läbi teleprogrammide toimub simulatsioon, ja läbi arvuti, inimene tunnetab maailma virtuaalselt.. Kaasneb ekstaatiline seisund. KULTUUR Kultuur- ladina keeles cultura tähendab midagi viljelema. Võttis kasutusele M. Cicero.
Tema õpetuses on kesksel kohal kommunikatiivne tegevus ja sellest tuleneb kommunikatiivse tegevuse teooria. Tema peteos kannab sama nime“ Kommunikatiivse tegevuse teooria“ Sisuks on see, et tänapäeval ikkagi kõige aluseks on keeleline kommunikatsioon. Iga ühiskond põhineb kommunikatiivsel tegevusel. Tegevus toimub keele abil, keeles sisalduvad ka normid. Kriitika esindaja. Tema kriitilisus seiseb selles, et tänapäeval riik ja majandus üha rohkem eemalduvad elanikest. 3)J. Baudrillard 1929-2007 prantslane Põhiterminiks on simulatsioon. Rõhutab seda, et tänapäeval on aset leidnud selline nähtus kus tegelikult inimesed on kaotanud sideme tegelikkuse ja reaalsusega. Selle asemel on olemas tegelikkuse simulatsioon. Läbi teleprogrammide toimub simulatsioon, ja läbi arvuti, inimene tunnetab maailma virtuaalselt.. Kaasneb ekstaatiline seisund. KULTUUR Kultuur- ladina keeles cultura tähendab midagi viljelema. Võttis kasutusele M. Cicero.
Adorno, Theodor - saksa sotsioloog, marksistlik filosoof, muusikateoreetik ja helilooja. Peab massimeediat ja popkultuuri negatiivseks. Valgustatus muudab mõistuse instrumentaalseks, standardiseerituks, keskendutakse eesmärgi saavutamisele, mitte selle väärtusele, institutsioonid kontrollivad isiksuse moodustustumist ja hoiavad teda oma piires. Massikultuur lämmatab kõrgkultuuri: popkultuuris standardiseerimine ja võlts-isikupära Althusser, Louis - prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigiideoloogilised aparaadid" institutsioonid hoolitsevad selle eest, et inimestel valesid mõtteid ei tekiks, teenib juhtivat klassi taastootes hegemoonia aluseks olevat ideoloogiat läbi praktikate (koolipäev, matused), milles inimene osaleb mittevabatahtlikult, määratledes end subjektina Anderson, Benedict konstruktivistliku koolkonna teadlane, kes peab rahvust uue eliidi loodud kujuteldavaks kogukonnaks, mille abil ühiskonda ...
· Haridus harivad saates keeleõpe, kokasaated Haridus kui süsteem koolivägivald, suhted · Perekond: Kuidas kaaslast leida; lastekasvatamine; kodune elu · Majandus: tarbimise mõjutamine; uued tooted ja teenused, nt TV Shop · Religioon: tõekspidamiste levitamine · Võim ja poliitika: avalikud debatid, imago kujundus, sobivad programmid, sotsiaalne lojaalsus 49. meediateooriad: Innis, McLuhan, Habermas, Baudrillard, Thompson ja tema erinevat tüüpi suhtlemistüübid? Kommunikatsioon ehk info edastamine ühel indiviidilt teisele või ühelt grupilt teisele Info edastamine on oluline olnud igal ajalooperioodil ning vastavalt sellele saab ennustada ühiskonna olemust ja kultuuri (Harold Innis, 1950, 1951) Nt kui info edastamine toimub ainult kivisse lõigatud sümbolite abil, siis see küll püsib kaua ent pole
Kõik on võrdsed, ent samas on kõigi nende väärtus küsitav, kahtluse alla seatav. „Kust me teame, et me teame?” küsib Lyotard. Tõe suhtelisuse kõrval arutlevad sotsiaalteadlased ka virtuaalse (ehk näilise) ja reaalse maailma vahekorra üle postmodernsel ajastu. Televisioonist ja internetist küllastunud argikultuur ähmastab piire reaalsuse ja ebareaalsuse vahel, kujuneb virtuaalne reaalsus. Tuntud postmodernismiteoreetik Jean Baudrillard on kirjeldanud, kuidas televaatajad hakkasid helistama arsti mänginud teletähele, et saada tervisealast nõu. Baudrillard on esitanud ka väite, et USA ja Iraagi vaheline Lahesõda polnudki midagi enamat kui TV ja arvutimängude simulatsioon. Tema sõnul me ei tea, mis Iraagis tegelikkuses toimub, me usume telepildis nähtut ja peame seda tegelikkuseks. 6.3 Inimsuhted postmodernses ühiskonnas Ühiskonda on läbi sajandite koos hoidnud inimeste kooskonnad – pere, naabruskond,
Realistlik traditsioon. Riikide vaheline võitlus ellujäämise nimel. Julgeolek on seotud hirmuga ja see on see, mis sunnib riike julgeolekuga tegelema. Vaenulik keskkond on hirmu eelduseks. Maailm on anarhiline. Rahvuste säilimise eeldusena näevad jõudude tasakaalu. Traditsioonilise julgeoleku kontseptsiooni rajajad: Hobbes (Kõikide sõda kõigi vastu), Marx (Võõrandumine on võitluse aluseks), Nietschze (Jõukultus, seletav realism), Baudrillard (tänapäevane Prantsuse mõtleja, tema käsitlus on seotud KOOLIASJAD onenote Page 5 meedia ja massikommunikatsiooniga. Tema termin - hüperrealism, sisaldab suurt virtuaalsuse momenti. Tegelik elu vs. virtuaalne) 2. Mittetraditsiooniline On kriitilised traditsioonilise käsitluse vastu. Antirealism. Alternatiivse kaitse kontseptsioon. Palme (endine Rootsi peaminister) komisjon,
Sissejuhatus semiootikasse kordamisküsimused 1)Peirce'i märgitüübid Semiootikas on kolm elementi: esitis (märk), objekt ja tõlgend. Semioosi on 3 mõõdet ehk kolm märgisüsteemi: semantika ((märgi seos referendiga (märk suhtes objektiga), nt ikoon, indeks, sümbol)), süntaktik (märk ise oma olemusest n. Qualisign (tähistab kvaliteeti), sinsign (siin ja praegu), legisign (sõna)), pragmaatika märgi suhe kasutajaga, tõlgendiga nt rhema (üksik sõna, mõiste), dicent (ütlus, lause), argument (väide)). (4.loeng slaidid 8-10) Ikoon- Me peame teadma, millega võrrelda ikooni- millega sarnane (näib, lõhnab, kõlab, tundub, maitseb samamoodi). Diagramm on ikoon, sest näitab visuaalselt suhet ehk vahekorda. Foto, joonis- tõlgenduste tegemine, kultuur mõjutab meid. Metafoor-. Algebraline võrdlus-ikoon et nr erinevad, struktuur sama. Indeks- tähistaja ja tähistatava vahel on otsene füüsiline või põhjus-tagajärg suhe. Looduslikud märgid: suits, jalajälg, ...
tähtis on semantika (tähendus) tähtis on retoorika (esitus) peidetud tähenduse otsimine kunstis peidetud tähendust pole olemas Postmodernistlik teooria Fredric Jameson kapitalistliku majanduse kolmele etapile (turukapitalism, monopoolne kapitalism, rahvusvaheline kapitalism) vastavad kultuuri kolm etappi (realism, modernism, postmodernism). Postmodernistlik kultuur on seega kapitalistliku majanduse ilming. Jean Baudrillard postmodernistlik kultuur on sõltumatu majandusest ja poliitikast; seda iseloomustab tegelikkuse ja tegelikkuse kujutamise vahelise piiri kadumine, tegelikkuse simulatsioon on inimeste jaoks tihti reaalsem kui reaalsus ise (sellist olukorda nimetab ta hüperreaalsuseks). Globaliseerumine Üks oluline protsess tänapäeva maailmas; maailma eri piirkondade vaheliste seoste tugevnemine
tähtis on semantika (tähendus) tähtis on retoorika (esitus) peidetud tähenduse otsimine kunstis peidetud tähendust pole olemas · Postmodernistlik teooria - Fredric Jameson kapitalistliku majanduse kolmele etapile (turukapitalism, monopoolne kapitalism, rahvusvaheline kapitalism) vastavad kultuuri kolm etappi (realism, modernism, postmodernism). Postmodernistlik kultuur on seega kapitalistliku majanduse ilming. · Jean Baudrillard postmodernistlik kultuur on sõltumatu majandusest ja poliitikast; seda iseloomustab tegelikkuse ja tegelikkuse kujutamise vahelise piiri kadumine, tegelikkuse simulatsioon on inimeste jaoks tihti reaalsem kui reaalsus ise (sellist olukorda nimetab ta hüperreaalsuseks). 4. Globaliseerumine - Üks oluline protsess tänapäeva maailmas; maailma eri piirkondade vaheliste seoste tugevnemine. Globaliseerumise käigus peaks
Kristeva annab uue kuju - kujuneb välja 1970 (Barthili tööd). (Luce Irigaray / Elaine Showalter / Kate Millett) - ei maini loengus midagi nende kohta Gilles Deleuze (19251995) ja Félix Guattari on kirjutanud mitmeid uurimusi skisoanalüüsi kohta (poststr. foon, psühanal foon), teevad psühhoanaüüsi kriitikat e käivad välja termini skisoanalüüs (kui freuid tüüpi analüüs valib aluseks neuroosi, siis skisoanalüütilise lahenduse alus on psühhoos) Jean Baudrillard hüperreaalsuse mees - simulaakrum (seostub erinevusega erinevuse kaudu; st viitab enesele ning kaob selge seos reaalsuse ning sürreaalsuse vahel. Fredric Jameson - marksistlik teooria alus, postmodernistliku teooria mõjutaja Pierre Bourdieu - sotsioloogia ning Slavoj Zizek (s. 1949) "kultuuriteooria elvis" ning "intellektuaalne popstaar" - ideoloogia kriitika Postkolonialism aluseks 78 aastal ilmunud "Orientalism"; (endised) koloniaalsuhted kultuuri kujundajatena
Kultuuriteooria 21.01.2015 Rein Raud „ Mis on kultuur“ 2013 „ 20nda sajandi mõttevoolud“ Mis on kultuur? Williams on öelnud et kultuur on kõige keerulisem sõna Sõna kultuur viitab eestikeeles sõnale põllumajandusele (agriculture) Kultuur viitab millegi kasvatamisele, arendamisele Teine seos, mis kultuuri mõistel on religioon (cultus) Kultuur hakkab märkima inimese arenemise viisi hakatakse defineerima kultuurset inimest. Kultuursust hakati siduma terve rahvaga, rahvad kellele on kultuur ja kellele ei ole Kultuuri vastand on barbaarsus Muutus mis leidis aset 18. Saj, hakati rääkima kultuurist ja tsivilisatsioonist. Jaotus oli selline: kultuur puudutas inimese vaimset osa ja materjalistlik kuulus tsivilisatsiooni alla. ROMANTISM ja VALGUSTUS. Valgustuse idee oli selles, et ta kuulut...
jääb tema tegevusest märk maha ja on hiljem mõjutatavad nende alusel. Postmodernism on hiliskapitalismi kultuuriloogika, mida iseloomustab lamedus, pinnapealsus, originaalsuse puudumine. Postmodernism kujutab ümber ruumitaju. Kaubanduskeskused luuakse omamoodi linnakutena, kus suudetakse inimene suunata tarbima mingit konkreetset kaupa. Postmodernistlikus kirjanduses on oluline inimese eksistentsi olemus, tema tarbimisharjumused. Esimesena hakkas sellega tegelema Jean Baudrillard, kes väitis, et bränd näitab seda kes me oleme. Me oleme tarbimisele orienteeritud ühiskond. Inimesi lahterdatakse tarbimise kaudu. Postkolonialistliku kirjanduse tunnusjooni:Algne kokkupuude koloniseerijaga ja põliskultuuri katkemine; Eurooplase rännak läbi tundmata metsiku maa põlisrahvusest giidiga; „Teisestamine“ ja koloniaalse rõhumise erinevad aspektid; Mimicry (koloniseeritavate katse imiteerida rõhujaid
Lyotard aga lõhub selle vastanduse ja peab esmat-htsaks just kujutist, vormi , kujundit.Postmodernistlik tähendab olukordi, kus kirjandusel ja kunstidel pole kindlat adressaati ning reguleerivaid ideaale ; nende väärtus on mõõdetav üksnes nende eksperimentaalsuse määraga.Postmodernismi sisuks on piiride segamine. Segatakse kõrge ja madala piire nt. muusikas teha sünfooniaid poppmuusika järgi.Postmodernism muutis väga palju kultuuri tekste ja tekkis vabanemine. Jean Baudrillard: Alustab marksistina. Hüperrealismi teoreetika. Kogu maailm on hüperrealistlik. Kirjeldab postmodernismi järjest ahastavamal viisil. Postmodernistid on kas joovastajad (Lyotard, Foucault) või paanitsejad (Jameson, Baudelaire). Tarbimisühiskond on fetišistlik – ei tarbita asju vaid staatust. Tänapäeva maailmas on palju lapsi, kes ei saa aru loomaaia vajadusest (üleskeeratav kilpkonn). Vanasti varjati skandaale, nüüd varjatakse skandaali olematust. Inimeste eraelu on manipuleeritud
o Oled maailmas üksik. o Tehnoloogia loob täiendava piiri inimese ja maailma vahel. o Uuel muutunud ajastul on inimeste probleem see, et nad on koguaeg kellegagi kontaktis, mitte enam see, et nad on võõrandunud. o Meedia tungib täielikult inimese ellu, inimesel pole enam mingit privaatsust. o Facebook, telefon, MSN, jpt. o Privaatsus pole enam midagi, kuhu inimene saab põgeneda. · Baudrillard: Obscene o Obsöönsus, viitab rõvedusele, privaatsuse kadumisele, meedia upudab ja puudutab kõike. o Kommunikatsiooni ekstaas. o Mingisugust infovahetust reaalselt ei toimu vaid meedia roll on olla inimesele võimalikult lähedal. o Lühidalt Baudrillardi loogikast. Hüperreaalsus on tulnud reaalsuse samele. Reaalsus on see, mis on lakanud olemusele. Moodsa ajastul kõik
elemendid on reastatud. (laused, sõnad, foneemid) - paradigmaatilised/assotsiatiivsed reeglid (paradigmaatiline - asendatavusel põhinev) - determineerib, mis ulatuses võib märgi teatud reastuses asendada teisega. (Olulisemad, moodustavad kokkuvõttes süntagmaatilised reeglid.) Esiisad: John Locke, William Ockham, Augustinus Järgijad: Praha lingvistiline ring, Ameerika strukturalism, Kopenhaageni koolkond. Kristeva, Baudrillard, Foucault, Derrida, Lévi-Strauss, Barthes. Põhiteemaks inimmärgid ja diskursus. Peale Saussure surma (1920ndatel) tekkisid kolm strukturalistlikku koolkonda - Genfi koolkond (olulised Ch. Bally teosed), Pariisi koolkond (põhiline A. Meillet, populariseeris Saussure'I) (viimased on vähemtähtsad), aga olulised on: - Praha lingvistiline ring (mõjukaim, olulisemad ideed sealt) - Ameerika strukturalism (iseloomulik metodoloogiline rangus) - Glossemaatika e
elemendid on reastatud. (laused, sõnad, foneemid) - paradigmaatilised/assotsiatiivsed reeglid (paradigmaatiline - asendatavusel põhinev) - determineerib, mis ulatuses võib märgi teatud reastuses asendada teisega. (Olulisemad, moodustavad kokkuvõttes süntagmaatilised reeglid.) Esiisad: John Locke, William Ockham, Augustinus Järgijad: Praha lingvistiline ring, Ameerika strukturalism, Kopenhaageni koolkond. Kristeva, Baudrillard, Foucault, Derrida, Lévi-Strauss, Barthes. Põhiteemaks inimmärgid ja diskursus. Peale Saussure surma (1920ndatel) tekkisid kolm strukturalistlikku koolkonda - Genfi koolkond (olulised Ch. Bally teosed), Pariisi koolkond (põhiline A. Meillet, populariseeris Saussure'I) (viimased on vähemtähtsad), aga olulised on: - Praha lingvistiline ring (mõjukaim, olulisemad ideed sealt) - Ameerika strukturalism (iseloomulik metodoloogiline rangus) - Glossemaatika e
Üldiselt lähtub freudilikust analüüsist (neuroos) seob selle strukturalismiga ja lisab veidi jungiaalse analüüsi (arhetüübid). Lisaks Gilles Deleuze (19251995) ja Félix Guattari on kirjutanud mitmeid uurimusi skisoanalüüsi kohta (poststrukturalismi foon, psühanalüüso foon), teevad psühhoanaüüsi kriitikat e käivad välja termini skisoanalüüso (kui freudi tüüpi analüüs valib aluseks neuroosi, siis skisoanalüütilise lahenduse alus on psühhoos). Näteks Jean Baudrillard - hüperreaalsuse mees - simulaakrum (seostub erinevusega erinevuse kaudu; st viitab enesele ning kaob selge seos reaalsuse ning sürreaalsuse vahel) Autorikeskne kirjanduskäsitlus ilmselt muutub - moodi läheb hing ja spliin, maailmavalu ja psühholoogia. 35. UUSKRIITIKA JA TEKSTIKESKSE VAATENURGA VÕIDULEPÄÄS 20. SAJANDI KIRJANDUSTEADUSES. - WTF? 36. Strukturalismi kujunemine: genfi koolkond, vene formalism ja praha lingvistikaring.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
