Konzuzius - Haridus on, oma mõtteid pole - kõledus; haridust pole, oma mõtted on - jõledus. Jean Baudrillard - Me elame maailmas, kus on järjest rohkem informatsiooni ja ja üha vähem tähendust. Kui elad, siis tuleb elada, mitte olla surnud. Anon - Life is like a beautiful melody, only the lyrics are messed up. Stalin - Üks surm on tragöödia. Miljon surma on statistika. Kaur Kender - Alkohol on hea tuju laenamine järgmisest päevast kõrge intressiga. John Dewey - Haridus ei ole ettevalmistus eluks; haridus on elu ise. Aeg on raha - pistke see oma taskusse.
erinevad tõed. Üheks Prantsuse kooli esindajaks on Michel Foucault. Foucaulti töö on rohkem seotud sellega, et paljastada, kuidas sotsiaalsed normid ja koodid struktureerivad inimeste elusid. Et seda mõista, tuleb aru saada võimu rollist ühiskonnas. Prantsuse koolkonna esindajad Lyotard ja Foucault on oma ülesandeks võtnud ,,erinevuse" paljastamise ja tutvustamise. Inimesed saavad võidelda ühetaolisuse vastu. Viimane postmodernistlik sotsiaalne teoreetik on Jean Baudrillard. Kui Lyotard ja Foucault eitasid postmodernistideks olemist, siis Baudrillard tihti isegi propageeris seda. Baudrillard väidab, et kapitalism on viinud tehnoloogilise plahvatuseni, mis tingib autentsuse kadumise ja selle asendamise pettekujundiga, mis ei kannata seostamist ühegi teise tegelikkusega. Tulemuseks on ebareaalne riik, kus suhtumine ja tähendus on kadunud. Enam ei ole võimalik eristada ,,tõelist" võltsist. Näiteks toob ta Disneylandi ja Lahesõja
Tehisintellekt ja masintõlge näitavad keelelist ja sümboolset üleminekut postindustriaalses majanduses ja sellega seotud postmodernistlikus kultuuris, mis oli tõusnud 1950 lõpus pärast Lääne-Euroopa rekonstrueerimist. Tulemuseks on paljusust keele-mängeudes (termin, mille leiutas Ludwig Wittgenstein [5] ), ilma üldise struktuurita. Modern science thus destroys its own metanarrative. Kaasaegne teadus seega hävitab oma metanarratiive. Puudus idee , kuidas tõlgendada asju. J. Baudrillard: simulaakrumid ja hüperreaalsus. - Esimeseks implosiooniks peab Baudrillard 1968 aasta filosoofia tudengite mässu Prantsusmaal. Lõhutud on klassikaline saatjasaaja vahekord, kuna meedia pole enam vahendaja, vaid sündmuste looja. Simulatsiooni simulaakrum, mis põhinevad informatsioonil, mudelil, küberneetilisel mängul -- totaalne operatsionaalsus, hüperreaalsus, kõikehaarava kontrolli taotlus. Simulaakrum segab igasuguse erinevuse reaalse ja kujuteldava vahel.
Lyotard- suurte ehk metanarratiivide kahtluse alla seadmine nagu progress, kõige seletamine teaduse abil ja absoluutse vabaduse mõiste Teadus on aidanud metanarratiivid ümber lükata Kõik metanarratiivid on lihtsustatud teooriad Peaks mängima keelemänge, et leida kõik eksisteerivad narratiivid Teadus ei ole enam võimude tööriist- meil on valik Tegusid hinnatakse nüüd selle järgi kui kasulikud nad on, mitte selle järgi kui tõesed need on. Baudrillard- reaalsuse ja seda esindava kujutisei vahelise piiri kadumine (simulacrum), hüperreaalsus (teadvus ei suuda eristada tõeslisust ja fantaasiat) Oleme ainult tarbijad, kelle vajadusi dikteerib meedia Meedia ongi reaalsus Elame hüperreaalsuses Kujutis on kõik! Jameson- ajalooline vaade (PM on M edasiarendus), PM tööd on sageli pinnapealsed, Jameson katalogiseerib PM võtmeomadused nagu iroonia, pastiche - imitatsioon, paroodia,
Bramley on kindel, et poliitikud tekitavad tihti kunstlikult konflikte, mis juhatavad tähelepanu eemale piirkonnast, kus on riigi tegelikud huvid. On tõestatud, et Saksamaa julgeolekuorganid andsid Leninile suure rahasumma, mille tagajärjel avanes bolsevikel võimalus saada juhtivaks parteiks. Punaste võim laastas Venemaad ja ta pidi astuma Esimesest maailmasõjast välja. Meedia sellist tõtt ei avalda. Aja möödudes leiame neid fakte ajalooraamatutest. Jean Baudrillard kirjutab oma teoses "Simulaakrumid ja simulatsioonid", et maailmas on järjest rohkem informatsiooni ja üha vähem tähendust. Meediakanalites räägitakse paljust, kuid kõige tähtsam jääb ütlemata, sellepärast usaldan rohkem filosoofide kirjutatud teoseid. Neist leian tõde, mida avalikkuse eest varjatakse. Kunstiteosed pakuvad teekonda enese ja õnne leidmiseks. Üks mu lemmikuid kirjanikke Paulo Coelho ütles intervjuus, eo on olemas kolm avastuslikku rada: kunst,
Postmodernism Kaks tähendust: Teooria, lähenemisviis uurimisobjektile Ajastu, domineeriv mõtteviis Ajastute kesksed ideed MODERNISM- Paratamatus, eesmärgipärasus, hierarhia, keskus, produkt (teos), sügavus, tõsidus, semantika (tähendus), sümboism POSTMODERNISM- juhus, mängulisus, anarhia, hajumine (äärealad), loomine (protsess), pealispind, iroonia, retoorika (esitus), dadaism. Postmodernistlik teooria Jean Baudrillard Väärtuste liigid- kasutus-, ja tähendusväärtus Tähenduväärtus on postmodernistlikus maailmas tähtsaim; inimene tarbib eelkõige sümbolit Hüperreaalsus- reaalsuse ja simulatsiooni piiride hägustumine; reaalsuse kujutis muutub inimese jaoks reaalsemaks kui algne reaalsus.
Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks positiivsele hindele on vajalik vähemalt 6 õiget vastust. Kirjalikul eksamil esitatakse kolm küsimust, millest tuleb vastata kahele. Vastustes on soovitav osutada läbitöötatud kirjandusele ja esitada ka oma isiklik seisukoht. (1) Nime- ja terminitesti küsimused A. Kes on ja mille poolest on kultuuriteooria jaoks tähtis: Adorno, Theodor Althusser, Louis Anderson, Benedict Arendt, Hanna Barthes, Roland Baudrillard, Jean Benedict, Ruth Benjamin, Walther Boas, Franz Bourdieu, Pierre Chomsky, Noam Comte, Auguste Durkheim, Émile Eco, Umberto Eliade, Mircea Foucault, Michel Frazer, James Frege, Gottlob Freud, Sigmund Gadamer, Hans Geertz, Clifford Gramsci, Antonio Greimas, Algirdas J. Habermas, Jürgen Hobsbawm, Eric Horkheimer, Max Huntington, Samuel Jakobson, Roman James, William Jung, Carl G. Kristeva, Julia Lévi-Strauss, Claude Lotman, Juri Lyotard, Jean-François Malinowski, Bronislaw
Uues ühiskonnas luuakse indiviidile sotsiaalne tähendus asjade kaudu. Lisaks asjade kasutamisväärtusele on veel midagi, mis loob hoopis uusi tähendusi. Näiteks Gucci rõivaid kandes asetab inimene end kõrgemale sotsiaalsele tasandile, kus kõik kannavad kalleid firmariideid. See kõik on iseloomulik tarbimisühiskonnale, kus on väga palju tarbimisvõimalusi: telepoed, kataloogid, netipoed. Inimene ei pea isegi kodust väljuma, et endale midagi osta. Baudrillard`i ,,Simulaakrumid ja teaduslik fantastika" ja Ballardi ,,Sissejuhatus romaanile ,,Crash"" mõlemad deklareerivad sellele, et pole enam olemas fiktsiooni ja reaalsust, kuna hüperreaalsus on hävitanud need mõlemad. Ulmeline maailm on meie jaoks tavaline, maailm kus me tegelikult elame, kuna kõik on muutunud hüperfunktsionaalseks.
Objektiivne on subjektiülene, s.o inimeste loodud objektiivne maailm (objektid, esemed). Subjektiivne kultuur on inimeste sees ja vahel toimiv kultuur, inimeste emotsioonid, kogemused, tunded. Simmel leiab, et raha piiritleb kogu kultuuri ja elurütmi. Toimub protsesside ratsionaliseerumine, emotsioonid jäävad tagaplaanile subjektiivset inimeste kultuuri asendab asjade ehk objektiivne kultuur. · Semiootika ja strukturalism (J. Baudrillard ja sümboliline väärtus) Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale, mitte mis maailm on. Semiootika on strukturalismi vorm -- me ei saa tunnetada maailma tema enda terminites, vaid ainult läbi meie kultuuri kontseptuaalsete ja lingvistiliste struktuuride. Baudrillard (1998) peab toodetel esmatähtsaks nende sümbolilist väärtust, mistõttu tarbimise puhul saab oluliseks selle kommunikatiivne ja eristav funktsioon. Tooted omandavad tarbija jaoks sümbolilise
Intellekt muutub elus tähtsamaks kui traditsioonid. Postmodernism: täielik modernismi vastand. Selle kohaselt on ajastud, kultuurid ja inimeste maitsed niivõrd erinevad, et mingisuguseid universaalseid väärtusi ei saagi olemas olla. Postmodernism väljendab pessimismi ka ühiskonna arengu ratsionaalsuse ning loogilisuse suhtes. Georg Simmel-esimene modernismi sotsioloog. Huvitus selles, kuidas muudab uuelaadne keskkond inimese elustiili ja indiviide- ühiskonna suhtlemisskeemi. Jan Baudrillard- postmodernismi teoreetik. Authony Giddens- tunnistab, et nüüdisühiskond kätkeb endast nelja tõsist riski (võimu totalitaarsuse süvenemine, militarismi tugevnemine, kasvule orienteeritud majanduse kollaps ja sellele järgnev looduskatastroof)
selles ühiskonnas. On olemas kaks subkultuuri tüüpi: 1) staatiline tüüp, kuhu kuuluvad skinheadid (keskendutakse objektile endale, väljendatakse stiiliobjektide kaudu reaalsust) 2) kineetiline tüüp, punkarid (toimub objektiivse reaalsuse transformeerimine) Skinheadid pöördusid minevikku, punkarid olid minevikust äralõigatud. Subkultuur ei pruugi olla sisu, vaid vormi probleem. Tähenduse saame leida tähistaja tasandil. 9) Postmodernism: Lyotard, Baudrillard(täpsustavad küsimused). Postmodernismi idee (ükskõik mis aspektist). Strinati. (Afekti hüperreaalsus?). Vaidlustati modernismi saavutusi kunstis. Modernismi aluseks oli ikkagi teatud lihtsus: sisu oli see, et ta otsis algprintsiipe. Kunst asus muuseumides. Postmodernism ei ole modernismi vastand, vaid tema ületamine, mida oli vaja, sest modernism ei olnud suutnud teha maailma paremaks ega seda muuta: piirid hoopis kinnistusid.
kuludega); o rohkem vaba aega => rohkem tarbitakse; o rahvusvahelised organisatsioonid; o globaalsed brändid ja kohalikud kultuurid. “It’s the real thing”, “Just do it!” “because you’re worth it” Nartsissistlik individualism kui hilismodernse tarbimiskultuuri fookus. Tarbimine ja õnn. Oma vajaduste ja heaolu tootmine ja pidev täiustamine (Baudrillard, 1998). Pakutavate toodete planeeritud või tehniline vananemine. Globaalne tarbimiskultuur ja Aasia üha suurenev roll (nt šokolaadi tarbimine). Erinevad lähenemised Tarbija identiteet, elustiil ja staatus: Weber (1946) Materiaalsus ja tähistamine (Lévi-Strauss 1979, Barthes 1957, Douglas and Isherwood 1979) o Barthes - esimene, kes käsitles materiaalse kultuuri sümbolilist tähendust
asendist kirjanduses? - kirjandust ei saa uurida, pööramata tähelepanu kirjanike sotsiaalsele staatusele, üldse naiste ja meeste asendile ühiskonnas. 18 6. Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastiss kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates? Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Milline on diskursuse ja võimu suhe? Mida tähendab F. väide, et võim on suhtevõrgustik
29 muutunud? Kas niisugune lähenemine kirjandusele keskendub ainult naistele või huvitub see ka meeste asendist kirjanduses? 30 Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates? Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Milline on diskursuse ja võimu suhe? Mida tähendab F. väide, et võim on suhtevõrgustik? Deleuze’i ja
see ka meeste asendist kirjanduses? (Iseseisvalt Janek Kraavi „Postmodernismi“ ja loengukonspekti (postmod. Kirjanduse tunnusjooned) põhjal läbi töötada. Võite vaadata ka konspekti, mis on küll eelkõige märksõnaline) Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates? Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Milline on diskursuse ja võimu suhe? Mida tähendab F. väide, et võim on suhtevõrgustik?
Psühhoanalüüsi eesmärk oleks siin vastupidine kasvatusele. See peab vabastama keele saastast ja siis korra uuesti puhastatud kujul üles ehitama. Poststrukturalism. *postmodernism Peale selle mõiste kasutatakse samatähenduslikult ka neostrukturalismi terminit. Poststrukturalism kätkeb endas erinevaid strukturalismile vastanduvaid filosoofilisi ja kirjanduslikke lähenemisi 70-80- ndatel aastatel eriti Prantsusmaal -- Derrida, Deleuze, Baudrillard, Guatarri, Lyotard ja hilisem Barthes ning Foucault ja Derrida populaarsuse kaudu ka Ameerika Ühendriikides -- H.Bloom ja P. de Man. Poststrukturalismi põhiobjektiks on mittestruktuur ja nn. struktuuri pahupool. Tähenduse omistamine on poststrukturalismis midagi ootamatut ja ennustamatut. Struktuuri asemel kasutatakse risoomi (Deleuze&Guatarri termin) mõistet, kus vastandina struktuuri korrastusele domineerib hargnevus ja keskpunktita korrastamatus
elemendid on reastatud. (laused, sõnad, foneemid) - paradigmaatilised/assotsiatiivsed reeglid (paradigmaatiline - asendatavusel põhinev) - determineerib, mis ulatuses võib märgi teatud reastuses asendada teisega. (Olulisemad, moodustavad kokkuvõttes süntagmaatilised reeglid.) Esiisad: John Locke, William Ockham, Augustinus Järgijad: Praha lingvistiline ring, Ameerika strukturalism, Kopenhaageni koolkond. Kristeva, Baudrillard, Foucault, Derrida, Lévi-Strauss, Barthes. Põhiteemaks inimmärgid ja diskursus. Peale Saussure surma (1920ndatel) tekkisid kolm strukturalistlikku koolkonda - Genfi koolkond (olulised Ch. Bally teosed), Pariisi koolkond (põhiline A. Meillet, populariseeris Saussure'I) (viimased on vähemtähtsad), aga olulised on: - Praha lingvistiline ring (mõjukaim, olulisemad ideed sealt) - Ameerika strukturalism (iseloomulik metodoloogiline rangus) - Glossemaatika e
Autentsuse tegemise masin Varasemalt oli autentsuse looja kunstnik (vs ühiskond) ideaal oli omav isiksus (ka identiteedi omand oli väärtus). See lõi kõrge ja madala eristuse. Populaarkultuur oli madal tänu tarbimisele. Tarbimine oli mõttetu, triviaalne, passivne, millega kaotati originaalsus ja individuaalsus - just see, mis oli kunstile omane. 12. Mis probleemid ilmnevad kultuuri mõtestamisel igasuguse inimtegevusena (näiteks post- modernistide nagu Baudrillard või post-strukturalistide nagu Barthes arvates)? Võtab üle Marxi tarbekaupade fetisi idee, et ühendada majandus kultuuriga. Tema jõuab kuulsa toereetilise arenduseni, mille järgi tarbeese on märgi vormiline: iga objekt on objekt keset teisi objekte, omades niimoodi tähendust. ,,Tänapäeva tarbimine...definerib hetke, mil tarbeese toodetaksegi nagu märk, märgilise väärtusega, ja kus märke (ehk kultuuri) todetakse kui tarbekaupu
mis on (kuritegelikult) varjatud. L. tunneb huvi teaduse kui keskse normatiivi vastu. Teaduse roll on hakanud muutuma ning seda on hakatud mõõtma kasulikkuse skaalal. Fiske. Seab esiplaanile selle, mida me kultuuri objektidega selle tarvitajana teeme, kuid ei hooli selle tehnoloogilistest jms aspektidest. Fiske puhul inimesed loovad kultuuri seda tarvitades. Majanduslikku ja kultuurilist sfääri ei saa teineteisele taandada. 22.10.2013 Baudrillard (1929-1987) tuntumaid postmodernismi käsitlejaid. Ta käsitleb teatud ajastu tüüpi. Ühiskonnas pole enam keskne materiaalsete objektide vahetus vaid märkide ja sümbolite vahetus. Suhted on puhtalt märgilised. Enam ei viita märk millelegi reaalsele. Simulaakrum tulnud asendama reaalsust. Tegeleme üha enam märgitasandil. Koopia ilma originaalita. Koopial ja origaalil pole võimalik enam vahet teha. Hüperreaalsus asendab reaalsust
nõu ja abi, kui Sinu õigusi on rikutud; nõuda endale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist; taotleda oma huvide arvestamist ning olla oma ühingute ja liitude kaudu esindatud tarbijapoliitikat kujundavate otsuste tegemisel. 35. Millal kujunes tarbimisühiskond ja mis aitas kaasa selle levikule? 20. saj lõpupoole. Kaasa aitas selle levikule rohkete kaupade väga hea kättesaadavus (?) 36. Jean Baudrillard seostab tarbimist ihade tootmisega miks? Sest inimene leiab, et midagi pole vaja osta, kuna kõik on vaatamise läbi juba tarbitud. Sotsiaalne turvalisus 37. Mis on sotsiaalne turvalisus? Sotsiaalne turvalisus ühiskonna terviklik heaolu e. elukvaliteet. Sotsiaalne turvalisus tähendab inimeste kindlustunnet ja majanduslikku toimetulekut, mida tagab kogu ühiskond, eelkõige aga valitsus oma poliitikaga. 38. Mis on inimarengu indeks? Mida see indeks hindab ja mis on selle komponendid
Kõneaktiteooria looja: keeleline üksus, millel terviklik suhtluseesmärk. Lokutsioon mida öeldakse; Illokutsioon lausungi eesmärk; Perlokutsioon öeldu mõju. Barthes, Roland oli prant semiootik, kirjanduskriitik. Prant strukturalismi tähtsaim esindaja. Käsitlenud eriti kunstilise teksti tähendus ja analüüsimetoodikat; Kirjutab ,,Autori surmas", et kirjandteose autor ei ole tegelikult teksti omanik. Baudrillard, Jean prant postmodernistlik filosoof, sotsioloog ja kulturoloog; Meedia- ja tarbijaühiskonna keskseid kirjeldajaid ja analüüsijaid.= hüperreaalsuse kontseptsioon. Temalt terminid ,,massitarbimine" ,,simulatsioon". Benedict, Ruth USA kultuurantropoloog ja kirjanik. Oli antirassismi teoreetik. Iga kult omab ,,isikupära". Valitud kultuurimudel määrab ära inimese tegutsemis- ja mõtlemisviisi. Benjamin, Walther - saksa kirjanduskriitik ja kultuurifilosoof
TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonna uuringutes on kasutatud TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon ka meediaühiskonna ideed, mille põhiliseks märksõnaks on mediatiseeritus. Meediaühiskond ei ole seotud konkreetsete tehnoloogiate arenguga, vaid on mõeldud ennekõike näitama, kui oluliseks meedia on muutunud 21. sajandi inimesele ning kuivõrd meie endi kogemus ennekõike vahendatud. Sarnase, kuigi märkimisväärselt kriitilises vormis räägib mediatiseeritusest Baudrillard, kelle simulaakrumite idee üritab juhtida kriitilist tähelepanu ühiskonnas toimuvatele nn lavastustele. Baudrillardi väitel on meediaühiskonna reaalsus asendatud pildilise simulatsiooniga. Seoses infotehnoloogiate arenguga on käibele ka küberühiskonna ja küberruumi mõisted, mis omavahel suuresti ristuvad. Mõlemate lähtekoht on populaarkultuuris. Küberruumi termini puhul viidatakse kahele autorile: ulmekirjanik William
Ntks kill bill, mitte tavalised kangelased. Nagu ka alien, cabin in the woods (stiilide segunemine). Ajastuspetsiifiline valdkond küberkultuur, kõik mis kuulub uue meditsiini valdkonda, uus tehnoloogia, tratud hoiakud. Muusika glamrock, david bowie (maskid, kostüümid), artist oli küüniline ja irooniline näitlejade, punk ja disko; nüüd coverid kui ka remakid. Stiilide paljusus ja tolerants, kordused. Muusikavideod narratiiv, ümbertöödeldud keskkond (vaporwave) Jean Baudrillard Strukturalism ferdinand de saussure, keele ja asjade vahel puudub seos. On tähistaja ja tähistatav. Erinevuste süsteem. Laud on objekt. Kas keele ja laua vahel on seos? Objekt ei muutu keele tõttu. Objekt ja see sõna mis me sellele omistame. Keel on erinevuste süsteem. Keel on ka müüdisüsteem sõnad millel pole objekti: ntks sõprus, vendlus, vabadus. Baudrillard asjad kui märgid, kaubal on tähendus, sotsiaalses struktuuris soovivad inimesed end eristada
seda ka teab. Mingi fakt võib olla tõsi, aga me ei saa "oma elu elada" teadmata, et Suur Teine seda teab. Me määratleme ühiskonnas selle kaudu, mida Suur Teine meilt ootab. Tähis zizeki teoorias: Suure Teise tajumine on tänapäeva ühiskonnas kadumas. Nüüd toimib ühiskond veidi teise süsteemi järgi. Suur teine määrab ära identiteedi ja positsiooni ühisk interpellatsioon. Vandenõuteooria. Ta toob kergenduse, et keegi teab, kuhu asi läheb, et kõik on kontrolli all. Jean Baudrillard (1929-2007) pants filos, fotograaf. Post-strukturalism. Baudrillardi väide on, et tsentrit eemaldades ei jõuaks me tänapäeval vahetusse kontakti reaalse maailmaga, vaid sünniks midagi muud. Me ei saa enam sellisel viisil maailma muuta (nt. berliini müür). Keskne eeldus: inimesed ei tooda selles maailmas enam asju ja esemeid nagu marksistlikus ühikosnnas, vaid me toodame informatsiooni. Tootmise valda kuulub kõik koos inimese psüühilise sfääriga.
sama andekas ja teotahteline kui William, kuid kelle karjäär luhtub traagiliselt ilma et ta ridagi kirjutaks, kuna see ei ole tema ajal elanud naisele lihtsalt võimalik. 22. Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia (pastišš nn ‘surnud stiilide’ imiteerimine). Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum reaalse asja või sündmuse originaalist eristamatu koopia (teisik), asendab ‘pärisreaalsuse’; originaali võimatus; reaalsuse asendumine reaalsuse märkidega, mudelid (koodid, programmeerimiskäsud) asendavad reaalsust; enam informatsiooni, vähem tähendust, lakkamatu informatsioonivoog, pseudotähendused, pseudovalikud
kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultuuri ja tarbimisühiskonna kohta kirjutatud käsitlustest negatiivses toonis. Tarbimiskultuur on olnud pigem hukkamõistev sõna kui kirjeldav sõna. Marxi traditsioon on eriti tugev: alates tarbekaupade fetisismist ja võõrandumisest kuni 50ndate kriitiliste teoreetikuteni: Marcuse, Baudrillard, Adorno, Horkhaimer: kultuuri kadumine, väärteadvus jne. Praegu räägitakse tarbimisest kriitiliselt ökoideoloogia raamides. Mõned hüüdjad hääled kõrbes on tarbimisest rääkinud ka positiivselt, mõeldes loovale tarbimisele, asjade teistmoodi kasutamisele näiteks Hebdidge ja Willis noorte subkultuurist rääkides. Mõned on püüdnud rääkida tänapäevasest tarbimisest ka neutraalselt, näteks Miller. Tema kuulus tees on see, et kui USA asemel oleks
deklaratsiooni universaalsus nonsenss). Inimkäitumise pidamist irratsionaalseks viib sotsiaalse nihilismini. Valitsejad peaksid kuulma heidikuid ja äärerühmi, mitte rahulolevat keskklassi. Tohutu valiku tõttu kultuur fragmentaarne ja kultuuritarbimine eklektiline. Tarbimise totaalsuse tõttu ähmastuvad piirid töö- ja puhkeaja vahel, argielus ähmastuvad ka piirid reaalsuse ja ebareaalsuse vahel, kujuneb virtuaalne reaalsus (nt Jean Baudrillard). Anthony Giddens´i mõõdukam teooria nüüdisühiskond kätkeb endas nelja tõsist riski: võimu totalitaarsuse süvenemine, militarismi tugevnemine, kasvule orienteeritud majanduse kollaps ja sellele järgnev looduskatastroof. Klassikalised maailmareligioonid ja uued humanistlikud liikumised on siiski alles, tegeledes reaalsete probleemidega (keskkonnakaitse ja võitlus vaesuse vähendamiseks). Tarbimine pole siiski üldhõlmav, sissetulekute tase paneb piirid peale.
armuelu, suguelu, erootilised fantaasiad, erootilised elamused jne. On inimesi, kes jagavad enda erootika alaseid elamusi, fantaasiaid meeleldi teistele aga on paljud, kes sellisest asjast ei julge juttugi teha aga samas teame kõik, et igal ühel on need fantaasiad ja elamused olema. See on inimese eraelu ja kui ei taha, siis pole sellest keegi kohustunud rääkima. ,,Võrgutamine on alati erakordsem ning ülevam kui seks." Jean Baudrillard Prantsuse filosoof 15 Kasutatud kirjandus · Soomeri ,, Väike Eesti Seksiraamat " · Klaus Verch ,,Seksuaalõpetus" · Ingvar Luhaäär ,, Eesti Erootika ajalugu " · Susan Crain Bakos ,,Seksipiibel" · http://wapedia.mobi/et/Erootika · http://www.maaja.ee/ · http://www.zone.ee/wallatuweb/ NB! Interneti lehekülgi olen kasutanud 8 - 9 veebruar 2009a.
ainult naistele või huvitub see ka meeste asendist kirjanduses? (Iseseisvalt Janek Kraavi „Postmodernismi“ ja loengukonspeki (postmod. Kirjanduse tunnusjooned) põhjal läbi töötada. Võite vaadata ka konspekti, mis on küll eelkõige märksõnaline) Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates? Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Milline on diskursuse ja võimu suhe? Mida tähendab F. väide, et võim on 7
" -Sokrates "Inimesel on loomupärane kalduvus ennast hävitada."-Paulo Coelho "Möödunud õnn on surnud õnn, ja surnuga ei taha keegi kauemaks yhte jääda"-Tammsaare ,,Haridus on, oma mõtteid pole - kõledus;haridust pole, oma mõtted on jõledus".-Konfuzius ,,Inimesed - miks te ennast ära ei tapa,ma ei suuda teile enam kaasa tunda."-Sven Kivisildnik "Loomade peal katsetatud inimene" ,,Me elame maailmas, kus on järjest rohkem informatsiooni ja üha vähem tähendust. ,,-Jean Baudrillard "Simulaakrumid ja simulatsioon : Tähenduse implosioon meedias". Lennart Meri: "Aga mitte sellest ei tahtnud ma teile täna rääkita..." "The only true wisdom is in knowing you know nothing." -Socrates "War does not determine who is right - only who is left." -Bertrand Russell "The mind has exactly the same power as the hands; not merely to grasp the world, but to change it." -Colin Wilson "A bookstore is one of the only pieces of evidence we have that people are still thinking
(tüvi objekt) (suund objekti suhtes) (Tartu nimetavas)( sõidan Tartusse. Neid eristab välde!) võib õelda nii kui naa=sõidan Tartu(nulliga) või sõidan Tartusse). Poststrukturalism. Peale selle mõiste kasutatakse samatähenduslikult ka neostrukturalismi terminit. Poststrukturalism kätkeb endas erinevaid strukturalismile vastanduvaid filosoofilisi ja kirjanduslikke lähenemisi 70-80-ndatel aastatel eriti Prantsusmaal — Derrida, Deleuze, Baudrillard, Guatarri, Lyotard ja hilisem Barthes ning Foucault ja Derrida populaarsuse kaudu ka Ameerika Ühendriikides — H.Bloom ja P. de Man. Poststrukturalismi põhiobjektiks on mittestruktuur ja nn. struktuuri pahupool. Tähenduse omistamine on poststrukturalismis midagi ootamatut ja ennustamatut. Struktuuri asemel kasutatakse risoomi(ризоморф)(Deleuze&Guatarri termin) mõistet, kus vastandina struktuuri korrastusele domineerib hargnevus ja keskpunktita korrastamatus
Milliste teemadega on tegelenud kirjandusteadlased, keda huvitab soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses? Kuidas on arusaam kirjandusest nende käsitluste mõjul muutunud? Kas niisugune lähenemine kirjandusele keskendub ainult naistele või huvitub see ka meeste asendist kirjanduses? Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates? Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Milline on diskursuse ja võimu suhe? Mida tähendab F. väide, et võim on suhtevõrgustik
Majanduskasvu staadiumid: traditsiooniline ühiskond, kasvu eeltingimused, kasvu algus, küpsemine, tarbimisühiskond. Arengumaad peaksid need staadiumid läbima ja arenenud maadega koostööd tegema, et areng toimuks kiiremini. Arengumaad on liigselt seotud arenenud maadega. 84. Daniel Bell industriaalühiskonnale järgneb postindustriaalne ühiskond. 85. Fredric Jameson postmodernistlik kultuur on kapitalistliku majanduse ilming. 86. Jean Baudrillard postmodernistlik kultuur on sõltumatu majandusest ja poliitikast. Seda iseloomustab tegelikkuse ja tegelikkuse kujutamise vahelise piiri kaduminehüperreaalsus. 87. Francis Fukuyama liberaalne demokraatia on saanud valdavaks poliitiliseks ideoloogiaks ja seda ilmselt troonilt ei löö. Poliitiliste ideede ajaloo lõpp.
õpilaseks. Tema õpetuses on kesksel kohal kommunikatiivne tegevus ja sellest tuleneb kommunikatiivse tegevuse teooria. Tema peteos kannab sama nime" Kommunikatiivse tegevuse teooria" Sisuks on see, et tänapäeval ikkagi kõige aluseks on keeleline kommunikatsioon. Iga ühiskond põhineb kommunikatiivsel tegevusel. Tegevus toimub keele abil, keeles sisalduvad ka normid. Kriitika esindaja. Tema kriitilisus seiseb selles, et tänapäeval riik ja majandus üha rohkem eemalduvad elanikest. 3)J. Baudrillard 1929-2007 prantslane Põhiterminiks on simulatsioon. Rõhutab seda, et tänapäeval on aset leidnud selline nähtus kus tegelikult inimesed on kaotanud sideme tegelikkuse ja reaalsusega. Selle asemel on olemas tegelikkuse simulatsioon. Läbi teleprogrammide toimub simulatsioon, ja läbi arvuti, inimene tunnetab maailma virtuaalselt.. Kaasneb ekstaatiline seisund. KULTUUR Kultuur- ladina keeles cultura tähendab midagi viljelema. Võttis kasutusele M. Cicero.
Tema õpetuses on kesksel kohal kommunikatiivne tegevus ja sellest tuleneb kommunikatiivse tegevuse teooria. Tema peteos kannab sama nime“ Kommunikatiivse tegevuse teooria“ Sisuks on see, et tänapäeval ikkagi kõige aluseks on keeleline kommunikatsioon. Iga ühiskond põhineb kommunikatiivsel tegevusel. Tegevus toimub keele abil, keeles sisalduvad ka normid. Kriitika esindaja. Tema kriitilisus seiseb selles, et tänapäeval riik ja majandus üha rohkem eemalduvad elanikest. 3)J. Baudrillard 1929-2007 prantslane Põhiterminiks on simulatsioon. Rõhutab seda, et tänapäeval on aset leidnud selline nähtus kus tegelikult inimesed on kaotanud sideme tegelikkuse ja reaalsusega. Selle asemel on olemas tegelikkuse simulatsioon. Läbi teleprogrammide toimub simulatsioon, ja läbi arvuti, inimene tunnetab maailma virtuaalselt.. Kaasneb ekstaatiline seisund. KULTUUR Kultuur- ladina keeles cultura tähendab midagi viljelema. Võttis kasutusele M. Cicero.
keskne küsimus, kuidas totalitarism sai sündida kultuuris, mille aluseks on vabaduse ja inimväärikuse ideaal. Barthes, Roland prantsuse strukturalismi tähtsaim esindaja, Käsitlenud eriti kunstiliseteksti tähendus ja analüüsimetoodikat; Kirjutab ,,Autori surmas", et kirjandteose autor ei ole tegelikult teksti autor Tekstile Autori andmine tähendab teksti vägivaldset peatamist, tema varustamist lõpliku tähistatavaga, kirjutuse sulgemist. Baudrillard, Jean - prantsuse postmodernistlik kultuuriteoreetik, sotsioloog ja filosoof,Meedia- ja tarbijaühiskonna keskseid kirjeldajaid ja analüüsijaid. Baudrillard'i nägemuse kohaselt on väline külg määrava tähtsusega inimeste nägemuse kujunemisel mingitest sündmustest ning asjad ei juhtu, kui neid ei nähta. Enim pakkus talle huvi tänapäeva hüperreaalne maailm, mis "genereerib reaalsust mudelite kaudu, mil puudub
· Haridus harivad saates keeleõpe, kokasaated Haridus kui süsteem koolivägivald, suhted · Perekond: Kuidas kaaslast leida; lastekasvatamine; kodune elu · Majandus: tarbimise mõjutamine; uued tooted ja teenused, nt TV Shop · Religioon: tõekspidamiste levitamine · Võim ja poliitika: avalikud debatid, imago kujundus, sobivad programmid, sotsiaalne lojaalsus 49. meediateooriad: Innis, McLuhan, Habermas, Baudrillard, Thompson ja tema erinevat tüüpi suhtlemistüübid? Kommunikatsioon ehk info edastamine ühel indiviidilt teisele või ühelt grupilt teisele Info edastamine on oluline olnud igal ajalooperioodil ning vastavalt sellele saab ennustada ühiskonna olemust ja kultuuri (Harold Innis, 1950, 1951) Nt kui info edastamine toimub ainult kivisse lõigatud sümbolite abil, siis see küll püsib kaua ent pole
Kõik on võrdsed, ent samas on kõigi nende väärtus küsitav, kahtluse alla seatav. „Kust me teame, et me teame?” küsib Lyotard. Tõe suhtelisuse kõrval arutlevad sotsiaalteadlased ka virtuaalse (ehk näilise) ja reaalse maailma vahekorra üle postmodernsel ajastu. Televisioonist ja internetist küllastunud argikultuur ähmastab piire reaalsuse ja ebareaalsuse vahel, kujuneb virtuaalne reaalsus. Tuntud postmodernismiteoreetik Jean Baudrillard on kirjeldanud, kuidas televaatajad hakkasid helistama arsti mänginud teletähele, et saada tervisealast nõu. Baudrillard on esitanud ka väite, et USA ja Iraagi vaheline Lahesõda polnudki midagi enamat kui TV ja arvutimängude simulatsioon. Tema sõnul me ei tea, mis Iraagis tegelikkuses toimub, me usume telepildis nähtut ja peame seda tegelikkuseks. 6.3 Inimsuhted postmodernses ühiskonnas Ühiskonda on läbi sajandite koos hoidnud inimeste kooskonnad – pere, naabruskond,
Realistlik traditsioon. Riikide vaheline võitlus ellujäämise nimel. Julgeolek on seotud hirmuga ja see on see, mis sunnib riike julgeolekuga tegelema. Vaenulik keskkond on hirmu eelduseks. Maailm on anarhiline. Rahvuste säilimise eeldusena näevad jõudude tasakaalu. Traditsioonilise julgeoleku kontseptsiooni rajajad: Hobbes (Kõikide sõda kõigi vastu), Marx (Võõrandumine on võitluse aluseks), Nietschze (Jõukultus, seletav realism), Baudrillard (tänapäevane Prantsuse mõtleja, tema käsitlus on seotud KOOLIASJAD onenote Page 5 meedia ja massikommunikatsiooniga. Tema termin - hüperrealism, sisaldab suurt virtuaalsuse momenti. Tegelik elu vs. virtuaalne) 2. Mittetraditsiooniline On kriitilised traditsioonilise käsitluse vastu. Antirealism. Alternatiivse kaitse kontseptsioon. Palme (endine Rootsi peaminister) komisjon,
60ndate lõpus -- lõputu interpretatsiooni idee transformeerub lõputu semioosi kui kultuuri eksisteerimise aluse ideeks: Eco semiootika omapäraks on fundamentaalne metodoloogiline väide, et meie teadmine ümbritsevast reaalsusest on oma olemuselt nihkes, ta peab teooriat metodoloogiliseks, aga mitte ontoloogiliseks nähtuseks ja väidab, et struktuurid on olemuselt hüpoteetilised ("tõeline struktuur puudub pidevalt"). 12.loeng slaidid 31-32 21)Simulaakrumid (Baudrillard)- Simulaakrum on süsteem, kus erinevus seostub erinevusega erinevuse enda kaudu. Sellised süsteemid on intensiivsed. Simulaakrum kaotab ära / segab igasuguse erinevuse reaalse ja kujuteldava vahel. Ning see kutsub esile esteetilise ahvatluse nagu me kohtame nt teatris. Jagunevad: Loomulikud, loomutruud S.; mis põhinevad kujutisel, matkimisel, jäljendamisel; harmoonilised ja optimistlikud simulaakrumid, mis taotlevad loomuse taastamist või ideaalset kehtestamist Jumala näo järgi
tähtis on semantika (tähendus) tähtis on retoorika (esitus) peidetud tähenduse otsimine kunstis peidetud tähendust pole olemas Postmodernistlik teooria Fredric Jameson kapitalistliku majanduse kolmele etapile (turukapitalism, monopoolne kapitalism, rahvusvaheline kapitalism) vastavad kultuuri kolm etappi (realism, modernism, postmodernism). Postmodernistlik kultuur on seega kapitalistliku majanduse ilming. Jean Baudrillard postmodernistlik kultuur on sõltumatu majandusest ja poliitikast; seda iseloomustab tegelikkuse ja tegelikkuse kujutamise vahelise piiri kadumine, tegelikkuse simulatsioon on inimeste jaoks tihti reaalsem kui reaalsus ise (sellist olukorda nimetab ta hüperreaalsuseks). Globaliseerumine Üks oluline protsess tänapäeva maailmas; maailma eri piirkondade vaheliste seoste tugevnemine
tähtis on semantika (tähendus) tähtis on retoorika (esitus) peidetud tähenduse otsimine kunstis peidetud tähendust pole olemas · Postmodernistlik teooria - Fredric Jameson kapitalistliku majanduse kolmele etapile (turukapitalism, monopoolne kapitalism, rahvusvaheline kapitalism) vastavad kultuuri kolm etappi (realism, modernism, postmodernism). Postmodernistlik kultuur on seega kapitalistliku majanduse ilming. · Jean Baudrillard postmodernistlik kultuur on sõltumatu majandusest ja poliitikast; seda iseloomustab tegelikkuse ja tegelikkuse kujutamise vahelise piiri kadumine, tegelikkuse simulatsioon on inimeste jaoks tihti reaalsem kui reaalsus ise (sellist olukorda nimetab ta hüperreaalsuseks). 4. Globaliseerumine - Üks oluline protsess tänapäeva maailmas; maailma eri piirkondade vaheliste seoste tugevnemine. Globaliseerumise käigus peaks
Kristeva annab uue kuju - kujuneb välja 1970 (Barthili tööd). (Luce Irigaray / Elaine Showalter / Kate Millett) - ei maini loengus midagi nende kohta Gilles Deleuze (19251995) ja Félix Guattari on kirjutanud mitmeid uurimusi skisoanalüüsi kohta (poststr. foon, psühanal foon), teevad psühhoanaüüsi kriitikat e käivad välja termini skisoanalüüs (kui freuid tüüpi analüüs valib aluseks neuroosi, siis skisoanalüütilise lahenduse alus on psühhoos) Jean Baudrillard hüperreaalsuse mees - simulaakrum (seostub erinevusega erinevuse kaudu; st viitab enesele ning kaob selge seos reaalsuse ning sürreaalsuse vahel. Fredric Jameson - marksistlik teooria alus, postmodernistliku teooria mõjutaja Pierre Bourdieu - sotsioloogia ning Slavoj Zizek (s. 1949) "kultuuriteooria elvis" ning "intellektuaalne popstaar" - ideoloogia kriitika Postkolonialism aluseks 78 aastal ilmunud "Orientalism"; (endised) koloniaalsuhted kultuuri kujundajatena
see on teatav narrativ kus räägitakse kuidas inimene tuleb, kust inimene tuleb jne. Suured metanarratiivid toimivad läbi vägivalla, teatud hääled sunnitakse vaikima sellistes olukordades. Ta näeb et metanarratiivid hakkavad taanduma ja asendub mikronarratiiviga- on palju hääli korraga, on mitu narrataiivi. Teadust võib pidada narratiiviks, meie maalim on rajatud teadusele- selle aluseks on kuritegu. Baudrillard- ta lähtub tootmise või produktsiooni mõistest. Ühiskond kus ei toimu materjaalsete asjade tootmine vaid toodetakse ka representatsioone ja märke. Enam ei toodeta asju vaid toodetakse informatsiooni. Ta näeb nihet metallurgilisest(materjaalne) maailmast semiurgilisse(informatiivne) maailma. Näiteks raha oli varem metalli tükk millel oli peal kuninga pilt, aga tänapäeval on raha pigem informatsiooniga/märgiga. Simulaakrum- põhimõtteliselt osutab
jääb tema tegevusest märk maha ja on hiljem mõjutatavad nende alusel. Postmodernism on hiliskapitalismi kultuuriloogika, mida iseloomustab lamedus, pinnapealsus, originaalsuse puudumine. Postmodernism kujutab ümber ruumitaju. Kaubanduskeskused luuakse omamoodi linnakutena, kus suudetakse inimene suunata tarbima mingit konkreetset kaupa. Postmodernistlikus kirjanduses on oluline inimese eksistentsi olemus, tema tarbimisharjumused. Esimesena hakkas sellega tegelema Jean Baudrillard, kes väitis, et bränd näitab seda kes me oleme. Me oleme tarbimisele orienteeritud ühiskond. Inimesi lahterdatakse tarbimise kaudu. Postkolonialistliku kirjanduse tunnusjooni:Algne kokkupuude koloniseerijaga ja põliskultuuri katkemine; Eurooplase rännak läbi tundmata metsiku maa põlisrahvusest giidiga; „Teisestamine“ ja koloniaalse rõhumise erinevad aspektid; Mimicry (koloniseeritavate katse imiteerida rõhujaid
loodud tähendused esitavad objektiivset ja üldkehtivat kirjeldust.Poststrukturalismi eesmärgiks on uurida tekstide kirjutamise tingimusi ja reegleid.Nende püüdluseks ei ole sõnade ja väljendite tähenduse tuvastamine(mida sõnad tähendavad), vaid see, kuidas need sõnad on pandud tähendama seda, mida nad tähendavad.Missugune on see kontekst või ümbrus , mille kaudu luuakse tähendused ?Derrida ja teiste poststrukturalistide(Deleuze, Baudrillard, Guatarri, Lyotard ja hilisem Barthes ning Foucault) ei ole keel kunagi ühetähenduslik, vaid sisaldab korraga palju erinevaid tähendusvõimalusi.Peaksime nägema ka teksti kujundlikku, metafoorset olemust.Igasugune tekst on alati retooriline, mitte objektiivne ja üldkehtivaid arusaamu esindav. Barhes: Alustas strukturalismist, lõpetas poststrukturalistina.Näitab, et enam ei ole kõiki inimesi ühendavaid narratiive.Ta arvab ,et meid ümbritsevad müüdid ja
· Futuroloogia · Riik oli kõige võimsam ettevõtja, liberaalkapitalism naeruvääristas seda. · Futuroloogiline keskne mõiste. · Tulevikusokk o tuleviku saabumine on see mis on sokeeriv, sest see saabub väga äkki. Tuleb inimesi ettevalimstada kohtumiseks tulevikuga · Atemporality ? · Tuleviku nimel pole mõtet pingutata, see saabub nagunii. Populaarkultuuri teooriad loeng 13 Baudrillard o Crash o Vatab, kuidas tuleb uus nim. küberrealistlik ulmekirjandus. o Tal on kolmik jaotus: 1. Loomutruud masinad. Põhinevad matkimisel, mimesis. Utoopia idee. Masinad nö jäljendavad reaalsust. Nt masinad, mis näevad välja nagu inimesed, robotid 2. Energial ja jõul põhinevad produtktiivsed simulaatorid.
elemendid on reastatud. (laused, sõnad, foneemid) - paradigmaatilised/assotsiatiivsed reeglid (paradigmaatiline - asendatavusel põhinev) - determineerib, mis ulatuses võib märgi teatud reastuses asendada teisega. (Olulisemad, moodustavad kokkuvõttes süntagmaatilised reeglid.) Esiisad: John Locke, William Ockham, Augustinus Järgijad: Praha lingvistiline ring, Ameerika strukturalism, Kopenhaageni koolkond. Kristeva, Baudrillard, Foucault, Derrida, Lévi-Strauss, Barthes. Põhiteemaks inimmärgid ja diskursus. Peale Saussure surma (1920ndatel) tekkisid kolm strukturalistlikku koolkonda - Genfi koolkond (olulised Ch. Bally teosed), Pariisi koolkond (põhiline A. Meillet, populariseeris Saussure'I) (viimased on vähemtähtsad), aga olulised on: - Praha lingvistiline ring (mõjukaim, olulisemad ideed sealt) - Ameerika strukturalism (iseloomulik metodoloogiline rangus) - Glossemaatika e
elemendid on reastatud. (laused, sõnad, foneemid) - paradigmaatilised/assotsiatiivsed reeglid (paradigmaatiline - asendatavusel põhinev) - determineerib, mis ulatuses võib märgi teatud reastuses asendada teisega. (Olulisemad, moodustavad kokkuvõttes süntagmaatilised reeglid.) Esiisad: John Locke, William Ockham, Augustinus Järgijad: Praha lingvistiline ring, Ameerika strukturalism, Kopenhaageni koolkond. Kristeva, Baudrillard, Foucault, Derrida, Lévi-Strauss, Barthes. Põhiteemaks inimmärgid ja diskursus. Peale Saussure surma (1920ndatel) tekkisid kolm strukturalistlikku koolkonda - Genfi koolkond (olulised Ch. Bally teosed), Pariisi koolkond (põhiline A. Meillet, populariseeris Saussure'I) (viimased on vähemtähtsad), aga olulised on: - Praha lingvistiline ring (mõjukaim, olulisemad ideed sealt) - Ameerika strukturalism (iseloomulik metodoloogiline rangus) - Glossemaatika e
Üldiselt lähtub freudilikust analüüsist (neuroos) seob selle strukturalismiga ja lisab veidi jungiaalse analüüsi (arhetüübid). Lisaks Gilles Deleuze (19251995) ja Félix Guattari on kirjutanud mitmeid uurimusi skisoanalüüsi kohta (poststrukturalismi foon, psühanalüüso foon), teevad psühhoanaüüsi kriitikat e käivad välja termini skisoanalüüso (kui freudi tüüpi analüüs valib aluseks neuroosi, siis skisoanalüütilise lahenduse alus on psühhoos). Näteks Jean Baudrillard - hüperreaalsuse mees - simulaakrum (seostub erinevusega erinevuse kaudu; st viitab enesele ning kaob selge seos reaalsuse ning sürreaalsuse vahel) Autorikeskne kirjanduskäsitlus ilmselt muutub - moodi läheb hing ja spliin, maailmavalu ja psühholoogia. 35. UUSKRIITIKA JA TEKSTIKESKSE VAATENURGA VÕIDULEPÄÄS 20. SAJANDI KIRJANDUSTEADUSES. - WTF? 36. Strukturalismi kujunemine: genfi koolkond, vene formalism ja praha lingvistikaring.
annaabi.ee 
