Facebook Like

Inimõigused ja nende piiramine õigusega (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis inimõigused on ja miks inimõigused üldse eksisteerivad ?
  • Mis on inimõigused ?
 
Säutsu twitteris
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI AUDENTESE ÜLIKOOL Õigusteaduskond
Marina Suhnjova
INIMÕIGUSED JA NENDE PIIRAMINE ÕIGUSEGA
Referaat
LAW7188 ÕIGUSFILOSOOFIA
Õppejõud: dots. Lembit Auväärt; Ph.D
Tallinn 2008 Sisukord
1. Inimõiguste määratlemine ................................................................................................... 3 2. Inimõigused ja nende piiramine loomuõiguses ................................................................. 4 2.1. Antiikaja loomuõigusfilosoofia .................................................................................. 5 2.2. Uusaja loomuõigusfilosoofia ...................................................................................... 7 3. Inimõigused ja nende piiramine positiivõiguses..............................................................14 3.1. Positiivõiguse filosoofilise põhisuunad ...................................................................14 4. Inimõiguste arendamine pärast Teist maailmasõda.............................................................18
2 1. Inimõiguste määratlemine
Rahvusvaheliselt on tunnistatud inimõigused 1948. a vastuvõetud ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsiooniga, kus on deklareeritud inimõiguste sünnipärasust ja universaalsust, mis tähendab, et nad ei sarnane oma iseloomult seadusega kehtestatud õigusest tulenevate õigustega. Piechowiak'i järgi inimõiguste universaalsus tähendab, et nad kuuluvad igale inimesele, olenemata tema käitumisest. Universaalsus tuleneb väärikuse ja õiguste sünnipärasusest. Sünnipärased põhiõigused ja vabadused eksisteerivad sõltumatult üksiku inimese või inimrühma tahtest, nad ei saa omandada ega omistada inimtegevuse vahendusel Need on võõrandamatud, sest keegi ei saa kelleltki neid õigusi ära võtta ning keegi ei saa neid ka ise loovutada [Piechowiak 2001, lk 14].
Rahvusvaheliselt on ühe tuntud liigituse kohaselt jaotakse inimõigused kolme ,,põlvkonda": 1) kodaniku- ja poliitilised õigused; 2) majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused. 3) ,,uued õigused" rahule, arengule ja keskkonnaalased õigused. Kaasaegne inimõiguskontseptsioon seondub riigi ja positiivse õiguse eriomase käsitlusega, milles üksikisikul on keskne kohta; tema väärikus domineerib grupi ja riigi huvide üle... inimõigusalaste õigusaktide kehtestamise üheks eesmärgiks oli indiviidi kaitsmine riigivõimu omavoli vastu [Piechowiak 2001, lk 14]. Poliitiline liikumine ­ inimõiguste tunnistamisele ja arendamisele sai alguse Teist maailmasõjajärgsete aastates, mis viis loomuõiguse ideed paljudesse õigusaktidesse. Nõuded, et kõik maailma riigid kaitseksid oma seadustega teatud võõrandamatuid inimõigusi, fikseeriti sõnaselgelt arvukates rahvusvahelistes dokumentides ­ ÜRO Harta (1945), Inimõiguste Ülddeklaratsioon (1948), Euroopa Inimõiguste Konventsioon (1950) [Jõgi 1997, lk 51].
Küsimus: mis inimõigused on ja miks inimõigused üldse eksisteerivad? on õigusfilosoofiline küsimus, mis iseloomustatakse loomuõiguse ja õiguspositivismi ajaloolise vastaseisuga. Võib eristada järgmiste inimõiguste päritolu teooriat: religioon , loomuõigus (autonoomne indiviid), positivism (riigivõim), marksism (inimene kui üks liik teiste seas), sotsioloogiline lähenemine (protsess ja huvid). Religioossetel eeldustel põhinevad teooriad tunnistavad ülipositiivse õiguse olemasolu, mille keskmeks on jumalik olend . Inimesel kui Jumala näo järgi loodud on väärtus iseeneses ning loomuõigusest tulenev sünnipärane väärikus. Loomuõiguslike teooriate
3 traditsioon on pärit antiikajast, stoikute ja Aristotelese filosoofiast. Keskajal jätkas traditsiooni Aquino Thomas . Peale Grotiust ja Pufendorfi on traditsioon ilmalikustunud. Järgnesid püüded leida loomuõiguse ja inimõiguste allikas inimese sotsiaalsest ja ratsionaalsest loomusest. Selle teooria kohaselt on loomuõigus sõltumatu seadusandlikust fiat'ist, eksisteerides isegi juhul kui me eeldame, et Jumalat pole olemas. John Locke 'i sõnastatud loomulike õiguste teooria kasutati nii Ameerika kui ka prantsuse revolutsiooni käigus. Teooria järgi on indiviididel inimõigused nende sotsiaalse ja ratsionaalse olemuse tõttu [Zajadlo 2001, lk 25].
Õiguspositivism lükkas tagasi sünnipärase loomulike õiguste idee ning ainsa õiguse allikana tunnistati riikliku seadusandja tahet. Marxi teooria üldine eeldus, et inimõigused toetuvad teatud ajaloolise kategooriana esinevatele ühiskondlikele suhetele, ei anna piisavalt alust universaalsetele inimõigustele, sest ta käsitleb inimesi vaid kui hic et nunc . Marx ei arendanud kasutatud mõistet ,,tegelik inimene". Õiguse sotsioloogilises koolkonnas öeldakse loomupäraste õiguste kui ka õiguste analüütiliste koolkonna apriorismidest. Selle teooria järgi hinnatakse õigused relativistlikul meetodil ning peamine rõhk on pandud huvi küsimusele, mis on aga seaduse aluseks. See loob vastuolu nimetatud teooria ja inimõiguste universaalse põhjendamise vahel. Enamiku inimõiguste teooriate iseloomulikuks jooneks on see, et siin esitatud mudelis piiravad nad ennast ka ainult miks-küsimusega ning jäätavad kuidas küsimuse kõrvale või jätavad tähelepanuta testpidises suunas liikumistele [Zajadlo 2001, lk 25].
2. Inimõigused ja nende piiramine loomuõiguses
Inimõiguste universaalne põhjendamine põhineb peamiselt loomõigusel. Seepärast ei ole see vastuvõetav koolkondadele, mis eitavad ülipositiivsete normide olemasolu. Muudel on vastuvõetamatu ka arengumaadele, kuna nad näevad selles püüdu suruda neile peale võõrast Lääne filosoofiat koos selle liberaalsete individualistlike väärtustega. Loomuõiguslik põhjendus rajaneb väidetavalt indiviidi ning ühiskonna ja riigi huvide vastandumisel. Sellepärast on see mudel mõnedele mitte-euroopa kultuuridele olemuslikult võõras [Zajadlo 2001, lk 24].
4 Loomuõiguse põhitunnused [Jõgi 1997, lk 44-45]: 1) Looduses kui harmoonilises tervikus või inimloomuses eksisteerib mingi ratsionaalne kord ehk sisemine korrastatus. See väljendub teatud universaalsetes väärtustes, mis ei sõltu inimeste tahtest, huvidest, kontseptsioonidest vms. seega tegemist on õigluse- ideaali, eetilise printsiibiga. Universaalsete väärtuse allikaks on õigusfilosoofia ajaloos jumaliku tahte (theos) väljendust, loomulike instinktid (natura) või inimõigused endast (ratio, mõistuse kontseptsioon). 2) Loomuõigus on ,,kõrgem" positiivsest, inimeste poolt loodud ja muutuvatest seadustest ning kujutab endast kriteeriumi otsustamaks, kas need seadused on inimeste jaoks moraalselt siduvad või mitte. Loomuõigusfilosoofia püüdis määratleda eetilised kriteeriumid, millega kooskõlas olevaid seadusi on inimestel moraalne kohustus täita. Kuid ka vastupidi ­ piiritleda see eetiline miinimum, mille nõuetele mittevastaval seadusel puudub moraalne siduvus . Need loomlikud õigused on kaasasündinud ning positiivne õigus ei saa neid anda ega ära võtta, vaid üksnes kaitsta. 3) Loomuõiguseni jõutakse mõistuse abil, ta on iga inimese jaoks tajutav ja kättesaadav. Loomuõiguse järgi ei ole õiguse ja eetika lahutamine võimalik, õiguses sisaldub alati olemusliku osana eetiline mõõde.
Loomuõigusliku ideaaliga võimalik põhjendada nii olemasolevat võimu kui ka sellevastast mässu ning mõlemaks otstarbeks on loomuõigust ka kasutatud [Jõgi 1997, lk 46]. Ei jää loomuõiguse ideed sageli mitte üksnes teoreetilisteks mõtisklusteks, vaid kuulutavad võimas poliitilise ja juriidilisi muudatusi [Jõgi 1997, lk 65].
2.1. Antiikaja loomuõigusfilosoofia
On sõnastatud Homeros (ajavahemikus 12.-7. saj. e. Kr.) olemasoleva müüdi alusel, et õigus, themis, selgesti määratletud maailma loomuliku korrana, mida inimesed on võimelised jumaliku juhatuse kord tunnetama [ Luts 1997, lk 47]. Hesiodose (7. saj. lõpp e. Kr.) järgi on maailmakord ehk nomos Zeuse kaitsmise all. Selljuures mõistuseta loomuse nomos on vajaduste rahuldamine vägivalla abil ning mõistusega looduse, inimeste nomos on olla õiguses. See tähendab vaidluse lahendamist rahumeelselt ja kohtu kaudu, hoidmist
5 vägivallategudest ning õiguse piirides kinni pidamist. Õigusemõistmises tuli õigus leida, mis juba oli Dike näol olemas [Luts 1997, lk 48]. Soloni (u. 640-560 e. Kr.) järgi on seotud õigus vägivallaga, mis on õiguse elluviimiseks vajalik. Õiguse eesmärk on rahu ja korra loomine ning see saab õnnestuda üksnes tõhusas vastaseisus neid ohustavatele jõududele [ Ibid ., lk 49].
Esmased sõnastatud õiguslikud lausumised sisalduvad juba mitmeid hilisemale õigusfilosoofilisele mõttele olulisema momente [Luts 1997, lk 49] : 1. On olemas loomulik õigus, mida inimene on võimeline tunnetama. 2. Inimlik kord on õiguspärane kord ja vastandub niisugusena mõistuseta looduse vajaduse- ning vägivallakorrale. 3. Inimlik tunnetus loomulikust õigusest võib sellest tegelikult kõrvale kalduda. 4. Õiguspärase korra sisseandmiseks ja säilitamiseks ühiskonnas on vajalik ka vägivald. 5. Loomulik õiguspärane kord on niisugune, kus üksikute subjektiivsed õigused on tasakaalustatud ega osutu üksteisele ohtlikuks.
Sofistliku õigusfilosoofia (5. sajandi e. Kr.) loomuõiguslik sund allutas kriitikale riigis kehtiv õigus, kui positiivne õigus. Loomupärast õigust, physis, hakati nimetada loomuõiguseks ja selle vastandati inimeste otsustusest kehtestatud positiivne õigus, nomos [Luts 1997, lk 55]. Sofistide loomuõigusfilosoofia oli revolutsiooniline , suunatud olemasoleva positiivse õiguse muutmisele. Platoni ( 427-347 e. KR.) järgi on seadus inimese türanniks ja sunnib paljut loomuvastusi ( Platon , Protagoras,
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Inimõigused ja nende piiramine õigusega #1 Inimõigused ja nende piiramine õigusega #2 Inimõigused ja nende piiramine õigusega #3 Inimõigused ja nende piiramine õigusega #4 Inimõigused ja nende piiramine õigusega #5 Inimõigused ja nende piiramine õigusega #6 Inimõigused ja nende piiramine õigusega #7 Inimõigused ja nende piiramine õigusega #8 Inimõigused ja nende piiramine õigusega #9 Inimõigused ja nende piiramine õigusega #10 Inimõigused ja nende piiramine õigusega #11 Inimõigused ja nende piiramine õigusega #12 Inimõigused ja nende piiramine õigusega #13 Inimõigused ja nende piiramine õigusega #14 Inimõigused ja nende piiramine õigusega #15 Inimõigused ja nende piiramine õigusega #16 Inimõigused ja nende piiramine õigusega #17 Inimõigused ja nende piiramine õigusega #18 Inimõigused ja nende piiramine õigusega #19 Inimõigused ja nende piiramine õigusega #20 Inimõigused ja nende piiramine õigusega #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 191 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Marina Suhnjova Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

110
doc
Õigusfilosoofia ajalugu
37
docx
Sotsiaal ja õigusfilosoofia
190
pdf
Õiguse üldteooria
59
pdf
Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse
236
pdf
J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa
22
doc
Õiguse filosoofia loengukonspekt
269
docx
Õiguse alused eksami kordamisküsimused
62
doc
Ühiskonna riigieksami kokkuvõte



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun