endale peaaegu kõike võimaldada. Teine ei ole sellega nõus ning vastab, et tegelikult on õnn see, kui su elus on palju armastust. Kuid kumbal on õigus? Elus on nii, et inimesed tõlgendavad tegelikkust väga erinevalt. Samamoodi oli ka kuulsate filosoofidega, nad mõistsid tegelikkust ehk tõde väga erinevalt. Nt. Rene Descartes'i meelest on tõde see, milles ei saa kahelda. Protagoras arvas, et kõik on tõde, mida tõeks peetakse. Kuna kõik ei mõista tõde ühtmoodi on paika pandud tõeteooriad: tõe korrespondentsi teooria, tõe koherentsi teooria, pragmatismi tõeteooria. Mina pooldan koherentsi teooriat, sest minu arust on väide tõene vaid siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega. Kui nt. keegi ütleks, et ta nägi hobust pilve peal istumas, siis ma ei saa kontrollida väite vastavust faktiga, kuid ma saan võrrelda väidet olemasolevate seisukohtadega. Füüsikaseadus ütleb, et
2 eetikaküsimused Selgitage lühidalt, mis mõttes on filosoofia ratsionaalne. Filosoofia kritiseerib, argumenteerib, abstraheerib, analüüsib Milles seisneb sokraatiline meetod? Küsin-vastan meetod Selgitage oma näitega, milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod. Nagu see printsessi näide. Selgitage mis mõttes saab filosoofia olla kasulik? ,,Mõtlemine on mõnus", arendab vaimseid võimeid, filosoofide kaasamine arutlusse ühiskonnas Milliste küsimustega on tegelenud tõeteooriad? (min 3) Nt tõe olemus, eetilised küsimused, keeleline tähendus, tõeliikide eristamine Milles seisneb nn "tõekandjate probleem"? Millele saab omistada tõde? Enamasti peab olema väide, mille kohta tõesust hinnata Iseloomustage tõe vastavusteooriat ja esitage sellele vähemalt kaks etteheidet. Tõde on siis, kui väide vastab faktile. Kuidas täpselt näidata vastavust? Kuidas teha kindlaks, et fakt on fakt (moraalsed faktid)? Kuidas tõestada aprioorset tõde?
-millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda - mis ennast õigustavad -millesse on kasulik uskuda 18.Esitage pragmatismi tõekontseptsioonile vähemalt kaks vastuväidet. Sõna „töötama” kahemõttelisus Vahel on kasulik uskuda millessegi, mis on väär, ning mõni tõde võib olla väga kahjulik ( tõde on valus kuulata). 19.Selgitage deflatsionismi põhisisu ja kuidas see erineb teistest tõeteooriatest? Deflatsionism väidab, et traditsioonilised tõeteooriad on nn. õhku täis. Deflatsionist on arvamusel, et tõde mõiste ei ole midagi metafüüsiliselt sügavat ega tähtsat, tõde ei oma mingit olemust, filosoofid on masendatud seetõttu, et nad otsivad seda mida olems ei ole. Erinevus teistest tõeteooriatest seisneb selles, et kui teised tõeteooriad kirjeldavad tõde kui lausete omadusi, siis defllartsionistid väidavad , et tõde on väljenduslik, kinnituslik jms võte,mis ei lisa tähendusele mitte midagi 20
filosoofiavoolust nagu pragmatism midagi kuulnud, siis õppisin ma sellest nii mõndagi. Avastasin ka, et pragmatistlikku arusaama tõest paistab jagavat näiteks apteeker filmist ,,Suvi", kes Tootsi küsimusele, kas sissevõetud rohi polnud mitte punsliõli, vastas: "Mis see teie asi on! Peaasi, kui ta aitab. Jooge, mis Teile antakse ja uskuge, lootke ja armastage, siis saate kõigest ja kõige üle võimuse!" KASUTATUD ALLIKAD 1. http://wiki.zzz.ee/index.php/Tõeteooriad 2. H.Padu, ,,Euroopa vaimsus: teadvuse kriis või uus teadusrevolutsioon?".Hiiu Leht 25.juuli 2003 3. R.Raave, ,,Pragmatism ja meie". Sirp 11.veebruar 2000 4. Tool, Andrus 2007. Konspekt: Loeng Richard Rorty pragmatismist. Arvutivõrgus. Kättesaadav:http://lambipirn.blogspot.com/2007/12/richard-rorty-uuspragmatism.html, 2012, 8. jaanuar. 5. W.James, ,,Pragmatism ja elu ideaalid". Vagabund 2005 6. www.wikipedia.ee
Seejuures on ''mõistmine'' vastandatud loodusteaduslikule ''seletusele'', mis seostub abstraheerimisega ja üldise seaduse avastamisega.24 Kokkuvõtte Üldistault ütleb Fioloofia leksikon,et tõde on tegelikkuse õige mõtteline peegeldamine, mida kontrollitakse lõppkokkuvõttes praktika kriteeriumi abil. Tõesuse karakteristika on kehtiv just mõtete, mitte aga asjade endi ja nende keeleliste väljendusvahendite suhtes.25 Antud referaadis on lühidalt väljatoodud põhilised tõeteooriad ja mis on neile iseloomulikud tunnusjooned. Siiski ei vasta üksi teoreem siiani, et milline on see ainuõige ja miks. See jääb siiski iga filosoofi, iga inimese enda otsustada. 23 I. Gräzin, M. Lumi, H. Rebane, J. Rebane ja J. Saar. Filosoofia leksikon. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 335 24 I. Gräzin, M. Lumi, H. Rebane, J. Rebane ja J. Saar. Filosoofia leksikon. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 106 25 I. Gräzin, M. Lumi, H. Rebane, J. Rebane ja J. Saar
teisendusteta) ära tunda. Mida arvaks Ayer näiteks väitest Kodanik B ei viibi enam hullumajas eelduse korral, et kodanik B polegi hullumajas viibinud? Vali üks: a. Taoline väide on tegelikult kahe väite konjunktsioon: Kodanik B viibis (hiljuti) hullumajas ja Kodanik B nüüd enam ei viibi hullumajas. Konjunktsioon tervikuna on väär. Kumb teguviis on Ayeri arvates irratsionaalne? b. Nõuda tõestust seal, kus on saavutatav vaid tõenäosus III osa. Tõeteooriad. Tõesus matemaatikas 1 Sattunud kesklinna, mõtleb Jaak: "Nagu näha, on siin autosid tõesti palju". Millisest tõeteooriast ta niimoodi mõeldes lähtub? a Ei ole õige Tõe kooskõlateooriast b ? Tõe vastavusteooriast c Ei ole õige Pragmatismi tõeteooriast 2 Rudolf Carnapi arvates ("Füüsika filosoofilised alused") a Õige! on Eukleidese paralleelide aksioom sõltumatu teistest aksioomidest ning
varustas meid energiaga. Uskumus „homme ma armun“ võib töötada tähenduses 2), aga mitte 1). - Kasulik väär/kasutu tõde: võib olla kasulik uskuda midagi, mis on väär, nt hauatagune elu. Tõde võib olla väga kahjulik. Tõde võib olla kasutu. - Tõe otsimise mõte: Russelli järgi mõistab pragmatist tõe otsimist vääriti. Kui tahame teada, kas on tõsi, et lumi on valge, ei pea me silmas, kas on kasulik uskuda, et see on valge. V Deflatsionismi tõeteooriad *Ramsey, Ayer, Strawson, Quine a) Tõe mõiste pole midagi metafüüsiliselt sügavat ja tähtsat, nagu eeldavad teised teooriad. b) Tõde ei oma deepi olemust – pole mingit kõigi tõdede ühist omadust. c) Tõeprobleem masendab filosoofe, sest nad otsivad seda, mida pole olemas. Tõefraasi kõrvaldatavus: fraas „on tõene“ on pm kõrvaldatav. Siiski ei väida deflatsionism, et tõefraas on mõttetu. Tõefraasil on stilistiline, üldistav, kinnitav ja väljenduslik otstarve.
Lähtutakse eeldusest, et sotsiaalsete agentide käitumisskeemid ja nende sotsiaalsed vaated on õiguse opereerimiseks tähtsad. Sama tähtis on sotsiaalse konteksti muutumine. Tlueb nö aknast välja vaadata. Näide Donald Trumpi ametist tagandamine, ainult high crimes and misdeavors. Postmodernism vaidlustab - kas meil on jur. argumentatsioon, kas see on aniult juriidiline või maailmavaateline; kohus kujundab hinnangu lähtudes siseveendumusest (on ju maailmavaade) Tõeteooriad Kas tõde on relatiivne või suhteline? 33 Kas tõde eksisteerib inimmõistusest väljaspool või ainult inimmõistuse läbi? 1. Korrespodentsiteooria tõde eksisteerib inimmõistusest sõltumatuna, realism (Nietzsche) 2. Koherentsiteooria kooskõla teiste tõdedega, teaduslik tõde 3. Pragmaatiline tõeteooria pragmatism, tõde on see mis on kasulik 4. Konsensusteooria kokkuleppeline tõde 5
FLFI.00.001 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE (3 EAP) 2014/2015 kevad ST 1.-2. LOENG: SISSEJUHATUS + FILOSOOFIA JA MUU 1. Sõna „filosoofia“. Mõiste etümoloogiat (sõnade päritolu õpetus; sõna algupära). Koolkonniti erinevused. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna „filosoofia” esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a). Tuleb kr keelsetest sõnadest: philein, phileõ – armastama ja sophia – tarkus. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. Filosoofia mõiste: 1) „Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme.“ S. Blackburn 2) „Filosoofiaks me võime nimetada...
annaabi.ee 
