9 Teaduse poolt loodud teadmine on tõde ning igavene. Tõde, mida teadus loob, viib progressini. Inimese tegevusi ja erinevaid institutsioone võib analüüsida teaduse poolt ning neid parandada. Mõistus on tõe lõplik kohtumõistja. http://www.missouri.edu/~rlc4hf/3%20sphinxes.jpg 10 Jean-Francois Lyotard samastab modernismi korraigatsuse stabiiluse või totalisatsiooniga, mis saavutatakse metanarratiividega, lugudega, milles kultuur iseenesele räägib oma tegevustest ja uskumustest. Lyotard kinnitab, et tegelikult ka tänapäeva ühiskond sõltub ikka veel metanarratiividest, vaatamata sellele, et postmodernism (modernismile järgnev ajajärk) sellega ei nõustu. Jean-François Lyotard
loodud kirjandusteos. Kirjanduse esteetilise tõlgendamise alusel (kirjandusteos kui iseseisev struktuur, omaette mikromaailm) on modernismi mõiste tähendus märksa kitsam ja seda määratlevad kolm ülaltoodud tunnusjoont. Kirjanduse sotsioloogilise tõlgendamise alusel on postmodernistlik igasugune teos, mis on loodud teaduslik-tehnilise revolutsiooni hilisema ja kaugemale jõudnud järgu tingimustes ja seda peegeldab. Esteetilise tõlgenduse alusel (mida esindab näiteks Jean-François Lyotard (1924 – 1998), teenäitava raamatu „Postmodernne olukord: aruanne teadmiste kohta“ (1979) autor) eristuvad kirjanduslik modernism ja postmodernism järgneval viisil: MODERNISM tegeleb elu kujutamisega ja keskendub püüdlusele, kuidas ja mis määral kirjanduses/kunstis mittekujutatavat („tegelikku Elu“) on võimalik kirjanduslikus vormis siiski väljendada; POSTMODERNISM ei keskendu enam („tegelikule“) Elule, mille kirjanduses kujutamist peetakse nagunii lootusetuks
Quine John Searl Thomas Kuhn Paul Feyerabend Analytic Philosophers Hillary Putnam Richard Rorty Noam Chomsky Saul Kripke Continental Philosophy Critical Theory of Science Hermeneutic Philosophy Post-modernism Critical Theory of Science Martin Horkheimer Theodor Adorno Herbert Marcuse Jürgen Habermas Hermeneutic Philosophy Hans Georg Gadamer Post-modernism Jean-François Lyotard Michel Foucault Jacques Derrida Gianni Vattimo Philosophy of Transcendence Spiritualism Henri Bergson Maurice Blondel Neo-Tomism Jacques Maritain Etienne Gilson Philosophy of Transcendence Personalism Gabriel Marcel Karol Wojtila Martin Buber Emmanuel Levinas Important Living Philosophers Alain Badiou Slavoj Zizek Jürgen Habermas Charles Taylor
Modernism tekkis 19 saj lõpus. Kunstnikud tundsid, et nad ei pea enam järgima traditsioone. Järjepidevus hüljati. Kunst pidi olema uuriv, leidma uusi ideid ja tehnoloogiaid. Postmodernism oli reaktsioon modernismile. Leiti, et uusi ideid ja vorme pole enam leida. Edasi tuleb laenata, kombineerida, tsiteerida, imiteerida, kommenteerida jne. Kunsti väärtus ja tähendus muutus küsitavaks. Postmodernismile oli iseloomulik Oluline on stiil, mitte aines Varasemate stiilide ja kunstiteoste esitamine uues kontekstis (pastiche- imitatsioon) Mänguline kasutute dekoratsioonide kasutamine Tundlikus keele, piltide, märkide peensuste suhtes Komplekssuse ja vastandlikkuse kasutamine. Kõrg ja madalkultuuri segamine. Erinevate stiilide segamine- kollaaž Erisuste ja erinevuste kadumine Kultuuri monoliitsete definitsioonide hülgamine- pluralism ja mitmekesisus Skeptitsism metanarratiivide ja ...
kirjandust. Sigmund Freud, Herbert Spencer, Henri Bergson. 5. Nimetage veel üks T. S. Elioti mahukam teos peale "Ahermaa". ,,Prufrock ja teisi vaatlusi" 6. Milline suund 20. sajandi keskpaiga kirjanduses on enim kasutanud filmilikku objektivismi? Kus oli see enim levinud? Enim esines filmilikku objektivismi neorealismis, enim levinud oli see Itaalias. 7. Kes võttis kasutusele mõiste "suured narratiivid"? Jean-François Lyotard 8. Nimetage märksõnu "Dada" liikumise kohta. Mis aastail see ilmnes? Dada-nimeline kultuuriliikumine hakkas ilmnema aastal 1916 ning sai mõjutusi ning hoogu juurde Esimesest maailmasõjast. Dadat iseloomustab spontaansuse ja kontrollimatuse ülistus, lugeja paiskamine ohtliku spontaansuse tulva, ning samas ,,nagu kõik elus, on dada kasutu" (viimane 1922. ilmunud ,,Loneg dadast"). Dada on metsik, provokatiivne ja piiritu, agresiivne, mänguline loomingulisus. 9
Satie ja arendas pärast II Maailmasõda radikaalselt edasi John Cage Andreas Huysseni idee "postmodernsest seisundist" on jõudnud ka postmodernistlikku kunsti, milles tunnistatakse Jürgen Habermasi ettepanekut, et modernism on "lõpetamata projekt" ja otsitakse uusi kommunikatsioonipraktikaid. Mujal, eriti väljaspool Adorno traditsiooni, on postmodernismi innukalt omaks võtnud näiteks kultuuriteoreetik Jean-François Lyotard, muusikateadlane Lawrence Kramer ja paljud heliloojad, kelle jaoks tundub postmodernism vabanemisena sõjajärgse modernismi keeldudest. Sellises kliimas on avangardismi saatus selgelt küsitav. Ühe väitena on see mõiste olemas veel ainult kitsalt, tänapäevase kultuuri kohitsetud määratlusena, mis seostub jätkuva, kuid nüüdseks laialivalgunud modernismi projektiga. See projekt ei ole enam eriarvamusel, vaid eksisteerib mitmete kultuurivaldkondade ühes nurgakeses
Sissejuhatus üldisse kultuuriteooriasse Eksamiküsimused ja eksami toimumise kord Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks positiivsele hindele on vajalik vähemalt 6 õiget vastust. Kirjalikul eksamil esitatakse kolm küsimust, millest tuleb vastata kahele. Vastustes on soovitav osutada läbitöötatud kirjandusele ja esitada ka oma isiklik seisukoht. (1) Nime- ja terminitesti küsimused A. Kes on ja mille poolest on kultuuriteooria jaoks tähtis: Adorno, Theodor Althusser, Louis Anderson, Benedict Arendt, Hanna Barthes, Roland Baudrillard, Jean Benedict, Ruth Benjamin, Walther Boas, Franz Bourdieu, Pierre Chomsky, Noam Comte, Auguste Durkheim, Émile Eco, Umberto Eliade, Mircea Foucault, Michel Frazer, James Frege, Gottlob Freud, Sigmund Gadamer, Hans Geertz, Clifford Gramsci, Antonio Greimas, Algirdas J. Habermas, Jürgen Hobsbawm, Eric Horkheimer, Max Huntington, Samuel Jakobson, Roman James, William Jung...
Globaliseerumine e. Üleilmastumine- maailma maade vastastikuse sõltuvuse süvenemine,sarnaste arengute ja ohtude ilmnemine.Inimeste elukogemus,mured ja rõõmud on järjest sarnasemad.Massikultuur. 3 mõõdet: 1)majanduslik (rahvusvahelised korporatsioonid, majanduskriiside mõju)2)kultuuriline- (sarnased trendid, sümbolid, väärtused) ja 3)poliitiline üleilmastumine(tugevad rahvusvahelised organid) Internationaliseerumine e.rahvusvahelistumine- tihedam suhtlemine riikide ja rahvaste vahel.Ilmneb nt majanduses(kaupade liikumine), hariduses(õppijate vahetus) ja teaduses(teadlaste stazeerimine välismaal) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia e. IKT Kasvav mõju ehk digitaliseerumine- riikides,kus IKT valdkond on heal järjel, on ka arengutase kõrgem; riigid,kus IKT on mahajäänud, on ka sotsiaal-majandlikus mõttes mahajäänumad. Digitaalne lõhe- erinevus IKT tasemes ja kättesaadavuses(nii riikide kui põlvkondade vahel) Globaalprobleemid- Probl...
tähtsuse kahanemine ja ühiskonna individualiseerimine. Seda on nim. Ka disorganiseeritud kapitalismiks ja riskiühiskonnaks. Postindustriaalne ühiskond tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine. Tähtsaks indentiteedikujundajaks rahvusriik suhted klasside ja erineva kodakonsusega inimeste vajel on selged ja püsivad. Teooriad, mis seletavad olulisi ajaloosuundumusi ja nende tagajärgi nim Lyotard suurteks narratiivideks. - väärtustavad fakte ja nähtusi. Postmodernse ühiskonna inimsuhted 1)oht, et sotsiaalsus laguneb2)hävib tööeetika 3)linlik eluruum
selles ühiskonnas. On olemas kaks subkultuuri tüüpi: 1) staatiline tüüp, kuhu kuuluvad skinheadid (keskendutakse objektile endale, väljendatakse stiiliobjektide kaudu reaalsust) 2) kineetiline tüüp, punkarid (toimub objektiivse reaalsuse transformeerimine) Skinheadid pöördusid minevikku, punkarid olid minevikust äralõigatud. Subkultuur ei pruugi olla sisu, vaid vormi probleem. Tähenduse saame leida tähistaja tasandil. 9) Postmodernism: Lyotard, Baudrillard(täpsustavad küsimused). Postmodernismi idee (ükskõik mis aspektist). Strinati. (Afekti hüperreaalsus?). Vaidlustati modernismi saavutusi kunstis. Modernismi aluseks oli ikkagi teatud lihtsus: sisu oli see, et ta otsis algprintsiipe. Kunst asus muuseumides. Postmodernism ei ole modernismi vastand, vaid tema ületamine, mida oli vaja, sest modernism ei olnud suutnud teha maailma paremaks ega seda muuta: piirid hoopis kinnistusid.
mitmed teisedki tööstusmaad, oli läbinud kiire industrialiseerumise, tarbimine kasvas jõudsasti. Marksistlikud teooriad hakkasid populaarsust kaotama. Sotsiaalne teooria kohati maskeerib mitmed erinevad tõed. Üheks Prantsuse kooli esindajaks on Michel Foucault. Foucaulti töö on rohkem seotud sellega, et paljastada, kuidas sotsiaalsed normid ja koodid struktureerivad inimeste elusid. Et seda mõista, tuleb aru saada võimu rollist ühiskonnas. Prantsuse koolkonna esindajad Lyotard ja Foucault on oma ülesandeks võtnud ,,erinevuse" paljastamise ja tutvustamise. Inimesed saavad võidelda ühetaolisuse vastu. Viimane postmodernistlik sotsiaalne teoreetik on Jean Baudrillard. Kui Lyotard ja Foucault eitasid postmodernistideks olemist, siis Baudrillard tihti isegi propageeris seda. Baudrillard väidab, et kapitalism on viinud tehnoloogilise plahvatuseni, mis tingib autentsuse kadumise ja selle asendamise pettekujundiga, mis ei kannata seostamist ühegi teise tegelikkusega
jaotumisega · kuidas sotsiaalsed mustrid on kasulikud ühele osale ühiskonnast (võimu omavad ühiskonna liikmed) ja kahjulikud teistele · kuidas võimu omavad säilitavad ja suurendavad oma mõju sotsiaalse elu eri valdkondade üle (ka ühiskonnas valitsevate ideede ja väärtuste üle) · Mis on postmodernistliku paradigma sisu? Kõiges valitseb paljusus, "piire pole" (anarhia?). J.-F. Lyotard (1924-1998) iseloomustab postmodernismi kui suurte jutustuste (metanarratiivide e emantsipatsiooninarratiivide) kadumist ja väikeste (mikro)narratiivide aega. Kaovad jutustused inimmõistuse progressist, vabaduse kasvust, rikastumisest teaduse ja tehnika kaudu. Pöördutakse tagasi klassitsismi juurde (eriti kunstis), tegeletakse mikronarratiividega. (Rolf Jensen "Unelmate ühiskond"). Postmodernism sotsioloogias tähendab ka seda, et hakatakse tähelepanu pöörama
korda ametit või omab korraga mitut tööandjat. Kokkuvõtvalt ilmestab postmodernset ühiskonda jäikade piiride kadumine, kõik nähtused ja suhted muutuvad ebakorrapärasemaks, raskemini defineeritavaks. Inimesel on suurem vabadus, kuid samas ka suurem vastutus oma elu ja käekäigu korraldamisel, kui tal oli organiseeritud tööstusühiskonnas. 6.2 Teadmiste ja väärtuste roll ühiskonnas 1980. aastatel uuris Jean-François Lyotard teadmiste arengut moodsas lääne ühiskonnas. Ta jõudis tõdemusele, et inimeste väärtusmaailm ning teadmiste süsteem on veerandsajandiga tohutult muutunud. Modernismiajastul valitsesid suured sotsiaalsed teooriad, nagu marksism, liberalism, heaoluriigi kontseptsioon. Niisuguseid teooriaid, mis seletavad olulisi ajaloosuundumusi (nt kapitalismi kujunemist, demokraatia sündi) ja nende tagajärgi, nimetas Lyotard suurteks narratiivideks
3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson "Mis on kultuur" Rein Raud "20. Saj mõttevoolud" Frankfurdi koolkond Mis on kultuur? Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles. Eesti keeles on seortud põllumajandusega (agriculture) Kultuur puudutab millegi arendamist või kasvatamist. Cultus - seotud religiooniga. 16. Saj alates hakkab kultuur märkima seda, kuidas inimene areneb. Defineeritakse
saavad ja mille peale saab ehitada kõik muud mõtted. 1968 mai pariisi rahutused in avastasid, et saavad kult objekte laiemates massides kasut võtta). 60`popkunsti tulek - kunsti toodi sisse argipäeva objekte. Warhol lihtmaailma toomine kunsti ja vastupidi, kunsti toomine lihtrahvale. Teoreetikute ideed: 1) pos maailm muutub parmaks; 2) neg väärtuste kadumine Eritunnuseks avada inim maailmad, nad äratada, päästa ideoloogilisest unest ja anda vastuseid prob-le. Jean-François Lyotard (1924-1988) pants filos ,,POSTMODERNISMI OLUKORD" 1979 p.m. mõiste akadeemilises maailmas esim korda. Alapealkirjaks on teaduse kriis läänemaailmas. Paljudele teoreetikutele on kahju, et postmodernism on peale tulnud. Metanarratiiv in umbusk. Vastavad kõikide in loomuste põhitõdedele. hõlmavad narratiivid, mis räägivad teatud absoluudist. Proovivad kõnelda universaalsusest. Nt. Kristus, mis räägib terve maailma nimel. Analoogia on ka Marksismiga
postmodernismi mõistegi eelnenud kultuurietapi nimetust. Tegu on modernismi edasiarendusega. Osa kirjandusteadlasi peab esimeseks postmodernistlikuks romaaniks juba James Joyce'i teost ,,Finnegans Wake" (1939). 20.sajandi viimastel aastakümnetel sugenenud postmodernismi põhitunnuseid on erinevuste esiletõstmine. Lähtutakse seisukohast, et kellelgi ei saa olla universaalset teadmist. Maailm on muutunud ja me peame sellega leppima, mõistmaks, mis meie ümber toimub. Filosoof Jean-Francois Lyotard on öelnud: ,,Postmodernne kunstnik ja kirjanik on filosoofi olukorras: tekst, mida ta kirjutab, ja teos, mida ta loob, ei järgi kehtestatud reegleid põhimõtteliselt ja nende kohta ei saa langetada hinnangut määrava otsustuse alusel, rakendades tuntud kategooriaid. See, mida teos või tekst otsib, ongi need reeglid ja kategooriad ise." Üheks postmodernismi võtmesõnaks on peetud mängu. Parimaid postmodernistlikke
*ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) *kasutatakse pastissi; kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed *fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu *ideede lõtv seotus *paranoilisus *kindla teemaderingi eristamatus Postmodernismi võib käsitleda kui ajaloolist nähtust, kuid ka kui erilist mõttesuunda, mis on toiminud läbi eri aegade. Mõiste sai alguse ameerika kunsti- ja arhitektuurikriitikast, Lyotard: "Postkaasaegsest seisundist? (1979) ja "Mis on postmodernism? (1982). Lyotard väidab, et suured narratiivid (ideed, mis püüavad maailma tervikuna mõista ja seletada) on lõppenud, ei täida enam oma endisi funktsioone. Kui müüdid otsivad legitiimsust minevikust, siis need metanarratiivid - tulevikust. Nende metanarratiivide järgi tekib idee, et kaasaeg on tulevikku suunatud projekt, me elame mingit ettevalmistust tulevikule.
(tüvi objekt) (suund objekti suhtes) (Tartu nimetavas)( sõidan Tartusse. Neid eristab välde!) võib õelda nii kui naa=sõidan Tartu(nulliga) või sõidan Tartusse). Poststrukturalism. Peale selle mõiste kasutatakse samatähenduslikult ka neostrukturalismi terminit. Poststrukturalism kätkeb endas erinevaid strukturalismile vastanduvaid filosoofilisi ja kirjanduslikke lähenemisi 70-80-ndatel aastatel eriti Prantsusmaal — Derrida, Deleuze, Baudrillard, Guatarri, Lyotard ja hilisem Barthes ning Foucault ja Derrida populaarsuse kaudu ka Ameerika Ühendriikides — H.Bloom ja P. de Man. Poststrukturalismi põhiobjektiks on mittestruktuur ja nn. struktuuri pahupool. Tähenduse omistamine on poststrukturalismis midagi ootamatut ja ennustamatut. Struktuuri asemel kasutatakse risoomi(ризоморф)(Deleuze&Guatarri termin) mõistet, kus vastandina struktuuri korrastusele domineerib hargnevus ja keskpunktita korrastamatus. Kontekstist sõltuv tähendus
SISSEJUHATUS KULTUURITEOORIASSE 020914 Enda tehtud konspekti saab kasutada eksamil. Väidetavalt MA aine. Walter Benjamin - kirjandusteoreetik, võimalik lugeda ka eesti keeles tema raamatuid. Rein Raud – „Mis on kultuur?“ Strinati – „Sissejuhatus poppkultuuri“ Focault’ Schmidt, Riley „Culture Theory“ 3 põhilist meest: NIETZSCHE, MARX, FREUD. Kultuuri defineerimisel vastandumine kultuuri ja looduse vahel. „Kui me näeme metsas puud kasvamas, siis kas see on kultuur?“ Kultuur on inimtekkeline, inimese poolt loodud, loodus on aga inimesest sõltumata/puutumata. Filosoofiline lähenemine: DESCARTES – 2 eraldi asuvat maailma – res cogitans (atribuudiks mõtlemine) / res extensa (atribuudiks ulatuvus). Tema ideed levisid Valgustusse. Valgustuse üks sisu on just nimelt see, et mõistuse abil me saame looduse seadustest aru. Loodus ei hakka vastu, me saame loovmaailma valitseda. Kellad on looduse vastu suunatud vägivald. Renessanss...
Adorno, Theodor - saksa sotsioloog, marksistlik filosoof, muusikateoreetik ja helilooja. Peab massimeediat ja popkultuuri negatiivseks. Valgustatus muudab mõistuse instrumentaalseks, standardiseerituks, keskendutakse eesmärgi saavutamisele, mitte selle väärtusele, institutsioonid kontrollivad isiksuse moodustustumist ja hoiavad teda oma piires. Massikultuur lämmatab kõrgkultuuri: popkultuuris standardiseerimine ja võlts-isikupära Althusser, Louis - prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigiideoloogilised aparaadid" institutsioonid hoolitsevad selle eest, et inimestel valesid mõtteid ei tekiks, teenib juhtivat klassi taastootes hegemoonia aluseks olevat ideoloogiat läbi praktikate (koolipäev, matused), milles inimene osaleb mittevabatahtlikult, määratledes end subjektina Anderson, Benedict konstruktivistliku koolkonna teadlane, kes peab rahvust uue eliidi loodud kujuteldavaks kogukonnaks, mille abil ühiskonda ...
(libauudised), reklaamide näide, tegelikkuses olukorda juhtunud pole *trollide vabrikud, eesmärk kallutada lugejat Valuutad *krüptoraha bitcoin ja muud *lennumiilid -> raha ei ole enam raha ja riik ei ole enam riik? Krimmi annekteerimine Postmodernism 1979 Michelle Foucault ja teised Sisustatakse koos mõistega modernism. Tõe ja õiguse legitimeerimise modernistlikust piirist... Marju Luts, sissejuhatus õigusfilosoofiasse . 40 lk Jean-Francois Lyotard: "The Postmodern Condition "(1979). Michel Foucault, Jacque Derrida: "Limited Inc", Ludwig Wittgenstein midagi ei ole väljaspool konteksti (veeklaas pooltühi või pooltäis) 1 Modernism inimene on võimeline ületama sotsiaalsed olud ja jõudma kõrgema tõeni; suured narratiivid, kommunism, heaoluühiskond Post-modernism Suured ideed ja suurte narratiivide eitamine (mingi lugu või idee,
postkolonialism (Annus, 2009), dekonstruktsioon, detsentralisatsioon, demüstifikatsioon jms (näiteks Destudio rühmitus 1990ndate eesti kunstis), kuni naljaga pooleks loodud terminini „postperekond“, nagu kõlas ühe näituse pealkirjas. DeStuudio dekonstruktivistlik autoportree – Peeter Laurits ja Herkki-Erich Merila 1990ndate I pool 1979 Jean-François Lyotard – termin “postmodernism” (1979 “Postmodern Condition” prantsuse, ingl keeles) post+modernism (negatiivne sõnastus, sõltuv modernismist) „Modernismi-järgne“ olukord Jeffrey Shaw. Loetav linn. Interaktiivne installatsioon, 1990. Külastaja istub jalgratta sadulasse ja hakkab väntama – ratas seisab paigal, kuid eesoleval suurel ekraanil liigub virtuaalne linn, kus majad koosnevad sõnadest ja tänavad on sõnadevaheline ruum
· Postmodernismi vastased suunad on alati rääkinud seda, et Postmodernism põhihäda on suhtelisus, et nad ei räägi asjadest teisiti kui suhtelisuse kaudu, nad ei usalda tõekategooriaid. o Eesmärk pole tõeni jõuda. Moderism saab ikkagi eksiteerida teava universaalsuse kaudu, et on olemas arusaam tõest ja valest. o Modernism oli selliste kesksete väärtuste kandja. · Postmodernik vundament: o Lyotard (prantsuse keegi) põhiteos ,,Postmodernne olukord" (1979). o Kui kõik varasem oli puudutanud kunstikriitikat ja uute kunsti väärtustamise viise, siis L. Hinnatakse selle järgi, et ta tõi Postmodernismi akadeemilisse sfääri. o Teose alapealkiri on ,,Ülevaade teadmisest". o Teadmine tähendab teed tarkuse poole aga samas on teadmine ka tee vabaduse poole. · Metanarratiiv
Kultuuriteooria kordamine. (Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks on vajalik vähemalt 6 õiget vastust.) A. Adorno, Theodor saksa sotsioloog, filosoof, Frankfurdi koolkonna rajajaid. Uuris isiksuse muutuste seost sotsiaalsete ja poliititliste oludega. Althusser, Louis prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigi ideoloogilised aparaadid".Peamine uurimisala arenevate süsteemide tunnetusteooria. Austin, John oli inglise õigusfilosoof; tema kirjutistest pärineb moodne õiguspositivism Kõneaktiteooria looja: keeleline üksus, millel terviklik suhtluseesmärk. Lokutsioon mida öeldakse; Illokutsioon lausungi eesmärk; Perlokutsioon öeldu mõju. Barthes, Roland oli prant semiootik, kirjanduskriitik. Prant strukturalismi tähtsaim esindaja. Käsitlenud eriti kunstilise teksti tähendus ja analüüsimetoodikat; Kirjutab ,,Autori surmas", et kirjandteose autor ei ole tegelikult teksti ...
Kordamiseks, edasi mõtlemiseks: 1. Mis on kirjandus? - Eristada võib mitmeid tasandeid, üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. - Fiktsionaalne väljamõeldisel põhinev (romaanid, luuletused, draamad...) - Mittefiktsionaalne teksti mõju põhineb seosel reaalsusega (autentsusel, dokumentaarsusel) (nt kasutusjuhend, aga ka dokumentaarteater) 2. Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? - Väljenduslikkus. Tekst on fikseeritud teatud märkidega ning vastandub selles mõttes tekstivälistele struktuuridele. - Piiritletus. Tekstile on omane piiritletus - Struktuursus. Tekstile on omane seesmine organiseeritus, mis muudab ta süntagmaatilisel tasandil struktuurseks tervikuks. - Kunstipärane keelekasutus - Fiktsionaalsus - Fikseeritus (littera ´'täht' Literatur; kirjandus kui midagi kirjutatut) - Suh...
Kultuuriteooria 21.01.2015 Rein Raud „ Mis on kultuur“ 2013 „ 20nda sajandi mõttevoolud“ Mis on kultuur? Williams on öelnud et kultuur on kõige keerulisem sõna Sõna kultuur viitab eestikeeles sõnale põllumajandusele (agriculture) Kultuur viitab millegi kasvatamisele, arendamisele Teine seos, mis kultuuri mõistel on religioon (cultus) Kultuur hakkab märkima inimese arenemise viisi hakatakse defineerima kultuurset inimest. Kultuursust hakati siduma terve rahvaga, rahvad kellele on kultuur ja kellele ei ole Kultuuri vastand on barbaarsus Muutus mis leidis aset 18. Saj, hakati rääkima kultuurist ja tsivilisatsioonist. Jaotus oli selline: kultuur puudutas inimese vaimset osa ja materjalistlik kuulus tsivilisatsiooni alla. ROMANTISM ja VALGUSTUS. Valgustuse idee oli selles, et ta kuulut...
Teaduslik fantastika -- simulatsiooni S., mis põhinevad informatsioonil, mudelil, küberneetilisel mängul -- totaalne operatsionaalsus, hüperreaalsus, kõikehaarava kontrolli taotlus. Imaginaarsus oli reaalsuse alibi maailmas, mida valitses reaalsusprintsiip. Tänapäeval on reaalsus see, mis on muutunud mudeli alibiks universumis, mida juhib simulatsiooniprintsiip. Ja paradoksaalsel kombel on reaalsusest saanud meie tõeline utoopia. Jean - Francois Lyotard (1924-1998). Termini postmodernism uues tähenduses kasutusele võtja. Derrida ja teised eelpool nimetatud on postfenomenologismi esindajad. 1974 Economie libidinale, 1979 La condition/olukord/ postmoderne 1982 Vastus küsimusele: "Mis on postmodernism?" 1983 Riid /Differend/ Postmodernistlik tundelisus, mida iseloomustab kaks aspekti : 1. maailma tunnetatakse kui kaost ja on kadunud usk kindlatesse väärtustesse. Nihilism, mis algas Nietzcshest
loodud tähendused esitavad objektiivset ja üldkehtivat kirjeldust.Poststrukturalismi eesmärgiks on uurida tekstide kirjutamise tingimusi ja reegleid.Nende püüdluseks ei ole sõnade ja väljendite tähenduse tuvastamine(mida sõnad tähendavad), vaid see, kuidas need sõnad on pandud tähendama seda, mida nad tähendavad.Missugune on see kontekst või ümbrus , mille kaudu luuakse tähendused ?Derrida ja teiste poststrukturalistide(Deleuze, Baudrillard, Guatarri, Lyotard ja hilisem Barthes ning Foucault) ei ole keel kunagi ühetähenduslik, vaid sisaldab korraga palju erinevaid tähendusvõimalusi.Peaksime nägema ka teksti kujundlikku, metafoorset olemust.Igasugune tekst on alati retooriline, mitte objektiivne ja üldkehtivaid arusaamu esindav. Barhes: Alustas strukturalismist, lõpetas poststrukturalistina.Näitab, et enam ei ole kõiki inimesi ühendavaid narratiive.Ta arvab ,et meid ümbritsevad müüdid ja
Populaarkultuuri teooriad (Tõnis Kahu) 04.09.2013 *Millest koosneb(millised elemendid)? (kommertsstrukutuuride looming popkultuur) *Millises suhtes on ta ühiskonnaga(kuidas mõjub)? *Milline on popkultuuri ja indiviidi suhe? Levinud kujutlus, et popkultuur pole päris kultuur, alati peetud seda problemaatiliseks. Kultuuri mõiste Kultuur mõiste, keerukust mõistetakse erinevates keeltes erinevat moodi. Sõna tüvi kultiveerima asustama.Ülimalt palju tõlgendamisvõimalusi läbi ajaloo. Esialgne tähendus seotud maaviljelusega. HIljem laienes inimesele(tema harimisele), sealt edasi tervele ühiskonnale. Tsivilisatsioon alguses mõnes mõttes kultuuriga sünonüüm, kuid aja jooksul kujunes välja oluline vahe tegemine. Järjest enam seoti millegi materiaalsega(argise maailmaga), see tuli koos romantismiga (kultuur oli vaimne). Luuletaja Coleridge defineeris nende vahe(civilization cultivation). Kultuuri ja tsivilisatsiooni keeruline suhe!(vai...
- uurimus on tehtud kõige abil, mis uurijale parajasti kätte saadav on olnud konkreetset lähenemisviisi ja suunda ei ole. - Erinevate teooriate osasid võib koos kasutada - Uurimused ei anna selgeid vastuseid küsimustele, mis algselt tõstatati, otsad jäävad lahtisteks 6 - Mõisteid ei defineerita täpselt, uurimuse osad ei ole täpselt määratletud. · Jean-Francois Lyotard - teadmiste brändid. - Üldised tõed ja mõõdupuud puuduvad · Jean Bandrillard - Simulaakrumid. Kas üldse tõsikindel reaalsus on olemas? Reaalsus on vahendatud, elame simulatsioonide maailmas. - Maailm muutub lõpuks üleni hüper-reaalseks - Eriolukordades valida einev suhtumisviis inimese identiteet ei ole ühene. · James Clifford - kultuurikollaaz puhtaid kultuurierinevusi enam ei ole. - ,,unconnected tribes"
in-der-Welt"). See mõtlemine vastandub subjekt-objektsele mõtlemisele, milles (inimliku) inimese asemel on subjekt kui reeglite täitja, maailma asemel on subjekti poolt isoleeritud süsteem ning loomuliku keele paljutähenduslik sõna ,,ON" on asendatud loogilise konstandiga, mida nimetatakse koopulaks (koopulast oli juttu eespool seoses Kantiga). Tänapäeva Lääne peamine filosoofiline suundumus on postmodernism. Esindajad Jacques Derrida (19302004), Jean-Francois Lyotard (19241998). Keskus Prantsusmaal. Postmodernismi iseloomulikuks mõisteks on dekonstruktsioon: kõigi seniste mõttestruktuuride lõhkumine. *** Seega, Lääne filosoofia on läbi teinud järgmised arenguetapid: antiikaeg (ilu ja harmoonia printsiip) -> keskaeg (jumala loomingu ülistamine) -> uusaeg (,,looduse" = paratamatuse tunnetus) -> 20. sajand (looduse juhuslikkuse ja pöördumatuse reaalsuse tunnistamine;
Marvin Harris (1927-2001). Püüab seletada kultuuri põhjuslike seoste kaudu. Sotsiokultuurilistes süsteemides ilmnevad põhjuslikud seosed. Ühiskonna arengus määravad palju materiaalsed väärtused. Inimesi suunavad valikutele mingid välised mõjud (nt islamid ei söö sealiha, sest sealsed olud ei soosi seakasvatust). Postmodernistlik antropoloogia 1) C. Lutz 4 postmodernistliku lähenemise tunnust (uurimuse tulemused ei pruugi olla selged; maailm pole selgelt määratletav) 2) J.-F. Lyotard teadmiste brändid 3) J. Bandrillard simulaakrumid 4. loeng 2) Teadmiste brändid tänapäevaelu pealiskaudne ja mitmekesine; kõigil on võimalus hinnata arusaamu, pole kollektiivset arusaama. Kultuur läbi indiviidi valiku. Inimesed ostavad ja tarbivad brände valivad mis neile rohkem sobivad. Erinevates olukordades võidakse kasutada ka erinevaid brände. Nende valikus ei pruugi lähtuda loogikast. Kui varem nähti kultuuri läbi kollektiivi, siis enam seda teha ei saa.
Näiteks miks mõeldi välja religioosseid käske ja keelde. Postmodernistlik antropoloogia Hakkas levima 70ndatel, 80ndatel. Ühtki teooriat selgelt ei eelistata. Tänapäevased kultuuriantropoloogilised kirjutised võivad olla ilma keskse teoreetilise põhimõtteta. Uurimus tehakse kõige abil, mis on kättesaadav, mitte üks suund ja meetod. Ei anna selgeid vastuseid. Mõisteid ei defineerita täpselt. Catherine Lutz 4 postmodernistliku lähenemise tunnust. Jean-Francois Lyotard teadmiste brändid. Praktikad on fragmentaarsed, kirjud. Kõik ühiskonnaliikmed ei jaga samu väärtusi ning vaateid. Igal indiviidil on oma suhtumine. Puuduvad üldised tõed, mõõdupuud. On olemas väikesed teadmiste killud, teadmise brändid. Inimesed saavad neid tarbida segiläbi. Jean Baudrillard simulaakrumid - inimestel pole vahetut kontrolli tegelikkuse üle, meile vahendatakse kõike. Näiteks meedia muudab meile asjad reaalseks, vahendab reaalsust
Nobeli auhinna võitis ka Peterburist pärit poeet Jossif Brodski (Joseph Brodsky, 1940 – 1996), kelle formaalne haridus piirdus küll põhikooliga, kuid kes paistis silma klassikalise vene lüürika traditsioone jätkava, tiheda ja intellektuaalselt rafineeritud loominguga. Suured narratiivid (ka metanarratiivid, meisternarratiivid) – mõiste, mille võttis kasutusele prantsuse kultuuriteoreetik Jean-François Lyotard (1924 – 1998). Tähendab mistahes ühiskondlikke diskursusi, mis taotlevad maailma kõigiti lõplikult ära seletada ja üleüldiste mastaapsete lahendusteni jõuda (näiteks kristlik või marksistlik maailmatõlgendus). Eelistada tulevat niinimetatud väikesi narratiive, mis tegelevad üksikjuhtumitega. Samas võiks mõistet suured narratiivid positiivses tähenduses püüda kasutada just puhtkirjanduslike, üksikule keskenduvate ja üksnes esteetiliste taotlustega tekstide kohta.
*erinevate tekstide uurimine: S.Sontag "Notes of Camp" kultuuritekstid saavad oma väärtuse, sp et on ületanud hea ja halva piiri teatav public, kes armastab vaadata kuntiteoseid selliselt (geid) *modernism selged vastused selgetele k üsimustele, valgustuse pärand. *postmodernismi vastased p õhihäda on relativism (suhtelisus), nad ei usalda tõekatekooriaid, eesmärk ei ole tõeni jõuda *modernism sai eksisteerida ainult kesksete väärtuste kaudu JeanFrancois Lyotard (1924 1998) *"Postmoderne olukord" 1907 *"Ülevaade teadmisest" *teadmisekriis lääheühiskonnas *teamine teatav valgustsu, tesiest küljest vabaduse pool *metanarratiiv sellised narratiivid, mis on totaalselt kõikehõlmavad, universaalsuse idee, proovivad vastata kõigele toimivatele põhimõtetele (kristlus) *tõeline teaduslik teooria on see, mida on võimalik teise teadusliku teooriaga * kaasahaaramise ja t ähistamise printsiip
Derrida, Jacques 1995 Positsioonid Krull, Hasso 1996 Katkestuse kultuur Undusk, Jaan 2000 Mälestus Jacques Derridast ei kustu Vikerkaar 56 Undusk, Jaan 1999 Maagilis müstiline keel Lilla, Mark 1998 Jacques Derrida poliitika Vikerkaar 78 Väljataga, Märt 1998 Kakas vaadet ameerikast Jacques Derridale Vikerkaar 7 8 Postmodernism. Teooriad. Hüperreaalne kogemus. Lyotard I lõppematu avangardi kontseptsioon. De Man, Paul 1991 Vastuseis teooriale Akadeemia 12/ 2600 2628 Juske, Ants 1993 Postmodernism Vikerkaar 8, 9 Lehman, David The Questions of Postmodernism http://jacket.zip.com.au/jacket04/lehmanPOSTMOD.HTML Lyotard, JeanFrancois 2000 Mis on postmodernsus Akadeemia 7 Lyotard, JeanFrancois 1993 Jumal ja marionett Akadeemia 12
Kits, triviaalsus, banaalsus süvendites (,,taaslähenemine elule") Teemad Fragmentaarsus 1. Ladina keele (ja romaani keelte) Ideede lõtv seotus nimetus. Kindla teemaderingi eristamatus 2. Ladina keel elava ,,Kõrge" ja ,,madala" sulandamine mitmefunktsioonilise keelena, keele funktsioonide järkjärguline Jean-François Lyotard (192498) taandumine. 1979 ,,Postmodernne olukord" (La 3. Ladina ja vanakreeka keele pärand Condition Euroopas: postmoderne), 1988 3.1 Euroopa tähestiku, kirjakeelte ,,Postmodernsusest lastele" süsteemi ja (Le Postmoderne expliqué aux grammatikatraditsiooni alus; enfants, e.k 2014) 3.2 rahvusvahelise leksika ja
teadusfilosoofias üheks konkreetsest kontekstist ja keskseks kõneaineks juba tõlgendaja sotsiaalsest ligemale pool sajandit. ning psühholoogilisest Eesti kasvatusteadustele on taustast. Sellisena näevad see ühest küljest märgiks, teadusi näiteks et pelgast probleemi postmodernistliku teadvustamisest üksi on teadusfilosoofia klassikud vähe ning kiiret lahendust (Derrida 2003, Lyotard ei tasu loota. Teisalt aitab 1997, Rorty 1993). tutvumine Tuntuim selle mõttesuuna maailmakogemusega kui varane esindaja on USA mitte enamat, siis teadusajaloolane Thomas vähemasti vältida lahen- Kuhn. Oma ülimõjukas duspüüdeid, mis on raamatus (Kuhn 1970) osutunud ummikteeks. tutvustab ta seisukohta, Kõige üldisemaks mille järgi iga
Not lives of saints but biographies of stars. Success stories of millionaires. `The swinging Sixties' and `the sagging Seventies'. 13. The politics and poetics of Postmodernism. Resistance to interpretations. Play with language, genre, character, `the true' and `the real'. The role of media and ideology. Differences between post-war and postmodern fiction; postmodernism and modernism. The politics and poetics of Postmodernism Lyotard 'The postmodern condition', Ihab Hassan, Susan Sontag, deliberatley less unified, less obviously masterful, more playful and anarchic, more concerned with the process of unerstanding than pleasures of artistic finish/unity, less inclined to hold a narrative together, more resistant to a certain interpretation The role of media and ideology. Humanist book-culture--technological stimulation of consciousness. Post war vs postmodern
Isel meie praeguse aja kunsti selle järgi. · Apolliinlik: mõõdukas, harmooniline, selge, klassikaline, läbimõeldud, kristlikult vagatsev. Apolliinlikud kunstid: skulptuur, maalikunst, eepos · Dionüüsoslik kunst on: meeleline, loomulik, kehaline, taltsutamatu, ekstaatiline, selles näitab end inimese ürgne vitaalsus ja traagiline eluhoiak, mis ei ole allaheitllik ja nukrutsev . dionüüsoslikud kunstid: muusika, tants, lüürika Ülev · Lyotard: Ülev ja avangard, Pärast ülevat, esteetika seisund · Ülev on moodsa kunstiteose maagiline kvaliteet, mida subjekt ei suuda mõistusega hoomata; avangard lõhub arusaama klassikalisest ilust, sellepärast tuleb tagasi pöörduda I.Kanti juurde; oma ideed demonstreerib ta Barnett Newmani tööde näitel. Kanti põhjal ülev mõistusele hoomamatu · Ülev oli kasutusek jub antiigis (retoorikas), kuid etableerus esteetika kategooriana alles alates 18
TLÜ RASI Sissejuhatus sotsioloogiasse Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma 1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3 2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7 3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID..........................................................................................................19 6.SOTSIAALSED RÜHMAD.......................................................................................................22 7.SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID.................................................................................24 8.JUHTIMINE JA AUTORITE...
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultu...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. ...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visi...
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud kari...