Wikipedia andmeil on olemas üle 80 erineva õpistiili mudeli. Õpistiilide teooriate paljusus tõestab, et me õpime väga erinevaid mudeleid kasutades. Individuaalsete õpistiilide ideed tutvustati 70. aastatel. Õpistiil koosneb sellest, kuidas me tajume ja töötleme informatsiooni, elamusi ja kogemusi. Üheks populaarsemaks on Peter Honey ja Alan Mumford poolt loodud õpistiilide teooria, mis esitleb nelja erineva õpistiili kasutajat: aktivist, peegeldaja, teoreetik, pragmaatik. See jaotus on otseselt seotud Kolb'i poolt esitatud õppimise tsükli nelja etapiga: kogemus, kirjeldamine, järeldamine ja planeerimine. AKTIVIST Aktivist õpib kõige paremini olukorras, kus on võimalik ise katsetada ja proovida. Ta seob ennast uute kogemustega kus iganes võimalik. Ta on avatud uutele ideedele, kaldudes esmalt tegutsema ja alles siis tagajärgedele mõtlema. Sageli juhtub, et kui üks tegevus on oma põnevuse ammendanud, hakkab aktivist kiirelt uut otsima
Hoolivus algab peres. Me hoolime üks teise järel. Kõige tähtsam on sallivus, armastus. Pragmaatik muidugi võib väita, et inimesed kirjeldavad õnne ja rahulolu emotsioonide kaudu, need ei anna aga mingit tulu ega taga toimetulekut. Kas on see ka tegelikkuses nii? Kuigi raha on toimetulekuks hädavajalik, on elus asju, mis teevad rikkaks sellegi, kelle materiaalne olukord on raske. Hoolivus, heatahtlikkus, sallivus ja heldus on need meie elus, mis aitavad toime tulla ka kõige raskemal ajal. Siirus, millega püütakse teist inimest aidata ja mõista, ei ole mõõdetav üheski rahalises
ka mujalt materjalidest. Pinnapealse õppimise juures on halb aga see, et juba varsti on need pähe tuubitud teadmised kadunud ja raske on neid hiljem ka millegagi seostada, kuna asi pole enda jaoks selgeks tehtud. Süvakihtidesse tunigides aga, jääb asi meelde pikemaks ajaks ning uusi asju õppides oskad sa neid teadmisi seostada ja ära kasutada uutes situatsioonides. Üldiselt pean ennast õppimises teaoreetik, aga samas ka natuke pragmaatik. Tunnen, et mul on kergem õppida siis, kui mul on asju millega võrrelda ja millest eristada. Samuti jääb asi paremini meelde, kui seda saab lõpuni lahti harutada, et oleks teada kõik põhjused. Samas kui mul on võimalik kuidagitpidi saada näiteks arvutiga asi lihtsamini tehtud, siis ilmselt ma ka selle tee valin. Kokkuvõtteks võib öelda, et kui oleks mul vähem laiskust ja rohkem oskust õppida, võiks ma olla päris hea õpilane
Kuidas märkidest on võimalik teisi märke teha? (süntaktika) - teine aspekt seondub Y (denotaat) ja W-ga (interpretant) - tähendustega. (semantika) - kolmas ja olulisim on seotud Z-ga - vaatlejaga: kelle jaoks märk tähendab? (pragmaatika) (Viimased nimetused pani Peirce õpilane Charles Morris (psühholoog, sotsioloog, teoloog), kes nägi semiootikas humanitaarteaduste alust, vastupidiselt Peircele, kes oli pigem reaalteadustele orienteeritud.) Sellest järeldub, et Peirce oli pragmaatik. Pragmatism oli ameerika filosoofia juhtivaid voole 19. saj lõpus. "A sign, or representamen, mis something which stands to somebody for something in some respect or capacity." (Peirce, 2,228) "Märk on miski, mis esindab kellelegi midagi mingis suhtes või mingil määral." Märk (stiimul, representamen, X) asendab tähendust (denotaati, Y) interpretaatori Z jaoks mingis interpretandis (reaktsioon, W). Morris muutis Peirce semioosise skeemi natuke - lisas konteksti (V).
Autor sageli tsiteeritakse tema tdi, ta neb ainult naishl. Piggy intellekti kasu grupp ainult Ralph; ta tegutseb Ralph nunik. Ta ei saa olla liider ise, sest tal puudub juhiomadused ja puudub rapport teised poisid. Piggy tugineb vimu sotsiaalse konventsiooni. Ta usub, et kellel merikarp annab talle iguse olla ra kuulatud. Ta usub, et toetavad sotsiaalset konventsioonide annab tulemusi. Nagu taibukas esindaja tsivilisatsiooni Piggy vidab, et "Elu ... on teaduslik". Kunagi pragmaatik, Notsu kurdab: "Mis good're sa teed rgi niimoodi?" kui Ralph avab vga laetud ksimus Simon surma nende ktes. Piggy pab hoida elus teaduse vaatamata intsident, "otsivad valem", et selgitada surma. Ta kinnitab, et kallaletung Simon oli nnetus, ja igustatud, sest Simon palus seda seletamatult indekseerimise lbi metsa ringi. Notsu on nii tahtlikult silitada mned jnuk tsivilisatsioon saarel, et prast Jacki him rndab Ralph kontsern, ta vtab nad "tahtis merikarp", kui
Milline on meie tunnetele vastav üldine ja paratamatu ( aprioorne) mõõdupuu? Mõõdupuuks on siin otstarbekus. Kuna seda võib tunda iga mõistusolend, siis sünnivad sarnased maitseotsused. Ühised mõistusmärased otstarbekusest lähtuvad esteetilised otsused pmandavad vajaliku objektiivsuse./4/ Kokkuvõtteks Kas Kant annab liiga palju järele inimese psühholoogilistele piirangutele? Kant, oleme näinud, on oma filosoofilise temperamendi poolest pragmaatik. Teisiti kui näiteks Hume – range põhimõtete mees – kohaneb Kant olemasolevaga. Inimesed on sellised, nagu nad on; nad liigendavad maailma kausaalseadusele toetudes, nad usuvad hinge surematusesse. Kant päästab oma filosoofias mõlemad./5, 220/ Kasutatud kirjandus: 1. ENE nr 4, kirj. Valgus, 1989 2. I.Narski, Suuri mõtlejaid – Kant, kirj. Eesti Raamat, 1979 3. Filosoofia ajaloo lühiülevaade, kirj Eesti Raamat, 1974 4. http://mcv.planc.ee/misc/doc/filosoofia/Kokkv.doc 5. E
kuulan, räägi. Kinesteetiline/taktiilne istuvad mugavalt ja tekitavad müra, häirivad paljud asjad valgus, temperatuur, liikumine, vajavad käegakatsutavaid kogemusi, läbi kirjutamine, väljendid ma vajan konkreetseid näiteid, see tundub õige. Naudivad sõnade kõla, võivad olla musikaalsed, ei armasta kirjutada Õpistiilid Honey ja Mumfordi järgi aktivist peegeldaja teoreetik pragmaatik M-444 enne kell 16.00, seminar teisipäeval 19.10.10 Õpistiilid Honey ja Mumfordi järgi Aktivist õpib paremini oludes, kus võimalik ise katsetada ja proovida, tahab uusi kogemusi igal võimalikul juhul, avatud uutele ideedele, kõigepealt tegutsevad ja siis alles mõtlevad, sageli nad hakkavad suure hurraaga peale ja siis muutub igavaks, otsivad uue tegevuse (jätavad sageli pooleli), võtavad kiiresti vastu uusi väljakutseid, tunnevad igavust
Funktsionalism - Under the influence of Darwin, the school of functionalism stressed the role of conciousness and behavoior in adapting to the enviroment. Pragmatism tõe kriteerium on tegevuse/idee kasulikkus. Inimene ise saab enda elu/iseloomu/tuju muuta, vaba tahe, kuidas soovib käituda. Igasugused uskumused on kasulikud ja väärt, kui need on efektiivsed William James - oli pragmaatik kes... uskumine vabasse tahtesse teadvuse voog / stream of consciousness - teadvust ei saa elementideks jagada vaid on pidevalt muutuv ja personaalne - peegeldab indiviidi kogemusi, eesmärk on tagada kohanemine keskkonnaga. Teadvus on personaalne, ei saa jaotada, pidevalt muutuv, valiv, kohaneb keskkonnaga Rakenduspsy kujunemine. Uurimistehnikate laiendamine (kasuliku teabe leidmine inimese kohta). Learnes patterns of behaviour are habits
"kuivanud liblikatele", kes olid asetatud klaasvitriini taha vaatamiseks. Maria nimetas kooli halliks ja lastele igavust-tekitavaks kohaks, mille eesmärk oli vaid lastele "kulbiga tarkust pähe valda". Tema arvates ei arvestatud tollases haridussüsteemis piisavalt sellega, et lapse areng on faasiline, igas faasis on hädajuhus või arengu uuestisünd, mis tõuseb kõrgpunkti ja siis kahaneb. (Polk Lillard 1996). Maria Montessori oli pragmaatik, ta kogus tõendeid objektiivsel ja eelarvamusteta meetodil otse lastelt ning nende loomupärases keskkonnas. Maria oli unistaja, kes uskus, et lisaks sellele, et ta leiab vastused oma küsimustele, mis aitavad laste elu paremaks muuta, aitavad tema vastused muuta kogu maailma paremaks, tuues seega kasu tervele ühiskonnale. Maria keskendus pigem hariduse eesmärgile kui meetoditele. Tema lähenemine oli keskendunud lastele ja nende vajaduste vaatlemisele
Tartu ülikool Semiootika osakond Nelly Mäekivi VANA-ROOMA INIMESTE ERINEVAD TEGEVUSALAD JA ELU-OLU Referaat Tartu 2006 SISUKORD Sisukord...........................................................................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................................................................3 Orjapidajad......................................................................................................................4 Orjad................................................................................................................................5 Vabakslastud........................................................................
et kõige paremini lähevad tema raamatud Saksamaal ja Soomes, sest seal saadakse neist kõige paremini aru. Oma tähtsamaiks teoseks peab kirjanik ise aga romaani ,, Kolme katku vahel". Küllap sellepärast, et selles on peategelase ja kirjutaja sarnasuse aste kõige kõrgem. Viimast väidab vähemalt Kross ise(3). Tõenäoliselt on Krossist aga teinud maailmakirjaniku ,,Keisri hull", mis erineb teistest tema ajaloolistest teostest sellepoolest, et peategelaseks pole siin mitte eestlasest pragmaatik, vaid hoopis balti-saksa mõisnik Timotheus von Bock 19. sajandi esimesest poolest. Selle romaani omapära seisneb veel selles, et Kross pakkus selle välja justkui ehtsa dokumendina, ehk siis Timo naisevenna Jakob Mättiku päevikuna. See hõlmab kümmekonda aastat Timo vangist vabanemisest kuni ta salapärase surmani. Kui Krossi peategelased on laias laastus kohanejad või trotsijad, siis Timo pole kumbagi, ei trotsija ei kohaneja. Timo käitumine on mitmetimõistetav
ntks kohus võib tuvastada oma tõe. Modernism: ratsionaalsus, mõistus ning loogiline argumentatsioon kui ainus kohtumõistja uskumuste paikapidavuse üle · Realism (tavaline, teaduslik) · Relativism (väline parameeter, moraaliväide) - Väite tõesus sõltub välise faktori või mingist paradigmast Nietzsche objektiivne tõde eksisteerib ja seda saab avastada teaduse kaudu. Tegelikkus on tema jaoks tõestatav ehk verifitseeritav. Pierce verifikatsioon, oli pragmaatik, kõike ei saa verifitiseerida James Dewey kontekstist lähtuv teaduslik .... Pragmatismi tõeteooria-pragma=tegutsemine, tegu. Tõde on alati praktiline, tõesed on sellised uskumused mis töötavad ja on reaalselt olemas. Tulemuseks ei pea olema käegakatsutav asi, selleks võib olla nt emotsionaalne rahuldus, heaolu. Empiirika (kogemus) ja funktsionaalsus, tõde tuleb mõista kasulikkuse või rakendatavuse kaudu. Willian James- pragmaatik, tõene on väide kui see ennast ära tasub
Kuidas märkidest on võimalik teisi märke teha? (süntaktika) - teine aspekt seondub Y (denotaat) ja W-ga (interpretant) - tähendustega. (semantika) - kolmas ja olulisim on seotud Z-ga - vaatlejaga: kelle jaoks märk tähendab? (pragmaatika) (Viimased nimetused pani Peirce õpilane Charles Morris (psühholoog, sotsioloog, teoloog), kes nägi semiootikas humanitaarteaduste alust, vastupidiselt Peircele, kes oli pigem reaalteadustele orienteeritud.) Sellest järeldub, et Peirce oli pragmaatik. Pragmatism oli ameerika filosoofia juhtivaid voole 19. saj lõpus. "A sign, or representamen, mis something which stands to somebody for something in some respect or capacity." (Peirce, 2,228) "Märk on miski, mis esindab kellelegi midagi mingis suhtes või mingil määral." Märk (stiimul, representamen, X) asendab tähendust (denotaati, Y) interpretaatori Z jaoks mingis interpretandis (reaktsioon, W). Morris muutis Peirce semioosise skeemi natuke - lisas konteksti (V).
Kuidas märkidest on võimalik teisi märke teha? (süntaktika) - teine aspekt seondub Y (denotaat) ja W-ga (interpretant) - tähendustega. (semantika) - kolmas ja olulisim on seotud Z-ga - vaatlejaga: kelle jaoks märk tähendab? (pragmaatika) (Viimased nimetused pani Peirce õpilane Charles Morris (psühholoog, sotsioloog, teoloog), kes nägi semiootikas humanitaarteaduste alust, vastupidiselt Peircele, kes oli pigem reaalteadustele orienteeritud.) Sellest järeldub, et Peirce oli pragmaatik. Pragmatism oli ameerika filosoofia juhtivaid voole 19. saj lõpus. "A sign, or representamen, mis something which stands to somebody for something in some respect or capacity." (Peirce, 2,228) "Märk on miski, mis esindab kellelegi midagi mingis suhtes või mingil määral." Märk (stiimul, representamen, X) asendab tähendust (denotaati, Y) interpretaatori Z jaoks mingis interpretandis (reaktsioon, W). Morris muutis Peirce semioosise skeemi natuke - lisas konteksti (V).
Klammerdumine tähendab kõigis konfliktides ühe käitumise omaksvõtmist. Näiteks nutmapuhkemine, karjumine, asjade loopimine. Klammerdumine mingisse rolli konflikti puhul võib olla nii edukas viis toimetulekuks kui ka tee põgenemiseks tegelike probleemide eest. Nii taaskogemine kui ka klammerdumine raskendavad konfliktist väljumist. Eelnimetatud kontekstis on võimalik rääkida erinevatest võimalikest konfliktirollidest. Võimalikud rollid on teoreetik, selgitaja, moralist, pragmaatik, kaasaelaja, tegija, ohver ja kaebaja. Teoreetikud püüavad tekkinud konflikti ratsionaalselt analüüsida, seletada ja 16 mõtestada. Nad sirutuvad ideaalpildi poole ja arendavad kontseptsioone ning arutelusid. Samas ei aktsepteeri nad tunnete osatähtsust konflikti kujunemisel. Üldreeglina ei sekku teoreetikud konflikti lahendamisse, pigem ootavad nad heakskiitu oma seisukohtadele.
· taaskogemine tähendab seda, et konfliktis õpivad inimesed kasutama nii osapoole sees kui ka osapoolte vahel kindlaid rolle 16 · klammerdumine tähendab kõigis konfliktides ühe käitumise omaksvõtmist · konfliktirollid see tähendab, et konfliti käigus võivad esineda erinevad kindlapiirilised rollid (teoreetik, selgitaja, moralist, pragmaatik, kaasaelaja, tegija, ohver ja kaebaja). Teoreetikud püüavad tekkinud konflikti ratsionaalselt analüüsida, seletada ja mõtestada. Selgitaja ei suuda või ei taha uskuda, et üldse mingi konflikt olemas on. Moralistidel on selge arusaam õigest ja valest, heast ja halvast, lubatust ja keelatust. Pragmaatikud on orienteeritud inimestele ja suhetele nii, nagu need on. Kaasaelajad ei ole konflikti otseselt segatud, kuna põhiküsimus teda isiklikult ei puuduta
2. Reflektor – seotud ümberkirjeldamisega. Reflektoritele meeldib enda ja teiste kogemusi mitmetest eri vaatenurkadest ümber mõtestada. Enne otsuse langetamist tahavad nad põhjalikult olemasolevat teavet analüüsida. 3. Teoreetik – seotud järeldamisega. Teoreetikud saavad kenasti hakkama faktide ja teooria sobitamisega. Nad vaatlevad kõike teatud eelduste, põhimõtete, teoreetilise mudeli või süsteemi vaatevinklist. Nendele meeldivad loogilised seletused. 4. Pragmaatik – seotud planeerimisega. Pragmaatikud kaaluvad alati iga idee praktilist väärtust ja üritavad teooriaid praktikas rakendada. Neid huvitavad üksnes reaalses elus toimivad ja kasu toovad lahendused. (Laanpere, M. 2002) Kindlasti ei sobi loodav konspekt aktivistile. Nemad lahendavad olukordi katse eksituse meetodiga. Kõige enam peetakse silmas pragmaatiku vajadusi. Konspekti sisuks valitud teemad peavad olema praktilise väärtusega – koheselt rakendatavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
