Facebook Like
Küsitlus


Filosoofia eksami vastused (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida me saame teada ?
  • Mida me peame tegema ?
  • Kuidas ta kilpkonna kätte saab ?
  • Kuidas nool lendab vibult märklauani ?
  • Miks meie aistingud on korrastatud, võimalik on intersubjektiivsus ?
  • Mis (ja miks) on olev tervenisti ?
  • Mis moodust olemasoleva olemuse, mis on oleva algpõhjused ?
  • Mis on teadmine ?
 
Säutsu twitteris
1. Tunda filosoofia valdkondi (metafüüsika, epistemoloogia , eetika , loogika, esteetika ) ning mida nad uurivad.
Metafüüsika - küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Tänapäeval ei ole metafüüsika populaarne , valitseb relativistlik -liberaalne kõigi arvamuste suhtelisus . Kuna maailm ei ole enam metafüüsiliste küsimuste jaoks avatud, siis elab moodne filosoofia igavesti oma lõppu läbi. Käesoleva kursuse lähtekohaks siiski, et metafüüsika on esimene filosoofia — mitte ainult ajalooliselt, aga ka tähtsuse poolest. Kõigis filosoofia reformimise kavades on sees varjatud metafüüsika, arusaam oleva tervikust (kuna metafüüsika fundamentalismina ei ole moes, siis sageli nüüd varjatud kujul). Metafüüsika taotlus : saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala positsioon).
Tunnetusteooria — (epistemoloogia, gnoseoloogia). Mida me saame teada? See küsimus oli oluline juba antiikajal (eriti Sokrates ), kuid oma võidukäiku tegi epistemoloogia alles uusajal. Kõigepealt oli nii, et metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Descartes 'i pöördega uusajal sai mõtlev subjekt , inimene ise oma teadmiskindluse (tõe) aluseks, mis soodustas üha enam küsimuse tekkimist: kuidas me saame teadmisi, ja siit ka: kas metafüüsika mõttekonstruktsioonid on mõttekad, kui neil puudub side igapäevase tunnetusega. Siit tuli võimas metafüüsika vastane liikumine (n.ö. esimene "filosoofia lõpp" — empirism , mis piiras meie küsimusasetuse just küsimusega: mida me saame teada (kogeda). Siit tuntud ratsionalismi-empirismi tüli. Tänapäeval tunnetusteooria käsikäes teadusega , neurofüsioloogia jms. Siit heidab ta probleeme ka mujale (näit. meditsiinieetika ; surma mõiste laienemine, vaimufilosoofia vms.) Oluliselt tunnetusteoreetiline on ka tänapäeva teadusfilosoofia . [ ratsionalism – teadmine pärineb mõistusest, mitte kogemusest (Sokratese ja Platoni tunnetusteooria on ratsionalistlik)][empirism – teadmine pärineb kogemusest, mõistus on abivahend järeldusteks]
Eetika — õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse. Tänapäeval on eetika ja aksioloogia [väärtusfilosoofia] iseseisvunud, leidub lähenemisviise, mis väldivad moraalinormide aluse küsimust (praktiline eetika). On tendents käsitada klassikalisi autoreid ilma metafüüsiliste eeldusteta (näit. Kanti kategoorilist imperatiivi). Siit tuleneb ka poliitiline filosoofia.
Loogika — õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida. Siit katsed luua ideaalseid filosoofiakeeli, kus kõik väited on loogilised ( Leibniz , loogiline positivism ). Levinud määratlus analüütilises filosoofias: filosoofia on keele loogiline analüüs ( Carnap ). Kuid kreeklased filosofeerisid tavakeeles, neil ei olnud teoreetilisi termineid. Näit. olev (to on) oli igapäevaselt kasutatav. Esimesena lahknes keel tavakäsitusest Platonil , kes hakkas nimetama ülemeelelist valdkonda sõnaga idea , mis oli tavapruugis kuju, väljanägemine.
Esteetika — Noorim filosoofia haru, filosoofiline õpetus ilust . Mõiste võttis kasutusele A. G. Baumgarten (1714-1762).
2. Maailmapilt ja maailmavaade, erinevus vahetute (müüt, religioon ) ja teoreetiliste (filosoofia, teoloogia , teadus) maailmavaadete vahel. Müüdi mõiste, kreeka mütoloogia puudujäägid maailma seletamises, mis soosisid filosoofia tekkimist.
Maailmapilt: mingist vaatevinklist korrastatud kokkuvõttev teadmiste hulk maailmast. See, mille läbi maailm inimesele “paistab”
Maailmavaade: hoiak, mis avaldub maailmapildi kaudu. Maailmamõistmise vorm. Käsitus maailmavaatest on ise filosoofilist päritolu, kuid saanud nii kandvaks, et tagasiulatuvalt hakanud määratlema filosoofiat .
Vahetu maailmavaade – 1.) Müüt - hõimu või sugukonna algkogum, etümoloogiliselt jutt, lugu. Igikestvana ilmnev lugu sugukonna seotusest jumalate ja kangelastega. Müüdis ei olnud loomuliku/üleloomuliku, meelelise/ülemeelelise eristust. Müütide kaudu mõistsid inimesed endid kokkukuuluvana 2.) Religioon
Teoreetiline maailmavaade – 1.) Filosoofia (mõtlemine mõistetes, abstraktsioon, "kreeka ime"). 2.) Teoloogia ja 3.) teadus võtsid üle filosoofias leiduvad mõtlemise vormid. (Idamaades pole selles mõttes teoreetilist mõtlemist tekkinud.) Esimeste meile teadaolevate mõtlejate töödes on veel palju müüdilist. Ka ei saanud filosoofiast kunagi valdavat maailmamõistmise vormi — valdas tragöödia (müsteeriumi teisenemine).
Kui nüüd üritada seletada filosoofia tekkimist, siis üks põhjus võibki olla jumaliku kohalolu kadumine, müüdi kadumine. Filosoofia teke langeb kokku suurte ühiskondlike muutustega (demokraatlike linnriikide tekkimine). Müütide seletusjõud vähenes. Kindlasti aitas jumalate põlvnemise klassifitseerimine kaasa esimese filosoofia probleemi tekkimisele. Oli näha et kreeklaste müütides: 1) ei olnud seletatud tekkimist, millest kõik alguse sai — lugu läks tagasi Chaoseni (vrdl. juutide mütoloogias: Jumal lõi maailma eimiskist). 2) Valitses see, mis ei olnud algupärane (3. põlvkonna jumalad).
3. Filosoofia tekkimine oleva alge (arche) probleemina, eristada tuntumaid vastuseid probleemile ( Thales , Anaximandros , Anaximenes, Pythagoras )
Alge (arche) — millest miski algab, tekkiva päritolu. Alguse ja alustavana samas ka alus: see, mis valitseb järgnevat. [vrd. Zeus - valitseb, aga ei ole algus]. Arche otsimine viib taotluse poolest hiljem metafüüsikasse: käsitada olevat tervikuna tema algprintsiipides (principum arche tõlge). Küsimus mis on? — jääb filosoofias kestma.
Thales - Ainus elulooline fakt, mistõttu ka Thalest tunti, et ennustas 585. a. päikesevarjutuse. Oli üks kuulsast "seitsmest targast". Temal arche vesi: kõik elusolendid sisaldavad vett, kõikjal leidub vett. Pärimuse kohaselt olla ükskord filosoofiliselt mõtiskledes ja taevasse vahtides kukkunud kaevu, mistõttu kaasaegsed tema üle naersid. Seda näidet kasutatakse tänini iseloomustamaks filosoofide eluvõõrust.
Anaximandros (610-547) - Oleva alge tal apeiron ( piiritu , mitte-piiriline). See on ka jumalus , sest on surematu ja hukkumatu. Ta pidas selleks [ algaineks ] mitte vett või mingit teist niinimetatud elementi, vaid sootuks muud lõputut loomust, millest sünnivad kõik taevad ja nendes olevad maailmad. (Kreeklaste maailmas oli kõik [muu] piiriline.) Miski piiriline ei saa olla igavene ega lõputu, seega Anaximandrose oletus apeironi (piiritu) kohta enneolematu: kuna pole piire , saab olla lõputu-igavene ja nõnda tuua esile lõputu arv piirilisi maailmu.
Anaximenes (u. 585-525) (Anaximandrose õpilane) - temal arche piiritletud , õhk, mis on nii aine kui ka samas apeiron (piiritu).
Pythagoras (580-500) - tema jaoks oli arche arv. Kõik reaalse maailma suhted on ideaalsete arvuliste suhete peegeldused. See õpetus jälle midagi vahendlikku, mitte meelega tabatav. Pythagoras olla ka leidnud arvulised seosed helide vahel.
4. Parmenidese filosoofia oleva ainulisusest ja tunnetuse kolmest teest, Zenoni apooriad kui selle teooria illustratsioonid .
Parmenides (u. 540-470): Piltikult öeldes on 3 võimalikku teed: et on (tõe tee), on ja ei ole ( doxa ), et ei ole (käimatu tee). Inimlik arvamus ei suuda jõuda teelahkmele, kus toimub otsustamine ( vahetegu , kr. krisis). Selleks on vaja jumalikku hoolt. Siin esimene vihje metoodilisele mõtlemisele. Tuleb valida tee ja seda mööda käia. Parmenides teeb eeldusest: „arche, ainuline alus on olev“ järelduse, et „olev tervenisti on ainuline, kooshoiduv, tekkimatu, hävimatu“ (kõik tuntud atribuudid oleva algele, aga rakendatuna nüüd oleva tervikule).
Õpilane Zenon , kuulsad apooriad: Achilleus ja kilpkonn . Kuulus kangelane Achilleus hakkab kilpkonnaga võidu jooksma , kuid annab talle ilmse ebavõrdsuse tõttu 100 m edumaad. Kuid kuidas ta kilpkonna kätte saab? Selleks, et läbida vahemaa, tuleb tal läbida esmalt pool, siis sellest poolest pool jne. lõpmatuseni. Järelikult liikumine võimatu. Aporia põhineb eeldusel : kui olev pole ainu, oleks ta lõputult jagunev [moodne füüsika vahepealsel seisukohal].
Lendav nool: kuidas nool lendab vibult märklauani? Kui lahutaksime noole lennu lühimateks hetkedeks, siis mingil hetkel seisab nool alati kuskil punktis paigal. Kuid kuidas saab liikumine olla paigalseisude summa?
5. Herakleitose mõtlemine tule-doktriini ja logose-doktriini vastuoluna. Logose mõiste.
Herakleitos (540-480): Kui tuld tõlgitseda arche-na, siis näeme, et erinevalt Parmenidesest peab archet liikuvaks, mitte kooshoiduvaks. Kreeklastele omaselt ei ole selles igaveses liikumises rahumeelset harmooniat, vaid kosmos on polemoslik — toimub võitlus.
Teine temaatika, mida saaks tõlgitseda alusena (archena) on logos (kõne, lausumine). Logose kohta ütleb Herakleitos: kui inimesed kuulavad kõnet, sarananevad nad kogenematutele ja kogevad kõnet nii nagu seda esitatakse vastavalt oma loomusele. Ülejäänute eest on see varjatud ja unustuses (nagu magadeski). Ka lausus Herakleitos, et „loodus/loomus armastab varjuda“ ja „et nähtamatu harmoonia nähtavast vägevam“.
6. Sokratese tunnetusteoreetiline pööre, tema mõtlemise meetod, Sokratese erinevus sofistidest.
Sokratese pööre: see viitab probleemiasetuse muutusele ning olulisusele. Pööre seisneb üleminekus loodusfilosoofialt inimliku teadmise küsimuse juurde. Pärast Sokratestst ei saa enam rääkida kosmose korrast, puudutamata aspekti, kuidas me seda tunnetame .
Sokrates (469-399) vastandas ennast sofistidele (kuigi kaasajal seda ei pandud tähele). Sofistidest filosoofid õpetasid eelkõige
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Registreeri ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile


Konto olemas? Logi sisse

Vasakule Paremale
Filosoofia eksami vastused #1 Filosoofia eksami vastused #2 Filosoofia eksami vastused #3 Filosoofia eksami vastused #4 Filosoofia eksami vastused #5 Filosoofia eksami vastused #6 Filosoofia eksami vastused #7 Filosoofia eksami vastused #8 Filosoofia eksami vastused #9 Filosoofia eksami vastused #10 Filosoofia eksami vastused #11 Filosoofia eksami vastused #12 Filosoofia eksami vastused #13 Filosoofia eksami vastused #14
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 106 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 191957 Õppematerjali autor

Lisainfo

Vastused eksami kordamisksimustele 2013 kevad.

Märksõnad

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (2)

joel12345 profiilipilt
joel12345: Põhjalik
13:57 17-05-2016
katrina32 profiilipilt
katrina32: Hea.
19:43 10-01-2018


Sarnased materjalid

87
doc
Filosoofia materjale
6
doc
Filosoofia eksami kordamisküsimuste vastused
20
docx
Filosoofia p eriood
27
docx
Filosoofia gümnaasiumile
6
docx
Filosoofia
60
doc
Filosoofia SH
51
docx
Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks
7
docx
Filosoofia küsimused





Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun