et nad on teineteisele niivõrd vastanduvad. Realism ja romantism käsitlevad ühiskonda ja inimest erinevalt, kuid siiski äärmiselt tõetruult üks hingeliselt ja õhkavalt ja teine ratsionaalselt ja pigem kalgilt. 7. Modernism ja postmodernism kui kirjandusvoolud ja kui üleajastulised loometüübid. Modernistide kujutuslaad ja arusaamad kirjanduse ja kirjaniku rollist. Modernism ja modernsus. Postmodernism ja postmodernsus. Mis on postkoloniaalne kirjandus? Millal see mõiste kasutusele tuli? Milliseid ühiseid jooni on erinevate piirkondade postkoloniaalsete teoste kujutuslaadis ja temaatikas? Modernismi peetakse realismi vastandiks. Modernistlik kunst on impressionistlik, käisitleb subjektiivset psühholoogiat ja rõhutab oma kunstilisust. Modernistlik kunstnik arenedab end pidevalt. Modernistliku ajajärgu alguseks oli idee, et maailm vajab uuendust ja innovatsiooni. Seda
Theory and Practice from the Sixteen to the Twenty-first Century. New-York 2005, lk 19-21. 7 Ib. 5 2 ISLAMI KARISTUSÕIGUSE AJALUGU JA ARENG Mõistmaks paremini islami karistusõiguse ajalugu ja selle arengut, on vajalik selle erinevate perioodide uurimine ja tutvustamine. Islami karistusõiguse arengus eristatakse peamiselt kolme perioodi: enne koloniseerimist (VII-XIX sajanditel), koloniaalne (XIX keskpaik-XX sajand) ja postkoloniaalne (XX keskpaigast kuni tänapäev).8 2.1 Islami karistusõigus enne koloniseerimisajastut Enne koloniseerimise perioodi algust kasutati kriminaalasjade lahendamisel islami õigust. Piirkonniti oli selle kasutamine erinev, sest eri piirkondades tegutsevad õiguskoolkonnad tõlgendasid islami õigust erinevalt.9 Mediinas tegutses Malikiitide koolkond, mille rajaks oli Abu Abdallah Malik ibn Anas.10 Bagdadis tegutses Hanbaliitide koolkond, mille rajajaks oli Ahmad ibn Hanbal.11 2
Riigi probleem Teooria-praktika suhe ** Teooria loob praktika Postmodernism, -strukturalism Feminism Liberaalne -> rahvusvaheliste suhete julgeolek on väga meestekeskne teema, muutujana nähakse soorolli - kui mehed asendada naistega, võiks sõjaväeline olemus muutuda Radikaalne -> süsteemitasandil rohkem - otsivad struktuaalset patriarhaalsust ühiskondades Postmodernistlik -> reaalsust ei ole Postkoloniaalne Julgeolekusüsteem täna ÜRO Riikidevaheline konflikt R2P Regionaalsed Kollektiivne kaitse Kollektiivne julgeolek Kahe- või mitmepoolsed lepped 05.12 – globaliseerumine Globaliseerumisvastasus Keskkond Lokaalne või globaalne Inimtekkeline või looduslik Looduskaitseliikumine – punane raamat Probleemne o Kalavarud o Osooniauk – rohelise poliitika edulugu o Globaalne soojenemine
Siis Lauris (Toomet) Kaplinski (Franco Ilm) manifest ,,Meie võitlus". Kutsub maausulisi üles vägivallale rõhujate vastu, et kaitsta meie soomeugrilikku kultuuri ja põhilisi inimvabadusi. KAPO leidis selle mingi 5-7 aastat tagasi, Kaplinski kutsuti ülekuulamisele, kardeti terrorismiohtu (kontekstist väljas). LOE VIKERKAAR 5/1990 Sven Kivisildnik. Etnofuturismi ideaalid. Vaja minevikust leida tulevik. Dialoogid teiste kultuuridega. Kirjutatud sürrealistlikus meetodis. Postkoloniaalne lähenemine: läti, soome, juudi identiteedi kaudu mõtestada eesti kirjandust. Kõige rohkem manifeste kirjutas kirjandusteadlane ja kriitik Hasso Krull. ,,Väikese kirjanduse poolt". Suur kirjandus on Goethe, Shakespeare, Dante. Kirjandus on lugejast targem, sealt saab võtta eeskuju. Suur kirjandus juhib mõtlemist, sõrestikuks moraalisüsteem. Veidruste kontekstis töötamine annab märgatavalt rohkem vabadust (mängulisus, iroonia).
- Riigi probleem - Teooria-praktika suhe ** Teooria loob praktika - Postmodernism, -strukturalism ● Feminism - Liberaalne -> rahvusvaheliste suhete julgeolek on väga meestekeskne teema, muutujana nähakse soorolli - kui mehed asendada naistega, võiks sõjaväeline olemus muutuda - Radikaalne -> süsteemitasandil rohkem - otsivad struktuaalset patriarhaalsust ühiskondades - Postmodernistlik -> reaalsust ei ole - Postkoloniaalne Julgeolekusüsteem täna ● ÜRO - Riikidevaheline konflikt - R2P ● Regionaalsed - Kollektiivne kaitse - Kollektiivne julgeolek ● Kahe- või mitmepoolsed lepped XIII loeng - Kolmas maailm ja areng Varem oli kolmas maailm külma sõja aegne mõiste. Need olid riigid, kes ei olnud ei USA ega Nõukogude Liidu poolt. Külma sõja lõpus hakkas mõiste hägustuma. Neljas maailm - mitte-esindatud rahvad, nt Kanada põlisrahvad.
Kultuuriline kollaaz interkultuurilise teatri avaldumisvorm. Juhuslikkuse alusel eri kultuuride elementide tsiteerimine, kohandamine, segamine, ühendamine. Ei ole vajadust leida neis ühisosa või paigutada neid konkreetsesse ajaloolisse ja ühiskondlikku konteksti. Sünkreetiline teater interkultuurilise teatri avaldumisvorm, kus sulatatakse põlised etendusvormid ühte, mille järel sünnivad uued esteetilised alused. Postkoloniaalne teater interkultuurilise teatri avaldumisvorm, kus kolonialismijärgsed kultuurielemendid ühendatakse põliste traditsioonidega. ,,4. maailma teater" interkultuurilise teatri avaldumisvorm. Koloniseeritud maades elavate põlisrahvuste, vähemuskultuuridesse kuuluvate lavastajate looming. Publiku-uuringud arenes välja kirjandusteose vastuvõtu uurimisest. Tihe seos sotsioloogiaga. Kitsas mõttes uuritakse sotsiaalset ja kultuurilist tausta ning teatrikäitumist
unikaalne pühamu; olulisus saa; kreeklaste võrdsuse ja vabaduse marmoril on globaalne, mitte identiteedi jaoks. üksnes lokaalne tähendus. Prantsusmaa: kas olukorras, kus Türgi ei valitse enam Kreeka üle, (http://www.britishmuseum.org/about kehtib veel lord Elgini ja Türgi vahel _us/news_and_press/statements/part sõlmitud ostumüügileping? henon_sculptures.aspx) Postkoloniaalne periood Euroopa Nõukogu 1962. aastast Kreeka valitsuse kultuurikomitee soovitus 1982: korduvad jätta Elgini marmorid Londonisse Briti taotlused Suurbritanniale muuseumisse. 30 2009 uus Akropoli muuseum Pergamoni marmori päritolu: Ateenas: Marmara saarelt
keelt ei ole ka fakti. Keeleliselt on oluline mis me tähistame, ntks kuritegu, peab olema mingi arusaam sellest. Terrorism väljakujunenud valgustusajastu ideedest, tänapäeva filosoofid küsivad kas valgustusajastu ideed tuleks ümber mõelda. 35 Aristoteles (mittefilosoofiline ajalugu ehk faktide jada) vs Kant, Hegel, Marx jt (valgustusajastu ehk ajalugu mõjutab mõtlemist ja arusaama vabadusest), Dzihaad kui postkoloniaalne postmodernismi peegeldus, mitmed liidrid seal on lääneliku haridusega ning viivad teadmised üle, käituvad lääneriikidega nii nagu nemad käituvad nendega. Peegeldus, ntks Ameerikas piinamine ülekuulamise vahendina ehk lääneriigid on ka silmakirjalikud ja kasutavad surmameetodit info jaoks. Väärtust kaitstakse nende samade väärtuste rikkumisega. Läbiva joonena on solidaarsus vaatamata võimalikule välisele kahjule.
on vähemasti võrdväärne teksti osa. Ülejääki vaadeldes võime teinekord tekstist saada kätte palju rohkem ja huvitavamaid tõlgenudsi, kui ainult struktuuri külge krampumine meile lubaks. Niimoodi sünnivad uued lähenemised nagu: · feministlik kriitika, võib lugeda mõnda teksti ainult sellest vaatekohast, et kuidas selles tekstis on kujutatud meestenaiste suhteid, millised stereotüübid, · Postkoloniaalne kriitika kuidas on teksti kaudu edasi antud kultuurilist teist. · Seksuaalerisuslik kriitika millised sterotüübid on seksuaalvähemuste kohta kummutatud või toetatud. Sellised lähenemised aitavad näha, et võibolla tekstis mida me oleme harjunud nägema, kui sotsiaalkriitilist tegelikult tugineb või toetub, annab edasi sterotüüpe mis tegelikult on teatavate inimrühmade marginaliseerimisele kaasa aidanud.
välissekkumine endiste emamaade, rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide ja naaberriikide poolt hegemoonriikide interventsioon ja küla sõja pärand militariseerimise kõrge aste ebastabiilsus ja seaduse ning korra puudumine Aafrika sõdade tegelikeks peamisteks põhjusteks on nõrk riik – poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline nõrkus ning arenematus. Sõjad puhkevad, sest riikluse ülesehitus on veninud pikale ajale või ei ole postkoloniaalne riik toime tulnud globaliseerumise survega ja kokku varisenud. Riigi eliit püüab erinevate strateegiate abil võimul püsida, nt manipuleeritakse identiteediga, eriti identiteedi konstrueerimine vaenlase ehk “teise” abil. Sõja põhjused on ühiskonna valitseva eliidi (etnilise, poliitilise, sõjalise) poolt loodud, “konflikti diskursus” monopoliseeritakse eliidi poolt – läbi meedia, kõrghariduse, religiooni ja popkultuuri.
annaabi.ee 
