vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi). Sotsiaalne mobiilsus peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet. Sotsiaalne klass- suur inimrühm, kel on sarnane sotsiaalne ja majanduslik positsioon; marksism seob klassi majandusliku võimu ja majanduslike suhetega; mittemarksistlikud teooriad rõhutavad sissetulekutest ja tööhõivest tulenevaid staatuslikke eristusi (nt keskklass, sinikraed). Mingisse klassi kuulumine omab staatust, mis on inimeste poolt kujundatud ning on hinnanguline. Läbi aja on ühiskonna kihistus säilitanud oma hierarhilisuse - ühed inimgrupid omavad teistest kõrgemat positsiooni ehk staatust kui teised. Kõrgeima staatusega gruppi nimetatakse eliit, eliidist eritub mass, siia kuulub ka keskklass. Kõige madalam klass on alamklass. Eliidi üheks tunnuseks on juurdepääs riigivõimule, kuid laiemalt tähendab võim mõjukust üldse.
Kriitika: sotsiaalse päritolu eelised J. Goldthorp'i klassimudel TEENISTUSKLASS (salariaat (salary), kõrgemad ,,valgekraed") I Tippprofessionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud. II Professionaalid, keskastmejuhid. VAHEKLASS (keskklass) III Madalamad ,,valgekraed" kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus IV Väikeettevõtjad, sõltumatud ametimehed V Tehnikud, töödejuhatajad (,,poolenisti sinikraed") TÖÖLISKLASS (,,sinikraed", füüsiline töö, wages) VI Oskustöölised (osaliselt rutiinsed tööd) VII Lihttöölised J. Goldthorpi klassimudeli kriitika: Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega: töötud, üliõpilased, pensionärid, lapsed Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil uued ametikategooriad, fragmenteeritud / mittelineaarsed biograafiad
Peab oleme võimalus harjutada-teooria on tähtis kuid tähtis on ka praktika. Matkimine Elukutse õppimine. Teaduslikud uuringud näitavad et inimesed kellel on palju sõpru ja tuttavaid kohanevad rollimuudatustega kergemini.Vanus ei ole tähtis. Me püüame käituda nii et saada positiivseid reageeringuid. Tähtis on inimesele autoriteetsete inimeste arvamus. SOTSIALISEERUMISE SÕLTUVUS VANEMATE ELUKUTSEST Sinikraed-töölised ja valgekraed-teenistujad. Sinikraed on seotud masinate ja mehhanismidega, valgekraed aga inimeste ja ideedega. Valgekraedel on edu aluseks probleemide lahendamine ja inimestega manipuleerimine. Nende töö on loominguline ja vähe kontrollitav. Sellised vanemad julgustavad lapsi olema loovad , paindlikud ja iseseisvad. Sinikraede töö on aga tugeva kontrolli all, tavaliselt sisaldab töö juhendite täitmist ja töö on ajaliselt määratletud. Sinikraedest vanemad nõuavad lastelt distsipliini, austust vanemate
Nt Kodanikuühiskond täiendab parteide tegevust ega lase neil otsuste tegemisel liigselt domineerida. *Sotsiaalselt kihistunud- mitmed ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse. Nt majandusresursside alusel kihistub ühiskond klassideks. *Eliit- e kõrge staatusega grupid, juurdepääs riigivõimule, kuid laiemalt tähendab võim mõjukust üldse. Kõrgklass. *Mass- ehk tavalised inimesed, üldjoontes ühiskonna enamik, siia kuuluvad näiteks keskklass aga ka sinikraed. *Sotsiaalne mobiilsus- inimeste või gruppide liikumist ühest ühiskonnakihist teise. *Horisontaalne mobiilsus- ühest linnast teise, ühest majandusharust teise *Vertikaalne mobiilsus- lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi. *Keskklass-iseloomustab teatav elatustase ning hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga, korralik kodus, korralikud riided. Küllaldane sissetulekuga inimeste kategooria. Kõrgelt haritud.
• turusituatsioon(materiaalsedhüved ja üldised võimalused)palgamäär,karjäärivõimalus • töösituatsioon(töö iseloom, autonoomia, vabaduse määr tööl)kontroll, võim, autoriteet TEENISTUSKLASS Tipp-professionaalid, tippjuhid.Professionaalid, keskastmejuhid. VAHEKLASS (keskklass) Madalamad „valgekraed“ – kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus. Väikeettevõtjad, sõltumatud. Tehnikud, töödejuhatajad („poolenisti sinikraed“) TÖÖLISKLASS („sinikraed“, füüsiline töö, wages) Oskustöölised. Lihttöölised Kriitika: meestestekeskne; ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega;muutuvad olud ühiskonnas ja indiviidi tasandil; ei arvestatud eliidi positsiooniga Klassid: • Kõrgklass - jõuakamad ühiskonnaliikmed, vana raha kõrgklass - pärandatav jõukus, uue raja kõrgklass- uus eliit, meelelahutustööstus,sport
• turusituatsioon(materiaalsed hüved ja üldised võimalused)palgamäär, karjäärivõimalus • töösituatsioon(töö iseloom, autonoomia, vabaduse määr tööl)kontroll, võim, autoriteet TEENISTUSKLASS Tipp-professionaalid, tippjuhid. Professionaalid, keskastmejuhid. VAHEKLASS (keskklass) Madalamad „valgekraed“ – kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus. Väikeettevõtjad, sõltumatud. Tehnikud, töödejuhatajad („poolenisti sinikraed“) TÖÖLISKLASS („sinikraed“, füüsiline töö, wages) Oskustöölised. Lihttöölised Kriitika: meestestkeskne; ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega; muutuvad olud ühiskonnas ja indiviidi tasandil; ei arvestatud eliidi positsiooniga Klassid: • Kõrgklass - jõukamad ühiskonnaliikmed, vana raha kõrgklass - pärandatav jõukus, uue raja kõrgklass- uus eliit, meelelahutustööstus, sport
tulenevad probleemid –Sotsiaalsed probleemid (mahajäänud pereliikmed) –Inflatsiooniline surve (tänu rahaülekannetele) Kui meilt lähevad bussijuhid Soome siis see tekitab meile uusi bussijuhtidele töökohti nt. Migratsiooni mõju sihtriigile +/- Valgekraede mobiilsuse suurendab kodumaist hõivet, sinikraede mobiilsus tõrjub kohaliku tööjõu välja ● Sinikraed: ○ Nõudlus ei ole palju muutunud ○ Kui tuleb pakkumise šokk siis pakkumiskõver liigub paremale ○ U näitab kohaliku tööjõu puudust ○ See efekt on väiksem kui nõudlus ka muutuks ○ ● Valgekraed: ○ ○ Kogu majandus saab positiivse efekti, nõudlus kasvab + Suureneb siseriiklik kogunõudlus
kriitika: sotsiaalse päritolu eelised J. Goldthorp’i klassimudel: teenistusklass (salariaat (salary), kõrgemad „valgekraed“) I Tipp-professionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud. II Professionaalid, keskastmejuhid. vaheklass (keskklass) III Madalamad „valgekraed“ – kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus IV Väikeettevõtjad, sõltumatud V Tehnikud, töödejuhatajad („poolenisti sinikraed“) töölisklass („sinikraed“, füüsiline töö, wages) VI Oskustöölised (osaliselt rutiinsed tööd) VII Lihttöölised. J. Goldthorpi klassimudeli kriitika • Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks – ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega: töötud, üliõpilased, pensionärid, lapsed • Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil – uued ametikategooriad, fragmenteeritud / mittelineaarsed biograafiad
Niisuguse kõrge staatusega gruppe nimetatakse ka eliidiks või kõrgklassiks. Eliidi üheks tunnuseks on juurdepääs riigivõimule, kuid laiemalt tähendab võim mõjukust üldse. Näiteks võib vaimueliit olla ühiskonnas autoriteetne ja lugupeetud, kuid ei pruugi olla kaasatud valitsemisse. 31 Eliidist eristub mass, kõnekeeles ka tavalised inimesed või tavakodanikud. Mass ei oma iseenesest halba tähendust, üldjoontes on see ühiskonna enamik. Siia kuulub näiteks keskklass, aga ka sinikraed. Kõige madalama sotsiaalse staatusega inimgruppi nimetatakse alamklassiks, ning sellel mõistel on omamoodi põlastav alatoon. Madala staatusega inimesed on ühiskonnas tõrjutud seisundis, sest nad teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, nende haridustase ja kultuursus on madalamad kui selles ühiskonnas kombeks. Sotsiaalsed rollid Tõsiasi, et eliidist räägitakse alati positiivselt, massist aga sageli negatiivselt (nt hall mass), näitab, et
Arusaam inim- te sünnipärasest võrdsusest, olenemata päritolust, nahavärvist, soost, rahvusest on muutnud klassipiirid ületatavateks ja tõstnud sots mobiilsust.On kasvanud põlvkondade vaheline mobiilsus-lapsed valivad vanematest erineva ameti. Ühisk on säilitandu hierarhilisuse-ühed inimgrupid omavad ühisk-s kõrgemat positsiooni e staatust kui teised.Kõrge staatusega grupid-eliidid v kõrgklass(juurdepääs riigivõimule).Eliidist eristub mass e tavalised inim-d,kuulub keskklass,sinikraed. Alamklass-kõige madalama sotsiaalse staatusega inim-d, mõistel põlastav alatoon(teevad lihtsat tööd,väike palk,haridustase,kultuursus madalad) Sotsiaalsed rollid: Staatus on inim-te poolt kujundatud ja hinnanguline(eliidist räägit pos-lt,massist neg-lt)Omistatud staatus-muutumatu tunnus (sugu,vanus,rahvus),on inim-le omistatud enese soovist v pingutusest sõltumata.Saavutatud e omandatud staatus-omistatud staatus, teatavate valikute,teenete,pingutuste tulemus(abielu,õpingud)
mis siiski ei tähenda, et nad majandustegevusest üldse kõrvale hoiduksid alamklass inimesed, kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu keskklass kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria; alam-, kesk- ning kõrgklassi mõistet kasutatakse nüüdisühiskonna sotsiaalse kihistumuse iseloomustamiseks (sinikraed C. Wright Millsi oskussõna postindustriaalse ühiskonna tööstustööliste kohta) ______________________________________________________________________ __ Muutumatuid tunnuseid nimetatakse omistatud staatuseks. (sugu,vanus, rass) Vastupidiselt omistatud staatusele on saavutatud ehk omandatud staatus teatavate valikute, teenete või pingutuste tulemusel (abikaasa, töötaja, haridus, oskused ) sotsiaalne roll sotsiaalsele staatusele omistatav sobilik käitumisstandard
Kõrge staatusega kruppe nimetatakse ka eliidiks või kõrgklassiks. Eliidi üheks tunnuseks on juurdepääs riigivõimule, kuid laiemalt tähendab võim mõjukust üldse. Näiteks võib vaimueliit olla ühiskonnas autoriteetne ja lugupeetud , kuid ei pruugi olla kaastatud valitsemisse Eliidist eristub mass, kõnekeeles ka tavalised inimesed või tavakodanikud . Mass ei oma iseenesest halba tähendust , üldjoontes on see ühiskonna enamik. Siia kuulub näiteks keskklass, aga ka sinikraed. Kõige madalama sotsiaalse staatusega inimgruppi nimetatakse alamklassiks , ning sellel mõistel on omamoodi põlastav alatoon. Madala staatusega inimesed on ühiskonnas tõrjutud seisundis, sest nad teevad lihtsat tööd ,saavad vähe palka , nende haridustase ja kultuursus on madalamad kui selles ühiskonnas kombeks. Sotsiaalsed rollid Tõsiasi et eliidist räägitakse alati positiivselt , massist aga sageli negatiivselt
Sihtotstarbelisi eraldisi ei või raha saaja kasutada teiseks, tema enese poolt valitud otstarbeks SKT(P)(4,5) - sisemajanduse kogutoodang(-produkt), mis moodustub rahvatulust, amortisatsioonikuludest ja kaudsetest maksudest siirdeperiood, siirdeühiskond (1) - teatud etapp ühiskonna arengus, mille käigus toimub diktaatorlike võimustruktuuride ja -suhete asendamine demokraatlikega. Siirdeperioodi tunnusteks on ühiskonna kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete parameetrite kiire muutumine. "sinikraed" - C.Wright Millsi poolt kasutusele võetud termin, millega ta tähistas postindustriaalse ühiskonna tööstustöölisi. Analoogiliselt võttis teadlane kasutusele termini valgekraed, et tähistada teenindussektoris hõivatud inimesi. sotsiaalsed straatumid e. sotsiaalsed kihid (2) - sarnaste ressursside ja sotsiaalsete parameetritega inimeste kategooria (näit. intelligents, aristokraatia, äärerühmad, eliit) sotsiaalne kodakondsus (5) - Briti sotsioloogi T.H
ja rikkus ei määra sotsiaalset staatust. kriitika: sotsiaalse päritolu eelised 5) J. Goldthorp'i klassimudel teenistusklass (salariaat (salary), kõrgemad ,,valgekraed") I Tipp-professionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud. II Professionaalid, keskastmejuhid. vaheklass (keskklass) III Madalamad ,,valgekraed" kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus IV Väikeettevõtjad, sõltumatud V Tehnikud, töödejuhatajad (,,poolenisti sinikraed") töölisklass (,,sinikraed", füüsiline töö, wages) VI Oskustöölised (osaliselt rutiinsed tööd) VII Lihttöölised. 6) J. Goldthorpi klassimudeli kriitika · Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega: töötud, üliõpilased, pensionärid, lapsed · Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil uued ametikategooriad, fragmenteeritud / mittelineaarsed biograafiad · Skeem on meestekeskne, ei arvesta soolist segregatsiooni tööturul
56 Kursus tutvustab erakondi valimisi, parlamendi ja täidesaatva võimu struktuuri ja 57 töökorraldust. 58 Pöörab tähelepanu võimude lahususele, uurib majanduse arengut nüüdismaailmas, 59 rahvusvahelist julgeolekut ja ühtse euroopa toimimist. 60 Tööstus ja teadmusühiskond 1.1 61 Feodaal kord (feodaalid, talunikud) -> 1640 ja 1780 vahel tekib tööstuslik pööre -> kapitalistlik kord (sinikraed, valgekraed) 62 Nüüdisühiskond kujunes 19. sajandil, kui kujunesid välja ühiskonna sektorid: 1) turumajandus 2) valitsussektor 3) kodanikuühiskond 63 Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune 64 seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, 65 vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. 66 Pärast tööstuslikku pööret (17
igal juhul, olenemata turuhinnast sihtfinantseerimine raha eraldamine rahastaja määratud programmi või projekti realiseerimiseks; sihtotstarbelisi eraldisi ei või raha saaja kasutada mingiks teiseks otstarbeks siirdeperiood, siirdeühiskond ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale sinikraed C. Wright Millsi oskussõna postindustriaalse ühiskonna tööstustööliste kohta; vt ka valgekraed, keskklass sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud lõpptarbimiseks läinud kaupade ja -teenuste maksumust sotsiaaldemokraatia vasakpoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab võrdseid võimalusi ja tugevat heaoluriiki, mis kindlustaks väärika elatustaseme igaühele
maailmas arvatakse kahekordistuvat iga aastaga. ← • Esimesed üksikud kasutajad – visionäärid, eksperdid (1991) ← • Laienev kasutajaskond: akadeemiline seltskond, mängurid (1993) ← • Majandussektor – pangad ja riigiasutused (1995) ← • Uue põlvkonna kasvatamine – IKT koolidesse (1997) ← • Internet massidesse – kodukasutajad, väikefirmad (2000) ← • Internet kui avalik hüve – vanainimesed, ääremaalased, sinikraed (?) [Ajajärgud on pigem umbkaudsed ja kindlasti mitte ainult sellised] Viimasest ajajärgust võib olla võimalik rääkida juba peatselt. 2004. aasta alguse Emori uudised pakkusid, et aeg, mil seni mahajäänud rühmad Internetiga liitumas on, on varsti käes (vt Joonis 2). 2005. aasta septembris kasutas Internetti EMORi andmeil Eesti elanikest 55 % ehk umbes 575 000 inimest. Joonis 2: Internetikasutajate osakaalu kasv erinevates sihtrühmades (Emor 17/02/2004)
Kriitika: sotsiaalne päritolu annab eelise John Goldthorpe'I klassimudel: Teenistusklass (kõrgemad "valgekraed") I Tippprofessionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud II Professionaalid, keskastmejuhid Vaheklass (keskklass) III madalamad valgekraed, kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö IV Väikeettevõtjad, sõltumatud ametimehed V Tehnikud, töödejuhatajad ("poolenisti sinikraed") Töölisklass ("sinikraed", füüsiline töö) VI Oskustöölised (osaliselt rutiinsed tööd) VII Lihttöölised Kriitika antud mudelile Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks, tööturul mitteaktsiivsetega ei arvestata (töötud, üliõpilased, pensionärid, lapsed) Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil uued ametikohad Skeem on meestekeskne, naisi nii väga ei arvestata kuna kunagi ei
(võimekus + ettevalmistus) Kriitika – sotsiaalse päritolu eelised • J. Goldthorp’i klassimudel Teenistusklass – I tippprofessionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud; II Profesionaalid, keskastmejuhid. Vaheklass (keskklass) – III madalamad „valgekraed“ – kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus; IV Väikeettevõtjad, sõltumatud ametimehed; V Tehnikud, töödejuhatajad („poolenisti sinikraed“). Töölisklass – VI Oskustöölised VII Lihttöölised • J. Goldthorpi klassimudeli kriitika Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks (ei hinda mitteaktiivseid – töötud, tudengid, pensionärid, lapsed); ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil (uued ametikategooriad); skeem on meestekeskne • Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused
tehnokraatliku koore alla. ·Tahab saavutada tulemusi ja areneda Juht tunneb mõnu oma edust, tulemustest ja võimalustest areneda inimesena ning arendada oma kutseoskusi. ·Tegutseb süstemaatiliselt Juht valdab tulemusjuhtimise tehnikat. ·Mitmekülgne huvi elunähtuste vastu Juht on huvitatud ka muust kui oma tööga seotud asjadest. ·Võtab õppust kogemustest Juhil on võime muuta ka negatiivsed kogemused õpetuseks. Ta õpib oma kogemustest. 33. Mis motiveerib töötajat sinikraed/valgekraed TÖÖTAJAT 1. Eesmärk ·olgu selge ja konkreetne ·kõik peavad tajuma, et seda eesmärki on võimalik saavutada 2. Hindamine ·viiakse läbi selgete ja arusaadavate kriteeriumide alusel ·toimub regulaarselt 3. Tagasiside ·kiire, hindamisele järgnev ·piisavalt sage ·vormilt erinev 4. Juhtimine ·rajatud usule inimestesse ·enamjaolt positiivne ·avatud ja inimesekeskne 5. Palgasüsteem ·Põhipalk + tulemuspalk ·Lisaks teised paindlikud ja tulemustest lähtuvad hüvitused 6
5) J. Goldthorp’i klassimudel o TEENISTUSKLASS (salariaat (salary), kõrgemad „valgekraed“) o I Tippprofessionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud. o II Professionaalid, keskastmejuhid. o VAHEKLASS (keskklass) o III Madalamad „valgekraed“ – kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus o IV Väikeettevõtjad, sõltumatud ametimehed o V Tehnikud, töödejuhatajad („poolenisti sinikraed“) o TÖÖLISKLASS („sinikraed“, füüsiline töö, wages) o VI Oskustöölised (osaliselt rutiinsed tööd) o VII Lihttöölised 6) J. Goldthorpi klassimudeli kriitika o Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks – ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega: töötud, üliõpilased, pensionärid, lapsed o Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil – uued ametikategooriad,
III Madalamad „valgekraed“ –kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus III Madalamad „valgekraed“ –kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus IV Väikeettevõtjad, sõltumatud IV Väikeettevõtjad, sõltumatud V Tehnikud, töödejuhatajad („poolenisti sinikraed“) V Tehnikud, töödejuhatajad („poolenisti sinikraed“) TÖÖLISKLASS („sinikraed“, füüsiline töö, wages) TÖÖLISKLASS („sinikraed“, füüsiline töö, wages) VI Oskustöölised (osaliselt rutiinsed tööd) VI Oskustöölised (osaliselt rutiinsed tööd)
omavad kõrgemat staatust e positsiooni. Kõrge staatusega inimestel on kõik, mida ühiskond väärtustab. Kõrge staatusega gruppe nimetatakse eliidiks või kõrgklassiks. Eliidi tunnuseks on juurdepääs võimule. Madalama staatusega inimesed on ühiskonnas tõrjutud seisundis, st nad teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, nende haridustase ja kultuursus on madalad. Eliidist eraldub mass, siia kuulub keskklass ja sinikraed. Staatus on inimeste poolt antud ja on hinnanguline. Omistatud staatus on muutumatu tunnus, mida inimene muuta ei saa, nt rass jne. Omandatud e saavutatud staatus on teatavate teenete, valikute või pingutuste tulemus. Inimese sotsiaalne staatus tähendab, et ühiskond ootab temalt teatavat käitumist. Rollikonflikt- inimese erinevad staatused ei sobi kokku omavahel, nt kui koolis on õpetaja ka mõne õpilasse ema.
ehk staatust kui teised. *Kõrge sotsiaalse staatusega grupid kuuluvad õhiskonna ülemistesse kihtidesse, st nad omavad seda, mida peetakse antud ühiskonnas väärtuslikuks. *Eliit ehk kõrgklass, kõrge staatusega inimrühm,kellel on juurdepääs võimule, kes on üldiselt mõjukad. *Mass ehk tavainimesed, tavakodanikud *Alamklass: inimestel madal staatus, teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, haridustase ja kultuursus on neil madalad. *Valgekraed/sinikraed Sotsiaalsed rollid *Staatus on inimeste poolt kujundatud ja hinnanguline. *Omistatud staatus-muutumatu tunnus, nt sugu,rass jne *Omandatud staatus-saavutatud, teenete ja valikute tulemusel *Igle staatusele vastab teatud sobiliku käitumise mall ehk roll. Inimgruppide eristumise alused *Varanduslikud *Regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel *Rahvuslikud *Ideoloogilised KODUNE TÖÖ Uuri kodus välja vanemate, vanavanemate amet ja elupaik.
John Goldthorpe’i klassifikatsioonisüsteem : TEENISTUSKLASS (salariaat (salary), kõrgemad „valgekraed“) o I Tippprofessionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud o II Professionaalid, keskastmejuhid VAHEKLASS (keskklass) o III Madalamad „valgekraed“ – kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus o IV Väikeettevõtjad o V Tehnikud, töödejuhatajad („poolenisti sinikraed“) TÖÖLISKLASS („sinikraed“, füüsiline töö, wages) VI Oskustöölised (osaliselt rutiinsed tööd) o VII Lihttöölised Intersektsionaalsus - mõjukas käsitlus alates 1990test Erinevate ebavõrdsusvormide ühendumine rõhutab erinevate kategooriate vastasmõju ja kombineerumist keerukamateks ebavõrdsuse ilminguteks (nt maj.positsioon + sugu, rahvus, vanus, seksuaalne orientatsioon, erivajadused, rass,
Meritokraatia - riigikord, kus hüved jaotunud vastavalt ,,teenitusele" (võimekus + ettevalmistus) Kriitika sotsiaalse päritolu eelised *J. Goldthorp'i klassimudel Teenistusklass I tippprofessionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud; II Profesionaalid, keskastmejuhid. Vaheklass (keskklass) III madalamad ,,valgekraed" kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus; IV Väikeettevõtjad, sõltumatud ametimehed; V Tehnikud, töödejuhatajad (,,poolenisti sinikraed"). Töölisklass VI Oskustöölised VII Lihttöölised J. Goldthorpi klassimudeli kriitika Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks (ei hinda mitteaktiivseid töötud, tudengid, pensionärid, lapsed); ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil (uued ametikategooriad); skeem on meestekeskne *Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass määratlused Kõrgklass Sotsiaalne klass, mis moodustub jõukamatest
Võimu võivad omandada ka näiteks ühiskondlikud liikumised ja organisatsioonid (tarbijakaitse, "rohelised", kultuuriühingud jm.), kelle seisukohti valitsejad peavad arvestama. 4. Kihistumine hinnangulise MAINE alusel: A: 234-236/ AU: 237-238/ a) kõrgem kõrgklass - rikkad ja kuulsa päritoluga b) madalam kõrgklass - uusrikkad, tõusikud c) kõrgem keskklass - haritlased, intelligents d) madalam keskklass - "valgekraed": agendid, ametnikud e) kõrgem alamklass - "sinikraed": oskustöölised, teenindajad f) madalam alamklass - vaesed, juhutöölised, asotsiaalid Keskklassi konformism 5. Elukutsete järjestus prestiizikuse ALUSEL on sarnane kogu maailmas. Seletub a) ühesuguse tööjaotusega, milles ühed tööd on tähtsamad teistest; b) võimu ja sissetuleku erinevustega elukutsete puhul; c) võimu omajate eelistega oma sihtide saavutamisel; d) elukutse prestiizi kujunemisega a + b + c alusel. SOTSIAALNE MOBIILSUS ehk ühiskondlik liikuvus
Saavutatud staatus (USA) ) Ühiskonna põhiklassid/kihid 1 Ülemkiht e. kõrgklass ---- väike osa rahvastikust, omavad rikkust ja võimu, vana (Morganid, Rockefellerid), uus (Bill Gates) 2 Keskkiht e. keskklass "valgekraed"----- enamus elanikkonnast- osakaal kasvab "vana keskklass" ---- väikeomanikud, farmerid jne. Ülem keskkiht---mänedzerid, tippspetsialistid, professionaalid Alam keskkiht-----ametnikud, pedagoogid, vaimse töö tegijad 3 Alamkiht e. töölisklass "sinikraed"----- seesmiselt diferentseerunud--- osakaal väheneb Kokkuvõtteks Mis on klass? 1 klass kui struktureeritud ebavõrdsuse näitaja. 2 klass kui prestiizi, staatuse, elustiili peegeldaja ; 3 klass kui tegelik või potentsiaalne sotsiaalne ja/või poliitiline jõud. Sotsiaalne mobiilsus Mõiste võttis kasutusele Pitirim Sorokin (1889 1968) ---- "Social Mobility" -1927. Sotsiaalse mobiilsusena mõistetakse igasugust indiviidi või sotsiaalse objekti liikumist ühelt
25-33. 3. Sotsiaalne stratifikatsioon Mõisted ja teoreetilised lähenemised · Sotsiaalse kihistumine, sotsiaalne stratifikatsioon, sotsiaalne ebavõrdsus; · sotsiaalne staatus; · ühiskonna avatus / suletus, meritokraatia; · stratifikatsioonisüsteemid: orjanduslik süsteem, kastisüsteem, seisuslik süsteem, klassiühiskond; · sotsiaalne klass, Goldthorpe'i klassifikatsioonisüsteem, valgekraed, sinikraed, eliit; · klass ja elustiil, eristumine, maitse, sümboliline võim; · kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass; · sotsiaalne mobiilsus, vertikaalne ja horisontaalne mobiilsus, põlvkonnasisene ja põlvkondadevaheline mobiilsus, struktuurne mobiilsus; · vaesuse riskirühmad, absoluutne ja suhteline vaesus, vaesuspiir, vaesuse kultuur; · sotsiaalne tõrjutus.
Tuleb vaadata formaalsest võimaluste võrdsusest mööda ja pöörata tähelepanu nendele asjaoludele, mis takistavad neid võimalusi realiseerida. ,,Klaaslaegi". 24. Vanematelt pSritu sotsiaalse kapitali roll staatuse kujunemisel Inimese edukuse määrab paljuski ära mitte ainult isiklik pingutus, vaid vanematelt päitud sotsiaalne staatus. See on otseselt seotud sotsialiseermisprotsessiga ja kasvatusmeetoditega. Vanemate tegevusalal on suur mõju lapse sotsialiseerumisele. Sinikraed vs valgekraed ja nende kasvatusmeetodite erinevus. Vanemate sotsiaalne staatus mõjutab laste hariduse saamise võimalusi ja valikuid paremate materiaalsete tingimuste tõttu. Rikkamad, ,,kõrgemast" klassist vanemad ei anna aga oma järeltulijatele edasi mitte ainult materiaalseid võimalusi (erakool, eraõpetajad, paremad lasteiaad, eliitkoolid), vaid ka kultuurilist kapitali. Kõik see mõjutab lapse loovust, intellektuaalsust, suhtlusoskust, haridust. Madala sotsiaalse ja kultuurilise
Ühiskonna kihistumine on hierarhiline, st ühed inimgrupid omavad kõrgemat staatust e positsiooni. Kõrge staatusega inimestel on kõik, mida ühiskond väärtustab. Kõrge staatusega gruppe nimetatakse eliidiks või kõrgklassiks. Eliidi tunnuseks on juurdepääs võimule. Madalama staatusega inimesed on ühiskonnas tõrjutud seisundis, st nad teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, nende haridustase ja kultuursus on madalad. Eliidist eraldub mass, siia kuulub keskklass ja sinikraed. Staatus on inimeste poolt antud ja on hinnanguline. Tänapäeval klasside vahe väheneb Omistatud staatus on muutumatu tunnus, mida inimene muuta ei saa, nt rass jne. Omandatud e saavutatud staatus on teatavate teenete, valikute või pingutuste tulemus. Inimese sotsiaalne staatus tähendab, et ühiskond ootab temalt teatavat käitumist. Rollikonflikt- inimese erinevad staatused ei sobi kokku omavahel, nt kui koolis on õpetaja ka mõne õpilasse ema
keelena; sisaldab allkeeli, esineb kiri ja norminguline allkeel, seostub eri sotsiaalsete rühmadega. Sotsiolektid: · Olulisemad mõjurid: inimese sotsiaalne päritolu ja staatus (klass, kiht, kast, seisus), sugu, vanus. · Keskne on klassikuuluvus või staatusgrupp · Klassi olulised elemendid: amet, haridus, isa amet, sissetulek, eluruumi tüüp, elukoha paiknemine · primaarne klassikuuluvuse määraja on amet. Keskne piir: valgekraed ja sinikraed · James ja Lesley Milroy' sotsiaalne võrgustik (social network): keelelise koosluse moodustavad inimesed, keda seob individuaalsete sotsiaalsete suhete võrk naabruse, sõpruse, suguluse, töökaasluse kaudu. · mõnikord teadvustavad inimesed end sotsiaalse rühmana ja oma allkeelt rühmasisese keelena · mõnikord kuuluvad inimesed sotsiaalsete tunnuste alusel kokku ja nende keelest on leitavad ühised
Kõik said täpselt samapalju, valitses võrdsus. Riik oli heaolu põhipakkuja. Tegelikkus: korporatiivse HR jooned: Töökohapõhised heaoluprogrammid (Bismarcki pärand), Kolmepoolne otsustusmehhanism (kompartei+valitsus+a/ü). Sotsiaalfondid eraldiseisvad riigieelarvest. Ühiskondlik (tarbimisfond) kom. režiimi kollapsi mõju HR-le: Siirdeaja majandusreformidel oli fundamentaalne mõju heaolu pakkumisele, klassistruktuur paistakse segamini, suured varanduslõhed, uusrikkad, sinikraed suuremas vaesusriskis. Ettevõtete erastamine teeb võimatuks ettevõtete sotsiaalteenused (elamufond, lastehoid, taastusravi, esmatasandi tervishoid). Elamumajanduse erastamine tõstab rängalt kodukulusid. Tööpuudus, mida varem ei tuntud (ja millega toimetulekuks polnud poliitikat). Postkom. “heaolumaailm” täna: 1. Catching-up countries 2. Anglo-saxon regimes 3. Failed regimes Üldine tulem: Postkom. regioon on muutunud sisemiselt kirjuks. Poliitilised ideoloogiad
Dalid (kastitud, roojased) - koristajad, kõik alamad tööd (1950ndatest püütud kaotada. Louis Dumont Homo Hierarchicu. (1966) - Holistlik süsteem - Esmane, ideaalne tase on religioosne - Teisene, reaalne tase hõlmab sotsiaalmajanduslikku Klassisüsteem Ülemklass (aristokraatia) - ülikud. Alamülemklass (uusrikkad) Ülemkeskklass (professionaalid, avaliku elu tegelased) Alamkeskklass (valgekraed, kontoritöötajad) Ülemalamklass (sinikraed töölised) Alamalamklass (tööta-töölised, kriminaalid, lumpen) Lumpen - hulkurid, pätid, kerjused, vargad, röövlid, prostituudid jne. Isikud, kes on kaotanud kõik põhilised "kõrgemate" klasside tunnused; "allakäinud" ühiskonna seaduseid ignoreerivad isikud. Tuleb saksa keelsest sõnast, mis tähendab kalts. Klassiühiskonna erijooned Kujuneb peamiselt kapitalistlikes, eraomandi ja palgatööga ühiskondades
PARADIGMAATILINE MURRANG leiab aset, kui: Veendumuse või väärtuse murdumine Tehnomajanduses peegeldumine Poliitikas muudatud Kas eesti või lääne ühiskonnale on omane mõni neist? Ntks meeste ja naiste rollid ja võrdõiguslikkus; vanad rollid on ajatanud ennast; muutub see et meeste ja naiste rollid segunevad, 1) majandus ja elu areng 4 füüsilist tööd on vaja järjest vähem teha; 2) töökohad kaovad ära 3) valgekraed ja sinikraed on asendunud roosakraedega mees kes teeb varasemalt naise tööks peetud tööd (põetaja, keda on alati ühiskonnas vaja) 3) muutunud on kuidas tehakse tööd paindlikkus 9-5 või paindlikud töösuhted Kas murdumine peegeldub tehnoloogias jah, aga poliitikas- jah, ntks paremäärmuslikud poliitilised jõud EKRE Komplekssus (complexity), siin mitte keerukus Kõik on kõigega seotud Mingi küsimus võib olla keeruline aga mitte kompleksne ntks 50-50 olukorrad
183 See seisukoht iseloomustab väga hästi personali, st töötajate olulisele kohale juhtimises, tuues endaga kaasa juhtimisprotsessi kordumatuse olenevalt olukordadest ja selles osalejatest. Personali all mõistetakse organisatsiooni kõiki töötajaid, sh juhte. Personali hulka tuleks lugeda ka omanikke juhul, kui nad töötavad organisatsioonis. Personali liigitusi on erinevaid, millest levinumateks on: · juhid ja täitjad; · valgekraed ja sinikraed; · juhid, spetsialistid ja töölised. Eestis kasutatakse kõige sagedamini viimast liigitust. Organisatsioonis on palju erinevaid ametikohti, mis omavad konkreetset tööspetsiifikat. Erinevatesse ametitesse sobivad teatud omaduste, oskuste ja võimetega inimesed. Personali juhtimise osategevuste ehk funktsioonide raames analüüsitakse esmalt tööd, uuritakse töö iseärasusi organisatsioonis ning määratakse kindlaks ametikohtadele ja töötajatele esitatavad nõuded. Personali
annaabi.ee 
