Facebook Like
Küsitlus


Filosoofia (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida see tähendab ?
  • Mis on teadmine ?
  • Mis on teadmise allikad ­ meeled, mõistus, intuitsioon või ilmutus ?
  • Millised on vabadusepiirid ?
  • Mis kaalutlustel võib piirata inimese vabadust ?
  • Mis on kõige suurem ?
  • Mis on kõige üldisem ?
  • Kumb on tähtsam ?
  • Mis on tõde?, kas see on üldse olemas ?
  • Mis ütleks meile, mis on meie kohus ja mis mitte ?
  • Mis võimaldaks kontrollida, maksiimide õigsust ?
 
Säutsu twitteris
MIS ON FILOSOOFIA?
Tuletatud:
philo – armastama
sophia – tarkus
Filosoofia sündis antiik-kreekas VI saj. e.Kr.
Bertrand Russell on öelnud, et:
Filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteaduse) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei suuda vastata. Teadusele sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile.
Eesmärk on teoreetiline, saada maailmas aru teoreetiliselt, mitte praktiliselt. Seepärast on filosoofeerimiseks vaja:
  • Esiteks tõusta kõrgemale igapäeva muredest ja kirgedest.
  • Teiseks peab olema tugev soov maailma mõista, niivõrd kui see võimalik on.
  • Kolmandaks tuleb jagu saada eelarvamustest ja maailma vaate piiratusest, ja tuleb õppida mõtlema lihtsalt inimesena , mitte aga teatud grupi liikmena.

Järeldus: Ideaalne oleks kui me suudaks mõelda Marsi elanik või liblikas .
Niikaua on iga küsimus fiosoofiline kuni teadus ei suuda talle täpselt vastata. Siit jääb mulje, et teaduse arenedes, filosoofiliste probleemide arv kahaneb – see on positilistlik mõtteviis. Teistsuguse lähenemise järgi säilitab filosoofia iseseisvuse ka tulevikus.
Kõik küsimused võib jagada kolme liiki:
  • küsimused, millele saab anda vastuse kogemuse põhjal, kas praegu või tulevikus (nt kas Eestis elavad kauem mehed või naised – mis on selle põhjuseks), ka igapäeva elu tekitab küsimusi, millele saab vastata kogemuse põhjal;
  • küsimused, millele saab vastata deduktiivse arutlemise abil, lähtudes teoreemidest ja arutlustest (nt kohtuniku arutlused , lähtudes õiguaktidest);
  • küsimused, millele ei saa vastata ei kogemuse ega deduktiivse arutlemise põhjal. ( nt kas elul on mõte, kas minevik eksisteerib, mis on õige ja ebaõige, mis on õnn).

Kokkuvõtteks võib naljaga pooleks öelda, et kõik filosoofilised küsimused taanduvad tegelikult kahele:
  • Mida see tähendab? See nõuab iga väite ja küsimuse puhul filosoofilist analüüsi.
  • Kust sa tead? See nõuab väidete põhjendust.

FILOSOOFIA VÄÄRTUS
Võib öelda, et peale instrumentaalsete väärtuste (vahendid millegi saavutamiseks – nt raha) on ka väärtused omaette ehk iseseisvad väärtused. Filosoofiaga tegeletaksegi filosoofia enda pärast, sest ta pakub naudingut – tekitab uusi huvisid ja eneseteostamise võimalusi. Teiseks on praktiline väärtus – filosoofiline analüüs aitab paremini mõista üksteist ja ka iseennast , suunab meid kriitiliselt suhtuma oam arusaamadesse, ning selle abil muudab meid tolerantsemaks teiste (arusaamade) suhtes.
FILOSOOFIA VALDKONNAD
  • Metafüüsika – tegeleb olemise lähteprintsiipide ja algpõhjustega (nt keha ja vaimu probleem – kas on olemas materiaalne keha ja mittemateriaalne hing ehk vaim)

  • Epistemoloogia – uurib, kuidas tekib teadmine – tunnetusõpetus.
  • Mis on teadmine?
  • Mis on teadmise allikad – meeled, mõistus, intuitsioon või ilmutus?
  • Mis on tõde?

  • Aksioloogia ehk väärtusõpetus – uurib esteetliste ja eetiliste väärtuste olemust ning nende põhjendamise võimalust (nt milline on moraalselt õige käitumine, kuidas põhjendada oma kõlbelisi seisukohti ja käitumist).

  • Ühiskonna- ehk sotsiaalfilosoofia – uurib inimühiskonda, suhtlemise ja ühiselu aluseid, ka tänapäeval on aktuaalne Aristotelese väide, et inimene on ühiskondlik olend ja kuna meie eesmärgiks on õnnelik elu, lasub ühiskonnal suur vastutus. Avalik võim peab looma tingimused õnnelikuks eluks. Millised on vabadusepiirid? Mis kaalutlustel võib piirata inimese vabadust? (J.S.Mill. Vabadus.) Demokraatia ja polüarhia probeem. Võrdsuse probleem. Eliidi teooriad. Feminism . Anarhism.
  • Rakenduseetika – viimaste aastatekümnete üks huvitavamaid filosoofia valdkondi. Naise õigus abordile. Eutanaasia (keha surm) probleem. Loomade õigused. Kloonimise probleem.

    FILOSOOFIA AJALUGU
    EELKLASSIKALINE ANTIIK-KREEKA FILOSOOFIA
    Filosoofia tekkis 6. saj e.Kr.
    Eelduseks oli mõtlemise vabanemine mütoloogiast. Otsiti vastust küsimusele, kuidas maailm on korrastatud – neid huvitas kosmoloogiline( kosmos - korrastatus) huvi: mis on algaine , kuidas moodustuvad teised ained...jne (arche - ürgalge ehk aine). Iseloomustab ka hülosoism ehk looduse hingestamine.
    Säilinud on filosoofiast üksikuid katkeid, mida püütakse tõlgendada. Kasutati dialoogi või küsimus-vastus vorme.
    Koolkonnad :
  • Mileetose koolkond VI saj e.Kr.
    Thales – pidas algaineks vett. Hakkas välja töötama kategooriaid ehk mõisteid. Küsimus-vastus vormis.
    Näiteks:
    Mis on kõige suurem? V: Selleks on ruum, sest ruum sisaldab kõike.
    Mis on kõige üldisem? V: Lootus, sest see on ka nendel, kellel mitte midagi muud ei ole.
    Anaximandros – Thalese õpilane. Väitis, et algaineks on apeiron ehk midagi piiritlematut ja määratlematut. Väitis , et loodus, s.h inimene, elab võlgu, ning hävimise ja surmaga maksame kinni kõik oma eksimused ja vead – st et eksisteerimine on võlg, mis tuleb tagasi maksta. Tema käsitlus on antropomorfne – inimese keskne (andros – mees, kreeka keeles).
    Anaximenes – tegi arche osas tagasisammu pidades selleks õhku, kuid kirjeldas esimesena seda, kuidas kvantiteedi muutumine toob kaasa kvaliteedi muutumise (nt õhu hõrenedes tekib tuli, õhu kokku tõmbumisel aga vesi ja maa)
  • Pütaagorlased (Pytagoorlased)
    Nemad pidasid archeks arvu – kogu maailm on arvulistes suhetes, arv ei valeta, arvuga võib tähistada ka geomeetrilisi sümboleid, ka kõlbelisi väärtusi saab väljendada arvudega (nt ruutarvud väljendavad õiglust, sest seal korrutatakse võrdne võrdsega, mis omakorda väljendab põhimõtet, et samale tuleb vastata samaga.
    Nad nägid ka seda, et maailm koosnes vastanditest:
    Paariarvud Paaritud arvud
    Piiratud ehk täiuslik arv Piiramatu arv
    Nt hea ja halb? Nt naine ja mees?
    Tegemist on omapärase arvude müstikaga. Nad ei osanud näha ka arvude üleminekut ühest teiseks (nt vihkamisest võib saada armastus ja vastupidi).
  • Eleaadid
    Parmenides (540-515? e.Kr) – pidas archeks olemist ennast, sest olemine ei saa tekkida ega hävida, ta jääb aga alati olevaks. Siit teeb ta järelduse, et looduses ja inimeste elus puudub muutlikkus – puudub liikumine. Ta sattus tegeliku eluga vastuollu, kus liikumine on ju olemas, ja siis ta muutis on seisukohta väites, et liikumine ja muutumine toimub näivas maailmas ehk meeltega tajutavas maailmas, tõeliselt pole seda aga olemas.
    Zenon (490-430 e.Kr) – töötas välja rea apooriaid ehk mõtteraskusi, millega püüsid tõestada, et liikumist ei toimu.
    Nt „ Nool “: Ükskõik kuskohas lendav nool ka ei asuks, asub ta alati mingis punktis. Kui nool on mingis punktis, siis ta ei liigu, sest võimatu on olla mingis punktis ja samal ajal ka liikuda . Järeldus: nool ei liigu.
  • Füüsikud (V saj.)
    Herakleitos (535-475 e.Kr) tema iseloomlikuks jooneks on ettekujutus maailmast, kus toimub pidev liikumine ja muutumine. Väljendas seda aformismiga: „Samasse jõkke ei saa astuda 2 korda“. Seda lühendatakse ütlusega – KÕIK VOOLAB. Kui peame silmas inimest, siis „oleme ja ei ole“. Teiseks iseloomulikuks jooneks on mõte, et maailm on üleüldine võitlus, võib imetleda tema oskust kirjeldada loogika seaduspärasust, et maailmas toimub pidev vastandite võitlus
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Registreeri ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile


    Konto olemas? Logi sisse

    Vasakule Paremale
    Filosoofia #1 Filosoofia #2 Filosoofia #3 Filosoofia #4 Filosoofia #5 Filosoofia #6 Filosoofia #7 Filosoofia #8 Filosoofia #9 Filosoofia #10 Filosoofia #11 Filosoofia #12 Filosoofia #13
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-02-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 122 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor caty009 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    filosoofia olemus, tähtsus, nimekamate filosoofide mõtted

    Märksõnad

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    19
    docx
    Filosoofia
    87
    doc
    Filosoofia materjale
    20
    docx
    Filosoofia p eriood
    7
    doc
    Filosoofia
    60
    doc
    Filosoofia SH
    13
    doc
    Antiik filosoofia
    32
    doc
    Keskaja filosoofia
    15
    doc
    Filosoofia





    Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Konto olemas? Logi sisse

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun