tööstusharus palgal olnud29Novaator, 14.12.2012 https://novaator.err.ee/246514/pikaajalise-tootuse-selgitamiseks-loodi-uus- teooria Palkade jäikus vihikus Palkade jäikuse põhjused 1.Miinimumpalga regulatsioonid 2.Ametiühingud 3.Efektiivsuspalk 1. Miinimumpalk ● Miinimumpalk on tasakaalupalgast kõrgem vähekvalifitseeritud tööjõu puhul, näiteks noored ● Empiirika: 10% miinimumpalga suurendamine, suurendab noorte töötust 1-3% ● Aga miinimumpalk ei selgita suurt osa loomulikust tööpuudusest, sest enamus töötajaid saab tasakaalupalgast kõrgemat palka. Kui tõstame miinimumpalka siis see vähendab ümbrikupalkade hulga. 2. Ametiühingud ● Ametiühingutel on monopoolne võim. Seda kasutatakse oma liikmetele kõrgema palga nõudmisel.
I loeng Tulukonvergents Majanduskasv Solow mudelis Riigi elatustase (SKP per capita) pikal perioodil sõltub: ● säästmismäärast ● rahvastiku kasvutempost ● tehnoloogilise progressi kiirusest Empiirilised uuringud näitavad et: ● Solow mudel selgitab tasakaalustatud kasvu ja tingimusliku konvergentsi toimimist ● Riikidevahelised elustandardi erinevused tulenevad erinevustest kapitali akumulatsioonis ja tootlikkuses Kasvu teooria ja kasvu empiirika ● Tasakaalustatud kasv ● Konvergents ● Tootmistegurite akumulatsioon (ekstensiivne kasv) vrs tootmise efektiivsus Kasvu empiirika: tasakaalustatu kasv ● Solow mudeli steady-state väljendab tasakaalustatud kasvu ideed-paljud näitajad kasvavad sama määraga ● Mudeli kohaselt kasvavad Y/L ja K/L sama määraga (g), seega K/Y on konstantne ● Solow mudelis kasvab reaalpalk sama määraga kui Y/L, samal ajal intressimäär on konstantne
määratletud, milliseidtunnuseid uuritakse, millised väärtused on oluliste omaduste indikaatoriteks jne. Kvalitatiivsete uurimuste puhul on esialgne materjal vähemstruktureeritud, operatsionaalsed definitsioonid pole väga detailsed,empiiriliste nähtuste ning teoreetiliste mõistete seos alles selgineb uurimuse käigus. Teor. mõisted pärast emp. andmekogumist. 6.Selgitage, kuidas on teaduslikus uurimuses seotud teooria ja empiirika, milles seisneb ,,teaduse ratta" töötamispõhimõte.- . Mingi teooria on alati aluseks, mille põhjal tegelikkusest empiirilist materjali valitakse, liigitatakse, seostatakse. Empiiriliseks andmekogumiseks on vaja kriteeriume, mille abil valida välismaailma kogemuste üleküllusest välja see, mis on uurijale oluline. Teaduse ratas põhineb induktsioonil ja deduktsioonil. 7.Selgitage valikuuuringute põhimõtteid: üldkogumi ja valimi määratlemine. Hea valimi kriteeriumid
kompromissteooriast? Signaliseerimise teooria: – dividendipoliitikat kasutatakse selleks, et edastada infot ettevõtte käekäigu kohta. – Dividendi maksmine – ootan lähitulevikus häid tulemusi. – Ei maksa, jätan maksmata – ettevõttel läheb halvasti. Kuna seda infot kasutavad aktsionärid aktsiate hinna määramisel, siis mõjutab dividendipoliitika aktsia hinda • Kapitali struktuuri abil saab ettevõte edastada talle teadaolevat (turule mitteteadaolevat) informatsiooni. Empiirika: Eeldus, et ettevõtte väärtus (kasumlikkus) on positiivselt seotud D/E suhtega. • Vastuolulised tulemused: – Turu reaktsioon võõrkapitali suurendamisele positiivne. Ei kehti juhul kui ettevõte ise emiteerib võlakirju. – Pikas perspektiivis on omakapitali emiteerinud ettevõtete tulemused madalamad kui mitteemiteerinutel, kuid lühiperspektiivis paremad. (• Kõrge kvaliteediga ettevõtted kasutavad võõrkapitali. • Madala kvaliteediga ettevõtted kasutavad omakapitali.)
), mida ei saa lubada loogikas. Ühele ja samale asjale ei saa vastupidiseid predikaate omistada – vasturääkivus. Analüütilised otsustused on aprioorsed otsustused(võivad olla empiirilised mõisted). Loogika annab eelise, et mis kord on kehtinud, siis kehtib ka edasi – universaalne paratamatus. Analüütiline otsustus on eelistatad, mis annab üldisi ja paratamatuid teadmisi. Sünteetilise puhul on küsimus, et kuidas me põhjendame. Sünteetilised jagunevad a posteriori(empiirika alusel) ja a priori(mõistuse alusel). A porteriori puhul tekib universaalsuse küsimus, sest ei saa kõiki juhtumeid vaadelda. Ehk on võimalik a priori alusel lauseid moodustada? Loogikast üksi ei piisa. Faktiväiteid ei tohi olla loogikale vasturääkivad. Sünteetilised otsustused jagatakse klassideks: kogemusotsustused(sünteetilised, sest a prioris ehk mõistusest ei piisa, sest analüütilise puhul ei pea kogemusele tuginema) ja matemaatilised otsustused(analüütilise
Töö teoreetilises osas antakse ülevaade mentorlusest üldiselt ning põhjalikumalt selgitatakse ametliku ja mitteametliku mentorlussuhte olemust. Lähtudes uurimuse eesmärgist on töö empiirilises osas püstitatud kaks hüpoteesi ning kirjeldatud uurimuse läbiviimise protseduuri. Lisaks kirjeldatakse meetodit, milleks oli eesmärgistatud strukrureeritud intervjuu mentorlusprogrammis osalenud töötajatega. Tuginedes töö teoreetilisele osale ning empiirika tulemuste analüüsile, saame teha järeldused seoses programmi läbinud töötajate hinnangutega omavahelisele koostööle. Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 4 TEOREETILINE ÜLEVAADE Järjest rohkem ettevõtteid mõistavad, kui oluline on mentorluse temaatika organisatsioonile ning näevad selles kasu töötajate arendamisele ja pühendumisele (Bynum 2015)
Wagner ei suutnud oma analüüsi tulemusi teaduslikult põhjendada, kuid eeldas, et on olemas inimvajaduste hierarhia, kus esikohal on toit, kehakate ja eluase kui esmased vajadused. Esmastele vajadustele järgnevaid vajadusi nimetas ta kultuurivajadusteks, millele sissetulekute kasvades hakatakse kulutama rohkem. Ta väidab, et kui reaalne sissetulek inimese kohta kasvab, kulutavad nad rahvuslikust produktist rohkem valitsussektori kaudu, makstes ühtlasi ka rohkem makse. Empiirika ei ole seda väidet tõestanud. Valitsuskulud on küll kasvanud, kuid on riigiti väga erinevad. 3. Mida väidab esimene heaoluteoreem e heaolu põhiteoreem? Selgita joonise abil selle sisu. Heaolu põhiteoreem väidab, et täiusliku konkurentsi tingimustes korraldab turg ressursside efektiivse jaotuse. See on niisugune jaotus, mida pole võimalik ümber korraldada nii, et kellegi olukord paraneks, ilma et kellegi olukord samal ajal halveneks.
alasid. Tugiasustamise riskid: võimalik invasiivus; hübridiseeriumine; ökoloogilise kindluse puudumine; seaduslikkus; haigused: ühe liigiga liiguvad koos teised liigid: haigused, parasiidid….; milliseid liike viia koos siht-liigiga? Saa? Parasiidid? Kaaslejad ? ; avalik arvamus ; riskide mõistmine ning otustuste tegemine keerukates situatsioonides. Teadaolevad mitteteadmised liikide kohanemise võime; hajumise võime ; ökoloogilise dteadmised – liigikeskse empiirika puudulikkus Mis on taastamiseökoloogia? Taastamisökoloogia on rakendusökoloogia haru, mis tegeleb ökosüsteemide tasakaalu taastamisega, sealhulgas inimtegevuse mõjul hävinud koosluste taastamisega. Tegeleb populatsioonide, koosluste ja ökosüsteemide taastamise võimaluste ja vahendite uurimisega. • Mis on asenduskooslus, taastumatusemurdepunkt? • Millised ohud kaasnevadtaastamisökoloogia arenemisega?
töötuks olemise alternatiivkulu väheneb töö leidmise hädavajadus väheneb ja tööle naasmise aeg pikeneb · Töötuhüvitise kasutegurid: kasvab tõenäosus leida endale kõige sobivam töökoht suurem tootlikkus ja parim võimalik sissetulek Töötus tekib tasakaalupalgast kõrgema palga maksmisel (nn klassikaline töötus). Palkade jäikuse põhjused 1. Miinimumpalk · Miinimumpalk on tasakaalupalgast kõrgem vähekvalifitseeritud tööjõu puhul · Empiirika: miinimumpalga suurendamine 10% võrra suurendab noorte töötust 1-3% · Aga miinimumpalk ei selgita suurt osa loomulikust tööpuudusest, sest enamus töötajaid saab tasakaalupalgast kõrgemat palka! 2. Ametiühingud · Ametiühingutel on monopoolne võim, mida kasutatakse oma liikmetele kõrgema palga nõudmisel. · Sees- ja väljasolijate teooria Seesolijad: hõivatud ametiühingusse kuuluvad töötajad, kelle huvi on säilitada kõrge palk.
1. Vaimuhaigusega; 2. ajutise raske psüühikahäirega 3. nõrgamõistuslikkusega; 4. nõdrameelsusega või 5. Muu raske psüühikahäirega44 Eeltoodud sättes on toodud süüdimatuse meditsiinilised kriteeriumid, mis sellistena kujutavad endast empiirilis- deskriptiivseid mõisteid ning on järelikult õigusvälised. Nende mõistete sisustamine on erialaspetsialisti , nimelt psühiaatri pädevuses. Eksperdi poolt tuvastatud psühhikahäire kuulub psühhiaatria ( empiirika) valda, häirepilt aga juurase ( normatiivne hinnang). Eksperdi poolt antud häirepildi peab jurist eesmärgipäraselt ümber sõnastama juba selgelt normatiivse hinnanguna: kas isik sai aru oma teo ebaõigsusest või kas ta suutis oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtida. Eeltoodud loogikast tulenevalt ei sa ekspert vastata küsimusele, kas isik oli teo toimepanemise ajal süüdiv või süüdimatu. Või kui ta seda teebki, tuleb juristil ikkagi 42 J. Sootak, P
Tegelikkus on tema jaoks tõestatav ehk verifitseeritav. Pierce verifikatsioon, oli pragmaatik, kõike ei saa verifitiseerida James Dewey kontekstist lähtuv teaduslik .... Pragmatismi tõeteooria-pragma=tegutsemine, tegu. Tõde on alati praktiline, tõesed on sellised uskumused mis töötavad ja on reaalselt olemas. Tulemuseks ei pea olema käegakatsutav asi, selleks võib olla nt emotsionaalne rahuldus, heaolu. Empiirika (kogemus) ja funktsionaalsus, tõde tuleb mõista kasulikkuse või rakendatavuse kaudu. Willian James- pragmaatik, tõene on väide kui see ennast ära tasub. Ntks see nuga on terav ehk saame seda tõestada nuga kasutada, läbi kogemuse ja empiirika. Werner - Kogemus tähendab ka usku, tõde on see mis töötab Richard Rorty tõde on see mida inimesed lubavad sul vestluses öelda (konsensusteooria), nii kaua kuni vestluspartnerid noogutavad kaasa siis on kõik korras
moraalsete ja religioossete tunnete üle. Ja selle kõrval stoik Zeno, kellel on kõik suurepärane, heasüdamlikkuse, lahkuse, kindluse, meelekindluse, ettevaatlikkuse ja reflektiivsete omaduste organid on kõik suured, kusjuures animaalsete tunnete omad neile allutatud, pea on külgedelt lamenenud, eriti salalikkuse ja ahnuse piirkondades. Uuriv empiiriline teadus. Ignoreeriti asju, mida ei teatud/tuntud. See, mis ei sobi, visatakse välja. Empiirika on vajalik, aga mitte piisav. Lokalisatsionistlike vaadete kõrval kujunesid ka vastupidised, holistlikud vaated. Marie Jean Pierre Flourens (1794-1867): „Holistlik“ vaade – eemaldas peaaju poolkerasid kihtide kaupa ja leidis, et kõrgemad/keerulisemad funktsioonid on seotud aju kui tervikuga. 3
ÜHTSUS ühtne varieeruv, pole ühtne REEGLID kategoorilised reeglid variaablusreeglid VARIEERUMINE vaba struktureeritud INFORMANT teadlane kõneleja KUJU kiri kõne LÄHTEPUNKT teooria empiirika HARUD süntaks, morfoloogia, fonoloogia, psühholingvistika, eksperimentaalne foneetika foneetika, ortograafia, leksikoloogia jne jne KEEL keel = abstraktsioon keel = suhtlusvahend kasutus = teisene keel = kasutus keele omandamine keelekontaktid
16. sajandil Michel de Montaigne, 17. sajandil Thomas Hobbes, 18. sajandil Giambattista Vico, olid Euroopa esimesed mõtlejad, kes püüdsid uurida seda, mida antropoloogia. 18. sajandil arenesid moraalsed filosoofiad ja sotsiaalsed teooriad (David Hume, Adam Smith). Samuti aitasid antropoloogia arengule kaasa mitmed 18. sajandi filosoofid: Jean-Jacques Rousseau (metslaste sotsiaalsus), Baron de Montesquieu (Pärsia kirjad), Marquis de Condorcet (matemaatika ja empiirika ühendamine ühiskonna reeglitega. Saksamaal arenes antropoloogia samal perioodil, kuid teisiti. Johan Gottlieb von Herder võistles prantsuse filosoofidega, eriti Voltaire'i universaalsusega. Herder ütles, et igal inimesel on oma hing ja seega õigus säilitada selle eripärasid ja traditsioone. 18. sajandi lõpuks olid mitmed antropoloogide poolt tõstatatud küsimused juba defineeritud: universalism vs relativism, etnotsentrism vs kultuurirelativism, inimesed vs loomade kuningriik. 20
· Arhiivimaterjalid esitatud materjalid peavad olema samad, mis (Tepp) koguti uurimise käigus (Tepp) Case study empiirika analüüs (Rynes Case study andmete kogumine and Gephart, 2004: 458-459) · Kvalitatiivses võib kõiki andmeid lugeda oluliseks. ,,All is data" 1. Uurija poolt määratletud üksikjuhtum. ,,A case study is research (Glaser, 2001: 145) that describes a single event or unit of analysis determined by the
Selle üks tähtsamaid esindajaid on John Locke, kes on öelnud: Miski ei ole mõistuses, mis ei ole varem olnud meeltes. · Ashley-Cooper Shaftesbury Inglismaal: esteetika üks eelkäija. Tööd kannavad nimetust empiiriline sensualism. Ta väitis, et ilu, headus, kord, proportsionaalsus on inimvaimu peegeldused ja see inimvaim oli tal ühtlasi ka maailmahing. Uuris inimeste ilu tajumist katsete abil empiirika abil. Sealt ka empiiriline sensualism. Oli ka üks psühholoogia eelkäijaid. Pani aluse psühholoogilistele katsetele. Väitis, et harmoonia, mille poole püüdleme, saame arendada, treenida kui me arendame oma maitsemeelt ja oma tunnetusvõimet. Ütles, et üks inimene on tervik, mis koosneb kirgedest ja tungidest ja meeleliigutustest, mida mõistus kontrollib ja alla surub ja et me peame jälgima, et need kaks poolust oleks tasakaalus
uurida. Tuleb olla teadlik nende piiridest, ei tohi ära unustada, et tegemist on. abstraktsioonidega; see on seotud aga metafüüsikaga. Abstrahteeritakse ja refitseeritakse (?). Olemise vundment, metafüüsika. „Lähimalt antu on elamused“ – meie ei tegele metafüüsikaga ja ei tegele sellega, millega Hegel tegeles. Lähtume sellest, et mis on antud; ei mõtle välja ega spekuleeri. Tajud – mida kuuleme, näeme jne – selle võtame aluseks. Empiirika kriitika – vahetult antud on elamus; abstraheeritud kognitiivne aspekt. See on omakorda abstraktsioon algupärasest – emotsioon, tahteimpulss. Teaduslikest andmetest on eristatatud emotsioonid jm, s. t. et tegemist on abstraktsiooniga – see pole niisama juba antud. Lk 73. Elu on elamuste vool – Dilthey. Elamuste voolus kujuneb välja seos. Elu käigus sündmusi läbi elades kujuneb selline terve ettekujutus … eesmärkide seos. Subjekt ongi hingeelu omandatud seos
Teadus on positiivne, kui ta on loov, organiseeriv 5. Positiivne on see teadus, mis pole negatiivne (=purustav, hävitav teadus) See positiivne teaduslik meetod tegeleb asjadega, mis tulenevad praktikast. Kõik praktikast tulenev on teaduslik ja ainult empiiriline materjal on selleks materjaliks, mis aitab teaduslikke oletusi e hüpoteese, kas kinnitada või kummutada. Kõik need väited, mida pole võimalik ei kinnitada ega ümber lükata polegi teaduslikud väited. Comte arutab ka empiirika ja teooria vahekorrast, ta arvab, et empiirika ja teooria on omavahel lahutamatus vastastikuses seoses. Et hakata mingit empiirilist materjali koguma, peab enne olemas olema teooria, mis näitab, millist materjali peaks koguma. Aga nagu ei siis ega ka praegu polnud seda teooriat. Praegu kasutatakse palju reaalteaduste teooriat ja matemaatilis-statistilis meetodit. Empiirika aitab täiendada teooriat ja teooria rikastab empiirikat.
on see, et positiivne hoiak subjektiivsuse vastu. Kokkupuude praktikas, mitte ainult teoreetiline alus. Reeglid uurijale – objektiivsuse suhtes. Uurija – uurimisobjekt. Subjektiivsus - . Vastandid jõuavad dialektilisele tasandile ehk samale tasandile. Valim on erinev. Meetod üllatab uurimisobjekti. Paneb inimese mõtlema. Fabian. Osaleda uuritavates protsessides, et mõista uuritavat kultuuri. Protseduriaalne objektiivsus: impersonaalne inimene kõrvale jätta; mõõtude jm empiirika kaudu objektiivsus ehk praktika kaudu objektiivsus. Protseduuri reeglid – kuidas saab paremad tulemused? Kui eirata reegleid, võib saada paremad tulemused. Douglas, objektiivsus (ideaal). 8 eristust. Kognitiivsed väärtused teaduses (lihtsus, sidusus …) Individuaalsed objektiivsed käsitlused. Sotsiaalsed: protseduuriline objektiivsus; „concordant“ – kõik, milles nõus on keegi (saab lugeda). Kallutatuse küsimus? Interelatiivne objektiivsus. Kritiseerida teaduslikel alustel. III
Teaduslik = empiiriline. Selleks et empiirikat läbi viia, peab olemas olema teooria, mis näitab, mida ja mis moodi on tarvis uurida. Igal üksikul juhul, kui hakkame empiirikat läbi viima, tuleb uurimisprogramm koostada ja hüpotees püstitada. Kui hakkame empiirilisi andmeid analüüsima, siis pole olemas üldkehtivaid etalone, vaid ka need tuleb iga kord endal luua. Teooria ja empiirika vahel on lahutamatu vastastikune seos. Olulisem on seos suunaga teoorialt empiirikale. Comte leidis, et tuleks rääkida kontseptsiooni lahtiharutamisel kahest olulisets nähtuseks: sotsiaalsest staatikast ja sotsiaalsest dünaamikast. Esimene uurib ühiskonna funktsioneerimise mehhanisme, mis panevad ühiskonna liikuma perekond (patriarhaalne; naise roll on traditsioonide kandmine, perekonna järjepidevuse
psüühikahäirete kohta somaatiliste haiguste korral (sümptomaatilised psüühikahäired). Hippokratese arvates olevat suur tähtsus psüühikahäirete tekkes verevarustuse häiretel. Hippokrates kasutas psüühikahäirete raviks psühho- ja somatoteraapia võtteid ravimtaimi, lahtisteid, aadrilaskmist, veeprotseduure, dieete. Lähtuvalt humoraalteooriast pöörast ta tähelepanu ka elutingimustele. Kokkuvõtvalt kirjutab J. Saarma, et Hippokrates oli empiirika kaudu jõudnud säästva psühhoterapeutilise reziimi ja tegevusteraapia juurde. Antiikmaailmast vajaks veel mainimist Platon, kes oli üks esimesi, kes mainis psüühikahäirete põhjustajana teravaid psüühilisi elamusi (araablased hiljem korraldavad vastavas vallas loomkatseidki). Galenos nägi psüühikahäirete põhjustajatena aju töö häireid. Galenos (lisades Hippokratese humoraalteooriale pneuma fenomeni) vaatles vaimuhaigusi kui tasakaaluolekut
vastab nendele 5 tunnusele siis kui tema tuleneb empiirikast (praktikast). Kõik need teadused mis tuginevad empiirikale oma olemuselt teaduslikud teadused. Need teadused mis pole empiirilised pole ka teaduslikud. Empiiriliste uuringute läbiviimiseks vaja teooriat, mis näitab konkreetselt mida ja kuidas vaja uurida mingit objekti. Tähendab hüpoteesi välja selgitamist. Tuleb endal etalonid (ei saa öelda et kellegi arvamus väär, vaid et kui palju nii arvas). Lahutamatu seos empiirika ja teooria vahel. Need alumised mõisted annavad aimu tema pos teaduse käsitluse sisust. Empiiriline uuring ehk praktika uuring. Meetodid, mida kasutatakse õigusesotsioloogias: · eksperiment uuritava objektiga sihipärane manipuleerimine · küsitlus · vaatlus uurija ei loo midagi uut, vaid vaatleb seda mis on juba olemas. Sündmuste otsene vahetu registreerimine · dokumentide analüüs 6. Hälbekäitumise sotsioloogiline seletus.
Argumendid on alati vormis: "kui teeme teistmoodi, siis süsteem ei tööta, riik ei ole tõhus." Poliitiline teooria püüab korraldada võimu korralduse institutsionaalseid protsesse (nt küsimus, kas on efektiivsem ühe või kahekojaline parlament), kõik vastused tegelikult toimivad rohkem või vähem. Poliitiline teooria analüüsib reaalset poliitilist praktikat, mida see tähendab ja mida peaks tähendama (nii võib ka muuta seda, mis on), otsib teatud regulaarsusi, otsustab faktide ja empiirika põhjal, kuid ei vasta küsimustele: kas võim on õiglane? kas viib ellu rahva tahet? 1 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Need arutlused rajanevad poliitilisel filosoofial, mis vastab küsimustele: mis on vabadus, autoriteet, riik, ühiskond, kodanik, vastupanuõigus, poliitilised voorused, poliitiline osalus, poliitiline
põhjendamisvastutus. See tuleneb, nagu A.Aarnio märgib, “...teadusele omastest reeglitest” (vt Aarnio, lk 145 – 146), see on ka eeti-line kohustus järgida teadustegevuses üldhumanistlikke eesmärke ning üldist teadusuuringute objektiivsuse nõuet. Põhjendamisvastutusest tuleneb teadlaste kohustus esitada õigusteaduslikult argumenteeritud tõlgendusi, mis aitavad õiguskaitset ellu viia. Kohtunikud õiguse kohaldajatena puutuvad kokku empiirika tasandiga, mis on ammendamatuks teadusliku uurimise ja teoreetiliste üldistuste allikaks ja vahendavad seda MLA tasanditel ülespoole. Miski ei takista kohtunikke seejuures sattumast lisaks igapäevasele kutsetegevusele ka õigusteadlase rolli, kui nad asuvad õiguslikke probleeme uurima. Ja vastupidi: õigusteadlasest võib saada kohtunik. Õigusteadlased abistavad praktilise kohaldamise tasandit teoreetilise pagasiga ja kontrollivad samas teooriate tegelikku paikapidavust (tõeväärtust)
annaabi.ee 
