ilma üldise struktuurita. Modern science thus destroys its own metanarrative. Kaasaegne teadus seega hävitab oma metanarratiive. Puudus idee , kuidas tõlgendada asju. J. Baudrillard: simulaakrumid ja hüperreaalsus. - Esimeseks implosiooniks peab Baudrillard 1968 aasta filosoofia tudengite mässu Prantsusmaal. Lõhutud on klassikaline saatjasaaja vahekord, kuna meedia pole enam vahendaja, vaid sündmuste looja. Simulatsiooni simulaakrum, mis põhinevad informatsioonil, mudelil, küberneetilisel mängul -- totaalne operatsionaalsus, hüperreaalsus, kõikehaarava kontrolli taotlus. Simulaakrum segab igasuguse erinevuse reaalse ja kujuteldava vahel. Simulaakrumid kutsuvad esile esteetilise ahvatluse -- tänapäeva teater. Postmodernistlik arhitektuur. - Postmodernistlikuarhitektuuri defineerimisel kasutab Jencks mõistet topeltkodering: see seisnebmodernistlike tehnikate kombineerimises varasemate
Whorf, Benjamin Lee Wittgenstein, Ludwig B. Mida tähendab: antropoloogia autori surm Bedeutung Birminghami koolkond cultural studies dekonstruktsioon diskursus diskursuseanalüüs elamismaailm fonoloogia Frankfurdi koolkond hermeneutiline ring ideoloogia intertekstuaalsus kirjutatav tekst kognitiivteadused kultuurimorfoloogia kultuurisõltelisus kultuuriuniversalism märk modernsus modernism monoteism pindstruktuur postmodernsus postmodernism psühhoanalüüs semantiline kolmnurk semiootika simulaakrum Sinn strukturalism sümboolne kapital suur narratiiv süvastruktuur teisene modelleeriv süsteem (2) Kirjaliku eksami küsimused · Millised on üldise kultuuriteooria eesmärgid ja ülesanded? · Millised kultuuri määratlused on ühiskonnas käibel ning millised on nende probleemid? · Mis on kognitiivne adekvaatsus? · Mille poolest erinevad omavahel bioloogilised, sotsiaalsed ja kultuurilised konstandid? · Millistel viisidel ringlevad tähendused kultuuris?
sotsiaalsele staatusele, üldse naiste ja meeste asendile ühiskonnas. 18 6. Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastiss kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates? Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Milline on diskursuse ja võimu suhe? Mida tähendab F. väide, et võim on suhtevõrgustik? Deleuze'i ja Guattari risoomne (kultuuri) tõlgendusmudel. Millisele tõlgendusmudelile see vastandub
-- iha mitteteadvuslikud investitsioonid (fashistlikud) Ideoloogiaid ei ole olemas. Jean Baudrillard (1929) "Objektide süsteem"(1968) "Märgi poliitilise ökonoomia kriitikad"(1972) "Tootmise peegel"(1973) "Sümboolne vahetus ja surm"(1976) "Unustada Foucault"(1977) "Võrgutamine"(1979) "Simulaakrumid ja simulatsioon"(1981) "Kurjuse läbipaistvus /transparents/"(1989). Simulaakrum simulacrum lad. 1) kujutis, kujund, skulptuur 2) sarnasus, näivus 3) vari (surnu), kummitus, vaim 4) unenägu 5) karakteristika 6) Epikurose filosoofias - kujutis, vorm, tunnetuskujund S. -- see on süsteem, milles erinev suhestub erinevaga erinevuse enda kaudu. Sellised süsteemid on intensiivsed, nad on sügavalt juurdunud intensiivsete kvantiteetide olemuses, mis kommunitseeruvad erinevuste abil. Ainuke seos, ainuke kõikide ridade kattumispunkt on neid kõiki allaneelav vormitu kaos
60ndate lõpus -- lõputu interpretatsiooni idee transformeerub lõputu semioosi kui kultuuri eksisteerimise aluse ideeks: Eco semiootika omapäraks on fundamentaalne metodoloogiline väide, et meie teadmine ümbritsevast reaalsusest on oma olemuselt nihkes, ta peab teooriat metodoloogiliseks, aga mitte ontoloogiliseks nähtuseks ja väidab, et struktuurid on olemuselt hüpoteetilised ("tõeline struktuur puudub pidevalt"). 12.loeng slaidid 31-32 21)Simulaakrumid (Baudrillard)- Simulaakrum on süsteem, kus erinevus seostub erinevusega erinevuse enda kaudu. Sellised süsteemid on intensiivsed. Simulaakrum kaotab ära / segab igasuguse erinevuse reaalse ja kujuteldava vahel. Ning see kutsub esile esteetilise ahvatluse nagu me kohtame nt teatris. Jagunevad: Loomulikud, loomutruud S.; mis põhinevad kujutisel, matkimisel, jäljendamisel; harmoonilised ja optimistlikud simulaakrumid, mis taotlevad loomuse taastamist või ideaalset kehtestamist Jumala näo järgi
Baudrillard- ta lähtub tootmise või produktsiooni mõistest. Ühiskond kus ei toimu materjaalsete asjade tootmine vaid toodetakse ka representatsioone ja märke. Enam ei toodeta asju vaid toodetakse informatsiooni. Ta näeb nihet metallurgilisest(materjaalne) maailmast semiurgilisse(informatiivne) maailma. Näiteks raha oli varem metalli tükk millel oli peal kuninga pilt, aga tänapäeval on raha pigem informatsiooniga/märgiga. Simulaakrum- põhimõtteliselt osutab koopiale, ajaloo käigu põhjal eristab ta kolme sorti simulaakrumit (kolm erinevat tasandit): esimese taseme simulaakrumid on jäljendamin, matkimine, Näiteks robitite leiutamine. Teise astme simulaakrumid toimivad energial ja jõul, ekvivalent inimesele- näiteks kõrva pikendus kui telefon, inimene saab oma keha pikendada lõpmatult, mingi tehnile seade. Kolmanda astme simulaakrum- me ei saa enam vahet teha
Lyotard näeb, et metanarratiivid on asendunud mikronarratiividega ei ole enam ainult üks narratiiv, vaid mitu väikest üksteisele vastukäivat narratiivi. Metanarratiivide ümber on veel teisi pisemaid narratiive nt ideoloogiad. Teaduse jõud on metanarratiivina kahanenud, seda ei seota enam absoluutse vabaduse ja teadmise ideedega. Teaduse seotus tõega - traditsiooniliselt oli teaduse eesmärk leida tõde, aga Lyotard näeb, et see ei ole enam niivõrd tõega seotud. Baudrillard "Simulaakrum" Lähtub produktsiooni mõistest. Me elame ühiskondades, kus ei toimu mitte materiaalsete objektide tootmisega, vaid toodetakse representatsioone, kujutisi ja märke / Informatsiooni. Me ei saa vahet teha produktsioonist majanduses ja kultuuris, need on läbi põiminud. Metallurgilisest (tootlik) ühiskonnast semiurgiliseks (tähendusi loov). Raha on saanud informatsiooniks, kui kunagi oli see tükk hõbedat v nii. Inimesed tegelevad märkide vahetamisega
soovivad inimesed end eristada. Mitte ainult kasutusväärtus aga ka märgiline tähendus on asjadel ntks auto (kas sõidan Lexuse või Mercedesega, või mõne odavamaga). Tarbimisühiskond on manipuleerimiseks, tarbitakse asajde süsteemi ja tähendust mitte ainult asju. Koos asjadega omistatakse ka hierarhiline hoiakute süsteem. Ntks sõbrapäev on tarbimise sümbol. Hüperreaalsus simulatsioon (keegi jäljendab) ja simulaakrum (konstrueeritud tegelikkus), mis on originaali koopia, reaalsete asjade väga hea ja originaalist eristamatu koopia. Simulaarkumid eelnevad tõelistele objektidele või isegi asendavad seda; nagu koopia millel puudub originaal. Koopiate laviin tühistab originaali ja reaalsus asendub märkidega. Ntks reality showd: Kardashianid; aina enam on informatsioon aga aina vähem tähendusi (ntks uudistemagasinid reporter). Meedia eksitab inimest, vastuvõtja jaoks infovoog
niisugune lähenemine kirjandusele keskendub ainult naistele või huvitub see ka meeste asendist kirjanduses? 30 Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates? Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Milline on diskursuse ja võimu suhe? Mida tähendab F. väide, et võim on suhtevõrgustik? Deleuze’i ja Guattari risoomne (kultuuri) tõlgendusmudel. Millisele tõlgendusmudelile see vastandub? Kas niisugune mudel on omane vaid postmodernistlikule kultuurile?
Kirjanduse tunnusjooned) põhjal läbi töötada. Võite vaadata ka konspekti, mis on küll eelkõige märksõnaline) Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates? Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Milline on diskursuse ja võimu suhe? Mida tähendab F. väide, et võim on suhtevõrgustik? Deleuze’i ja Guattari risoomne (kultuuri) tõlgendusmudel. Millisele tõlgendusmudelile see vastandub? Kas niisugune mudel on omane vaid postmodernistlikule kultuurile?
Reaalsus osutub märgi peegelduseks. Maailm kui niisugune on märgi efekt/vari/ideoloogiline põhi. Märgi arengu faasid: märk/kujutis peegeldab tõelist reaalsust. Hea näivus , pühadus. kujutis maskeerib ja moonutab reaalsust. Halb näivus, kurja vallast. kujutis maskeerib tõelise reaalsuse puudumist. Näivuse mängimine, nõidus. kujutis on kaotanud igasuguse seose reaalsusega. On iseenda puhtakujuline simulaakrum. Kujutis ei kuulu enam näivuse, vaid hoopis simulatsiooni valda. Märkide ajastu saab alguse renessanssist ja sealt koodid hakkavad vabanema referendist ja saavad lõplikult iseseisvaks 20. sajandil. Märgid meenutav üha rohkem signaale, mis annavad edasi tähendusi, milledel pole ja ei saagi olla mingit keelelist vastet. Tegelikult on ainult signaalide kogum, mille funktsiooniks on sotsiaalsusest ärgitada välja tähistatavad ja lülitada
Motivatsioonilised jõud kujundatakse põhiliselt lapsepõlvekogemuse ja sotsialiseerumise poolt. semantiline kolmnurk - süsteem, milles on tähistaja (sümbol keeles, sõna), tähistatav (objekti peegeldus teadvuses) ja objekt (keeleväline asi, olend, tegevus, omadus reaalsuses) Semiootika - teadus märkidest ja märgisüsteemidest, tegeleb tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniprotsesside ja -nähtuste uurimisega Simulaakrum Deleuze`i järgi süsteem, kus erinevus seostub erinevusega erinevuse enda kaudu. Baudrillard'i järgi konstrueeritud, simuleeritud maailm - reproduktsioon, mis tekitab algse tegelikkusega sideme kaotanud iseseisva reaalsuse Sinn - lause ,,mõte", märgi tähendus, rajajaks Frege, Gottlob. sisaldub antuse viis Ehatäht, Koidutäht vs Bedeutung Strukturalism lähenemisviis, milles peatähelepanu pööratakse uuritavate objektidestruktuuri seaduspärasustele
Metallurgia: looduse ümberkujundamise tootmine (töödeldi ümber maapõuda). Semiootiline: märkide tootmine. Kui muutused toimivad märgi tasandil, siis järelikult me saame neid usaldada. Baudrillard väidab, et ometigi tahetakse kogu aeg kõnelda universaalsest keelest ja selle kaudu oma tegevust õigustada. Semiootiline mäng. Tegelikult ei ole maailm enam reaalsuse keskne. Baudrillardi sõnul elame me hüperreaalsuses. Simulaakrum: ideaalselt täiuslik koopia, millel ei ole originaali. Originaali ja koopiat ei ole võimalik üksteisest eristada. Eksisteerime selliste reaalsuse mudelite keskel, millelei ole enam allikat pärisreaalsusest. Heaks näiteks on turuloogika. Simulaakrumid mis põhinevad matkimisel. Mimesis ehk jäljendamismehaanika. Näeme utoopia ideed ilmnemas. Näeme, kuidas luuakse inimesesarnane olend. Stseen. Inimese analoog. Produktiivne simulaakrum. Nt mingi tehase loomine. See tehas
psühhoanalüüs Freudi poolt loodud psühhoteraapia koolkond ja teooria; selle kohaselt enamik inimese käitumisest määratud ära psüühikasiseste jõudude poolt seem tähendusüksus; tähenduse väikseim koostisosa semantiline kolmnurk süsteem, milles on tähistaja, tähistatav ja objekt semiootika teadus märkidest ja märgisüsteemidest semiootiline ruut - ühe või teise semantilise kategooria loogilise artikulatsiooni visuaalne representatsioon simulaakrum süsteem, kus erinevus seostub erinevusega erinevuse enda kaudu Sinn lause ,,mõte" sotsioökoloogia sotsioloogia haru, mille aine on inimese, ühiskondlik-poliitiliste süsteemide ja keskkonna eriomased seosed strukturalism - humanitaarteaduste metodoloogia suund, milles uuritakse mingi objekti struktuuri sümboolne kapital - võime saavutada oma tegevusele aktsepteeritus ja legitiimsus suur narratiiv ühiskonnas pikka aega kehtivad süsteemid või teooriad
Metallurgia: looduse ümberkujundamise tootmine (töödeldi ümber maapõuda). Semiootiline: märkide tootmine. Kui muutused toimivad märgi tasandil, siis järelikult me saame neid usaldada. Baudrillard väidab, et ometigi tahetakse kogu aeg kõnelda universaalsest keelest ja selle kaudu oma tegevust õigustada. Semiootiline mäng. Tegelikult ei ole maailm enam reaalsuse keskne. Baudrillardi sõnul elame me hüperreaalsuses. Toimub tõe varjamine. Simulaakrum: ideaalselt täiuslik koopia, millel ei ole originaali. Inimesed elavad reaalsusest loodud koopiate keskel ja käsitlevad neid rohkem reaalsetena kui nad tegelikult on. Originaali ja koopiat ei ole võimalik üksteisest eristada. Eksisteerime selliste reaalsuse mudelite keskel, millel ei ole enam allikat pärisreaalsusest. Heaks näiteks on turuloogika. Simulaakrumid mis põhinevad matkimisel. Mimesis ehk jäljendamismehaanika. Näeme utoopia ideed ilmnemas. Produktiivne simulaakrum
kirjutaks, kuna see ei ole tema ajal elanud naisele lihtsalt võimalik. 22. Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia (pastišš nn ‘surnud stiilide’ imiteerimine). Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum reaalse asja või sündmuse originaalist eristamatu koopia (teisik), asendab ‘pärisreaalsuse’; originaali võimatus; reaalsuse asendumine reaalsuse märkidega, mudelid (koodid, programmeerimiskäsud) asendavad reaalsust; enam informatsiooni, vähem tähendust, lakkamatu informatsioonivoog, pseudotähendused, pseudovalikud. Tarbimisele orienteeritud ühiskond; erinevuse ja sotsiaalse tähenduse loomine tarbimise kaudu; prestiiž. Foucault võimuteooria
(Luce Irigaray / Elaine Showalter / Kate Millett) - ei maini loengus midagi nende kohta Gilles Deleuze (19251995) ja Félix Guattari on kirjutanud mitmeid uurimusi skisoanalüüsi kohta (poststr. foon, psühanal foon), teevad psühhoanaüüsi kriitikat e käivad välja termini skisoanalüüs (kui freuid tüüpi analüüs valib aluseks neuroosi, siis skisoanalüütilise lahenduse alus on psühhoos) Jean Baudrillard hüperreaalsuse mees - simulaakrum (seostub erinevusega erinevuse kaudu; st viitab enesele ning kaob selge seos reaalsuse ning sürreaalsuse vahel. Fredric Jameson - marksistlik teooria alus, postmodernistliku teooria mõjutaja Pierre Bourdieu - sotsioloogia ning Slavoj Zizek (s. 1949) "kultuuriteooria elvis" ning "intellektuaalne popstaar" - ideoloogia kriitika Postkolonialism aluseks 78 aastal ilmunud "Orientalism"; (endised) koloniaalsuhted kultuuri kujundajatena
Kirjanduse tunnusjooned) põhjal läbi töötada. Võite vaadata ka konspekti, mis on küll eelkõige märksõnaline) Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates? Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Milline on diskursuse ja võimu suhe? Mida tähendab F. väide, et võim on 7 suhtevõrgustik? Deleuze’i ja Guattari risoomne (kultuuri) tõlgendusmudel. Millisele tõlgendusmudelile see vastandub
Kas niisugune lähenemine kirjandusele keskendub ainult naistele või huvitub see ka meeste asendist kirjanduses? Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates? Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Milline on diskursuse ja võimu suhe? Mida tähendab F. väide, et võim on suhtevõrgustik? Deleuze’i ja Guattari risoomne (kultuuri) tõlgendusmudel. Millisele tõlgendusmudelile see vastandub? Kas niisugune mudel on omane vaid postmodernistlikule kultuurile
Hüperreaalsus U. Eco “Reis hüperreaalsusse” Baudrillard (1993). Simulaakrumid (representatsioon; koopia) ja simulatsioon (protsess). o Asjade väärtust ei määra enam see, mis nad on, vaid see, millena nad näevad. o Meid ümbritsevad vaid simulaakrumid – märgid, mis viitavad ainult iseendale ja konstrueerivad reaalsust, millele väidavad end osutavat. o Simulaakrum on tähistus protsessi viimanea rengufaas,milles tähistaja viitab vaid iseendale ja eelneb tähistatavale. o Alguses on tähistaja esindanud tähistatavat vahetult. Modernse paljundustehnoloogia levikul: üksühene suhe kadus; “originaal” ja “ehtsus” asendusid simulaakrumitega, mis ise loovad reaaalsust, mida nad justkui väidavad end esitavat.
hooli selle tehnoloogilistest jms aspektidest. Fiske puhul inimesed loovad kultuuri seda tarvitades. Majanduslikku ja kultuurilist sfääri ei saa teineteisele taandada. 22.10.2013 Baudrillard (1929-1987) tuntumaid postmodernismi käsitlejaid. Ta käsitleb teatud ajastu tüüpi. Ühiskonnas pole enam keskne materiaalsete objektide vahetus vaid märkide ja sümbolite vahetus. Suhted on puhtalt märgilised. Enam ei viita märk millelegi reaalsele. Simulaakrum tulnud asendama reaalsust. Tegeleme üha enam märgitasandil. Koopia ilma originaalita. Koopial ja origaalil pole võimalik enam vahet teha. Hüperreaalsus asendab reaalsust. Inimesed loovad mingisuguse reaalsuse mudeli, millel pole viiteid/allikaid reaalsusest. Massimeedia ei vahenda reaalsust, vaid toodab reaalsust. Meedia toimib kommunikatsiooni ekstaasi põhimõttel. Me ei saa tegelikult reaalse maailma kohta teada/informatsiooni. Kui vaatame telekat või oleme facebookis, siis saame
analüüsist (neuroos) seob selle strukturalismiga ja lisab veidi jungiaalse analüüsi (arhetüübid). Lisaks Gilles Deleuze (19251995) ja Félix Guattari on kirjutanud mitmeid uurimusi skisoanalüüsi kohta (poststrukturalismi foon, psühanalüüso foon), teevad psühhoanaüüsi kriitikat e käivad välja termini skisoanalüüso (kui freudi tüüpi analüüs valib aluseks neuroosi, siis skisoanalüütilise lahenduse alus on psühhoos). Näteks Jean Baudrillard - hüperreaalsuse mees - simulaakrum (seostub erinevusega erinevuse kaudu; st viitab enesele ning kaob selge seos reaalsuse ning sürreaalsuse vahel) Autorikeskne kirjanduskäsitlus ilmselt muutub - moodi läheb hing ja spliin, maailmavalu ja psühholoogia. 35. UUSKRIITIKA JA TEKSTIKESKSE VAATENURGA VÕIDULEPÄÄS 20. SAJANDI KIRJANDUSTEADUSES. - WTF? 36. Strukturalismi kujunemine: genfi koolkond, vene formalism ja praha lingvistikaring.
analüüsi (arhetüübid), lisaks Gilles Deleuze (19251995) ja Félix Guattari on kirjutanud mitmeid uurimusi skisoanalüüsi kohta (poststrukturalismi foon, psühanalüüso foon), teevad psühhoanaüüsi kriitikat e käivad välja termini skisoanalüüso (kui freudi tüüpi analüüs valib aluseks neuroosi, siis skisoanalüütilise lahenduse alus on psühhoos), näiteks Jean Baudrillard - hüperreaalsuse mees - simulaakrum (seostub erinevusega erinevuse kaudu; st viitab enesele ning kaob selge seos reaalsuse ning sürreaalsuse vahel) Autorikeskne kirjanduskäsitlus ilmselt muutub - moodi läheb hing ja spliin, maailmavalu ja psühholoogia 35. Uuskriitika ja tekstikeskse vaatenurga võidulepääs 20. sajandi kirjandusteaduses. Tekst ja kriitika ( loobutakse autorikesksusest, tekst ise peab kõnelema ) Sünkroonsus ( lueda teksti siin ja praegu )
*ST vanden õu teooriad Jean Bandrillard (19292007) *postmoderne ühiskond ei tooda enm esemeid vaid informatsiooni *tootmisaspekt, muutus metallilisest (tööstulsik tootmine, Marx) ühiskonnast semiurgiliseks (tootmise laienemine inime fantaasiale, sisemaailmale jne) *tõenarratiivide kadumine *esitatakse meile teatavaid universaalseid lahendusi varjamise teooria *eesmärkide kadumine *varjamine ei ela enam reaalsuses, vaid elame H ÜPERREAALSUSES *simulaakrum originaali ja koopia erinevuse kadumine *hüperreaalsuses ei ole enam selliseid mõisteid nagu originaal ja koopia *luuakse teatavaid reaaluse mudelid, millele tegelikke vasteid pole olemas *inimsed elavad koopiate keskel, nõudmata originaale *inimesed käsitlevad simulatsioone reaalsusest reaalsemini kui olemasolevaid asju *postmoderne meeida ei loo kujutusi sellest, mid on päriselt olemas, konstrueerib reaalsust (massimeedia) representeerima
Nt bürokraatia on näide, kuidas tehnoloogia sekkub inimese ellu. Tehnilist printsiipi rakendatakse inimsuhetes. Et eemaldada juhuslikkust. Tehnoloogia on miski mis teeb midagi öra. Sellisena saame rääkida teadusliku ja tehnilise eliidi võimust. Lääne ühiskonnas saavutati nii võit kolmanda maailma üle. Tänapäeval on progressiideed saanud juurde kahtlaseid jooni. Selle baasil asetati masin ette inimesest – futuristide veendumus. Baudrillard – simulaakrum – masinavärk. Koopia ja originaali seos. Nägi kolmetasandilist simulaakrumit. Esimene faas on see, kus masinavärki kirjeldatud inimese analoogina. Inimesed ehitati oma näo järgi. Teine faas – simulaakrumid on inimese ekvivalendid. Tööprotsessis inimestega võrdsed. Inimestel oli raske masinatega sammu pidada. Vabrkutes töötasid sama hästi. Nad ei olnud inimese sarnased kuid panid inimese surve alla. 1927 valmis film „Metropolis“. Mõtestavad
annaabi.ee 
