Pidusöök Platon Platoni ,,Pidusöök" kirjeldab filosoofide arutlust armastusest. Peale seda kui Agathon on oma kõne pidanud Erosest, tekivad Sokratesel mõned küsimused. Nad jõuavad üksmeelele, et enne kõneldakse Erose olemusest, kes ta on. Seejärel üritatakse kõnelda tema tegudest. Nii hakkabki Sokratest Erose olemust lahti mõtestama esitades Agathonile küsimusi. Agathon pidas oma kõnes Erost kauniks. Sellega pole aga Sokrates päri. Agathon ei soovi enam Sokratesega vaielda ning nõustub Sokratesega. Seejärel annab Sokratest edasi õpetuse armastusest, mida ta kuulis ühelt naiselt, mantineialannalt Diotimalt. Sokrates asub nii õpetlase kui küsija rolli. Sokrates jõuab arusaamale, et kui Eros ei saa kaunis olla, ei pea ta tingimata olema inetu. Eros on midagi vahepealselt. Nii on ka tarku se
Susanna Oja Tartu Ülikool Skandinavistika osakond Eros ja Psyche Erose ja Psyche lugu on räägitud mitut versiooni. Isegi armastus- ja erootikajumala nimi ja päritolu varieeruvad erinevates tekstides. Enamasti jumaldati Erost/Amorit/Cupidot (edaspidi: Eros) koos Aphroditega, keda mõne loo järgi tema emaks peetakse. Kuid oli ka pühapaiku, kus austati ainult Erost, näiteks Thespeias ja Hellespontias. Teda kujutati kuldsete tiibadega alasti poisslapsena, kes hoiab käes vibu ja nooletuppe
1 Kaasuse tekst Daphne üüris ühe oma majadest Erosele kaheks aastaks. Üüri pidi Eros maksma aastas 500 sestertsi. Aasta pärast ostab Felix Daphnelt maja. Kuidas hindaksite järgnevaid olukordi: a) Felix on valmis laskma Erosel majas edasi elada, kui Eros maksab üüri 700 sestertsi. b) Felix lubas Daphnele stipulatsiooniga, et lubab Erosel elada majas üürilepingu lõppemiseni. Tegelikult tõstab ta Erose peatselt majast välja. 2 Kaasuse loomus Üldsõnaliselt on tegemist obligatsiooniõigusliku kaasusega. Kaasuse lahenduses esindame kohtus hagejat Erost. Rooma õiguses on obligatsioon õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teiselt või teistelt isikutelt mingit sammet1 (dare midagi andma, facere midagi tegema, praestare tasuma tekitatud kahjud).2 Obligatsioonide olemus ei seisne mitte selles, et keegi mingi asja või servituudi meie omaks
Eros ja Psyche Eros oli kreeka armastusjumal. Teda kujutati tiivulisena ja sageli ka vibu ja nooltega. Psyche oli kreeka mütoloogias Erose abikaaasa. Inimesed pidasid surelik Psychet ilusamaks kui jumalanna Aphroditet. Viimasele see ei meeldinud ja ta käskis oma pojal Erosel tabada noolega Psyche südant. Kui teistele tõid need nooled armastust, siis Psychele pidid need tooma ainult kannatusi. Ta pidi saama ära vaevatud ja alandatud ning abikaasaks halvima mehe. Eros läkski emalt saadud ülesannet täitma, kuid rabatuna neiu ilust jättis käsu täitmata. Selle asemel juhtis ta Psyche salaja oma
Pidusöök ( 199c 212a) Platon 200-204 Platon on kujutanud oma raamatus Pidusöök erinevaid vestlusi/ kõnesid. Vestlus käib Sokratese ja Aghathoni vahel. Vestluse teemaks on Erose tähendus. Eros on eelkõige armastus kellegi vastu ja tema armastuse objektiks osutub too, millest/kellest enim puudust tuntakse. Ta ihaldab seda, kes on armastuse objektiks. Sokratese arvamuse kohaselt armastatakse seda, mis pole inimesele kättesaadav ja mida tal ei ole. Eros saab valitseda vaid kaunite vahel, inetute vastu ei tunta armastust, sellest järeldub, et Eros ei ole kaunis, sest ta ihaldab seda, millest ta ise puudust tunneb. Järelikult pole Eros ka
Kreeka jumalad Aphrodite Vanakreeka armastus-, ilu-, ja viljakusejumalanna. Sümboliteks tuvi ja mürt. Aphrodite vastandiks Roomas on Venus. Ares Sõjajumal Ares Zeusi ja Hera poeg. Aphrodite abikaasa ja Erose isa. Sümboliteks on kiiver ja kilp. Hera Kronose ja Rhea tütar. Abielujumalanna ja abielunaiste kaitsja. Zeusi naine. Sümboliks on paabulind, mis sümboliseerib ilu ja surematust. Zeus Olümpose valitseja, piksejumal. Sümbolid on välgunool, kotkas, härg ja tamm. Zeusi kujutatakse tavaliselt kindlas poosis, kas seistes (välgunoolega) või istudes (valitsussauaga). Kronose ja Rhea viimane laps. Poseido n Merejumal, sümboliks kolmhark. Kronose ja Rhea poeg.
ning kolmandiku koos Aphroditega. Aphrodite, Eros ja Pan Aphroditet peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks. Tagamaks seda, et Trooja kuningas Priamose poeg Paris nimetaks tema kõige kauneimaks jumalannaks, lubas Aphrodite talle maailma kõige ilusama naise armastuse. Õnnetul kombel osutus selleks naiseks Sparta kuninga Menelaose naine Helena Ares on vanakreeka sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg. Aphrodite abikaasa ja Erose isa. Tema sümboliks on kiiver ja kilp.Ta oli hirmus tegelane, kes tundis konfliktist mõnu, nautis verevalamist ja rõõmustas enda põhjustatud hävingu üle. Metsik ja isemeelne,käitua ta harva väärikalt ja ei mõelnud oma tegude õigustatusele,või tagajärgedele. Poeet Homeros nimetab teda "hulkade tapjaks" ja "linnad hukkajaks". Iliases haavab teda
Tunnused Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Tema sümbolid olid sepahaamer, alasi ja tangid, ehkki vahel kujutati teda ka kirvega. Hephaistos oli lahke, rahuarmastav ja töökas tulejumal. Jumalate kujutamine töökana oli Kreekas haruldane. Tema valmistatud oli palju imeasju jumalatele ja kuningatele: Hermese tiivuline kiiver ja sandaalid, Athena rinnakaitse, Aphrodite vöö, Agamemnoni valitsussau, Heliose kaarik, Erose vibu ja nooled, Achilleuse turvis jne. Legendid Zeus andis Aphrodite Hephaistosele naiseks, et teised jumalad ilujumalanna pärast tülli ei läheks. Aphrodite pettis Hephaistost mitme jumala ja surelikuga, sealhulgas sõjajumal Hephaistose venna Aresega. Kõikenägev päikesejumal Helios rääkis Aresest ja Aphroditest Hephaistosele ning too valmistas lõksu. Kui Ares ja Aphrodite voodis olid, vangistas ta nad metallvõrku ning viis Olympose mäele, et neid teiste jumalate ees häbistada
Antiikjumalad ja nende kujutamine kunstis Ares/Mars Sõjajumal Tauri Johanson 10c. Tallinna Ühisgümnaasium Arese lugu Ares oli vanakreeka kultuuris sõjajumal, peajumal Zeusi ja tolle naise Hera poeg. Armastusjumalanna Aphroditega tegi ta armastusjumala Erose. Arese sümbolid on raisakotkas, oda, kiiver ja kilp. Nimed eri perioodidel VanaKreeka perioodil: Ares vägivalla õhutaja, tormakas ja kirglik armastaja, hoolimatu sõber. Vana Rooma perioodil: Mars kummardati erinevalt tema kreeka vastest aresest rohkem kui ühtki teist rooma jumalat. Arese kujutamine Kuna Arest ei rahva seas ei austatud ,pigem kardeti ja vihati ,ei kujunenud välja ka tema kultust
· Julge, vooruslik ja uhke · Tunnused: vibu, nooled, jahikoer Demeter (Ceres) · Põllunduse jumalanna · Lahke, nukrameelne, laup pärjatud kuldsete viljapeadega · Hoolitses, et maa vilju kannaks · Armastas inimesi ning õpetas neid maad harima · Kujutati viljapeadega Aphrodite (Venus) · Sündis merre kukkunud Uranuse tükist ja merevahust · Hephaistose abikaase · Armastus- ja ilujumalanna · Sünnitas Erose, kelle nooled tekitasid armastust · Kujutati poja Erosega, peegli ja lilledega Poseidon (Neptunus) · Zeusi vend · Mere ja kõikide veekogude, maapõu ja tormide jumal · Tunnuseks oli kolmhark · Väga äkiline · kõvasüdameline Hades (Pluto) · Zeusi vend · Allmaailma ja surnute jumal · Oma abikaasa Persephone'i röövis ta maa pealt · Tunnuseks granaatõun Hermes (Mercurius) · Zeusi ja Maia poeg
merevahust Küprose saare lähedal( Aphros tähendab kreeka keeles vahtu) ja oli väga ilus. Tema sümboliteks olid tuvi, mürt ja teised viljakad ning ilusad loomad, just see viitabki sellele et tal oli võim looduse üle. Tihti olenes temast ka, lisaks Poseidonile, milline on ilm merel kuna tal oli väike võim ka mere üle. Ta oli vastupandamatu, isegi kõige targemad alistusid tema võludele, sest ta oli võrgutaja ja naeris väga magusasti. Oma poja Erose nooltega oli Aphrodite võimeline muutma kirglikuks nii surelikud kui ka jumalad. Tema abiliste hulka kuulus noor pulmajumal Hymenaios. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Trooja sõda Sõda sai alguse kuningas Peleuse ja Thetise pulmades. Nad olid kutsunud pidustustele peaaegu kõik jumalad, jätsid aga kutsumata Erise, tülijumalanna. Eris vihastas ning tuli
Sissejuhatus Aphrodite on vanakreeka mütoloogias armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna. Isegi kõige targemad alistusid tema võludele. Oma poja Erose nooltega oli Aphrodite võimeline muutma kirglikuks nii surelikud kui ka jumalad. Tema abiliste hulka kuulus noor pulmajumal Hymenaios. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi veel mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Päritolu Aphroditel on kaks sünnilugu, kuid mõlemal juhul on ta Zeusi tütar. Homerose järgi on ta ema Dione.
valvaks.Phrixos jäi kuninga juurde, võttis ühe tema tütardest naiseks. Keegi ei suutnud kuldvillakut varastada peale Iasoni. Eros ja Psyche: Kuningal oli 3 tütart, kõige vanem oli ilus, keskmine veel ilusam ja noorem oli kirjeldamatult ilus(Psyche). Inimesed tulid kaugelt tema ilu imetlema. Arvati, et ta on uus jumal ning talle hakati ohvreid tooma ning Aphrodite unustati. Aphrodite sai kurjaks ning kutsus oma venna Erose, et too aitaks tal printsessi karistada. Eros tõusis lendu, tal olid nooled, mis olid inimsilmale nähtamatud ning need tekitasid armastuse igas inimeses, keda tabasid. Armastus tõi kas rõõmu või kurbust. Aphrodite tahtis, et Erose nool tooks talle kurbust ja halva mehe. Siis ei austaks teda enam keegi ja ohvreid toodakse taas talle. Eros kuulas ning asus teele, aga ei suutnud seda teha, kuna Psyche oli nii ilus. Kuningas aimas, et
Okeanos titaan, Okeanose jõe valitseja Tethys titaan Iapetos titaan Apollon valgusejumal, tõejumal Artemis Apolloni kaksikõde, kütt, neitsiliku nooruse kaitsja Prometheus inimsoo päästja Atlas taevavõlvi õlgadel kandja Hermes Zeusi käskjalg, kõige nutikam jumal, kaupmeeste kaitsja, taevaheerold Aphrodite - Venus armastuse- ja ilujumalanna sündinud merevahust või Zeusi ja Dione tütar Hephaistose abikaasa Erose ema Veel kreeka jumalusi Eros armastusjumal Iris vikerkaarejumalanna, jumalate käskjalg Dionysos (Bachos) veinijumal Paan Hermese poeg, lamba- ja kitsekarjuste jumal Aiolos tuulte kuningas, elas maa peal Nike võidujumalanna Themis seadusejumalanna Justitia - õiglusejumalanna Üheksa muusat Zeusi ja Mnemosyne (Mälu) tütred olid Apolloni, tõejumala saatjad. Kleio ajaloo muusa Urania astronoomia muusa Melpomene tragöödia muusa
Preestrid ei moodustanud omaette seisust. Nende ülesanne oli usutalituste läbiviimine. tempel jumalatega suhtlemise paik Athena Minerva; täiskasvanuna ja täies relvastuses kargas välja Zeusi peast algselt lahingujumalanna käsitöö ja põlluharijate ning linnade kaitsja ratsutamiskunsti rajaja kutsuti neitsiks - Parthenoseks Aphrodite Venus; armastuse- ja ilujumalanna sündinud merevahust või Zeusi ja Dione tütar Hephaistose abikaasa Erose ema Aphrodite - armastuse ja ilujumalanna Apollon - valgusejumal, tõejumal Artemis - Apolloni kaksikõde, kütt, neitsiliku nooruse kaitsja Prometheus - inimsoo päästja Atlas - taevavõlvi õlgadel kandja Hermes - Zeusi käskjalg, kõige nutikam jumal, kaupmeeste kaitsja, taevaheerold Bacchus veinijumal Väiksemad kreeka jumalad Eros - armastusjumal Iris - vikerkaarejumalanna, jumalate käskjalg Dionysos (Bachos) - veinijumal Paan - Hermese poeg, lamba- ja kitsekarjuste jumal
Adonis omaette, kolmandiku koos Persephonega ning kolmandiku koos Aphroditega. Aphrodite järeltulijad: Eros Aeneas Harmonia Priapos Hermaphroditos Aphrodite ja kunst Antiikajast on säilinud Aphroditet kujutavaid skulptuure, vaasimaale ning tema kujutisi peeglitel, peeglite käepidemetel ja muudel esemetel. Sageli kujutatakse teda end korrastamas või ratsutamas luige, härja või mõne muu looma seljas. Samuti kujutatakse teda sageli koos Erose, Arese või Parisega. Arhailisel ja klassikalisel ajastul kujutati teda noore rõivastatud naisena, hiljem muutus üldiseks tema kujutamine alasti. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Y Neljas tase ³ Viies tase See maal näitab kuidas Paris vaatab jumalannat alasti, koos kahe jumalannaga, kes seisavad lähedal.
tuvi ja mürt.Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega.Aphroditet peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks. Apollon oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend.Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad. Ares on sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg. Aphrodite abikaasa ja Erose isa. Sümboliks on kiiver ja kilp. Tema vasteks on Mars. Artemis on jahijumalanna. Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Sündis Deelosel. Sümbolid on vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Roomlased samastasid teda oma Dianaga.Artemist peetakse sageli amatsoonide jumalannaks.Artemise auks oli Ephesosesse ehitatud tempel, mida peetakse üheks vanaaja seitsmest maailmaimeks.
Pealeselle on ka teada ,et Zeus sekkus meeste ja naiste ellu .Ning tal endal oli tohutu seksuaaliha ,sellega kaasnes palju petmist .Ja sellele omakorda järgnes rohkelt lapsi .Teadaolevalt on Zeusil 25 last. Aphrodite sündis merre kukkunud Uranuse tükist ja merevahust .Temast kasvas armastuse ilu ja viljakusejumal. Arvatavasti on Aphrodite idamaise päritoluga ja ta tuli Kreekasse mere tagant ja asus elama Olümpose mäele .Aphrodite abiellus Hephaistosega ja nad said poja Erose .Aphrodite oli sammuti palju armukesi nagu Zeusil ,ning nad olid ka omavahel armukesed . Poseidon oli Kronose ja Rhea poeg kes sündis Olümposel . Ning temast sai merejumal .Ta oli ka üks kolmest peajumalast koos Zeusi ja Hadesega.Pealeselle kutsuti teda ka hobuste jumalaks . Tema elukohaks said Kreeka meresügavused. Tööriistaks oli kolmhark , millega ta sai tekitada maavärinaid , veeuputusi ja torme. Hera oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi õde .Ta kasvas üles hesperiidide maal
ALLMAAILM Valitsejad Ülesehitus Valvurid / teenindajad Asukoht Surnute riiki valitses Ho m erose järgi on allil m hämar, varjuline Väravat valvab Kerberos, Tartaros ja Erebos üks kaheteistkümnest paik , varjude riik. Seal pole midagi kol m e pea ja draakonisabaga on mõnede müütide suurest olü mplasest, reaalset. Vai mude eksistents kui üldse koer, kes laseb sisse kõik järgi allilma osad;
Pidusöök Tekst räägib Agathoni ja Sokratese vahelisest dialoogist. Agathon on just lõpetanud Erose kirjeldamise ning Sokrates hakkab tooma näiteid selle kohta, et ihaldatakse seda, mis puudub ja ei ihaldata seda, millest puudust ei tunta. Kui inimesel on midagi juba olemas, siis ta sellest puudust ei tunne. Kui ta aga ihaldab seda, mis tal juba olemas on, loodab ta sisuliselt olemasoleva säilumisele. Sokratesel õnnestub lõpuks Agathoni veenda selles, et ta jutus ei peitu täit tõde. Kui Eros vajab ilu, hea aga on ilus, siis tal on ka head vaja
Hermes ('piirikivide hunnik') oli rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid, heeroldikepp. Hermes oli Zeusi ja nümf Maia poeg. Hermes sündis koopas Kyllene mäel. Hestia- ta oli Hera õde. Ta oli kodu ja kustumatu kolde jumal ja Kronose tütar. Ares on sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg. Aphrodite abikaasa ja Erose isa. Sümboliks on kiiver ja kilp. Apollon - oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad.
Teisel juhul oli tunne täiesti teistsugune. Ma tundsin, et vajan inimese lähedust ning ei saa temast eemal olla. Pidin koguaeg telefoni kaasas kandma, sest teadsin, et ta varsti helistab, isegi arvutist ei saanud eemal olla. Varasematest aegadest olen kogenud selliseid armastuse stiile nagu: Eros, Storge, Pragma ja natuke ka Agape. Nendest stiilidest mul eelistusi pole, kuna kõik on omapärased stiilid ning igaühes neis on midagi, mis iseloomustab mind. Kõige kauem on suhe toiminud Erose stiilis, mis kestab siiamaani. See on minu jaoks kõige imelisem tunne, mis üldse olla saab. Tavaliselt mõtlen Pragma peale alles siis, kui tunnen inimest küllaltki hästi. Et suhe püsima jääks, peaksid mõlemad osapooled, nii mees kui ka naine, vaeva nägema. Minu puhul on nii, et kui meessoost isik midagi väga tahab, siis tuleb tal selleks natuke vaeva näha, kuid siiamaani on see väga kasulik olnud meie suhtele. Enamasti on meessoost isik see, kes panustab väga palju, näiteks
sümboliseerivale Kosmosele. Kaosest sündis Maa Gaia ja Allmaailm Tartaros. Olümpose jumalad Zeus- peajumal, jumalate ja inimeste isa, käsutas piksenooli Hera- Zeusi õde, 3 abikaasa, veisesilmne, kaitseb abielu, Rhea tütar Gaia- maajumalanna, kõigi elusolendite sünnitaja ja toitja ema Athena- tark linnade kaitsja, sündis Zeusi peast Themis- Zeusi 2 naine, seadusejumalanna, naiste võim matriarhaadi ajal Aphrodite- armastusjumalanna, merevahust sündinud, Zeusi ja Dione tütar, Erose ema Hades- surnuteriik, allmaailma ennast tähistas Hermes- jumalate käskjalg, sidepidaja elavate ja surnute riigi vahel, kõige nutikam jumal Apollon- valgusjumal, ennustamisjumal, Zeusi ja Leto poeg Artemis- neitsilik jahi- ja loodusejumalanna, Apolloni kaksikõde Poseidon- mere- ja veekogudejumal, Zeusi vend Müüt erinevate inimpõlvede kohta Prometheus kinkis inimestele tule, kuid see õnne ei toonud. Zeus hävitas nad, saates maa
APHRODITE NIMI- Aphrodite ladina keeles Venus MILLE JUMAL- Ilu ja armastuse jumalanna SÜND- Sündis merevahust Küprose saare lähedal. Kord lõiganud titaan Kronos sirbiga ära oma isa Uranose suguti ning visanud selle merre, kus see jäi valge vahu sisse ulpima. Vahust kasvas Aphrodite, kes uhuti lõpuks kaldale Paphose lähedal Küprose saarel. Teise versiooni järgi sündis ta lainetest, mille järgi ta kannab lisanime Anadyomene LAPSED- Erose, Aenease, Harmonia, Priapot ja Hermaphroditost (viimase isa on Hermes). ISELOOMUOMADUSED- Kaval võrgutaja, vastupandamatu ( röövis aru isegi tarkade peast), truudusetu, hindas armastust üle kõige, sekkus teiste armuasjadesse, kuid ei saanud enda omadegagi hakkama KEDA KAITSEB- Kaitseb tingimusteta armastust SÜMBOLID- Eriti viljakad või ilusad loomad nt tuvi ja ilusad lilled nt roos, mis viitavad tema võimule looduse üle. MÜÜT-
hävingut ja kannatusi toova sõja jumal. Rahuaega ja inimkonna õitsengut ta ei kannatanud. Aresel oli oma kaaskond arvukates lahingutes. Võimsa sõjajumala kõrval seisid tema pojad Phobos ja Deimos ja tema õde Eris ,kellega seondub tuntud lugu tüliõunast ,mis sai ka kuulsusrikka Trooja sõja ajendiks.. Arese sümboliteks olid raisakotkas ,kilp ja kiiver. Arest on erinevates allikates nimetatud nii Aphrodite armukeseks kui abikaasaks kui ka Erose isaks. Athena Athena sündis raseda Metise allaneelanud Zeusi peast: pärast seda, kui Hephaistos oli peavalu kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud, astus Athena sealt välja täies relvastuses (kiiver, oda, kilp, aigis). ja ta oli Zeusi kõige armastatum tütar. . Zeus usaldas tema kätte ainsana oma hirmuäratava egiidi ja hävitava relva ehk piksenoole. Ta hoidis ühiskonnas alati õiglust. Tegu oli nii tarkuse-, kaunite kunstide, tööosavuse- kui ka rahujumalannaga
Jumalanna Athena meelehärmiks heitis ta ühte isegi gorgo Medusaga. Medusa maharaiutud peast hüppas välja tiivuline hobune Pegasos, kellest sai Poseidoni lemmikuid. Merejumala kultus oli kreeklaste seas laialt levinud, kuigi sadamalinnal Ateenal ei olnud temaga just kõige paremad suhted. Et ateenlased valisid oma linna kaitsejumalaks Athena, ujutas Poseidon maa veega üle, kuni Zeus osapooled lepitas. Ares on vanakreeka mütoloogias sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg. Aphrodite abikaasa ja Erose isa. Sümboliks on raisakotkas, oda kiiver ja kilp. Hades on vanakreeka mütoloogias nii allilma ehk surnute kuningriigi kui ka selle valitseja ehk surnute jumala nimi. Sõna hades päritolu ja tähendus on üheselt määratlemata, enamasti antakse selle vasteks "nähtamatu". Algselt kasutati sõna nominatiivis ainult jumala tähenduses ja genitiivi vorm haidou märkis jumal Hadese elupaika. Hiljem võeti ka nominatiiv kasutusele allilma tähenduses. Kerberos oli Hadese kolmepealine koer.
kuulsamad olid Olümpose ja Samose templid. Hestia (Vesta) oli kodu ja kustumatu kolde jumalanna. Kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Elamu, maja jumalanna. Hestiat peeti ka riigikolde jumalannaks: iga polise prütaneionis ("prütanis" esimees, valitseja; prütaneion kogukonnahoone, kus hoiti riiklikku koldetuld) oli temale pühendatud kolle, kust võtsid kaasa tule kodumaalt lahkuvad kolonistid. Ares (Mars) oli sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg, Aphrodite abikaasa ja Erose isa. Sümboliks on kiiver ja kilp. Oli julge, kuid taltsutamatu ja väikese aruga. 1 Athena oli Vana-Kreekas tarkusejumalanna ja hoidis ühiskonnas alati õiglust. Ta oli ka muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride valvurina. Iseäranis oli ta seotud Ateenaga - linn on temale pühendatud ning tema selle kaitsejumalanna. Teda illustreerivatel kujutistel
Zeusi kavala tembu tõttu jäi ikkagi rasedaks.Jumalanna sai Kallisto peale pahaseks ning muutis ta karuks ning hiljem jahile minnes tabas teda noolega.Zeusil hakkas nümfist kahju ning ta muundas ta tähtkujuks,mida tänapäeval Suureks Vankriks kutsutakse. Ares Ares oli Hera ja Zeusi poeg.Ta oli sõjajumal ning tema sümboliteks olid kiiver ja kilp.Ares oli ilujumalanna Aphrosite abikaasa ning Erose isa. Dionysos Dionysos oli Teeba kuninga tütre Semele ja Zeusi poeg.Dionysos avastas veine tegemise ning oli ka veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal.Kuna tema ema suri enne tema ilmale tulekut päästis Zeus oma sündimata poja oma reie külge õmmeldes.Seejärel usaldas Zeus imiku Hermese kätte,kes viis lapse Nysa mäele,kus Dionysose kasvatusega tegelesid nümfid.Suureks kasvades D
troonile vend Diktys. Poseidon - merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. Kord palunud Kreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kuid kuningas ei teinud seda. Poseidon solvus ja pani Minose naise härjasse armuma. Sellest armastusest sündis härja peaga olend Minotaurus, kelle tappis Ateena kangelane Theseus. Psyche - Erose abikaaasa. Kena printsess. Inimesed hakkasid hoopis teda Aphrodite asemel kummardama. Aphrodite läks selle peale raevu ja saatis poja Erose talle halba tegema. Kuid selle asemel nad hoopis armusid üksteisesse. Pygmalion naistevihkajast kujur . Mees, kes armus enda tehtud skulptuuri. Saatürid - olendid, kellele enamasti omistatakse mehe ülakeha ja sokujalad ning sarved ning tohutu nõrkus nümfide vastu. Elasid metsikus looduses. Tuntuim saatür oli Paan.
Mari – kõike unustava ema kujund. Hääletu armastuse, kõikevõitva kohusetunde kehastus. Kannab endaga süü- ja patukoormat. Kannatab vaikides. Maret ja Liisi – meeste ülemvõimule vastu astuvad naised. Maret on abielus Sassi võrdväärne partner, lihtne naine. Eelmine naiste põlvkond elas mehe valitsemise all. Ramilda-Miralda ja Karin – tabamatu naiselik veetlus. Mõlemad on ohvrinõudjad armastuses, aga samal ajal ka ise ohvrid. Surmava Erose motiiv. Tiina – kannab romaanis sootuks erilist rolli. Ta seisaks nagu väljaspool „Tõe ja õiguse” tegelaste süsteemi, tõstes kõik realismi mõõtmetest kõrgemale. Pühendab end jäägitult Indrekule. Tiina külvab segadust. Ta tahab ainult head, temas pole vähimatki kurjust, ometi sünnitab tema isetu käitumine ja püüd kõigile meeldida konflikte ja intriige. Tiina tahab olla aus, ent tõde häbenedes valetab ja vassib aina rohkem
(et ta on noor ja jahiretkel). Õed olid kadedad, et kõige nooremal on kõik olemas ja tulid peatselt uuesti (nüüd ütles P, et ta mees on vana ja läks kaubitsema) 7. Õed said aru, et P pole kunagi oma meest näinud ja valetasid talle, et ta on abielus draakoniga, käskisid ta mehe tappa. (Peidad õlilambi voodi alla ja peida voodisse terav nuga, siis tapa ta) 8. P. nägi, et ta abikaasa on Eros. Õlilambist langenud õlitilk langes Erose õlale ja põletas teda+sai palaviku. 9. Aphrodite tahtis teda karistada, kuid ainult siis, kui ta kukub tema antud ülesanded läbi. Psyche lahendas kõik kolm ülesannet, teda aitas loodus (kõrs, kivitorn, kotkas) sest neil oli tüdrukust kahju. 10. Kui P. allilmast karbiga tagasi tuli, eiras ta kivitorni käsku seda karpi mitte avada, seal sees oli ravisalvi asemel allilma surmauni. 11. Eros leidis ta ja pühkis surmaune maha. Tüdruk ärkas taas ellu. 12
elas Parnassose koopas. Pärast kajlumao tapmist rajas Apollon sinna oma pühamu. Artemis on vanakreeka mütoloogias jahijumalanna. Sündis Deelosel. Loomade valitsejanna seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Roomlased samastasid teda oma Dianaga. Artemise auks oli Ephesosesse ehitatud tempel, mida peetakse ühels vanaaja seitsmeks maailmaimeks. Ares: Vanakreeka mütoloogias sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg. Aphrodite abikaasa ja Erose isa. Tema vasteks vanarooma mütoloogias on Mars. Dionysos: Veini- ja taimekasvujumal. Tema siis avastas veini tegemise. Dionysos isa oli Zeus kes rasestas Semele, kuid Zeusi naise Hera tõttu suri Hera enne sünnitust. Zeus päästis Dionysose, õmmeldes sündimata poja raseduse ajaks oma reie sisse. Dionysos rändas allilma ja pääsitsi sealt oma ema, kellest sai Olümpose jumalanna. Dionysos rändas mööda maailma ja karsitas neid, kes teda ei kummardanud.
Kirjanduseelne periood hõlmab suulist loomingut, kreeka folkloori-müüdid, muinasjutud, loitsud, vanasõnad, mõistatused. Lauludega pöörduti jumalate poole. Laule esitati enamasti kooris. 4.Jumalad *Zeus-peajumal, kelle sümboliks olid välgunooled *Hera-kõige vägevam jumalanna, Zeusi õde ja abikaasa.Sümbol oli biodeem. *Apollon- kaunite kunstide jumal *Pallas Athena-tark jumalanna, sümbol oli öökull õlal *Aphrodite-armastuse jumalanna ja Erose ema. Sümboliseeris ilu *Hestia-kodukolde jumalanna *Ares.sõjajumal, sümboliseeris metsikut jõudu *Artemis- jahi jumalanna, neitsilik *Poseidon- merede valitseja, Zeusi vend. Sümbol oli kolmhark *Hades-allmaailma valitseja *Dionysos-veini ja viljakuse jumal , sümbol oli viinamarja kobar. *Hephaistos-sepatöö jumal, sümbol oli alasi *Demeter-vilja ema, looduse jumalanna. Sümbol viljapeadest pärg 5.Homeros ja eeposed
Esiteks leiavad nad, et Eros pole ei jumal ega inimene, vaid midagi vahepealset, „võimas daimon“ (213). Eros on jumalate ja inimeste vahendaja, kes omandab lausa kosmoloogilise tähtsuse: „et ta asub keskel, täidab ta nende vahel asuva ruumi, nii et universumi ühendab seesmine side“ (213)[4]. Tänu sellistele daimonitele-vahendajatele ongi võimalik ennustamine (manteia)[5]. Diotima räägib uue müüdi Erose sünni kohta. Tema isa on jumal Poros[6] ja ema on Vaesus (Penia). Sellest ka Erose kahetine loomus. Ühest küljest on ta vaene, mühaklik ja kodutu, teisalt aga taotleb ta aina ilusat ja head, on mehine, uljas ja reibas, taibukas ja taidurlik. Ta pole „ei surelik ega surematu, vaid võib ühel ja samal päeval õitsele puhkeda ning elada … kuid samas ka surra ja vastavalt oma isa loomusele taas ellu ärgata“ (214). Eros on
Hephaistos Sepatöö,vulkaanilise tegevuse ja tulejumal. Zeusi poeg ja Aphrodite abikaasa. Teiste ilusate surematute seas on Hephaistos ainuke inetu ja lombakas. Ta oli lahke, rahuarmastav ja töökas tulejumal jumalate kujutamine töötavana oli Kreekas haruldane. Ta valmistas suure osa jumalatele ja ka legendaarsetele kuningatele kuulunud imeasjadest: Hermese tiivulise kiivri ja sandaalid, Athena rinnakaitse aigise, Aphrodite vöö, Agamemnoni valitsussaua, Heliose kaariku, Pelopsi õla, Erose vibu ja nooled, Achilleuse turvise jne. Samuti valmistas ta metallist automaate, sepistas kõik Olümpose troonid ning kingi, mille jumalad inimetele saatsid: naise nimega Pandora ja tema laeka. Töös abistasid teda ükssilmsed kükloobid. Hephaistose sümbolid on sepahaamer, alasi ja tangid, ehkki vahel kujutati teda ka kirvega. Kirvega lõi Hephaistos müüdi järgi lõhki Zeusi kolju,et jumalanna Athena saaks sündida. Kasutatud materjalid: 1
targaks saada. Nõmedad ka ei ihalda tarkust, sest inimene on endaga täiesti rahul, kuigi ta ei ole ei tark ega ilus. Tal ei ole enese arvates midagi puudu ja seega ta ei ihaldagi seda, millest ta puudust ei tunne. Tarkust otsivad need, kes on tarkade ja nõmedate vahepeal, nende hulka kuulub ka Eros. Tarkus on üks kõige kaunimatest hüvedest. Eros on armastus kauni vastu, nii et Eros peab olema paratamatult filosoof, filosoofi koht on keskel, targa ja nõmeda vahel. Põhjuseks on Erose päritolu ta on pärit targast ja andekast isast ning nõmedast ja andetust emast. Eros on armastaja. Eros ihaldab tarkust ja ilu, kuna need on hüved. Saades neid hüvesid saab Eros õnnelikuks. Platoni toodud argumendid on veenvad. Kuna Eros on sureliku ja jumala poeg, siis ta jääb nende kahe tasandi vahele, ehk ta on deemon. Eros ei ole tark, aga ta ei ole ka nõme oma päritolu tõttu. Tarkuse ja rumaluse vahel on midagi keskmist. Eros ongi see keskmine. Ta
Tema ejakulatsioon langes maale, mis rasestas Gaiat. Hebe, samuti Zeusi ja Hera tütar oli nooruse jumalanna ning samuti ka jumalate ja jumalannade veinikallaja seni, kuni ta abiellus Heraklesega, nende järglane oli Ganymedes. Ares, tuntud kui sõjajumal oli samuti üks Zeusi ja Hera lastest. Kuid vanakreeka mütoloogias teatakse teda pigem verejanulisuse jumalana. Ta on samuti väga tähtis Olümpose tegelena teoses ''Ilias''. Ares oli Aphrodite abikaasa ning Erose isa. Tema tunnusmärkideks on kilp ja kiiver. Eris, tuntud kui tülijumalanna oli saadud samuti Zeusi ja Hera vahekorrast. Eris on maailmas tuntud oma kuulsa ''tüliõuna'' pärast, millest on juttu ''Iliases'', nimelt Thetise ja Peleuse pulmadele oli kutsutud kõik jumalad ja jumalannad v.a Eris. Seetõttu otsustas ta kätte maksta ning vikas rahva sekka õuna, millel oli kirjas ''Kõige ilusamale''. Keegi ei teadnud, kellele oli
Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Kareva on välja andnud mitmeid luulekogusid ja –raamatuid. Samuti ka tõlkeraamatuid. Ta on tõlkinud luulet, esseid ja näidendeid, koostanud mitmeid antoloogiaid, kirjutanud esseid ja artikleid, saatesõnu raamatutele ning näitustele, tekste teatri- ja muusikateostele. Minu analüüsitud luuletused pärinevad tema valikkogust „Armuaeg“. 1991. aastal ilmunud „Armuaega“ on Andres Ehin võrrelnud Erose ja Thanatose kooslusega. „Iseäranis suurt huvi pakuvad luuletajale inimolukorrad, kus armu- ja surmataju langevad sedavõrd ühte, et neid pole võimalik käsitleda eraldi,“ kirjutab Ehin ja möönab, et „küllap on D. Kareva arvates hingeliselt täiuslik ainuüksi niisugune inimene, kes on taoliseks tajumiseks võimeline“. Veel osutab Ehin ühele joonele, mis näib läbivat kogu Kareva luulet – niisuguse täiusliku hetke
Hephaistos oli Zeusi ja Hera poeg, Arese vend ja Aphrodite abikaasa.Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Hephaistos oli lahke rahuarmastav tulejumal.Hephaistos valmistas suure osa jumalatele ja ka legendaarsetele kuningatele kuulunud imeasjadest: Hermese tiivulise kiivri ja sandaalid, Athena rinnakaitse Aegise, Aphrodite vöö, Agamemnoni valitsussaua, Heliose kaariku, Pelopsi õla, Erose vibu ja nooled jne. Samuti ehitas ta metallist automaate, sepistas kõik Olümpose troonid ning kingi, mille jumalad inimestele saatsid: naise nimega Pandora ja tema laeka.Ühe müüdiversiooni järgi varastas Prometheus inimestele tule Hephaistose ääsilt. Seepärast sepistas Hephaistos ka Prometheuse ahelad, mida ei suutnud purustada keegi peale Heraklese. Mütoloogia on täis müüte ja lugusid sellest taevalikust perekonnast. Neid kujutati
Freudi põhiidee on see, et kultuur pidurdab inimese instinktide järgi elamist, kultuur takistab käituda nii, nagu instinktid käsivad. Freud ei ütle, et see on vale, leiab, et kultuur on sublimeeritud tungide energia; koorem, mis kuulub inimeseks olemise juurde. Marcuse vaidleb: Freud ütleb, nagu oleks vastuolu instinktide ja kultuuri vahel. Marcuse vaidleb, ütleb, et ajalugu ei ole mitte instinktide rõhumise ajalugu, vaid klassivõitluse ajalugu. Konflikt on võõrandunud töö ja Erose vahel. Võõrandumise mõiste – lähtub Marxist. Marx kirjutab töö võõrandumsisest – kahtles Hegeli teesis, et igasugune materiaalne elu on paratamatult võõrandunud, sellega ei nõustu ja leiab, et mitte alati ei pea materiaalne elu olema võõrandunud. Marx: võõrandumine tekib, sest inimese tegevus ei maksa olla kooskõlas inimese loomusega. Inimese loomus on olla töötegija. Kui inimene saab teha täisväärtuslikku
Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Hephaistos oli lahke, rahuarmastav ja töökas tulejumal - jumalate kujutamine töötavana oli Kreekas haruldane. 2 TÄHTSAMAD TEOD Hephaistos valmistas suure osa jumalatele ja ka legendaarsetele kuningatele kuulunud imeasjadest: Hermese tiivulise kiivri ja sandaalid, Athena rinnakaitse aigise, Aphrodite vöö, Agamemnoni valitsussaua, Heliose kaariku, Pelopsi õla, Erose vibu ja nooled, Achilleuse turvise jne. Samuti ehitas ta metallist automaate, sepistas kõik Olümpose troonid ning kingi, mille jumalad inimestele saatsid: naise nimega Pandora ja tema laeka. Töös abistasid teda ükssilmsed kükloobid. 3 HEPHAISTOSE VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS Vulcanus oli vanarooma mütoloogias tule ja sepistamise jumal, samastatud vanakreeka mütoloogia Hephaistosega ning etruski mütoloogia Sethlansiga. Tema teine nimi on Mulciber.
Kooli nimi eesnimi perenimi SEKSUAALSUS Referaat Juhendaja: eesnimi perenimi Linn 2008 Sissejuhatus: Mis on see, mis teeb ühe inimese teise jaoks vastapandamatuks? Seksuaalsus, see on see, mille kaudu tunnetatakse ning väljendatakse iseennast, kui kindlasoolist isikut. Mõned usuvad, et ilustandardit ei ole olemas. Ilu mõiste on iga inimese jaoks erinev, see muutub pidevalt, sageli koos ajaga. Sellest hoolimata leiavad mõned uurijad, et teaduslikult lähenedes on mitu teooriat, mis selgitavad, milline on ideaalne partner. Seksuaalsus hõlmab unistusi, soove, vajadusi, ihasid ja nende täitmiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja võimed. Seksuaalsusega seonduvad ka erisugused tähendused, kujutlused ja seksuaalkäitumine ehk seksuaalsuse väljendamine (verbaalne ja mitteverbaalne seksuaalne kommunikatsioon, k.a. puudutused, suudlused ja teised lõdvestavad või energiseerivad seksuaalsed ...
Lee kuus armastusstiili: Eros- seotus, füüsiline meeldimine ja eneseavastamine ning rahulolu oma lähedase suhte üle. Peetakse oluliseks välist veetlust, seksuaalsust, seda armastuse stiili iseloomustavad kirglikus ja emotsionaalsed läbielamised. Storge- meenutab kõrvalevaatajaile pigem sõprussuhteid. Storgiline armastaja ühendab teise inimese valimisel sõpruse ja armastuse, ta eelistab aeglaselt arenevat kiindumust, mis aitab luua pikaajalist suhet. Agape- on Erose ja Storge kombinatsiooon. Armastuses nähakse kohustust teha head ja hoolitseda teise eest. Need inimesed märgivad, et armastavad oma partnerit, on suhtega üldiselt rahul ja oma partnerile truud. Omakasupüüdmatus ja kohusetunne jumaldatud inimese vastu on selle stiili põhitunnused. Ludus- on kui mänglev, kõikelubav stiil. Luduse esindaja silmis kujutab armastus endast mängu ja tähendab paljusid partnereid ja vaheldust.
Peagi järgnes ka esikkogu "Päevapildid". [1] ,,Päevapiltide" puhul märkas kriitika nooruslikku ilu ning võlu, kuid räägiti ka generatsioonile omasest stiilist. 1980. Aastatel ilmunud tekstid toovad järk-järgult esile uusi tahke, mis kaugendavad tekste mistahes laadis põlvkondlikkusest. See loomingu tuumosa on ilmunud kogudes ,,Ööpildid", ,,Puudutus", ,,Salateadvus" ning ,,Vari ja viiv". 1991. aastal ilmunud luulekkogu ,,Armuaeg" on Andres Ehin võrrelnud Erose ja Thantose kooslusega. ,,Iseäranis suurt huvi pakuvad luuletajale inimolukorrad, kus armu- ja surmataju langevad sedavõrd ühte, et neid pole võimalik käsitleda eraldi," kirjutab Ehin. Veel osutab Ehin ühele joonele, mis näib läbivat kogu Kareva luulet niisuguse täiusliku hetke saavutamise püüet, ,,mis koondades mineviku, oleviku ja tuleviku, lakkab olemast hetk". Ott Raun lisab sellele Kareva «Maailma asemel» (1992) arvustuses: «Ilmselt on õigus neil, et armastus
Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri pärijatelt Mükeene kultuuris, kus teda tunti Maaraputaja nime all. Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud Hera oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna. Tema oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Ta oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi naine. Samas ka Zeusi, Demeteri, Hadese, Hestia ja Poseidoni õde. Ares on vanakreeka mütoloogias sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg. Aphrodite abikaasa ja Erose isa. Sümboliks on raisakotkas, oda kiiver ja kilp. Athena oli Vana-Kreekas tarkusejumalanna ja hoidis ühiskonnas alati õiglust. Ta oli ka muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride valvurina. Iseäranis oli ta seotud Ateenaga - linn on temale pühendatud ning tema selle kaitsejumalanna. Teda illustreerivatel kujutistel kannab ta tavaliselt aigist (rinnakilpi) ja harjaga kiivrit. Lisaks kõigele oli ta veel kudumise jumalanna, õpetades seda kunsti esimesele naisele - Pandorale
Artemis on ka sünnitusjumalanna ning hoolitseb väikeste laste eest. Dionysos Veinijumal Dionysos ei ole Olümposel domineeriv isiksus. Ta on Zeusi ja Teeba printsessi Semele poeg. Hera on Dionysose peale armukade ning andis poisi Hermesele, kes pidi ta viima nümfide juurde kaugesse Nyssasse. Teistest jumalustest erines Dionysos selle poolest, et tal oli oma saatjaskond, mis koosnes loomadest, deemonitest , pooljumalatest ja lihtsatest austajatest. Eros Armastusejumala Erose ema on Aphrodite, isa pole selge, kuid müütide kohaselt on selleks kas Hermes või Ares. Erost kujutatakse tavaliselt tiibade ja lüüraga, tema nimi tähendab igatsust, eeskätt seksuaalset. 8 Allmaailm Hades ja tema kaaskond Pärast võitlust Kronosega jagasid tema pojad maailma kaheks. Hades sai endale allilma ehk kõik, mis on Gaia, maa sügavuses. Algselt oli Hades isikunimi, hiljem sai sellest kohanimi
jaoks oma parima andmine ning teise õpetamine. Sellist suhet peeti ülimaks. Tol ajal arutleti palju asjade olemuse üle. Ei mõistnud, mis tolku nad saavad sellest jumalate ülistamisest. Anne ja Maria tõlgendasid natuke tolleaegset tagapõhja lahti, just seda meestevahelise armastuse värki. 14. Üks kõne Erosele Platoni ,,Pidusöögist" Valisin Agathoni kõne, sest tema ülistas just Erost, mitte neid inimesi, kellele on saanud hüveks õnn ja hüved Erose kaudu. 1. Eros on kõige noorem ja kõige õrnem jumal, lisaks veel nõtke kehaga. Kui ta niisugune ei oleks, vaid jäik, poleks ta võimeline igale poole sisse hiilima ning igasse hinge algul salaja sisse pugema ja pärast seal niisama vargsi väljuma. 2. Eros ei tee ülekohut jumalale ja inimesele ega kannata ka ise mõne jumala või inimese poolt tehtava ülekohtu all vägivald teda ei puuduta, sest kõik kuulavad teda vabatahtlikult. 3
sotsiobioloogiline vaatenurk. Armastuse teooriad: John Lee (armastuse värvide teooria): eros, ludus, agape, storge, mania, pragma. Igale konkreetsele armastuse tüübile on omased teatud jooned ja käitumuslikud tendentsid. Nt. maniat seloomustab kaaslase kahtlustamine, kontrollimine; storgele iseloomulik see, et armastajate vahel on sügav sõrprus - "ei märganud, millal meie sõprusest armastus sai", ludusele omane flirtimine ja mitmete partnerite olemasolu, erose korral oluline füüsiline välimus, erootika, agapele altruistlik käitumine. Altruistlik käitumine abistamine vastutasu ootamata. Abi andmine (pole alati altruistlik, kuna võidakse ka vastuteenet oodata). Kaldutakse abistama lähedasi (pereliikmed, sõbrad), neid, kes meeldivad, sarnasteid, süütuid ohvreid, kes on abi ära "teeninud". Normatiivsed ja kultuurilised faktorid abi andmisel ja sekkumisel. Empaatia-altruismi mudel, võrdsuse mudel (vastastikune abistamine),
sotsiobioloogiline vaatenurk. Armastuse teooriad: John Lee (armastuse värvide teooria): eros, ludus, agape, storge, mania, pragma. Igale konkreetsele armastuse tüübile on omased teatud jooned ja käitumuslikud tendentsid. Nt. maniat seloomustab kaaslase kahtlustamine, kontrollimine; storgele iseloomulik see, et armastajate vahel on sügav sõrprus - “ei märganud, millal meie sõprusest armastus sai”, ludusele omane flirtimine ja mitmete partnerite olemasolu, erose korral oluline füüsiline välimus, erootika, agapele altruistlik käitumine. Altruistlik käitumine –abistamine vastutasu ootamata. Abi andmine (pole alati altruistlik, kuna võidakse ka vastuteenet oodata). Kaldutakse abistama lähedasi (pereliikmed, sõbrad), neid, kes meeldivad, sarnasteid, süütuid ohvreid, kes on abi ära "teeninud". Normatiivsed ja kultuurilised faktorid abi andmisel ja sekkumisel. Empaatia-altruismi mudel, võrdsuse mudel (vastastikune abistamine),
Kohustuslikud Vana-Kreeka müüdid ja märksõnad: 48. Maailma loomine, kuni valitsejaks saab Zeus - Kaos loob jumalanna Maa,hirmsa Tartarose, musta Öö ja särava Päeva. Jumalanna Maa sünnitas armastusjumalanna, Taeava, Mäed ja Mered. Taevas oli suurim jumal , Uranos. Uranos võttis naiseks Maa ning neil sündis palju lapsi, sealhulgas 12 titaani. Üks neist oli ahne Kronos. Kord sai Uranos laste peale pahaseks ja viskas nad Tarantarose juurde maa alla. Ema aitas Kronose välja ning ta hiilis oma isa juurde ja haavas ta. Uranos pani Kronosele needuse ,et tema lapsed talle sama teeksid. Seega hakkas Kronos enda ja Rhea lapsi alla neelama. Rhea aga ükskord andis lapse asemel kivi ja ellu jäi Zeus.Zeus kasvas üles metsas ,kus teda isa eest peideti.Zeus kasvas ja sai teada mida ta isa tegi.Ta taipas ,et peab isa troonilt heitma.Ta kohtas teel Okeanost,kes teda aitas- ta andis ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
