Analüüsib tehisintellekti arengut ja ksautusi tänapäevases maailmas. Alates ajast, kui loodi esimesed arvutid ja robotid on inimesed fantaseerinud täieliku tehisintellekti loomisest. Sama palju on ka spekuleeritud erinevate tsenaariumite üle, kus arvutid saavutavad iseseisvalt või inimese abil täieliku teadvuse ja autonoomsuse, ning otsustavad maailma vallutada. Kui tõenäoline on aga selline tsenaarium ja kas tehisintellekti arendus võib maailmale tuua rohkem kahju kui kasu?
docstxt/135088415339.txt
(Ibid, 1273) Dretske huvi tehisintellekti küsimuse vastu lähtub huvist selgitada välja, kas on võimalik selliste intelligentsete masinate konstrueerimine just sõna intelligents minimaalses tähenduses. Teda huvitab, kas masinatel on üldse mingisugust vaimset vanust ehk läbi võrdluse rahaga: oluline pole kui jõukad nad on, vaid kas see, mis neil on, ikka on tõepoolest raha. Seega jõuab Dretske järeldusele, et küsimust, kas tehisintellekt on võimalik, tuleb tegelikult vaadelda kui küsimust, kas me suudame luua tehissüsteeme, mille käitumist, vähemalt osaliseltki, tuleb mõista nende poolt mõeldava kaudu. (Ibid, 1273-1274) 4 INTELLEKT: TEGEVUSE VALITSEMINE MÕTTE POOLT Dretske jõuab edasi arutledes järeldusele, et kui öelda, et intellekt nõuab tegevuse valitsemist mõtte poolt, siis see on sama, mis öelda, et mõttest ainuüksi ei piisa. Ehk
MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Tarkvara arenduse eriala Kemo Oolep IT-2-P-E-TAR REAALAJASÜSTEEMID Ainetöö Juhendaja: Kalev Avi Tartu 2010 SISUKORD Reaalajasüsteemid SISSEJUHATUS Reaalajasüsteemid on maailmas laialdaselt kasutatavad süsteemid, mis teevad elu mugavamaks, ohutumaks ja lihtsamaks. Nende olulisus algab väga pisikestest kontrolleritest, mis mõõdavad pidevalt vee temperatuuri ning lõpetades suurte süsteemidega lennukite juhtimises. Reaalajasüsteeme kasutatakse ka robotites ja tehisintellektides, kus süsteem annab endale ise käsklusi ning ei ole kasutajaliidesega juhtiv. Tänapäevased suured kaubalaevad ja naftatankerid on täis süsteeme, mis juhivad laeva si...
seisukohalt. Tegu on vajaliku võimega, mille abil elusolend täidab mitmeid eluks vajalike toiminguid. Ka pealtnäha lihtsad loomad kasutavad eelnimetatud oskust näiteks mesilased suudavad väliselt eristada erinevaid taimi. Kui teadus oleks võimeline täielikult mõistma elusorganismi äratundmise oskust, looks selline avastus tee uutele tehnikaimedele, millest siiamaani on juttu olnud ainult ulmekirjanduses. Hetkel on tehisintellekt täpisülesannetes tõhusam kui inimene. Masin suudab kontrollida etteantud mõõte täpsemini ning pikemalt kui elusolend. Enamus tegevused maailmas sõltuvad vähemal või rohkemal määral keskkonna muutustest ning teistest segavatest faktoritest, mille kõigiga tehissüsteem ei suuda toime tulla ning jääb inimesele alla. INIMNÄO ÄRATUNDMINE Viimaste aastate jooksul on terrorism maailma hirmutanud rohkem kui kunagi varem.
esitada kahendsüsteemis 2. töö juhtimiseks tuleb kasutada arvuti mälus säilitatavat programmi Arvutite põlvkonnad 0. põlvkond 1642 - 1945 mehhaanilised arvutid 1. põlvkond 1945 - 1955 Elektroonlampidega arvutid 2. põlvkond 1955 - 1965 Transistoritega arvutid 3. põlvkond 1965 - 1980 Integraallülitustega e. mikroskeemidega arvutid 4. põlvkond 1980 - ... Mikroprotsessorite ja mikrokiipidega arvutid 5. põlvkond ... - ... Valguselemendid, bioloogilised arvutid, tehisintellekt · Esimene sülearvuti- Osborne 1 · Loodi 1981. aasta - Osborne Computer Corporation firma poolt
hoolimata eriteaduste nagu bioloogia neuroloogia ja teadvuseteaduse saavutustest, kas teistel isikutel on vaim ja kuidas me seda teame? Essees arutlen vaimu olemasolu tõese teadmise 4 võimalikkusest teiste isikute eelkõige inimeste suhtes. Essee esimesel poolel arutlen paljunemise ja intellekti vahelist seost ja teisel poolel antud idee nelja, mitte täielikul määral õigustatud, võimalikku vastuargumenti: 1) analoogilisus, 2)teised bioloogilised entideedid (sh tulnukad), 3)tehisintellekt ja 4) p-zombid ehk filosoofilised zombid. 1 Inglise keelest : ,,Body and mind, like man and wife, do not always agree to die together." Charles Caleb Colton, URL = http://www.quotegarden.com/mind.html 2 Lowe, J. E (2008): Sissejuhatus vaimufilosoofiasse, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 3 Eksperimentaal filosoofia on filosoofiline suund, millega alustati filosoofias umbes 2000. aasta alguses. Experimental philosophy, URL = http://en.wikipedia.org/wiki/Experimen tal_philosophy 4
teooriga, kus keskkonnatingimustest tingituna, kohaneb organism ennast ümbritsevaga. Kuid täis potentsiaali saavutamiseks ei pea kasutama geenitehnoloogiat. Sama tulemus on võimalik saada, kasutades masinaid. Tänapäeva masinateadus keskendub suuresti tehisintellekti loomisele. See tähendab targa masina valmistamist. Eelmisel aastal ehitati Singapuri ülikoolis sotsiaalselt intelligente robot, kes suudab inimestega diskusioone pidada. Tehisintellekt on arenenum versioon inimesest, kuna see läheneb igale probleemile loogikaga. See suudab näha seoseid ning mustreid, teha järeldusi ja neist õppida. Kuigi inimesel on olemas need samad omadused, ei suuda meie aju nii palju andmeid korraga analüüsida. Seega on masinatel eelis loogikat nõudvate ülesannete lahendamisel. See-eest on inimestel üks omadus, mida teadlased on üritanud juba aastakümneid masinale anda: see on intuitiivsus. Kui diskursiivne mõtlemine on võimalik arvutile
1985 "Purpurtoonid" (The Color Purple) 1987 "Päikese impeerium" (Empire of the Sun) 1989 "Indiana Jones ja viimane ristiretk" (Indiana Jones and the Last Crusade) 1989 "Igavesti" (Always) 1991 "Kapten Konkskäsi" (Hook) 1993 "Jurassic Park" 1993 "Schindleri nimekiri" (Schindler's List) esimene parima lavastaja auhind 1997 "Jurassic Park II: Kadunud maailm" (The Lost World: Jurassic Park) 1997 "Amistad" 1998 "Reamees Ryani päästmine" (Saving Private Ryan) 2001 "A.I. Tehisintellekt" (Artificial Intelligence: AI) 2002 "Minority Report kolmas otsus" (Minority Report) 2002 "Püüa kinni, kui suudad" (Catch Me If You Can) 2004 "Terminal" (The Terminal) 2005 "Maailmade sõda" (War of the Worlds) 2005 "München" (Munich) Kasutatud allikad http://www.funtrivia.com/en/Celebrities/SpielbergSteven14300.html http://en.wikipedia.org/wiki/Steven_Spielberg http://www.imdb.com/name/nm0000229/bio
turvakaameratest inimeste liikumist suures plaanis. Automatiseerimine – automaatseks muutma 10. Esimesena kaovad ära mõttetud, motoorsed, mõtlemist mitte vajavad ametid. motoorsed tööd – kerged tööd kus mõtlemist palju ei ole 11. AI (tehisintellekti) kättesaadavuse tekkimisel tõenäoliselt veel hulk ameteid, kuid neid on veel raske ennustada, kuna päris tehisintellektini ei ole veel siiamaani keegi jõudnud. Tehisintellekt – tehismõistus 12. Soovime reisijatele pakkuda head ja tõrgeteta internetiühendust ning selle nimel oleme teinud täiendavaid investeeringuid – sisuliselt oleme välja vahetanud peaaegu kõik wifi seadmed,” vahendas Elron tänases pressiteates turundus- ja kommunikatsioonijuhti Mariis Adambergi. Investeering – raha kandmine uuendusse 13. "Rio Tinto tunneb uhkust, et oleme maailma kaevandustööstuse kontekstis liidrid
numbrite 1 ja 0 abil) 2. töö juhtimiseks tuleb kasutada arvuti mälus säilitatavat programmi Arvutite põlvkonnad · 0. põlvkond 1642 -1945 mehhaanilised arvutid · 1. põlvkond 1945 -1955 Elektroonlampidega arvutid · 2. põlvkond 1955 -1965 Transistoritega arvutid · 3. põlvkond 1965 -1980 Integraallülitustega e. mikroskeemidega arvutid · 4. põlvkond 1980 -... Mikroprotsessorite ja mikrokiipidega arvutid · 5. põlvkond ... -... Valguselemendid, bioloogilised arvutid, tehisintellekt Esimene sülearvuti oli Osborne 1 · Loodi 1981. aastal Osborne Computer Corporation firma poolt · Ekraan 5" (52 tähemärki reas) Kasutas 110 V toidet, võimalik kasutada ka pataresid Eesti ühinemine internetiga · Eestisse jõudis Internet esmakordselt 1990. aastal, kui seati sisse UUCP tehnoloogial põhinev modemside Küberneetika Instituudi Tallinnas ja Soome UNIXIkasutajate (FUUG) arvutite vahel. Sai vahetada elektronposti, mille
turvalisus, enese-teostus jne.“ (1989) PÕHILISED IKT-GA SEOTUD EETIKA TEEMAD/VALDKONNAD Privaatsus Turvalisus (eelkõige andmeturve) Arvutikuritegevus ja –terrorism Identiteet (sh anonüümsus, psedonüümdi) Intellektuaalne omand Arvutid töökohal (tööandja kontroll) Globaalne informatsioonieetika (piirideülene kaubandus ja suhtlus, seadused) Tehisintellekt Digital divide Internet ning põhiõigused ja -vabadused Teadmiste jätkusuutlik areng jne Finatsjuhtimise eetika. Eetilised lähtekohad: Kompetentsus; Seaduskuulekus Konfidentsiaalsus; Ausus; Objektiivsus - kohustus olla õiglane, aus ja vaba huvide konfliktist ohud: ümbrikupalk maksupettused, Muud skeemid Raamatupidamise põhinõuded: 4 põhinõuet on: • Usaldusväärsus
dekodeerib. Iga zhest viitab sellele, mida asi tegelikult tähendab. Müüt on lihtsalt tegelikkuse esitamine allegoorilises vormis. Müüdi väljastaja taotlus on siin siiras. J.F.Lyotard ``Postmodernistlik olukord``. - Metanarratiivide hulgas on reduktsionismi ja teleoloogilisi mõisted nagu näiteks valgustusajastu ja marksism . Tehnoloogilise arenguga valdkondades nagu side , meedia ja infotehnoloogia on need muutnud talumatuteks. Tehisintellekt ja masintõlge näitavad keelelist ja sümboolset üleminekut postindustriaalses majanduses ja sellega seotud postmodernistlikus kultuuris, mis oli tõusnud 1950 lõpus pärast Lääne-Euroopa rekonstrueerimist. Tulemuseks on paljusust keele-mängeudes (termin, mille leiutas Ludwig Wittgenstein [5] ), ilma üldise struktuurita. Modern science thus destroys its own metanarrative. Kaasaegne teadus seega hävitab oma metanarratiive. Puudus idee , kuidas tõlgendada asju. J
Näiteks: pommi-robotid, tehisintellektuaalne tarkvara meteoroloogias jne. Virtuaalreaalsuse ilmingud on tänapäeval kõikjal meie ümber: meelelahutuses, haridusvaldkonnas, teaduses, ja ka meditsiinis. See keskkond luuakse riist- ja tarkvara komplekti abil. Näiteks: militaarkoolitamine, kirurgide koolitamine, astronoomilised keskkonnad. Tehisintellekt on masinate intelligentsus ja informaatika haru, mis üritab seda luua. Tehisintellekti harud: · Loogiline tehisintellekt. · Otsing. · Mustrite avastamine. · Teadmiste esitus. · Järeldamine. · Terve mõistuse teadmised ja arutlemine. · Kogemusest õppimine. · Plaanimine. (Tehisintellekt 2011) Virtuaalreaalsus on riistvaralisi ja tarkvaralisi vahendeid kasutades loodud simuleeritud keskkond. Mõne rakenduse kasutajaliides võimaldab programmidega paremat
Nendeks võivad olla peale andmevahetuse veel salvestamine, arhiveerimine ja töötlemine. 28. Nimetada tuntumad andmekaevandamise algoritmid. Segmenteerimine; klasteranalüüs; otsustuspuud; närvivõrgud; regressioon analüüs 29. Mis on Turingi test? Turing test: TIS- masin, mis vastab küsimustele nii, et pole võimalik vahet teha kas vastab inimene või masin. Masin võib teha kõike, ka lollitada inimest. 30. Nimetada tehisintellekti osad. Loogiline tehisintellekt; otsing; mustrite avastamine; teadmiste esitus; järeldamine; terve mõistuse teadmised ja arutlemine; kogemusest õppimine, planeerimine 31. Kus võiks kasutada närvivõrke. Aktsiahindade ennustamine; lõhna7värvi tuvastamine; käekirja lugemine; vigase toodangu diagnoos 32. Milliseid omadusi peab rahuldama hea andmebaas *peab toetama firmale oluliste valdkondade tööd *peab kindlustama kõigi nende sujuva koostöö *peab koosnema omavahel hästi ühilduvatest osadest
: a. polünoomide jagatis b. kõrgemat järku polünoom c. polünoomide korrutis 8 FMS eelised : a. vähenevad kulutused vahetule tööjõule b. vähenevad kulutused tootmise planeerimisele ja juhtimisele c. vähenevad kulutused järelevalvele d. tõuseb individuaalne tootlikkus e. vähenevad kulutused instrumendimajandusele 9 Milles seisneb Turing'i test? : a. Osalevad mees, naine, operaator ja tehisintellekt b. Osalejad on erinevates ruumides ning ühendatud arvutiga c. Operaatori ülesandeks on esitada küsimusi ning saadud vastuste põhjal määrata, kumbas ruumis on mees, kumbas naine d. Operaatori ülesandeks on esitada küsimusi ning saadud vastuste põhjal määrata, kumbas ruumis on mees, kumbas naine e. Mehel on lubatud valetada f. Naisel on lubatud valetada g. Operaatoril on lubatud valetada
Infotehnoloogia ja andmesidevõrgud võimaldavad ületada rahvusriigi piire ja siirduda globaalsesse ruumi. Informaatika Informaatika on teaduse ning tehnika haru, mis käsitleb peamiselt info struktuuri, hankimist, töötlemist ja esitamist. Arvutiteadus Arvutiteadus e. informaatika kujutab endast arvutipõhise infotöötlusega tegelevat teadust ja tehnika haru, mis tegeleb riistvara kui tarkvaraga. Informaatika hulka kuulub palju erinevaid distsipliine, seal hulgas tehisintellekt ja tarkvaratehnika. Infokommunikatsioonitehnoloogia Enam levinud kommunikatsiooni vahendid on arvutid, sest seal on mitmeid erinevaid programme, mida saab kasutada lihtsaks ja kiireks suhtluseks, ning see on ka kõige odavam, sest et enamus arvuti programmide eest ei nõuta lisatasu, ning seetõttu on see üks kõige kasulikkematest vahenditest. Selleks, et kasutada arvutit kommunikatsiooni vahendina, on vaja Interneti. Arvuti on ka üks viimasel ajal levinumaid
on silmitsi suurema varieerumisega (palju rohkem erinevaid situatsioone ja teemasid); omab vähem aega; õpib tavaliselt "ebaloomulikus" olukorras ja omab harva "ema" Arvuti ja keel: Keeletehnoloogia: õigekirja- ja grammatikakontrollijad (spellerid), skänneriprogrammid, teksti ettelugejad (ja vastupidi (näit pimedatele)), automaatrefereerijad jms Arvuti keeleteadlasele abiks: keeleressursid: korpused, sõnastikud (tesaurused). Arvuti keelt mõistma: tehisintellekt 13. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogiline ja sõnajärje tüpoloogia). · Tüpoloogiline liigitus on liigitamine sõna muutuste järgi. · Morfoloogiline tüpoloogia: · isoleeriv sõnad ei muutu, pole käände- ega pöördelõppe, nt. vietnami (toonikeel); üks isoleeriv keel on inglise keel on the table (table ei muutu) · aglutineeriv sõna lõppudes ja algustes palju liiteid, nt. türgi; sõna tüvi jääb
Seetõttu hakati küberneetika arusaamade juurdudes informatsiooni nägema kõikjal. Esimestel oma ajaloo kümnenditel mõjutas küberneetika veel ajalooliste süsteemide uuringuid, kognitiivteadust, lingvistikat ja robotiteooriaid. Terminit "küberneetika" kasutatakse kaasajal väga üldises mõttes arvutiteaduses, aga küberneetika kui eraldi distsipliin on järkjärgult taganenud ning tema uurimissuunad on sulanud teiste valdkondade raamistikku robotiteooriad, tehisintellekt. 19471948.a avaldas C.E. Shannon 2 artiklit, mis kandsid pealkirja "Matemaatiline sideteooria" (ka "Side matemaatiline teoori "). Seal pakkus ta välja matemaatilise kommunikatsiooniteooria, mida hiljem hakati nimetama infoteooriaks. Need tööd on tähtsad kommunikatsiooni uurimisel, kuna avasid uued võimalused matemaatiliseks lähenemiseks. Uurimustes andis C.E.Shannon infohulga mõiste tõenäosuslikstatistilise
Tunnetusprotsessid (Lisaks: Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo lk. 82 193) Suund, mis vaadeldava käitumise uurimise asemel suunas tähelepanu tunnetusprotsessidele (aisting, taju, mälu, tähelepanu, kujutlus, mõtlemine, fantaasia). Kognitiivse psühholoogia kui iseseisva suuna teke on mõjutatud olnud nt. biheiviorismi kriisist, kommunikatsiooniteooriatest, ambitsioonist luua tehisintellekt, uutest suundadest lingvistikas (N.Chomsky), füsioloogiliste kallakuga töödest (neurofüsioloogia ja psühholoogia). Olulised nimed kogntiivse suuna tekkeloos: H. von Helmholtz (1821-1894) alateadlike järelduste kontseptsioon F. Donders (1818-1889) psüühiliste protsesside järgnevus ja aegade mõõtmine (eksperimentaalne tõestus); mentaalne kronomeetria; lihtne ja valikreaktsiooniaeg W.Wundt mentaalne kronomeetria Psüühika struktuuri uurimine (W.Wundt, E. Titchener) W
Referaat 2009 Inimese arendamine tehnoloogiat kasutades SISSEJUHATUS Kunagi süüdistas kirik nõidasid ühes ja teises. Telepaatias ehk siis mobiiltelefonides ja internetis; needmises ehk siis püsside omamises; ravitsemises ehk siis meditsiinis; teisitimõtlemises ehk siis loogikas. Tänapäeval on selge, et seda kõike on vaja. Miks meile tehisintellekt inimese intellekti piiramatute võimaluste juures? Millal küll suunatakse sama palju ressurssi, et kasutada loodussõbralikku tehnoloogiat? Milleks meile virtuaalreaalsuse unistused, kui on teada, et inimesel on suur kontroll oma unenägude üle? Aga äkki... Haapsalu Kolledz 3 Referaat 2009 Inimese arendamine tehnoloogiat kasutades 1
,,Inimese pähe mahub palju, ka tehnokraatlik mõtlemine, kuid mõistmine ja tarkus on kusagil kõrgemal. Seepärast toimub praegu tehnikaülikoolide humaniseerumine, ka meie rauakool peab andma oma lõpetajaile midagi enamat kui kutseoskuse". Mikkal, V. Tehnokraatiast meis ja meie ümber.- Insenerikultuur 1, Tallinn, 1992.,lk.81- 84. Referaate · Infotehnoloogia areng ja kõlbeline vastutus. · Geenitehnoloogia ja eetika. · Tehnika progress ja mittetaastuvad loodusvarad. · Tehisintellekt. · Arvutikasutuse sotsiaalsed ja eetilised probleemid. 21 · Tehnokraatia ja humanism. INSENERIAMETI DEFINITSIOON Professionaalse inseneri tegevus on iga projekteeriv, planeeriv, kavandatav, hindav, nõuandev, aruandlik või millegi eelneva juhitav, järelvalvav ning korraldav tegevus,
potentsiaaliga klienti arendada ja meelitada. EDUKAS MAAILMAS: Kui kaks -kolm aastat tagasi oli see nimi meile täiesti võõras, siis nüüd on Spotify äpp iga muusikasõbra nutitelefonis. Brändi edu aluseks on teistsugune lähenemine klienditeenindusele. Näiteks: lisaks võimalusele valida kategooriast lugusid, võimaldas bränd kasutajatel valida meeleolu alusel. See funktsioon aitas kasutajatel saada täpseid laule, tugevdades veelgi sidet kaubamärgiga. Seejärel paigutatakse tehisintellekt ettevaatlikult kasutaja harjumuste põhjal esitusloendi koostamiseks. Nad läksid digitaalseks oma kaubamärgi reklaamimise, reklaamimise ja turundamise kaudu. MITTEEDUKAS MAAILMAS: Clairol (jogurtišampoon) - toote vale disain. Eksperdid märkisid, et Yogurt Touch šampooni müük kukkus 1979. aastal läbi, sest keegi ei tahtnud jogurtiga juukseid pesta (klientide eelistused on sellest ajast muutunud). Mõned isegi kasutasid šampooni nagu jogurt, st jõid
Tunnetusprotsessid (Lisaks: Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo lk. 82 193) Suund, mis vaadeldava käitumise uurimise asemel suunas tähelepanu tunnetusprotsessidele (aisting, taju, mälu, tähelepanu, kujutlus, mõtlemine, fantaasia). Kognitiivse psühholoogia kui iseseisva suuna teke on mõjutatud olnud nt. biheiviorismi kriisist, kommunikatsiooniteooriatest, ambitsioonist luua tehisintellekt, uutest suundadest lingvistikas (N.Chomsky), füsioloogiliste kallakuga töödest (neurofüsioloogia ja psühholoogia). Olulised nimed kogntiivse suuna tekkeloos: H. von Helmholtz (1821-1894) alateadlike järelduste kontseptsioon F. Donders (1818-1889) psüühiliste protsesside järgnevus ja aegade mõõtmine (eksperimentaalne tõestus); mentaalne kronomeetria; lihtne ja valikreaktsiooniaeg W.Wundt mentaalne kronomeetria Psüühika struktuuri uurimine (W.Wundt, E. Titchener) W
Alfa-beeta kärpimine on oma nime saanud kahelt parameetrilt, mis seavad piirid puuharudes esinevatele väärtustele. Alpha–beta pruning – käikude arvu vähendamine, mis alati leiab optimaalse võimaluse, ilma et seis läheks kehvemaks. Masinõppimine on teadusvaldkond, mille eesmärk on välja töötada empiiriliste andmete põhjal otsuseid ja ennustusi tegevaid algoritme Õppimise koolkonnad Statistika, Neurovõrgud IBM Watson on tehisintellekt, mis on võimeline vastama inimkeeles esitatud küsimustele. Nimetatud IBM juhi Watsoni järgi. IBM Watson - 2011 võidab Jeopardy mälumängu Wolfram Alpha – otsingusüsteem, mis arvutab vastused küsimustele ise välja sisseehitatud andmete põhjal, mitte ei otsi neid suurtest andmebaasidest, nagu teeb Google ja teised tänapäevased otsingumootorid.
kirjutas Williams palju eepilist muusikat suurtele ja eepilistele filmidele: ,,Superman" (1978), ,,Indiana Jones kadunud laeka jälil" (1981). Suur läbikukkumine esines aga filmiga ,,Südamelöögid" (1981), mis sai kriitikutelt hävitavaid hinnanguid. (John Williams Biography...: 2013) Väga hästi tuntud filmid, milles kõlab Williamsi loodud muusika on ,,E.T. - sõber kaugelt" (1982), ,,Juuraajastu park" (1994), ,,Schindleri nimekiri" (1995), ,,Reamees Ryani päästmine" (1999), ,,A.I. - tehisintellekt" (2002), ,,Harry Potter ja tarkade kivi" (2003) jpt. (John Williams...: 2006) 1.3.3. Howard Leslie Shore (1946) Howard Leslie Shore sündis 18. oktoobril Torontos Ontarios Kanadas. Shore on tänapäeva üks austatumaid ja hinnatumaid heliloojaid ja dirigente. Shore sai oma ametliku hariduse Berklee Muusikakoolist. Aastatel 1969 - 1972 oli ta rokkbändis Lighthouse altsaksofonimängija. Ta oli üks naljasaate Saturday Night Live loojaid ja oli selle muusikaline juht aastatel 1975 - 1980
Palju väikseid narratiive. Tõde on konstrueeritud sotsiaalse tegelikkuse kaudu. Ntks Metoo muutumine, kui sotsiaalne tegelikkus muutub siis muutub ka narratiiv. keelemäng, ntks sõna koondamine kasutus, väljendite valik Wittgenstein keelemängu teooria Teemad Filosoofia tarkuse armastus, tänapäeval pigem üldised küsimused 1. Õiguse üldised küsimused 2. Ühiskondlik areng ja filosoofia küsimused ajateljel, murrang, heaolu vabadus ja väärtus filosoofias, komplekssuse tehisintellekt 3. inimõigused 4. Õiguspositivisim ja normativism, loomuõigus, Nürnbergi trial 5. Utilitarism Mill, eriosa 6. liberalism reformierakond, pensionitesüsteem, ravimite katsetused, aborditeema 7. sotsiaalne õiglus, 82% rikkusest kuulub 1% ühiskonnast, keda peab üleval pidama, pagulased, Kant 8. formalism ja realism kohtumenetluses, tõde 9. Legitimeeritus on aktsepteeritavus; tõe ja õigus aktsepteeritavaks muutmine modernses aspektis
· Paberkoopia · Teise arvutisse logimine (konfidentsiaalsus?) · Logikirjete omavaheline sidumine krüptograafiliste meetoditega (räsiahelad) => ajatemplid · Üle võrgu logimine koos auditeeritava krüptograafilise sidumisega IDS (intrusion detection system) masina tasemel · Failide õiguste, kontrollsummade, muutmise aegade kontroll Probleem andmebaasi uuendamisega ja hoidmisega · Logide jälgimine Mustrite sobitamine Toimingud (teavitamine, blokeeringud, ...) Tehisintellekt ja heuristikad · Antiviirus · Levinumate rootkittide avastamine · Peidetud protsesside avastamine · Käivitatavate programmide signeerimine ja signatuuride kontroll · Näiteid: Tripwire, LIDS, AIDE IDS võrgu tasemel · Võrgus on seade, mis kuulab teistega toimuvat · Arhiveerib, analüüsib, saadab mujale edasi · Edasi saatmisel on konfidentsiaalsus oluline · Uute aktiivsete seadmete avastamine · Etherneti pealtkuulamine hub riistvaraline harund (tap)
filosoofilistele teooriatele. Isikusamasuse probleem – mis teeb minust sama isiku, kes ma olin x aastat tagasi? Tahtevabaduse küsimus – kui füüsikalised ajuprotsessid on determineeritud teiste füüsiliste protsesside poolt, kuidas saab inimese teod ja tahtmised olla vabad. Ratsionaalsus – kui ratsionaalne on inimene? Mõnest vaimukäsitusest järgneb aprioorselt, et oleme ratsionaalsed. Samas on argumente inimese ratsionaalsuse vastu. Tehisintellekt – kas on võimalik konstrueerida mõtlevat arvutit? Loomade ja laste vaimu puudutavad küsimused. Kas loomad mõtlevad? Tegevusteooria ning praktiline otsustamine – on seotud vaimufilosoofiaga, kuivõrd küsimus sellest, mida kujutab endast tegevus, on osalt vaimufilosoofiline küsimus kavatsuste loomusest. Emotsioonide teooria – kas emotsioon erineb uskumusest ning soovist ning kas tal on sisu jm. Värvused ning nende nägemine – kas värvus asub maailmas või inimeste peas-silmas?
application and implements some interface to extend the functionality of “main” application •Macromedia Flash for browsers ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 28 main app plugin plugin plugin Monolithic system •Mainframe systems ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 29 Kokkuvõte •Puhtaid mudeleid piisavalt suure töö jaoks reaalselt rakendada ei saa! ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 30 i100 - tehisintellekt0 Tehisintellekt Tanel Tammeti slaidide põhjal Millest juttu tuleb? •Taust ja põhimõtted •Millega tehisintellekti-uurijad tegelevad? •Filosoofia ja Turingi test •Pseudointellekt ja Eliza •Kaks äärmust: kunstlikud putukad ja paljuteadev CYC •“Hard” AI (fookus järelduste tegemise oskusel ja reeglite õppimisel) .Teoreemitõestamine ja järelduste tegemine .Frame problem jms raskused .Ekspertsüsteemid: spetsiifilise järelduste tegemise strateegiad
Me arva- me, et me ise reguleerime oma käitumis malle ja mõtlemist, kuid tegelikult pole see nii. Kogu meie olemus on tegelikult ,,tingitud" neurokeemiast nii nagu osakeste käitumine mikromaailmas tikteerib ette kvantmehaanika seadused. Universum on nagu üks hiigel suur füüsika-masinavärk, mis töötab kindlate seaduspärasuste ( reeglistiku ) järgi. Näiteks nii nagu arvuti. On erakordne selline nähtus, et kui inimene loob (arvuti baasil ) tehisintellekti ja see tehisintellekt hakkab omakorda mõistma enda loojat inimest. See nähtus on tegelikult ka analoog käesoleva teema jaoks. On uskumatult erakord- ne juhus, kui füüsika seadused loovad Universumi ja selles omakorda ka teadvuse ( mõistuse ), mis hakkab omakorda mõistma ( tajuma ) Universumit kui loojat ennast. Seda siis läbi teaduse ja tunne- tuste faasi. Selles seisnebki kogu selle teema sisu. Selline juhus maailmas on tegelikult ime. Ülal
Me arva- me, et me ise reguleerime oma käitumis malle ja mõtlemist, kuid tegelikult pole see nii. Kogu meie olemus on tegelikult „tingitud“ neurokeemiast nii nagu osakeste käitumine mikromaailmas tikteerib ette kvantmehaanika seadused. Universum on nagu üks hiigel suur füüsika-masinavärk, mis töötab kindlate seaduspärasuste ( reeglistiku ) järgi. Näiteks nii nagu arvuti. On erakordne selline nähtus, et kui inimene loob (arvuti baasil ) tehisintellekti ja see tehisintellekt hakkab omakorda mõistma enda loojat – inimest. See nähtus on tegelikult ka analoog käesoleva teema jaoks. On uskumatult erakord- ne juhus, kui füüsika seadused loovad Universumi ja selles omakorda ka teadvuse ( mõistuse ), mis hakkab omakorda mõistma ( tajuma ) Universumit kui loojat ennast. Seda siis läbi teaduse ja tunne- tuste faasi. Selles seisnebki kogu selle teema sisu. Selline juhus maailmas on tegelikult ime. Ülal
Kogu meie 36 olemus on tegelikult ,,tingitud" neurokeemiast nii nagu osakeste käitumine mikromaailmas tikteerib ette kvantmehaanika seadused. Universum on nagu üks hiigel suur füüsika-masinavärk, mis töötab kindlate seaduspärasuste ( reeglistiku ) järgi. Näiteks nii nagu arvuti. On erakordne selline nähtus, et kui inimene loob (arvuti baasil ) tehisintellekti ja see tehisintellekt hakkab omakorda mõistma enda loojat inimest. See nähtus on tegelikult ka analoog käesoleva teema jaoks. On uskumatult erakord- ne juhus, kui füüsika seadused loovad Universumi ja selles omakorda ka teadvuse ( mõistuse ), mis hakkab omakorda mõistma ( tajuma ) Universumit kui loojat ennast. Seda siis läbi teaduse ja tunne- tuste faasi. Selles seisnebki kogu selle teema sisu. Selline juhus maailmas on tegelikult ime. Ülal
annaabi.ee 
