EESTI ERAKONNA TUTVUSTUS EESTI KONSERVATIIVNE RAHVAERAKOND Erakonna nimi: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (edaspidi EKRE) Erakonna esimees: Mart Helme Liikmete arv: üle 7700 liikme Moodustamise aasta: 2012a. (täpsustus: EKRE kasvas välja Eestimaa Rahvaliidust selle ühinemisel Eesti Rahvusliku Liikumisega 24 märtsil 2012 a, EKRE oli Eesti erakond ka aastatel 1990- 1992a.) Erakonna tegevuse põhieesmärgid (maailmavaade): EKRE on rahvuskonservatiivse maailmavaatega, mis liidab rahvusriigi, sotsiaalse sidususe ja demokraatlike põhimõtete eest seisvaid inimesi. EKRE sise- ja välispoliitika eesmärgiks on Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustamine ning lähtumine Eesti rahva ja riigi huvidest. Nende poliitiliseks baasiks on demokraatial ja võimude lahususel rajanev õigusriik, kus seadused kehtivad võrdselt kõikide inimeste suhtes. EKRE tegevus põhineb kolmel alusväärtusel:
Nädala kommentaar EESTI: Uuring: EKRE toetus kasvas, IRL vajus viimaseks, Keskerakond endiselt populaarseim Skandaal Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare ümber ei kahandanud märkimisväärselt erakonna toetust, selgus Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS-i küsitlusest. Kui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks Keskerakonnale oma hääle 27 protsenti valijatest, mida on küll 2 protsendipunkti vähem kui skandaali eelselt tehtud küsitluses septembris,
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna eesmärk on kindlustada Eesti iseseisvus ja sõltumatus ning lähtuda Eesti rahva ja riigi huvidest. Erakonna poliitiliseks baasiks on demokraatial ja võimude lahususel rajanev õigusriik 6) Erakonna majanduspoliitilised põhiseisukohad: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond eelseisvateks Riigikogu valimisteks kokku majandusplaani, mille eesmärk on tõsta Eesti inimeste jõukust lähiriikidest kiiremas tempos. Riigikogu EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul pakub erakond peenhäälestuse asemel Eesti majandusele välja julge kasvuplaani, mis tagab inimeste sissetulekute ja ostujõu suurenemise ning võimaldab rahastada ühis hüvesid. 7) Erakonna hariduspoliitilised põhiseisukohad: EKRE lubas Eesti haridussüsteemi viia üle eestikeelsele õppele ja kasvatada koolides väärikust, vaimsust, eetikat, eestlaslikku tervemõistuslikku maailmatunnetust
Mart Helmel on Eesti poliitikas olnud suur roll, seda eriti välispoliitilisel tasandil. Viimastel aastatel on Mart Helme rohkem hakanud tegutsema ka sisepoliitikas, näiteks juhtides Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE). Pärast seda, kui EKRE 2015. aasta valimistel seitse kohta Riigikokku sai, nähakse Mart Helme rolli Eesti poliitikas eelkõige erakonnajuhina. Kui vaadelda, kuidas täidetakse üldjuhul erakonnajuhi rolli, siis võib väita, et seda tehakse väga erinevalt. Näiteks eristab juhte juhtimisviis kas juhitakse autokraatlikult, paternalistlikult, konsulteerivalt või demokraatlikult (Foley 2013, 41). Ajaloos leidub näiteid
järje peal. Samuti peavad vajalikuks aktsiisipoliitikat, mis vähendaksid meie elanikele kahjulike toodete tarbimist, nt alkoholiaktsiisi poliitika. Näevad majandusedu ühe tagajana ettevõtlikkuse igakülgset arendamist haridusasutustes. Võimaldavad ettevõttel tasuda sotsiaalmaksu töötaja tegeliku panuse järig. Analüüsis põhinen Sotsiaaldemokraatide 2015. aasta valimisprogrammile ja erakonna maailmavaate põhimõtetele EKRE nägemus Eesti riigi rollist majanduses EKRE on veendunud, et Eesti majandus vajab uut starti ja põhjalikke muutusi. EKRE soovib maksukoormust vähendada, langetades nt käibemaksu 10%le. Peab oluliseks riigi poolt regulatsioonide kehtestamise mõistuspäraselt. Põhirõhk peab olema kodumaistel ettevõtetel ja toodangul ehk vähendada importi, suurendada eksporti. Näevad ohtu rahvusvahelistes organisatsioonides nagu EL, nende liigse domineerimise tõttu. 2015. aastal tõid
aktsioonidest ning nende korraldajatest. Nii selgus, et üldpildis saab Eesti meeleavaldusmaastiku kaheks jagada: materiaalsete nõudmistega protestid (ametiühingud, pensionärid, põllumehed jne) ning väärtuspõhised protestid (looduskaitsjad, rahvusvähemused, LGBT õiguste pooldajad ja vastased jne) Üks üllatavamaid tõsasju, mis artiklist selgus, oli minu jaoks fakt, et viimaste aastate jooksul on EKRE olnud peamine, kes tänavaproteste toetab või korraldab. Miskipärast arvasin ma, et asi on vastupidine ning meeleavaldused toimuksid just nende võimulolemise ning kohati radikaalselt konservatiivsete ideede ning tegutsemise vastu. Seda just eriti, kuna peamised protestijad on pigem noored ning haritud, kes soovivad muutusi ja innovatsiooni, mitte traditsioonidesse liigset kinni jäämist. EKRE toetajaskond aga on pigem vanemapoolne ning mingil määral ka vähem haritud
See tekitab arvamust, et autor on SDE pooldaja ja vasakpoolne. Noorkõiv kritiseerib kõige teravamalt Keskerakonda, mille kohta ta kasutab sõna korrupeerunud ja veel mainib ta, see erakond on vaid näiliselt juhivahetuse läbi teinud. Minu arvates ei tohiks ilma tõenditeta päris niimoodi süüdistada ning KOV valimised näitasid selgelt ära, et Keskerakonda ei juhi enam Edgar Savisaar, vaid Jüri Ratas. Autor pakub järgmisesse koalitsiooni Reformierakonda ja EKRE-t. Mina isiklikult loodan, et nii lähebki - Reformierakond võidab loodetavasti järgmised Riigikogu valimised ning teeb koalitsiooni EKRE ja IRL-ga. See oleks hea parempoolne valitsus. Vahepealse ajaga olen aru saanud, et Reformierakond on olnud viiamase 10 aasta parim valitsusejuht, eriti Andrus Ansipi ajal. EKRE osalus koalitsioonison minu arvates üsna suure küsimärgi all, aga neile võiks koalitsioonis võimaluse anda. Kui IRL saab vähemalt 12% häältest siis on ka nemad minu arvates
Eesti ühiskonna teravad probleemid ning kuidas neid lahendada EKRE jõudmine valitsusse on tõstatanud täiesti uued ühiskonda lõhestavad küsimused – abortide riikliku rahastamise lõpetamine ja abielu määratlemine mehe ja naise vahelise liiduna. Tihti on eriarvamuste põhjuseks inimeste erinevad maailmavaated. Enim tekib lahkhelisid konservatiivsete ja liberaalsete vaadetega inimeste vahel. Eesti ühiskonna teravamate probleemide lahendamiseks pole olemas ühtset ja õiget lahendust, kuna inimeste arvamused on niivõrd erinevad
Internetis on lihtne inimest läbi erinevate meetodite propagandasse kaasata. Arendades edasi eelmist teemat jõuame väiteni, läbi uue media sisestatakse rahva alateadvusesse valitsuse poolt heaks kiidetud seisukohti. Interneti avarustes saadavad inimest kogu aeg valims reklaamid, parteide seisukohad, propaganda videod. Järk-järgult midagi märkamata hakkab see osa sotsiaalmeediast mõtlemist mõjutama. Praegu on aktuaalne kritiseerida EKRE-t selle erakonna arvamuste pärast. Valitsus meelestab rahva vastu EKRE, et luua vihaobjekti. Võime tõmmata paraleeli Orwell'i raamatuga ,,1984", kus inimeste vaenlaseks oli Goldstein, kellele suunati kogu viha. Emotsioonidest pimestatud inimesi on kerge mõjutada, kuna nad ei suuda selgelt mõelda. Valitsusel on lihtsam sisestada rahva alateadvusesse kindlaid mõtteid, kui inimestel tekivad nende teemadega emotsionaalsed seosed. Lisaks valitsemisele mõjutab uus meedia ka majandust
integreerida. Riik peab aga olema kindel, et kui kedagi vastu võtame, siis peavad nad olema tagakiusamise ohvrid, mitte majanduspõgenikud (http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vabaerakonna-avaldus-pagulaste-teemal-saabuvad- pogenikud-tuleb-uhiskonda-integreerida-ja-selle-tarvis-tuleb-raha-juurde-kusida?id=71676713). Kindlasti on pagulaste vastu kõige tugevamalt Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, nad on korraldanud ka mitu protestiaktsiooni. EKRE väidab, et kui me kehtestame pagulaste ümberjagamiseks kvoodid, siis anname käest ära otsustusõiguse selle üle, kui palju tuleb tulevikus pagulasi Eesstisse elama (http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ekre-kontroll-pagulaste- vastuvotu-ule-peab-jaama-riigile?id=72410961). Keskerakond on kindlalt pagulaskvootide kehtestamise vastu, nemad leiavad, pagulaste abistamisega tuleb tegeleda kohapeal ja lahendus tuleb leida konflikti lähipiirkonnas (http://www
pigem vasakpoolsed. Nii on näiteks Keskerakonna valijatega. Reformierakonna toetajaskond on aga pigem nooremapoolne, koosnedes eeskätt just õpilastest ja üliõpilastest, kelle paigutaksin ühiskonna haritumasse kihti. Kuna endiste kommunismimaade poliitmaastik on aga vaikselt muutumas, oleks vale öelda, et postkommunistliku riigi tendents absoluutselt kehtiks. Nii on Eestis mitme partei näitel näha ka klassikalist lääneeuroopalikkust: paremkonservatiivne EKRE ning vasakliberaalne Sotsiaaldemokraatlik erakond. Kuigi erinevad joonised ja tabelid tegid muidu potentsiaalselt kuiva teksti põnevamaks, jäi tabel 1 minu jaoks päris segaseks. Küll on öeldud, et tabel põhineb statistilisel olulisusel ning beta koefitsientidel, kuid tabeli arvude tähendusest ma aru ei saanud. Eriti tekitasid küsimusi tabeli mitmes lahtris esinevad negatiivsed arvud, kuna minu meelest ei leidunud ühtegi parameetrit, mis nullist väiksem olla võiks
Riigikogu – tööd juhtib RK 3-liikmeline juhatus – esimees (Eiki Nestor) ja aseesimehed (H-V Seeder, J. Ratas) Täiskogu – kõik 101 saadikut Komisjon – tegelevad seaduseelnõude väljatöötamisega; iga komisjon tegeleb teatud valdkonnaga (11). Kõige tähtsam seadusandlik seaduste väljatöötamise koht. Seal toimub peamine seaduste kokkukirjutamine. Fraktsioon – koondab ühe erakonna saadikuid Riigikogus; Reform.->Kesk.->SDE->IRL->Vaba.- >EKRE (6) Saadikuühendused, -rühmad, delegatsioonid Lk 108-9 Parlamendi erakondade jagunemine Koalitsioon – erakondade liit, kes koostöös saavutavad enamuse. – RE, IRL, SDE Opositsioon – ülejäänud. – KE, VABA, EKRE Valitsus – täidesaatev võim Ühepart. valitsus Koalitsioonivalitsus Valitsuse tööd juhib peaminister. Vastutab kogu täidesaatva võimu eest. Tal on valitsuskabinet e ministrid (14/15). Enamikel neist on oma ministeeriumid (11). -> inspektsioonid.
PAREM POOLSED PARTEID Lisett Sigur, Laura Venelaine 9C Parempoolsus · Pärineb 18. sajandist vanim poliitiline mõttesuund · Liberalism · Konservatism · Kristlikud demokraadid · Sotsiaalliberalism · Natsism ja fasism · Reformierakond, Ekre, IRL Põhimõtted · Peremudel, isaroll · Toetatakse usku · Kõigile võrdsed maksud · Õigus on eelkõige meestel · Ühiskondlikud traditsioonid · Toetasid vana reziimi · Riiki juhivad eelkõige riigiametnikud Olukord enne I maailmasõda · Erinevused kujunesid selgemalt välja · Pigem jäid tagaplaanile · Prantsusmaa tugevalt parempoolne 1912 Peale I maailmasõda · Leviva kommunismi vatsu hakati looma
Räägu Rein tegeleks suuremalt jaolt riigi petmisega, et paremini hakkama saada. Ta tegeleks põllumehena, kes väidab, et tal on palju maid mida vaja hooldada, aga tegelt pole tal midagi. Räägu Rein on hoolib väga oma perest, aga tähtsamad otsused peab siiski vastus võtma tema ega keegi muu. Ta oleks praeguseks mitu korda lahutatud, teama lapsed ei taha temaga suhelda kuna isa tahab nende eest käik ära otsustad. Rein sobiks hästi EKRE ridadesse, ta pooltaks hästi radikaalseid otsuseid, kuna ainult nii saab midagi ära tehe. Eestis on temaga sarnane isik Mart Helme, kes ei jäta kunagi oma arvamust avaldamata ja satub tänu sellele pidevalt rahva kriitika alla .Nii Mart kui ka Rein on mõlemad vaga tugevad isiksused, kes arvavad, et nende arvamus on alati kõige õigem. Mõlemad mehed ei salli võõraid asju, ega usalda välismaalasi kuna see on potentsiaalne risk ühiskonnale
- NT: Riigikogu valimised, kohaliku omavalitsuse valimised, Euroopa Parlamendi valimised Referendum ehk rahvahääletus – kodanikkond langetab ühisel hääletusel kollektiivse otsuse konkreetses ühiskondlikult olulises küsimuses. - NT: Referendum Eesti Euroopa Liitu astumise küsimuses. (2003) Eesti võimuerakonnad: Reformierakond, Keskerakond, SDE (sotsiaaldemokraatlik erakond), IRL (Isamaa ja Res Publica Liit), EKRE (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond), Vabaerakond. „Non rex est lex, sed lex est rex“ – Mitte kuningas pole seadus, vaid seadus on kuningas.
keele õpe kõigile soovijatele. • Toetada väikeettevõtlust ja arendada ühistulist tegevust; • Väärtustada kaitseväes teenimist VALIMISTULEMUSED Erakond HÄÄLI Protsendid Mandaadid Reformierakon 158885 27,7 30 (-3) d Keskerakond 142442 24,8 27(+1) SDE 87257 15,2 15(-4) IRL 78688 13,7 14(-9) Vabaerakond 49883 8,7 8 EKRE 46770 8,1 7 Kas reklaamikampaania mõjutas tulemusi? • Reklaamikampaania mõjutas kindlasti tulemusi. • Eesti Vabaerakond on üsna tundmatu, seega ilma reklaamita poleks hääli nii palju saanud. TÄNAME VAATAMAST!
Ideoloogia : Roheline ideoloogia, tsentrism Liikmete arv: 1138 (10.09.2014) Motto: Mõistame, et maakera loodusvarud on piiratud ja nende efektiivsem kasutamine on võtmeküsimuseks lähiaastate majanduse arengus. Kasutagem seda kõike läbimõelduslt ja säästlikult! Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Asustatud: 2000 Esimees: Mart Helme Ideoloogia : Rahvuslik konservatism Liikmete arv: 7682 (10.09.2014) EKRE logo on Eesti rahvuslill rukkilill (Centaurea cyanus), mis sümboliseerib meie põhiväärtusi – rahvuslikke huve ja traditsioonide püsimist. IRL Asustatud: 15. novembril 2006. Esimees: Priit Sibul Ideoloogia : rahvuslik-konservatiivne Liikmete arv: rohkem kui 9800 liiget Eesmärk: “Meie kestmine rahvana nii, et igaüks saab anda endast parima ja kedagi ei jäeta maha.” IRLi sümboolika
teine riigikogu tegelane ikka nii loll ja rumal on. Tegin Delfi lahti ja nägin kuidas härra Rainer Vakra ütles Kadri Simsonile seda ja toda. Hetkel on muidugi ka tulemas riigikoguvalimised, kus soovitakse väga palju tähelepanu valimishäätle kogumiseks. Olen ka viimasel ajal tähele pannud, et antireklaamiga külmatakse väga palju viha ja hirmu inimestesse. Tegin ühel päeval YouTube lahti ja sealt vaatas vastu EKRE reklaam. Selles propageeriti homopropagandat, massilist pagulaste sissetulekut ja meie vanemate pikkades ravijärjekordades istumist. Reklaam jättis mulje, et kui ma EKREt ei vali, siis teeb elu Eestis absoluutse kannapöörde ja muutub kohe väga halvaks. Ise ResPublica liikmena, tahaks kohe midagi kõva häälega vastu öelda ja nende kohta viha teistes tekitada. Aga ise ei tee, seda, sest tean, mis tagajärjed sellele kõigele võivad tulla.
Isamaa ja Respublica Liit · Pea 9500 liiget · Suuruselt kolmas erakond eestis · Riigikogus esindatud 23 saadikuga · Valitsuses 6 ministri kohta · IRL-i eelkäijad on osalenud neljas valitsuses · Sinna kuuluvad endised peaministrid M. Laar ja J. Parts Ajalugu: · Kõige pealt oli - Isamaa - Rahvuslik Koonderakond Isamaa. Moodustus 21. novembril 1992, mil ühinesid EKDE(kristlik demokr erakond), EKRE(konservatiivne rahvaerak.), EKDL(kristlik demokr liit) ja VKE(vabariiklaste koonderakond). Samad erakonnad (pluss liberaalid, kellest hiljem sai Reformierakond) olid 1992. a valimistel esinenud valimisliiduna Isamaa, nende valimisvõidu tulemuseks oli Mart Laari I valitsus. Peaminister Laar sai ka Isamaa esimeheks. 2. detsembril 1995 RKE Isamaa ja ERSP liitusid ning sündis Isamaaliit. · Ühendus Res Publica - konservatiivse ilmavaatega noorteühendus, asutatud 18.
* poliitiline õigus – olla valitud, valida, kuulda organisatsioonidesse, avaldada arvamust * kultuuriline õigus – õigus haridusele, kuuluda kirikusse, säilitada rahvuskultuur 11) Leia õige termin * erinevatest erakondadest moodustatud valitsusliit – koalitsioon * erakonna saadikurühm parlamendis – fraktsioon * valituks osutumiseks vajalik minimaalne häälte hulk – 5% 12) Ühe Eesti erakonna tutvustus. Erakonna nimetus: EKRE eesmärk on meie iseseisvuse kindlustamine Eesti rahva ja riigi huve arvestades. Erakonna põhil baasiks on demokraatia ja võimu lahususel rajanev õigusriik. Mis Sulle meeldis selle erakonna programmis? Minule meeldis nende lubadus arsti abi osas, samas ka on seal veel teisi häid punkte näiteks abi viimine erivajadustega inimesteni. Mis Sulle ei meeldinud selle erakonna programmis? Mulle ei meeldi nende võimu kasutus nö nõrgemate üle ehk siis keelamine
hakkab otsuseid tegema Aivi Pärisalu, Laagri Kool 6. Mis valimiskorraldus on kasutusel Eestis? Proportsionaalne valimissüsteem - vastavalt valimistulemustele saadakse ka riigiorganis kohti (nt. lihtsustatult kui riigikogu valimistel saab erakond 30 % hääletest, siis saab ka 30% kohtadest) 7. Too välja Eesti populaarseimad erakondi (parlamendi- ja valitsuserakonnad). Reformierakond, Keskerakond, IRL, Sotsiaaldemokraatlik erakond, Vabaerakond, EKRE – kõik paralamendis ehk riigikogus 8. Täida tabel. Asutus/am Vabariigi Valitsus Riigikogu President eti-isik Hoone Tlu.ee nimetus, asukoht Valitsus.ee Pilt.delfi.ee Kadriorus presidendi
kokku Keskerakonna venekeelsele valijale suunatud poliitikaga. Riik, poliitika ja valitsemine. Praktikumiülesanded. Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut 4. Vali poliitika kujundamise näide ning kaardista selle jaoks olulised osapooled ja poliitikakujundajate lähenemisstrateegiad. Poliitika kujundamise näide: Vene gümnaasiumi reform Seotud osapoolte kaardistus (kasuta nt text box funktsiooni või muuda tabelit Excelis automaatselt): Toetas: Reform, IRL, EKRE, Vabaerakod Vastu: SDE, Keskerakond Selgita lühidalt, milliseid lähenemisstrateegiaid peaks poliitika kujundamise eest vastutajad (nt ametnikud, kes ette valmistavad muudatusi) ühe või teise osalejateringi puhul kasutama? Suur avaliku arutelu harridusest. 5. Erinevad huvirühmad ja esindusorganisatsioonid (Nt Eesti Noorteühenduste Liit, Puuetega Inimeste Koda jne) püüavad ka poliitikate kujundamist mõjutada, poliitika päevakorda mõjutada
Märksõna - nn paks riik. Siia kuuluvad Eesti parteidest eelkõige KE ja SDE. Eesti suurimad parteid ja nende juhid: Keskerakond (KE; u 14000 liiget) - Edgar Savisaar, Reformierakond (RE; u 12000) - Andrus Ansip, Isamaa ja Res Publica Liit (IRL; u 9500 liiget) - Urmas Reinsalu, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE; 6000 liiget) - Sven Mikser, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE; u 7700 liiget) - Mart Helme. 3. Korruptsioon: mis see on, miks tekib, miks on kahjulik, mis on nepotism (õp. lk 68, 69) Korruptsioon-pistisevõtmine, ametnike äraostetavus, ametiisiku õiguste ja ametiseisundi kasutamine isiklikel eesmärkidel, kõlbeline laostumine. Meelehead võib pakkuda näiteks selleks, et rahvaesindajad kavandaksid mingi seaduse pistise andjale soodsaks. See on kahjulik,sest see rikub ausa konkurentsi reegleid.
sündmuste käiku ja teisi inimesi: eestlastest 40%, mitte-eestlastest 40%. Mõnedel inimestel on võime tulevasi sündmusi ette näha: eestlastest 81%, mitte-eestlastest 82%. Esivanemate hinged võivad meid külastada ja meid kaitsta: eestlastest 52%, mitte-eestlastest 57%. Kindlasti tohiks lubada homoseksuaalsust: eestlastest 42%, mitte- eestlastest 67%. Kristlikke väärtusi esindab kõige paremini: eestlastest EKRE 14%, mitte-eestlastest Keskerakond 37%. Neid, kes eitasid absoluutselt kõiki teispoolsusele viitavaid uskumusi ehk nn. täisateistid, oli uuringus vaid 3 inimest. Eestlaste arvamus surmast 2015 Inimese hinge eksistents jätkub ka peale surma: Nõus või pigem nõus 50,7%, Pigem ei või üldse ei ole nõus 36,2% On tõenäoline, et inimese hing sünnib pärast surma uude kehasse: Nõus või pigem nõus: 44,3%, Pigem ei või üldse ei ole nõus 43,8%
Hanso, Urve Palo, Indrek Saar, Jaanus Marrandi. IRLi nimekirjast valitud: Juhan Parts, Urmas Reinsalu, Helir-Valdor Seeder, Marko Mihkelson, Marko Pomerants, Ken-Marti Vaher, Margus Tsahkna, Andres Metsoja, Raivo Aeg, Aivar Kokk, Priit Sibul, Jaak Aaviksoo, Viktoria Ladõnskaja, Maire Aunaste. Vabaerakonna nimekirjast valitud: Artur Talvik, Andres Herkel, Ain Lutsepp, Krista Aru, Andres Ammas, Külliki Kübarsepp, Jüri Adams, Monika Haukanõmm. EKRE nimekirjast valitud: Mart Helme, Henn Põlluaas, Martin Helme, Jaak Madison, Uno Kaskpeit, Raivo Põldaru, Arno Sild. 3 MIHHAIL KÕLVART Sündis 24. novembril 1977 Kasahstanis (ema Liidia Kõlvart, isa Ülo Kõlvart). Lõpetas Tallinna 15. Keskkooli ning on seejärel omandanud kaks kõrgharidust vastavalt juura ja majanduse alal. Omab praktilist juristitöö kogemust ning on olnud tegev ka õppejõuna, töötades välja kultuuriloo ja retoorika loengukursusi.
opositsioon ja koalitsioon) - Riigikogu 101 saadikut valitakse vabadel proportsionaalsetel valimistel. Riigikogu juhatus korraldab parlamendi tööd(esimees-Eiki Nestor; I aseesim- E.V.Seeder; IIaseesim.-Jüri Ratas). Riigikogu liikmed moodustavad fraktsioone. Fraktsioone, mille esindajad mood. valitsuse, nim. koalitsiooniks e. Võimuliiduks (Reform, IRL, SDE). Fraktsioone, mille esindajad, valitsuse koosseisu ei kuulu, nim. opositsiooniks e. poliitiliseks vastasrinnaks( Vabaerakond, EKRE, Keskerakond). Komisjonid teostavad oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise kohta ning valm ette seaduseelnõusid. Valitsuse moodustamine ja valitsusmudelid. Kuidas sõltub täidesaatev võim seadusandlikust võimust? Võrdle otsuste tegemist Riigikogus ja valitsuses (mille poolest erinevad?) Põhimõte: Valitsuse loomisel osalevatel parteidel oleks seadusandliku esinduskogu ehk parlamendi enamuse saadikute toetus ja usaldus
opositsioon ja koalitsioon) - Riigikogu 101 saadikut valitakse vabadel proportsionaalsetel valimistel. Riigikogu juhatus korraldab parlamendi tööd(esimees-Eiki Nestor; I aseesim- E.V.Seeder; IIaseesim.-Jüri Ratas). Riigikogu liikmed moodustavad fraktsioone. Fraktsioone, mille esindajad mood. valitsuse, nim. koalitsiooniks e. Võimuliiduks (Reform, IRL, SDE). Fraktsioone, mille esindajad, valitsuse koosseisu ei kuulu, nim. opositsiooniks e. poliitiliseks vastasrinnaks( Vabaerakond, EKRE, Keskerakond). Komisjonid teostavad oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise kohta ning valm ette seaduseelnõusid. Valitsuse moodustamine ja valitsusmudelid. Kuidas sõltub täidesaatev võim seadusandlikust võimust? Võrdle otsuste tegemist Riigikogus ja valitsuses (mille poolest erinevad?) Põhimõte: Valitsuse loomisel osalevatel parteidel oleks seadusandliku esinduskogu ehk parlamendi enamuse saadikute toetus ja usaldus
3.Mis võib kaasajal valijaid mõjutada? Erakondade programmid, erakonna suhtumine mingisse konkreetsesse probleemi. Massimeedia, telesaated, reklaam tõstavad huvi poliitika vastu. Tugevdab olemasolevaid hoiakuid. 4.Valimistulemused keskmiselt: Iga kord ainuomane. Tähtsust omab hääletanud inimeste osakaal ning selle muutumine. REFORM KESKE. SDE IRL VABAE. EKRE Sümbol Orav K+ristikhein SDE+roos irl+orants lill Valge lill rukilill Eesmärgid *inimese *iseseisvus& *saavutada *demokraatli *toetab oma *oma liikmete vabadus sõltumatus Eesti rahva ku rahvusriigi tegevusega ja *lihtne ja *ühiskonnakor väärtushinnan edendamine, kodanikuüh. toetajaskonna
Sinna kuuluvad: esimees-Nestor; l aseesimees-Jüri Ratas; ll aseesimees-Seeder Fraktsioonid-Riigikogusse valitud erakonna liikmed ühinevad fraktsioonidesse. Fraktsioonide kaudu viivad erakonnad ellu oma poliitilist programmi. Komisjon- koosneb Riigikogus registreeritud fraktsioonide esindajatest. Komisjon valmistab ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks Opositsioon-poliitiline vastasrinne (Keskerakord, EKRE, Vabaerakond) Koalitsioon-võimuliit(Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid, IRL) 5.Valitsuse moodustamine ja valitsuse mudelid Valitsuse moodustamine- Parlamentaarne riik- president nimetab uue valitsuskabineti, mis kinnitatakse senati poolt; valitsuse liikmed vastutavad presidendi ees; president võib valitsuse liikmeid tagandada Presidentaalne riik- valitsus moodustatakse erakondade läbirääkimisel;
asutus. Õiguskantsler e. ombudsman on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Õigust mõistab ainult kohus. Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab läbi kohtulahendeid kassatsiooni korras. Riigikohus on ka põhiseadusliku järelevalve kohus. opositsioon - erakonnad, kes ei kuulu valitsusse (praegu keskerakond, vabaerakond ja EKRE) koalitsioon – erakonnad, mis kuuluvad valitsusse (praegu IRL, Reform, SDE) õigusakt – ametlik juriidiline dokument (õigusaktid jagunevad üldaktideks ja üksikaktideks) erakond – kindla ülesehituse, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärgiks on võimule pääsemine ja oma huvide realiseerimine poliitikas kodakondsus – riigi kodanikuks olek, mille kaudu määratakse kodaniku ja riigi vastastikused õigused ja kohustused
Toimub häälte ülekandmine 2015 2015.a. said lihtkvoodi 13 isikut: Savisaar Valimiskünnise ületas 2015.a. Eestis 11.VRK-s said (25 057), Rõivas, Toom, Kivimägi, Helme, kompensatsiooni- Ratas, Ligi, Paet, Kruuse, Talvik, Simson, 6 erakonda- RE, IRL, KE, SDE, EKRE, mandaadi Arno Sild ja Laaneots. Vabaerakond. Maire Aunaste Neist said osad ministriteks, nt Ratas. 11. VRK-s said ringkonnamandaadi Ivari Paet ja Toom on Europarlamendis, Padar, Hanno Pevkur, Heimar Lenk, Liina Kersna, Kalvi Kõva, Uno Kaskpeit, Tarmo Savisaar oli linnapea
8) Euroopas on monarhiad praegu …Rootsi…, Norra…., …Taani… ja …Holland(konstituts.monarhiad) 9) Eesti Vabariik sündis …24.02.1918………………………………….(kuupäev, kuu, aasta). 10) Eesti Vabariik taasiseseisvus ………20.08.1991………… (kuupäev, kuu, aasta). 11) Eesti praegune põhiseadus pärineb aastast …1992……………………… . 12) Eestis on praegu sellised parteid nagu Keskerakond….. , …Isamaa ja Respublica Liit(IRL) …EKRE………………….., Reformierakond…. ja Vabaerakond……… . 13) Parteisid tähistatakse ka sõnaga ……erakond………………………………… . 14) Eesti Vabariigi valitsust juhib …peaminister……………………………, praegu on sel kohal Taavi Rõivas……..…. 15) Taasiseseisvunud Eesti presidendid on olnud L.Meri,A.Rüütel,T.H.Ilves……………………… . 16) Parlament valitakse …4…… , president 5……… ja kohalikud volikogud …3….. aastaks.
kodanik. Üheaegselt võib kuuluda ainult ühte erakonda. Erakond registreeritakse kui tal on vähemalt 500 liiget. 15. Kust tulevad erakonna materiaalsed vahendid? – Kõik parlamendierakonnad saavad igal aastal riigieelarvest 60miljonit krooni. Annetused. Liikmemaksud. 16. Milliseid poliitilisi ideoloogiaid Eesti erakonnad esinedavad? – Liberaalsus: muutusi toetav, parempoolsus: riigivõimu tagasihoidlik roll ühiskonnas. Reformierakond, IRL, EKRE, Vabaerakond. Konservatiivsus: muutusi tõrjuv, vasakpoolsus: riigi võimu suur roll ühiskonnas. Astmeline tulumaks. Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid. 17. Millist demokraatiat nimetatakse defektseks? – Defektne demokraatia on ühiskond, kus vormiliselt eksisteerivad demokraatlikud otsustusprotsessid ja institutsioonid, mis aga sisuliselt on häiritud või manipuleeritud. Tunnused: ebaõiglane valmisissüsteem, juurdepääs riigivõimule ei ole kõigile kondanikele
(ametinimetus+nimi) 9. Seleta mõiste ja nimeta erakonnad, mis kuuluvad praegu opositsiooni ja koalitsiooni Opositsioon- vastasseis. Valitsuses- erakond, mis vastandab end võimul olevale erakonnale. Poliitiline opositsioon võib olla riigi või omavalitsuse tasemel, kuid ka erakonnasisene. Praeguses valitsuses: Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond Koalitsioon- erakonnad, mis moodustavad valitsuse Praeguses valitsuses: Keskerakond, EKRE, Isamaa 10. Riigikogusse kandideerimiseks on Eesti Vabariigis kehtestatud vanuse- ja kodakondsuspiirang. Nimeta need ja selgita, milles need piirangud seisnevad. Vanusepiirang- riigikokku saab kandideerida Eesti kodanik, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks. Kodakondsuspiirang- riigikokku saab kandideerida ainult Eesti Vabariigi kodanik. 11. Kas teie arvates on need piirangud vajalikud? Võtke seisukoht ja põhjendage seda.
Riigi kontrolli all võib olla vaid taristu (sadam, raudtee) ning riik koostab turu toimimiseks seadused ja lahendab vajadusel vaidlusi. Keskmeks on ka sotsiaalpoliitika. Parempoolsete kohasel on riigi roll tagada inimestele maksimaalne tegevusvabadus üksikisikutena, sundimata neile peale ühiskondlikku solidaarsust või vastutust. Parempoolsed eelistavad ka madalaid makse (erakoolide ja –lasteaedade pooldamine). Iseloomulik on rahvuse rõhutamine. (IRL, Reformierakond, EKRE) Vasakpoolsus- maailmavaadet iseloomustab riigi suur osa majanduses, olles ise hüvede ja kaupade tootja, palju kaup maksab ja kuidas toodetakse. Laialdane sotsiaalpoliitika, riik tagab kõikidele ühiskonnaliikmetele maksimaalse kaitse, hoolimata nende panusest riigikassasse, kõik saavad ühesuguseid teenuseid ja ühes mahus. Riigi suure rolli rõhutamine hariduses, nii üld- kui ka kõrghariduses. Vasakpoolsust iseloomustab ka soov levitada solidaarsust, hoolimata riigipiiridest või
Tere, tublid kaasvõitlejad. Aitäh, et hoiate jätkuvalt kõne all Eesti elu pakilisi muresid ja propageerite osavalt EKRE programmilisi seisukohti. Lubage siinkohal omalt poolt mõned mõttemõlgutused nn. innovatsiooni teemal juhuks, kui peaks jutuks tulema. Teadlased on suhteliselt väike inimrühm ja valimiskampaanias tähelepanu alt ehk väljas, aga kuivõrd asi on seotud meie majanduse edendamisega, siis väärib ehk meeles pidamist. Mõni aeg tagasi esines Reformierakonna nimel Postimehes Rait Maruste ja kritiseeris valitsuse „Teadmistepõhise Eesti...“ arengukava: kuidagi ei suuda
ajakirjanik. Kes oli aga too IT-tipptegija, keda ta ahvis? 35. Häkkeritüübid ei kipu just eriti armastama ülikondi. Eriti häirib neid selle juures üks peaaegu alati esinev komponent - mis see on ja kuidas nad seda iseloomustavad? 36. 2006. aastal lõid Eesti veebimaastikul laineid kaks omadussõna, mille sisestamisel Google'i otsingusse anti esimese vastena kummagi puhul üks Eesti (mitte väga armastatud) erakond. Mis sõnad ja erakonnad need olid? Konservatiivne – EKRE, Roheline - Keskerakond 37. Millistele tingimustele peab vastama tegelane, kes soovib liituda Eerikute salaseltsiga? Nimes peab olema Erik. Tal peab olema vunts ning oskama Unixit. 38. Ühe tuntud "nohikuportaali" järgi on nime saanud võrgunähtus, mis aitab tihti radikaalselt suurendada mingi veebilehe tuntust. Ent efektil on ka negatiivne külg. Milline ja mis nime see efekt kannab? 39. Üks levinumaid (ja ka pikaealisemaid) Linuxi distributsioone sai oma nime selle looja
poliitikusse Valimiskünnis: parlamenti pääsevad teatud arvu kogunud hääli saanud kadidaadi. 6. Riigikogu valimised 2015: omad üldist ülevaadet valimistulemustest, hääletamisaktiivsest jne. 1.edgar 25070 2.taavi 15862 3.yana 11573 osalusprotsent 64,2% 1.Reform-30(-3) mandaati/hääli 158977/27,7% 2.Kesk-27 mandaati(+1)/hääli 142456/24,8% 3.SDE-15(-4) mandaati/hääli 87184/15,2% 4.IRL-14 mandaati(-9)/hääli 78714/13,7% 5.Vaba-8 mandaati/hääli 49887/8,7% 6.EKRE- 7 mandaati/hääli 46778/8.1% E-hääletajaid oli 176491. Kõrge valimisaktiivsus. Eelhääletamine % Valimispäev % Andmed seisuga Maakonna 6 päeva 5 päeva 4 päeva 02.03.201
liitub erakonnaga Siim Kallase ümber kogunenud uue erakonna algatusrühm (asutatud 13.11.1994), uueks nimeks saab Eesti Reformierakond (RE) (kannab lühikes aega nime Eesti Reformierakond - Liberaalid). 09.10.1995 registreeritakse ametlikult uue nimeall. 11.12.1998 võetakse Reformierakond Euroopa Liberaalse ja Demokraatliku Reformierakonna (ELDR) täisliikmeks. osalemine Riigikogu valimistel: "Isamaa" Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) 199 Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond (EKDE) 22,00 % 100 828 29 2 Eesti Krsitlik-Demokraatlik Liit (EKDL) Eesti Liberaaldemokraatlik Partei (ELDP) Vabariiklaste Koonderakond (W) 199 16,19 % 87 531 19 Eesti Reformierakond (RE) 5 199 15,92 % 77 088 18 Eesti Reformierakond (RE) 9 200 17,68 % 87 551 19 Eesti Reformierakond (RE) 3 200
Riigikogu Vabariigi valitsus Riigipea, vabariigi president Valitsus Peaminister teised ministrid (J.Ratas) (KE, Isamaa, SDE) Valitsuses olevad erakonnad moodustavad koalitsiooni Opositsiooni erakonnad on RE, EKRE, Vabaerakond (kritiseerivad valitsuse otsuseid, nad ise ei otsusta midagi) Võimude lahususe ja- tasakaalustatuse põhimõte Ühiskonna mitmekesisus ja sellega toimetulemine Rääkides tänapäeva ühiskondadest, tuleb silmas pidada, et ühiskonnad on pluralistlikud Ühiskond koosneb väga erinevatest inimestest ja gruppidest, kellel on omad vajadused, vaated, väärtused, uskumused ning ka erinev jõukuse tase ja mõjukus ühiskonnaelus.
Kujundada oma rahva ühtekuuluvustunne (nt lõimumisega) Kontrollida elu oma territooriumil (nt piirivalve, politsei, seaduste, astutuste abiga) Riigiorganid Parlament- kõrgem seadusandlik võim (Eestis Riigikogu) Ülesanne: seadusloome, rahva esindamine, valitsuse kontrollimine ja tasakaalustamine Valimised: vabad valimised 4.aastaks, proportsionaalne valimiskünnis Struktuur: 101 liiget, koalitsioon (kesk, sots, IRL), opositsioon (reform, vaba, ekre), fraktsioonid (erakonnapõhised liigitused), komisjonid (iga liige peab 1 komisjoni kuuluma), parlamendirühmad, delegatsioonid, ühendused, Riigikogu kantselei Opositsioon- kooslus, kes vastandavad end valitsusele, kes omab võimu Koalitsioon- mitmest erakonnast moodustatud valitsus parlamentalistlikus riigis Juhatus: ülesandeks korraldada Riigikogu tööd Riigikogu esimees Erki Nestor; I aseesimees Enn Eesmaa; II aseesimees Kalle Laanet
Ministri palk on 3437€, keskmine palk Eestis 1163€ Riigikogu istmed on jaotatud komisjonide (nt keskkonnakomisjon, maaelukomisjon, põhiseaduskomisjon) ja fraktsioonide järgi o Fraktsioonid – saadikurühmad, kuhu on koondunud saadikud maailmavaadete järgi o Fraktsioonides on 6 erakonda: Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, IRL (moodustavad KOALITSIOONI ehk erakondade ministrid on valitsuses), Reformierakond, Vabaerakond, EKRE (OPOSITSIOON – ei moodusta valitsust) 2.Täidesaatev võim - Tegeleb seaduste elluviimisega, riigi sise-ja välispoliitika teostamisega Valitsus tegutseb Stenbocki majas, koosneb 14 ministrist (nt. haridus- ja teadusminister Mailis Reps, välisminister Sven Mikser) Vahetub iga 4 aasta tagant (ideaalis), kui vahetub Riigikogu koosseis (UUS VALITSUS AL 23 NOV 2016) Vabariigi president määrab peaministri kandidaadi ja tema ülesanne on koostada valitsus
ellu. TSENTRUMI ERAKONNAD - pooldavad rohkem demokraatiat, vastavalt sellele kas kalduvad vasakule või paremale Eesti erakondades järjestused ( mai 2019) vasakpoolsus: Eestimaa Ühendatud Vasakpartei vasaktsentrism: Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond tsentrism: Keskerakond, Vabaerakond paremtsentrism: Eesti Reformierakond parempoolsus: Erakond Isamaa, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond paremäärmuslus: Eesti Iseseisvuspartei, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) Valimised, funktsioonid. erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Demokraatlike valimiste neli printsiipi: ● Üldised (ei ole soolist ega usulist piirangut) ● Ühetaolised (kõikide hääled on võrdsed) ● Vabad (kandidaatide ülesseadmise õigus on kõigil legaalselt tegutseval parteil ja kodanikul) ● Regulaarselt (toimuvad iga 4 aasta tagant regulaarselt) Valimis käitumine: ● valimiste ettevalmistamine
näideldut) toimiva demokraatliku korrana. Jüri Saare artikkel idealiseerib Eesti õiguskaitsesüsteemi ja laiemalt võttes status quo'd EV-s, just nagu ei saakski Eesti õiguskaitsesüsteemis olla midagi vaieldavat, sest see on Jüri Saarele keskkond "milles me elada tahaksime". EESTI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM TEGUTSEB RUUMIS, MILLE ON KUJUNDANUD "VÕITJA VÕTAB KÕIK" MENTALITEET, kus opositsiooni (hetkel Keskerakond ja EKRE; poliitiline olukord muutus juba järgmisel nädalal) halvustatakse ja sildistatakse, aga valitsusparteide tegelaste mastaapsed mahhinatsioonid võidakse maha vaikida. Kõigil reziimidel ja valitsustel on ikka olnud palgal parteiajaloo, poliitökonoomia, tõelise demokraatia, revolutsioonilise õiguskorra jne professoreid, kelle ülesandeks on olnud süsteemi põhjendamine ja kriitika eest kaitsmine, aga ma ei taha, et Eesti NSV mudel kloonitakse ka EV-s
UURIMIS KOM. ALATISED KOM. PROBLEEM KOM. ERI KOM. Iga liige tohib kuuluda ainult ühte komisjoni 19 komisjoni kohta, kohad tuleb jagada fraktsioonide vahel vastavalt nende suurusele d’Hondti jagajamise meetod: Reformierakond Keskerakond SDE IRL Vabaerakond EKRE 1 30 27 15 14 8 7 2 15 13 7 7 4 3 3 10 9 5 4.67 2 2
naabruskond, kirik, seltsid) ja alles siis riik. Valitsemine: põhiülesanne on kodanike füüsiline julgeolek. Seisukohad: Tavad, suhted olgu muutumatud Ühiskonna areng sarnaneb evolutsiooniga Muudatused läbi viia järk-järgult Kord riigis püsigu muutumatuna Traditsioonide, kommete, väärtuste, perekonna väärtustamine Üksikisik ärgu mässaku ühiskonna vastu Kodanik teenib riiki EKRE ja IRL 19. saj Inglismaal tekkis, kus haridustase erinev algne: ei pooldanud naiste, meeste võrdõiguslikkust, üldist valimisõigust, riigivõimu avalikku kriitikat, pooldasid tugevat riiki, soovisid kaitsta oma turgu välismaa konkurentsi eest. Tänapäeval neokonservatism. 20.saj konservatiivid: Konrad Adenauer- neokonservatismi rajaja, Saksa riigi rajaja, EL üks rajaja Silvio Bertusooni- Itaalia poliitik Margaret Thatcher
4 füüsilist tööd on vaja järjest vähem teha; 2) töökohad kaovad ära 3) valgekraed ja sinikraed on asendunud roosakraedega mees kes teeb varasemalt naise tööks peetud tööd (põetaja, keda on alati ühiskonnas vaja) 3) muutunud on kuidas tehakse tööd paindlikkus 9-5 või paindlikud töösuhted Kas murdumine peegeldub tehnoloogias jah, aga poliitikas- jah, ntks paremäärmuslikud poliitilised jõud EKRE Komplekssus (complexity), siin mitte keerukus Kõik on kõigega seotud Mingi küsimus võib olla keeruline aga mitte kompleksne ntks 50-50 olukorrad *koondab enda korraga mitmeid erinevaid muutujaid, näiteks vaba turg, poliitline süsteem, nutitelefon, inimorganism Bensiini hind aktsiis, toornaftahind (OPEC), maailmakord (tornaado, puurkaev läheb põlema, mingi uus tuumalepe, mis võib viia hinna alla). Näited: Poliitika
Taoline lepinguvorm sobiks hästi näiteks Armeeniale, kes on surutud Venemaa poolt SRÜ Tolliliitu, mis välistab tal Brüsseliga vabakaubanduslepingu sõlmimise. Seoses eeltoodud faktidega algas 2013. aasta lõpul Eestis terav poliitiline diskussioon selle üle, kas idapartnerlus on Euroliidus nüüdseks läbi kukkunud või pole. Läbikukkumise pooldajate eestkõnelejaks oli siis Riigikogu liige IRL-i fraktsioonist Marko Mihkelson. Hiljem on tema mõttekaaslastega liitunud EKRE juhtivpoliitikud eesotsas Mart Helmega, aga ka mitmed Vabaerakonna ja Keskerakonna aktivistid. Selle seltskonna argumentideks on: 1) Idapartnerluse riigid erinevad üksteisest tugevalt nii suuruse kui ajaloolis-kultuurilise tausta poolest ja neid pole mõistlik võrdselt ning sealjuures piskuga rahastada. Kui näiteks EL rahastas idapartnerluse sihtriike aastail 2011-2013 kokku 2,5 miljardi euroga, siis samal ajal oli üksnes väikese Moldova gaasivõlg Venemaale
positiivseid omadusi 2 korda rohkem kui negatiivseid omadusi. Kõigepealt leoti ette grupi A omadused, siis B. Grupile B omistati enam negatiivseid omadusi. Põhjused kuna oli vähem positiivseid omadusi ja loeti ette ennem (algatase oli B-l positiivsetega ees). Kas kategooriate ülesehitus on sarnane? Jagunevad kaheks: - heterogeensed kategooriad, kuhu kuuluvad paljud erisugused inimesed. Nt Vabaerakond - homogeensed kategooriad, kelle liikmed on omavahel väga sarnased. Nt EKRE Gruppidevahelistes erinevustes näevad inimesed oma grupi inimesi märksa erinevamatena, kui grupist välja kuuluvate inimeste puhul. See on homogeensuse efekt (1981). Nt meil on raske eristada asiaatide nägusid. Oma rassi inimeste puhul märkame erinevaid detaile. Põhjused vähene kokkupuude (on küsitav). Tegelikkuses ei ole päriselt selge, kuidas see efekt tekib. Stereotüübi puhul peaksime aru saama, mis grupp see inimene on. Nt: gooti inimene. Milleks on vaja kategoriseerida?
Programmid vastu võetud ajal, mil eesti kuulus Ve riigi koosseisu. Al märtsis valimiseelsed kihtus- ja propagandakoosolekud. Vahepeal leidsid aset mõned olulised muudatused: 1918 a dets ühinesid 2 oma vaadetelt väga lähedas erakonda: eesti demokraatlik erakond EDE (J.Tõnisson) ning eesti radikaaldemokraatlik erakond ERDE (A.Birk). nende ühinemisel sündis Eesti Rahvaerakond ERE. ERDE sulas kokku EDEga. Ei jäänud tulemata ka lahkulöömised. EREst lahkus EKRE (Eesti kristlik rahvaerakond). Vastuolud tekkisid suhtumises kirikusse. (kas luterlik kirik peab olema tulevase riigi koostisosa, usuõpetuse vajalikkus jne) ERE ja EKREl tulevikus siiski sarbnased vaated ja 1931 liitusid nad uuesti. Samamoodi liitusid 2 agraarerakonda: Eesti maarhava liit EML ja Eestimaa talurahva liit ETL (Põhja-E). Tegutsema jäädi EML nime all (Pm eesti maaliit). Uued erakonnad: Vene kodanike kogu VKK esindas eestis elavaid venelasi. Ja saksa erakond eestis (esindas
annaabi.ee 
