EESTI ERAKONNA TUTVUSTUS EESTI KONSERVATIIVNE RAHVAERAKOND Erakonna nimi: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (edaspidi EKRE) Erakonna esimees: Mart Helme Liikmete arv: üle 7700 liikme Moodustamise aasta: 2012a. (täpsustus: EKRE kasvas välja Eestimaa Rahvaliidust selle ühinemisel Eesti Rahvusliku Liikumisega 24 märtsil 2012 a, EKRE oli Eesti erakond ka aastatel 1990- 1992a.) Erakonna tegevuse põhieesmärgid (maailmavaade): EKRE on rahvuskonservatiivse maailmavaatega, mis liidab rahvusriigi, sotsiaalse sidususe ja demokraatlike põhimõtete eest seisvaid inimesi. EKRE sise- ja välispoliitika eesmärgiks on Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustamine ning lähtumine Eesti rahva ja riigi huvidest. Nende poliitiliseks baasiks on demokraatial ja võimude lahususel rajanev õigusriik, kus seadused kehtivad võrdselt kõikide inimeste suhtes. EKRE tegevus põhineb kolmel alusväärtusel:
Nädala kommentaar EESTI: Uuring: EKRE toetus kasvas, IRL vajus viimaseks, Keskerakond endiselt populaarseim Skandaal Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare ümber ei kahandanud märkimisväärselt erakonna toetust, selgus Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS-i küsitlusest. Kui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks Keskerakonnale oma hääle 27 protsenti valijatest, mida on küll 2 protsendipunkti vähem kui skandaali eelselt tehtud küsitluses septembris,
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna eesmärk on kindlustada Eesti iseseisvus ja sõltumatus ning lähtuda Eesti rahva ja riigi huvidest. Erakonna poliitiliseks baasiks on demokraatial ja võimude lahususel rajanev õigusriik 6) Erakonna majanduspoliitilised põhiseisukohad: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond eelseisvateks Riigikogu valimisteks kokku majandusplaani, mille eesmärk on tõsta Eesti inimeste jõukust lähiriikidest kiiremas tempos. Riigikogu EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul pakub erakond peenhäälestuse asemel Eesti majandusele välja julge kasvuplaani, mis tagab inimeste sissetulekute ja ostujõu suurenemise ning võimaldab rahastada ühis hüvesid. 7) Erakonna hariduspoliitilised põhiseisukohad: EKRE lubas Eesti haridussüsteemi viia üle eestikeelsele õppele ja kasvatada koolides väärikust, vaimsust, eetikat, eestlaslikku tervemõistuslikku maailmatunnetust
Mart Helmel on Eesti poliitikas olnud suur roll, seda eriti välispoliitilisel tasandil. Viimastel aastatel on Mart Helme rohkem hakanud tegutsema ka sisepoliitikas, näiteks juhtides Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE). Pärast seda, kui EKRE 2015. aasta valimistel seitse kohta Riigikokku sai, nähakse Mart Helme rolli Eesti poliitikas eelkõige erakonnajuhina. Kui vaadelda, kuidas täidetakse üldjuhul erakonnajuhi rolli, siis võib väita, et seda tehakse väga erinevalt. Näiteks eristab juhte juhtimisviis kas juhitakse autokraatlikult, paternalistlikult, konsulteerivalt või demokraatlikult (Foley 2013, 41). Ajaloos leidub näiteid kõikide viiside kohta, tänapäeval on demokraatlikus ühiskonnas valdavalt konsulteerivad ja
kahjulike toodete tarbimist, nt alkoholiaktsiisi poliitika. Näevad majandusedu ühe tagajana ettevõtlikkuse igakülgset arendamist haridusasutustes. Võimaldavad ettevõttel tasuda sotsiaalmaksu töötaja tegeliku panuse järig. Analüüsis põhinen Sotsiaaldemokraatide 2015. aasta valimisprogrammile ja erakonna maailmavaate põhimõtetele EKRE nägemus Eesti riigi rollist majanduses EKRE on veendunud, et Eesti majandus vajab uut starti ja põhjalikke muutusi. EKRE soovib maksukoormust vähendada, langetades nt käibemaksu 10%le. Peab oluliseks riigi poolt regulatsioonide kehtestamise mõistuspäraselt. Põhirõhk peab olema kodumaistel ettevõtetel ja toodangul ehk vähendada importi, suurendada eksporti. Näevad ohtu rahvusvahelistes organisatsioonides nagu EL, nende liigse domineerimise tõttu. 2015. aastal tõid valimisprogrammis välja ettepaneku kehtestada tulumaksu preemia, kus iga kasvatatava lapse
EKRE olnud peamine, kes tänavaproteste toetab või korraldab. Miskipärast arvasin ma, et asi on vastupidine ning meeleavaldused toimuksid just nende võimulolemise ning kohati radikaalselt konservatiivsete ideede ning tegutsemise vastu. Seda just eriti, kuna peamised protestijad on pigem noored ning haritud, kes soovivad muutusi ja innovatsiooni, mitte traditsioonidesse liigset kinni jäämist. EKRE toetajaskond aga on pigem vanemapoolne ning mingil määral ka vähem haritud. Nii panigi mind imestama, et just nemad tänavatel enim aktiivsed on ning niiviisi toetust leiavad. Osati võib see olla seetõttu, et noored, kes niisama tänavatel hulguvad ning hariduse saamist teisejärguliseks peavad, soovivad “lahedad” olla ning nalja pärast selliste meeleavaldustega kaasa lähevad, isegi kui ideed, mida läbi suruda üritatakse, nende isiklike tõekspidamistega tegelikult kokku ei lähe
mille kohta ta kasutab sõna korrupeerunud ja veel mainib ta, see erakond on vaid näiliselt juhivahetuse läbi teinud. Minu arvates ei tohiks ilma tõenditeta päris niimoodi süüdistada ning KOV valimised näitasid selgelt ära, et Keskerakonda ei juhi enam Edgar Savisaar, vaid Jüri Ratas. Autor pakub järgmisesse koalitsiooni Reformierakonda ja EKRE-t. Mina isiklikult loodan, et nii lähebki - Reformierakond võidab loodetavasti järgmised Riigikogu valimised ning teeb koalitsiooni EKRE ja IRL-ga. See oleks hea parempoolne valitsus. Vahepealse ajaga olen aru saanud, et Reformierakond on olnud viiamase 10 aasta parim valitsusejuht, eriti Andrus Ansipi ajal. EKRE osalus koalitsioonison minu arvates üsna suure küsimärgi all, aga neile võiks koalitsioonis võimaluse anda. Kui IRL saab vähemalt 12% häältest siis on ka nemad minu arvates järgmises valitsuses, sellise vaikse ja järeleandliku liikmena. Eriti loodan, et järgmises
Eesti ühiskonna teravad probleemid ning kuidas neid lahendada EKRE jõudmine valitsusse on tõstatanud täiesti uued ühiskonda lõhestavad küsimused – abortide riikliku rahastamise lõpetamine ja abielu määratlemine mehe ja naise vahelise liiduna. Tihti on eriarvamuste põhjuseks inimeste erinevad maailmavaated. Enim tekib lahkhelisid konservatiivsete ja liberaalsete vaadetega inimeste vahel. Eesti ühiskonna teravamate probleemide lahendamiseks pole olemas ühtset ja õiget lahendust, kuna inimeste arvamused on niivõrd erinevad
Arendades edasi eelmist teemat jõuame väiteni, läbi uue media sisestatakse rahva alateadvusesse valitsuse poolt heaks kiidetud seisukohti. Interneti avarustes saadavad inimest kogu aeg valims reklaamid, parteide seisukohad, propaganda videod. Järk-järgult midagi märkamata hakkab see osa sotsiaalmeediast mõtlemist mõjutama. Praegu on aktuaalne kritiseerida EKRE-t selle erakonna arvamuste pärast. Valitsus meelestab rahva vastu EKRE, et luua vihaobjekti. Võime tõmmata paraleeli Orwell'i raamatuga ,,1984", kus inimeste vaenlaseks oli Goldstein, kellele suunati kogu viha. Emotsioonidest pimestatud inimesi on kerge mõjutada, kuna nad ei suuda selgelt mõelda. Valitsusel on lihtsam sisestada rahva alateadvusesse kindlaid mõtteid, kui inimestel tekivad nende teemadega emotsionaalsed seosed. Lisaks valitsemisele mõjutab uus meedia ka majandust. Meedia kui majanduse tugipost
integreerida. Riik peab aga olema kindel, et kui kedagi vastu võtame, siis peavad nad olema tagakiusamise ohvrid, mitte majanduspõgenikud (http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vabaerakonna-avaldus-pagulaste-teemal-saabuvad- pogenikud-tuleb-uhiskonda-integreerida-ja-selle-tarvis-tuleb-raha-juurde-kusida?id=71676713). Kindlasti on pagulaste vastu kõige tugevamalt Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, nad on korraldanud ka mitu protestiaktsiooni. EKRE väidab, et kui me kehtestame pagulaste ümberjagamiseks kvoodid, siis anname käest ära otsustusõiguse selle üle, kui palju tuleb tulevikus pagulasi Eesstisse elama (http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ekre-kontroll-pagulaste- vastuvotu-ule-peab-jaama-riigile?id=72410961). Keskerakond on kindlalt pagulaskvootide kehtestamise vastu, nemad leiavad, pagulaste abistamisega tuleb tegeleda kohapeal ja lahendus tuleb leida konflikti lähipiirkonnas (http://www
pigem vasakpoolsed. Nii on näiteks Keskerakonna valijatega. Reformierakonna toetajaskond on aga pigem nooremapoolne, koosnedes eeskätt just õpilastest ja üliõpilastest, kelle paigutaksin ühiskonna haritumasse kihti. Kuna endiste kommunismimaade poliitmaastik on aga vaikselt muutumas, oleks vale öelda, et postkommunistliku riigi tendents absoluutselt kehtiks. Nii on Eestis mitme partei näitel näha ka klassikalist lääneeuroopalikkust: paremkonservatiivne EKRE ning vasakliberaalne Sotsiaaldemokraatlik erakond. Kuigi erinevad joonised ja tabelid tegid muidu potentsiaalselt kuiva teksti põnevamaks, jäi tabel 1 minu jaoks päris segaseks. Küll on öeldud, et tabel põhineb statistilisel olulisusel ning beta koefitsientidel, kuid tabeli arvude tähendusest ma aru ei saanud. Eriti tekitasid küsimusi tabeli mitmes lahtris esinevad negatiivsed arvud, kuna minu meelest ei leidunud ühtegi parameetrit, mis nullist väiksem olla võiks
(11). Kõige tähtsam seadusandlik seaduste väljatöötamise koht. Seal toimub peamine seaduste kokkukirjutamine. Fraktsioon – koondab ühe erakonna saadikuid Riigikogus; Reform.->Kesk.->SDE->IRL->Vaba.- >EKRE (6) Saadikuühendused, -rühmad, delegatsioonid Lk 108-9 Parlamendi erakondade jagunemine Koalitsioon – erakondade liit, kes koostöös saavutavad enamuse. – RE, IRL, SDE Opositsioon – ülejäänud. – KE, VABA, EKRE Valitsus – täidesaatev võim Ühepart. valitsus Koalitsioonivalitsus Valitsuse tööd juhib peaminister. Vastutab kogu täidesaatva võimu eest. Tal on valitsuskabinet e ministrid (14/15). Enamikel neist on oma ministeeriumid (11). -> inspektsioonid. Kantsler – ministeeriumi igapäevatöö korraldaja. Portfellita minister – minister, kellel puudub ministeerium. Kohtusüsteem Eestis I aste – Maakohtud – tsiviil- ja kriminaalasjade esmane läbivaatamine
PAREM POOLSED PARTEID Lisett Sigur, Laura Venelaine 9C Parempoolsus · Pärineb 18. sajandist vanim poliitiline mõttesuund · Liberalism · Konservatism · Kristlikud demokraadid · Sotsiaalliberalism · Natsism ja fasism · Reformierakond, Ekre, IRL Põhimõtted · Peremudel, isaroll · Toetatakse usku · Kõigile võrdsed maksud · Õigus on eelkõige meestel · Ühiskondlikud traditsioonid · Toetasid vana reziimi · Riiki juhivad eelkõige riigiametnikud Olukord enne I maailmasõda · Erinevused kujunesid selgemalt välja · Pigem jäid tagaplaanile · Prantsusmaa tugevalt parempoolne 1912 Peale I maailmasõda · Leviva kommunismi vatsu hakati looma
Räägu Rein tegeleks suuremalt jaolt riigi petmisega, et paremini hakkama saada. Ta tegeleks põllumehena, kes väidab, et tal on palju maid mida vaja hooldada, aga tegelt pole tal midagi. Räägu Rein on hoolib väga oma perest, aga tähtsamad otsused peab siiski vastus võtma tema ega keegi muu. Ta oleks praeguseks mitu korda lahutatud, teama lapsed ei taha temaga suhelda kuna isa tahab nende eest käik ära otsustad. Rein sobiks hästi EKRE ridadesse, ta pooltaks hästi radikaalseid otsuseid, kuna ainult nii saab midagi ära tehe. Eestis on temaga sarnane isik Mart Helme, kes ei jäta kunagi oma arvamust avaldamata ja satub tänu sellele pidevalt rahva kriitika alla .Nii Mart kui ka Rein on mõlemad vaga tugevad isiksused, kes arvavad, et nende arvamus on alati kõige õigem. Mõlemad mehed ei salli võõraid asju, ega usalda välismaalasi kuna see on potentsiaalne risk ühiskonnale
- NT: Riigikogu valimised, kohaliku omavalitsuse valimised, Euroopa Parlamendi valimised Referendum ehk rahvahääletus – kodanikkond langetab ühisel hääletusel kollektiivse otsuse konkreetses ühiskondlikult olulises küsimuses. - NT: Referendum Eesti Euroopa Liitu astumise küsimuses. (2003) Eesti võimuerakonnad: Reformierakond, Keskerakond, SDE (sotsiaaldemokraatlik erakond), IRL (Isamaa ja Res Publica Liit), EKRE (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond), Vabaerakond. „Non rex est lex, sed lex est rex“ – Mitte kuningas pole seadus, vaid seadus on kuningas.
Gerli Eltermaa Getter Anett Arro Erakonna liikmed Kokku 125 liiget Lääne – Virumaal 7 kandidaati 1. Emil Rutiku 2. Elmu Koppelmann 3. Rein Kotšin 4. Marika Tali 5. Kristo Krumm 6. Veana Heinmets 7. Heiki Hallik Erakonna eesmärgid Anname riigi rahvale tagasi! 1. Innustunud tahtest anda oma panus Eesti arengusse 2. Soovist liikuda hoolivama, inimlikuma ja kasvama ühiskonna suunas 3. Vajadusest kasutada selleks meie inimeste armu ja teotahet 4. Vajadusest taastada usaldus poliitika kui ühiskonnaelu korrastava avaliku tegevuse vastu Vasakpoolne ideoloogia Vasakpoolse poliitilise filosoofia põhiteemad on: 1) Inimsuhete eripära mõju ühiskonnale 2) Inimeste heaolu eesmärgiks seadmine 3) Aktiivsus kui inimloomuse peajoon 4) Võrdsus 5) Ajalugu kui arengu areen )Kui palju peaks riik sekkuma ühiskonna tegemistesse? Vasakpoolsed leiavad, et riik peab sekku...
Ideoloogia : Roheline ideoloogia, tsentrism Liikmete arv: 1138 (10.09.2014) Motto: Mõistame, et maakera loodusvarud on piiratud ja nende efektiivsem kasutamine on võtmeküsimuseks lähiaastate majanduse arengus. Kasutagem seda kõike läbimõelduslt ja säästlikult! Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Asustatud: 2000 Esimees: Mart Helme Ideoloogia : Rahvuslik konservatism Liikmete arv: 7682 (10.09.2014) EKRE logo on Eesti rahvuslill rukkilill (Centaurea cyanus), mis sümboliseerib meie põhiväärtusi – rahvuslikke huve ja traditsioonide püsimist. IRL Asustatud: 15. novembril 2006. Esimees: Priit Sibul Ideoloogia : rahvuslik-konservatiivne Liikmete arv: rohkem kui 9800 liiget Eesmärk: “Meie kestmine rahvana nii, et igaüks saab anda endast parima ja kedagi ei jäeta maha.” IRLi sümboolika
teine riigikogu tegelane ikka nii loll ja rumal on. Tegin Delfi lahti ja nägin kuidas härra Rainer Vakra ütles Kadri Simsonile seda ja toda. Hetkel on muidugi ka tulemas riigikoguvalimised, kus soovitakse väga palju tähelepanu valimishäätle kogumiseks. Olen ka viimasel ajal tähele pannud, et antireklaamiga külmatakse väga palju viha ja hirmu inimestesse. Tegin ühel päeval YouTube lahti ja sealt vaatas vastu EKRE reklaam. Selles propageeriti homopropagandat, massilist pagulaste sissetulekut ja meie vanemate pikkades ravijärjekordades istumist. Reklaam jättis mulje, et kui ma EKREt ei vali, siis teeb elu Eestis absoluutse kannapöörde ja muutub kohe väga halvaks. Ise ResPublica liikmena, tahaks kohe midagi kõva häälega vastu öelda ja nende kohta viha teistes tekitada. Aga ise ei tee, seda, sest tean, mis tagajärjed sellele kõigele võivad tulla.
Isamaa ja Respublica Liit · Pea 9500 liiget · Suuruselt kolmas erakond eestis · Riigikogus esindatud 23 saadikuga · Valitsuses 6 ministri kohta · IRL-i eelkäijad on osalenud neljas valitsuses · Sinna kuuluvad endised peaministrid M. Laar ja J. Parts Ajalugu: · Kõige pealt oli - Isamaa - Rahvuslik Koonderakond Isamaa. Moodustus 21. novembril 1992, mil ühinesid EKDE(kristlik demokr erakond), EKRE(konservatiivne rahvaerak.), EKDL(kristlik demokr liit) ja VKE(vabariiklaste koonderakond). Samad erakonnad (pluss liberaalid, kellest hiljem sai Reformierakond) olid 1992. a valimistel esinenud valimisliiduna Isamaa, nende valimisvõidu tulemuseks oli Mart Laari I valitsus. Peaminister Laar sai ka Isamaa esimeheks. 2. detsembril 1995 RKE Isamaa ja ERSP liitusid ning sündis Isamaaliit. · Ühendus Res Publica - konservatiivse ilmavaatega noorteühendus, asutatud ...
* poliitiline õigus – olla valitud, valida, kuulda organisatsioonidesse, avaldada arvamust * kultuuriline õigus – õigus haridusele, kuuluda kirikusse, säilitada rahvuskultuur 11) Leia õige termin * erinevatest erakondadest moodustatud valitsusliit – koalitsioon * erakonna saadikurühm parlamendis – fraktsioon * valituks osutumiseks vajalik minimaalne häälte hulk – 5% 12) Ühe Eesti erakonna tutvustus. Erakonna nimetus: EKRE eesmärk on meie iseseisvuse kindlustamine Eesti rahva ja riigi huve arvestades. Erakonna põhil baasiks on demokraatia ja võimu lahususel rajanev õigusriik. Mis Sulle meeldis selle erakonna programmis? Minule meeldis nende lubadus arsti abi osas, samas ka on seal veel teisi häid punkte näiteks abi viimine erivajadustega inimesteni. Mis Sulle ei meeldinud selle erakonna programmis? Mulle ei meeldi nende võimu kasutus nö nõrgemate üle ehk siis keelamine
hakkab otsuseid tegema Aivi Pärisalu, Laagri Kool 6. Mis valimiskorraldus on kasutusel Eestis? Proportsionaalne valimissüsteem - vastavalt valimistulemustele saadakse ka riigiorganis kohti (nt. lihtsustatult kui riigikogu valimistel saab erakond 30 % hääletest, siis saab ka 30% kohtadest) 7. Too välja Eesti populaarseimad erakondi (parlamendi- ja valitsuserakonnad). Reformierakond, Keskerakond, IRL, Sotsiaaldemokraatlik erakond, Vabaerakond, EKRE – kõik paralamendis ehk riigikogus 8. Täida tabel. Asutus/am Vabariigi Valitsus Riigikogu President eti-isik Hoone Tlu.ee nimetus, asukoht Valitsus.ee Pilt.delfi.ee Kadriorus presidendi
kokku Keskerakonna venekeelsele valijale suunatud poliitikaga. Riik, poliitika ja valitsemine. Praktikumiülesanded. Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut 4. Vali poliitika kujundamise näide ning kaardista selle jaoks olulised osapooled ja poliitikakujundajate lähenemisstrateegiad. Poliitika kujundamise näide: Vene gümnaasiumi reform Seotud osapoolte kaardistus (kasuta nt text box funktsiooni või muuda tabelit Excelis automaatselt): Toetas: Reform, IRL, EKRE, Vabaerakod Vastu: SDE, Keskerakond Selgita lühidalt, milliseid lähenemisstrateegiaid peaks poliitika kujundamise eest vastutajad (nt ametnikud, kes ette valmistavad muudatusi) ühe või teise osalejateringi puhul kasutama? Suur avaliku arutelu harridusest. 5. Erinevad huvirühmad ja esindusorganisatsioonid (Nt Eesti Noorteühenduste Liit, Puuetega Inimeste Koda jne) püüavad ka poliitikate kujundamist mõjutada, poliitika päevakorda mõjutada
Poliitika, parteid ja ideoloogiad, korruptsioon, kodanikuühiskond, kodakondsus 1. Poliitika: mõiste seletus, millega tegelevad poliitikud (õp. I osast lk 64); Poliitika-ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad eeskätt huvirühmitised ja institutsioonid, nende eesmärk on riigivõimu omandamine, kasutamine ja säilitamine. Poliitikud on need, kes poliitikaga tegelevad. 2. Erakond e. partei: mis see on, kellest koosneb, kuidas parteid (üldjoontes) jagunevad, vasak- ja parempoolsuse sisu (seletus), olulisemad Eesti parteid (kes on parem-, kes vasakpoolne) ja nende juhid (õp. lk 64 ja vihikust) Erakonnad ehk parteid on rühmitused, millesse poliitiliselt aktiivsed inimesed demokraatlikes maades jagunevad. Koosneb partei juhist ja 100 liikmest. Parteisid saab maailmavaate alusel jagada peamiselt parem- j...
sündmuste käiku ja teisi inimesi: eestlastest 40%, mitte-eestlastest 40%. Mõnedel inimestel on võime tulevasi sündmusi ette näha: eestlastest 81%, mitte-eestlastest 82%. Esivanemate hinged võivad meid külastada ja meid kaitsta: eestlastest 52%, mitte-eestlastest 57%. Kindlasti tohiks lubada homoseksuaalsust: eestlastest 42%, mitte- eestlastest 67%. Kristlikke väärtusi esindab kõige paremini: eestlastest EKRE 14%, mitte-eestlastest Keskerakond 37%. Neid, kes eitasid absoluutselt kõiki teispoolsusele viitavaid uskumusi ehk nn. täisateistid, oli uuringus vaid 3 inimest. Eestlaste arvamus surmast 2015 Inimese hinge eksistents jätkub ka peale surma: Nõus või pigem nõus 50,7%, Pigem ei või üldse ei ole nõus 36,2% On tõenäoline, et inimese hing sünnib pärast surma uude kehasse: Nõus või pigem nõus: 44,3%, Pigem ei või üldse ei ole nõus 43,8%
Tallinna Tõnismae Reaalkool VAATA, KES SAID RIIGIKOGUSSE Artiikel Alina Serova Tallinn 2015 VÄRSKELT SELGUNUD VALIMISTULEMUSTE PÕHJAL TÄIDAVAD ENIM TOOLE RIIGIKOGUS REFORMIERAKONDLASED. Reformierakonna nimekirjast valitud: Taavi Rõivas, Urmas Paet, Toomas Kivimägi, Jürgen Ligi, Urmas Kruuse, Ants Laaneots, Keit Pentus-Rosimannus, Kristen Michal, Anne Sulling, Urve Tiidus, Maris Lauri, Hanno Pevkur, Heidy Purga, Valdo Randpere, Yoko Alender, Madis Milling, Arto Aas, Kalle Laanet, Liina Kersna, Aivar Sõerd, Igor Gräzin, Kalle Palling, Laine Randjärv, Urmas Klaas, Jüri Jaanson, Lauri Luik, Deniss Borodits, Johannes Kert, Terje Trei, Martin Kukk. Keskerakonna nimekirjast valitud: Edgar Savisaar, Yana Toom, Mihhail Kõlvart, Jüri Ratas, Kadri Simson, Mihhail Stalnuhhin, Rein Ratas, Heimar Lenk, Mailis Reps, Marika Tuus-Laul, Siret Kotka, Enn Eesmaa, Aadu Must...
opositsioon ja koalitsioon) - Riigikogu 101 saadikut valitakse vabadel proportsionaalsetel valimistel. Riigikogu juhatus korraldab parlamendi tööd(esimees-Eiki Nestor; I aseesim- E.V.Seeder; IIaseesim.-Jüri Ratas). Riigikogu liikmed moodustavad fraktsioone. Fraktsioone, mille esindajad mood. valitsuse, nim. koalitsiooniks e. Võimuliiduks (Reform, IRL, SDE). Fraktsioone, mille esindajad, valitsuse koosseisu ei kuulu, nim. opositsiooniks e. poliitiliseks vastasrinnaks( Vabaerakond, EKRE, Keskerakond). Komisjonid teostavad oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise kohta ning valm ette seaduseelnõusid. Valitsuse moodustamine ja valitsusmudelid. Kuidas sõltub täidesaatev võim seadusandlikust võimust? Võrdle otsuste tegemist Riigikogus ja valitsuses (mille poolest erinevad?) Põhimõte: Valitsuse loomisel osalevatel parteidel oleks seadusandliku esinduskogu ehk parlamendi enamuse saadikute toetus ja usaldus
opositsioon ja koalitsioon) - Riigikogu 101 saadikut valitakse vabadel proportsionaalsetel valimistel. Riigikogu juhatus korraldab parlamendi tööd(esimees-Eiki Nestor; I aseesim- E.V.Seeder; IIaseesim.-Jüri Ratas). Riigikogu liikmed moodustavad fraktsioone. Fraktsioone, mille esindajad mood. valitsuse, nim. koalitsiooniks e. Võimuliiduks (Reform, IRL, SDE). Fraktsioone, mille esindajad, valitsuse koosseisu ei kuulu, nim. opositsiooniks e. poliitiliseks vastasrinnaks( Vabaerakond, EKRE, Keskerakond). Komisjonid teostavad oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise kohta ning valm ette seaduseelnõusid. Valitsuse moodustamine ja valitsusmudelid. Kuidas sõltub täidesaatev võim seadusandlikust võimust? Võrdle otsuste tegemist Riigikogus ja valitsuses (mille poolest erinevad?) Põhimõte: Valitsuse loomisel osalevatel parteidel oleks seadusandliku esinduskogu ehk parlamendi enamuse saadikute toetus ja usaldus
3.Mis võib kaasajal valijaid mõjutada? Erakondade programmid, erakonna suhtumine mingisse konkreetsesse probleemi. Massimeedia, telesaated, reklaam tõstavad huvi poliitika vastu. Tugevdab olemasolevaid hoiakuid. 4.Valimistulemused keskmiselt: Iga kord ainuomane. Tähtsust omab hääletanud inimeste osakaal ning selle muutumine. REFORM KESKE. SDE IRL VABAE. EKRE Sümbol Orav K+ristikhein SDE+roos irl+orants lill Valge lill rukilill Eesmärgid *inimese *iseseisvus& *saavutada *demokraatli *toetab oma *oma liikmete vabadus sõltumatus Eesti rahva ku rahvusriigi tegevusega ja *lihtne ja *ühiskonnakor väärtushinnan edendamine, kodanikuüh. toetajaskonna
Sinna kuuluvad: esimees-Nestor; l aseesimees-Jüri Ratas; ll aseesimees-Seeder Fraktsioonid-Riigikogusse valitud erakonna liikmed ühinevad fraktsioonidesse. Fraktsioonide kaudu viivad erakonnad ellu oma poliitilist programmi. Komisjon- koosneb Riigikogus registreeritud fraktsioonide esindajatest. Komisjon valmistab ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks Opositsioon-poliitiline vastasrinne (Keskerakord, EKRE, Vabaerakond) Koalitsioon-võimuliit(Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid, IRL) 5.Valitsuse moodustamine ja valitsuse mudelid Valitsuse moodustamine- Parlamentaarne riik- president nimetab uue valitsuskabineti, mis kinnitatakse senati poolt; valitsuse liikmed vastutavad presidendi ees; president võib valitsuse liikmeid tagandada Presidentaalne riik- valitsus moodustatakse erakondade läbirääkimisel;
Mõisted eksamiks avalik arvamus – inimeste suhtumine ühiskondlikku tegevusse avalik elu – ühiskonnaelu valdkond, mille suhteid korraldavad õigusnormid ja õigusaktid eraelu – isiklik elu, mitteametialane elu ajakirjandusvabadus - õigus edastada sõltumatut infot, mida ei mõjuta keegi: ei võimustruktuurid, reklaamiandjad, omanikud ja muud infoallikad; õigus vabalt väljendada oma mõtteid ja saada vastavat informatsiooni. ajakirjanduseetika - ajakirjandus teenib avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu teostamist. Ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest. Ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon. Ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja s...
Toimub häälte ülekandmine 2015 2015.a. said lihtkvoodi 13 isikut: Savisaar Valimiskünnise ületas 2015.a. Eestis 11.VRK-s said (25 057), Rõivas, Toom, Kivimägi, Helme, kompensatsiooni- Ratas, Ligi, Paet, Kruuse, Talvik, Simson, 6 erakonda- RE, IRL, KE, SDE, EKRE, mandaadi Arno Sild ja Laaneots. Vabaerakond. Maire Aunaste Neist said osad ministriteks, nt Ratas. 11. VRK-s said ringkonnamandaadi Ivari Paet ja Toom on Europarlamendis, Padar, Hanno Pevkur, Heimar Lenk, Liina Kersna, Kalvi Kõva, Uno Kaskpeit, Tarmo Savisaar oli linnapea
Kursuse Ühiskonnaõpetus II kordamine 1) Riigi tunnused on territoorium , ……rahvas……………………. ja …iseseisev riigivõim(riigiorganid) 2) Seadusandlikku võimu esindab ……parlament. 3) Valitsus esindab täidesaatvat võimu. 4) Parlament annab välja ………seadusi……………………….. . 5) Seaduste arutamist nimetatakse …seaduseelnõu lugemiseks…………. . 6) Eesti on parlamentaarne.. vabariik, sest presidendi võim on …väiksem… kui Riigikogul. 7) Vabariigi puhul on võim rahval (rahvas valib riigikogu) , monarhia puhul on võim …… monarhil(kuningal nt.)(absol.monarhia puhul)……………………. 8) Euroopas on monarhiad praegu …Rootsi…, Norra…., …Taani… ja …Holland(konstituts.monarhiad) 9) Eesti Vabariik sündis …24.02.1918………………………………….(kuupäev, kuu, aasta). 10) Eesti Vabariik taasiseseisvus ………20.08.1991………… (kuupäev, kuu, aasta). 11) Eesti praegune põhiseadus pärineb aastast …1992……………………… . 12) Eestis on praegu sellised parteid nagu Keskerakond…....
kodanik. Üheaegselt võib kuuluda ainult ühte erakonda. Erakond registreeritakse kui tal on vähemalt 500 liiget. 15. Kust tulevad erakonna materiaalsed vahendid? – Kõik parlamendierakonnad saavad igal aastal riigieelarvest 60miljonit krooni. Annetused. Liikmemaksud. 16. Milliseid poliitilisi ideoloogiaid Eesti erakonnad esinedavad? – Liberaalsus: muutusi toetav, parempoolsus: riigivõimu tagasihoidlik roll ühiskonnas. Reformierakond, IRL, EKRE, Vabaerakond. Konservatiivsus: muutusi tõrjuv, vasakpoolsus: riigi võimu suur roll ühiskonnas. Astmeline tulumaks. Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid. 17. Millist demokraatiat nimetatakse defektseks? – Defektne demokraatia on ühiskond, kus vormiliselt eksisteerivad demokraatlikud otsustusprotsessid ja institutsioonid, mis aga sisuliselt on häiritud või manipuleeritud. Tunnused: ebaõiglane valmisissüsteem, juurdepääs riigivõimule ei ole kõigile kondanikele
(ametinimetus+nimi) 9. Seleta mõiste ja nimeta erakonnad, mis kuuluvad praegu opositsiooni ja koalitsiooni Opositsioon- vastasseis. Valitsuses- erakond, mis vastandab end võimul olevale erakonnale. Poliitiline opositsioon võib olla riigi või omavalitsuse tasemel, kuid ka erakonnasisene. Praeguses valitsuses: Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond Koalitsioon- erakonnad, mis moodustavad valitsuse Praeguses valitsuses: Keskerakond, EKRE, Isamaa 10. Riigikogusse kandideerimiseks on Eesti Vabariigis kehtestatud vanuse- ja kodakondsuspiirang. Nimeta need ja selgita, milles need piirangud seisnevad. Vanusepiirang- riigikokku saab kandideerida Eesti kodanik, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks. Kodakondsuspiirang- riigikokku saab kandideerida ainult Eesti Vabariigi kodanik. 11. Kas teie arvates on need piirangud vajalikud? Võtke seisukoht ja põhjendage seda.
Ühiskonna KT 1. Mis on demokraatia? (3 tunnust) Demokraatia on rahavõim, poliitilise korra vorm, kus riiki juhivad rahva valitud saadikud, on olemas kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused. Tunnused: a) kodanikkonna osalemine poliitikas; b) võimude lahusus ja tasakaalustatus; c) seaduse ülimuslikkus. 2. Demokraatia tugevad ja nõrgad küljed. Tugevad küljed: tsensuuri puudumine; kõik kodanikud on võrdsed; soodustab inimisiksuse arengut; võimaldab vabadust; inimesed saavad kaitsta oma huvisid ja hüvesid; välditakse pahameelsete valitsejate pikaajalist valitsemist. Nõrgad küljed: suur korruptsioon; kõik kandideerijad ei ole võrdsed (suurematel erakondadel on rohkem raha, rohkem reklaame); valida saavad kõik teovõimelised vähemalt 18-aastased EV kodanikud (kõik ei ole ühtselt kompetentsed tegema otsuseid ühiskonna huvide ja heaolude suhtes, ei pruugi olla piisava...
Tere, tublid kaasvõitlejad. Aitäh, et hoiate jätkuvalt kõne all Eesti elu pakilisi muresid ja propageerite osavalt EKRE programmilisi seisukohti. Lubage siinkohal omalt poolt mõned mõttemõlgutused nn. innovatsiooni teemal juhuks, kui peaks jutuks tulema. Teadlased on suhteliselt väike inimrühm ja valimiskampaanias tähelepanu alt ehk väljas, aga kuivõrd asi on seotud meie majanduse edendamisega, siis väärib ehk meeles pidamist. Mõni aeg tagasi esines Reformierakonna nimel Postimehes Rait Maruste ja kritiseeris valitsuse „Teadmistepõhise Eesti...“ arengukava: kuidagi ei suuda
ajakirjanik. Kes oli aga too IT-tipptegija, keda ta ahvis? 35. Häkkeritüübid ei kipu just eriti armastama ülikondi. Eriti häirib neid selle juures üks peaaegu alati esinev komponent - mis see on ja kuidas nad seda iseloomustavad? 36. 2006. aastal lõid Eesti veebimaastikul laineid kaks omadussõna, mille sisestamisel Google'i otsingusse anti esimese vastena kummagi puhul üks Eesti (mitte väga armastatud) erakond. Mis sõnad ja erakonnad need olid? Konservatiivne – EKRE, Roheline - Keskerakond 37. Millistele tingimustele peab vastama tegelane, kes soovib liituda Eerikute salaseltsiga? Nimes peab olema Erik. Tal peab olema vunts ning oskama Unixit. 38. Ühe tuntud "nohikuportaali" järgi on nime saanud võrgunähtus, mis aitab tihti radikaalselt suurendada mingi veebilehe tuntust. Ent efektil on ka negatiivne külg. Milline ja mis nime see efekt kannab? 39. Üks levinumaid (ja ka pikaealisemaid) Linuxi distributsioone sai oma nime selle looja
ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUSEKS! Mõisted: 1. anarhism- vabadest isikutest koosnev võimuvaba ühiskond. Eitab riiki kui ka kollektiivset võimu 2. skvottimine- mahajäetud maa-ala või hoone loata hõivamine ja kasutamine nt eluasemena 3. õigusriik- Inimeste üle ei valitse teised inimesed, vaid seadused nt usa 4. asümmeetriline sõda- Sõda poolte vahel, kelle sõjaline võimsus, strateegia ja taktika oluliselt erinevad 5. õiglane kaubandus (FairTrade)- tähendab õiglase tasu maksmist tootjale. Õiglane kaubandus välistab lapstööjõu ja orjade kasutamist eksportartiklite tootmises. Õiglase kaubanduse käigus sõlmitakse väiketootjatega pikaajalised otselepingud, makstakse miinimumpalgast kõrgemat tasu 6. suhteline vaesus- olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset 7. absoluutne vaesus- rahuldamata on esmatähtsad vajadused elu alalhoidmiseks – puuduvad toi...
Vene Erakond Eestis (VEE) Stanislav Tserepanov Nikolai Maspanov Oleg Sidelnikov Nikolai Maspanov Eduard Sedasev Sergei Kuznetov 21.12.2002 - ... 05.06.1999 - 21.12.2002 08.05.1999 - 05.06.1999 09.03.1996 - 08.05.1999 03.03.1996 - 09.03.1996 01.10.1994 - 03.03.1996 logo: [ www.rusparty.ee ] vene vähemus Asutatud 01.10.1994. Peab ennast 1920. a. loodud Vene Rahvusliku Liidu õigusjärglaseks. 09.03.1996 ühineb VEE-ga Vene Rahvapartei (VRP). 25.10.1997 moodustavad rühm VEE-st lahkunud liikmeid Vene Ühtsuspartei (VÜP). 21.12.2002 ühinevad VEEga Vene Balti Erakond Eestis (VBEE), Vene Ühtsuspartei (VÜP) ja Erakond Eestimaa Ühtsus (EÜ). Oktoober 2007 kiidab erakond heaks ühinemise Konstitustioonierakonnaga (KP). Lõplik ühinemine peakskinnitatama ühisel kongressil 08.12.2007. Konstitustioonierakond (KP) kaalub samal ajal ka liitumist Eesti Vasakparteiga (EVP), kelleg aga liitumise välistab Vene Erakond Ees...
Riigikogu Vabariigi valitsus Riigipea, vabariigi president Valitsus Peaminister teised ministrid (J.Ratas) (KE, Isamaa, SDE) Valitsuses olevad erakonnad moodustavad koalitsiooni Opositsiooni erakonnad on RE, EKRE, Vabaerakond (kritiseerivad valitsuse otsuseid, nad ise ei otsusta midagi) Võimude lahususe ja- tasakaalustatuse põhimõte Ühiskonna mitmekesisus ja sellega toimetulemine Rääkides tänapäeva ühiskondadest, tuleb silmas pidada, et ühiskonnad on pluralistlikud Ühiskond koosneb väga erinevatest inimestest ja gruppidest, kellel on omad vajadused, vaated, väärtused, uskumused ning ka erinev jõukuse tase ja mõjukus ühiskonnaelus.
Ühiskonnaõpetuse koolieksami materjal I kursus ,,Ühiskonna areng ja demokraatia" Ühiskond ja selle areng Sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Rahvastiku jaotamine 1.) kaasasündinud ehk bioloogilised erinevused nt: rass, sugu, seksuaalsed orientatsioonid, vanus 2.) elu jooksul õpitud ehk sotsiaalsed erinevused nt: jõukus, perekondlik staatus, haridus, väärtushinnangud Sotsiaal-majandusliku seisundi määratlemine 1.) peamine tunnus elatusallikas nt: töötasu (vabariigi keskmine 1221), toetused (toimetulekutoetus jne), sotsiaalabi, investreerimine, pension (keskmine 400). Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon (õp lk 12/13) 1.) rikkad-vaesed 2.) eliit-mass Poliitiline eliit Sõjaväeline eliit Akadeemiline eliit Ametnike eliit Loomeeliit 3.)kõrg-, kesk-, alamklass Rahvusvähemused Vähemusrahvus ehk rahvusvähemus- rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnil...
Ministri palk on 3437€, keskmine palk Eestis 1163€ Riigikogu istmed on jaotatud komisjonide (nt keskkonnakomisjon, maaelukomisjon, põhiseaduskomisjon) ja fraktsioonide järgi o Fraktsioonid – saadikurühmad, kuhu on koondunud saadikud maailmavaadete järgi o Fraktsioonides on 6 erakonda: Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, IRL (moodustavad KOALITSIOONI ehk erakondade ministrid on valitsuses), Reformierakond, Vabaerakond, EKRE (OPOSITSIOON – ei moodusta valitsust) 2.Täidesaatev võim - Tegeleb seaduste elluviimisega, riigi sise-ja välispoliitika teostamisega Valitsus tegutseb Stenbocki majas, koosneb 14 ministrist (nt. haridus- ja teadusminister Mailis Reps, välisminister Sven Mikser) Vahetub iga 4 aasta tagant (ideaalis), kui vahetub Riigikogu koosseis (UUS VALITSUS AL 23 NOV 2016) Vabariigi president määrab peaministri kandidaadi ja tema ülesanne on koostada valitsus
Ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks kordamine 2019 Tartu 2018/2019 õa JÄRJEKORD NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste - suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna kujunemine - nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimu elus. ● AGRAARÜHISKOND ● TÖÖSTUSÜHISKOND ● POSTINDUSTRAALÜHISKOND Ühiskonnaelu peamised valdkonnad Postmodernistlik ühiskond - iseloomustab kõrgelt arenenud nüüdisühiskond, kiiresti muutuvate väärtustega teeninduslikühiskond e. postindustriaalne - teenindussekrotis hõivatute ülekaal infoühiskond - arenenud on rohkem info ja kommunikatsioon Võim majanduses. võim riigis - kehtestada seadusi,koguda makse,kasutada vägivalda,otsused kohustuslikud ja inimsuhetes,õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu. Võimu tunnused - isiku või ...
Õ IGLUS KUI AUSAMEELSUS VS ÕIGUS E ESTI V ABARIIGIS KUI JOKK* Mati Hint, Eesti Rooma Klubi liige Ettekanne Eesti Rooma Klubis 8. novembril 2016 "Elus on hädasti vaja eristada formaalset ja moraalset õigust." Ülo Vooglaid: Aeg ja vaim. Mõtteid ja arutlusi. Koostanud Ivar Tröner. Kirjastus SEJS 2015, lk 56. Kõik on seaduse ees võrdsed. (Eesti Vabariigi Põhiseadus, § 12). Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele... Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. (Eesti Vabariigi Põhiseadus, § 13). Ja veel nägin ma, et kohtumõistmise paigas on alatus ja õigluse paigas on nurjatus. (Koguja 3:16 Vello Salo ja Jaan Kaplinski uustõlkes 2016) "Meie ühiskond on saavutanud küpse korruptiivsuse taseme." Karin Hallas-Murula ("Raine Karp kaante vahel" Sirp 22. juuli 2016) "Täiesti lubamatu on kahtluse alla seada õiguskaitseteenistuse pädevus korruptsioonikuritegude menetlemisel, sest neil on olemas...
UURIMIS KOM. ALATISED KOM. PROBLEEM KOM. ERI KOM. Iga liige tohib kuuluda ainult ühte komisjoni 19 komisjoni kohta, kohad tuleb jagada fraktsioonide vahel vastavalt nende suurusele d’Hondti jagajamise meetod: Reformierakond Keskerakond SDE IRL Vabaerakond EKRE 1 30 27 15 14 8 7 2 15 13 7 7 4 3 3 10 9 5 4.67 2 2
Ühiskonna valitsemine Valitsemine: riigi kui terviku juhtimine Haldamine: ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimisel. Põhiküsimused : Kes valitseb? Rahvas. Erakondade ja survegruppide kaudu, valimiste ja rahvahääletuse abil. Kuidas valitsetakse? Niiviisi, nagu määrab valitsemiskord (diktatuur - piiramatu võim; põhiseaduslik - piiratud võim) Demokraatlik valitsemiskord ( põhiseaduslik valitsemiskord) Valitsemiskord, milles põhiseadusele kuulub tähtsaim roll Iseloomulikud jooned: 1. tugineb põhiseadusele 2. võimude lahusus (peab takistama võimu koondumist kitsa isikute grupi kätte) 3. kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4. regulaarsed vabad valimised Põhiseadus: riigi tähtsaim õigusakt, võib olla ühe dokumendina (Eesti), või dokumentide kogum (Suurbritannia) Demokraatliku valitsemise põhivormid: Presidentalism President on nii valitsuse juht kui riigipea,...
4 füüsilist tööd on vaja järjest vähem teha; 2) töökohad kaovad ära 3) valgekraed ja sinikraed on asendunud roosakraedega mees kes teeb varasemalt naise tööks peetud tööd (põetaja, keda on alati ühiskonnas vaja) 3) muutunud on kuidas tehakse tööd paindlikkus 9-5 või paindlikud töösuhted Kas murdumine peegeldub tehnoloogias jah, aga poliitikas- jah, ntks paremäärmuslikud poliitilised jõud EKRE Komplekssus (complexity), siin mitte keerukus Kõik on kõigega seotud Mingi küsimus võib olla keeruline aga mitte kompleksne ntks 50-50 olukorrad *koondab enda korraga mitmeid erinevaid muutujaid, näiteks vaba turg, poliitline süsteem, nutitelefon, inimorganism Bensiini hind aktsiis, toornaftahind (OPEC), maailmakord (tornaado, puurkaev läheb põlema, mingi uus tuumalepe, mis võib viia hinna alla). Näited: Poliitika
Taoline lepinguvorm sobiks hästi näiteks Armeeniale, kes on surutud Venemaa poolt SRÜ Tolliliitu, mis välistab tal Brüsseliga vabakaubanduslepingu sõlmimise. Seoses eeltoodud faktidega algas 2013. aasta lõpul Eestis terav poliitiline diskussioon selle üle, kas idapartnerlus on Euroliidus nüüdseks läbi kukkunud või pole. Läbikukkumise pooldajate eestkõnelejaks oli siis Riigikogu liige IRL-i fraktsioonist Marko Mihkelson. Hiljem on tema mõttekaaslastega liitunud EKRE juhtivpoliitikud eesotsas Mart Helmega, aga ka mitmed Vabaerakonna ja Keskerakonna aktivistid. Selle seltskonna argumentideks on: 1) Idapartnerluse riigid erinevad üksteisest tugevalt nii suuruse kui ajaloolis-kultuurilise tausta poolest ja neid pole mõistlik võrdselt ning sealjuures piskuga rahastada. Kui näiteks EL rahastas idapartnerluse sihtriike aastail 2011-2013 kokku 2,5 miljardi euroga, siis samal ajal oli üksnes väikese Moldova gaasivõlg Venemaale
positiivseid omadusi 2 korda rohkem kui negatiivseid omadusi. Kõigepealt leoti ette grupi A omadused, siis B. Grupile B omistati enam negatiivseid omadusi. Põhjused kuna oli vähem positiivseid omadusi ja loeti ette ennem (algatase oli B-l positiivsetega ees). Kas kategooriate ülesehitus on sarnane? Jagunevad kaheks: - heterogeensed kategooriad, kuhu kuuluvad paljud erisugused inimesed. Nt Vabaerakond - homogeensed kategooriad, kelle liikmed on omavahel väga sarnased. Nt EKRE Gruppidevahelistes erinevustes näevad inimesed oma grupi inimesi märksa erinevamatena, kui grupist välja kuuluvate inimeste puhul. See on homogeensuse efekt (1981). Nt meil on raske eristada asiaatide nägusid. Oma rassi inimeste puhul märkame erinevaid detaile. Põhjused vähene kokkupuude (on küsitav). Tegelikkuses ei ole päriselt selge, kuidas see efekt tekib. Stereotüübi puhul peaksime aru saama, mis grupp see inimene on. Nt: gooti inimene. Milleks on vaja kategoriseerida?
Programmid vastu võetud ajal, mil eesti kuulus Ve riigi koosseisu. Al märtsis valimiseelsed kihtus- ja propagandakoosolekud. Vahepeal leidsid aset mõned olulised muudatused: 1918 a dets ühinesid 2 oma vaadetelt väga lähedas erakonda: eesti demokraatlik erakond EDE (J.Tõnisson) ning eesti radikaaldemokraatlik erakond ERDE (A.Birk). nende ühinemisel sündis Eesti Rahvaerakond ERE. ERDE sulas kokku EDEga. Ei jäänud tulemata ka lahkulöömised. EREst lahkus EKRE (Eesti kristlik rahvaerakond). Vastuolud tekkisid suhtumises kirikusse. (kas luterlik kirik peab olema tulevase riigi koostisosa, usuõpetuse vajalikkus jne) ERE ja EKREl tulevikus siiski sarbnased vaated ja 1931 liitusid nad uuesti. Samamoodi liitusid 2 agraarerakonda: Eesti maarhava liit EML ja Eestimaa talurahva liit ETL (Põhja-E). Tegutsema jäädi EML nime all (Pm eesti maaliit). Uued erakonnad: Vene kodanike kogu VKK esindas eestis elavaid venelasi. Ja saksa erakond eestis (esindas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
