AUTORITARISM Sõna ,,autoritaarne" tuleneb ladinakeelsest sõnast auctoritas (täielik võim, käsk) ja see on riigi või organisatsiooni valitsemise vorm, kus võimul olijad otsustavad valitsetavate küsimuste üle ilma, et need, kelle üle valitsetakse saaksid oma arvamust avaldada. Autoritaarses riigis on teatud valdkonnad riigivõimu totaalsest reglementeeritusest vabad. Autoritaarne reziim lubab sageli teatud piirides teisitimõtlemist ega välista isegi demokraatlikke elemente: valimisi, parlamendivõitlust, opositsiooni jm. Autoritaarsed riigid tekivad sageli seal, kus pole kujunenud võistlevat demokraatiat, kus pole olnud õigusriiki ega tunta liberaalset ideoloogiat, kus puudub pikaajaline demokraatia kogemus. Praktikas esineb palju segavariante, kuid enamik mittedemokraatlikest riikidest on praegu või on olnud varem autoritaarsed (ligi 2/3 maailma riikidest). Need võib omakorda tinglikult liigitada järgmiselt: · Bürokraatlik-militaarne...
Kuidas suudeti Eestis 1920 aastael demokraatliku riigikorda hoida ja miks asendus demokraatia autoritarismiga 1930 aastal Vene võimu alt vabanendu Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920 aasta põhisedause kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament-Riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Seega, presidenti ametikohta ei loodud. Enamasti oli riigikogus esindatud kuus suurt parteid. Kuna erakondi oli palju, ei suutnud ükski neist moodustada üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalitsioonivalitused. Vastuoldue tõttu osutusid koalitsioond ebapüsivaks ja enamik lagunes kiiresti. 1930.aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis. See sai alguse ülemaailmsest majanduskriisist. Eelnevale põhinedes saab õelda, et paljud tehased ja ärid läksid pankrotti ja tööpuudus kasvas. Sellele põhin...
parlamendid suudavad esindada rahva tõelist tahet. Parteid ja rahvagrupid killustavad rahva ühtsust. Seadusandlik kogu olgu nõuandev, kus domineerigu valitsev partei. Adolf Hitler nimetas demokraatiat mürgiks, mis lahustab rahvusliku organismi. · Antimarksism Marksismi internatsionalism ja õpetus klassivõitlusest on vastuvõetamatud fasismi rahvusliku ühtsuse seisukohtadele . AUTORITARISM ja TOTALITARISM Sõna ,,autoritaarne" tuleneb ladinakeelsest sõnast auctoritas (täielik võim, käsk), ,,totalitaarne" sõnast totaliter (täielikult). Näeme, et nende kahe termini keeleline tähendus on peaaegu sama, kuid siiski on kahel reziimil olulisi erinevusi. Tänapäeval võime üldjoontes eristada totalitaarseid, autoritaarseid, demokraatlikke ja üleminekureziime. Reziimide puhul võime omakorda eristada militaarseid, posttotalitaarseid, ühe partei jt reziime.
1. MÕISTED SUFRAZETT- Naisõiguslased Inglismaal, kes taotlesid endale valimisõigusi. MAJANDUSLIK LIBERALISM- Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. KUIV SEADUS- 1920 aastal kehtestatud alkoholi keeluseadus, millega looddeti, et alkoholi tarbimine lõpetatakse Ameerikas. AUTORITARISM- Diktatuuri liik, kus riigi võim on koondatud ühe isiku kätte. TOTALITARISM-Diktatuuri liik, riigi võim on koondatud ühe isiku kätte, diktaatoril on kontroll inimeste mõtteavalduste üle. sellega kaasnes pidev hirm ja inimeste küüditamine või surmalaagritesse saatmine. DOMINIOON- Inglismaa autonoomne liikmesriik. ISOLATSIONISM- Ameerika ei sekkunud Euroopa poliitikasse vaid oli omaette. DUCE- Itaalias kutsuti Duceks diktaator Benito Mussolinit
Elitistlik demokraatia- Elitarism (inglise elitism) on ideoloogia ja õpetus, mille kohaselt iga ühiskondlik ja sotsiaalne grupp jaguneb eliidiks ja mitteeliidiks (massiks). Ühtlasi arvatakse ka, et riiki peaks sellisel juhul valitsema eliit Põhiseadus- Põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused. Põhiseadust kõikidel riikidel pole. Näiteks Suurbritannias asendab seda mitu seadust. Autoritarism- Autoritarism on riigi või organisatsiooni valitsemise vorm, kus võimul olijad otsustavad valitsetavate küsimuste üle ilma, et need, kelle üle valitsetakse saaksid oma arvamust avaldada. Totalitaarne reziim- Totalitaarne režiim on poliitiline režiim, mis on kehtestanud ühiskonna üle totaalse kontrolli: ka need alad, mis on autoritaarses režiimis riigipoolsest kontrollist vabad, kuuluvad totalitaarses ühiskonnas kontrollitavate hulka.
Diktatuurid Diktatuur- valitsemisvorm, milles juhil on kas piiramatu või peaaegu piiramatu võim otsuste tegemisel Autoritarism- võim on koondunud ühe inimese või väikese rühma kätte, rahval pole mingit võimalust valitsemises osaleda Totalitarism- võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, on kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle NSV Liit- nõukogude sotsialistlike vabariikide liit Punaarmee- venemaa võitlusvõimeline armee Valgekaartlased Interventsioon- välisriigi relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse
väärtustele Sotsialism- suund, mis pooldab abivajajate aitamist ja väikest ebavõrdsust Mittedemokraatlikud liikumised Fasism- ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, kultuurilistele, rassistilistele tunnustele tugineva, ühe isiku juhtimise all olevat sõjaliselt tugevat riiki Kommunism- ühiskonna klass, kus ei ole eraomandit ega sotsiaalseid klasse Natsionaaldemokraadid- filosoofia, mis ühendab omas rahvuslust ja sotsialismi Diktatuuri tunnused ja selle erivormid: autoritarism ja totalitarism. Ühepartei süsteem, juhikultus,demokraatia piiramine,inimese allutamine võimule ning julgeoleku organite piiramatu võim. Autoritarism- riigi või organisatsiooni valitsemise vorm, kus võimul olijad otsustavad valitsetavate küsimuste üle ilma, et need, kelle üle valitsetakse saaksid oma arvamust avaldada. Totalitarism- poliitiline süsteem, kus reziim või riik püüab kontrollida peaaegu kogu isiklikku, majanduslikku ja poliitilist elu.
pidi rahvusvahelised konfliktid lahendama rahumeelselt. Aktiivne oli 1920ndatel, suutis lahendada väiksemaid konflikte. Puuduseks oli et sinna ei astunud USA. Rahvasteliidul ei olnud reaalseid vahendeid, et liikmesriike mõjutada. Diktatuur venemaal- kommunistlik diktatuur, stalin Diktatuur itaalias- fašistlik diktatuur, mussolini juhtimisel astus kommunistide vastu. Diktatuur saksamaal- natsionalism, Hitler, Diktatuur hispaanias franco diktatuur, kirikumeelne autoritarism Woodrow Wilson- ameerika president 1913- 1921, rahvasteliit Aleksander kerenski-Ajutise Valitsuse esimees, Lenin- venemaa enamlaste juht, Benito mussolini- itaalia peaminister ja diktaator Hitler- saksamaa diktaator ja riigipeaa Stalin- nõukogude liidu riigi juht Frankiln roosewelt- ameerika president 1932 Neville Chamberlain- inglismaa peaminister 1937-40 Winston churchill- inglismaa peaminister 1740- 45 Saksamaa Natsid sisepoliitika-
ning 1930. aastail, selgitab autoritarismi kujunemise põhjusi ja mõju ühiskonnale ning iseloomustab vaikivat ajastut; 1920’ndatel võeti vastu põhiseadus, mis oli väga demokraatlik. Kodanikel olid kõik õigused, riiki juhtis riigikogu, riigivanemaks sai Konstantin Päts, riigikokku said ka väiksemad erakonnad, mitte ainult suured. Vaikiv ajastu – Aeg, millal Eestit juhtisid Konstantin Päts ja Johan Laidoner. 5) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid demokraatia, diktatuur, autoritarism, totalitarism, kommunism, NSVL, fašism, natsionaalsotsialism, Rahvasteliit, Versailles’ süsteem, vaikiv 15 ajastu, vabadussõjalased; Autoritarism – valitsemisvorm, kus riigivõim on ühe isiku või organi käes, mida keegi piirata ei saa. Totalitarism – võim kuulub ainupartei või sõjaväe juhtkonnale, võimulolijad püüavad ühiskonda kõiges kontrollida. Kommunism – poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil.
koridori ja demilitariseeritud tsooni olemasolu. 3. Demokraatia- valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. 4. Diktatuur- autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. See on mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. 5. Autoritarism- riigi või organisatsiooni valitsemise vorm, kus võimul olijad otsustavad valitsetavate küsimuste üle ilma, et need, kelle üle valitsetakse saaksid oma arvamust avaldada. 6. Totalitarism- poliitiline süsteem, kus riik ei tunne võimu piire ning püüab reguleerida nii avaliku kui ka eraelu igat aspekti. [1] Totalitaarsed režiimid püsivad võimul laiahaardelise propaganda abil, mida levitab riigi poolt kontrollitav massimeedia. Võimul on ainult üks partei,
Võrdlustabel ,,Poliitilised reziimid" Demokraatia Autoritarism Diktatuur 1. Kõrgeim võim riigis kuulub ... Rahvale. Väikesele grupile Ühele isikule. inimestele või ühele liidrile. 2. Kas võimude lahusus eksisteerib? Seadusandlik-, Mingil määral Võimude lahusus kohtu- ja kehtib. ei kehti.
Liberaaldemokraatlik X Eestis on vabad valimised, kõik hääled on võrdsed, Substantsiaalne e X Kodanikel on võimalus osaleda ühiskondlikus ja sisuline poliitilises elus. 5. Too näide kas kaasajast või ajaloost mõne autoritaarse ja totalitaarse reziimi kohta ning leia eluline näide, mis illustreeriks antud valitsemisviisi olemust. AUTORITARISM RIIK: Eesti, Pätsi valitsemise ajal Tunnus Empiiriline näide Meelsus või pragmatism Rahvuslikkus Reaktsioon, reform või piiratud ,,vaikne ajastu" revolutsioon Eesmärgiks kodanike väline rahulolu Korraldas rahvahääletuse Ükskõiksus või osaline mobiliseeritus Vanemate legitimeerimisvormide säilitamine
2) toob esile rahvusvahelise olukorra teravnemise põhjusi 1930. aastail; 3) iseloomustab ning võrdleb demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda; 4) iseloomustab ning võrdleb Eesti Vabariigi arengut demokraatliku parlamentarismi aastail ja vaikival ajastul; 5) iseloomustab kultuuri arengut ja eluolu Eesti Vabariigis ning maailmas, nimetab uusi kultuurinähtusi ja tähtsamaid kultuurisaavutusi; 6) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid demokraatia, diktatuur, autoritarism, totalitarism, ideoloogia, fasism, kommunism, natsionaalsotsialism, repressioon, Rahvaste Liit, Versailles` süsteem, vaikiv ajastu, parlamentarism, Tartu rahu; 7) teab, kes olid järgmised isikud ja iseloomustab nende tegevust: Jossif Stalin, Benito Mussolini, Adolf Hitler, Franklin Delano Roosevelt, Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson; Õppesisu 9. klass Maailm kahe maailmasõja vahel 19181939, 25 tundi
tarvis teatud olulisi eeltingimusi. Ptk 10. Loomulikust ja ebaloomulikust autoritaarsusest … • Millise sisu anna autor sõnale „loomulikus“? Mis allikaist see tuleneb? Mida arvaksid neist arutlustest nn loomuõiguslased? Oleksid nõus? (Rousseau?) Autor kirjutab, et kui vaadata enamiku talletatud ajalooga ühiskondi, näeme, et see on paika pidanud terve inimtsivilisatsiooni jooksul ja mõnel juhul ka tänapäeval. Ehk siis autoritarism oli ammusest ajast olnud loomulikum kui inimõigused, ja see on ajaloos ka pikemaid perioode loomulikum olnud kui demokraatlik valitsus. Ebaõiglus on loomulikum kui inimõigused Ühiskondliku lepingu teooriast??? Autori kirjutab, et inimõigused on inimkonna pika evolutsiooniprotsessi, kultuuristumise ja tsivilisatsiooni tulemus. Inimõiguste loomulikuks pidamine on nõudnud tööd ja pidevat tähelepamu, selleks et nemad püsiksid.
Retsensioon Francis Fukuyama, ,,Ajaloo lõpp ja viimane inimene" Francis Fukuyama raamat ,,Ajaloo lõpp ja viimane inimene" on suuresti tema edasiarendus oma 1989a artiklist ,,Ajaloo lõpp?". Oma raamatus ta viitab sellele, et alates 19. sajandist on demokraatia, mis algselt oli vaid üks võimalik valitsemise viis, on tänapäevaks kujunenud välja maailma üldiseks riigikorraldusvormiks ja tema suuremad konkurendid, autoritarism ja totalitarism, on nüüdismaailmas diskrediteeritud. Toetudes Hegeli, Marxi ja ka hilisemate autorite töödele leidis ta, et inimühiskondade areng läbi ajaloo ei ole ei pelgalt juhuslik ega irratsionaalne, vaid et on olemas ka inimkonna ühtne ja sihipärane ajalugu/ajalooline progress, mis lõpuks viib suurema osa inimkonnast liberaalse demokraatiani. Seda lõpptulemust põhjendab ta nii majandusliku ratsionaalsusega kui ka inimese ,,võitlusega tunnustuse pärast".
aktiivsus tervikuna ühel tasemel. Järelduseks võib öelda, et poliitilise osaluse mustrite abil saab hinnata ühiskonna ajajärku nii: stabiiline ühiskond stabiliseerib ka osaluse. Tabel, mis näitab poliitilist osalust eri režiimides. REŽIIMI TÜÜP MÄÄR ISELOOM OSALUSE EESMÄRK Demokraatia Mõõdukas Vabatahtlik Mõjutada seda, kes/kuidas valitsetakse Autoritarism Madal Manipuleeritud Toetada valitsejat, luua rahvasõbralik fassaad Totalitarism Kõrge Rangelt kontrollitav Teooria: ühiskonna edasiviimine; Tegelikkus: jõu demo. Totalitaarne riik- kõik eluvaldkonnad on allutatud riigi võimule. Totalitarism - poliitiline süsteem, kus režiim või riik püüab kontrollida kogu isiklikku, majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist elu.
38. Mis juhtus Euroopa poliitilisel kaardil pärast I MS? - Impeeriumid lagunesid jne 39. Mis takistas Euroopas kauakestva rahu saavutamist? - Saksamaa oli liiga maha surutud 40. Mis juhtus Eestis 17.juuni 1940? - NSVL Liidu okupatsioon algas 41. Milles seisnes Uus Kurss? - Tööpuuduse vähendamine, tohutult sekkuti majandusse 42. Miks nimetatakse 1930ndaid aastaid saatanlikeks kolmekümnendateks? Majanduskriis. Hitler tuli saksamaal võimule, tekkis totalitaarne võim. Hakkas levima autoritarism. 43. Mida sümboliseerib valge tuvi oliivioksakesega noka vahel?-rahu ja armastust 44. I MS 28.07.1914-11.11.1918 45. Miks puhkes Etioopia kriis? oli kaua aega olnud iseseisev riik, ja itaallased üritasid vallutada seda. 46. Liberalismi peamine eesmärk. - ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. 47. Itaalia omad? II MS poliitilised tagajärjed? 48. ÜRO sümbol lind, kellel on
kaudu saadud piiratud mandaadil kodanikelt,kellel vastuseis demokraatia tingimustele on poliitikas osalemise ja opositsioonis olemise puudub piiratud mandaate võimalus õigus vahetadavalitseja(d) selle määratluse piires palju alavorme liigid: autoritarism ja totalitarism (vaieldav) Autoritaarse režiimi tunnused: 1. Reaktsioon, reform või piiratud revolutsioon 2. Eesmärgiks kodanike väline rahulolu 3. Ükskõiksus või osaline mobiliseeritus 4. Vanemate legitimeerimisvormide säilitamine 5. Sõjaväe domineerimine või autonoomia Totalitaarse režiimi tunnused: 1. Ideoloogia 2. .Totaalne revolutsioon 3. .Eesmärgiks kodanike sisemine rahulolu 4. .Totaalne mobiliseeritus 5
e väärtuspõhised. Erakonnasüsteemid: kaheparteisüsteemid, mitmeparteisüsteemid, domineeriva partei süsteemid, üheparteisüsteemid. (9.loeng, 30-09-2013) Poliitiline süsteem: korraldus, mis hõlmab suhetevõrgustikku, mille kaudu valitsusinstitutsioonid genereerivad poliitilistest sisenditest väljudpoliitikat. Poliitiline režiim: valitsemisviis Üldjaotus: demokraatia (üldine osalus saadud kodanikelt) ja diktatuur (autoritarism ja totalitalism). Aurotitaarse režiimi tunnused: Meelsus või pragmatism Reaktsioon, reform või piiratud revolutsioon Eesmärgiks kodanike väline rahulolu Ükskõiksus või osaline mobiliseeritus Vanemate legitimeerimisvormide säilitamine Sõjaväe domineerimine või autonoomia Totalitaarse režiimi tunnused: Ideoloogia Totaalne revolutsioon Eesmärgiks kodanike sisemine rahulolu
Tänapäeva demokraatlike riikide põhitunnused: · võimul on seaduslik valitsus · inimõigused on tagatud · kõik on võrdsed seaduse ees NB! Lihtsalt väljendudes: demokraatia puhul on riik inimese jaoks! 1920.-1930. aastatel olid demokraatlikud riigid näiteks USA, Inglismaa, Prantsusmaa. Diktatuur on piiramatu, jõule toetuv võim. On kahte liiki diktatuure: 1) autoritaarne diktatuur (ka: autoritarism, ka väljend: autoritaarne reziim) See on diktatuuri pehmem vorm. 1930. aastatel valitses autoritaarne kord näiteks Eestis, Lätis, Leedus, Poolas 2) totalitaarne diktatuur (ka: totaalne diktatuur või riik, totalitarism) See on diktatuuri karmim vorm. Võim on koondunud ühe isiku kätte. 1920.-1930. aastatel valitses totalitaarne diktatuur Nõukogude Liidus ja Saksamaal.
- Kõrgete tollimaksude maksmine Levik: - USA - territoorium jäi sõjast puutumata, kaotati vähe inimesi, majanduslik võimsus kasvas - Saksa - polnud rahul rl tingimustega, pahased, et alad tuli loovutada naabritele - Ungari - loovutama enamiku oma senisest territooriumist Tagajärjed: - Tööpuudus - Kaotati kodud, varandused - Elatustaseme langus vähendas kaupade nõudlust: põhjustas tootmise languse Autoritarism - traditsiooniliste väärtuste ja rahvusliku ühtsuse säilitamine - Võim ühe isiku või väikse rühma käes - Poliitiliste erakondade tegevus piiratud Totalitarism - nähakse ainuõiget vahendit eesmärgi saavutamiseks; ei sallita inimõigusi ja isikuvabadusi - Fasism Itaalia. Säilitas paljud autoritaarsetele riikidele iseloomulikud traditsioonilised võimustruktuurid - Natsionaalsotsialism Saksamaa. Allutas riigivõimule ka majanduse ning
Eesti keeles võiks lihtsamalt öelda riigikord Reziimide üldjaotus Demokraatia n valitsemisviis, kus võim põhineb üldva-limiste kaudu saadud piiratud mandaadil valijatelt, kellel on poliitikas osalemise ja opositsioonis olemise õigus n Liike vaatleme järgmises loengus Diktatuur n valitseja piiramatu võim ja autoriteet n vastuseis demokraatia tingimustele n puudub piiratud mandaat e võimalus vahetada valitseja(d) n Liigid: autoritarism ja totalitarism (vaieldav) Autoritaarse reziimi tunnused 1. Meelsus või pragmatism 2. Reaktsioon, reform või piiratud revolutsioon 3. Eesmärgiks kodanike väline rahulolu 4. Ükskõiksus või osaline mobiliseeritus 5. Vanemate legitimeerimisvormide säilitamine 6. Sõjaväe domineerimine või autonoomia Autoritarismi põhiliigid . Sõjaväevalitsus: 1. Oligarhiline 1. Keskklassiline 1. Massipretoriaanlik 2. Üheparteivalitsus: 1. Pluralistlik alluv
21. Iseloomusta mitte-liberaalset demokraatiat. Valimised, kus võivad kandideerida erinevad poliitilised jõud, kuid tegelikult on opositsioonijõudude võimalused võita äärmiselt ebatõenäolised. Toimuvad valimispettused valitsusparteide kasuks. Meedia on valitsuse kontrolli all. Kodanikevabadused on piiratud, puudub võimudelahusus, presidendil on suur roll, puudub terviklik ideoloogia. 22. Nimeta diktatuuritüübid ja selgita lühidalt, mis on nende vahe. Autoritarism ja totalitarism. Autoritarismis domineerib sõjavägi vastupidiselt totalitarismile. Eesmärgiks on kodanike väline rahulolu. On osaline mobiliseeritus. Säilitatakse varasemad legitimeerimisvormid. 23. Iseloomusta totalitarismile ja sultanismile iseloomulikke tunnuseid ja võrdle neid omavahel. Toralitarismile iseloomulikud tunnused on Ideoloogia, Totaalne revolutsioon, Eesmärgiks kodanike sisemine rahulolu, Totaalne mobiliseeritus, Vanemate
sfääri: Poliitika vaimuelu majandus. Itaalias üksnes poliitika, Saksamaal lisaks ka vaimuelu, Nõukogude Liidus lisaks poliitikale ja vaimuelule ka majandus allutatud riigi kontrollile. · Hannah Arendt "Totalitarismi kujunemislugu": totaalse riigi aluseks on mingi "poolloodusteaduslik" müüt · Inimene tasalülitatakse massiideega. Muutub osaks massist, kes suudab end maksma panna üksnes massi osana. Autoritarism · Autoritarism on valitsemise vorm, kus võimul olijad otsustavad valitsetavate küsimuste üle ilma, et need, kelle üle valitsetakse, saaksid oma arvamust avaldada. · Püüab kehtestada riigi autoriteeti osalt jõu, osalt veenmise, jättes kodanikele alles enamuse isiklikke vabadusi. Teinekord lubatud ka teatud piires isegi poliitiline pluralism. · Enamasti mittevalitud valitsejad Taganemine demokraatiast · Toimus enamasti rahumeelselt
Poliitiline käitumine - käsitletakse valimiskäitumist ja selle mõjureid NB! Tegevus muutub poliitiliseks siis kui selle eesmärgiks on avaldada mõju valitsemisele või väärtuste jaotamisele ühiskonnas Režiimi tüüp Osaluse määr Osaluse iseloom Osaluse eesmärk Demokraatia mõõdukas Vabatahtlik, vormide Mõjutada seda, kes valitsevad ja paljusus valitsetakse Autoritarism madal Manipuleeritud Toetada valitsejat, luua rahvasõb Totalitarism kõrge Massiline, rangelt kontrollitav Teoorias: viia ühiskonda edasi; Te demonstreerida jõudu PEATÜKK 9 Lähtudes raamatu ülesehitusest peatükis 9 alustan samuti poliitilise osaluse defineerimisest. Poliitiline osalus tähistab poliitikas osalevate inimeste
(tänapäevane). Valitsus täitevvõimu rakendav organ. Parlamentaarne valitsus luuakse parlamendi enamuse tahte kohaselt Võimulahusus idee ulatub antiikaega. Locke ja Montesquiue. Võim jagatakse kolmeks seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. 15 Diktatuur poliitiliselt mittemillegagi piiratud, seadusega kitsendamatu ja jõule tuginev võim. Autoritarism on rohkem politikateaduse tehniline termin. See ei pruugi tähendada ranget diktatuuri. Totalitarism pol.reziim, kus kõik ühiskondlikud ja isiklikud elualad on allutatud poliitilise võimu kontrollile. Mõiste pärineb G.Gentile (Mussolini teoreetik) Korporatism Philippe Scmitter (1974) on huvide esindamise süsteem, mille koostisosad on organiseeritud piiratud arvuks üksikuteks kohustuslikeks, mitte võistlevateks, hierarhiliselt korraldatud ja funktsionaalselt
välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes seega aluse Briti Rahvaste Ühendusele DIKTATUURID LÄÄNE-EUROOPAS Diktatuur autokraatlik valitsemisvorm, seadustega kitsendatud, jõule toetuv võim, mida miski ei piira Autoritarism valitsemisvorm, mille puhul võim riigis on 1 isiku köes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid Totalitarism valitsemisvorm, kus võim kuulub ainupartei või sõjaväe juhtkonnale, kes püüab ellu viia täielikku kontrolli ühiskonna ja selle liikmete suhtes; reziim i iseloomustab diktatuur Fasism juhikultusega totalitaarne poliitiline liikumine Põhjused:
valitsemisviis, kus võim põhineb Diktatuur üldvalimiste kaudu saadud piiratud valitseja piiramatu võim ja autoriteet mandaadil valijatelt, kellel on poliitikas vastuseis demokraatia tingimustele osalemise ja opositsioonis olemise puudub piiratud mandaat e võimalus õigus vahetada valitseja(id) Liigid: autoritarism ja totalitarism (vaieldav) 61. Kuidas jagas reziime Aristoteles? Mille poolest erineb Aristotelese jaotuse loogika reziimide tänapäevase jaotuse loogikast? REzIIMID Hea Halb ARISTOTELESEL (üldhuvid) (võimu huvid) Üks valitseb Monarhia Türannia
Вагриус, Москва, 2003. 137 kuriteod – Euroopa vaikis.24 2003. aastal ilmus tema kaheköitelise mälestuste raamatu “Mälu sügavik. Stolõpinist Putinini” (2001)25 täiendatud ja uute, ava- likustatud arhiividokumentide põhjal täpsustatud kokkuvõte “Videvik”. Sealt leiame kriitilist ka postsovetliku Venemaa kohta, kus Venemaa õnnetus – “ametnike autoritarism” – kestab Jakovlevi hinnangul edasi. Ametnike nomenklatuuri peab ta tagurlikuks jõuks ja süüdlaseks perestroika läbikukutamisel. Autori kinnitusel lasi Gorbatšov käest ajaloolise šansi aastail 1988–1989, kui maa oli veel okupee- ritud bolševismi poolt. Ta ei tegutsenud otsustavalt, ei toetunud “demokraatiale altpoolt”, juhtivad nomenklatuuritegelased jäid kohtadele edasi ja 1990. aasta sügi- sest hakkas Gorbatšov katastroofiliselt kiiresti võimu kaotama. Jakovlev tunnis-
avaldubki loomulik õigus. 2. Olemasoleva positiivse õiguse või selle osa kehtivuse vaidlustamine viitega selle mittevastavusest loomulikule õigusele. Sellega kaasneb nõudmine viia positiivne õigus loomuliku õigusega vastavusse, anda ka sellele õige õiguse kvaliteet. Kõigi asjade mõõdupuuks on inimene kui mõtlev subjekt gnoseoloogia puhul. Mõisted mis moodi erineb, mis on teaduslik tunnetamine, mis on tsiviilühiskond, demokraatia, totalitarism, autoritarism (tsiviilühiskonna osakaal); mõisted, milles poolest erineb filosoofia õigusteooriast ja õigusdogmaatikast. Mis on filosoofia/sotsiaalfilosoofia/õigusfilosoofia. Mis on filosoofia ese, meetod ja ülesanne. Mis on filosoofia liigitus. Mis on õigusfilosoofia põhisuunad. Loeng 2 12.02.18 Modernism 19 saj lõpp 20 saj algus Keskaeg jumala värk Uusaeg modernism peale seda Hetkel peale postmodernismi *Uks progressi ja inimmõistusse, sai alguse auruvedurite ja muu maailma arenguga
annaabi.ee 
