EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium
Tallinn 2013
2
Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6
1.1. Eesti geograafia ja kliima .................................................................................... 7
1.2.
Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8
1.3.
Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9
1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10
2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11
2.1.
Kilu , räim,
tursk ja lõhe .................................................................................... 12
2.2. Teised rannikumere liigid ................................................................................. 13
3. Läänemere traalpüük ................................................................................................ 14
3.1. Ülevaade sektorist ja selle hetkeolukorrast ....................................................... 14
3.2.
Laevastik ja püük .............................................................................................. 15
3.3. Sadamad ............................................................................................................ 16
3.4. Tööhõive ........................................................................................................... 16
3.5. Tootjaorganisatsioonid ...................................................................................... 17
3.6. Euroopa Kalandusfondi toetus aastatel 2007-2013 ........................................... 18
3.7. Traalpüügi sektori
SWOT ................................................................................. 19
3.8. Valdkonna analüüs ............................................................................................ 19
4. Harrastuskalapüük .................................................................................................... 22
4.1. Ülevaade harrastuskalapüügi olukorrast ........................................................... 22
4.2. Harrastuskalapüügi SWOT ............................................................................... 25
4.3. Valdkonna analüüs ............................................................................................ 26
5. Rannakalandus ja kalapüük siseveekogudest ........................................................... 28
5.1. Sissejuhatus ....................................................................................................... 28
5.2.
Hetkeolukord ..................................................................................................... 29
5.3. Rannakülade olukord ........................................................................................ 31
5.4. Euroopa Kalandusfondi toetused aastatel 2007-2013 ....................................... 31
5.5.
Keskkonnaseisund ja ressursi olukord .............................................................. 32
5.6. Valdkonna SWOT ............................................................................................. 32
5.7. Valdkonna analüüs ............................................................................................ 34
6. Kaugpüük ................................................................................................................. 35
6.1. Püügipiirkonnad ................................................................................................ 35
6.2. Püük ja püügivõimalused .................................................................................. 36
6.3. Ressursi olukord ................................................................................................ 39
3
6.4. Laevastiku olukord ............................................................................................ 40
6.5. Tööhõive ........................................................................................................... 41
6.6. Valdkonna SWOT ............................................................................................. 41
6.7.Valdkonna analüüs ............................................................................................. 42
7. Töötlemine, turustamine ja tarbimine ...................................................................... 43
7.1. Töötlemine ........................................................................................................ 43
7.2. Turustamine ...................................................................................................... 46
7.3. Tootjaorganisatsioonid ...................................................................................... 49
7.4. Tööhõive ja sotsiaalmajanduslik olukord ......................................................... 50
7.5. Kala tarbimine Eestis ........................................................................................ 50
7.6. Kala töötlemise ja turustamise SWOT .............................................................. 50
7.7. Valdkonna analüüs ............................................................................................ 51
8.
Vesiviljelus .............................................................................................................. 53
8.1.Vesiviljelusettevõtted ......................................................................................... 53
8.2. Kasvatatavad liigid ja vesiviljelustoodang ........................................................ 53
8.3. Tööhõive ja sotsiaalmajanduslik olukord ......................................................... 54
8.4. Toetatud
investeeringud .................................................................................... 54
8.5. Kalahaigused ja nende tõrje .............................................................................. 55
8.6. Vesiviljelussektori SWOT ................................................................................ 56
8.7. Valdkonna analüüs ............................................................................................ 56
9. Püügikorraldus ja järelevalve ................................................................................... 58
9.1. Ülevaade püügikorralduse ja järelevalve hetkeolukorrast ................................ 58
9.2. Püügikorralduse ja järelevalve SWOT .............................................................. 62
9.3. Valdkonna analüüs ............................................................................................ 64
10. Teadus,
haridus ja teadmussiire ............................................................................. 65
10.1. Hetkeolukord teadus- ja arendustegevuses ning kalanduse taseme- ja
täiendusõppes ........................................................................................................... 65
10.2. Rahvusvaheline koostöö ................................................................................. 68
10.3. Meetmete valik ja investeeringud aastatel 2007 – 2013 ................................. 68
10.4. Teadus, haridus ja teadmussiirde SWOT ........................................................ 70
10.5. Valdkonna analüüs .......................................................................................... 72
Lisa 1. Läänemere püügipiirkonnad ............................................................................ 78
Lisa 2. Töönduskalade varu arvukus ja kasutamise tase aastatel 2009 - 2011 ............ 79
Lisa 3. Kaugpüük aastatel 2007 – 2012 (tonnides) ...................................................... 81
Lisa 4. Kutseline kalapüük siseveekogudest aastatel 2007 – 2012 .............................. 84
4
Lisa 5. Kutseline kalapüük Läänemere rannikumerest aastatel 2007 – 2012 .............. 85
Lisa 6. Kutseline kalapüük Läänemerest traallaevadega aastatel 2007 – 2012 ........... 87
Lisa 7. EKF toetused (31.12.2012. aasta seisuga) ....................................................... 88
Lisa 8. Teadus – arendusprojektid ja uuringud aastatel 2007 – 2013 .......................... 89
Lisa 9. Kaluri kalapüügiloale
kantud kutseliste kalurite jagunemine vanuseliselt 2012.
aastal ............................................................................................................................ 91
Lisa 10. Kalalaevade segmentidesse rühmitamise kriteeriumid ja kalalaevade
segmenti juurdelisamise võimalus ............................................................................... 92
5
1. Sissejuhatus Kalavarude
kasutamisel lähtutakse ökosüsteemipõhisest lähenemisviisist, millega
tagatakse mere
bioloogiliste elusressursside sh püütavate liikide populatsioonide
püsimine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikul tasemel.
Optimaalne ressursikasutus on tagatud läbi tasakaalu saavutamise kutselise ja
harrastuskalapüügi vahel.
Eesti kalanduse jaoks on oluline kalapüügi ja vesiviljeluse abil tagada toiduvarude
kättesaadavus läbi majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsete tingimuste loomise ja
toetamise. Väiksemahulise rannapüügi puhul on rannakaluritel
renoveeritud sadamad,
kust kala maale tuua ja säilitada ning nende tegevused on sektori sees mitmekesistatud
nii, et see võimaldab neil püütud kala ise väärindada ja otse turustada. Püügihooaja
väliseks ajaks on loodud mitmekesistamise võimalused, mis võimaldavad saada
lisasissetulekuid kalandusega seotud või kalandusvälistest tegevustest. Seeläbi on
tagatud piisav sissetulek ja töökohad kohapeal aidates kaasa kestliku maakogukonna
säilimisele.
Traalpüügil kujunetakse Läänemere regiooni kilu-räime logistikakeskuseks, mis aitab
kaasa kalapüügi- ja kalatöötlemissektori muutumiseks majanduslikult elujõulisemaks
ja konkurentsivõimelisemaks. Läbi renoveeritud sadamate ja logistikakeskuste
(külmhoonete) töödeldakse kala inimtoiduks kasutades innovaatilisi ja
energiasäästlikke
tehnoloogiaid . Läbi kvaliteetsete toodete, piisavate mahtude ja
ühisturunduse ollakse konkurentsivõimelised nii sise- kui ka välisturgudel.
Kalatoodete tervislikkus,
tootearendus ja kohaliku kala parem kättesaadavus on
tõstnud Eesti elanikkonna kala- ja kalatoodete tarbimist. Vesiviljeluse toodangu
tootmisel kasutatakse väikese reostuskoormusega tehnoloogiaid ning toodang on
kvaliteetne ja
toodangumaht katab siseturu vajaduse. Välisturgudele sisenemiseks on
loodud tootjaorganisatsioonid, tagamaks stabiilset toodangumahtu, ühtset kvaliteeti
ning ühist tootearendust.
Kalanduse strateegia peaeesmärk aastail 2014 - 2020 on Eesti kalanduse, kui
majandusharu jätkusuutlik arendamine ning kalatoodangu konkurentsivõime tõstmine
sise-ja välisturgudel.
Eesti Kalanduse strateegia 2007 - 2013 peaeesmärk on samuti tagada
konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik kalamajandus. Nimetatud perioodil tehti
Euroopa Kalandusfondi finantsvahendite abil vajalikke investeeringuid traallaevade
moderniseerimiseks, Läänemere traalpüügivõimsus viidi tasakaalu püügivõimalusega,
arendati kalasadamaid, rannapiirkondadesse tekkisid
toimivad kalanduspiirkondade
tegevusgrupid. Tootjaorganisatsioonide intensiivne areng jäi samuti sellesse
ajavahemikku ja näitas, et koostöö ja ühise tegutsemisega
saavutatakse mastaabisääst
ja toodanguga konkurentsieeliseid.
Kalavaru olukord on jätkuvalt piirkonniti erinev,
kuid kalavaru õige majandamise tulemusena on perioodi kestel kalakalastussuremus
vähenenud ja piirkonniti
paranenud ka varu olukord.
Eesti Kalandusestrateegia 2014 - 2020 näeb ette keskenduda rohkem teadmiste
suurendamisele ja innovatsioonile, et
olemasolevat tehnilist baasi võimalikult
6
optimaalselt ja kasumlikult ära kasutada. Nende tegevuste jaoks on tehtud kehtival
perioodil juba palju vajalikke rahapaigutusi infrastruktuuri ja tehnoloogiatesse. Jätkata
tuleb
konstruktiivset dialoogi riigiasutuste,
teadlaste ja sektoriga. Administratsiooni
jaoks on oluline teadmispõhisema poliitika kujundamine.
Eesmärgi elluviimise aluseks tuleb tagada kalavarude jätkusuutlikus, mida on
võimalik saavutada kalavarude optimaalse kasutamise kaudu. Samuti tuleb jälgida, et
nii kutseline kui harrastuslik kalapüük koosmõjus ei ületaks kalavarude jätkusuutliku
majandamise tagamiseks seatud püügimahtu. Seejärel on võimalik tõsta kalatoodete
konkurentsivõimet sise- ja välisturgudel ning saavutada seatud eesmärk.
Käesolev strateegia on koostatud „Eesti kalandusestrateegia 2014 - 2020
ekspertrühma“ kaasabil. Ekspertrühma kuulusid riigiasutuste, sektori ja teadusasutuste
esindajad. Aasta jooksul koostati kalandusvaldkonna jaotuste põhjal igale jaotusele
tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude (SWOT) analüüsid, mis on ka strateegia
struktuuri aluseks.
1.1. Eesti geograafia ja kliima Eesti paikneb Ida-Euroopa lauskmaa loodeosas. Riigi üldpindala on 45 227 km²,
millest maismaapindala moodustab 43 200 km². Eesti naaberriigid on põhjas Soome
Vabariik, läänes Rootsi
Kuningriik , idas Venemaa Föderatsioon ja lõunas Läti
Vabariik. Riigi 3700 km
pikkune rannajoon on tugevasti liigendatud ning
rannikumeri on saarterohke. Eestile kuulub Läänemeres 1521
saart kogupindalaga 4130 km².
Suurimad saared on Saaremaa (2922 km²),
Hiiumaa (
1023 km²) ja Muhu (206 km²).
Üldiselt on Eesti
pinnamood tasandikuline: kõrgustikud ja lavamaad vahelduvad
madalike, nõgude ja orgudega, kuid kõrgusevahed on väikesed.
Siseveekogud katavad 6,2% Eesti territooriumist. Nende hulgas on üle 1000 järve,
millest suurim on
Peipsi -
Pihkva järve Eesti-poolne osa, kokku
1570 km². Peipsile
järgnevad suuruselt Võrtsjärv, Narva
veehoidla , Ülemiste järv ja Saadjärv. Eestis on
vooluveekogusid üle 7000 ja nende kogupikkus on umbes 31 000 km. Kõige
veerohkemad jõed on Narva jõgi, Emajõgi, Pärnu ja
Kasari jõgi. Pikkuse järgi
reastatult on Eesti
pikimad jõed Võhandu jõgi (162 km), Pärnu jõgi (144 km),
Põltsamaa jõgi (135 km) ja
Pedja jõgi (122 km).
Eesti asub
merelise ja mandrilise kliima üleminekulisel alal. Eesti
paraskontinentaalne kliima tuleneb asendist
Euraasia mandri loodeosas, mida mõjutavad nii Atlandi
ookeani
mereline õhk kui ka Euraasia mandri siseosas valitsev
mandriline õhk.
Peamiste Eesti kliimat kujundavate tegurite - päikesekiirgus, temperatuur,
pilvisus ,
sademed, tuul jm - ruumilises jaotuses etendab tähtsaimat osa Läänemeri.
Päikesekiirguse hulk Eestis muutub aasta kestel väga suurtes piirides. Suvepäeva
pikkus ületab talvise päeva pikkuse kolm korda, vastavalt 18 ja 6 tundi.
Eesti ilmastikku mõjutavad ajutise
iseloomuga tsüklonid (nt Islandi tsüklonid) ja
antitsüklonid (nt Assoori saarte antitsüklonid). Tsüklonitega kaasnevad tavaliselt
vihmased ja tuulised
ilmad , talvel sageli sula. Antitsüklonid toovad selge
päikesepaistelise ilma, millega võib suvel kaasneda põud, talvel aga käre
pakane .
Eestis valitsevad edela-, lõuna- ja läänetuuled. Novembrist jaanuarini on tsüklonaalne
tegevus kõige aktiivsem ja siis puhuvadki tugevamad tuuled. Aasta keskmine
tuulekiirus on
sisemaal alla 4 m/s, avamererannikul 6m/s.
7
Eestis on geograafilistele laiuskraadidele vastav õhutemperatuur maailma keskmisest
suvel mõnevõrra madalam, ent talvel oluliselt kõrgem. Talvel tõstab Läänemeri
rannikuala temperatuuri ja erinevus
sisemaa omast on suurem kui muudel
aastaaegadel. Kõige külmem kuu on veebruar, kõige soojem juuli. Suve lõpuks
ühtlustuvad ka temperatuuri regionaalsed erinevused. Keskmine õhutemperatuur
talvel on –6° C kuni – 7° C ja suvekuudel 13,8° C kuni 19,6° C. Aastas sajab
keskmiselt 550–800 mm ning keskmine õhuniiskus on 80–83%. Kõige vähem on
sademeid Lääne-Eesti saartel ja piki mererannikut, kus sademete hulk on tihti alla 500
mm. Lumikatet iseloomustab väga suur territoriaalne ja ajaline muutlikkus. Keskmine
lumikatte kestus talve jooksul on 75-135 päeva.
1.2. Veevarud ja keskkonna seisund Eesti jurisdiktsiooni alla jääv mereala on pindalalt vaid veidi väiksem kui maismaa,
kokku 36 500 km². Sellest 25 200 km² on territoriaalmeri, millele lisandub veel 11
300 km² majandusvööndit. Eesti merealad jagunevad Läänemere mitme erineva
basseini vahel, mis on looduslike tingimuste ja inimtegevusest tuleneva koormuse
poolest üpris erinevad. Nii on Liivi lahele iseloomulikud juba looduslikult kõrgemad
toiteainete kontsentratsioonid ning madalam vee läbipaistvus ja
soolsus .
Vastandiks on Läänemere avaosa, mis on
Eestiga piirnevatest Läänemere osadest kõige
merelisemate tingimustega: seal on merevee soolsus kõige kõrgem, toiteainete
kontsentratsioonid kõige madalamad ja ka otsene inimmõju on siin kõige vähem
tajutav. Soome
lahte iseloomustab suhteliselt vaba veevahetus Läänemere avaosaga
ning süvikute olemasolu. Soome lahe keskkonnaseisundit mõjutab mitme suure
urbaniseerunud piirkonna olemasolu piirkonnas ja Läänemere veerohkeima jõe –
Neeva - suubumine.
Eesti veevarud kujunevad valdavalt sademete arvel. Sademete keskmisest
aastasummast – 667 mm, moodustab äravool 260 mm ehk 39%. Eestis on üle 1000
ühehektarilise pindalaga järve, kogupindalalaga 2130 km². Üle 90% järvede
kogupindalalast hõlmavad Peipsi-Pihkva järve Eesti-osa, Võrtsjärv ja Narva
veehoidla. Eesti jõed on valdavalt lühikesed ja veevaesed ning seetõttu
reostustundlikud.
Enamik Eesti jõgedest ja järvedest on heas või rahuldavas seisundis.
Põllumajandustootmise vähenemise tõttu on taimetoitainete ärakanne Läänemerre
kaheksakümnendate aastatega võrreldes vähenenud rohkem kui kaks korda.
Halvas seisundis või sellise seisundi lähedal on Lämmijärv ja mitmed väikesed
vooluveekogud Kirde-Eesti tööstuspiirkonnas, Tallinna ümbruses ja
Pandivere ja
Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikel aladel. Vooluveekogude või nende osade halva
seisundi põhjuseks on sageli tõkestusrajatised, mis takistavad kalade rändeteid.
Ebasoodsate ilmastikuoludega esineb Läänemeres ja Peipsi järves vetikate
vohamist .
Läänemere seisundit mõjutavad klimaatilistest teguritest kõige enam tuuled ja
temperatuurimuutused. Tuultest sõltub veevahetus Taani väinades, veetase ja
hoovused Eesti rannikumeres. Külma poolaasta õhutemperatuurist sõltub jääkatte
kestus ja ulatus ning vee segunemise sügavus. Soolsus on peamine elustikukoosluste
suuremõõtmelist ruumilist muutlikkust määrav tegur Läänemeres. Soolsus kujuneb
Põhjamerest
soolase vee sissetungide ja jõgedest
mageda vee äravoolu tulemusena.
8
Enimkasutatavad kliimamudelid ennustavad, et 21. sajandi jooksul
veetemperatuur Läänemeres tõuseb, soolsus ja kihistumise stabiilsus aga vähenevad. Neil muutustel
võib olla oluline tagajärg Läänemere biogeokeemilistele protsessidele ja elustikule,
mis on tundlik survetegurite suhtes. Suur osa liikidest ei ole algselt riimvee liigid,
vaid pärinevad kas
ookeanist või mageveest. Seetõttu elavad nad Läänemeres oma
füsioloogilise taluvuse
piiril soolsuse suhtes. Olukorras, kus üheaegselt soolsus langeb
ja temperatuur tõuseb, väheneb merelise päritoluga liikide keskkonnasobivus ja
eelisolukorda satuvad mageveeliigid. See olukord võib soodustada ka tulnukliikide
levikut.
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves, mille
elustikku kuulub mitmeid põhjapoolsema
levikuga liike, on muutused veetemperatuuris esmaseks ja juhtivaks kliimateguriks
ökosüsteemis.
Suurenenud
troofsuse
tingimustes
kaasnevad
kõrge
suvise
veetemperatuuriga
Peipsis
ulatuslikud veeõitsengud,
kohatine
(
lokaalne )
hapnikupuudus ja kalade suremine. Viimase 50 aasta jooksul on järves korduvalt -
veetemperatuur kõrge (26-28 ºC) ning samal ajal esines sinivetikate massilist
õitsengut. Kui varasemalt kannatasid põhiliselt jaheda vee liigid nagu
tint , siis
viimaste kalade suremiste ajal olid oluliselt mõjutatud eelkõige põhjaelulised liigid
(
kiisk ), kuna põhjas tekkis hapnikupuudus. Viimaseid kalade (kiisa) suviseid suremusi
võimendas intensiivne
suvine mõrrapüük järvel.
Peipsi kalakoosluses on toimunud oluline nihe puhta- ja külmaveelistelt kaladelt (tint,
rääbis,
siig ,
luts )
koha
ja
latika domineerimise
suunas, kes eelistavad kõrge toitelisusega, sooja ja sogast vett. Peipsi siia ja
rääbisevarude
muutusi
on
mõjutanud
kliima
soojenemisest
tingitud
muutused nende liikide kudemistingimustes,
tindi puhul on muutused seotud ka
röövkalade (koha,
ahven ) kõrge arvukusega. Viimaste aastate uuringud
Peipsil on näidanud, et järve ökosüsteem on ebastabiilne ja selle edasist suundumust
on keeruline prognoosida. Järve ökosüsteemi tasakaalu kadumine kujutab
potentsiaalset riski ühelt poolt bioloogilisele mitmekesisusele, ökosüsteemi tervisele
ja funktsioneerimisele,
teisalt aga kalavarudele. Seetõttu tuleb viimaste kasutamisse
suhtuda suure ettevaatlikkusega, et mitte võimendada järves toimuda võivaid
negatiivseid protsesse.
1.3. Rahvastik ja tööhõive 2012. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 1 340 194 inimest. Eesti põlisrahvus on
eestlased, kes moodustavad 68,7% elanikest. Prognooside kohaselt võib aastaks 2060
Eesti rahvaarv väheneda 1,17 miljoni inimeseni.
Eesti jaguneb 15 maakonnaks. Suurima rahvastikuga
maakonnad Eestis on
Harjumaa (42%), Ida-Virumaa (11,8%) ja Tartumaa (10,9%). Keskmine rahvastiku tihedus on
30,9 in/km². Eesti rahvastikust 64,7% inimesi elab linnades, sellest pealinnas
Tallinnas 46%.
Eesti on Euroopas üks kiiremini kahaneva ja vananeva rahvastikuga riike. Alla 15
aastaste elanike osakaal rahvastikust on 15,3%, tööealiste inimeste osakaal on 67,6%.
Loomulik iive on negatiivne, 2011. aastal oli loomuliku iibe kordaja -0,42. Võrreldes
2004. aastaga on üle 65 aastaste inimeste osakaal rahvastikust tõusnud 1%,
moodustades 2011. aasta lõpu seisuga 17,01% rahvastikust. 2011. aastal läbiviidud
9
rahvastiku ja eluruumide loenduse andmetel oli Eestis 1. jaanuari 2012. aasta seisuga
901 668 tööealist inimest.
Võrreldes 2011. aastaga oli 2012. aasta alguses Eestis ligi
5000 tööealist inimest vähem. Seda võib seletada suure väljarändega 2011. aastal, kui
Eestist asus muudesse riikidesse elama üle 5 100 tööealise inimese.
Situatsioon Eesti tööjõu turul on 2011. aastast elavnenud. Tööhõive määr oli 2011.
aasta lõpu seisuga 70% ja töötuse tase 12,5%, peale seda, kui 2010. aastal oli tööhõive
Eesti taasiseseisvumisperioodi väikseim, 66,4%. Eestis on noorte töötuse tase
Euroopa Liidu keskmisest (21,1%) tunduvalt kõrgem, kuid alates 2011. aastast on ka
see näitaja hakanud alanema, jäädes hetkel 30%
kanti . Tööturusurve indeks, mis
näitab eelseisval kümnendil potentsiaalselt tööturule sisenevate ja sealt vanuse tõttu
väljuvate inimeste suhet, on 2012. aasta seisuga Eestis 0,78, samal ajal kui 2004.
aastal oli vastav näitaja veel positiivse väärtusega (1,02). Viimastel aastatel on
suurenenud pikaajaliste töötute arv. Eesti töötute suhtelise vaesuse määr on Euroopa
Liidu keskmisest paari protsendi võrra kõrgem, ulatudes 2010. aastal 52%-ni.
Eesti keskmine
brutopalk 2011. aastal oli 839 eurot. Kõige paremini tasustatavad
ametikohad paiknevad Eestis Harju- ja
Tartumaal , kus töötajad teenivad keskmiselt
vastavalt 948 ja 807 eurot kuus. Kõige madalamad keskmised sissetulekud on Eestis
Viljandimaal ja Järvamaal. Enim inimesi on hõivatud töötleva tööstuse, hulgi- ja
jaekaubanduse ja hariduse sektoris.
Kalandussektoris , mis kuulub statistikas
samasse tegevusalade gruppi metsamajanduse ja põllumajandusega, on 2011. aasta andmetel
hõivatud 26 900 inimest. Keskmine brutopalk selles sektoriosas 698 eurot kuus.
Sooline palgalõhe oli Eestis 2011. aasta andmetel 22,9%.
Eesti väiksuse tõttu on olulisimaks demograafiliseks mõjuriks tööjõuturul tööealise
elanikkonna vähenemine vananemise, madala sündivuse ja väljarände tõttu,
sealhulgas on laste ja noorte
osakaalu vähenemine elanikkonna hulgas kaalukas
probleem. Alates 2005. aastast on Eesti tööjõuturule sisenenud vähem inimesi, kui
sealt potentsiaalselt välja langeb ning selle tagajärjel suureneb töötava elanikkonna
koormus mittetöötava elanikkonna ülalpidamisel. Tööhõive kasvu eesmärki kajastab
ka Euroopa majanduskasvu strateegia, seades 2020. a eesmärgiks 75% tööhõive
määra saavutamise 20-64 aastaste inimeste vanusegrupis.
Liiga suur osa Eesti tööealisest elanikkonnast ei oma paraku töötamiseks kutse- või
erialast ettevalmistust, kutse- või kõrgharidust, vaid on põhi- või üldkeskharidusega.
Seetõttu on madal ka nende inimeste valmisolek töö tootlikkuse tõstmiseks ning
elukestvaks õppeks. Eesmärgiks seatud tööhõivemäära 75% saavutamiseks on oluline
toetada inimeste oskuste ja haridustaseme tõstmist ning elukestvas õppes osalemist,
mis võimaldaks inimestel tööturul asetleidvatele muutustele paindlikumalt reageerida.
Üheks oluliseks probleemiks Eesti majanduses on lisaks ka struktuurne tööpuudus,
mis tähendab, et tööjõuturul on üheaegselt nii töö- kui ka tööjõupuudus. Olukorras,
kus uusi töökohti lisandub suhteliselt vähe, on tööjõu vastavusse
viimine kaasaegse
tööturu vajadustega võtmeküsimus.
1.4. Majanduslik olukord Eesti elanikkonna elatustaseme parandamiseks tuleb eelkõige leida uusi võimalusi
majanduskasvuks. Ettevõtete tootlikkuse ja loodava lisandväärtuse tõstmiseks on
vajalik teadus-, arendus ja innovatsioonisüsteemi sidusus majanduse vajadustega.
10
Teadmistepõhine majandus toetab ka teiste väljakutsete nagu rahvastiku vananemine
ja loodusvarade
piiratus , lahendamist.
Alates 2010. aastast on Eesti
majanduskasv olnud positiivne ning 2011. aasta lõpu
seisuga kasvas Eesti majandus võrreldes 2010. aastaga 7,6%, olles Euroopa Liidu
kiireim . Tööjõu
tootlikkus hõivatu kohta kasvas 2010. aastal viimase kolme aasta
kiireimas
tempos , saavutades 69,3% Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest.
Keskmisest madalamat tööviljakust tekitab majanduse ebasoodne struktuur ja
tootmise madal kapitaliseerituse tase. Maailmapanga riikide ettevõtluskeskkonna
võrdlev analüüs
„Doing Business 2012“ paigutab Eesti 183 riigi hulgas 24. kohale ja
regionaalset konkurentsi silmas pidades oleme Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas
kõrgel 8. kohal.
2011. aastal oli Eesti SKP
jooksevhindades 15,97 miljardit eurot, mis tähendab aastast
kasvu 7,6%. Kasvu vedas eelkõige töötlev tööstus, mida toetas kaupade tugev
eksport ,
suurima mõjuga oli
elektroonika ja seadmete tootmine ja eksport. Perioodil 2004-
2010 kasvas tööviljakus aastas keskmiselt 3%, 2010. aastal 6,3% võrreldes eelneva
aastaga. Euroopa Liidu riikide hulgas edestas tootlikkuse kasvukiiruselt Eestit ainult
Leedu. Ettevõtlussektori
kogukasum oli 2,8 miljardit eurot, mis on 40% suurem kui
aasta varem. Ettevõtete tootlikkuse näitajad jooksevhindades on puhta lisandväärtuse
alusel kasvanud 2011. aastal nii hõivatu kui töötunni kohta.
Alates 2006. aastast on Eesti eksport SKPst moodustanud keskmiselt umbes 72%,
mistõttu on ekspordil ja selle
kasvul oluline mõju Eesti majandusele. Eksport mängib
tähtsat rolli Eesti konkurentsivõime
seisukohast . 2011. aastal moodustas Eesti eksport
Maailma
Kaubandusorganisatsiooni
(WTO)
andmetel
0,099%
maailma
koguekspordist, mis on ligilähedane Eesti valitsuse 2015. aastaks seatud eesmärgile.
Võrreldes 2010. aastaga nii kaupade kui teenuste ekspordi osatähtsus 2011. aastal
kasvas. Arvestades majanduskasvu prognoosi, tähendab ekspordimahtude tõstmine
eraldi eesmärgina aastaks 2015 ka ekspordi osakaalu tõusmist 94,2%-ni Eesti SKPst.
See eeldab jooksevhindades üle 19 miljardi euro suurust ekspordimahtu. Eesmärkide
saavutamise
eelduseks on, et Eesti ekspordimahud peavad kasvama maailma
keskmisest kasvutempost 2-3 protsendipunkti võrra kiiremini.
2011. aastal kasvas Eesti kaupade ja teenuste eksport 25% võrreldes eelneva aastaga.
Kaupade ja teenuste ekspordi
kogumaht oli 14,8 miljardit eurot, millest kaupade
eksport eraldi oli 12 miljardit eurot. Kaupade ja teenuste eksport jooksevhindades
moodustas 2011. aastal 92,7% SKP-st. 2010. aastal oli vastav näitaja 79,4%. Enim
eksporditakse väärtuseliselt Eestist masinaid ja mehhaanilisi seadmeid (32%
ekspordist), sellele järgnevad
mineraalsed tooted ja metallid ja metalltooted. Kala ja
kalatooteid eksporditi 2011. aastal 126 miljoni euro väärtuses, mis moodustas
kaupade ekspordist 10,5%. Sisse veeti kala- ja kalatooteid 2011. aastal 83,6 miljoni
euro väärtuses.
11
2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel Teadlaste hinnang kolme viimase aasta Eesti peamiste kalaliikide varu arvukuse ja
kasutamise tasemete kohta on toodud
Lisas 2, nii tähtsamate veekogude kui ka
kalaliikide lõikes.
2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe Eesti majandusvööndis võib kiluvaru lugeda suhteliselt heaks samal ajal kui
Läänemere lõunaosas on viimaste aastatel toimunud biomassi vähenemine. Üheks
põhjuseks võib siinkohal olla tursa arvukuse suurenemine. Rahvusvaheline
Mereuurimise Nõukogu (ICES) hindab Läänemere kiluvaru ekspluateerimise
jätkusuutlikuks.
Läänemere avaosa räimevaru ekspluateerimise intensiivsust ei ole saanud viimastel
aastatel kestlikuks lugeda, seda peamiselt suure kalastussuremuse tõttu. Siiski on see
tendents hakanud viimasel ajal vähenema. Liivi lahe räimevaru
haldamine on
toimunud lähiminevikus jätkusuutlikult ja probleemiks on sarnaselt avaosa räimele
kõrge kalastussuremus.
Tursa
majandamine toimub Eestis Euroopa Liidu majandamiskava alusel ja sellest
tulenevalt hoitakse etteantud kalastussuremuse taset kindlates piirides. Varu
kasutamist saab lugeda mõõdukaks. Eesti vetes tursa töönduslik varu puudub.
Tabel 1. ICES 2012. aasta hinnangul põhinevad varu näitajad 1 vt Lisa 2
Varu
Kudekarja
suurus Pikaajaline
Viie aasta keskmine Maksimaalsejätk
(SSB) 2012. aasta SSB tonnides suremuse
tase usuutliku
alguses tonnides ja
arvukamates
saagikuse (MSY)
erinevus
pika-
vanuserühmades
kontseptsioo-nile
ajalisest keskmisest
vastav suremuse
tase
Kilu
809 000 (-6%)
862 000
0,37
0,35
Avaosa räim
628 000 (-29%)
884 000
0,22
0,16
Liivi lahe räim 96 000 (+8 %)
89 000
0,43
0,35
Idaosa tursk
211 000 (-19%)
261 000
0,32
0,30
Lääneosa tursk 34 000 (+6%)
32 000
0,58
0,25
1 Tabelis 1 toodud varude osas on viimastel aastatel lubatud väljapüügimahtusid seoses MSY eesmärgi
saavutamisega oluliselt kärbitud ja sellega seoses võib lähiaastatel oodata varude stabiliseerumist ja
saakide mõningast suurenemist.
12
Soome lahe lõhe looduslike populatsioonide seisund on paranenud, kuid enamus neist
on endiselt kehvas seisundis ning noorkalade arvukus jões madal (nelja viimase aasta
andmete põhjal 20% kogupotentsiaalist, 35% esimese rändetõkkeni). Viimastel
aastatel on Läänemere avaosa lõhe merre laskunud noorkalade
suremus olnud suur
ning seetõttu püsib ka püügivaru väiksena.
2.2. Teised rannikumere liigid Ahvena saagid on olnud viimastel aastatel suhteliselt stabiilsed, kuigi teadlaste
hinnangul ei majandata ahvenavaru kõige ratsionaalsemalt. Koha saak on viimaste
aastate keskmisel tasemel ja sarnaselt ahvenavarule hinnatakse kohavaru kasutamist
teadlaste poolt ebaratsionaalseks. Lesta arvukus sõltub peamiselt soolase vee
sissevoolust Läänemerre ning saagi tõusu võib
loota 2-3 aasta pärast peale keskmisest
suurema soolase vee
sissevoolu Läänemerre. Koha saak on viimaste aastate keskmisel
tasemel ja sarnaselt ahvenavarule hinnatakse kohavaru kasutamist teadlaste poolt
ebaratsionaalseks. Kahju teeb siin kohal alamõõdulise kala väljapüüdmine
kaaspüügina. Meritindi saagi järsu languse põhjuseks kahel viimasel aastal on olnud
ülepüük ja ebasobivad kudemistingimused.
Tuulehaug tuleb meie rannikumerre
kudema Atlandi ookeanist. Teda püütakse peamiselt Eesti Läänerannikul suhteliselt
lühikese perioodi vältel ning seega ei ole võimalik saagi kõikumise põhjuseid
täpsemalt hinnata. Meie rannikumere haugisaak on viimastel aastatel tõusnud ja
ületamas peale
kuut aastat viimase üheksa aasta keskmist saaki. Rannikumere varude
olukorra parandamiseks tuleks vähendada üldist püügikoormust, tagada kalade
juurdepääs ja rahu kudealadel ning pidada kinni olemasolevatest püügipiirangutest.
2.3. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv Alates 1990 aastatest on külmaveeliste kalade nagu rääbise, siia ja lutsu ning 2007.
aastast ka tindi saagid madalseisus. Rääbisevaru on näidanud mõningast paranemist ja
kahel viimasel aastal on lubatud 15
tonnist töönduspüüki. Seevastu tindipüük on
lähiaastatel välistatud. Sooja- ja mõõdukaveeliste kalade nagu koha, ahven,
latikas ,
särg, kiisk ja
haug saagid on keskmisel või heal tasemel. Peamiseks püügikalaks
viimasel
neljal aastal on olnud ahven, latikas, koha ja särg. Peipsi tindi, kui koha
meelistoidu arvukus on pikemas perspektiivis langeva trendiga, mis võib tulevikus
negatiivselt mõjutada koha järelkasvu ja põlvkondade arvukust. Ahvena- ja latikavaru
on heas ning koha- ja särjevaru keskmises seisus. Lisaks on haugivaru seisund
paranenud ja võimalik on saagi suurenemine. Säästlik majandamine kindlustab
lähiperspektiivis stabiilsed saagid.
2.4. Võrtsjärv Võrtsjärve
kogusaak on viimastel aastatel langenud, mis tuleneb väikese latika saagi
langusest. Põhjuseks on turu puudumine ja see, et peenkala heidetakse mõrraliinist
eemaldudes enamasti vette tagasi.
Angerja saak jääb alla kolmandiku pikaajalisest
keskmisest. Peamine põhjus on veetaseme tõus järves, mis muudab just mõrrapüügi
angerja suhtes vähem edukaks. Lisaks mõjutab angerja saaki oluliselt ka asustamiste
maht. Eeltoodule tuginedes võib prognoosida saakide langust alates 2015. aastast.
Koha varu ja saak on heas seisus ning lähiaastatel koha saagid jäävad 40-50 tonni
13
piiresse.
Haugi arvukus on paljuaastasel keskmisel tasemel.
Varu olukorra parandamiseks nii rannikumeres kui ka sisevetes, mis
tagaks sektorile
stabiilse saagi ja sissetuleku oleks vaja
senisest rohkem pöörata tähelepanu ja eraldada
ressurssi kudepaikade taastamisele, rändetõkete likvideerimisele, kalapääsude
rajamisele ja teadmistepõhisele varu kasutamisele sh püügikoormuse optimeerimisele
rannapüügil ja erinevate tehniliste meetmete väljatöötamisele ja rakendamisele.
3. Läänemere traalpüük 3.1. Ülevaade sektorist ja selle hetkeolukorrast Läänemerest püütakse kala kalalaevadega, mille kogupikkus on üle 12 meetri
(traalpüük) ja ranniku lähedasel alal kalalaevadega, mille kogupikkus on reeglina alla
12 meetri (rannapüük). Läänemere peamised traaliga püütavad
kalaliigid on kilu, räim
ja tursk. Nende liikide varusid reguleerib Euroopa Liit ning Euroopa Liidu Nõukogu
määrusega
kehtestatakse
iga-aastaselt
liikmesriikidele
eraldatavad
kalapüügivõimalused (kvoodid), mis lähtuvad ICES soovitustest.
Püügivõimalus räime osas on jaotatud eraldi Liivi lahest püütavale räimele ja teistest
Läänemere piirkondadest (
avameri ) püütavale räimele. Riigisiseselt jaotub räime
püügivõimalus nendes osades omakorda traalpüügi püügivõimaluseks ja rannapüügi
püügivõimaluseks.
Avamere
osas
jaotatakse
perioodil
2013-
2016 räime
püügivõimalus ligikaudu 89 % ulatuses traalpüügile ja ligikaudu 11 % ulatuses
rannapüügile; Liivi lahe
kvoot jaguneb ranna- ja traalipüügile 2013. aastal enam
vähem võrdselt: 46% ja 54%. Läänemere traalpüüki teostatakse ICES püügiruutudes
24, 25, 26, 27, 28-1, 28-2, 29 ja 32 (Lisad 1,5 ja 6). Eesti Vabariigile eraldatud
püügivõimalusest kasutab rannapüük minimaalse osa (1 – 5 tonni). Tursa
püügivõimalus on jaotatud kahe püügipiirkonna vahel: Lääneosa (püügiruudud 22 –
24) ja Idaosa (püügiruudud 25 – 32). Lääneosa tursa püük on 100 % ulatuses jaotatud
traalipüügiga tegelevate ettevõtete vahel. Ida osas tursast on rannapüügiks viimastel
aastatel eraldatud 5 – 30 tonni. Lõhe püügiga Läänemere avaosas ei ole traalpüüdjad
viimasel üheksal aastal
tegelenud , sest selleks kasutatud triivvõrgud on keelatud.
Rannapüüdjad seevastu on viimasel kolmel aastal püüdnud 400-700 lõhe isendit, mis
2012. aasta näitel moodustas 27% Eestile eraldatud püügivõimalusest.
Läänemere traalpüügi püügipiirkonnad ja saagid on toodud lisades 1 ja 6.
Eesti kalapüügikvoot jaotatakse traalpüügifirmade vahel ajaloolise püügiõiguse alusel.
2012. aastal tegutses Eestis traalpüügis 29 ettevõtet, kellest 22 püüdis kilu ja räime
ning 11 ettevõtet ka turska. Võrreldes 2007. aastaga on traalpüügi sektoris toimunud
püügiõiguse omanike ringi
koondumine ning ettevõtete arv on kahanenud peaaegu
poole võrra, 51-lt 29 ettevõtteni. Sellele on avaldanud suurt mõju püügivõimsuse
tasakaalu viimine püügivõimalustega, mille raames on osa laevu utiliseeritud ning
mitmed firmad on sellega lõpetanud oma tegevuse ja võõrandanud oma ajaloolise
14
püügiõiguse. Samuti on traalpüügi tootjaorganisatsioonide teke 2005. aasta lõpus
koondanud nii firmasid kui püügiõigusi.
3.2. Laevastik ja püük Läänemere traalisektori laevad kuuluvad laevastiku segmenti 4S1 (Lisa 10) . 2011.
aasta lõpu seisuga oli Eesti kalalaevaregistris selles segmendis 46 laeva, võimsus- ja
mahutavusnäitajatega kokku 11 706,9 kW ja 4 297,37 GT.
Saake registreeriti 2011.
aasta jooksul kokku 42 laevalt. Võrreldes 2004. aastaga, kui toimus Eesti kalalaeva-
registri aluseks olev loendus, on segmendi 4S1 laevade arv kalalaevaregistris 2011.
aasta lõpu andmetel vähenenud 108 laeva võrra ehk 70%. Eraldatud püügivõimalused
on aastate lõikes välja püütud ca 91% ulatuses, 2012. aastal räime ja kilu osas 99%
ning tursa osas erandlikult 54%, kuna turuhind tursa realiseerimisel
langesid liiga
madalale. Kogu Eesti kalapüügi mahust, moodustas Läänemere traalpüük 2012. aastal
65%.
Tabel 2. Läänemere püügivõimalused ning räime, kilu ja tursa püügid aastatel 2007 –
2012
Aasta
2007
2008
2009
2010
2011
2012
Räime kvoot (t)
24 406
23 871
22 793
21 413
19 315
15 059
Räime püük (t)
19 644
21 262
21 403
19 625
16 728
14 958
Räimekvoodi
väljapüügi
80
89
94
92
87
99
protsent (%)
Kilu kvoot (t)
53 023
53 135
48 473
48 521
36 734
27 905
Kilu püük (t)
51 007
48 582
47 298
47 862
34 976
27 697
Kilukvoodi
väljapüügi
96
91
98
99
95
99
protsent (%)
Tursa kvoot (t)
1 035
945
802
947
1 196
1277
Tursa püük (t)
945
970
817
792
1 176
686
Tursakvoodi
väljapüügi
91
103
102
84
98
54
protsent (%)
Allikas: Kutselise kalapüügiga seonduvate andmete arvestuse andmekogu 2
2Püügivõimaluses
kajastub algse püügivõimaluse muutus, mis on tekkinud riikidevahelisest
kvoodivahetusest.
15
Traalpüüki teostatakse Eestis peamiselt MRTK
Baltika tüüpi ahtertraaleritega, mille
keskmine vanus on 26 aastat. Need on suure amortisatsiooni tasemega ja madala
efektiivsusega laevad. Seega püügireiside kulukus on suur ning see tekitab olukorra,
kus püügile minnes on eesmärk saada ka võimalikult suur saak, et reis enda ära
tasuks. Nende puuduste leevendamiseks on vanemat tüüpi traalid, kus
püünismaterjaliks oli polüamiidkiust noodalina ja köied, suures osas välja
vahetatud kombineeritud
tehiskiust – polüetüleenist ja polüpropüleenist traalidega. Tehiskiust
traalide eelis on
uppumatus ning neid on avarii korral kerge kajaloodiga üles leida.
Samuti on neil väiksem
eritakistus , mis peaks avaldama
positiivset mõju laeva
kütusekulule. Lisaks püüavad tursakvooti omavad ettevõtted ICEC alarajoonides 22-
24 Eestile eraldatud tursakvoot vahetada pisut lähemal asuva alarajoonide 25-32
tursakvoodi vastu.
3.3. Sadamad Eesti Läänemere traalpüügi laevad lossisid 2012. aastal Eestis kala 17-sse
lossimiskohta.
Koguseliselt toodi kõige rohkem kala toodi maale Dirhamis, Veeres,
Miidurannas, Westmeri ,
Virtsus , Meeruse, Lehtma ja Mõntu sadamas, kokku üle 37
tuhande tonni. See moodustab koguseliselt 86 % kogu traalpüügi lossimistest.
Lisaks Eesti lipu all sõitvatele laevadele lossivad meie sadamates ka teiste
liikmesriikide alused. 2012. aastal lossiti nende kalalaevade poolt üle 9,2 tuhande
tonni kala, mis moodustab Eesti sadamates lossitud traalpüügist 17,8%. 2010. aastal
oli vastav näitaja 10,4%. Kuivõrd Eesti traalpüügisektoril on olemas väljakujunenud
tarneahel alates kala püügist kuni töötlemiseni, siis on potentsiaal teiste riikide
kalalaevade kala vastuvõtuks suuremas mahus olemas.
Traalpüüki teenindavate kalasadamate tehniline korrasolek ja tingimused on erinevad.
Enamus probleeme on seotud kai ja sadama juurde viivate teede halva seisukorraga,
samuti veevarustuse ja sadama tehnosüsteemidega. Eesti kalalaevadelt pärineva kala
sorteerimine ja
kaalumine toimub enamasti tööstustes, ja seetõttu ei ole sorteerimis- ja
kaalumisseadmete olemasolu sadamas kala jaoks hädavajalik. Samas on teiste riikide
kalalaevade lossimiste kontekstis selliste seadmete olemasolule vajalik rohkem
tähelepanu pöörata. Samas on olulised ka pesemisseadmed ja jäämasinad, millega
kõik traalpüügisadamad täna varustatud ei ole. 2012. aasta juulis avati kalasadamate
seisukorra parandamiseks taotlusvoor Euroopa Kalandusfondi 2007 - 2013
rakenduskava meetmele 3.3 „Kalasadamate investeeringutoetus“.
3.4. Tööhõive 2011. aasta lõpu andmetel töötas Läänemere traalpüügi laevadel ca 215 töötajat.
Naised on põhiliselt tegevad traalpüügiettevõtete halduses ja raamatupidamises,
laevadel naistöötajaid ei ole.
Laevapere keskmine suurus on 5 meest ning töötajate
keskmine vanus on 50 aastat.
Püügihooaja välisel ajal juunist septembri keskpaigani on töötajate puhkuseaeg ning
tegeletakse laeva ja traalpüügivahendite remondiga. Enamik ettevõtteid tasustavad
16
laevaperesid ka püügivälisel perioodil, et säilitada spetsialiseerunud meeskondi,
kuivõrd spetsialistide pakkumine tööturul on suhteliselt olematu.
Ettevõtete andmetel on peamised tööhõivega seotud probleemid tööjõu
vananemises .
Raske on leida noori tööle laevadele, et neid siis aja jooksul laevapere poolt välja
õpetada, kuna töö kalalaevaga on spetsiifilisem ja otse koolipingist tulles ei omata
paraku vajalikku kvalifikatsiooni, töötamaks näiteks traalmeistri või kaptenina.
3.5. Tootjaorganisatsioonid Traalpüügis tegutseb Eestis alates 2006. aastast kolm tootjaorganisatsiooni: Eesti
Kalapüügiühistu, Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu ja Eesti Traalpüügi Ühistu.
Nendest üks – Eesti Kalapüügiühistu - tegeleb lisaks kilu- ja räimepüügile ka tursapüügiga.
Traalpüügi ettevõtetest on tootjaorganisatsioonides 15 ettevõtet ehk ligikaudu 60%
sektorist.
Tootjaorganisatsioonid
on
traalpüügi
ettevõtteid
koondavad
turukorralduslikud üksused, mille põhiline funktsioon on läbi erinevate
turukorralduslike meetmete tagada oma kaluritele õiglane hind kala eest ehk tõsta
kalapüüdjate sissetulekuid.
Tootjaorganisatsioonid on Eesti traalpüügi
maastikku koondanud, kuivõrd ühiselt
tegutsedes saadakse turul eelised, mille tulemusena tekivad suuremad
tooraine mahud,
millele suudetakse tagada ka ühtlane kvaliteet. See on suur eelis lõppturgude
hõivamiseks. Ajaloolisest traalpüügi püügiõigusest on tootjaorganisatsioonide
valduses 96% kilust, 92% räimest ja 33% tursast. Seega traalpüügi sektori 13
ettevõtet, kes tootjaorganisatsioonidesse ei kuulu, omavad vaid 7% ajaloolisest kilu,
räime ja tursa püügiõigusest. 2007. aastast on tootjaorganisatsioonide osakaal nii Eesti
kilu ja räime kvoodis kui ka väljapüükides pidevalt suurenenud, jäädes 85-95%
vahele.
Joonisel 1 on välja toodud Eesti tootjaorganisatsioonide kilu, räime, ja tursa püügid
aastatel 2006-2011, kus
protsendid näitavad tootjaorganisatsioonide väljapüügi osa
kogu Eesti kilu, räime ja tursa püügist.
Joonis 1. Eesti Tootjaorganisatsioonide püügid aastatel 2006 – 2011.
90 000
80 000
85%
85%
90%
70 000
84%
60 000
80%
Eesti püük (t)
89%
TO püük (t)
50 000
40 000
30 000
2 006
2 007
2 008
2 009
2 010
2 011
Allikas:Põllumajandusministeerium 17
2012. aastal püüdsid tootjaorganisatsioonid 26
tuhat tonni kilu, 19 tuhat tonni räime ja
272 tonni turska, mis on vastavalt 95%, 89% ja 40% Eesti kilu, räime ja tursa
toodangust.
Tootjaorganisatsioonid koostavad iga-aastaselt oma ühistusiseselt püügi- ja
turustusplaanid. Nende plaanidega koordineeritakse tootjaorganisatsiooni liikmete
vahel püügikoguseid ja –aegu, et kõik liikmed ei tormaks üheaegselt püügile, vaid
hajutaks püüke pikemale perioodile. See tagab stabiilse
tarne ning koordineeritult
tegutsemisega hoitakse ka hinnataset, kuna võimalusel välditakse olukorda, kus kala
pakkumine ületab kordades nõudluse.
3.6. Euroopa Kalandusfondi toetus aastatel 2007-2013 Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 (EKF) rakenduskava elluviimise perioodil oli
otseselt Eesti traalpüügisektorile suunatud 4 meedet. Need olid mõeldud toetusteks
laevade utiliseerimisse, kalalaevastiku moderniseerimisse, tootjaorganisatsioonide
arengusse ja peamiste traalpüügi sadamate välja arendamisse.
Aastatel 2007-2011 on Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava meetme 1.1
„
Riigiabi kalapüügi alaliseks lõpetamiseks“ raames toetatud 26 laeva utiliseerimist,
neist 23 projekti on ka tänaseks lõpetatud. Koos omafinantseeringuga on toetuse
kogusumma olnud 8,23 miljonit EUR.
Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava meetme 1.3 „Kalalaevade pardal
tehtavad investeeringud ja selektiivsus“ raames on toetatud 52 projekti kalalaevade
moderniseerimiseks, kogusummas 2,67 miljonit EUR. Kokku on investeeringuid
tehtud 28 laeval.
Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava meetme 3.1 „Ühistegevused“
tegevuse „Ühisinvesteeringud“ raames said tootjaorganisatsioonid võimaluse taotleda
vahendeid külma- ja
laohoone ehitamiseks. Külmlaod paiknevad
kolmes Eesti
piirkonnas: Läänemaal
Haapsalus , Pärnumaal Audrus ja
Harjumaal Paldiski
Lõunasadamas. Valitud asukohad võtavad arvesse tootjaorganisatsioonide liikmete
kala lossimiskohtade lähedust ja optimaalset ajalist ja rahalist ressursikulu püütud kala
kokkuveol. 2012. aastal on kaks projekti veel töös, üks on lõpetatud. Kokku anti
külma- ja laohoonete ehitamiseks toetust 8,62 miljonit EUR. Meetme teine
taotlusvoor toimus 2011. aastal ning siis oli võimalik taotleda toetust ka kala
käitlemisetappidesse vajalike investeeringute tegemiseks. Need
projektid on 2011.
aasta lõpu seisuga
pooleli , kuid heakskiidetud projektide toetussumma on 1,38
miljonit EUR.
2012. aasta juulis oli avatud ka taotlusvoor Euroopa Kalandusfondi 2007-2013
rakenduskava meetmele 3.3 „Kalasadamate investeeringutoetus“. Taotlusvoorus
esitati üks
taotlus traalpüügi tootjaorganisatsioone koondavalt Sadamate Haldamise
Mittetulundusühingult, kogusummas 5,64 miljonit EUR, ning heakskiidu korral
plaanitakse investeerida 6 traalpüügi laevu teenindava sadama ehitustöödesse.
18
3.7. Traalpüügi sektori SWOT Nõrkused Tugevused 1.Ajalooline väljakujunenud kvoodisüsteem
1.Laevastiku
amortiseeritus
ja
2.Olemasolev püügivõimsus
madal efektiivsus
3.Väljakujunenud tarneahel (
logistika )
2.
Vananev tööjõud
4.Ühistegevus
3.Hooajalisus
5.Efektiivne järelevalve
4.Eesti nõrk positsioon Euroopa
6.Pidev varude
seire Liidus
7.Toimiv toetusskeem sektoris
5.Järelevalve koormus sektorile
6.Suur sõltuvus toetustest
Võimalused Ohud 1. Kalavaru suurenemine
1.Püügivõimaluste
vähenemise
2.Tasakaal püügivõimsuse ja püügivõimaluse järsk dünaamika
vahel
2.Keskkonna
saastatus 3.Stabiilne tooraine hind ja suur eksportnõudlus
3.Ootamatud
muudatused
4.Infrastruktuuri arenemine
seadusandluses
(aktsiisid,
5.Eesti
kvoodi
väliste
püügivõimaluste püügitasud)
kasutamine
4.Tootmiskulude
järsk
kasv
(energia)
5.Ebapiisavad püügikvoodid
3.8. Valdkonna analüüs Traalpüügi sektori arendamise eesmärk aastateks 2014-2020 on kujundada Eestist
Läänemere regiooni oluline inimtoiduks
kasutatava kilu-räime logistikakeskus.
Eesti traalpüügisektorit on aastatel 2007-2013 palju arendatud. Sellesse perioodi on
langenud
suur
osa
sektorisse
tehtud
vajalikke
investeeringuid
laevade
moderniseerimiseks, püügivõimsuse tasakaalu
viimiseks püügivõimalusega ning
sadamate
arendamiseks . Tootjaorganisatsioonide intensiivne areng on samuti jäänud
sellesse ajavahemikku ja näidanud, et koostöö ja ühise tegutsemisega saavutatakse
mastaabisääst ja toodanguga konkurentsieeliseid. Seega on tehtud palju vajalikke
rahapaigutusi infrastruktuuri ja tehnoloogiatesse ning järgmisel perioodil tuleb
keskenduda teadmiste suurendamisele ja innovatsioonile, et olemasolevat tehnilist
baasi optimaalselt ära kasutada. Kuivõrd
parimate lahendusteni jõutakse aruteludega,
kuhu on kaasatud erinevad asjassepuutuvad osapooled, tuleb pidada pidevat
konstruktiivset dialoogi riigiasutuste, teadlaste ja sektori esindajatega.
Antud eesmärke aitab saavutada:
1. Traalisektori valmisolek püüdmaks kala väljaspool Eesti
veeala ;
2. perioodi 2007-2013 lõpuks eeldatavalt korrastatud sadamatevõrk, mis loob,
head tehnilised ja geograafilised tingimused kala vastuvõtuks;
19
3. sissetöötatud logistiline ahel püügist töötlemiseni, mis koondab lossimist, kala
transporti sadamast töötlemisse ja töötlemist.
Strateegilise eesmärgi saavutamise peamine
indikaator on Eesti sadamates lossitud
kala suhe Eesti kilu - räime püügivõimalusse. See näitab, palju kala lossivad Eesti
sadamates teiste riikide kalalaevad ning seab selle koguse võrdlusesse Eestile
eraldatud püügivõimalustega. Siinjuures on oluline vaadata Eesti sadamates lossitud
Eesti kalalaevade kilu ja räime lossimiskogust võrdluses Eesti kilu ja räime püügiga,
kuivõrd see näitab, kas Eesti kalalaevad kasutavad lossimiseks
stabiilselt Eesti
sadamaid , või lossitakse Eesti laevade püütud kala ka teiste riikide sadamates.
Samamoodi tuleb arvesse võtta ka maismaatranspordiga Eestisse sisseveetava kilu ja
räime koguseid, mistõttu on oluline indikaator ka Eesti firmade poolt teiste riikide
firmadelt ostetud kala koguse suhe Eesti siseriiklikku kala esmakokkuostu.
Tabelites 3, 4 ja 5 on väljatoodud kolm näitajat ning trendid kolme viimase aasta
kohta3.
Tabel 3. Aastatel 2010-2012 teiste riikide laevade lossimiste protsent Eesti traalpüügi
kvoodist, kilu ja räime osas.
Teiste riikide laevade
lossimiskoguste osakaal Teiste riikide laevade Eesti traalpüügi Eesti traalpüügi lossimine, räim ja kilu püügivõimalus, kilu kvoodist, kilu ja räim kokku (t) ja räim kokku (t) kokku, (%) 2010 7631,57
65227,0
11,7
2011 6649,89
53290,0
12,5
2012 9240,53
41850,0
22,1
Tabel 4. Aastatel 2010-2012 Eesti sadamates lossitud kilu ja räime protsent Eesti kilu
ja räime püügist.
Eesti kalalaevade Eesti sadamates lossimiskogused Eesti Eesti kalalaevade lossitud kilu ja räime sadamates, räim ja kilu püük, kilu ja räim osakaal Eesti kilu ja kokku (t) kokku (t) räime püügist (%) 2010 65705,19
67486,63
97,4
2011 50438,14
51703,64
97,6
2012 42514,84
42655,62
99,7
3 Tabelis on kasutatud algset püügivõimalust ilma riikidevahelise vahetuseta
20
Tabel 5.
Aastatel 2010-2012 teistelt riikidelt ostetud kilu ja räime esmakokkuostu
protsent kogu Eestis toimunud esmakokkuostust.
Teistelt riikidelt ostetud
kilu ja räime Eesti-sisene esmakokkuostu Teiste riikide laevadelt traalpüügi protsent kogu Eestis esmakokkuost, räim ja esmakokkuost, kilu toimunud kilu kokku (t) ja räim kokku (t) esmakokkuostust (%) 2010 7759,55
47779,03
16,2
2011 6623,83
40281,09
16,4
2012 9228,73
32918,91
28,0
Trendid kõigi kolme näitaja osas on hetkel positiivse suundumusega. Eestisse lossitud
teiste riikide kalalaevade kilu ja räime
kogused on kasvavad. Eesti kalalaevad
kasutavad saagi maaletoomisel samuti aasta-aastalt rohkem just Eesti sadamaid ning
samuti suureneb Eestisse teistest riikidest esmakokkuostuga siseneva kilu ja räime
kogus. Strateegilise eesmärgi saavutamiseks on vajalik selliste positiivsete
suundumuste jätkumine ka aastatel 2014-2020.
Inimtoiduks kasutatava Läänemere kilu ja räime erinevad aspektid – hind, kvaliteet,
valmistatavad tooted, lõppturg – on suuresti seotud Läänemere keskkonnaseisundiga.
Viimane mõjutab sealse
kalaga toimuvaid arenguid kõige enam. Kui keskkonnaolud
on head ja saastatus ei ületa piirnorme, võib eeldada, et inimtoiduks kasutatava kala
eest makstav hind on kõrgem loomasöödaks müüdava kala
hinnast . Seega on
ettevõtted majandusloogikale tuginedes huvitatud lossima kala just Eestisse, kus kilu
ja räime kasutatakse inimtoiduks, vastupidiselt näiteks Soome või Rootsiga, kus see
on peamiselt loomasööda valmistamise tooraine. Kuna pelaagiliste liikide
püügikogused on suured, on kala eest makstav hind peamine lossimiste geograafia
mõjutegur.
Kala maaletoomiste teenindamiseks vajalik sadamate
infrastruktuur ja tehnovõrk on
lossimiste Eesti sadamatesse tõmbamise
toetav tegur. Välisriikide laevade lossimiste
jaoks on vajalik tagada sorteerimismasinate ja kaalude olemasolu. Kuna kala
parima kvaliteedi tagamine algab veest välja võttes, peab kala juba enne sadamasse tulekut
olema maha jahutatud, et võimaldada selle edasine töötlemine kvaliteetseks tooteks.
Kui lõpptoodete seisukohast tekib potentsiaal uutele turgudele laienemiseks
jätkusuutlikust
kalandusest ja kvaliteetsest kala liikumise
ahelast pärineva toorainega,
on igati tervitatav tooraine
sertifitseerimise või kala püügiahela sertifitseerimise
protsessi läbiviimine.
Läänemere traalpüügi oluline
valdkond on traalpüügilaevad, nende seisukord ja
tasakaal püügivõimalustega. Püügivõimaluste ja püügivõimsuse tasakaalu küsimus on
otseselt sõltuv igaks aastaks kehtestatavatest püügikvootidest. Eeldades, et kilu ja
räime püügikvoodid jäävad järgnevatel aastatel samale tasemele, võib 2007-2013
perioodi lõpuks prognoosida, et traalpüügis on püügivõimalused püügivõimsusega
bioloogilise ressursi mõistes tasakaalus.
21
Traalpüügis kasutatavate laevade kütusekulust ja amortiseeritusest lähtuva probleemi
ületamine on suur väljakutse. Kütusehinna tõus on probleem mitte ainult traalpüügi ja
Eesti kontekstis, vaid terves maailmas. Kuivõrd otseste investeeringute suunamine
laevade peamasinate ja selle osade moderniseerimisse ei ole võimalik või on
raskendatud, tuleb tõsta sektoris toimijate teadlikkust kütusekulu erinevatest
aspektidest, mida on võimalik
teadliku tegutsemisega positiivses suunas mõjutada:
sõidukiiruse ja kütusekulu vahekord, ülesõidule kulunud aja ja sellega seotud muude
ressursside kulumise vahekord, sõidukiiruse ja CO2 emissiooni vahekord jne.
Täpsete võimaluste määratlemiseks on vajalik
tellida erinevaid
uuringuid , teha
katseprojekte ning koostööd teadlastega. Kindlasti ei tohiks unustada
innovatsiooni .
Uute tehnoloogiate väljatöötamisest keskkonna- ja kliimamuutuste mõjude
vähendamiseks ja rohelise energia kasutuselevõtuks saab eelseisva arenguperioodi
võtmeküsimus.
Tootjaorganisatsioonide kui traalpüügisektori kõige suurema mõjuga toimijate
arengus võib järgnevatel aastatel oodata laienemist, kuid seda eelkõige
rahvusvahelises plaanis. Euroopa Liidu ühtse turukorraldussüsteemi reformiga
luuakse võimalused riigiüleste tootjaorganisatsioonide tekkeks ning soodustatakse
tootjaorganisatsioonide liitude kujunemist. Eestile on selline areng positiivne, kuivõrd
kilu ja räime püüdvate teiste riikide ettevõtete kaasamine tootjaorganisatsiooni
tegevusse suurendab potentsiaalselt ka Eesti tootjaorganisatsioonide turujõudu ning
läbi Eesti sadamate ja kalatööstuste käivat kala hulka. See omakorda aitab saavutada
strateegiaga seatud eesmärki traalpüügi arendamisel.
Kokkuvõtvalt tuleb aastatel 2014 – 2020 Eesti traalpüügi arendamisel keskenduda
kolmele valdkonnale, et aidata kaasa Eesti kujunemisele inimtoiduks kasutatava kilu
ja räime logistikakeskuseks Läänemere piirkonnas:
1. Sektoris toimijate teadlikkuse tõstmine läbi koolituste, uuringute ja teadlastega
koostöö, fookusega innovatsioonile.
2. Kala tarneahela – püügist töötlemiseni –
etappide maksimaalne optimeerimine,
keskendudes kala kvaliteedi tagamisele ja ressursside kokkuhoiule.
3. Tootjaorganisatsioonide rahvusvaheline areng.
4. Harrastuskalapüük 4.1. Ülevaade harrastuskalapüügi olukorrast Lähtuvalt Eesti Vabariigi geograafilisest asendist, tihedast jõgedevõrgust, rohketest
järvedest ning
pikast rannajoonest on eestlastele omased pikaajalised kala püüdmise ja
söömise traditsioonid. Kalastajatel on olnud hulgaliselt erinevaid võimalusi
kalastamiseks. Populaarseimaks püügipiirkonnaks on harrastuskalastajatele viimasel
ajal siseveekogud, nagu järved või järvedesse suubuvad jõed.
22
Looduslikest tingimustest tulenevalt on meie kalavarude seis kohati ebastabiilne, mis
on tingitud kalavarude madalast looduslikust taastootmisest (rändetõkked,
kudealadevähenemine ja halb kvaliteet). Samuti on probleemiks liigne püügikoormus
ja röövpüük (see varudele ohtu ei kujuta, sellest tulenev probleem on kaetud
röövpüügi ja liigse püügikoormusega). Kalurite saagile avaldavad
survet lisaks
kalatoiduliste lindude ja mereimetajate arvukuse kasv ning võõrliikide levik. Kuna üht
ressurssi kasutavad nii kutselised kui harrastuskalastajad on nende gruppide vahel
tekkinud erimeelsusi, eriti püügil rannikumeres ja Peipsi järves. Erinevate
huvigruppide eelistusi on arvesse võetud kalapüügivõimaluste kehtestamisel, pidades
kalarikastes piirkondades silmas nii kutselise kui harrastuspüüdjate huve. Oluline on,
et nii harrastuslik kui kutseline kalapüük koosmõjus ei ületaks kalavarude
jätkusuutlikku kasutamise tagamiseks seatud püügimahtu.
Harrastuskalapüügi võib
tinglikult jagada kolme gruppi:
1. Tasuta õngepüük lihtkäsiõngega.
2. Püük harrastuspüügiõiguse eest tasumise või
soodustust tõendava dokumendi
alusel.
3. Püük kalastuskaardi alusel.
Harrastuskalapüügiga tegelevad väga erineva
tausta ning vanusega inimesed.
Viimastel aastatel on harrastuskalastajate arv jõudsalt kasvanud ning on suure
tõenäosusega ka praegu kerges tõusutrendis. Kõige rohkem käib isikuid kalastamas
kevadisel kalade kudeajal ja sellele järgneval perioodil (aprill-juuni). Teine selgelt
populaarne aeg on
talvine jääpüük püsiva jääkattega aastatel. Õngepüük
lihtkäsiõngega on tasuta kättesaadav kõigile. Püügil peab järgima kalapüüginõudeid.
Püügiks kuni kolme sama või eriliigilise püügivahendiga (rohkem kui üks lihtkäsiõng,
käsiõng, spinning, vedel, sikuti, lendõng, põhjaõng (
tonka , krunda), und, räimeõng,
harpuunpüss ja harpuun tuleb soetada harrastuspüügiõigus, mida on võimalik soetada
mobiilimakse, käsimüügipunkti või internetikeskkonna4 kaudu. Püügiõigust
eelpool nimetatud püügivahendite kasutamiseks ei pea
tasuma eelkooliealised lapsed, alla 16-
aastased õpilased, pensionärid, õigusvastaselt represseeritud ja puudega isikud.
Nakkevõrguga, õngejadaga, vähimõrraga, vähinataga, liiviga ja kuuritsaga püügiks
ning spinningu ja lendõngega püügiks lõhe, meriforelli ja jõeforelli püügil teatud
jõgedes, püügiks allveepüügivahenditega Saadjärvel ja Kuremaa järvel ning püügiks
Silma ning Endla looduskaitsealadel ja
Matsalu rahvuspargis on vajalik soetada
harrastuspüügiõiguse soetamiseks kalastuskaart. Kalastuskaarti on võimalik soetada
kas elektroonilise kanali kaudu või Keskkonnaametist.
Enamus harrastuskalastajaid pole ühendustesse koondunud. Samuti ei ole nõrgematel
ühendustel
finantsvahendite
puudumise
tõttu
võimalus
pidevalt
osaleda
harrastuskalapüüki puudutavatel aruteludel. Enamus kalastajaid ei ole klubidega
liitunud, 2008 aasta lõpuks kuulus umbes 500 kalameest klubidesse ehk 1%
harrastuskalastajate koguarvust.
4 www.pilet.ee
23
2010 aastal puutus harrastuskalastusega kokku umbes 292 000 inimest (270 000 – 317
000). Nendest 70% olid mehed ja 30% naised. Kõige enam kasutati 2010 aastal
harrastuspüügivahendina spinningut, mida kasutas peaaegu iga teine kalastaja, järgnes
lihtkäsiõng ja käsiõng, kumbagi kasutas pea kolmandik harrastajates. Võrdselt umbes
kümnendik harrastajatest kasutas püügivahendina nakkevõrku, sikutit ning põhjaõnge.
Teised kalapüügivahendid
leidsid harrastuskalastajate seas vähem kasutamist. Kokku
püüdsid Eesti harrastuskalastajad 2010.a. hinnanguliselt 5000 tonni kala (usalduspiire
arvestades vahemikus 3900-7100 tonni), suurim saak saadi Peipsist ca 1800 tonni kala
(Joonis 2). Liikidest püüti 2010 aastal enim ca 1780 tonni ahvenat (Joonis 3).
Harrastuspüüdjad va kalastuskaardi alusel püüdjad ei ole kohustatud saagiandmeid
esitama ja nende tegevuse sh saakide kohta kogutakse andmeid küsitluse teel üle
aasta.
Joonis 2.
Hinnangulised harrastuskalastajate 2010. aasta püügikogused tonnides
veealade lõikes.
Hinnangulised harrastuskalastajate 2010 a püügikogused (t) veealade lõikes2000
1500
1000
500
0
Allikas: Eesti Harrastuspüügi kvantitatiivuuring 2011 (CATI (Computer Assisted Telephone
Interviewing)) Joonis 3. Harrastuskalastajate hinnangulised 2010. aasta püügikogused tonnides kalaliikide
lõikes.
2000
1800
1600
1400 1200
1000
800
600
400
200
0
Allikas: Eesti Harrastuspüügi kvantitatiivuuring 2011 (CATI (Computer Assisted Telephone Interviewing)) 24
Igaüks võib veekogu ääres liikumiseks, viibimiseks kalastamiseks ja veesõidukite
randumiseks kasutada ööpäevaringselt kallasrada, mille kaldaomanik peab vee äärde jätma.
Siiski paljud kaldaomanikud pigem takistavad, kui soodustavad kallasrajal liikumist. Lisaks
on puudu kalastajatele mõeldud infrastruktuuridest (paadislipid,
parklad , juurdepääsud jne).
Harrastuskalastajatele on kalandussektoris toimuva kohta jagatud teavet peamiselt
internetikeskkonna, erinevate artiklite ja trükiste kaudu. Jagatud on erinevaid
infobrošüüre, mille pluss on see, et neid saab jaotada otse sihtgruppidele. Peamiseks
puuduseks on, et neis olev info vananeb suhteliselt kiiresti. Internetikeskkonda võib
pidada üheks peamiseks info levitamise
vahendiks . Kahjuks on see
paljudele , eriti
vanematele kalastajatele ning maapiirkonnas elavatele inimestele, kättesaamatu. Info
pidev kaasajastamine internetis nõuab eraldi tähelepanu ja raha. Ebapiisava
informeerimise tulemuseks võib osaliselt pidada ka kalapüügi, kui kõige suurema
keskkonnarikkumiste arvuga sektori tekkimist (kutseline ja harrastuslik kalapüük
kokku). Loomulikult tuleb arvestada asjaoluga, et harrastuspüügisektori puhul on
tegemist väga suure keskkonnakasutajate hulgaga.
Harrastajate kasvuga koos on oluliselt suurenenud ka nende poolt majandusele antav
panus. 2010. aastal ulatus harrastuskalapüügile tehtavate kulutuste maht ca 30 miljoni
euroni ning see võib teatud
aegadel ja piirkondades olla oluline sissetulekuallikas
kohalikule kogukonnale või harrastuskalastajatele suunatud teenusepakkujatele.
Harrastuskalapüügi eesmärkide seadmiseks ning nende täitmiseks on koostatud Eesti
harrastuskalapüügi arengukava 2010-2013 (perspektiiviga kuni
2018 ), mille
peamisteks eesmärkideks on harrastajate arvu
suurendamine , harrastuskalapüügi
kättesaadavuse parandamine, säästliku kalapüügi arendamine, harrastajate vajaliku
taristu ja teenuste väljaarendamine jne.
4.2. Harrastuskalapüügi SWOT Nõrkused Tugevused 1.Suhteliselt hea geograafiline asend ja 1.Püügikoormusest
ja
looduslikest
looduslikud tingimused mitmekesiseks tingimustest lähtuv kalavaru seisu
harrastuslikuks kalapüügiks nii suvel kui
ebastabiilsus talvel
2.Harrastuskalapüügi
õigusaktide
2.Harrastuspüügiks
sobivate ning
keerukus ja erisuste
rohkus produktiivsete veekogude rohkus
3.Kalastajatele mõeldud infrastruktuuri
3.Harrastuskalastajatele
huvipakkuvate vähesus
(paadislipid,
parklad,
kalaliikide
esindatus
kalastikus; juurdepääsud jne)
harrastusliku kalapüügi laialdane levik ja 4.Kalastusalase
info
hajutatus;
kättesaadavus, nn „igaühe õigus“
kalapüügialaste rikkumiste suur arv
4.Harrastuskalastust
kui
säästlikku 5.Keerukas kalastuskaartide andmise
kalavarude
kasutamist
soosivad kord ja püügikorraldus looduskaitsealadel
õigusaktid
5.Kala püüdmise ja söömise traditsiooni 6.Harrastuskalastajate
vähene
25
olemasolu;
lihtne
kalapüügiõiguse organiseeritus ja seetõttu nõrk esindatus
saamise ja tasu maksmise kord
otsustusprotsessides
6.Madal püügiõiguse tasu ja soodustused 7.Kalaturismi vähene areng; raskendatud
õpilastele, pensionäridele ja puuetega ligipääs veekogudele
inimestele
8. Ülevaate puudumine harrastajate poolt
7.Innovaatiliste lahenduste
juurutamine püütud kalakogustest.
harrastuspüügil (mobiilimakse)
8.Harrastuspüügil
kasutada
lubatud
vahendite ja püügiviiside
mitmekesisus 9.Elanikkonna kasvav huvi vaba aja
veetmiseks looduses
Võimalused Ohud 1.Kalavarude suurendamine läbi kalade 1.Kalavarude
vähenemine
rööv-
ja
kudealade
taastamise (rändetakistuste ülepüügi
või
keskkonnatingimuste
likvideerimine
ja
uute
kudealade halvenemise tõttu
loomine)
2.Kutseliste kalurite ja harrastuspüüdjate
2.Infrastruktuurirajatiste
(paadislipid, huvide konflikt püügiressursi kasutamisel
prügikastid,
parklad,
infotulbad, 3.Harrastuspüügil püütud kala müük ja
ööbimiskohad,
lõkkeplatsid, kokkuost
paadilaenutused)
arendamine
populaarsetes kalastuskohtades
4.Harrastuskalapüügisektori
arenguks
vajalike
meetmete
finantseerimise
3.Kalade
asustamine puudulikkus
4.Kalavarude jätkusuutlikkuse tagamine 5.Kalatoiduliste lindude ja mereimetajate
optimaalse kasutamise ja röövpüügi üle arvukuse kasv ning võõrliikide levik
kontrolli tõhustamise kaudu
5.Harrastuskalapüügialase
õigusruumi
lihtsustamine ; kalastusklubide kaasamine
veekogudel kalavarude majandamisse ja
järelvalvesse
6.Kalastajate
teadlikkuse
tõstmine
keskkonnasäästliku
kalapüügi
alal;
harrastuskalastuse
populariseerimine
noorte hulgas
7.Kalandusturismi arendamine
8.Ülevaate parandamine harrastuspüügi
saakidest (harrastuspüügiõiguse alusel) ja
püüdjatest
4.3. Valdkonna analüüs Harrastuskalapüügi arendamise eesmärk aastatel 2014-2020 on populariseerida,
arendada ja mitmekesistada harrastuskalapüüki ja kalaturismi ning sellele teenuseid
pakkuvaid majandusharusid.
26
Kalastiku seisundi parandamiseks on vaja laiendada või vajadusel taastada kalade
kudealasid ja elupaiku, mida mõjutavad nii otseselt inimtegevusest tulenevad kui ka
looduslikud tegurid. Samuti tuleb võimaldada kaladele pääs kudealadele ning
vajadusel luua uusi kudealasid. Ainult kudealade loomisest ei piisa ning vajadusel
tuleb kalu
veekogudesse juurde asustada. Samas tuleks eelistada kalade
taastootmisvõime suurendamisele looduslikku taastootmist, mis on kokkuvõttes
oluliselt mõjusam ning odavam, kui kalade kunstlik asustamine.
Intensiivselt kasutatavates kalastuspiirkondades on jätkuvalt vajadus avalike
paadisildade ja paatide vettelaskmise
kohtade , sellekohase info, juurdesõiduteede ja
parklate, infotahvlite lõkke ja laagriplatside, prügikastide jms infrastruktuuri järele.
Kuigi esmapilgul tundub nende objektide rajamine küllaltki
kulukas , võib nendest
saadav kasu olla tunduvalt suurem.
Oluline on tagada kalavarude jätkusuutlikus, kalavarude optimaalse kasutamise
kaudu. Tuleb jälgida, et nii harrastuslik kui kutseline kalapüük koosmõjus ei ületaks
kalavarude jätkusuutliku majandamise tagamiseks seatud püügimahtu. Samuti soosida
selektiivseid
ning
keskkonnasäästlikke
püügivahendeid.
Selleks
peaks
mitteselektiivsete, suure püügivõimsusega ja keskkonnale kahjulikumat mõju
avaldavate püügivahendite kasutamise tasu olema kõrgem kui keskkonda ja kalavaru
säästvate
püügivahendite
kasutamine.
Tõstma
peaks
harrastuskalastajate
keskkonnateadlikkust, soodustades ja toetades keskkonnasäästlikku käitumist ja
mõttelaadi toetavate ürituste, nagu kalapüügivõistlused jms, korraldamist ja jätkates
ka nende riigipoolset toetamist. Eriti oluline on harrastuskalastust populariseerida
noorte hulgas, kuna seeläbi on uus põlvkond noori
kalastajad keskkonnateadlikumad
ning
käituvad
kalavarudega
säästlikumalt.
Tulemuseks
on
inimeste
keskkonnateadlikkuse kasv ja
paraneb püügikultuur, mistõttu väheneb rikkumiste arv
ning seeläbi vähenevad kulud järelvalvesse.
Harrastuskalastajate kaasamine kalakaitsesse ja keskkonnakaitsesse laiemalt saab
praeguse õigusruumi kohaselt olla peamiselt teavitava iseloomuga, keskkonnaalase
teabetelefoni
1313 kaudu. Probleemiks on suure hulga ebakvaliteetse info laekumine
vihjetelefonile, kuna teavitajad ise ei ole tihti seadustega kursis ning edastavad
ebakvaliteetset infot. Seda on võimalik parandada korraldades erinevaid
koostöökoolitusi ja infopäevi. Klubilise liikumise edenemisel kujuneb klubide
liikmeskonnast sujuva koostöö ja usalduse
olemasolul väga oluline infoallikas.
Teavitamaks ja julgustamaks isikuid rohkem kasutama keskkonnaalast teabetelefoni
1313, on vaja teha pidevat sellesuunalist teavitustööd. Samuti tuleb panustada
järelevalve võimekuse tõstmisele ning kaasajastamisele.
Kalandusturismi arendamisel tuleb analüüsida ja vajadusel luua soodne õigusruum
kalandusturismiga kaasnevate teenuste osutamiseks. Tulevikus võib olla kalavarude
majandamise õiguse
rentimine asjasthuvitatud organisatsioonidele. See samm vajab
täiendavat riskianalüüsi ning avalikku poolehoidu. Samas ei näe arengukava ette
eraorganisatsioonide majandamist enam kui pooltel Eesti
veekogudest , arvates
potentsiaalsete hulgast välja suurema avaliku
huviga piirkonnad, nagu mere,
27
piiriveekogud ning suuremad jõed ja järved. Lisaks võiks ühe võimalusena kaaluda ka
veekogude kalavarude majandamiseks teenuse sisseostmist harrastuskalapüügi
organisatsioonidelt. Hetkel puudub klubidel võimalus suunata vahetut inimmõju ja
reguleerida ressursi kalastussuremust ning saada tasu majandustegevuse eest.
Riigipoolne abi kalandusturismi arendamisel on otstarbekas ka vajalike
infrastruktuuriobjektide rajamisel, kalandusturismialaste koolituste (nt kalagiidid)
toetamisel ning kalandusturismi võimalustest teavitamisel nii Eesti kui ka
naaberriikides. Kindlasti on kalavarude hea seisundi saavutamine kalandusturismi
arendamise eeltingimuseks.
Harrastuspüüdjatest ning nende saakidest ülevaate saamiseks tuleb jätkuvalt
panustada erinevatesse sektori uuringutesse. Uuringute esmane eesmärk on välja
selgitada peamised näitajad ning nende muutused harrastuskalapüügisektoris.
Arvestades sektoris hõivatud isikute rohkust, püütavaid kalakoguseid, sektori
laienemise perspektiivi ja selle majandusliku tähtsust on oluline omada pidevat
ülevaadet harrastuskalapüügis toimuvast. Harrastuspüügialaseid uuringuid võib
praegustes tingimustes pidada kalavaru majandamise
aspektist lähtuvalt vältimatuteks
tegevusteks.
5. Rannakalandus ja kalapüük siseveekogudest 5.1. Sissejuhatus Kalandus on oluline elu- ja
tegevusala rannikualadel , sisevetel ja neid teenindavates
piirkondades, mis on kujunenud eelkõige tänu soodsatele looduslikele tingimustele.
Eestil on pikk rannajoon (3794 km) ja siseveekogude rohkus, kalavaru olemasolu,
püügipiirkondadele on lähedased lossimiskohad. Säilinud on traditsioonid ja
piirkondlik teadmusbaas.
Eesti rannakalandusega seotud piirkonnad võib jagada kaheks: mereäärsed (Liivi laht,
Väinameri ja Soome laht) ja siseveekogude äärsed (Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv
ning Võrtsjärv) piirkonnad. Püüki reguleeritakse püügivahendite arvu ja osaliselt nn
blokk -kvoodi (lubatud saak) abil. Püügivõimalused jaotatakse kutseliste kalurite vahel
ajaloolise püügiõiguse alusel püügivahendite piirarvudena. Blokk-kvoodi raames
toimub püük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ja rannapüük tursa, räime, lõhi ja kilu
osas. Püügikorralduste aluseks on teadlaste soovitused püügivahendite arvu ja lubatud
saakide kohta.
Rannapüük merel toimub 12 meremiili ulatuses või kuni 20 m samasügavusjooneni.
Majanduslikult tähtsamad liigid, mida püütakse on räim, ahven, koha,
meritint ,
lest ,
28
tuulehaug, särg, hõbekoger ja
vimb ning olulisemad püügivahendid on mõrrad ja
võrgu. Peale kalapüügi omab kutselises rannakalanduses olulist osa ka agariku
varumine. Sisevete peamised püütavad liigid on ahven, koha, latikas, haug, jõesilm,
luts, särg ja
angerjas . Püügivahendid on mõrrad, võrgud, seisev- ja põhjanoodad.
Peipsi, Lämmi-ja Pihkva järve püügikorraldus ja –mahud lepitakse igal aastal kokku
Vene Föderatsiooniga ja kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.
5.2. Hetkeolukord Kalurid Mererannas ja sisevetel püüdvaid kalapüügiloale kantud kalureid oli 2011.aasta
seisuga kokku 2352, neist rannakalureid oli
1530 ja sisevete kalureid 575, nii ranna- ja
sisevetel püüdvaid kalureid oli 247. Kalapüügiloa omanikke oli 2011.aasta seisuga
kokku
1320 , rannapüügi lube oli sellest
1003 ,
sisevee püügilube 178 ja luba püüda nii
mererannas kui sisevetel oli välja antud 139. Kalapüügiseadus ei piira loale kantud
kaluritele lisaks püügil kaasas olevate isikute arvu. Püügil kaasas olevate kalapüügil
kaasatud isikute arvu kohta statistiline ülevaade puudub.
Enamikul
kutselistest
kaluritest
on
kalapüük
kujunenud
täiendavaks
sissetulekuallikaks muu teenistuse kõrval seoses lühikese püügihooajaga (kalurite
hinnangul kuni 4 kuud aastast). Kalurite keskmine vanus on 51 aastat. Naiste osakaal
rannakalurite seas on alla 2% (uuring
kalandus tööjõud 2012), mis on eelkõige seotud
füüsiliselt raske tööga
. (Uuring „Tööjõu kompetentside ja oskuste taseme ning tööturu
vajaduste väljaselgitamine kalandussektoris“ Eesti Uuringukeskus OÜ, lk 455 ).
Püük Püügikogused moodustasid 2011. aasta seisuga Eesti kogupüügi koguselisest mahust
16,8% (sh
rand 13,6%,
siseveed 3,2%). 2012. aastal ranna püügi osakaal oli 13,0 % ja
sisevetel 4,4 % (Lisad 4 ja 5). Samas 2012. aastal siseveekogudest püütud kala
koguväärtus keskmistes kokkostuhindades ületas Läänemere rannapüügist püütud kala
väärtuse rohkem kui 350 tuhande euro võrra.
Ranna- ja sisevete kalanduse üheks oluliseks nõrkuseks on kalapüügi madal
tulusus ja
sellest tulenev kalurite madal investeerimisvõimekus. Kalurite hulgas on vähe
juurdunud väiketöötlemine seoses pikaajaliste traditsioonidega ning kala müüakse ära
töötlemata kujul, mille tõttu saadakse ka väiksemat tulu. Väikesed püügimahud ja kala
madal hind ei võimalda teha
suuremaid investeeringuid näiteks sadamate,
kalalaevastiku ja püügivahendite uuendamiseks. Euroopa Kalandusfondi
toetuste abil
on kalurile loodud võimalused suuremate investeeringute teostamiseks ja
5http://www.
agri .ee/public/juurkataloog/KALAMAJANDUS/UURINGUD/uuring_kalandus_toojoud_20
12.pdf
29
kalanduspiirkondade arendamiseks. Oluliseks probleemiks on lühike püügihooaeg,
mille tõttu ei ole kaluril
aastaringselt stabiilset sissetulekut ning on vajadus leida
alternatiivseid töövõimalusi hooajavälisel perioodil. Omalaadse
tegevusena Euroopas
teostatakse Eestis talvist jääalust püüki. Talvine püük võimaldab sisevete ja
rannakaluritel sõltuvalt jääoludest pikendada oma 4-5 kuulist püügihooaega kuni paari
kuu võrra. See aga nõuab investeeringuid talvistesse püügivahenditesse. Paljuski on
sektori probleemid nagu madala tulusus ja lühike püügi
hooaeg seotud kalavarude
vähesusest. Siirde- ja poolsiirdekalade arvukust pärsivad suures ulatuses puudulikud
elupaigad , mis tulenevad veekogude ebapiisavast füüsilisest kvaliteedist nagu
rändetõkked, kudealade vähesus ja halb kvaliteet. Lisaks tuleks parandada ja arendada
ka selektiivsete püüniste kasutamist ning optimeerida püügivahendite arvu vastavalt
püügivõimalustele.
Väikesadamad ja lossimiskohad Rannasadamaid oli 2012. aastal 136, sisevete sadamaid 36. Kala lossiti ranna- ja
sisevete ääres 477 lossimiskohas. Sadamad ja lossimiskohad on üldjoontes halvas
tehnilises seisukorras ega vasta sadamaseaduse nõuetele ja mereohutuse tingimustele.
Amortiseerunud on
kaid ja tehnilised
seadmed kala lossimiseks ja esmatöötlemiseks.
Hooned, kus kala säilitada või hoida püügivarustust, on lagunenud või puuduvad
üldse. Palju on sadamaid, kus puuduvad elektri- ja veevarustussüsteemid. Euroopa
Kalandusfondi toel alustati 2010. aastal kalasadamate uuendamist, mille tulemusena
on 2015. aasta lõpuks planeeritud
uuendada 60 kalasadamat ja lossimiskohta. 2012.a
lõpus oli Euroopa Kalandusfondi investeeringuid tehtud 41 kalasadamasse ja
lossimiskohta, mille tulemusena on sadamate olukord hakanud paranema.
Laevastik Kalalaevad on jaotatud alajaotustesse ehk segmentidesse (Lisa 10). Laevad kantakse
segmenti nende üldpikkuse ja püügipiirkonna järgi. Ühte segmenti kantakse laevad,
mille üldpikkus jääb samasse vahemikku, kasutavad kalapüügil samasuguseid või
sama tüüpi püügivahendeid või püüavad samas püügipiirkonnas. Rannapüügis
kasutati 2012.a lõpu seisuga kokku 1310 alla 12 m
pikkuseid laevu, mis kuuluvad
segmenti 4S2. Sisevete laevu oli kokku 448, mis kuuluvad segmenti 4S4. Laevade
keskmine vanus mõlemas segmendis on 20 aastat. Tabel 6 sisaldab 2012 aasta seisuga
Eesti kalalaevastiku püügivõimsust.
Tabel 6. Kalalaevastiku koguvõimsus 2012 aastal.
Segment Laevu kW GT 4S2 (Läänemeri, alla 12 m)
1 310
19 603
2 015
4S4 (siseveekogud)
448
16 783
1 054
KOKKU 1 758 36 386 3 069 Allikas: Kalalavade riiklik register 30
5.3. Rannakülade olukord Piirkondi iseloomustab rikkalik loodus- ja kultuuripärand, traditsioonilised oskused ja
piirkondlik teadmusbaas, kuid samal ajal ka madal
asustustihedus , kahanev ja
vananev rahvastik, töökohtade vähesus ja puudulik infrastruktuur. Rannakülades on
palju kasutamata potentsiaali turismiteenuste jm väikeettevõtluse arendamiseks ning
kvaliteetse elukeskkonna loomiseks. Rannakülade arengut ja taaselustamist toetas
2007-2013 Euroopa Kalandusfond, mille jaoks oli ettenähtud toetusmeede 4.1
„Rannapiirkondade säästev areng“.
Eesti on jaotatud kaheksaks kalanduspiirkonnaks (Kaart 1) ning igaühes on loodud
tegevusgrupp, kuhu kuuluvad antud piirkonna kutselised kalurid, kalandus- ja muude
tegevusalade ettevõtjad, kohalikud
omavalitsused ja teised kalandusega seotud
organisatsioonid . Tegevusgrupi eesmärk on piirkonna kalandussektori arendamine,
koostöö edendamine ja piirkonna jätkusuutlikule arengule kaasaaitamine.
Tegevusgrupp selgitab ühiselt välja piirkonna arengueeldused ja võimalused, töötab
välja piirkondliku arengustrateegia ning viib selle ellu eelkõige Euroopa
Kalandusfondist finantseeritavate projektide kaudu. Tegevusgruppide töö tulemusena
on piirkondades arenenud koostöö ja oskused toetuste kasutamisest.
Kohalike tegevusgruppide
toeks on loodud Kalandusvõrgustiku üksus, kelle
ülesandeks on teadmiste ja kogemuste vahetamise edendamine ning koostöö
algatamise
toetamine , samuti teadmiste ja parimate praktikate levitamine.
Kaart 1. Kalanduspiirkonnad.
5.4. Euroopa Kalandusfondi toetused aastatel 2007-2013 Perioodil
2007-2013
kaasrahastas
Euroopa
Liit
kalandustoetusi
Euroopa
Kalandusfondis. EKF-i vahendite kasutamiseks koostas Põllumajandusministeerium
31
Eesti kalanduse strateegia 2007-2013 ning Euroopa Kalandusfondi 2007-2013
rakenduskava, mille alusel rakendati meedet 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev
areng“. Meetme abil toetati väikesadamate ja lossimiskohtade uuendamist,
kalandustoodete ja agariku töötlemist ja otseturustamist, kalandusega seotud turismi
arendamist ja rannakülade taaselustamist, kalurite tegevuste mitmekesistamist
kalapüügihooajavälisel perioodil ja koolitustegevust.
Meede oli mõeldud eelkõige
väikese ja keskmise suurusega ettevõtete toetamiseks. Rannapüügi ja sisevete
kalalaevade uuendamist, selektiivsete püügivahendite ostmist ja kala säilitamiseks
vajalike seadmete soetamist toetas EKF meetmete 1.4 „Väiksemahuline rannapüük“ ja
meetme 2.2 „Sisevete kalanduse toetus raames“. Aastatel 2007-2013 toetati ranna- ja
sisevete püügiks kasutatavate kalalaevade ümberehitamist ja uute seadmete ja
vahenditega
varustamist,
mis
aitavad
kaasa
ohutuse,
töötingimuste,
hügieenitingimuste või tootekvaliteedi parandamisele, energiakasutuse tõhustamisele
või selektiivsuse suurendamisele.
5.5. Keskkonnaseisund ja ressursi olukord Kalavarusid mõjutab lisaks püügile ka suurel määral keskkonnaseisund. Osad
majanduslikult olulised
kalavarud on jätkuvalt madalseisus. Kormoranide suur
arvukus takistab varude taastumist, vähendab kalurite väljapüüke ja hüljeste arvukuse
suurenemisega kaasnevad suurenenud kahjustused püügivahenditele. Probleemiks on
kudemiseks sobivate vooluveekogude tõkestatus paisude jm tõketega, mille tõttu on
rannikumeres madalseisus lõhe, meriforelli ja teiste siirdekalade varud.
Ohuks on
võõrliikide suurenemine, ebaseadusliku kalapüügi kasv ja inimtegevuse tagajärjel
keskkonnaseisundi halvenemine, samuti administratiivse koormuse kasv, mis võtab
kaluril aina suurema osa ajast.
5.6. Valdkonna SWOT Tugevused
Nõrkused
1.Geograafiline asukoht (pikk rannajoon ja 1.Veekogude füüsiline kvaliteet (kalateede
siseveed) ja soodsad looduslikud tingimused sh tõkked,
tammid )
kalavaru
olemasolu,
lossimiskohtade
ja
püügipiirkondade lähedus
2.Osade majanduslikult oluliste kalavarude
2.Traditsioonilised oskused
jätkuv
madalseis 3.Koostöö
valmidus
piirkondade
tasandil. 3.Madal
tulusus,
kalurite
madal
Tekkinud
ja
toimivad
piirkondlikud investeerimisvõimekus
tegevusgrupid
4.Turunõudluse, -potentsiaali olemasolu: kala 4.Sadamate
taristu
arendamiseks
kui toiduaine, turismiteenused ja muud sinna finantsvahendite nappus (nt sadamate vähene
juurde kuuluvad teenused ja tooted
multifunktsionaalsus ,
kehvas
olukorras
juurdepääsuteed)
32
5.Tänaseks tekkinud edulood ja koondunud 5.Noorte raskendatud võimalused sektorisse
kalurkond
sisenemiseks
6.Toetuste kasutamise võimalus ja kasutamise 6.Amortiseerunud laevastik, väheselektiivsed
oskus
püügivahendid
7.Olemasolev ja tänu toetustele paranenud
infrastruktuur
(sadamad,
lossimis-kohad, 7.Lühike püügihooaeg
laevastik) ja püügivarustus
8.Kogemuste
suurenemine
lisandväärtuse
andmisel toorainele
9.Piirkondlik väljakujunenud teadmusbaas
Võimalused Ohud 1.Täiendav panustamine mitmekesistamisse, sh 1.Ebaseadusliku kalapüügi suurenemine
püügihooaja pikendamine
2.Administratiivse koormuse kasv
2.
Innovaatiline kalatöötlemine, sh
tehnoloogiad tootmises, alternatiivse energia kasutamine
3.Koelmute
taastamine,
koelmutele
ja 3.Kalatoiduliste liikide ebaproportsionaalne
elupaikadele ligipääsu tagamine
suurenemine (kormoranid, hülged), mis
4.Majanduslikult põhjendatud juhtudel kalade vähendab majanduslikult olulisi kalavarusid
ettekasvatamine
4.Võõrliikide
suurenemine
ja
mõju
5.Biomanipulatsioon põhjendatud juhtudel
kohalikele liikidele
6.Teadusseire, rakendusuuringute, teadlastega
koostöö suurendamine sh kalavarude täiendav 5.Keskkonnaseisundi
halvenemine
hindamine;
inimtegevuse tagajärjel
7.Teadlikkuse tõstmine, koolituste suurendamine
sh
noorte
ja
hõimlaste
kaasamine
koolitustegevustesse,
majandus-
ja
ettevõtlusalased
koolitused jms
8.Otse-
ja
ühisturustuse
arendamine,
turundustegevuste
suurendamine
ja
mitmekesistamine
sh
ühisturundus,
internetiturundus, nišiturgude arendamine
9.Koostöö soodustamine
10.Olemasoleva infrastruktuuri ära kasutamine,
sadamate
arendamise
jätkamine
(polüfunktsionaalsete
sadamate
arendamine,
lautrikohtade
parendamine )
11.Erinevate programmide, fondide suurem
integreerimine viimaks
ellu
terviklikke
projektilahendusi,
EL
vahendite
igakülgne
ärakasutamine
33
12.Kaluri
elukutse , kala populariseerimine läbi
meedia
13.Lisandväärtuse andmine toorainele, kala
väärindamine
14.Täiendav kontrolli tugevdamine röövpüüdjate
üle
15.Finantseerimisvõimaluste suurendamine
5.7. Valdkonna analüüs Ranna- ja sisevete kalanduse arendamise eesmärk aastatel 2014-2020 on tõsta ranna-
ja sisevetekalanduse majanduslikku jätkusuutlikkust.
Järgmisel perioodil on prioriteediks toetada sadamate arendamist, säästvate ja
innovaatiliste lahenduste elluviimist töötlemises ja kalapüügis (selektiivsus), otse- ja
ühisturustamisvõimalusi, tegevuste mitmekesistamist ja koostöö edendamist
Perioodil 2007-2013 tehti algust kalasadamate ja lossimiskohtade uuendamise ja
arendamisega, mida perioodil 2014-2020 on oluline jätkata. Prioriteediks on need
sadamad ja lossimiskohad, mille arendusega eelmisel ajavahemikul algust tehti.
Eesmärgiks on kalandusega seotud tegevuste soodustamine ja polüfunktsionaalsete
sadamate arendamine. Oluline on piirkondades tegevuste mitmekesistamine teiste
meremajandusvaldkonna sektorite kaudu - ettevõtluse, uute oskuste ja töökohtade
loomise toetamine ja soodustamine.
Üheks
tulevikuperspektiiviks
on
järgmisel
perioodil
kalanduspiirkondade
jätkusuutlikku arengut toetava innovatsiooni soodustamine, sealhulgas innovaatilise
kalatöötlemise toetamine, mis hõlmab uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja
alternatiivenergia kasutamise soodustamist eesmärgiga tõhustada tootmisprotsesse ja
suurendada keskkonnasäästlikust ning energiatõhusust. Oluline on edasi arendada
otse- ja ühisturustamisvõimalusi, suurendada ja mitmekesistada turundustegevusi sh
leida
turg nišitoodetele. Samuti populariseerida kala kui toiduainet ja kaluri elukutset
läbi erinevate meediakanalite.
Kalandusvaldkonnas sõltub sotsiaalmajanduslik heaolu otseselt kalavarudest ning
hetkel olemasolevatest
varudest ei piisa, et tagada küllaldane
teenistus kõigile
kalandusvaldkonnas tegutsevatele inimestele. Seetõttu on prioriteediks soodustada
kaluritele töökohtade loomist piirkonda püügihooajavälisel perioodil, talvepüüki,
väiketöötlemist. Oluline on ka kalurite hõimlaste suurem kaasamine kalandusega
seotud tegevustesse näiteks lisandväärtuse andmisel toorainele, turismiga tegelemisel,
traditsioonide hoidmisel, kohaliku elu arendamisel jms. Antud tegevused loovad
34
võimalusi suurendada kalapüügist saadavat tulu, luua uusi töökohti püügihooajavälisel
perioodil, pikendada kalurite sissetulekuperioodi ning tõsta sotsiaalset heaolu ja
elukvaliteeti piirkonnas. Sektori jätkusuutlikuks toimimiseks tuleks võimalusi leida ka
noorte sisenemiseks sektorisse ja kaluri kutse populariseerimiseks, kuna kaluri
keskmine vanus on üle 50 aasta ja kaluri elukutse ebapopulaarne, samuti on
raskendatud püügiõiguste saamine sektorisse sisenemiseks.
Koostöö edendamiseks on oluline piirkondlike tegevusgruppide tegevuse jätkamine
ning toetamine. Tegevusgrupi näol on tegemist tugeva organisatsiooniga, kuhu on
koondunud kogu vajalik teadmusbaas piirkonna kalandussektori arengust ja
vajadustest . Tegevusgrupp on riigile oluliseks sotsiaalpartneriks ning tegevusgruppide
töö tulemusena on suurenenud piirkondade sisene, piirkondade vaheline ja
rahvusvaheline koostöö, mida on oluline järgmisel perioodil jätkata ja edasi arendada.
Rannapiirkondade ja sealse kalandussektori areng sõltub sealsetest elanikest, nende
teadmistest ja oskustest ning bioloogiliste ressursside piisavusest. Seetõttu on oluline
nende teadlikkuse tõstmine. Oluline on koolituste läbiviimine majandus- ja
ettevõtlusvaldkonnas, keeleõppes, keskkonnavaldkonnas, projektide koostamise ja
läbiviimise kohta jms.
Relevantne on naiste kaasamine kohaliku elu arendamisse,
naiskalurite ja kalandussektoris hõivatud naiste ühistöö soodustamine, võrgustikku
kaasamine ning
koolitamine .
Keskkonnaseisundi ja kalavarude olukorra parandamiseks on oluline suurendada
koostööd kalandusvaldkonda haldavate ministeeriumite vahel. Taastada tuleb kude- ja
elupaigad, vajadusel rakendada biomanipulatsiooni ja kalade ettekasvatamist. Oluline
on koostöö suurendamine teadlastega ning täiendav teadusseire ja
rakendusuuringud .
Kalavarude suurema kaitse tagamiseks tuleb rakendada täiendavat kontrolli
röövpüüdjate üle ja leida lahenduse röövpüügi vähenemiseks.
6. Kaugpüük 6.1. Püügipiirkonnad Eesti kaugpüügilaevastik on tegev Atlandi
ookeanil : Kirde-Atlandil peamiselt Kirde-
Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC) vetes (
Barentsi merel) ja Teravmägede
piirkonnas; Loode-Atlandil Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO) vetes.
Viimastel aastatel on püütud ka Grööni vetes ning Edela-Atlandil (Kaart 2).
35
Kaart
2.
Eesti
kaugpüügilaevastiku
püügipiirkonnad.
6
Allikas: FAO Major Fishing Areas Kaugpüügilaevad lossivad Norra, Islandi,
Hispaania ,
Kanada , Gröönimaa ja
Uruguay sadamates Aastal 2012 lossiti kokku seitsmes
erinevas sadamas, koguseliselt lossiti
kõige rohkem Norra sadamas Tromsös, kuhu lossitakse peamiselt harilikku
süvameregarneeli (krevetti), mis on püütud Teravmägedest, Barentsi merelt ja Ida-
Grööni vetest. Teisel kohal lossimiskoguste poolest oli 2012. aastal Hafnarfjordur
Islandil, kus sarnaselt Tromsöga lossitakse peamiselt Kirde-Atlandi püügipiirkondade
krevetti, lisaks ka Lääne-Grööni vetest püütud krevetti. Lossimiskogustelt kolmandal
kohal oli Uruguay sadam Montevideo, kus lossitakse Edela-Atlandi vetest püütud
saake. Püügialast ja sadama valikust sõltub, kui kaua võib ülesõit ühest
püügipiirkonnast teise või püügipiirkonnast sadamasse kesta. Tavaliselt kestab ülesõit
1 kuni 6 päeva, kuid kui laeva kasutatakse mitmes teineteisest kaugelasuvas
püügipiirkonnas, näiteks nii Edela- kui ka Loode-Atlandil või Loode-Atlandil ja
Barentsi merel, siis võib ülesõit aega võtta 1-3 nädalat. Seega on kütusekulu ja
kütusehind oluliseks teguriks kaugpüügi kasumlikkuse arvestamisel. Viimase kahe
aasta jooksul on
kreveti kui püügikogustelt põhilise sihtliigi hind veidi tõusnud, ent
samaaegselt on toimunud ka oluline kütusehinna tõus.
6.2. Püük ja püügivõimalused 2011. aastal moodustas kaugpüük Eesti kogupüügist koguseliselt 18%. Olulisemad
liigid on
krevett , merluus (Edela-Atlandil), meriahven (Loode-Atlandil),
kalmaar (Edela-Atland) ja süvalest (Loode-Atland) (Lisa 3). Eristub kaks gruppi: laevad, mis
püüavad põhiliselt krevetti ja laevad, mis püüavad teisi liike peale kreveti. Lisaks
jagunevad sihtliigid omakorda kaheks – reguleeritud liigid, mille püüdmiseks on Eesti
riigil endal või teiste riikidega
vahetuse teel saadud püügivõimalus ning reguleerimata
6 Kirde-Atlandi püügipiirkond nr 27 , Loode-Atlandi püügipiirkond nr 21ning nr 41 Edela-Atlandi
püügipiirkond.
36
liigid. Edela-Atland ja Barentsi meri on Eesti kaugpüügiettevõtetele olulisimad
reguleerimata liikide püügipiirkonnad.
Kaugpüügilaevade 2011. aasta kogupüük on 2007. aastaga võrreldes samal tasemel ja
oluliselt kõrgem 2009. aasta kogupüügist – põhjuseks püügi alustamine Edela-
Atlandil (Joonis 4). 2009. aastast on intensiivistunud krevetipüük Kirde-Atlandil
Barentsi meres, kus krevett on reguleerimata liik. Kuna enamuse Kirde- ja Loode-
Atlandi saakidest moodustab krevett, sõltuvad sealsed püügid kasutada olevatest
kreveti püügivõimalustest. Edela-Atlandil krevetti ei püüta.
Joonis 4. Kaugpüügilaevade kogupüügid aastatel 2007-2011.
20000
18000 16000
14000
Kõik kokku
12000
Kirde-Atland
10000
Loode-Atland
8000 Edela-Atland
6000
PRA kokku
4000
2000
0
2007
2008
2009
2010
2011
Allikas:Põllumajandusministeerium Sarnaselt Läänemere traalpüügile jaotatakse kaugpüügis Eestile antud aastaks
kehtestatud püügivõimalused ettevõtete vahel vastavalt ajaloolisele püügiõigusele,
mis võimaldab ettevõtjal oma tegevust teatud määral ette
planeerida . Eesti
kalalaevadel
on
ajalooline
püügiõigus
Teravmägede
püügipiirkonnas
(krevetipüügipäevad), Kirde-Atlandil (süvaliigid,
makrell , meriahven), Loode-
Atlandil (krevetipüügipäevad püügirajoonis 3M, krevett püügirajoonis 3L, süvalest
3LMNO, rai 3LNO, meriahvenad 3LMN, tursk 3M). Loode-Atlandi püügirajoonid on
toodud kaardil nr 3. Ajavahemikul 2007-2012 on enamus Eestile kehtestatud
püügivõimalusi püsinud stabiilsena (Joonis 5). Lisandunud on 3LN meriahvena ja 3M
tursa püügivõimalused, samas on 3L 2007. aasta kreveti püügivõimalus peaaegu kaks
korda suurem 2012. aasta püügivõimalusest ning 3M krevetipüügipäevade arv on
2007. aasta 1667 päevalt moratooriumi tõttu langenud nullile.
37
Kaart 3. Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni püügirajoonid
Allikas:
FAO Major Fishing Areas Joonis 5. Kaugpüügi püügivõimalused aastatel 2007-2012.
3000
2500
KOKKU (t)
RED 3M
2000
PRA 3M
1500
SVA PRA
GHL
1000
PRA 3L
500
RED 3LN
COD 3M
0
2007 alg
2008 alg
2009 alg
2010 alg
2011 alg
2012 alg
Allikas: Põllumajandusministeerium 38
Eelkõige süvamere garneeli püügivõimaluste vähenemine Loode-Atlandil on kaasa
toonud riikidevahelise püügivõimaluste vahetamised. Jooksvaks aastaks on ettevõtjal
soovitud püügivõimalusi võimalus
vahetuste teel juurde hankida. Seetõttu võivad
tegelikult kasutatud püügivõimalused oluliselt erineda ajaloolise püügiõiguse alusel
jaotatutest. Olenevalt aastast võivad vahetuste teel
hangitud täiendavad
püügivõimalused moodustada kuni poole
jooksval aastal kasutada
olevast püügivõimalusest, 3L kreveti puhul on keskmiselt ¾ aasta püügivõimalusest hangitud
vahetustega. Samuti on viimastel aastatel ära antud Eestile kuuluvad Kirde-Atlandi
makrelli, meriahvena ja süvaliikide püügivõimalused ning vastu saadud Loode-
Atlandi püügivõimalusi, mida Eesti laevad aktiivselt kasutavad. Perioodil 2006-2012
on riikidevaheliste püügivõimaluste vahetamiste hulk suurenenud ligi 6 korda, neljalt
vahetuselt 2006. aastal 23 vahetuseni 2012. aastal.
See võimalus annab küll ettevõtjale suurema paindlikkuse püügitegevuses, ent
sõltudes partnerettevõtete ja –riikide soovidest ja seadusandlusest, on ka ebakindlam
ja halvasti ette ennustatav.
6.3. Ressursi olukord Enamiku Eesti kaugpüügilaevade põhiliseks püügiobjektiks on krevetilised. Kuna
krevetiliste varu olukord on Loode-Atlandil jätkuvalt langustrendis, seda eelkõige 3M
püügirajooni sulgemise tõttu, on otsitud uusi püügivõimalusi Kirde-Atlandil, kus varu
seisu võib hinnata jätkusuutlikuks. Paranenud on tursa ja meriahvena olukord, mis
ohustab krevetiliste varu seisu, mistõttu on oluline edaspidi mitmeliigiliste
majandamiskavade väljatöötamine. Kuna tegemist on rahvusvaheliselt reguleeritavate
liikidega, siis on vajalik riikidevaheline nõusolek, et uus põhimõtteline lähenemine
ellu viia.
Ressursi olukord kalavarude kaupa on toodud tabelis 7.
Tabel 7. Ressurssi olukord kalavarude kaupa.
Heas seisus olevad kaugpüügi kalavarud Tursk NAFO püügipiirkonnas 3M
Praeguse püügikoormuse säilitamise korral peaks
varu olema jätkusuutlik.
Meriahven NAFO püügipiirkonnas Varu näitajad on heas seisus, ent püügiga tuleb
3LN
alustada ettevaatlikult.
Rai NAFO püügipiirkonnas 3LNO
Kuigi varu seisund on
ebaselge , on teaduspüügil
olnud saagid aastatel 1996-2009 stabiilsed, kuid
madalal tasemel. Soodustamaks varu kasvu, tuleks
hoida püügikoormust madalal tasemel. Praeguse
madala
püügikoormuse
juures
on
varu
jätkusuutlik.
Kalmaar NAFO püügipiirkondades 2009. aastal oli keskmine suhteline
biomass ja
3 ja 4
kalmaari keskmine kehakaal 1982-2008 aastate
madala produktsiooni perioodi keskväärtuste
lähedal. Kuni on madal produktsiooniperiood,
39
sobib
praegu
määratud
TAC.
Praegu
on
jätkusuutlik.
Süvamere
garneel Teravmägede Kasutatakse jätkusuutlikul tasemel.
püügipiirkonnas
Makrell
NEAFCi Varu biomass on praegu veel heas seisus, kuid
püügipiirkondades
väljapüügid on kõrged, mistõttu on oht varu
langemiseks halba seisu.
Halvas seisus olevad kaugpüügi kalavarud Meriahven NAFO püügipiirkonnas Varu pole praegu jätkusuutlik, kuid ilmselt pole
3M
see tingitud kalastussuremusest.
Süvalest NAFO püügipiirkonnas Kõik põlvkonnad, mis lähiaastail püüki lisanduvad
3LMNO
(täiend), on nõrgad.
Süvamere
garneel
NAFO Hetkel ei ole stabiilne seisund, millest võib
püügipiirkonnas 3LNO
järeldada, et ei ole jätkusuutlik.
Süvamere
garneel
NAFO Varu biomass on alla Blim, mis tähendab, et pole
püügipiirkonnas 3M
heas seisundis. On moratooriumi all.
Meriahven
NEAFCi Püütakse üle jätkusuutliku taseme.
püügipiirkondades V ja XII
Meriahven
NEAFCi Teadussoovitus on sihtpüügi keeld.
püügipiirkonnas I ja II
Kalju-tömppeakala
NEAFCi Varu
kasutamist
hinnatakse
jätkusuutlikust
püügipiirkondades
tasemest kõrgemal olevaks.
Süsisaba
NEAFCi Varu
kasutamist
hinnatakse
jätkusuutlikust
püügipiirkondades
tasemest kõrgemal olevaks.
Rai NEAFCi püügipiirkondades
Teadussoovitus on sihtpüügi keeld.
Süvalest
NEAFCi Püütakse üle jätkusuutliku taseme.
püügipiirkondades
Allikas: Keskkonnaministeerium 6.4. Laevastiku olukord Kalalaevade riikliku registri kaugpüügisegmendis 4S3 (Lisa 10) on 6 traallaeva
(
summaarne võimsus 9100 GT ja 15982 kW). Segmendi koguvõimsus (arvestades ka
mitteaktiivsete laevade püügivõimsust, mille arvelt on võimalik kalalaeva sisse kanda)
on 11 497 GT ja 18 193 kW. Võrreldes 2004. aastaga, mil laevad kalalaevaregistrisse
40
kanti, on aktiivsete laevade arv vähenenud 12 laevalt kuuele, ehk poole võrra. Kõik
praegu registris olevad laevad tegelevad aktiivselt püügiga, neist neli laeva on
eelkõige kohandatud kreveti püüdmiseks, ülejäänud kaks on tegevad peamiselt Edela-
Atlandil ja Loode-Atlandil. Laevade keskmine vanus on 28 aastat, mis on mõnevõrra
suurem kui Läänemere traallaevastikul (26 aastat) ning oluliselt suurem kui
rannapüügis kasutatavatel kalalaevadel (20 aastat). Vananev laevastik ning muutused
nõudmistes ja standardites on tinginud ka vajaduse investeeringute järele.
Aastatel
2008
–
2012
määrati
kaugpüügilaevade
uuendamiseks
ning
moderniseerimiseks toetust:
• meetme 1.3 „Kalalaevade pardal tehtavad investeeringud ja selektiivsus”
raames kokku 360 155 EUR;
• meetme 1.1 „Riigiabi kalapüügi alaliseks lõpetamiseks“ raames määrati toetust
kokku 3 232 307 EUR välja on makstud 1 283 728 EUR.
6.5. Tööhõive Kahes kaugpüügiga tegelevas ettevõttes on kokku 79 töötajat, lisaks on arvestatav osa
töötajatest (ühes ettevõttes üle 80% ja teises ligi 20%) tööl välisfirmade all.
Töötajate vanuseline struktuur on kaldu eakamate gruppide suunas. Eriti kaptenite,
püügikaptenite, tüürimeeste ja laevamehaanikute hulgas on suur osa 50-65 aasta
vanusegruppi kuuluvaid töötajaid. Haridusasutustega on alustatud koostööd,
kindlustamaks tulevikus noorte spetsialistide pealekasv kalalaevade meeskondade
täiendamiseks. Kuigi kalalaeval töötamine on suhteliselt hästi
tasustatud , tuleb
kalapüügiettevõtetel konkureerida tööjõuturul teiste laevandusettevõtetega; kuna
teatud spetsialistide osas puudub Eestis piisav pakkumine, kasutatakse ka võõrtöölisi.
6.6. Valdkonna SWOT Tugevused Nõrkused 1.Olemasolev oskusteave ja tehnika 1.Kalalaevastiku püügivõimsus ei ole
kalapüügis,
müügis
ja
kalavarude vastavuses püügivõimalustega
majandamises
2.Kogenud tööjõud vananeb; probleemid
2.Kalapüügisektori olemasolev tööjõud
kompetentse tööjõu leidmisega
3.Eestil
on
juurdepääs
kalavarudele 3.Kõrge kütusehind
NAFO,
NEAFC
ja
Teravmägede 4.Kasutatavate kalalaevade kõrge vanus
piirkonnas
(kaugpüügisegmendi keskmine vanus 28
4.Püütakse küllalt kõrge turuväärtusega a)
liike (krevett, süvalest, meriahven)
5.Kasutatavad kalavarud on sageli halvas
seisus,
püügivõimalusi
vähendatakse
aasta-aastalt
või
kehtestatakse
mitmeaastane püügikeeld
6.Kasutatavate
püügivõimaluste
ja
sadamate hajutatusest tingitud suured
kütusekulud ülesõidul
41
Võimalused Ohud 1.Globaalse nõudluse tõus ja hindade 1.EL
poolt
tuleneva
õiguskindluse
kasv, kala pakkumise vähenemine;
Aasia puudumine
ostujõu kasv
2.Poliitilised
riskid kolmandates riikides
2.Uute
püügivõimaluste
leidmine (
Kanada sadamate
sulgemine )
koostöös
administratsiooniga,
nt 3.Probleemid
uute
püügivõimaluste
püügivõimaluste vahetused kolmandate leidmise
ja
kasutamisega
(nt
riikidega
(Fisheries Partnership püügivõimaluste vahetamise keelustamine)
Agreements) 4.Investeeringutoetuste kadumine
3.Täiendavate
püügipiirkondade
kasutusele võtmine, eelised kvootide 5.Ettearvamatus
(nt
sõjalistest
kehtestamisel seni reguleerimata varudele konfliktidest tulenev järsk kütusehinna
(Barentsi mere krevetipüük)
tõus)
4.Koostöö teadus- ja haridusasutustega 6.Kalavarude olukorra halvenemine ja
kvalifitseeritud kohaliku tööjõu saamiseks veekogude
reostumine antropogeensete
või looduslike mõjude tõttu
5.EMKF vahendite kasutamine: eelkõige
investeeringutoetused ja MSY
6.
Modernne kalalaevastik
–
parem
hügieen,
tootekvaliteet
ja
tööohutustingimused, efektiivsemad ja
ökonoomsemad
mootorid 6.7.Valdkonna analüüs Kaugpüügi sektori arendamise eesmärk aastatel 2014-2020 on püügivõimaluste
kindlustamine Eesti ettevõtjatele ning tasakaalu hoidmine püügivõimsuse ja
püügivõimaluste vahel.
Eesti kaugpüük on koondunud kahe ettevõtte kätte, mis teeb kogu kaugpüügi
korraldamise ühtsemaks ja lihtsamaks nii sektorile endale ühiste huvide eest seismisel
kui
ka
ametiasutustele
kaugpüügisektoriga
suhtlemisel
ja
püügitegevuse
korraldamisel. Ajalooliselt väljakujunenud püügivõimaluste olemasolu Loode- ja
Kirde-Atlandil ning Teravmägedes tagab Eestile juurdepääsu kalavarudele. Kuigi
juurdepääs
küllaltki
kõrge
turuväärtusega
kalavarudele
on
olemas,
on
püügivõimaluste ja saakide vähenemine viimastel aastatel traditsiooniliste sihtliikide
ja püügipiirkondade osas (3M süvamere garneel ja meriahven) toonud kaasa vajaduse
püügipiirkondade mitmekesisuse suurenemise järele ja uute võimaluste otsingud. Nii
on püügitegevust laiendatud Edela-Atlandile, tehakse teiste riikidega püügivõimaluste
vahetusi ning sõlmitakse kokkuleppeid püügitegevuseks kolmandate riikidega, näiteks
püügi teostamiseks Grööni vetes.
Olemasolevate püügivõimaluste kindlustamiseks ning täiendavate püügipiirkondade
kasutuselevõtmiseks ja püügivõimaluste vahetamiseks on oluline koostöö
42
administratsiooniga ning vajalik on piisava oskusteave, tehnika ja tööjõu olemasolu
kaugpüügisektoris. Vananev laevastik ja tööjõud ning kalapüügi väiksem atraktiivsus
võrreldes teiste sarnaste tegevusvaldkondadega, mistõttu on kvalifitseeritud tööjõu
leidmine
raskendatud,
on
peamisteks
kaugpüügisektori
probleemkohtadeks
püügivõimaluste vähenemise kõrval. Samas on kalavarude säästliku kasutamise
seisukohast oluline hoida tasakaalus
olemasolevad püügivõimalused ja püügivõimsus.
Püügivõimaluste vähenemise tingimustes tuleb laevastiku püügivõimsust vastavalt
kohandada , jättes aga piisavalt arenguruumi, juhul kui
endised varud
taastuvad või
lisanduvad uued võimalused.
Kaugpüügisektoris tuntakse jätkuvat vajadust ka investeeringutoetuste järele, seda
eelkõige vananenud laevastiku moderniseerimiseks. Efektiivsemad ja ökonoomsemad
mootorid, parem hügieen, tootekvaliteet ja tööohutustingimused, vähendavad nii
laevade kütusekulu kui ka muudavad laevade töökeskkonna noorele kvalifitseeritud
tööjõule atraktiivsemaks. Kvalifitseeritud tööjõupuuduse leevendamiseks ja noorte
pealekasvu tagamiseks peetakse oluliseks arendada edasi koostööd teadus- ja
haridusasutustega.
Püügivõimaluste kindlustamine Eesti ettevõtjatele ning tasakaalu hoidmine
püügivõimsuse ja püügivõimaluste vahel koos modernse laevastikuga tagavad parema
valmisoleku ja paindlikkuse ettearvamatutes
olukordades .
7. Töötlemine, turustamine ja tarbimine 7.1. Töötlemine Eesti ettevõtted omavad pikaajalisi traditsioone, oskusteavet ja kogemusi kalatoodete
valmistamisel. 2013. aasta jaanuari andmetel oli
Veterinaar - ja Toiduameti järelevalve
all 81 töötlemisüksust, kus toimub kala töötlemine ja kalatoodete valmistamine.
Põhitegevusalad
Eesti
kalatöötlemises
on
kala
külmutamine,
fileerimine ,
kalakonservide ja –preservide ning valmistoitude tootmine (Joonis 6 ja 7).
43
Joonis 6. Kalakonservide ja muude toidukalatoodete tootmine aastatel 2004-2011.
80000 60000 40000 20000
0
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
kalakonservid , tonni
toidukalatooted ilma konservideta, tonni
Allikas: Eesti Statistikaamet Joonis 7. Erinevate kalatoodete osakaal kogu kalatoodete tootmises 2011. aastal.
3,8
2,5
1,3
Värske ja jahutatud
kalaliha ,
kalafilee,
kalahakkliha Külmutatud kala
16,5
Suitsukala
32,8
Soola, vürtsi- ja kuivatatud
kala, sügavkülmutatud ja
paneeritud kala
1,9
Kulinaarsed
kalatooted õlis,
marinaadis, kastmes
Kalakonservid
Allikas: Eesti Statistikaamet Külmhoonete ja fileerimistsehhide struktuuri iseloomustab väikeste üksuste suur arv.
Kohati on tootmisbaasidesse üleinvesteeritud ning tootmisvõimsus on suurem, kui
olemasoleva tooraine töötlemiseks vaja on. Samas on tootmishooned amortiseerunud
ning
suurte
energiakuludega.
See
olukord
iseloomustab
peaasjalikult mageveekalaliikide töötlemisüksusi. Pelaagilisi kalaliike nagu kilu ja räim
töödeldakse
enamjaolt
tootjaorganisatsioonide
poolt
rajatud
kompaktsetes
külmhoonetes, mis on varustatud kaasaegseimate
tehnoloogiliste lahendustega nii
töötlemises aspektist kui ka toodete pakendamises.
Mageveekala töötlemisettevõtted fileerivad ning teevad erinevaid kulinaariatooteid
kilu ja räime töötlemissektoris läheb põhirõhk kala külmutamisele. Tootearendusse on
kalatöötlemisettevõtetes investeeritud vähe, peaasjalikult seetõttu, et see on kallis.
44
Tootearendusega tegelevad ettevõtetes reeglina samad töötajad, kes on igapäevaselt
seotud tootmisprotsessiga.
Kalatööstuste toodang jooksevhindades oli 2010. aastal 110 miljonit eurot, töötaja
kohta oli toodang jooksevhindades 63 tuhat eurot. Kalatööstusettevõtete lisandväärtus
2010. aastal oli 26 miljonit eurot, lisandväärtus töötaja kohta moodustas ca 15 tuhat
eurot (Joonis 8).
Joonis 8. Kalatööstustoodang jooksevhindades ja lisandväärtus aastatel 2005 – 2010.
120000
10670011000070,00
978009560060,00
100000 892008770063,1655,2750,00
80000
51,5040,00
60000
42,0342,2634,9030,00
40000
2522920,00
206571967422861264571770820000
14,9310,00
11,9812,497,968,308,420
0,00
2005
2006
2007
2008
2009
2010
Kalatööstuste toodang jooksevhindades, tuhat EUR
Kalatööstusettevõtete lisandväärtus, tuhat EUR
Toodang töötaja kohta, tuhat EUR
Lisandväärtus töötaja kohta, tuhat EUR
Allikas: Eesti Statistikaamet Alates 2005. aastast on kalatööstuste toodangu- ja lisandväärtus tõusnud ca 20%,
toodangu- ja lisandväärtuse näitajad töötaja kohta on tõusnud ca 45%. Üheks sellise
märkimisväärse tõusu põhjustajaks on kindlasti ettevõtete toodangu kvaliteedi ning
lisandväärtuse andmise kasv, teisalt on mõju avaldanud ka töötajate arvu pidev
vähenemine kalatöötlemissektoris, aastatel 2004-2010 ca 50%.
Eesti kalatöötlemisettevõtete põhiline tooraine on kohalikud Läänemere kalaliigid
räim ja kilu ning fileerimisettevõtetele mageveekalad ahven ja koha. Mageveekalade
tooraine pärineb nii Peipsi ja Lämmijärvest kui ka Läänemerest.
Tööstuste varustatus toorainega on olnud küllaltki sesoonne, seda tingib kalapüügi
iseloom. Varem puudusid heal tasemel kilu ja räime sorteerimise, külmutamise ja
säilitamise võimalused ning ühtlase suurusega kala ning hea kvaliteediga toorainet
tuli importida. Kodumaise kilu ja räime kvaliteet on viimastel aastatel tõusnud ning
ühtlasemaks muutunud, seda suuresti tänu tootjaorganisatsioonide tekkele. Nende
rajatud külmhoonetes toimub kala sorteerimine ja töötlemine kõrgel tehnoloogilisel
tasemel ning vaatamata töödeldava tooraine suurtele mahtudele on suudetud tagada
külmaahel püügist turustamiseni. Tänu fileerimismasinatele, millega on saab töödelda
45
ka väikest pelaagilist kala, on loodud võimalused ka kala
suuremaks väärindamiseks
ja tootearenduseks.
Nende arengute tulemusena on samuti tõusnud ja stabiliseerunud kala
kokkuostuhind .
Lisaks on tootjaorganisatsiooni kuuluvatel ettevõtetel kohustus hoida teatavat
hinnataset, alla mille ei tohi kala kokkuostu teostada.
7.2. Turustamine 2011. aastal jäi 22 % Eesti kogutoodangust (püük ja vesiviljelus) kala ja kalatooteid
riigisiseseks
tarbimiseks , eksporditi 78% (Joonis 9). Kala ja kalatoodete osakaal
toiduainete ekspordis oli 2011. aastal 24,6% 2012. aastal eksporditi kala ja kalatooteid
54 erinevasse sihtriiki, kaubavahetust peeti kokku 64 riigiga. Võrdluseks 2004. aastal
toimus kaubavahetusi kala ja kalatoodete osas 73 riigiga. Peamised toodangu
ekspordiriigid on Eestile Venemaa, kuhu läheb 34% kogu ekspordi kogusest, ja
Ukraina 24% osakaaluga.
Joonis 9. Ekspordi osa müügist protsentides aastatel 2004 – 2011.
80
78
76
74
72
70
68
66
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
Allikas: Eesti Statistikaamet Aastate 2004 – 2012 jooksul on eksporditavate kala ja kalatoodete kogused värske ja
külmutatud kala osas peaaegu kahekordistunud, kalatooteid ja konserve eksporditakse
2004. aastaga võrreldes 39% vähem (Tabel 8). Imporditavate toodete osas on
konservid ja kalatooted langustendentsis, seevastu aga värske ja külmutatud toodete
osas on
import võrreldes 2011. aastaga 36% kasvanud. Sellise tõusu on põhjustanud
jahutatud ja külmutatud kilu ning räime import Soomest.
46
Tabel 8. Kala- ja kalasaaduste ekspordi ja impordimahtude dünaamika (tonnides).
Eksport Import Värske ja Kalatooted ja -Värske ja Kalatooted ja -külmutatud konservid külmutatud konservid Aasta kala (grupp 03) (1604; 1605) kala (grupp 03) (1604; 1605) 2004 45818
38069
31515
4228
2005 76706
51086
34651
7779
2006 71739
46872
29173
6610
2007 73665
41102
29508
15370
2008 80663
40659
33180
20758
2009 88529
32070
30508
10332
2010 100551
30389
28242
10424
2011 94230
24861
33293
8754
2012 97348
23240
52290
6821
Allikas: Statistika Amet, Põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo
arvutused Aastatel 2004-2012 on eksporditavate kala ja kalatoodete koguväärtus tõusnud 53%,
94 miljonilt eurolt 176 miljoni euroni. Tõus on põhjustatud peaasjalikult külmutatud
kala
kaubagrupi toodete poolt, mille eksporditava ühiku väärtus on viimase kolme
aasta jooksul tõusnud ca 50%. Ka koguseliselt moodustab külmutatud kala ekspordist
suurema osa, kokku 65%. Magevee kala ja punase kala filee väärtus moodustab
koguekspordist 19%, fileede eksporditavad kogused on suhteliselt stabiilsed,
moodustades ca 4% koguekspordist (Joonised 10 ja 11).
47
Joonis 10. Kala ja kalatoodete osakaal ekspordis 2012. aastal protsentides.
1%jahutatud kala
19%külmutatud kala
kalafilee
8%suitsutatud, kuivatatud,
soolatud kala
2%tooted vähilaadsetest
65%4%tooted molluskitest
kalakonservid, kalatooted
Allikas: Maksu-ja Tolliamet , Põllumajandusministeerium Joonis 11. Kala ja kalatoodete osakaal ekspordis väärtuseliselt struktuur 2012. aastal
protsentides.
2%jahutatud kala
3%külmutatud kala
16%31%kalafilee
suitsutatud, kuivatatud,
soolatud kala
tooted vähilaadsetest
20%tooted molluskitest
19%kalakonservid, kalatooted
9%konservid ja toidud
vähilaadsetest, molluskitest
Allikas: Maksu-ja Tolliamet, Põllumajandusministeerium 48
Joonis 12. Peamiste ekspordi sihtriikide osakaalud kogu ekspordiväärtusest aastatel
2004-2011 protsentides.
25,0
20,0
15,0
10,0
5,0
0,0
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
FIN
RUS
UKR
SWE
LAT
Allikas :Maksu- ja Tolliamet, Põllumajandusministeerium Viimase kolme aasta jooksul on ekspordiväärtus Venemaa ja Ukraina suunal
langenud, seevastu on tõusnud Soome ekspordiväärtus, moodustades 2012. aastal
12,8% (Joonis 12). Venemaale eksportimisel on olnud läbivaks probleemiks
ajutised impordikeelud. Ukraina turu probleem on nn indikatiivhinnad, mis tõstavad
kalatoodete hinda ligikaudu 30%.
Pidevad takistused ja ettearvamatud probleemid
panevad kilu ja räime turustamisega tegelevad ettevõtted väga raskesse olukorda.
7.3. Tootjaorganisatsioonid Eestis tegutseb hetkel kolm kalapüügiga tegelevat tootjaorganisatsiooni, kes töötlevad
kilu, räime ja turska ning üks vesiviljelejate tootjaorganisatsioon, mis tegeleb angerja
ja vikerforelli tootmisega.
Tootjaorganisatsioonid tagavad oma kaluritele kala eest väärilise tasu, , samuti
seisavad ka selle eest, et saada töödeldud toodangule võimalikult head
turustustingimused. Kuna ettevõtted töötlevad ühiselt, on pakutavad mahud suuremad
ja ka kala kvaliteet ühtlane. Selle eelisega on kergem opereerida idapoolsetel
turgudel ,
kus soovitakse suuri koguseid.
Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava meetme 3.1 „Ühistegevused“
tegevuse „Ühisinvesteeringud“ raames said tootjaorganisatsioonid võimaluse taotleda
vahendeid külma- ja laohoonete ehitamiseks, milles ladustada ja töödelda ühiselt oma
organisatsiooni
liikmete
kala.
Heade
võimalustega
ladustamis-
ja
külmutamiskeskused on soodustanud kala ühist turustamist, seega suurem osa
tootjaorganisatsiooni liikmefirmadest tegeleb vaid püügiga, jättes töötlemise ja
turustamise tootjaorganisatsiooni organiseerida. Üks tootjaorganisatsioon on tänaseks
välja kujundanud ka oma tootemärgi.
Enamus püütud
kalast turustatakse idaturgudele, Venemaale ja Ukrainasse, kus
konkureeritakse Lätist eksporditud samaväärse toodanguga. Selline situatsioon
mõjutab toote eest makstavat. Et mitte olla sõltuvuses üksnes idaturust, tuleks
panustada ka teistele turgudele, mis omakorda nõuab teatavat tootearendust ja turu-
uuringuid.
49
7.4. Tööhõive ja sotsiaalmajanduslik olukord Kala töötlemise ja säilitamisega seotud ettevõtetes oli 2010. aastal keskmine hõivatute
arv 1776. Tööhõive on alates 2004. aastast vähenenud ja seda ligikaudu poole võrra
(Joonis 13). Ettevõtetes makstav keskmine palk 572 eurot moodustab 85%
toiduainetetööstuse keskmisest palgast ja 72% eesti keskmisest palgast. Sektorit
iseloomustab hooajaline tööhõive, suur
kaadri voolavus , raskete töötingimuste kõrval
suhteliselt madal töötasu ning sageli vajalikku kvalifikatsiooni mitte omav kaader.
Joonis 13. Töötajate arv kalatöötlemissektoris aastatel 2004 – 2011.
3500
30572 5842500
2 0972 3601 8222 1011 7251 7661500
500
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
Allikas: Eesti Statistikaamet 7.5. Kala tarbimine Eestis 2010. aastal tarbiti elaniku kohta kala ja kalatooteid 10,5 kg. See on võrreldes 2003.
aastaga 5,5 kg vähem. Vähenemine on toimunud peamiselt värske kala tarbimise
languse arvelt. Ühelt poolt on see seotud elanikkonna madala ostujõuga ning
kalatoodete hinna kasvuga, teisalt jälle kala kättesaadavusega. Olulist rolli mängib
kalapüügi hooajalisus kui ka logistilised probleemid. Kilu ja räime peamised
püügihooajad on kevadel ning sügis-talvel, värske ja jahutatud kala turustamine
väiksemates
kogustes maakohtadesse ja asulatesse, mis paiknevad merest kaugemal,
ei ole majanduslikult
tasuv tegevus, sest kala omahind on väike. Kulutused
transpordile (kõrge kütuse hind ning veose omapärast tulenevad lisanõuded)
raskendavad kala viimist
tarbijani oluliselt.
7.6. Kala töötlemise ja turustamise SWOT Tugevused Nõrkused 1.Tugev ning mitmekülgne ekspordistruktuur
1.Üleinvesteerimine, suur
tootmisvõimsus;
2. Tootmisbaasi võimsus (võimsam kui
olemasoleva tooraine töötlemiseks vaja)
2.Tööstuste varustamine toorainega
on sesoonne, st ettevõtete
3. Oskusteabe, traditsioonide ja kogemuste
töötamine on sesoonne
olemasolu kalatoodete valmistamisel
3.Tööstustes on kvalifitseeritud
50
4.Tooraine olemasolu (
kodumaine , imporditud ja tööjõu puudus ja suur kaadri
kasvatatud )
voolavus
5.
Tehnoloogilised protsessid on mitmekülgsed
4.Tooraine puudus (hind vs
(konservide ja preservide valmistamine,
kättesaadavus);
fileerimine, suitsutamine, kulinaartoodete
5.Nõrk ja kallis tootearendus
valmistamine jne.)
6.Tootmishoonete amortisatsioon,
6.Jätkusuutlikud ettevõtted
suured
energiakulud 7.Geograafiline asukoht
7.Töötasu ei ole
8.Oskus kasutada EKF-i toetusi
konkurentsivõimeline teiste
majandusharudega
8.Töötlemisüksuste arvukus
(moonutavad turuhindu)
Võimalused Ohud 1.Kalatoodete kui tervisliku toidu tarbimise
1.Toetuste vähenemine
propageerimine, tarbimise suurendamine
2.Suured majandusriskid kilu-
2.Tootearendus, kala väärindamine (sh Taani,
räime ekspordil Ida-Euroopa
Rootsi väheväärtuslik kala), tootmisjäätmete
turgudele (indikatiivhinnad )
töötlemine (sh imporditud jäätmed)
3.Tooraine vähenemine
3.Alternatiivenergia ja energiasäästlike
(veekeskkonna
reostus , ülepüük)
tehnoloogiate kasutusele võtmine
4.Ülereguleeritud
seadusandlus 4.Kalandusspetsialistide väljaõpe
5.Energia kallinemine
5.Täiendava tooraine leidmine, toorainebaasi
6.Liigne sõltuvus idaturust
laiendamine (vesiviljelus, import)
7.Suur
konkurents toiduturul ja
6.Siseturu potentsiaali ärakasutamine (tarbija
kolmandate riikide turul
teadlikkus, ostujõu kasv)
8.Väärarusaamade võimendamine
7.Tootmisvõimsuste optimeerimine
avalikkusele (dioksiin, varude
8.Hinnatõusu ärakasutamine, sealhulgas
olukord)
eksportturgudel
9.Suurenevad kulutused
9.Väliskapitali kaasamine
toiduohutusele (serdid)
10.Ühistöö erinevad vormid (ühistegevuse
10.Väike
siseturg ja tarbimine
investeeringute eelistamine)
11.Kalatoodete hinna dikteerimine
11.EKF-i toetus eksportturgude arendamiseks
jaemüüja poolt
12.Kasvav turg
7.7. Valdkonna analüüs Kalatöötlemise ja turustamise sektori arendamise eesmärk aastateks 2014-2020 on
kalatöötlemisele soodsa toimimiskeskkonna – hariduse, tootearenduse, uute
51
keskkonnasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõtu, innovatsiooni ja turustamise –
arendamine. Samuti kala kättesaadavuse ja tarbimise suurendamine.
Eesti kalatöötlemissektor on perioodil 2007-2013 investeerinud nii uutesse
seadmetesse,
mis
seonduvad
kalakülmutamise-,
töötlemise-,
pakendamise-,
fileerimise- ja jäätmete töötlemise protsessiga kui ka ehitanud päris uusi
tootmishooneid ja külmladusid. Samuti on panustatud parema logistika ning
külmaahela tagamise nimel külmveokite ostmisse.
Et tehtud investeeringud täidaksid maksimaalselt oma eesmärki, tuleb järgmisel
perioodil keskenduda tooraine paremale ärakasutamisele ning töötlemisettevõtete
energiasäästlikumaks muutmisele. Eesmärgi saavutamist soosivad:
• toorainebaasi olemasolu, nii Eesti enda päritolu kala kui teistest
riikidest imporditud kala ja vesiviljeluse mõistes
• tootmishoonete ja -tehnoloogiate olemasolu
Tooraine parema ärakasutamise osas peab uue perioodil keskenduma tootekvaliteedi
parandamisele, jäätmete käitlemisele, lisandväärtuse andmisele, uute turgude
leidmisele ja kaassaaduste ning mittekaubanduslike liikide töötlemisele. Tuleb teha
investeeringuid energia efektiivsuse
suurendamiseks tootmisettevõtetes ning võtta
kasutusele
keskkonnasäästlikumaid
tehnoloogiaid
Selleks
tuleb
kaasata
töötlemisetappidele parimate lahenduste väljatöötamise protsessi ka teadlasi, et muuta
töötlemissektorit
innovaatilisemaks,
keskkonnasäästlikumaks
ning
konkurentsivõimelisemaks olemasolevatel ning võimalikel uutel turgudel.
Kala ja kalatoodete tarbimise suurendamiseks elanikkonna seas tuleb mõelda kala
kättesaadavuse
parandamisele
ning
kala
kui
tervisliku
toidu
tarbimise
propageerimisele. Kättesaadavuse probleemi võimalikeks leevendajateks võivad olla
e-
turundamine , aga ka parema logistika väljatöötamine. Tehes seda rannapiirkondades
ühistegevusena saavutatakse paremad võimalused tagada stabiilseimaid tarneid ning
ka toodete hindu. Juba loodud kalanduse tegevusgrupid 8 erinevas Eesti
rannapiirkonnas võiksid eelnimetatud tegevuste osas aktiivselt kaasatud olla
(organiseerides samuti vajalikke koolitusi tarbija teavitamiseks kala
tervislikkusest ),
panustades sellega olulisel määral piirkonna sidustamisse. Kala otseturustamisel võiks
kala müüjad pakkuda ostjatele teenust kala kohapealseks puhastamiseks või
fileerimiseks , tarbijauuringutest on
selgunud , et tarbija peab terve kala ostmist liiga
tülikaks ning puuduvad oskused kala toidu tegemiseks ette valmistada. Tarbija läheb
enamasti lihtsama vastupanu teed ostes kalatoodetest valmistoitu või hoopis
lihatooteid.
Nende eesmärkide täitmiseks on oluline jälgida arenguid nii koduturul kui ka
väljaspool Eestit.
Indikaatorid , mis mõõdavad strateegilise eesmärgi saavutamist on
järgmised:
• Töödeldud toodangu koguväärtus (töötaja kohta).
• Lisandväärtus (töötaja kohta).
• Ekspordi sihtriikide arvu säilitamine/suurendamine (alates 5%
ekspordiväärtusest).
52
8. Vesiviljelus 8.1.Vesiviljelusettevõtted Nii maailmas kui ka Eestis on vesiviljelus teinud läbi väga kiire tehnoloogilise arengu.
Arvukate väiketiikide ja üksikute nõukogudeaegsete kalakasvatusrajatiste kõrvale on
kerkinud uued intensiivset tehnoloogiat kasutavad kalakasvandused.
Eesti vesiviljelust iseloomustab suur killustatus mitmete väikesemahuliste toodete ja
tootmisviiside vahel. Kalakasvanduste arv muutub Eestis pea iga aasta. Sektoris
eksisteerivad vormiliselt ettevõtted, kes on tootmise lõpetanud, ning osa ettevõtteid
Euroopa Kalandusfondi toel alles alustavad ehitamist ning ei müü veel toodangut.
Viimase viie aasta jooksul on paljud Eesti kalakasvatajad investeerinud vee
korduvkasutusega suletud kalakasvatusrajatiste rajamisse,
luues sellega võimaluse
kasvatada ja pakkuda toodangut aastaringselt. Kalakasvatusrajatise ehitamisest kuni
toodangu saamiseni kulub mitu aastat, mis nõuab mahukaid käibevahendeid. Selle
pika tootmistsükli ajal peab vesiviljelusega tegeleval ettevõtjal olema ka vee
erikasutusluba , mille kehtivust peab pikendama iga viie aasta möödudes. Samuti
peavad mõned vesiviljelustootjad, kes jäävad
Natura 2000 piirkonda, arvestama
täiendavate keskkonnanõuetega.
Eesti vesiviljeluse moodustavad kolm tegevusvaldkonda:
kaubakala kasvatamine , kala
kasvatamine looduslikesse veekogudesse taasasustamiseks ja vähikasvatus. Eestis on
2012. aasta seisuga umbes 24 suuremat kala
kasvatamisega tegelevat
vesiviljelusettevõtet ning lisaks veel 16 vähikasvandust. Väiksemaid kalakasvatajad,
kellest osa on ka registreeritud kalakasvatusettevõtetena, on Eestis ca 200. Nende
ettevõtete tootmismaht
varieerub vaid
paarisaja kilogrammi ja mõne tonni vahel.
Lisaks kaubakala ja vähi tootjatele on Eestis üle 60 ettevõtte, kelle tegevusala on
kalaturismi teenuse pakkumine, ostes kala teistelt vesiviljelusettevõtetelt (Tabel 8).
Tabel 8.
Ligikaudne vesiviljelusettevõtete arv Eestis.
Suuremad Väiksemad Kalaturism Vähikasvandus kalakasvandused harrastuskalakasvandused 24
200
60
16
8.2. Kasvatatavad liigid ja vesiviljelustoodang Eestis on head veeressursid, ent paljude kalaliikide kasvatuseks ei ole Eesti kliima
soodne, kuna meie
veed on külmaveeliste kalade kasvatamiseks suvel liiga soojad ja
soojaveeliste kalade jaoks pika perioodi vältel külmad. Sedapuhku on keskendatud
just Eesti kliimas sobivate vesiviljeluskultuuride kasvatamisele.
53
Traditsioonilistest liikidest on läbi aegade Eestis kasvatatud kaubakalana vikerforelli
ja
karpkala ning lisaks veel angerjat, tuura, meriforelli, siiga ja haugi.
Koorikloomadest kasvatatakse jõevähki. Taasasustamise eesmärgil on kasvatatud
haugi, lõhe, jõeforelli, koha, linaski, meriforelli, merisiia, tõugja ja jõevähi noorjärke.
Uutest liikidest on hakatud kasvatama aafrika angersäga ja
arktika paaliat. Euroopas
väga levinud molluskikasvatusalasid pole Eestis registreeritud.
Kõige olulisem ja perspektiivikam on seni olnud vikerforelli kasvatamine.
Vesiviljeluse toodang oli 2011. aastal 750 tonni (Tabel 9). See on küll väiksem
võrreldes suurima mahuga,
1743 tonniga 1989. aastal, ent kui 2010. aasta kuum
suveperiood välja arvata, mil kalakasvatuse aastane
kogutoodang langes rohkem kui
200 tonni, siis on vesiviljelustoodangu maht aasta aastalt siiski kasvanud.
Järkjärgulisest toodangu kasvust hoolimata ei ole suudetud tagada tööstusele
toormaterjali järjepidevat pakkumist. Eesti vesiviljelustoodangu kasvatamise
tingimused ei ole võimelised konkureerima kaubakala importtoodanguga ning turu
ebastabiilne varustamine vesiviljelustoodanguga toob kaasa omakorda suuri
hinnakõikumisi. Seega
domineerib Eesti turul importtoodang, mis katab kalatöötlejate
ja -kauplejate ning tarbijate vajaduse.
Tabel 9. Vesiviljelustoodang andmetel 2007-2011 (tonni).
Kasvatatud kala 2007 2008 2009 2010 2011 Vikerforell 622
648
789
584
622
Karpkala
28
70
74
61
82
Angerjas
45
47
30
30
12
Jõevähk
2,8
2,2
10,8
5,7
2,5
Muu kala
83
47
67
84
32
Allikas: Eesti Statistikaamet 8.3. Tööhõive ja sotsiaalmajanduslik olukord Hõivatute arv vesiviljeluses oli 2011. aasta Statistikaameti andmetel ligikaudu 100
inimest ja see on püsinud suhteliselt stabiilsena. Vesiviljeluse põhitegevus nõuab
enam füüsilist jõudu, mistõttu moodustavad suurema enamuse töötajaskonnast mehed.
Vesiviljelustoodangu tõusu ja uute ettevõtete sisenemisega sektorisse ei toimu
tõenäoliselt suuri muutusi tööhõives, raskusi võib tekkida abitööjõu leidmisel, kuivõrd
vesiviljelusettevõtted asuvad tihti eemal linnadest ja kohaliku elu tõmbekeskustest.
8.4. Toetatud investeeringud Vesiviljelussektoris rakendatavate meetmete eesmärk on olnud siseturuvajaduse
ulatuses
kalakasvanduste
arendamine.
Euroopa
Kalandusfondi
2007–2013
54
rakenduskava meetmega 2.1 “Vesiviljeluse investeeringutoetus” toetati uue
vesiviljeluskasvanduse
püstitamist
või
olemasoleva
vesiviljeluskasvanduse
rekonstrueerimist, laiendamist ja tehnosüsteemide rekonstrueerimist. Meetme 2.1
raames on 2012. aasta lõpuks toimunud kaks taotlusvooru, mille kohaselt on enamus
taotlenud toetust vesiviljelusettevõtte rajamiseks või rekonstrueerimiseks. Taotletud
projektide põhine potentsiaalne vesiviljelustoodang kokku on umbes 5000 tonni,
millest lõpetatud projektide võimus on hetkel 850 tonni kala (Tabel 10). Kahe
taotlusvooru raames on heakskiidetud 36 vesiviljelusettevõtte toetused kogusummas
12 935 608 eurot, millest on taotlejatele välja makstud 4 584 503 eurot. Euroopa
Kalandusfondi 2007–2013 perioodi lõpus on plaanitud avada ka meetme kolmas
voor .
Tabel 10. 2012. aasta detsembri seisuga meetme 2.1 raames heakskiidu saanud
vesiviljelusettevõtete tootmismahud (tonni).
Uued vesiviljelusettevõtted
Rekonstrueeritavad
vesiviljelusettevõtted
Kasvatatav
kala
Taotletud
Lõpetatud
Taotletud
Lõpetatud
projekti
projektide
projekti
projektide
võimsus
võimsus
võimsus
võimsus
Vikerforell
1843
123
1300
350
Karpkala
0
0
254
7
Angerjas
210
80
100
100
Muu kala
1186
192
110
1,5
Kokku 3239 395 1764 458,5 Allikas: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet 8.5. Kalahaigused ja nende tõrje Vesiviljelussektorit iseloomustab sõltuvus imporditavast noorkalast ja marjast, sest
puuduvad tõumaterjali paljundavad keskused. Eestis on tehnoloogiliselt hästi
varustatud veterinaarlaboratooriumid ja Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja
loomakasvatuse
instituudi kalakasvatuse osakonna näol on tegemist teadusasutusega,
mis tegeleb kalakasvatuse eriala õpetamise ja teadusuuringutega. Lisaks on võimalus
õppida Järvamaa Kutsehariduskeskuses kalakasvatuse eriala. Siiski ei ole Eestis
vajaliku väljaõppega ihtüopatolooge kalahaiguste diagnoosimiseks, kellelt saaksid
vesiviljelejad nõu küsida. Samuti puudub Eestisse kasvatamiseks sissetoodavate
kalaliikide ja sissetoomisega kaasnevate haiguste ja
parasiitide leviku tõkestamiseks
vajalik karantiinikeskus.
55
8.6. Vesiviljelussektori SWOT Tugevused Nõrkused 1.Kõrge tehnoloogiline tase
1.Oskuslike spetsialistide puudumine
2.Vee ja maaressursi olemasolu (sh 2.Mahukate
käibevahendite
vajadus
soojuselektrijaama jahutusveed)
(omavahendite vähesus)
3.Bioloogiline
ressurss
aretustööks 3.Madal
konkurentsivõime
Eesti
ja
looduses
Euroopa turgudel
4.Traditsioonid ja järjepidevus
4.Väike toodangu maht
5.Nõudlus tööstuse poolt toormaterjalile
5.Senine selge strateegia puudumine
6.Huviliste rohkus
6.Väikesed ja killustatud ettevõtted
7.Sektori huvide killustatud esindamine
8.Kalakaubanduses
moonutatud
konkurents
9.Veterinaarteenuse puudumine
10.Liiga
lühike
vee
erikasutusloa
kehtivus (ebasoodne õigusruum)
Võimalused Ohud 1.Toodangu
kiire
kasv
läbi
uute 1.Uute tehnoloogiate tasuvuse küsitavus
tehnoloogiate
2.Tootmiskulude kasv (energia hinna
2.Koduturu eeliste parem ärakasutamine tõus)
(toodangu
pakkumisel rõhutada
kala 3.Riskide
maandamise
puudumine
värskust)
(kindlustusteenus, elektri katkestused,
3.Tarbijate teadlikkuse kasv
kliima jne)
4.Uute liikide kasvatamine
4.Ebakindlus tuleviku suhtes (sektoris
toimijate majanduslik jätkusuutmatus)
5.Ühistöö
käivitamine
läbi
tootjaorganisatsioonide
5.Kala- ja vähihaiguste leviku risk
6.Rahvusvahelise koostöö tõhustamine
6.Keskkonna saastatuse risk
7.Elus- ja värske kala parem turundamine
7.Eesti siseturg võib jääda väikeseks
8.Rakendusteaduse arendamine
8.7. Valdkonna analüüs Vesiviljelussektori arendamise eesmärk on vesiviljelusele soodsa, jätkusuutliku ja
kasumliku toimimiskeskkonna väljaarendamine.
Vesiviljelussektori arendamiseks on Eestis head looduslikud tingimused, nii vee- kui
maaressursi mõttes. Aastatel 2007-2013 on Euroopa Kalandusfondi toel alustatud uute
56
vesiviljelusettevõtete ehitamist ja olemasolevate rekonstrueerimist, mille peamine
eesmärk on olnud kasvatatava kala siseturuvajaduse ulatuses kalakasvanduste
arendamine. Samuti jääb sellesse perioodi vesiviljelejate tootjaorganisatsiooni
loomine. Eesti Kalanduse Strateegia 2014-2020 peamine vesiviljelussektori
arendamise eesmärk on vesiviljelusele soodsa, jätkusuutliku ja kasumliku
toimimiskeskkonna väljaarendamine. Strateegilise eesmärgi saavutamisel on
peamised indikaatorid vesiviljelustoodangu mahu kasv ja müüdav kogus.
Aastatel 2014-2020 peab keskenduma nende vesiviljelusliikide kasvatamisele, millel
on selge konkurentsieelis nii Eesti kui ka Euroopa turgudel. Tootmismahtude
saavutamisel on vajalik keskenduda äritegevuse mitmekesistamisele, millega luuakse
võimalused täiendavateks sissetulekuallikateks. See tähendab, et lisaks värske
vesiviljelustoodangu pakkumisele peab arendama välja ning viima turule uusi ja
paremaid tooteid. Kui kaubakala pakkumine on häiritud suurtest impordikogustest,
mille hind on tänu headele kasvatustingimustele tarbijale vastuvõetavam, siis tuleb
turuosa paremaks hõivamiseks leida võimalusi toodete ümberspetsifitseerimiseks ja
uute toodetega turule sisenemiseks. Toodangu
suurenemisel tuleb rahuldada eelkõige
lähiregiooni tööstuste ja tarbijate nõudlus. Suuremate koguste pakkumiseks ja
stabiilsema tarne tagamiseks on oluline teha koostööd ja viia ellu ühistegevusi. Seda
on
võimalik
realiseerida
läbi
vesiviljeluse
tootjaorganisatsioonide.
Vesiviljelustoodangu ühtse kvaliteedi tagamiseks tuleb tootjaorganisatsioonil
kehtestada nõuded, mis garanteeriks erinevate tootjate toodangule ühtlase kõrge
kvaliteedi ja suurendaks seeläbi tarbijate teadlikkust ja usaldust kodumaise
vesiviljelustoodangu vastu.
Vesiviljeluse arengu soodustamiseks tuleb kaasata teadlaseid, tuua sektorisse eriala
spetsialiste ja kvalifitseeritud tööjõudu, kes omakorda avaldaksid mõju oskusteabe
laialdasele kättesaadavusele seadmete ja tehniliste lahenduste rakendamisel.
Tähelepanu tuleb pöörata ka uutele korralduslikele lahendustele, millega vähenda
negatiivset mõju keskkonnale, parandades seeläbi loomade heaolu ning soodustades
ressursside säästvat kasutamist, akvapoonikat ja uusi jätkusuutlike tootmismeetodeid.
Vesiviljelejate tulemuslikkust ja konkurentsivõimet on võimalik parandada ka läbi
suhtevõrgustike loomise, mille kaudu jõuaksid teiste sektorite ja huvirühmade
kogemused ja teadmised vesiviljelejateni, luues sellega võimalused edendad
elukestvat õpet.
Uute vesiviljelusliikide kasvatamisega kaasnevate haiguste ja parasiitide leviku
tõkestamiseks ja
kahjude ärahoidmiseks on vajalik karantiinikeskuse loomine, kus
leiaksid tööd tulevased, vajaliku väljaõppega ihtüopatoloogid, Eesti vesiviljelussektori
sõltuvust imporditavast noorkalast ja marjast saab vähendada tõumaterjali paljundava
keskuse loomise ja investeeringute suunamisega oma sugukarja loomiseks.
Arvestades vesiviljeluse valdkonna eripära, millest tulenevalt võivad ettevõtjad
kannatada neist mitteolenevatel põhjustel märkimisväärset kahju, siis on igati
asjakohane toetada ja nõustada vesiviljelejaid olukorras, kui nende toodang on
hävinenud loodusõnnetuste, ootamatute vee kvaliteedi muutuste, vesiviljelusega
seotud haiguste jm samalaadse tõttu. Selliste ohtude vastu kindlustusteenuse
pakkumine, annab sektoris olijatele ja uutele sisenejale suurema turvatunde.
57
9. Püügikorraldus ja järelevalve 9.1. Ülevaade püügikorralduse ja järelevalve hetkeolukorrast Alates 1. jaanuarist 2006. a tegeleb kutselise kalapüügilubade administreerimise ja
kalapüügi
arvestuse
korraldamisega
Põllumajandusministeerium.
Keskkonnaministeeriumi valdkonda kuulub kalavarude kaitse, kasutamine ja
taastamine
ning
harrastuspüügi
korraldus.
Harrastuspüügiga
seonduvaid kalastuskaarte väljastab
Keskkonnaamet . Kalavarude kaitsemeetmete täitmise ja
kalavarude
kasutamise
üle
teostab
järelevalvet
Keskkonnaministeeriumi
valitsemisalas olev Keskkonnainspektsioon (edaspidi KKI). Kalatöötlemisettevõtete
kontrollimisel teeb Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas olev Veterinaar- ja
Toiduamet (edaspidi VTA) koostööd KKI-ga, samuti Maksu- ja Tolliametiga
(edaspidi MTA). Kalapüügijärelevalvel on abiks Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi
PPA), seda eeskätt piiriveekogudel − Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning
Läänemerel.
Kutselist kalapüüki teostatakse Eestis kalalaeva kalapüügiloa alusel või kaluri
kalapüügiloa alusel.
Kaluri kalapüügiluba kasutatakse kutselisel rannapüügil nii merel kui sisevetel.
Vabariigi Valitsus kehtestab igaaastaselt püügivõimalused kalapüügiks kaluri
kalapüügiloaga veekogude, maakondade või püsiasustusega väikesaarte püsielanikele
püsiasustusega väikesaarte kaupa. Püügivõimalused rannapüügil ja siseveekogudel
kehtestatakse kasutada lubatud püügivahendite piirarvudena.. Peamine hulk kala
püütakse kalalaeva kalapüügiloa alusel avamerest traalidega. 2012. a püüti kalalaeva
kalapüügiloa alusel 55,5 tuhat tonni kala e 82,6% kogu Eesti kutselisest püügist.
Rannapüüdjad nii merel kui siseveekogudel kokku püüdsid 11,7 tuhat tonni erinevat
kala e.17,4% kogu Eesti kutselisest kalapüügist. Sealhulgas 3 tuhat tonni kala püüti
siseveekogudest ning sellest omakorda 2,7 tuhat tonni Peipsi, Lämmi- ja Pihkva
järvest.
Võrreldes 2008. aastaga on kalapüügi maht Eestis püsivalt vähenenud. 2012. a
püügikogused moodustavad 2008. a
omadest vaid 67,2%. Seega on kalapüügi maht
võrreldes möödunud kümnendi lõpuaastatega vähenenud üle 33 tuhande tonni.
Peamine vähenemine on toimunud kilu ja räime osas seoses Eestile eraldatud
püügivõimaluste olulise vähenemisega. Kalavaru seisundi halvenemine ja
püügivõimaluste
jätkuv
vähenemine
on
üheks
peamiseks
ohuks
meie
kalandussektorile nii Läänemerel kui Atlandi ookeanil.
2012.a vähenes tavapärase 14,5 tuhande tonniga võrreldes oluliselt ka Eest kaugpüügi
laevade väljapüük ja seda ligemale 17%. Põhjuseks on halvenev kalavaru olukord
Atlandi ookeanis ja püügi keelu kehtestamine meie püüdjate poolt kasutatavas kõige
tähtsamas krevetipüügipiirkonnas.
Perioodi 2007-2013 on iseloomustanud püügikorralduse aspektist püügivõimaluste
koondumine väiksema arvu ettevõtjate kätte. Kui 2007. Aastaks anti kalalaeva
kalapüügiluba kalapüügiks Läänemerel 53 ettevõttele, siis 2013. Aastaks vaid 25
ettevõttele. Ligemale poole võrra on vähenenud ka kalalaevade arv.
58
Seoses püügivõimaluste vähenemisega on mitmed kalalaevad püügilt kõrvaldatud
kalandusfondi toetustega. Vähenenud on ka loale kantud kalurite arv rannapüügi
sektoris.
Püügimahtude vähenemine toob kaasa kalandusega tegelejate arvu vähenemise ning
kahandab ka kalandusest sissetulekut saavate isikute ringi. Samas peab tõdema, et
kala hinna tõusust tulenevalt ei ole kahanenud püütud kala väärtus keskmistes
esmakokkuostu hindades. Kalaressursi vähenemine on põhjustanud nõudluse
suurenemise kala järele ning 2008.a alanud majanduslangus on survet kalavarule
veelgi suurendanud. See omakorda on kaasa toonud ebaseadusliku kalapüügi
suurenemise ohu. Kalapüügiettevõtete vähenemine on toimunud ka Peipsi, Lämmi- ja
Pihkva järve kalapüügil.
Püügikorralduses on viimastel aastatel toimunud suur areng. Täiustatud või loodud on
mitmeid elektroonilisi andmebaase kalapüügiga seonduvate andmete
elektrooniline raporteerimise
süsteem
(ERS),
laevade
satelliitseiresüsteem
(VMS),
Keskkonnainspektsiooni objekti kontrollimise andmekogu süsteem (OKAS), mis
tõhustavad valdkonnas toimuva jälgimist ja korraldamist. ERS
andmebaas võimaldab
edastada kalapüügiandmeid laeva kaptenite poolt
laevast elektroonselt. Sellest
tulenevalt paraneb andmete
edastamise operatiivsus, mis aitab oluliselt suurendada
jälgimis- kontrollimis- ja järelevalvetegevuse tulemuslikkust ja tõhusust nii merel kui
maal.
Elektroonilise raporteerimissüsteemi (ERS) kaudu andmeid esitama on kohustatud
vähemalt 12-meetrise kogupikkusega laevade
kaptenid ja esmakokkuostjad, kelle
kalandustoodete müügi aastakäive ületab 200 000 eurot.
OKAS on Keskkonnainspektsiooni Objekti kontrollimise andmekogu süsteem, mis
muuhulgas sisaldab ka kalapüüdjate poolt edastatud püügiandmete eelteateid. Peipsi,
Lämmi- ja Pihkva järvel on rakendatud kord, kus kõik kutselised kalurid peavad
esitama oma püügiandmed eelteatena vähemalt pooltundi enne kala maaletoomist.
VMS andmebaasist on võimalik jälgida kalalaevade liikumist merel. Peipsi järvel
toimub põhjanoodapüügi laevade jälgimine GPS jälgimissüsteemi kaudu.
Loodud ja kasutusse võetud on kala esmakokkuostu ja üleandmise andmete
elektroonilise esitamise ja registreerimise võimalused ning samuti rannapüügi
andmete elektroonilise esitamise ja registreerimise võimalused. Rannapüügiandmete
elektroonilise esitamise laiaulatuslikum rakendamine on kavandatud uue kalapüügiga
seonduvate andmete esitamise korra jõustamisega.
Andmete elektrooniline esitamine ja registreerimine on võimaldanud andmekogumise
operatiivsust oluliselt suurendada.
Liivi lahe ja Peipsi kutselise kalapüügi tugevuseks on väljakujunenud
püügivõimaluste jaotus. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarusid majandatakse
koostöös Vene Föderatsiooniga. Püügivahendite arv,
keeluajad , püügikvoodid,
kontrolli meetmed ja ühine teadustöö lepitakse kokku Eesti Vabariigi ja Vene
Föderatsiooni valitsuste vahel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalanduse säilitamise ja
kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel toimuvatel kalanduse läbirääkimistel.
Viimastel aastatel nimetatud kokkuleppe alusel kokkulepitud Eesti kutseliste kalurite
püügivõimalused
on
kehtestatud
Vabariigi
valitsuse
määrustega.
Kuna
püügivõimaluste kasutamine on olnud väga intensiivne, siis on osutunud vajalikuks
59
kalapüügi peatamine Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel juba enne aasta lõppu. Selleks
on kalapüügiseadusesse kirjutatud
asjakohased sätted.
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel olnud kalavaru suhteliselt stabiilne madalseis ja
röövpüük. Samuti lossimiskohtade rohkus ja osaliselt sellest tulenev kesine järelvalve.
Liivi lahe kalanduse nõrkuseks on kõrge püügiintensiivsus, mille peamiseks
põhjustajaks on suur püügivahendite
piirarv . Vajalik oleks leida tasakaal
püügivõimaluste ja olemasoleva ressursi vahel.
Suurimat kalanduslikku tähtsust omab
antud piirkonnas kevadine räimepüük, mis viimastel aastatel on koondunud, tulenevalt
väljapüügilimiidi vähenemisest (2008. ja 2009. aastaga võrreldes 14%) ja
olümpiapüügist, vaid neljale nädalale. Olümpiapüügiks nimetatakse olukorda kus kõik
kalurid püüavad ühist kvooti kuni selle ammendumiseni. Antud olukorras ei pruugi
püügivõimalust kõigile rannakaluritele jätkuda või jääb püügiperiood või
püügikogused osade kalurite jaoks väikeseks. Seda tingib osaliselt ka asjaolu, et räim
jõuab
erinevatesse
püügipiirkondadesse
erineval ajal.
Kalapüügi
suurele intensiivsusele viitab ka ahvena-, koha- ja meritindivaru olukord. Nimelt puudub
nendel liikidel normaalne vanuseline struktuur ja vanemate isendite osakaal
asurkonnas on madal. Seda olukorda on möödunud perioodi jooksul püütud
leevendada räime lubatud saakide kehtestamisega eraldi Pärnu maakonnale ja eraldi
Saare maakonnale. 2013. aastaks lepiti kokku eraldi lubatud saagi kehtestamine ka
Kihnu ja Manilaiu kaluritele.
Analoogsed probleemid avalduvad ka Läänemere avaosa rannakalanduses, kus püügi
intensiivsus ja -aeg erinevad maakondade lõikes oluliselt. Seetõttu on viimastel
aastatel kasutatud kombineeritud süsteemi, kus
esmalt kehtib olümpiakvoot, mille
ammendumisel jätkab iga maakond oma individuaalkvoodi püüdmist.
Siinseks peamiseks probleemiks on märgatavalt suurem püügi intensiivsus ja maht
Ida-Viru maakonna püüdjatel ning oluliselt väiksem püügi intensiivsus ja maht
Saarema ja Hiiumaa püüdjatel. Samuti eristuvad Harjumaa ja Lääne Virumaa teistest
maakondadest selle poolest, et neis maakondades püütakse palju räime
avavee mõrdadega. Ka Läänemerel on probleemiks illegaalne kalapüük.
Traalpüügi tugevuseks on väljakujunenud individuaalsete kvootide jaotus (tursk, räim,
kilu), mille abil saab ettevõte püüke paremini ette planeerida. Traalpüügi
arendamiseks on ette nähtud võimalused rahalise abi saamiseks Eesti kalandusfondist
(EKF). Laevade randumisel on väljakujunenud konkreetsed lossimiskohad.
Traalpüügis on väljakujunenud nn ITQ (ettevõtetele eraldatud ülekantav
individuaalkvoot), mis on sektorile nii tugevuseks kui nõrkuseks. Nõrkuseks ITQ
puhul on oht, et osa kvooti jääb realiseerimata, kui üks püügivõimalustest ammendub
(räime ja kilu kvoot). Samas on traalpüügiga tegelevad ettevõtted kasutanud võimalust
kvooti vahetada nii teiste Eesti traalpüügi ettevõtetega kui ka teiste riikide
ettevõtetega, mis osaliselt leevendab probleemi.
Püügikorralduse tõhustamise tulemusena on paranenud järelevalve võimalused.
Näitena saab tuua VMS süsteemi (laevaseiresüsteem merel) ja GPS- jälgimissüsteemi
(põhjanooda e mutniku laevadel Peipsil)
rakendamise , mille tulemusena on paranenud
laevade jälgimine. Samuti kalapüügiandmete elektroonilise esitamise käivitumine
kalalaeva kalapüügiloa alusel püüdjatele. Edaspidine eesmärk on erinevad
60
andmebaasid omavahel siduda, mis parandaks järelevalveasutuste info liikumist ja
soodustaks kiiret reageerimist.
Põllumajandusministeerium peab
arvestust ka kala emakokkuostude ja kala
üleandmiste üle. Kala esmakokkuostu ja kala üleandmise arvestust peetakse ka
elektrooniliselt .
KKI koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet
kõikides
keskkonnakaitse valdkondades, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja
ulatuses järelvalve meetmeid.
Hiljuti uurimisasutuse staatuse saanuna on nüüd
võimalik alustatud kriminaalmenetlused läbi algusest lõpuni. Peamiseks õigusaktiks,
mis reguleerib keskkonnajärelevalvet on keskkonnajärelevalve seadus.
Peamisteks põhjusteks, mis tingivad hetkel KKI vajaduse keskenduda järelevalve
teostamisel peamiselt kalavarudele suuremat negatiivset mõju avaldavatele
tegevustele on suur kalapüügiga tegelevate isikute arv (nii kutselised kalurid kui ka
harrastuskalastajad) ning Eesti pikk rannajoon ja siseveekogude rohkus. Hetkel
tegeleb Eestis kalandusalaste keskkonnarikkumiste menetlemisega
39 inspektorit.
Keskkonnarikkumiste koguarvust on kalanduse valdkonnaga seotud rikkumiste arv
olnud aastate lõikes suurim (Joonis 14).
Jooni 14. Kalanduse valdkonnaga seotud rikkumiste arv aastatel 2008 – 2012.
2500
2285
2000
1836
1552
1458 1420
1500
961
1000
882
829
760
612
496
476
521 509
421
500
0
2008
2009
2010
2011
2012
Kalakaitse
Keskkonnakaitse
Looduskaitse
Allikas: Keskkonnainspektsioon Samas on viimastel aastatel näidanud kalapüüginõuete rikkumiste arv langustendentsi.
Järelevalve toimub tööplaani alusel. Järelevalve teostamist on viimastel aastatel
tõhustanud
internetipõhised
andmebaasid,
mis
on
inspektoritele
reaalajas
kättesaadavad. VMS süsteemi (laevaseiresüsteem) abil on võimalik jälgida kõiki
61
merel kala püüdvaid üle 12 m üldpikkusega laevu. Peipsi järvel on GPS jälgimise
vahendusel jälgida kõiki mutnikupüügi võimekusega laevu.
Kalandusvaldkonnas
teostavad
järelevalvet
ka
VTA
kohalike
asutuste
järelevalveametnikud. VTA kohaliku asutuse järelevalveametnikud
esitavad kaks
korda aastas aruanded ametlike kontrollide läbiviimise kohta ja tehtud ettekirjutuste
kohta VTA keskasutuse vastavale peaspetsialistile, kes koostab koondaruanded.
Kalavaldkonnas
teostatakse
plaanilist
ja
riskipõhist
järelevalvet
kalakäitlemisettevõtete, tunnustatud kalatöötlemislaevade, lossimiskohtade ning
traallaevade üle.
20.11.2012 vastavalt VTA andmetele on järgmine 7 :
• Kalakäitlemisettevõtted - 85
• Teavitatuks loetud esmatootjad - 12
• Tunnustatud kalatöötlemisettevõtted - 6
Maakonna veterinaarkeskustes töötab kokku VTA andmetele tuginedes 12
kalahügieeniga
tegelevat
teenistujat.
VTA
ja
KKI
vahel
on
sõlmitud
koostöökokkulepe, mille üheks nõudeks on osapoolte kohustus tagada üksteisele
tööks vajaliku informatsiooni kättesaadavus
VTA andmete põhjal tehti 2011. aastal kalakäitlemisettevõtetele kokku 662
ettekirjutust. 2011. aastal oli kontrollitavaid lossimiskohti 33.
9.2. Püügikorralduse ja järelevalve SWOT Tugevused Nõrkused 1.ITQ (
traal )
1.ITQ (segapüügi probleem) (traal)
2.Püük planeeritav (traal)
2.Lossimiskohtade rohkus
3.Konkreetsed lossimiskohad (traal)
3.Olümpiapüük (räim) (Liivi laht)
4.EKF võimalused (traal)
4.Sessoonsus,
mis
on
tingitud
ebapiisavatest püügivõimalustest (Liivi
5.Väljakujunenud
kvoodijaotus
(paindlik) laht)
(traal)
5.MSC puudub (Liivi laht)
6.Kvoodijaotus jälgitav (traal)
6.Segapüük (kvoot
vs reguleeritud liigid)
7.Püügivõimalused teadmiste põhised (traal) (Liivi laht, Peipsi)
8.ITE (Liivi laht, Peipsi)
7.Illegaalne püük (harrastuskalastajad ja
7http://www.vet.agri.ee/static/
body /files/2213.Kalaettev%F5tete%20loetelu%
2022 .01.13.p
df
62
9.„eelteade" (Peipsi)
kutselised kalurid) (Liivi laht, Peipsi)
10.Toimiv rahvusvaheline koostöö (Peipsi)
8.Ülereguleeritus (Euroopa Liit + Eesti)
11.Pikalt väljakujunenud püügivõimaluste 9.Sektorile oluliste otsuste jõustamise
jaotus (Liivi laht, Peipsi)
aeglus
12.Püügivahendite mitmekesisus (Liivi laht,
Peipsi)
13.Dialoog sots. Partneritega (Liivi laht,
Peipsi)
14.Püügitegevus hästi jälgitav
Võimalused Ohud 1.Kvootide ülekanne (traal)
1.Konkurentsi kadumine (traal)
2.Veel suurem paindlikkus (traal)
2.Bürokraatia kasv (traal)
3.Liivi lahe ja avaosa räime eraldi kvoodid 3.Venemaa ebastabiilsus (Peipsi)
ettevõtete tasandil (traal)
4.Püügipäevikutesse
hinnanguliste
4.Rajada
kohustuslikud
lossimiskohad koguste märkimise regulatsioon (10%-
(Peipsi)
20%) (Liivi laht, Peipsi)
5.Logistikakeskuste väljaarendamine (Liivi 5.Kontrollitud
väljapüügi
mõistes
laht)
kontrollimatu püük (Liivi laht, Peipsi)
6.Individuaalkvoot ranna räimepüügil (Liivi 6.Kontsentreeritus
laht)
7.Järsk muutus biomassi
koosseisus 7.Seire kiirus (Liivi laht, Peipsi)
8.Euroopa Liidust tulevad ebamõistlikud
otsused
8.Selektiivsete püügivahendite soodustamine
(Liivi laht, Peipsi)
9.Püügivõimaluse või püügivahendite
kontsentreerumine
9.Jälgitavuse
parandamine
(kala
maaletoomine , paadid) (Liivi laht, Peipsi)
10.Dialoogi kadumine sektori sees ja
administratsiooni vahel
10.Kaluritele oluliste otsuste kiirem rakendam
ine (püügi
avamine ) (Liivi laht, Peipsi)
11.Ebaseadusliku püügi suurenemine
11.Järelevalve efektiivsuse tõstmine
12.Elektrooniliste lahenduste rakendamine
13.Olemasolevate andmekogude ühildamine
(VMS, ERS, EKI, OKAS)
14.Teadlikkuse kasv
15.Sihtpüük (vahendid, reguleeritus)
16.Parem jälgitavus
63
9.3. Valdkonna analüüs Järelevalve ja kalapüügikorraldamise arendamise eesmärk aastateks 2014-2020 on
saavutada tasakaal kutselise- ja harrastuspüügi vahel ning optimaalne ressursikasutus
kalapüügisektoris, tõsta järelevalve efektiivsust ning arendada nõudeid järgivat
kalanduskultuuri.
Traalpüügi tõhusale toimimisele aitaks kaasa püügivõimaluste ülekande suurem
paindlikkus. Samuti Liivi lahe ja avamere räimele eraldi püügivõimaluse
kehtestamine ettevõtete tasandil, mis lihtsustaks antud piirkonna püügivõimaluste
võõrandamist. Mitmed traalpüügiga tegelevad ettevõtted ei püüa räime Liivi lahes ja
seetõttu tuleb kvoodi realiseerimiseks teha ettevõtetevahelisi kvoodivahetusi, kuid
eraldi kehtestatud kvoot Liivi lahe ja avamere osas võimaldaks näiteks Liivi lahe
kvooti soovi korral võõrandada, ilma et peaks järgmisel aastal uuesti sõlmima
ettevõtetevahelisi
kvootide
vahetuse
kokkuleppeid,
kuna
ettevõte
saab
püügivõimaluse ikka mõlemal veealal. Oluline nii traalpüügil kui Liivi lahe ja Peipsi
kutselisel kalapüügil ning harrastuskalapüügil on parema jälgitavuse saavutamine ja
järelevalve efektiivsuse tõstmine. Sellele on aidanud kaasa mitmete elektrooniliste
lahenduste loomine (VMS, ERS, KIS, OKAS), kuid edaspidiseks eesmärgiks on
süsteemid ühildada, et vajalik informatsioon oleks kiiremini kättesaadav. Oluline on
erinevate ametkondade operatiivsuse ja koostöö kasv, et piiratud inimressursiga kõiki
lahendamist vajavaid küsimusi kiiresti lahendada. Valdkonna arengule aitaks kaasa
senisest tihedam seire Liivi lahel ja Peipsil, et vajadusel kalavarude olukorra
paranemise või halvenemise kohta saaks kiirelt informatsiooni, mille tulemusel
otsuseid vastu võtta.
KKI efektiivsele järelevalvele aitab kaasa inspektorite pidev koolitamine. Oluline on
nii nagu kalapüügisektoris andmebaaside ühildamine, läbi mille paraneb ülevaade
sektoris toimuvast ja
kiireneb menetlus. Tugevdada tuleks koostööd erinevate
ametkondade vahel (Politsei ja Piirivalve Amet, Maksu-ja Tolliamet, Veterinaar-ja
Toiduamet,
rahvusvaheline
koostöö)
ja
kehtestada
menetluses
kindlad
protseduurireeglid. Üheks võimaluseks järelevalve tõhustamisel on pikemas
perspektiivis ühtse kontrolliasutuse loomine, mis koordineeriks kogu valdkonda.
Järelevalve teostamiseks vajalikud vahendid peavad olema kaasajastatud. Võimalusel
tuleks tõsta kalandusvaldkonnaga tegelevate inspektorite arvu. Vajalikud on
koolitused nii harrastuskalastajatele kui kutselistele kaluritele. Valdkonna teadlikkuse
kasvu tulemusena väheneks tõenäoliselt kalapüüginõuete
rikkumisest tulenev
keskkonnakahju.
VTA andmetel tuleks järelevalveametnikelt saadud informatsiooni põhjal üle vaadata
kalalaevade ning lossimiskohtade kontrollisagedused. Selle põhjus on nimetatud
valdkondade madal risk ning tõsiasi, et enamasti on kalalaevad ning lossimiskohad
64
nõuetele vastanud. Värskele
kalale tuleks kehtestada säilivusaeg, täiendades
säilitamisnõudeid kehtestavat määrust või muutes
kohustuslikuks näidata tarbijale
kala püügikuupäeva.
Korrigeerida tuleks siseriiklikku korda
dioksiini osas, teavitades
tarbijat dioksiini ohtlikkusest. Jätkata tuleks riiklikku dioksiini seiret. Vajalik on
asjakohase väljaõppe tagamine kontrolle teostavatele järelevalveametnikele.
10. Teadus, haridus ja teadmussiire 10.1. Hetkeolukord teadus- ja arendustegevuses ning kalanduse taseme- ja
täiendusõppes Kalandusalaste uuringute läbiviimiseks ja teisteks teadus- ja arendustegevusteks on
administratsioonil olemas koostöö järgmiste teadus-arendusasutustega:
• Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudiga (TÜEMI)8, mille põhiülesanne on
veeökosüsteemide, kaasa arvatud Läänemere ökosüsteemi struktuuri ja
funktsioneerimise selgitamine, veeliste elusvarude ja veekeskkonna seisundi
hindamine ning
prognoosimine elusvarude säästvaks kasutamiseks ja
bioloogilise mitmekesisuse ja veekeskkonna kaitseks.
• Eesti
Maaülikooli
(EMÜ)9
Põllumajandus-
ja
keskkonnainstituudi
Limnoloogiakeskusega,
mille
põhiülesandeks
on
fundamentaal-
ja
rakendusuuringute
tegemine
siseveekogudel
ning
loodushariduslike
programmide läbiviimine ning Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse
instituudiga10,
mille
põhiülesandeks
on
kõrgetasemelise
teadus-
ja
arendustegevuse
tagamine
veterinaarmeditsiini,
loomakasvatuse
(sh
kalakasvatuse) ning toiduteaduse valdkonnas.
• Tallinna
Tehnikaülikooli,
Toidu-
ja
Fermentatsioonitehnoloogia
Arenduskeskusega (TFTAK)11, kus üks peamisi uurimus- ja arendustegevuse
suundi on TFTAK-is süsteemide
bioloogia , mis hõlmab endas uute
kultivatsioonitehnoloogiate arenduse käsikäes raku füsioloogilise mudelite
väljatöötamisega.
Toiduosakonna
tegevused
hõlmavad
tegevusi
toidutehnoloogia, stabiilsuse, kvaliteedi, säilivuse ja tervislikkuse
aspektides ;
uute ja edukate toodete
uurimis - ja arendustegevuses ning funktsionaalse toidu
uurimises, arenduses, tootmises, säilitamises ja tarbimises. Koostöös
TFTAK’ga on läbi
viidud mitmeid uuringuid kalatoorme väärindamise ja
kvaliteedi valdkonnas.
Administratsiooni ja TÜEMI ja EMÜ koostööd iseloomustab pikaajaline partnerlus
kalavarude uuringute teostamisel, mis on aluseks kalavarude kaitse tehniliste
meetmete kehtestamiseks ja püügikvootide ning püügikoormuse piirangute
8
http://www.sea.ee/avalehekulg/ 9
http://pk.emu.ee/struktuur/limnoloogiakeskus/ 10
http://vl.emu.ee/ 11
http://web.tftak.eu/ 65
määramiseks ning lisaks mitmed erinevad EKF toetust saanud projektid perioodil
2007 – 2013 (Lisa 8).
• Kalandussektori toetamiseks on loodud Maamajanduse Infokeskuse alla
Kalandusvõrgustiku üksus12 ning Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi juurde
pikaajalise projektina Kalanduse teabekeskus13.
2008 aastal tööd alustanud Kalandusvõrgustik aitab kaasa kalanduse tegevusgruppide
teadmiste ja kogemuste vahetamisele Eesti ja ka Euroopa Liidu tasandil
toetusesaajate ja teiste kalanduse arengust huvitatud osapoolte kaasamisel. Samuti on
kalandusvõrgustiku ülesanne toetada koostöö alustamist, korraldada koostööle
pühendatud temaatilisi kohtumisi, soodustada kontaktide vahetamist, korraldada
kalanduse tegevusgruppidele koolitusi ja
seminare .
2011 aasta
aprillis alustas tööd „Kalanduse teabekeskus“ Tartu Ülikooli Eesti
Mereinstituudi kalabioloogia ja kalanduse osakonna juures, mida juhib nõukogu kuhu
kuuluvad nii teadus-arendus asutused, sektori esindajad kui ka administratsiooni
esindajad. Kalanduse teabekeskuse eesmärgiks on luua ühtne võrgustik, mis
võimaldab kalandussektoril (kalapüük, vesiviljelus, kala töötlemine ja turustamine)
ning kala- ja kalatoodete tarbijatel saada kaasaegset oskusteavet, koolitust ja
nõuannet. Teadus- ja seadusinfo, kogemuste ja hea praktika levitamise kaudu
soodustatakse elukestvat õpet kalandussektoris ning suurendatakse tarbijateadlikkust.
Kalandusalast kutse- ja kõrgharidust on võimalik omandada järgmistes õppeasutustes
ja õppekavadel (Tabel 11)14
Tabel 11. Ülevaade kalandusalasest kutse- ja kõrghariduse õppekavadest
Õppeasutuse nimi
Õpe
Õppekava kood
Õppekava
nimetus
Kalapüügi ja -
käitlemise
Eesti
Mereakadeemia rakenduskõrgharidusõpe
109426
tehnoloogia (sh
kalandusspetsiali
st)
Külmutusseadm
Eesti Mereakadeemia
rakenduskõrgharidusõpe
232
ed
Eesti Mereakadeemia
rakenduskõrgharidusõpe
241
Tüürimees
Eesti Mereakadeemia
Siseveelaeva
kutseõpe
85591
Merekool laevajuht
12
http://www.maainfo.ee/index.php?page=1450 13
http://www.kalateave.ee/et/ 14 „Tööjõu kompetentside ja oskuste taseme ning tööturu vajaduste väljaselgitamine kalandussektoris“
Eesti Uuringukeskus 2012
66
Õppeasutuse nimi Õpe Õppekava Õppekava kood nimetus
Laevajuhtimine vahitüürimehe
tasemel 500 ja
Eesti Mereakadeemia
suurema
kutseõpe
81386
Merekool
kogumahutavuse
ga laevadel -
avamere
kalapüük
Rakendushüdrob
Eesti Maaülikool
bakalaureuseõpe 3+2
377
ioloogia Rakendushüdrob
Eesti Maaülikool
magistriõpe 3+2
423
ioloogia
Eesti Maaülikool
magistriõpe 3+2
462
Kalakasvatus Bioloogia
(merebioloog-
Tallinna Ülikool
magistriõpe 3+2
1714
keskkonnaspetsi
alist)
Veeökosüsteemi
Tartu Ülikool
rakenduskõrgharidusõpe
2387
de majandamine
15
Zooloogia ja
Tartu Ülikool
doktoriõpe
80344
hüdrobioloogia16
Tallinna
Toidutehnika ja
magistriõpe 3+2
2026 Tehnikaülikool
tootearendus
Väikesadama
Hiiumaa Ametikool
kutseõpe
85692
spetsialist
Allikas: Haridus- ja teadusministeerium, EHIS Täiendavalt avatakse 2013 aastal Järvamaa Kutsehariduskeskuses kalakasvataja
erialaõpe.
Hiiumaa Ametikoolis on võimalik õppida erialal „Väikesadama spetsialist“, kus üks
valikmooduleid on rannakalandus.
Eesti
Mereakadeemias
kõige
otsesemalt
kalandusega
seotud
õppekava
„Kalandusspetsialist” suleti 2011 aastal ning
uuel registreeritud õppekaval „Kalapüügi
ja –käitlemise
tehnoloogia ” seni vastuvõttu ei ole toimunud. Jätkatakse õppekava
arendusega ning järgmine vastuvõtt sellele õppekavale on planeeritud 2013 aastaks.
Keerulisem on olukord Eesti Mereakadeemia kutseõppe õppekavadega, sest
ühinemisel Tallinna Tehnikaülikooliga ei ole kutseõppe andmine enam võimalik.
Vajalikke lahendusi selleks töötatakse välja Haridus- ja Teadusministeeriumis.
15 Õppekavale lõpetati vastuvõtt 2008. aastal
16 Sh
spetsialiseerumine ihtüoloogia ja kalanduse või hüdrobioloogia suunale
67
10.2. Rahvusvaheline koostöö Rahvusvaheline koostöö toimub:
• Rahvusvahelise Mereuurimisnõukoguga (ICES), mille töös osalevad Eestist
Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadlased, soovituste põhjal määratakse
rahvusvaheliselt
reguleeritavate
kalaliikide
püügikoormuse
piirangud
Läänemerel ja NEAFC-i reguleeritaval veealal. NAFO reguleerimise alla
jääval veealal annab
soovitusi kalavarude
haldamiseks NAFO teadusnõukogu.
• Keskkonnaministeeriumi esindajad osalevad Läänemere
merekeskkonna kaitsekomisjoni (
HELCOM ) töös, mis on seatud juhtima „Läänemere kaitse
konventsiooni”.
• Majandusliku arengu ja koostöö
organisatsioon (
OECD ) pakub
parimat kalamajandusalast analüüsi globaalsete kalanduse võtmeteemade ja peamiste
võimalike arengute osas. Alates 2010 aastast on Eesti OECD liige, mis
võimaldab saada OECD poolset erapooletut analüüsi ja
hinnangut riigi enda
poliitika kujundamise osas ning kogemuste vahetamist liikmete vahel.
• Toitlustus ja Põllumajandusorganisatsiooniga (FAO) koostöös osaleme FAO
kalakaubanduse ja vesiviljeluse alakomitee töös, kus põhiteemaks on
valdkonna heade tavade ja jätkusuutlike põhimõtete väljatöötamine. FAO
koostöös OECDga annab välja pikaajalisi prognoose kalanduses väljaandes
„
Outlook “, mis on enim kasutatud väljund meie jaoks. Eesti osaleb aktiivselt
Ida- ja Kesk-Euroopa Kalanduse Arendamise Rahvusvahelise Organisatsiooni
(EUROFISH) töös, mis on FAO poolt loodud Euroopa regioonile keskenduv
kalandusorganisatsioon ja mille täieõiguslik liige on Eesti alates 2006 aastast.
Organisatsiooni EUROFISH pädevuses on abistada Ida- ja Kesk-Euroopa riike
kalanduse arendamisel, keskendudes
kaubandusele , turundusele, töötlemisele
ning vesiviljelusele. Nii EUROFISH kui ka FAO alakomiteede kontekstis on
Eesti jõudnud seisu, kus enam ei olda ainult teadmiste ja kogemuste
kasusaajad, vaid ka
jagame oma kogemusi ja ekspertiisi.
• Kalandusvõrgustik, kalanduse tegevusgrupid ja põllumajandusministeeriumi
esindajad teevad tihedat koostööd Euroopa Komisjoni kalanduspiirkondade
võrgustikuga FARNET, mis on loodud toetuseks kõigile kalanduse
tegevusgruppidele Euroopas.
10.3. Meetmete valik ja investeeringud aastatel 2007 – 2013 Perioodil 2007 – 2013 määrati kindlaks17 kalanduses olulised teadus- ja
arendussuunad kolmes laiemas valdkonnas: keskkond, haridus ja teadus ning
innovatsioon .
Keskkonna valdkonnas oli oluline kalavarude loodusliku taastootmisvõime
paranemine, kalanduse kokkupuuted röövlindude ja imetajatega, ohustatud kalaliikide
elusgeenipankade loomine ning töönduskala varude hindamise metoodika
täiustamine.
17 Teadus- ja rakendusuuringud, arendustegevus ja
innovatsioon kalanduses (sh vesiviljeluses) ehk
„Ühishuvimeetmete visioonipaber“
68
Haridus-
ja
teadusalal
planeeriti
tegevusi
kalandusega
seotud
erialade
arendamiseks/täiustamiseks kutse- ja kõrghariduse tasemel, elanikkonna teadlikkuse
tõstmiseks ja kalanduse populariseerimiseks ning projekte, uuringuid ja
toiminguid ,
mis on suunatud ühtse kalandusalase teadusandmete keskkonna loomisele ja
täiustamisele
ning
teadus-
arendustegevuseks
vajaliku
infrastruktuuri
väljaarendamisele.
Innovatsiooni valdkonnas planeeriti tegevusi selektiivsemate püügivahendite ja –
viiside
katsetamiseks,
uuenduslike
kalakäitlemistehnoloogiate
katsetamiseks,
uuenduslike lähenemiste katsetamiseks vesiviljeluses, uuenduslike kalavarude
haldamis- ja hindamismetoodikate ning püügikorraldussüsteemide katsetamiseks.
Euroopa Kalandusfondi 2007 – 2013 rakenduskava raames loodi teadus- ja
arendustegevusteks 3 erinevat toetusmeedet:
1.
Ühistegevused tegevus "Muud ühistegevused" (EKF meede 3.1) raames on
toetatud 17 projekti summas 5 817 864 EUR
2.
Veeloomastiku ja -
taimestiku kaitse ja arendamine (EKF meede 3.2)
raames on toetatud 4 projekti summas 740 673 EUR
3.
Katseprojektid (EKF meede 3.5) raames on toetatud 1 projekti summas
213 465 EUR.
Vajalikke alusuuringuid on tellitud EKF meetme 5.1 „Tehniline abi“ alt. Perioodil
2007 – 2012 on tellitud 5
uuringut (näiteks: Räime- ja kilutoodete arenguvõimaluste
uuring, Tööjõu kompetentside ja oskuste taseme ning tööturu vajaduste
väljaselgitamine kalandussektoris, jt.) summas 262 660 EUR (sept 2012 seisuga).
Selle meetme alt on olnud partneriteks avaliku hanke võitnud erinevad uuringutega
tegelevad ettevõtted või teadus- ja arendusasutused: eelnimetatud TFTAK, TÜEMI
lisaks
näiteks
Eesti
Uuringukeskus,
Eesti
Konjunktuuriinstituut
jt.
Kalandusvõrgustiku tegevusteks on investeeritud 2008 – 2012 perioodil 281 921 EUR
Projektide ülevaade on toodud lisas 8.
Aastast 2006 on riiklike toetustena rakendatud Kalandustoodete tootja või töötleja
koolitustoetust ja Kalandustoodete tootja või töötleja praktikatoetust. Perioodil 2007 –
2013 on koolitustoetust välja makstud 112 taotlejale summas 52 260 EUR ja
praktikatoetust 98 taotlejale summas 239 478 EUR.
Lisaks toetustele on 2011 aastal välja arendatud sektori, teadus-arendus asutuste ja
administratsioonide esindajate poolt „Kalakasvataja“ kutsestandard ning sellele vastav
õppekava. Töö rannakaluri-, avamerekaluri- ja kalandusspetsialisti kutsestandardite
uuendamisega jätkub 2013 aastal Kutsekoja eestvedamisel.
Täiendusõpet kalandussektorile on teostatud EKF toel läbi Kalandusvõrgustiku,
Kalanduse teabekeskuse ja meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng“
koolitustegevuste tegevussuuna raames. 2012 aasta andmetel oli Kalandusvõrgustiku
69
poolt läbi viidud 14 koolitust summas 15 474 EUR, Kalanduse teabekeskuse poolt 14
koolitust summas 26 905 EUR ja koolitustegevuste tegevussuunas heaks kiidetud 35
projekti summas 406 893 EUR. Kalandusvõrgustiku ja Kalanduse teabekeskuse poolt
lisaks kursustele on läbi viidud infopäevi, õppereise, ümarlaudu ja konverentse:
Kalandusvõrgustikul summas ca 40300 EUR ja Kalanduse teabekeskusel summas ca
21 300 EUR. 2008 – 2009 aastal Kalandusvõrgustikuga koostöös rakendatud
koolitusprogrammi „Kalanduspiirkondade säästev areng“ raames viidi läbi 23
koolitust summas 74 439 EUR.
Täiendavaid võimalusi kalandusalaseks täiendusõppe finantseerimiseks on olnud ka
Euroopa Sotsiaalfondist (ESF), kuid neid võimalusi on kasutatud vähe.
Kalandusharidus tööalase koolituse RKT-s kuigi
esindatud ei ole. ESF
programmis „Täiskasvanute
tööalane
koolitus
ja
arendustegevused “
osalemine
jäi
tagasihoidlikuks . Osalesid Järvamaa Kutsehariduskeskus, kus viidi läbi 3 „Kala- ja
vähikasvatuse“ kursust summas 14 659 EUR ja programmile eelnenud pilootprojektis
osales Eesti Mereakadeemia Merekool aastatel 2007 – 2008 viies läbi 9 kursust
summas ca 60 000 EUR.
ESF programmis „Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes“
kalandusteemalisi kursusi ei rahastatud.
10.4. Teadus, haridus ja teadmussiirde SWOT Tugevused Nõrkused 1. Kalandusalaste uuringute jm TA 1. Rakendusuuringute ebapiisav seos
tegevusteks on olemas koostöö Tartu
sektori
vajadustega
(kalavarude-,
Ülikooli
Eesti
Mereinstituut
sotsiaal-majanduslikud,
(TÜEMI), Tallinna Tehnikaülikool,
püügivahendite
selektiivsuse
Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia
uuringud jms)
Arenduskeskus (TFTAK),
Eesti 2. Rakendusteaduse tulemuste vähene
Maaülikool (EMÜ), jt.
elluviimine praktikas
2. Pikaajalised kogemused kalavarude 3. Puudulik
kalanduslik
koolitus
uuringul (TÜEMI, EMÜ)
(täiendõpe) (sh noorte ja hõimlaste
3. Kalanduse
tegevusgruppide
kaasamine
koolitustegevustesse,
toetamiseks
on
loodud
majandus-
ja
ettevõtlusalased
Kalandusvõrgustiku
üksus
koolitused
jms,
sadam,
turism,
Maamajanduse Infokeskuse juurde;
koordineerimatus)
4. Pikaajalise projekti raames on loodud 4. Kalavarude
hindamise
protsessis
Kalanduse Teabekeskus kaasaegse
vähene sektori
kaasatus oskusteabe, koolituse ja nõuande 5. Puudulik kalandusalane kutseõpe on
tagamiseks kalandussektorile
toonud kaasa probleeme kompetentse
5. Tasemeõppe ja kutseõppe võimalused
tööjõu leidmisega
(EMÜ
kalakasvatus, 6. Alustatud tegevuste projektipõhisus
rakendushüdrobioloogia,
TTÜ
ei taga järjepidevust
toiduainete
tehnoloogia,
TÜ 7. Teadusinfo
vähene
kättesaadavus
bioloogia,
EMARA,
tulemas
sektorile
Järvamaa
Kutsehariduskeskuses 8. Puudub veterinaarteenuste osutamine
kalakasvatus)
vesiviljeluses
70
6. Rahvusvaheline
koostöö
(ICES, 9. Koolitusasutuste ebapiisav koostöö
EUROFISH, OECD, FAO, FARNET,
kalandusspetsialistide
koolitamisel EFARO, HELCOM, EIFAC jt)
(täiend ja põhiõpe).
7. Koostöö
kalanduse
TA
organisatsioonide, administratsiooni ja
sektori vahel.
Võimalused Ohud 1. Ettevõtete
huvi
panustada
TA 1. Teaduse
liiga
suur
sõltuvus
tegevustesse, sh tootearendusliku ja
projektipõhisest rahastamisest ei taga
tehnoloogilise
võimekuse
piisavat
jätkusuutlikkust
parendamisse
teadustegevuses
(nt
kalavarude
2. Tootearendusliku ja tehnoloogilise
uuringud) – püsivate tegevuste korral
võimekuse
suurendamine,
sh 2. Puuduvad
teatud
spetsiifilistes
alternatiivenergia ja energiasäästlike
valdkondades
spetsialistid /teatud
tehnoloogiate kasutuselevõtt sektoris.
spetsiifilistes valdkondades puudub
(tootearendus, kala väärindamine (sh
ülikoolide
õppejõudude/teadlaste
Taani, Rootsi väheväärtuslik kala),
järelkasv, mis ei võimalda anda
tootmisjäätmete
(sh
imporditud
tänapäevast
jäätmete)
töötlemine
ning
tasemeharidust/täiendõpet
alternatiivenergia ja energiasäästlike
(püügivahendid
ja
-tehnoloogiad,
tehnoloogiate kasutusele võtmine;
kalahaigused) ja arendada nendes
innovaatiline
kalatöötlemine,
sh
valdkondades rakendusteadust
tehnoloogiad tootmises, alternatiivse 3. TA&I
poliitikates
ei
pöörata
energia kasutamine; tootearendus)
tähelepanu
lisandväärtuse
3. Teadus- arendusasutuste võimekuse
suurendamisele ja rakendusteaduse
suurendamine pakkumaks ettevõtetele
arendamisele nn „traditsiooniliste“
vajalikke
lahendusi
ja
teenuseid
sektorite arenguks
(vesiviljeluse
rakendusteaduse 4. Loodud
TA
infrastruktuuri
ei
arendamine, millest oleks praktilist
võimaldata kasutada efektiivselt ja
kasu
kalakasvatajatele,
jätkusuutlikult sh neid ei
avata veterinaarteenistusega
seonduv ettevõtetele. See võib kaasa tuua
kalakasvatajatele)
üleinvesteerimise TA infrastruktuuri.
• Vesiviljeluses
veterinaarteenistuste väljaõpe (2
spetsialisti)
4. Sektori
suurem
kaasatus
varude
haldamise korraldamises (teadusseire
ja
rakendusuuringute
teostamisel
teadlastega koostöö suurendamine sh
kalavarude täiendav hindamine)
5. Koostöö tõhustamine teadusasutuste
ja ettevõtete vahel sh rahvusvahelistes
koostöövõrkudes
osalemises,
et
rahuldada
siinsete
ettevõtete
kasvuvajadusi
sh
kvalifitseeritud
tööjõu saamiseks/kaasaegse hariduse
tagamiseks
ning
jätkusuutlikkuse
tagamine
6. Teadlikkuse tõstmine ja elukestev õpe
71
(teadlikkuse
tõstmine,
koolituste
suurendamine sh noorte ja hõimlaste
kaasamine
koolitustegevustesse,
majandus-
ja
ettevõtlusalased
koolitused jms)
7. Teadmispõhisema
poliitika
kujundamine
(ökosüsteemipõhine)
tõhustades koostööd teadusseire ja
rakendusuuringute vallas (
Scar- fish ;
andmed
-
kalanduse
sotsiaal-
majanduslikud andmed, merealade
planeerimine ,
merepõhja
kaardistamine, kalanduse infosüsteem
jt)
8. „Sinise
kasvu“
(
Blue Growth )
rakendamine
arvestades
ökosüsteemipõhise lähenemisega ja
välja selgitades Eesti sinise kasvu
võimalusi
rannikuturismis,
vesiviljeluses,
sinises biotehnoloogias (
Blue biotechnology),
mere
mineraalressurssides
ja
sinises
energias
(
Blue energy)
(Näiteks
vetikate
kasvatamine
biodiisli
tootmiseks, kala sööda komponentide
valmistamine loomsetest jäätmetest,
sulgedest jms, vesiviljeluses tekkivate
jäätmete
ärakasutamine
ehk
‘
aquaponics’, jne)
9. Ministeeriumite
vahelise
koostöö
tõhustamine
TA
ja
Innovatsioonipoliitika elluviimisel
eesmärgiga
toetada
teadus-
arendusvõimalusi kalanduse sektoris.
10.5. Valdkonna analüüs Eesti kalanduse strateegia 2014 – 2020 eesmärk on koostöö arendamine teadus-,
arendus ja -haridusasutuste ja sektori vahel, mida mõõdetakse arendusprojektide
rahalise mahu suhtega kalanduse SKP-sse.
Rahvusvaheliselt peetakse T&A tegevusi riigi majanduskasvu allikaks. Viimasel
kahel aastal oleme Eesti T&A tegevuste ja innovatsioonisüsteemi arenguga võrdluses
teiste EL liikmesriikidega 14 kohal. Eesti suurimad tugevused teiste EL riikidega
võrreldes on ettevõtete kulutused eelkõige teadus- ja arendustegevusega mitte-seotud
72
innovatsioonikulutuste osas ning avaliku sektori T&A osakaal. Suurimaks
probleemiks on innovatsiooni majanduslik mõju, mille osas on Eesti 23 kohal.18
T&A intensiivsus kasvas 2009 aastal 1,42 ja 2010 aastal 1,62 %-ni SKP-st. Eesti
ettevõtlussektori T&A kulutuste osatähtsus SKP-s on kasvanud 0,22%-lt 2002 aastal
0,81%-ni 2010 aasta andmetel. 2010 aastal tegid T&A kulud läbi märkimisväärse
tõusu ning ettevõtlussektor andis juba poole kogu Eesti T&A
kuludest . Riigi T&A
kulutustest olulise osa on moodustanud investeeringud taristusse, mis katab
varasemate
perioodide
investeerimisvajaku.
Samas
vajavad
lahendamist
infrastruktuuri efektiivne ja jätkusuutlik kasutus ning nende
avatus ettevõtlusele.19
Seda on nähtud ka kalanduses ühe ohuna, mistõttu oluline on saavutada taristu
efektiivne ühiskasutus Eestis, sh teenuste avatus ettevõtetele.
Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ koostamisel korrigeeriti Eesti T&A
sihttasemeid: 2015 aastaks 2% SKP-st ning 2020 aastaks 3% SKP-st.
Seni on kalanduses olnud indikaatoriks teadusarengu suhe kalamajandusse
(tegevussuundade kogum jagatud EMFF, %), kus 2013 aasta sihttase oli 1% ja aastaks
2016 planeeritud saavutada 2,5%.
Potentsiaalseks majanduse kasvuallikaks peetakse keskmise lisandväärtuse tõstmine
n-ö traditsioonilistes ja madala lisandväärtusega, kuid suure hõivega majandusharudes
tegutsevates ettevõtetes.20 Kuivõrd suundanäitavates soovitustes on välja toodud, et:
„Eesti TA&I poliitikate eesmärgiks tuleks seada majandusstruktuuri muutmine – kui
täna keskendub suur osa TA&I meetmetest kõrge lisandväärtusega sektoritele, siis
senisest enam tuleks tähelepanu pöörata lisandväärtuse suurendamisele nn
„traditsioonilistes“ sektorites“.21 Selle soovituse arvestamisel Eesti TA&I poliitika
väljatöötamisel kalandussektori poolt tunnetatud oht, et
fookus seatakse kõrge
lisandväärtusega sektoritele, ei realiseeruks.
Majandusstruktuuri muutmisega kalandussektoris alustati juba käesoleval perioodil,
kus
traalpüüdjate
tootjaorganisatsioonid
on
teinud
suuri
investeeringuid
infrastruktuuri
ja
tehnoloogiatesse.
Arenguvajadusena
nähaksegi
teadmiste
suurendamist ja innovatsiooni, et olemasolevat tehnilist baasi võimalikult optimaalselt
ära kasutada.
Eesti
ettevõtted
tegutsevad
rahvusvahelises
tootmisahelas
madala
teadmistevajadusega tööde teostajatena.22 Nii on ka kalandussektori ettevõtetega, sh
kala töötlemise suunal, kus põhirõhk on olnud kala külmutamisel. Seetõttu nähakse
18 Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia koostamise ettepanek Vabariigi
Valitsusele
19 Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia koostamise ettepanek Vabariigi
Valitsusele
20 Eesti järgneva 10 aasta arenguvajadused
21 Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia koostamise ettepanek Vabariigi
Valitsusele
22 Eesti järgneva 10 aasta arenguvajadused
73
kasvuvõimalusi tootearenduses kuhu seni on investeeritud vähe. Oluliseks aspektiks
on ka toote kvaliteedi parandamine, jäätmekäitlus.
Ettevõtete sh kalandussektori ettevõtete innovatsioonikulutused, on käesoleval
perioodil olnud suunatud pigem infrastruktuuri ja tootmisprotsessi täiustamisele, mitte
niivõrd tootearendusele. Seetõttu tuleb jätkuvalt tähelepanu pöörata teadmussiirdele
ning teaduse, ettevõtjate ja neid ühendavate lülide (nõustajad) võrgustumisele, sest
akadeemiline keskkond on üheks allikaks ettevõtluse innovatsioonivõimekuse
tõstmisel ning kõrgema lisandväärtuse saavutamisel. 23 Järelikult on oluline tõhustada
koostööd teaduasutuste ja ettevõtete vahel sh rahvusvahelistes koostöövõrkudes
osalemises, et rahuldada siinsete ettevõtete kasvuvajadusi.
Uute tehnoloogiate väljatöötamine keskkonna- ja kliimamuutuste mõjude
vähendamiseks ja rohelise energia kasutuselevõtuks eesmärgiga vähendada
energiakulusid ja toota ja töödelda keskkonnasäästlikumalt on võtmeküsimus kogu
kalandussektori jaoks.
Seetõttu on oluline tulevasel perioodil arvestades targa spetsialiseerumise
põhimõtteid24 toetada tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist, sh
alternatiivenergia ja energiasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu kogu sektoris.
Eesti kalandusettevõtted on väljendanud oma huvi panustada TA&I tegevustesse, sh
tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse parendamisse.
Tuleb arvestada sellega, et senised kasvuallikad majanduses on ammendunud ja uusi
kasvuallikaid soovitatakse otsida suurima ülemaailmse kasvupotentsiaaliga ärialadelt,
sh kohalike bioloogiliste ressursside efektiivsemast kasutamisest ja biomajandusest.25
Sellest tulenevalt on kalandussektori innovatsiooni osas oluline välja selgitada „sinise
kasvu“26 võimalused rannikuturismis, vesiviljeluses, sinises biotehnoloogias (
Blue
biotechnology), mere mineraalressurssides ja sinises energias
(Blue energy). (Näiteks
vetikate kasvatamine biodiisli tootmiseks, kala sööda komponentide valmistamine
loomsetest jäätmetest, sulgedest jms, vesiviljeluses tekkivate jäätmete ärakasutamine
ehk ‘aquaponics’, jne).
Nende eesmärkide saavutamine ja tänaste väljakutsete ületamine eeldab
rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist teadus- ja arendustegevust, tõhusamat
teadmussiiret, hariduse tugevamat seostamist teadmusühiskonna ja innovaatilise
majandusega ning tööandjate ja teadus-arendusasutuste senisest tõhusamat koostööd
kvalifitseeritud tööjõu tagamiseks sh. tunduvalt laiemat kaasamist õppekavaarendusse
nii kutse- ja kõrghariduses kui ka
tervikuna elukestvas õppes.
23 Eesti järgneva 10 aasta arenguvajadused
24
http://s3platform.jrc.ec.europa.eu/c/document_library/get_file?uuid=a39fd20b-9fbc-402b-be8c -
b51d03450946&groupId=10157
25 Eesti järgneva 10 aasta arenguvajadused
26
Blue
Growth
opportunities
for
marine and
maritime sustainable
growth
http://ec.europa.eu/maritimeaffairs/policy/blue_growth/documents/com_2012_494_en.pdf 74
Eesti T&A süsteemi iseloomustab suhteliselt hea akadeemiline tase, kuid üsna nõrk
mõju kohalikus kontekstis ja vähene seostatus ettevõtlusega. Ühelt poolt on
väljakutseks Eesti ettevõtjate madal nõudlus ja rakendusvõimekus ning teisalt puudub
täna Eesti teadusasutustes elluviidaval T&A tegevused tihtilugu seos Eesti ettevõtjate
vajadustega.27 Sarnast
tendentsi on täheldatud ka kalandussektori poolt, kus nõrkusena
on välja toodud rakendusuuringute ebapiisavat seost sektori vajadustega kui ka
rakendusteaduse tulemuste vähest elluviimist praktikas. 2007 – 2013 on küll alustatud
mitmete mitmeaastaste uuringutega, kuid mitmed neist ei ole veel lõpetatud ning
seetõttu ka rakendatus on madal. Seetõttu järgneval perioodil on oluline senisest
veelgi enam suurendada teadus- arendusasutuste võimekust pakkumaks ettevõtetele
vajalikke lahendusi ja teenuseid (nt. vesiviljeluses tuleb tähelepanu pöörata
veterinaarteenuste kättesaadavusele) ning kaasama senisest enam kalureid kalavarude
hindamise protsessi.
Konkurentsivõimelise teadus-arendustegevuse puhul on oluline teadlaste järelkasv,
mis Eestis on teatud valdkondade puhul probleemiks. Kui Eestis tervikuna nähakse, et
teadlaste arv peaks kasvama rohkem kui 1500 teadlase ja
inseneri võrra ning seda
eelkõige ettevõtlussektoris28, siis kalanduses on puudu püügivahendeid ja –
tehnoloogiaid ning kalahaigusi valdavatest teadlastest/õppejõududest.
Kuigi Eesti teadus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline (nt edukus 7.
raamprogrammis), siis maht jääb oluliselt EL keskmisest maha - teaduse
rahastamine teadlase kohta on ligi kolm korda madalam EL keskmisest.29 Lisaks peab arvestama,
et teadus- ja arendustegevuse rahastamine on senisest veelgi enam projektipõhine,
mis võib luua suure killustatuse ja ei pruugi tagada jätkusuutlikkust teatud teadus- ja
arendustegevuste korral (nt. Kalanduse teabekeskuse tegevus, mis lõppeb 2014).
Seetõttu järgmisel perioodil kalanduse TA&I tegevustes peaks
rakendama kompaktseid meetmeid või
programme , mis vähendavad killustatust.
Teadmiste- ja innovatsioonipõhise majanduse ning ühiskonna suunas liikumisel on
vajalik tagada kaasaegsete oskustega töötajate järelkasv ehk
suutlikkus kindlustada
kompetentne inimressurss.
Inimkapitali piiratus on olnud üheks olulisemaks
takistuseks Eesti majanduse ja ühiskonna arengul. Seetõttu tuleb jätkuvalt leida
võimalusi nii olemasolevate inimeste paremaks hõivamiseks kui nende
kompetentsi tõstmiseks ning vajadusel kompetentsi juurdetoomist välismaalt.30 Kuivõrd
kalandussektori ettevõtjatel on probleem kompetentse tööjõu leidmisega, siis selleks
on eelkõige vajalik tõhustada koostööd teadusasutuste, ettevõtete ja administratsiooni
vahel kvalifitseeritud tööjõu saamiseks/kaasaegse hariduse ning selle jätkusuutlikkuse
tagamiseks.
27 Eesti järgneva 10 aasta arenguvajadused
28 Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia koostamise ettepanek Vabariigi
Valitsusele
29 Haridus- ja Teadusministeeriumi arengukava 2013-2016
30 Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia koostamise ettepanek Vabariigi
Valitsusele
75
Teadus-arendusasutuste vaheline koostöö kalandusalases õppes toimub mitmeti,
näiteks
pakkudes võimalusi peale rakenduskõrghariduse omandamist jätkata
magistriõppes teises koolis või toimub kompetentsi jagamise tasemel, kus ühe teadus-
arendusasutuse õppejõud loevad aineid ka teistes
koolides (nt. on
lepingud Eesti
Mereakadeemia ja Eesti Maaülikooli ning Eesti Mereakadeemia ja Tartu Ülikooli
vahel). Lisaks jagavad õppejõud oma kompetentsi täiskasvanute koolituste kaudu (nt.
Järvamaa Kutsehariduskeskuses kala- ja vähikasvatuse
kursus ja EMERA Merekooli
rannakaluri kursus). Samas uuringu31 andmetel on koostöö toimimine siiski
ebaühtlane ja ei ole
sujuv . Mõnes valdkonnas on vajalik
kompetents küll Eestis
olemas, kuid kuna erinevate teadus-arendusasutuste või ka sama asutuse erinevate
osade vahel ei ole piisavat suhtlust, siis seda kompetentsi ei jagata . Seetõttu järgmisel
perioodil peaks senisest enam tõhustama koostööd teadus-arendusasutuste vahel, et
tagada kvaliteetne ja kaasaegne haridus ja selle jätkusuutlikkus kvalifitseeritud tööjõu
ettevalmistamisel.
Elukestvas õppes osalemise määr on Eestis pidevalt kasvav ja see annab tunnistust
täiskasvanute enesetäiendamise jätkuvalt tõusvast trendist (EL 2020- 15%, Eesti
2011- 12%).32 Eesti üheks suurimaks probleemiks on see, et kõige vähem osalevad
elukestvas õppes madalama haridustasemega, vanemaealised ja
muust rahvusest
inimesed, samuti osalevad elukestvas õppes vähemaktiivsemalt mehed.33
Arvestades eeltoodut, siis
kalandussektor , kus valdavalt töötavad mehed (va.
kalatööstus), kus on üle 50% põhi- või üldkeskharidusega töötajaid (va. vesiviljelus)
ning kelle vanus on suhteliselt kõrge on raskem elukestvasse õppesse kaasata. Ühelt
poolt koolitusvõimaluste senine ebapiisav pakkumine ja teiselt poolt sektoris
töötajate/ettevõtete vähene soov koolitustel osaleda34 ning oskuste pidev ja kiirenev
muutumine toob välja nõrkuse puuduliku täiendusõppe osas kalandussektoris.
Seetõttu järgmisel perioodil on oluline suurendada koolitusvõimalusi (sh majandus- ja
ettevõtlusalased, turismi ja sadamate
alased koolitused), laiendada koolitatavat
sihtgruppi (kalanduspiirkondades kaasata hõimlasi) ning muuta õppimine kõigile
eagruppidele ja erineva haridustasemega inimestele veelgi paremini kättesaadavaks.
Oluline on aidata paremini kohaneda sellega mida toovad kaasa ühiskonnas (nt
digitaalsete oskuste areng) sh kalandusvaldkonnas aset leidvad muutused (nt
väärtusahelas kõrgema lisandväärtuse loomisele orienteeritus) ning võimaldada
sektoris töötajatel ja sektorisse sisenejatel asetleidvatele muudatustele paindlikult
reageerida.
31 „Tööjõu kompetentside ja oskuste taseme ning tööturu vajaduste väljaselgitamine kalandussektoris“
Eesti Uuringukeskus 2012
32 Eurostat, HTM, Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS), Statistikaamet 2012
33 Eesti järgneva 10 aasta arenguvajadused
34 Uuringus (2012) osalenud ettevõtetes perioodil 2009 – 2011 oli keskmine koolituste arv ühe ettevõtte
kohta 2,4 ja ettevõtetes, kus viimase kolme aasta jooksul töötajatele täienduskoolitusi ei
pakutud ,
põhjendati seda kõige sagedamini koolitusvajaduse puudumisega (55%).
76
Administratsiooni jaoks on järgmisel perioodil oluline teadmispõhisema poliitika
kujundamine,
mis
eeldab
senisest
veelgi
tõhusamat
koostööd
teadus-
arendusasutustega teadusseire ja rakendusuuringute vallas ning tihedamat
administratsioonide/ministeeriumite omavahelist koostööd eesmärgiga toetada teadus-
arendusvõimalusi kalanduse sektoris.
77
Lisa 1. Läänemere püügipiirkonnad Lisa 2. Töönduskalade varu arvukus ja kasutamise tase aastatel
2009 - 2011 Töönduskalade varu arvukus ja kasutamise tase (varu arvukus: 1-kõrge, 2-mõõdukas,
3-madal, 4-
kurnatud , 5-pole uuritud; varu kasutamine: A-kalastussuremus madal või
puudub, B-mõõdukas, C-kõrge, D-andmed ebapiisavad).
Aasta 2009 2010 2011 Kalaliik Varu Varu Varu Varu Varu Varu arvukus kasutamine arvukus kasutamine arvukus kasuta
mine Läänemeri Kilu
1
C
1
C
1
C
Avaosa räim
3
C
3
C
2;3
C
Liivi lahe räim
1
C
1
C
1
C
Tursk
4
B
2
B
2
B
Ahven
2
C
2
C
2
C
Lest
2
B
2
B
2
B
Koha
3
C
3
C
3
C
Meritint
2
B
2
B
3
B
Tuulehaug
2
B
2
B
2
B
Haug
3
B; C
3
B; C
3
B; C
Peipsi, Lämmi ja Pihkva järv Koha
2
C
2
C
2
C
Ahven
1
C
1
B
1
B
Haug
2
B
2
B
1
B
Latikas
1
B
1
B
1; 2
B
Särg
2
B
2
B
2
B
Luts
3
D
3
D
3
D
Kiisk
1
A
1
A
1
A
Siig
3; 4
B
3
B
3; 4
D
Tint
4
A
4
A
4
A
Rääbis
4
D
3
B
3
B; D
Võrtsjärv Angerjas
3
A
3
A
3
A
Koha
2
B
2
B
2
B
Haug
2
B
2
B
2
B
Latikas
3
C
3
C
3
C
Ahven
3
B
3
B
3
B
Luts
3
A
3
A
3
A
Peipsi tint
4
D
4
D
4
D
80
Lisa 3. Kaugpüük aastatel 2007 – 2012 (tonnides) Kalaliik
Kood 2007
2008
2009
2010
2011
2012
Kirde-Atland Bairdsi-silepea
ALC
9,336
Sinine molva
BLI
7,128
Süsisaba
BSF
6,696
Tursk
COD
224,945
Pikk-koon-süvahai
CYP
3,312
Harilik
süvameregarneel
PRA
537,83 1472,715 4902,553 6906,309 5317,879 5114,75
Nokk-meriahven
REB
684,149
Meriahven
RED
209,196
Kalju-tömppeakala
RNG
140,088
Kirde-Atland kokku
1597,735 1472,715 4902,553 6906,309 5317,879 5339,695
Loode-Atland Aisopose süvameregarneel
AES
792,768
Limapead
ALF
1,008
Antimora
ANT
2,808
Atlandi merihunt
CAA
12,246
4,620
Tähniline merihunt
CAS
12,474
Merihundid
CAT
10,229
2,324
Must koletishai
CFB
5,832
Tursk
COD
25,377
73,260 127,950
92,534 105,077
60,305
Kalaliik Kood 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Ogahailased
DGX
3,168
3,290
0,044
Vahemere
kolmpoiseluts
GGD
1,076
2,642
Süvalest
GHL
365,499
299,039 300,280 441,452 279,302 266,016
Kilttursk (Pikša)
HAD
7,701
Harilik hiidlest
HAL
2,520
3,307
2,800
9,753
Punane ameerikaluts HKR
1,748
18,790
Hõbemerluus
HKS
0,480
Valge ameerikaluts
HKW
31,654
19,282
0,070
Harilik karelest
PLA
33,048
76,626
28,578
9,471
35,508
37,458
Harilik
süvameregarneel
PRA 11537,824 11269,050 3684,831 2131,060 4666,056 2460,815
Meriahvenad, m,n
RED
830,320 1003,068
1748 ,076
1340 ,108
1075 ,404 368,250
Põhja-pikksaba
RHG
68,973
131,850
41,131
92,965 115,949
72,035
Raid, m,n
SKA
365,933
123,227
28,827 169,163
46,496
97,104
Lühiuim-kalmaar
SQI
5,324
0,048
Pikklest
WIT
23,554
37,989
7,821
11,081
13,951
32,911
Ruske soomuslest
YEL
25,344
32,571
3,597
12,771
31,349
Loode-Atland kokku
13332,319 13086,342 5978,514 4328,688 7146,082 3444,295
Edela-Atland Lõunakongrio
CUS
144,256 127,043
90,163
Argentiina piitsmerluus
GRM
135,250
92,010
0,320
Argentiina merluus
HKP
1125 ,315 1395,003 1571,077
Nototeenialased, m,n NOX
57,684
76,257
56,520
Lõunaputassuu
POS
0,224
0,128
82
Kalaliik Kood 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Patagoonia
nototeenia
SAO
0,980
1,699
1,078
Raid, m,n
SKA
58,533
35,510
63,864
Kalmaariline
SQA
42,138 329,305
1248 ,044
Lühiuim-kalmaar
SQI
0,552
Patagoonia
ebakalmaar
SQP
43,815
69,417 175,006
Edela-Atland kokku
0,000
0,000
0,000
1608 ,523 2126,468 3206,200
Allikas: Põllumajandusministeerium
83
Lisa 4. Kutseline kalapüük siseveekogudest aastatel 2007 – 2012 Kalaliik
2007
2008
2009
2010
2011
2012
Ahven
365,328 756,806 816,756
1217 ,418 775,251 1076,793
Angerjas
24,000
24,481
16,373
14,249
13,433
15,202
Haug
176,071
89,733 101,690
84,648 134,287 203,038
Hõbekoger
0,321
0,288
0,367
0,449
0,315
Jõeforell
0,005
Jõesilm
61,990
66,696
59,006
40,424
38,693
44,628
Karpkala
(Sasaan)
0,071
0,101
0,053
0,055
0,021
0,025
Kiisk
145,299
75,215
74,712
38,781
7,878
4,799
Koger 1,492
2,002
1,612
0,486
0,538
1,650
Koha
928,935 665,781 721,860 534,117 708,079 681,476
Latikas
545,508 764,970 775,771 573,989 668,051 681,227
Linask 7,260
4,497
3,583
4,907
5,132
5,164
Luts
37,315
32,596
29,450
28,646
32,171
24,605
Nurg 1,301
0,205
0,556
5,282
0,508
1,484
Peipsi siig
2,187
1,098
2,829
0,517
0,146
0,360
Roosärg
0,080
0,173
0,545
0,612
1,934
1,663
Rääbis
1,158
0,043
0,041
0,663
1,045
1,924
Säinas
1,418
0,962
0,868
1,443
1,336
0,961
Särg
268,123 249,880 209,304 217,865 243,034 221,894
Teib 0,008
Vene tuur
0,003
Viidikas 0,063
4,245
0,100
1,703
Vimb
0,052
0,002
Muud
0,177
Kokku
2567,825 2735,561 2815,302
2768 ,714 2632,092 2968,910
Allikas: Põllumajandusministeerium
Lisa 5. Kutseline kalapüük Läänemere rannikumerest aastatel
2007 – 2012 Kalaliik 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Ahven
776,755
703,252
809,497
878,762
796,214
549,779
Angerjas
6,106
5,081
4,321
3,452
2,207
1,908
Emakala 0,154
0,172
0,118
0,814
0,092
0,394
Harilik kammeljas
0,012
0,032
0,054
0,182
0,102
0,082
Harilik makrell
0,001
0,001
Harjus 0,001
Haug
13,700
15,792
13,348
22,770
32,057
35,407
Hiina villkäppkrabi
0,002
Hõbekoger
56,609
59,619
49,858
51,323
53,139
66,919
Jõesilm
0,551
0,017
0,168
0,571
0,884
0,362
Karpkala (Sasaan)
0,236
0,341
0,199
0,139
0,082
0,124
Kiisk
16,879
20,051
24,979
32,361
60,797
51,179
Kilu
0,067
0,234
0,111
0,150
0,643
0,141
Koha
99,180
64,021
66,699
73,364
110,517
146,817
Latikas
9,026
7,221
4,495
3,576
7,553
11,098
Lest
315,838
276,527
287,582
269,770
244,935
212,891
Linask
2,018
1,994
2,347
2,256
2,962
3,321
Luts
3,065
1,258
1,349
1,299
1,619
1,662
Lõhi
5,448
5,589
5,394
3,795
3,777
5,334
Läänemere garneel
0,026
0,031
Meriforell 17,102
11,926
13,893
12,205
13,400
17,281
Merihärg
0,007
0,015
0,006
0,031
0,024
0,068
Meripühvel
0,002
Merisiig 30,752
29,845
22,647
15,544
14,625
20,428
Merisutt 0,001
0,031
Meritint
480,943
649,377
769,628
417,311
120,363
298,284
Merivarblane 0,001
0,003
0,001
0,001
Nugakala
0,002
Nurg
38,768
33,134
22,981
21,597
22,525
33,254
Ogalik 0,213
0,017
0,040
0,016
0,042
Pakshuul-heloon
0,003
0,002
Roosärg
2,182
1,483
1,043
1,192
2,431
1,624
Räim
6464,579 10576,950 11761,892 9236,651 8597,266 7088,916
Rünt
0,001
Säinas
9,173
11,012
8,729
6,305
6,130
4,468
Särg
62,858
51,072
58,218
66,482
83,245
77,796
Teib
0,012
0,004
0,002
0,022
Turb
0,015
0,020
85
Kalaliik 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Tursk (Atlandi
tursk)
0,835
2,400
3,901
3,694
3,494
3,409
Tuulehaug
109,532
81,938
71,135
86,045
117,740
25,037
Viidikas
0,188
0,163
0,109
0,109
0,061
0,340
Vikerforell
0,208
0,323
0,254
0,094
0,139
0,069
Vimb
35,329
32,150
23,114
29,820
50,081
53,247
Vinträim
0,002
0,025
0,001
0,006
Väike
tobias e nigli
0,080
0,052
0,192
Ümarmudil
0,089
0,364
0,492
1,121
4,051
16,911
Kokku
8558,418 12643,473 14028,648 11242,890 10353,276 8728,750
Agarik 1607,945 1483,490 1032,120
350,590
690,000
429,550
Kõik kokku
10166,363 14126,963 15060,768 11593,480 11043,276 9158,300
Allikas: Põllumajandusministeerium
86
Lisa 6. Kutseline kalapüük Läänemerest traallaevadega aastatel
2007 – 2012 Kalaliik 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Ahven
0.010
0.031
0.030
Emakala
1.500
0.700
3.139
3.370
Haug
0.010
Kiisk
0.093
Kilu
51007.172 48581.688 47298.345 47861.521 34975.665 27697.130
Lest
19.021
7.617
0.125
15.250
35.215
30.062
Lõhi
0.321
0.004
Meriforell
0.008
Merisiig
0.005
Meritint
68.545
89.490
1.645
35.010
79.795
108.125
Merlang
0.586
0.430
0.060
Räim
19643.504 21262.041 21402.602 19625.107 16727.975 14958.490
Tursk (Atlandi
tursk)
944.972
970.101
816.803
792.371 1176.304
685.594
Kokku tonni
71685.729 70912.196 69519.614 68329.259 52998.093 43482.771
Allikas: Põllumajandusministeerium
87
Lisa 7. EKF toetused (31.12.2012. aasta seisuga) Määratud toetuse Makstud toetuse Meede summa (EU+EE) summa (EU+EE) Meede 1.1 - Riigiabi kalapüügi alaliseks lõpetamiseks
8 239 515
6 179 081
Meede 1.3 - Kalalaevadesse tehtavad investeeringud ja selektiivsus
3 524 760
1 946 807
Meede 1.4 - Väikesemahuline rannapüük
1 548 459
1 139 473
Meede 1.5 - Sotsiaalmajanduslikud meetmed
610 000
590 000
Meede 2.1 - Vesiviljeluse investeeringutoetus
13 810 477
4 830 461
Meede 2.2 - Sisevete kalanduse toetus
1 203 673
500 403
Meede 2.3 - Investeeringud töötlemisse ja turustamisse
15 112 372
11 098 323
Meede 3.1.1 - Ühistegevused (tootjaorganisatsioonide ühisinvesteeringud)
10 017 706
9 545 944
Meede 3.1.2 - Ühistegevused (muud ühistegevused)
5 817 864
310 716
Meede 3.2 - Veeloomastiku ja -taimestiku kaitse ja arendamine
740 672
210 758
Meede 3.3 - Kalasadamate investeeringutoetus
0
0
Meede 3.4 - Uute turgude arendamine ja reklaamikampaaniad
2 679 329
2 238 306
Meede 3.5 - Katseprojektid
213 465
0
Meede 4.1 - Kalanduspiirkondade säästev areng
17 180 181
11 722 250
Meede 5.1 - Tehniline abi
4 079 807
2 883 369
Kokku 84 778 281 53 195 891 Lisa 8. Teadus – arendusprojektid ja uuringud aastatel 2007 – 2013 Teostamise Teostaja Projekti/uuringu nimetus Meede aasta Tartu Ülikooli Eesti
Traallaevade poolt kasutatavate sadamate moderniseerimisvajaduse
1 Mereinstituut
analüüs
5.1
2010
Toidu- ja
Fermentatsioonitehnoloogia
2 Arenduskeskus
Räime- ja kilutoodete arenguvõimaluste uuring
5.1
2010
3 Eesti Konjunktuuriinstituut
Kala ja kalatoodete uuring
5.1
2011
Tööjõu kompetentside ja oskuste taseme ning tööturu vajaduste
4 Eesti Uuringukeskus OÜ
väljaselgitamine kalandussektoris
5.1
2012
Tartu Ülikooli Eesti
5 Mereinstituut
Eesti kalalaevastiku tasuvuse analüüs
5.1
2012
Toidu- ja
Fermentatsioonitehnoloogia
6 Arenduskeskus
Mitte standardse ja sekundaarse kalatoorme väärindamise uuring
3.1
2010
Toidu- ja
Fermentatsioonitehnoloogia
7 Arenduskeskus
Vesiviljeluse kvaliteedi uuring
3.1.
2011
Tartu Ülikooli Eesti
8 Mereinstituut
Põhjanooda selektiivsuse parandamise uuring
3.1
2013
Tartu Ülikooli Eesti
9 Mereinstituut
Põlula kalakasvatuskeskuse arendamise võimalused
3.1
2012
Tartu Ülikooli Eesti
Töönduskalade varu hindamiseks vajaliku materiaalse baasi
10 Mereinstituut
ajakohastamine, uurimismeetodite juurutamine ja akrediteerimine
3.1
2012
Tartu Ülikooli Eesti
Kalapüügi ja selleks kasutatavate passiivsete püüniste selektiivsusalane
11 Mereinstituut
uuring
3.1
2013
12 Eesti Maaülikool
Töönduskalade varu hindamine
3.1
2012
13 Eesti Maaülikool
Angerjavaru ja rännete hindamine
3.1
2013
Püügivõimsuse analüüs ja püügikoormuse soovitused Peipsi ja
14 Eesti Maaülikool
Lämmijärve kalavaru majandamiseks
3.1
2013
Tartu Ülikooli Eesti
15 Mereinstituut
Kalanduse info-, koolitus- ja nõuandekeskus
3.1
2014
Vesiviljeluse alase uuringute katsebaasi, aparatuuri ja töövahendite
16 Eesti Maaülikool
uuendamine
3.1
2013
17 Veterinaar- ja Toiduamet
Kalaparasiitide uuring Läänemere kilus ja räimes
3.1
2015
18 Järvamaa Kutsehariduskeskus
Järvamaa
Kutsehariduskeskuse vesiviljeluse õppe- ja katsebaas
3.1
2013
19 Tallinna Ülikool
Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia väljatöötamine
3.1
2013
20 Maamajanduse Infokeskus
Eesti kalanduse
stend Grühne Woche’l 2013
3.1
2013
Tartu Ülikooli Eesti
Poolsiirdekalade kudealad Väinameres ja Liivi lahe põhjaosas: seisund
21 Mereinstituut
ja kvaliteedi parandamise võimalused
3.1
2015
Tartu Ülikooli Eesti
22 Mereinstituut
Traali - ja mutnikulaev Peipsi kalandusuuringuteks
3.1
2014
Projekt - Narva jõe kanjoni veega varustamine.
Kulgu tammile veelasu
23 Keskkonnaamet
projekteerimine ja selle keskkonnamõjude hindamine
3.2
2011
Tartu Ülikooli Eesti
24 Mereinstituut
Koha loodusliku
sigimise tagamine kunstkoelmute abil
3.2
2014
Tartu Ülikooli Eesti
Kalakoelmute seisund ning koelmualade melioreerimise lähteülesannete
25 Mereinstituut
koostamine
3.2
2013
Euroopa angerja (Anguilla anguilla) taasasustamise täiendav
26 Keskkonnaamet
finantseerimine
3.2
2015
Tartu Ülikooli Eesti
Hülgekahjude vähendamine püügivahendite hülgekindlamaks ehitamise
27 Mereinstituut
ja hülgepeletite kasutusele võtmise abil
3.5
2012
90
Lisa 9. Kaluri kalapüügiloale kantud kutseliste kalurite
jagunemine vanuseliselt 2012. aastal Protsent kalurite Vanus aastates üldarvust Kuni 30
9,53
31 - 40
15,98
41 - 50
24,53
51 - 60
23,78
61 - 70
16,15
Üle 70
10,03
Kokku
100
Allikas: Põllumajandusministeerium
2012. aastal oli kaluri kalapüügiloale kantud 2372 kutselist kalurit. Neist tegeles ainult
Läänemere rannakalandusega 1570, sisevete kalapüügiga 551 ning nii ranna- kui ka
sisevetekalandusega 251. Naiste osakaal oli 1,64 % (39 naist).
Kalurite keskmine vanus oli 50,5 aastat. Kõige noorem kutseline
kalur oli 16-aastane.
Lisa 10. Kalalaevade segmentidesse rühmitamise kriteeriumid
ja kalalaevade segmenti juurdelisamise võimalus Segmendi Kalalaevade segmentidesse jaotamise kriteeriumid Segmenti
kood Kalalaeva Püügivahend Püütavad Kalalaeva juurdelisamise püügipiirkond liigid üldpikkus võimalus 4S1
Läänemeri
traalpüünised, pelaagilised 12 meetrit ei ole
nakkepüünised ja
ja üle selle
põhjaliigid
4S2
Läänemeri
määramata
pelaagilised alla 12
ei ole
ja
meetri
põhjaliigid
4S3
meri, v.a
traalpüünised pelaagilised 24 meetrit ei ole
Läänemeri
ja
ja üle selle
põhjaliigid
4S4
siseveekogud määramata
määramata määramata on
Allikas: Vabariigi Valitsuse määrus nr 62, 09.03.2004 92
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 92 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-03-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tauripl
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid