Põhimõtted ja määratlused Laeva uppumatuseks nim tema võimet säilitada ujuvus ja püsivus ühe või mitme laevaruumi täitumisel veega. Uppumatus tagatakse laevakere jagamisega veekindlateks ruumideks. Nende arvu ja uppumatuse tagamise nõuded reglementeerivad SOLASi ning klassifikatsiooniühingute nõuded. Uppumatus on laeva eriline omadus. Erinevalt käikuvusest , juhitavusest ja muudest laeva omadustest puutuvad meremehed uppumatusega kokku ainult laevaõnnetuse korral , kui sellega kaasneb vee tungimine laeva. Samal ajal on uppumatuse kadu seotud raskeimate
Laev Olgert Viitak Mis on laev? Sõna laev hõlmab kõiki ujumisvahendeid, kaasa arvatud veeväljasurveta laeva ja vesilennukid, mida kasutatakse või saab kasutada veel liikumise vahenditena. TEOREETILINE JOONIS · S.o. laeva välispinna graafiline Click to edit Master text styles kujutis, kus laevakere lõiked Second level Third level on kolmes ristprojektsioonis: Fourth level Fifth level pikilõiked (baatoksid), ristlõiked (kaared) ja rõhtlõiked (veeliinid). · Baatoksid moodustavad külje, kaared aga korpuse ja veeliinid poollaiuse. LAEVA TALASTIK · Pikitalastik · Põikitalastik · Segatalastik LAEVA SEADMED Ankruseade Rooliseade Sildumise seadmed Signaalseadmed Lastimisseadmed P...
6. Laeva arhitektuurilis- konstruktsioonilised tüübid, üldskeem 7. Varitekklaeva omapära ja kasutuseesmärk. 8. Laeva teoreetiline joonis, selle elemendid. 9. Teoreetilise joonise kasutamine, teoreetilise joonise kõverad 10. Ujuvus, veeväljasurve, dedveit, süvisemärgid, lastiskaala. 11. Ujuvusvaru, vabapardamärk, ujuvuskeskme määramine, Bonjeani mastaap. 12. Laeva peamõõtmed ja täidlustegurid. 13. Laeva mereomadused, püstuvus. 14. Laeva mereomadused, uppumatus. 15. Laeva ekspluatatsiooniomadused. 16. Laevaehituses kasutatavad materjalid. 17. Laevaehituslike algdetailide ja profiilide kirjeldus ja iseloomustus. 18. Detailide ühendamise tehnoloogilised võtted, keevitamine, neetimine ja muud.. 19. Laevakere üld- ja kohalik tugevus. Ekvivalentne tala. 20. Laevakere konstruktsioonilised elemendid, põhisillused. 21. Laevakere talastiku põhisüsteemid. 22. Laeva põhjasilluste konstruktsioon, vundamendid.. 23
8. Merendusorganisatsioonid, rahvusvahelised konventsioonid. Mõõdukiri. Vabaparda märgistus. 9. Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle. Laevade ülevaatused, ülevaatuse liigid ja perioodilisus. Klassifikatsiooniühingud, laevade klassifitseerimine 10. Laeva mahulised andmed. Lastimahutavus 11. Laeva massiandmed. Kandevõime 12. Laeva lineaarmõõtmed, põhitasandid, kiirus 13. Laeva teoreetiline joonis. Baatoksid, teoreetilised kaared, veejooned 14. Laeva mereomadused: Püstuvus. Uppumatus. Ujuvus. Käikuvus. Õõtsuvus. Juhitavus 15. Laeva püstuvuse mõiste, raskuskese, metatsenter, ujuvuskese, püstuvust mõjutavad tegurid 16. Ujuvus, ujuvusvaru. Archimedese seaduse laevaehituses. Esimene tasakaalutingimus 17. Laeva üldine ja kohalik tugevus. Laevale mõjuvad jõud. Ujuvus-ja kaalujõudude epüürid 18. Laevaehituses kasutatavad materjalid. Kereehitus-, viimistlus- ja muud materjalid 19. Keevitus- ja lõiketöötlus laevaehituses
4. Vigastatud laeva püstuvus 4.VIGASTATUD LAEVA PÜSTUVUS 4.1. Uputatud ruumide liigid IMO määrangul vigastatud laeva püstuvuseks (Damaged Stability) nimetatakse tema võimet säilitada ujuvus ja püstuvus ühe või mitme laevaruumi täitumisel veega. Ka nimetatakse vigastatud laeva püstuvust uppumatuseks (). Uppumatus tagatakse laevakere jagamisega veekindlateks ruumideks. Laevaruumide uputamise iseloomust sõltuvalt on võimalik eristada nelja liiki uputatud ruume: 1. liik 2. liik WL WL Vesi Vesi 3. liik 4. liik WL Õhupadi
Väiksest manööverdatavusest tingituna kasutusala on piiratud spetsiaalmasinatega: mitmekopalised karjääriekskavaatorird, ehituskraanad, täpsust nõudvad viimistlustööde masinad. Vees liikuvate masinate käiguosad. Käituri põhiosaks on tugev, uppumatu ja vees tasakaalus püsiv korpus. Viimane saavutatakse korpuse veeväljasurvega ning lisapontoonide ja tugijalgadega. Levinumad on: 1. tugijalgadega varustatud süvendajad, mis jagunevad: · pontoonkerega.Nende eeliseks on uppumatus. · paatkerega.millel on ka roomiksassi ja seega väga mobiilne 2. Tugijalgadeta massiivsete pontoonidega .On eriti sobivad tööks pehmetel pinnastel 3. Rooniidukid - madala süvisega pontoonidel ja liiguvad sõuderatta abil.
Meresõidu omadused. 1.ujuvus Ujuvuseks nim laeva võimet seista vee peal ( ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide rakusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G , mida nim raskuskeskmeks ( tähistatakse sümboliga G) See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele ( või teisisõnu vee tõstejõududega). Nende ühisnäitaja (kolmnurgamärk) rakenduspunktis on punkt B , mida nim ujuvuskeskmeks või veeväljasurve keskmeks ( ka suuruskeskmeks) See jõud on suunatud vertikaalselt üles. Laev ujub tasakaalus , kus on täidetud tingimused P=(kolmnurgamärk) XG=XB ehk Xg=Xb ja Yg=Yb See tähendab , et iga veepinnalujuv laev kaalub nii palju kui palju kaalub tema poolt välja tõrjutud vesi Kui vesi ei ole mage ja omab teist erikaalu (tihedust) p kui magevesi siis (valem) Kolm...
(Vt. Joon. 5.12.) Tagajärjeks on trimmi (ahtri ja vööri süviste) muutumine. Ka siin on olemas pikkupidine metatsentriline kõrgus H0 (GML) ja metatsentriline raadius R (ehk BML). Joon. 5.12. Metatsentriline valem on sama; MTR=H0sin ehk MTR=H0 Kus MTR on trimmiv moment. Moment, mis trimmib laeva 1cm võrra tuuakse ära teoreetilise joonise kõverates (meie näites Joon. 5.6. kõver 8 ja Tahvel 5.IV). 5.3. Uppumatus. 9 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Uppumatus on laeva võime säilitada vajalikul määral ujuvust ja püstuvust ning jääda ujuvasse asendisse kui osa ruume on veega täidetud.
LAEVATEOORIA Laevateooria on rakendusteadus laeva tasakaalust ja liikumisest, mis määrab navigatsiooniks vajalikud laeva omadused ujuvuse, püstuvuse, uppumatuse, õõtsuvuse ja käikuvuse matemaatiliste arvutustega või eksperimentaalsete uuringutega. Laevateooria Staatika Tugevus Dünaamika Ujuvus Püstuvus Uppumatus Laev Käikuvus lainetuses Staatiline Dünaamiline Õõtsumine Käiturid püstuvus püstuvus Püstuvus lainetuses 1. Laevageomeetria Käikuvus
konteinerlasti ja leaval on üks või mitu rampi konteinerite lastimiseks sisetekile. 8. Merendusorganisatsioonid, rahvusvahelised konventsioonid. Mõõdukiri. Vabaparda märgistus. Merendusorganisatsioonid (rahvusvahelised, rahvuslikud, klassifikatsiooniühingud) Vajadus rahvusvaheliste merendusorganisatsioonide järele: MEREÕNNETUSED: · Hukkuvad inimesed · Vara kaotus (kaup, laev, isiklik omand) · Loodusreostus MERESÕIDUOHUTUSE TAGAMINE: · Laeva mereomadused (püstivus, uppumatus...) · Laeva üld- ja kohalik tugevus, päästevahendid... · Reeglid kokkupõrgete vältimiseks (COLREG) · Laevade mehitamine väljaõppinud laevaperega (STCW) Aegade jooksul kujunesid välja teaduslikud ja praktikaga põhjendatud nõuded ja reeglid laevade ehitamise, nende uppumatuse, töökindluse jne suhtes. ASJAST HUVITATUD ISIKUD: · Kaubaomanikud · Laevaomanukud · Laevapere liikmed · Rannikuriigid Rahvusvaheline mereorganisatsioon
Sageli on treileriteki lae all allalastav vahetekk, nn. sõiduautotekk, autoplatvorm. Last kinnitatakse rihmade või kettide abil. Vöörisirm e. visor ja põrkevahesein ning tugevdatud Ro-ro-laevad võtavad ülemisele tekile konteinerilasti. 8. Merendusorganisatsioonid, rahvusvahelised konventsioonid. Mõõdukiri. Vabaparda märgistus. Vajadus : Mereõnnetused: Hukkuvad inimesed, vara kaotus (kaup, laev, isiklik omand),loodusreostus Meresõiduohutuse tagamine: Laeva mereomadused (püstuvus, uppumatus, .. ),laeva üld- ja kohalik tugevus, päästevahendid... Reeglid laevade ehitamise, nende uppumatuse, töökindluse jne. suhtes. Asjast huvitatud isikud: Kaubaomanikud, laevaomanikud, laevapere liikmed, rannikuriigid · SOLAS-konventsiooni nõuetele vastavust tõendavad laevale väljastatavad tunnistused (sertifikaadid) · Veeteede Amet (väljastab diplomeid ja kontrollib, juurdleb avariisi) · Klassifikatsiooniühingud
4. trümmide tuulutamiseks 56. Milline vaier on kõige painduvavam? 1. esimene 2. teine 3. kolmas 57. Mida nimetatakse laeva püstuvuseks? 1. mingi välisjõu mõjul kreeni kaldunud laeva võime pöörduda tagasi tasakaaluasendisse välisjõu mõju lõppemisel 2. laeva võime püsida alati vertikaalasendis 3. laeva võime mitte kalduda kreeni laeva laadimisel 4. laeva võime sõita väikese püsiva trimmiga 58. Mis on laeva uppumatus? 1. laeva võime peale võtta lasti 2. laeva võime säilitada ujuvus mõne ruumi täitumisel veega 3. laeva võime säilitada vajalik süvis madalas vees 21 59. Millistes ühikutes järgnevast loetelust mõõdetakse laeva lastimahutavust? 1. jalgades 2. meetrites 3. kuupmeetrites 4. kuupsüldades 60. Millised näitajad mõjutavad laeva püstuvust? 1
1958 Peter Chivlers (ENG) purilaud 1959 I tuumalaev jäälõhkuja Lenin 1961 hõljuk Christopher Cookerell (ENG) LAEVA ISELOOMULIKUD MÕÕDUD Üldpikkus Parda kõrgus Laeva süvis Vabaparda kõrgus (kõrgus süvisejoonest kuni pardaservani) Kandejõud Veeväljasurve Mahutavus LAEVA LIIKUMIST ISELOOMUSTAVAD SUURUSED Ujuvus Püstivus (näitab, kui palju laev oma normaalasendist kõikuda võib [kiiljahtide hea püstivus]) Uppumatus (7me tärni süsteem) Käikuvus (kui hea on selle laevaga manööverdamine) Juhitavus Kiirus LAEVADE ARENG Polüneeslaste katamaraanid Egiptuse papüüruslaevad Foniikia puulaevad Kreeka galeerid Rooma kaubalaevad Viikingi laevad Purjelaevad 1807 Aurulaevad ÕHUTRANSPORT JA ÕHUSÕIDUKID LENDAMISE ALGED Daidalos [isa] ja Ikaros [poeg] (Kreeka legend, mille juhtmõte on see, et ei tasu lennata liiga kõrgele.
Angle of Heel [´OFgl Gf hi:l] kreeninurk Centre of Gravity [´sentC Gf ´grOviti] raskuskese Centre of Buoyancy[´sentC Gf ´bGiCnsi] ujuvuskese Righting Arm [raitiF B:m] püstuvuse õlg GZ Righting Lever [raitiF ´li:vC , Am.´levC] püstuvuse "kujuõlg" KN Metacentric Height [metC´sentrik hait] metatsentri kõrgus GM Intact Stability [in´tOkt stC´biliti] vigastamata laeva püstuvus Damage Stability [´dOmidM stC´biliti] uppumatus Initial Stability [i´niICl stC´biliti] algpüstuvus Angle of Loll [´OFgl Gf lGl] negatiivse püstuvuse algkreeninurk 27 3. Laeva püstuvus 3.2. ALGPÜSTUVUS 3.2.1. Lasti koormustabeli koostamine Et kasutada Tüüp-informatsiooni püstuvuse diagramme ja andmeid või tabeleid on kõigepealt vaja koostada lasti koormustabel.
kiilõõtsumisel).(Vt. Joon. 3.22.) Tagajärjeks on trimmi (ahtri ja vööri süviste) muutumine. Ka siin on olemas pikkupidine metatsentriline kõrgus H0 (GML) ja metatsentriline raadius R (ehk BML). Metatsentriline valem on sama; MTR=ΔH0sinψ ehk MTR=ΔH0ψ kus MTR – on trimmiv moment. Moment, mis trimmib laeva 1cm võrra tuuakse ära teoreetilise joonise kõverates. 3.3 Uppumatus. Uppumatus on laeva võime säilitada vajalikul määral ujuvust ja püstuvust ning jääda ujuvasse asendisse kui osa ruume on veega täidetud. 3.3.1 Ujuvusvaru. Laeva süvis suureneb vee sattudes laevaruumi. Veega täidetud laevakere maht ei võta osa üleslükkejõu tekitamisest, mistõttu üleslükkejõud väheneb. Puudu jääv üleslükke- jõud kompenseeritakse laevakere täiendava vettevajumisega. Laev jääb ujuma kuni
Sildumisotste nimetused - alustades vöörist -vööri pikiots; põikots; vöörispring; ahtri pikkiots; ahtri spring. Abivahendite nimetused – knaap, pollarid, kepsel, kiip, klüüs, trossipool. • RSK-65 PILET 8 • Laeva korpuse ja uppumatuse tagamine konstruktiivsete vahenditega. Lekke avastamine. Laeva uppumatuseks nim tema võimet säilitada ujuvus ja püsivus ühe või mitme laevaruumi täitumisel veega. Uppumatus tagatakse laevakere jagamisega veekindlateks ruumideks. Nende arvu ja uppumatuse tagamise nõuded reglementeerivad SOLASi ning klassifikatsiooniühingute nõuded. Uppumatus on laeva eriline omadus. Erinevalt käikuvusest , juhitavusest ja muudest laeva omadustest puutuvad meremehed uppumatusega kokku ainult laevaõnnetuse korral , kui sellega kaasneb vee tungimine laeva. Samal ajal on uppumatuse kadu seotud raskeimate tagajärgedega – laeva ja inimeste
Üksikasjad ja katse praktilise teostamise kirjeldus kuulub õppeaine "Laeva teooria" valdkonda. Pikipüstuvus. Pikkupidine trimmiv moment pöörab laeva ümber tema põiktelje (näiteks kiilõõtsumisel). Tagajärjeks on trimmi (ahtri ja vööri süviste) muutumine. Ka siin on olemas pikkupidine metatsentriline kõrgus H0 (GML) ja metatsentriline raadius R (ehk BML). Metatsentriline valem on sama; MTR=H0sin ehk MTR=H0 Kus MTR on trimmiv moment. 14. Laeva mereomadused, uppumatus. Uppumatus on laeva võime säilitada vajalikul määral ujuvust ja püstuvust ning jääda ujuvasse asendisse kui osa ruume on veega täidetud. Laeva süvis suureneb vee sattudes laevaruumi. Veega täidetud laevakere maht ei võta osa üleslükkejõu tekitamisest, mistõttu üleslükkejõud väheneb. Puudu jääv üleslükke- jõud kompenseeritakse laevakere täiendava vettevajumisega. Laev jääb ujuma kuni vettelaskunud vigastusteta ruumide maht on suurem laeva sattunud vee mahust
Üksikasjad ja katse praktilise teostamise kirjeldus kuulub õppeaine "Laeva teooria" valdkonda. Pikipüstuvus. Pikkupidine trimmiv moment pöörab laeva ümber tema põiktelje (näiteks kiilõõtsumisel). Tagajärjeks on trimmi (ahtri ja vööri süviste) muutumine. Ka siin on olemas pikkupidine metatsentriline kõrgus H0 (GML) ja metatsentriline raadius R (ehk BML). Metatsentriline valem on sama; MTR=H0sin ehk MTR=H0 Kus MTR on trimmiv moment. 14. Laeva mereomadused, uppumatus. Uppumatus on laeva võime säilitada vajalikul määral ujuvust ja püstuvust ning jääda ujuvasse asendisse kui osa ruume on veega täidetud. Laeva süvis suureneb vee sattudes laevaruumi. Veega täidetud laevakere maht ei võta osa üleslükkejõu tekitamisest, mistõttu üleslükkejõud väheneb. Puudu jääv üleslükke- jõud kompenseeritakse laevakere täiendava vettevajumisega. Laev jääb ujuma kuni vettelaskunud vigastusteta ruumide maht on suurem laeva sattunud vee mahust. Mida
Üksikasjad ja katse praktilise teostamise kirjeldus kuulub õppeaine "Laeva teooria" valdkonda. Pikipüstuvus. Pikkupidine trimmiv moment pöörab laeva ümber tema põiktelje (näiteks kiilõõtsumisel). Tagajärjeks on trimmi (ahtri ja vööri süviste) muutumine. Ka siin on olemas pikkupidine metatsentriline kõrgus H0 (GML) ja metatsentriline raadius R (ehk BML). Metatsentriline valem on sama; MTR=H0sin ehk MTR=H0 Kus MTR on trimmiv moment. 14. Laeva mereomadused, uppumatus. Uppumatus on laeva võime säilitada vajalikul määral ujuvust ja püstuvust ning jääda ujuvasse asendisse kui osa ruume on veega täidetud. Laeva süvis suureneb vee sattudes laevaruumi. Veega täidetud laevakere maht ei võta osa üleslükkejõu tekitamisest, mistõttu üleslükkejõud väheneb. Puudu jääv üleslükke- jõud kompenseeritakse laevakere täiendava vettevajumisega. Laev jääb ujuma kuni vettelaskunud vigastusteta ruumide maht on suurem laeva sattunud vee mahust
Need on suure amortisatsiooni tasemega ja madala efektiivsusega laevad. Seega püügireiside kulukus on suur ning see tekitab olukorra, kus püügile minnes on eesmärk saada ka võimalikult suur saak, et reis enda ära tasuks. Nende puuduste leevendamiseks on vanemat tüüpi traalid, kus püünismaterjaliks oli polüamiidkiust noodalina ja köied, suures osas välja vahetatud kombineeritud tehiskiust polüetüleenist ja polüpropüleenist traalidega. Tehiskiust traalide eelis on uppumatus ning neid on avarii korral kerge kajaloodiga üles leida. Samuti on neil väiksem eritakistus, mis peaks avaldama positiivset mõju laeva kütusekulule. Lisaks püüavad tursakvooti omavad ettevõtted ICEC alarajoonides 22- 24 Eestile eraldatud tursakvoot vahetada pisut lähemal asuva alarajoonide 25-32 tursakvoodi vastu. 3.3. Sadamad Eesti Läänemere traalpüügi laevad lossisid 2012. aastal Eestis kala 17-sse lossimiskohta
masinad (tasandajad, betoonipaigaldajad). Ratta surve võib ulatuda 100...200 kN, liipri surve aluspinnasele kuni 0,2 MPa. Vees liikuvate masinate käiguosad. Käituri põhiosaks on tugev, uppumatu ja vees tasakaalus püsiv korpus. Viimane saavutatakse korpuse veeväljasurvega ning lisapontoonide ja tugijalgadega. Levinumad on: 1. tugijalgadega varustatud süvendajad, mis jagunevad: · pontoonkerega (Soome WATERMASTER). Nende eeliseks on uppumatus, kuid kõrge raskuskeskme tõttu on ümberminekuoht, kui tugijalg või tugipontoon pole toetatud põhja või vette; · paatkerega (Eestis valmistatav CASTOR, millel on ka roomiksassi ja seega väga mobiilne - vees 10 km/h, maal 20 km/h) 2. Tugijalgadeta massiivsete pontoonidega ja selle ümber roomikutega (USA KORI, Jaapani HITACHI MA-125). On eriti sobivad tööks pehmetel pinnastel (erisurve 0,1 kg/cm2. Kaevamisel ujuvas asendis on probleemiks tugijalgade puudumine. 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
