Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

Kategooria loomakasvatus - 28 õppematerjali

Põllumajandus >> Loomakasvatus
loomakasvatus – veisekasvatus, seakasvatus, lambakasvatus, linnukasvatus, hobusekasvatus, muud harud(karusloomad, mesilased). Looduslike olude tõttu on Eesti põllumajandus spetsialiseerunud piimakarjakasvatusele, sest Eestis on soodsad tingimused heina- ja karjamaade rajamiseks.
14
doc

Veisekasvatus

Veiste kodustamine ja põlvnemine. 2. Veiste ulukeellased. Veiste asend zooloogilises süsteemis. Klass:imetajad Selts:sõralised Alamselts:mäletsejalised Sugukond:veislased(Bovidae) 1.Perekond:veised(Bos) 1.1.Alamperekond:veised(Bos) Liik:ürgveis(tarvas)(Bos taurus promogenius) Kodustatud:koduveis 1.2.Alamperekond:jakid Liik:jakk Kodustatud:kodujakk 1.3.Alamperekond:kaugaasia veised(Bibos) Liik:banteng Kodustatud:baali k...

Loomakasvatus - Eesti Maaülikool
194 allalaadimist
9
docx

Loomakasvatuse konspekt

Veiste kodustamine ja põlvnemine. Veise kodustamise ajaks võis olla u 6-2 tuhat aastat eKr . Kodustamise kolleteks on Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. 2. 1) Perekond:veised, 1.1 Alamperekond:veised, liik:ürgveis, kodustatud vorm: koduveis. 1.2 Alamperekond: jakid, liik: jakk, kodustatud vorm: kodujakk. 1.3 Alamperekond: kaguaasia veised, liik: banteng, kodustatud vorm: baali kari, liik: gaur, kodustatud vorm: gajaal. 1.4 Alamperekond: piisonid, liik: euroopa piison, ameerika piison, kodustatud vorm: puudub. 2) Perekond: aasia pühvlid, liik: inda pühvel, kodustatud vorm: india veepühvel, liik: filipiini pühvel, kodustatud vorm: puudub. 3)perekond: aafrika pühvlid, liik: kahverpühvel, kodustatud vorm: puudub. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Valdav osa veistest asub arengumaades, seal elab suurem osa rahvastikust maal ja tegeleb põllumajandusega. Vajalik piima ja liha toodang saadakse tänu...

Loomakasvatus - Eesti Maaülikool
184 allalaadimist
9
doc

Hobusekasvatuse ülevaade

Missugusesse hobuste Equus perekonda kuuluvad järgmised: Kiang- Equus hemionus Przevalski hobune- Equus Kulaan- Equus hemionus Nuubia ulukeesel- Equus Asinus Mägisebra- Equus Hippotigris 2. Muul ei ole sigimisvõimeline (hobusemära eeslitäku ristand), sest kromosoomide arv ei ole paariline. Savannisebra x eesliristand (nad pole lähemas suguluses teiste hobuslaste sugukonda kuuluvate liikmetega) on mõlemad sigimisvõimelised, kuid omavahel ei anna järglasi. Kui Kolumbus Ameerika mandrile sattus, olid hobused rebasega ühesuurused, umbes 50 cm kõrged. 14 saj ema anti välja hobuste dresseerimisraamat (mis rahvuse poolt?) Hetiidid 3. Miks hiinlased ehitasid pika ja kõrge müüri? 9 m kõrge, see ei näita niivõrk riigi tugevust, kui nõrkust. Sellega prooviti rändrahvaste sissetungimist piirata. Eesti Vabariigis oli ajalooliselt suurim hobuste arv 230 000 aastal 1927. Siis tuli meil 1 ha haritava maa kohta...

Loomakasvatus - Eesti Maaülikool
59 allalaadimist
17
docx

Praktikumi ülesanded linnukasvatuses MS

Muna mass Praktikumi ülesanded linnukasvatuses 1. Kanamuna ehitus. 2. Tähtsamad kanatõud ja krossid (munakanatõud). 3. Tähtsamad kanatõud ja krossid (liha-munakanatõud). 4. Tähtsamad kanatõud ja krossid (lihakanatõud). 5. Kalkunitõud ja nende tootmisnäitajad. 6. Hanetõud ja nende tootmisnäitajad. 7. Partide, muskuspartide ja mullardite tootmisnäitajad. Ülesanne 1. % Mass suled isel muna tood. Muna mass Kanamuna ehitus. Ülesanne 2. Tähtsamad kanatõud ja krossid (munakanatõud) % Mass suled isel muna tood. Muna mass Tõugudel Päritol ja Sulesti Harja kuju ja Munev Mun Muna Munakoor Haude-...

Loomakasvatus - Eesti Maaülikool
114 allalaadimist
3
docx

Lammaste kodutöö

detsembri 2004. a määruse 21/2004 nõuete kohaselt. Lisaks seni kasutusel olnud ühele kõrvamärgile on vaja loomale, kes on sündinud alates 9. juulist 2005. aastal, paigaldada Euroopa Nõukogu määruse lisa A lõikes 4 nimetatud teine identifitseerimisvahend. Sisuliselt tähendab see kohustust kasutada kas teist kõrvamärki, tätoveeringut, (sõrgatsile kinnitatavat tähist: kitsel) või elektroonilist transponderit. Euroopa Liidu liikmesriiki toimetamiseks ja ühendusevälisesse riiki eksportimiseks määratud loom tuleb alates 1. jaanuarist 2008. aasta märgistada alati ka elektroonilise identifitseerimisvahendiga (transponderiga). Kits ja lammas tuleb määruse kohaselt märgistada kuue kuu jooksul alates looma sündimise päevast, aga igal juhul enne, kui loom viiakse ühest karjast teise või tapamajja. Seega peab loom o...

Loomakasvatus - Eesti Maaülikool
37 allalaadimist
28
pptx

Loomakasvatussaaduste kogutoodang Eestis

Loomakasvatussaaduste kogutoodang Eestis Piia Jairus Tõnis Jairus Mõisted Lihatoodang ­ liha ja lihatoodete tootmise ja töötlemise ettevõtetele (tapamajadele) või kokkuostjatele tapaks, k.a ekspordiks, müüdud ning majapidamistele kuuluvates tapapunktides tapetud või teenustööna mujal tappa lastud loomade liha. Loomsed põllumajandussaadused ­ elusloomad ja -linnud, liha, piim, munad, vill, mesi ja vaha. Loomakasvatussaadused Eestis Põhilised Eestis toodetavad loomakasvatusaadused on liha, piim ja munad. Tähtsal kohal on aga ka vill ning mesi. http://g3.nh.ee/images/pix/900x585/a379ddf2/lambad-lammas-loomad-magiveis-magiveise-vasikas-osmussaar-tall-talled http://www.nupsu.ee/wp-content/uploads/2011/09/mesilane.jpg Lihatoodang Eestis 350 300 250 200...

Loomakasvatus - Eesti Maaülikool
8 allalaadimist
9
rtf

Morfoloogia küsimused ja vastused

Kehaosad ja regioonid ( piirkonnad, millest keha koosneb) Pea, kael, kere, saba, eesjäse, tagajäse 2. Topograafilised mõisted (front, ment, kaudaalne, kraniaalne. jne) *Mediaalne e. keskmine *Lateraalne e. külgmine *Intermediaalne e. vahelmiseks *Kraniaalne e. koljupoolne *Kaudaalne e. sabapoolne *Dorsaalne e. selgmine *Ventraalne e. kõhtmine *Eksternne e. välimine *Internne e. sisemine *Superfitsiaalne e. pindmine *Peofundne e. süva *Pronksimaalne e. kerele lähemal *Distaalne e. kerest kaugemal *Palmaarne e. pihkmine *Plantaarne e. taldmine *Parietaalne e. seinmine *Vistseraalne e. sisusmine *Rostraalne e. ninatipmine või nokmine 3. Luude ehitus ja jaotus ( lamedad, pikad, mis luu sees?) Kuju ja struktuuri alusel jagatakse luud pikk-, lühi- ja lameluudeks. Pikk- e. toruluudel on pikkus muudest mõõtmetest suurem. Lühiluudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed ning nad esinevad seal, kus l...

Loomakasvatus - Eesti Maaülikool
65 allalaadimist
7
doc

Söötmisõpetuse kordamisküsimuste vastused

Nende kolme faktori mõjul toimub elusorganismide kasvamine, arenemine, emasloomadel loote kasvatamine, produktiivloomadel toodangu moodustamine jt. arvukad elusprotsessid. Õhk ja vesi on loomadele kergesti kättesaadavad ja loomade toitumisel nende faktoritega eriti ei arvestata. Toitu saavad loomad söötade näol. Põllumajandusloomade söödad on põhiliselt taimse päritoluga, loomseid produkte nagu kalajahu, lihakondijahu, piimasaaduseid kasutatakse piiratud kogustes peamiselt sigadele ja lindudele. Söödad sisaldavad mitmesuguseid keeruka ehituse ja koostisega ühendeid, milliseid nimetatakse toitaineteks või toitefaktoriteks. Loomade normaalseks elutegevuseks on tingimata tarvis: * energiat, mida loomad saavad sööda süsivesikutest, rasvast, proteiinist, * proteiini ja selle koostises leiduvaid nn. asendamatuid aminohappeid (põll...

Loomakasvatus - Eesti Maaülikool
155 allalaadimist
9
pptx

Külma stress veistel- Cold stress in beef cattle

Cold Stress in Beef Cattle Talve stress lihaveistel Kaja Tuisk Sissejuhatus Kui temperatuur hakkab langema talvel, eriti kui hakkab jõudma 0 ° C lähedusse, siis on aega mõelda, millist mõju see avaldab lehmade tootlikusele ja tõhususele. Nagu kõik imetajad on lehmad soojaverelised, neil on vajadus säilitada püsiv kehatemperatuur. Tavaline temperatuur lehmal on umbes 38 ° C. Temperatuurid, mida nimetatakse "termoneutraalne tsoon" loomad ei pea kulutama lisaenergiat, et säilitada oma kehatemperatuuri. Hinnangulised madalamad kriitilised temperatuurid liha veistele * Kasuka kirjeldus Kriitiline temperatuur Suve kasukas 15.5 c Kuiv sügis kasukas 7 c Kuiv talve kasukas 0 c Kuiv paks talve kasukas -7 c * Bro...

Loomakasvatus - Eesti Maaülikool
12 allalaadimist
8
doc

Linnukasvatus

LINNUKASVATUS · Eestis üle 2 miljoni kodulinnu; · Eestis moodustab linnuliha 20% toodetavast lihast, maailmas 40% ja osakaal suureneb; · Linnuliha on kõige odavam toota; · Inimese kohta toodeti 16,7 kg liha (u 10lindu), 138 muna, 265 muna kana kohta aastas; · Broiler ­ lihaks kasvatatav noorloom või lind; (vutibrolier, küülikubroiler, kanabroiler); · Kanatõud: munakanad, lihakanad, liha-munakanad; Lindude majanduslikult kasulikd omadused: 1. Suur sigivus · Munakana 300-320 muna aastas; · Munevus % = munade arv perioodis / perioodi pikkus * 100 Nt. Munevus aastas 300 muna puhul 85%; · India jooksupart ­ on saadud 365 muna aastas; · Lihakana ­ 150-160 muna aastas; munevus 50%; järglasi 150*0,85=127; · Vutt muneb 300-320 muna aastas; 85% munevus;...

Loomakasvatus - Eesti Maaülikool
223 allalaadimist
24
docx

Koerakasvatuse konspekt

NÄITUSED, LOENG 28.10 Söötmise loengus protsentarvutused, keemia ja matemaatika. Miks?  Ülevaade tõu esindajatest – võrdlusmoment  Spetsialisti arvamus koerast – mitmeid kordi käies saab mitmeid arvamusi, mis annab päris hea arusaama oma tasemest. (Ka kindla inimese arvamuse saamiseks)  Tunnustus ja reklaam kasvatajale ning ka aretuskoerale  Kogemuste vahetamine kasvatajatega ning suhtlemine – väärtuslikud tutvused Hindamise aluseks tõustandard. Kohtunik spetsialiseerub mingile tõule, enne eksamit peab stažeerima hindava kohtuniku kõrval teatud arvu koeri. Eksami läbimisel saab selle tõu hindajaks, iga tõu jaoks eksam. Teatud arvu ühest rühmast tõugude eksami läbimisel antakse õigus hinnata terve rühma koeri. Allrounder – võib hinnata kõiki tõugusid. Tihti eelistatakse kasvatajakohtunikku – kasvatab hinnatavat tõugu ja on seega pädevam hi...

Loomakasvatus - Eesti Maaülikool
40 allalaadimist
12
doc

Loomade heaolu - Etoloogia

Etoloogia j põllumajandusloomade etoloogia mõisted Etoloogia- teadus, loomade käitumisest ja selle põhjustest Loomade käitumine- sisemiselt suunatud talitluste süsteem, mis soodustab homöostaasi ja loob eeldusi liigi püsimiseks. Käitumine on kujunenud evolutsiooni käigus loodusliku ja kunstliku valiku tagajärjel ning on liigiomane Põllumajandus-loomade etoloogia- rakendusteadus, mis uurib põllumajandusloomade elulaadi ja tegevust, mis on suunatud bioloogiliste vajaduste rahuldamisele ja avaldub erineva aktiivsuse kujul inimese poolt organiseeritud loomapidamise süsteemides 2. Kodustamise mõju loomade käitumisele _Vähem aktiivsed _ Nõrgemad alarmreaktsioon ­ Rahulikumad ­ Vähem arglikud _ Sotsiaalselt sallivamad ­ Valik on toimunud territoriaalsuse vähenemise suunas _ Muutused kehakujus, karvkatte värvuses jne _ Kiirem kasv ja suurem toodang _ Muutunud sigimistsükkel 3. Käitumise uurimise vajalikkus veterinaarias ja loomakasvatuses _Looma...

Loomakasvatus - Eesti Maaülikool
37 allalaadimist
14
docx

Veisekasvatuse kokkuvõte

*Eestis veiseid umbes 260-280 000. Nendest lihaveiseid ca. 70 000. *EHF (Eesti Holsteini tõug) – SUURIM PIIMAJÕUTOODANG. maailmas enimlevinud, Hollandi friisi tõug ristatud Eesti maatõuga *EPK (Eesti punane veisetõug) *EK (Eesti maatõug) *Koduloomadel, erinedes ulukloomadest on hästi välja arenenud inimestele vajalikud organid nt. piimanäärmed, HEA VEREVARUSTUSEGA UDAR, nõrk lihastik tagab ainult liikuvuse ja võime sööta. Lihaveistel tugev lihaskude, piim ainult järglastele. Tänu parematele keskkonnatingimustele koduloomade kasvukiirus on suurenenud, varasem suguküpsus ja majandusliku kasutamise küpsus. *Liigist tarvas põlvnevad kõik koduveised ning seebu. Liigist jakk on kodustatud kodujakk. Kaugaasia veiste perekond: liigist banteng on kodustatud baali kari. Liigist gaur on kodustatud gajaal. Piisonite perekond: ameerika piison ja eu...

Loomakasvatus - Eesti Maaülikool
19 allalaadimist
10
docx

Seakasvatus

Kõige enam süüakse Eestis sealiha (umbes 51%) *Kõige rohkem sealiha süüakse Aasias, teisel kohal Euroopa, Põhja-ja Kes-Ameerika IMPORT JA EKSPORT Majanduslikult on tulusam toota tarbimispiirkonnas või selle lähedal, kuna kulud transpordile on suured. Sealiha toodetakse ekspordiks vähestes riikides (Holland, Belgia, Taani) ja suur osa liha impordil on vähestel riikidel (Saksamaa, Jaapan). SEALIHA TARBIMINE JA TOOTMINE EESTIS 1980ndatel ulatus sigade arv Eestis miljonini. Käesoleval aastal Eestis sigu umbes 360 000. Toormenappuse tõttu impordivad meie suurimad lihatööstused nii värsket kui külmutatud liha. Suuremad lihatööstused omavad ka oma seafarme. Reaalselt (arvestades optimaalset lihatarbimist Eestis) pidada ligikaudu 600 000 siga ehk poole võrra rohkem. Seakasvatus on jätkuvalt piimatööstuse kõrvalt tähtsuselt teine loomakasvatusharu. *Sealiha osatähtsus Eesti lihatootmises on rohkem kui 50%. Kuna Eestis on avatud majandus, põhjustab meile probleeme hindade kiire muutumine maailmaturul. Me ei saa hinna langust muuta. Prognoosi kohaselt jäävad tulevikus püsima seakasvatused, kus on vähemalt 1000 siga. *Kõige rohkem seakarju on Eestis Lääne-Virumaal!!! VIIMASE 20ne AASTA JOOKSUL ON SEALIHA TOOTMINE EESTIS VÄHENENUD 2x. *Eesti sealiha kokkuostuhinda on mõjutanud nii Venemaa sanktsioonid kui seakatk, mis on viinud €kg kohta väikesemaks. VÄLISTURG 2015. a. imporditi kõige rohkem sealiha Saksamaalt. Muidu imporditakse ka Taanist, Soomest palju. Imporditi umbes 22 000 tonni hinnaga 1,85 €kg. Võrreldes aastaga 2014 on sissevedu kasvanud aastaga 7%. Seakatku tõttu vähem Lätist, Leedust. Eesti ekspordib kõige rohkem Lätti, Leetu. 2015. aastal 9000 tonni hinnaga 1,97 €kg. SIGADE BIOLOOGILISED JA MAJANDUSLIKUD OMADUSED 1...

Loomakasvatus - Eesti Maaülikool
26 allalaadimist
3
odt

Mära poegimine ja vastsündinu varsa esmane hooldus

Järvamaa kutsehariduskeskus Referaat Mära poegimine ja vastsündinu varsa esmane hooldus Autor : Jarko Rahnel 2013 Mära poegimine Emakakaela avanemise staadiumis, mis noorel märal võib kesta ööpäeva, vanemal märal mõni tund, on märad rahutud, vehivad saba ja tagajalaga, kraabivad maad. Poegimise lähenemisele viitab ka higistamine, hingeldamine, mahaheitmine ning uuesti ülestulek. Looteveed vabanevad, kui loote jalad tungivad emakakaela seda laiendades ja lootekesta purustades. Mära heidab sel ajal tavaliselt maha. Häbemepilust ilmuvad jalad, tavaliselt üks pisut pikemalt kui teine, sest loode on õlgadest pisut pöördepositsioonis. Tuleb jälgida, et kapjade tallapinnad ei oleks ülespoole, mis viitab loote valele seisule või tagapikiasetusele. Kiire kontrolliga tehakse kindlaks, kas sõrgatsist järgmine on kanna või randmeliiges. Tagapikiasetuses l...

Loomakasvatus - Kutsekool
13 allalaadimist
4
odt

Patside tegemine hobusele

Mida lühem on lakk seda kergem on patsi tegemine, sest liiga pikk lakk on patside tegemise jaoks raske vöitu .Lakka vöiks enne patsitamist ka natukene niisutada,kuna siis püsivad karvad tihedamalt koos. Patside tegemine 1)Köige esimesena tuleb lakk vöimalikult palju läbi kammida ,et jöhvid ei jääks kokku. 2)See järel tuleks lakka hakkata kitkuma,Kitkumine toimub nii ,et vötad kammi jagu jöhve kätte ja seejärel hakkad neid kammiga läbi tupeerima,karvad mis jäävad pihku tuleb keerata ümber kammi ja seejärel tuleb tömmata otse alla nii ,et karvad on järgi. 3)Lakk tuleks niisutada märja käsnaga.See muudab laka paremini töödeldavaks.Lakk tuleb jagada salkudeks umbes kolmveerandi kammi jagu(üldjuhul oleneb see muidugi lakka paksusest).Mida paksem lakk seda väiksem peaks salgu suurus olema. 4)Alusta...

Loomakasvatus - Kutsekool
41 allalaadimist
8
docx

Mära poegimise ja vastsündinud varsa probleemid

Järvamaa kutsehariduskeskus Referaat Mära poegimise ja vastsündinud varsa probleemid Särevere 2012 Sisukord · Sissejuhatus.......................................................3 1. Vastsündinud varsa probleemid........................4 Organsüsteemide kohanemised väliskeskkonnas..........4 Termoregulatsioon................................................................4 Südame-ja hingamiselundite töö...........................................4 Liikumiselundkond...............................................................5 Seedeelundkond....................................................................6 Närvisüsteemi töö.................................................................6 Neerude töö...

Loomakasvatus - Kutsekool
21 allalaadimist
92
pdf

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020

Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe...

Loomakasvatus -
19 allalaadimist
6
docx

Karjandustehnika (loomade arv)

a seisuga oli Eestis 261 700 veist, sealhulgas 97 100 piimalehma Kõige suurema eluskaaluga pull Eestis - 1350 kg Kõige suurema eluskaaluga lehm Eestis - 882 kg Söögi päevaseks koguseks 25...30 kg (noorveistele sõltuvalt vanusest 5...20 kg. ) Lehm võib süüa päevas silo kuivainet 7...12 kg PIIMATOODANG Keskmine piimatoodang lehma kohta aastas 8000 kg Kõige suurema laktatsioonitoodanguga lehm 15149 kg suurim päevatoodang 64,7 kg piima Kõige suurema piimarasva toodanguga lehm 623 kg Kõige suurema eluea piimatoodanguga lehm 106332 kg Kõige kõrgema piimatoodanguga talulehm 8787 kg SIGA 2013. a oli Eestis 360 000 siga Korraga toob üks emis ilmale 10 - 12 põrsast. tapetakse juba 70-80 kg kaalu juures (4-5 kuu vanused), et saada kvaliteetsemat liha Ühe sea 100 kg kasvatamiseks kulub 300-400 s.-ü Eesti kõige suurem sigala on Viljandimaal Vi...

Loomakasvatus - Eesti Maaülikool
10 allalaadimist
20
docx

LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE MAAILMAS

LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE MAAILMAS Linnuliha kogutoodang maailmas on viimasel kümnendil kasvanud ligikaudu 2 miljonit tonni aastas 1997. a tarbiti maailmas 58 miljonit tonni linnuliha (28% liha kogutoodangust) Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast) Juba 1996. a tarbiti linnuliha rohkem kui veiseliha, 2010. a prognoositakse, et linnuliha tarbimine on suurem sealiha omast Kanamunade kogutoodang: 1998. a – 52 miljonit tonni 2002. a – 55 miljonit tonni 2004. a – 58 miljonit tonni 2005. a – 59 miljonit tonni Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni (Hiinas 26 milj t) Euroopas 10 milj tonni L-Ameerikas 3 milj tonni P-Ameerikas 8 milj tonni (USA-s 5 milj t) Aafrikas 2 milj t Kanamunade tootmise olulist suurenemist Euroopa Liidus kuni 2012. a ei prognoosita Linnukasvatussaaduste tootmine 2001–2010 Näitajad...

Loomakasvatus -
13 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun