paiksemate kalade vahel.Lisaks rannikumerele tuleb Eestis kalapüüki rahvusvaheliselt reguleerida Peipsi järvel. Selleks töötab alates 1994. aastast Eesti Vene kalapüügi komisjon, mis koguneb kaks korda aastas, leppides kokku püügikvoodid ja teised kalakaitse meetmed. Püüki piiratakse, et vältida kalavarude vähenemist.Tööhõivega seotud andmeid koguvad Eesti Statistikaamet ja Tööturuamet. Kalandussektoris on täpse tööhõive mõõtmine raske, põhjuseks on see, et paljud kalurid töötavad osalise tööajaga ning nende peamine tegevusala (sissetuleku allikas) ei ole kalandus. See kehtib eriti väiksemahulise kalapüügi suhtes, mis Eesti puhul iseloomustab suuremat osa Läänemere rannapüüki ja sisevete kalapüüki. Eesti kalatöötlusele on iseloomulik, et järjest olulisemaks muutuvad suuremad, horisontaalselt ja vertikaalselt integreeritud ettevõtted, milles kogu tootmistegevus
= 1 taani kroon) Ajalugu Saarestiku asustasid u. 8. saj, Iiri- ja Sotimaalt lähtunud keldi mungad, 9. saj. lisandusid neile normannid. 1035-1380 olid Fääri saared Norra valduses, seejärel läksid koos Norraga Taanile. 1948 sai saarestik sisemise omavalitsuse. 5 Majandus Neljandik Fääri saarte tööjõust on hõlmatud kalandussektoris, mis annab üle neljandiku SKP-st ning peaaegu 100% ekspordist. Teised majandus- ja tööstusharud on suures osas orienteeritud kalandussektori varustamisele ja teenindamisele. Seetõttu on Fääri saarte majandus otseselt sõltuvuses olukorrast rahvusvahelisel kalaturul ja seeläbi kergesti haavatav. Lisaks kalapüügile on Fääridel lubatud tegeleda ka vaalapüügiga. Uueks arenevaks majandusharuks on kalakasvatus. Kuni 19. sajandi keskpaigani oli põllumajandus Fääri saartel
Kalandusega seotud piirkonnad Eestis võib jagada kaheks: mereäärsed ja siseveekogude äärsed piirkonnad. Mereäärsed kalandusega seotud piirkonnad võib jaotada tinglikult kolmeks: Väinamere piirkond (k.a. Saaremaa ja Hiiumaa lääneosa), Liivi lahe piirkond ja Soome lahe piirkond. Siseveekogude äärsed kalandusega seotud piirkonnad on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve piirkond ja Võrtsjärve piirkond. Neis piirkondades on kalandussektoris hõivatute osakaal valdade rahvastikust suurim. Kõiki neid piirkondi iseloomustab madal asustustihedus ja vähenev kalapüük. Kalanduse põhiprobleemid Eestis: · Erastamise käigus läks enamus kalasadamaid eravaldusesse. Madala finantseerimisvõime tõttu on jäänud tegemata olulised investeeringud kalanduse infrastruktuuri, mistõttu ei vasta väga paljudes sadamates kala lossimise infrastruktuur
Liidu keskmisest paari protsendi võrra kõrgem, ulatudes 2010. aastal 52%-ni. Eesti keskmine brutopalk 2011. aastal oli 839 eurot. Kõige paremini tasustatavad ametikohad paiknevad Eestis Harju- ja Tartumaal, kus töötajad teenivad keskmiselt vastavalt 948 ja 807 eurot kuus. Kõige madalamad keskmised sissetulekud on Eestis Viljandimaal ja Järvamaal. Enim inimesi on hõivatud töötleva tööstuse, hulgi- ja jaekaubanduse ja hariduse sektoris. Kalandussektoris, mis kuulub statistikas samasse tegevusalade gruppi metsamajanduse ja põllumajandusega, on 2011. aasta andmetel hõivatud 26 900 inimest. Keskmine brutopalk selles sektoriosas 698 eurot kuus. Sooline palgalõhe oli Eestis 2011. aasta andmetel 22,9%. Eesti väiksuse tõttu on olulisimaks demograafiliseks mõjuriks tööjõuturul tööealise elanikkonna vähenemine vananemise, madala sündivuse ja väljarände tõttu,
negatiivne (-137,5 miljonit eurot), moodustab kalatoodete eksport umbes 10% toiduainete 19 http://vabaeuroopa.org/Article.aspx?ID=22096A43-72F5-48B8-BB08-74853FC7BFB7&m=11&y=2000 20 Eesti Päevaleht. http://www.epl.ee/artikkel/322242 21 Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 2003, lk 105. 22 Maaleht. http://paber.maaleht.ee/print.php?page=20081&grupp=maamajandus&artikkel=83 8 koguekspordist. Kalandussektoris on hõivatud ligikaudu 30 000 inimest, neist pooled töötlevas tööstuses. 2001. aastal ulatus Poola kalalaevastiku kogupüük 225 000 tonnini. Poola püüab suurema osa kalast Läänemerel. Poola vetel kalastab umbes 400 väikelaeva (1550 m) ja 860 paati (väiksemad kui 15 m). 2001. aastal ulatus püük Läänemerel 156 500 tonnini (peamiselt kilu, heeringas ja tursk). Süvamere kalalaevastik, mis kunagi tegutses sellistel kaugetel vetel, nagu
annaabi.ee 
