haldamine. Järgmises slaidis saate teada, kuidas nad seda siis haldavad. · Norra on kalanduse osas väga arenenud. Väga kõrge kvaliteet. · Enamik Norra kalapüügist toimub Norra majandustsoonis (Exclusive Economic Zone), mis on neil väga suur - 819 620 km2 ümber ranniku. · Kogu kalapüügitsoon on neil 1,878,953 km2. · Põhiliselt püütakse järgmisi kalaliike: Hiidhuulkala, tursk, soomuslest, euroopa süsikas ehk pollak, heeringas, kilttursk, makrell, krevett jne. · Tänapäeval moodustab lõhe 85% kogu Norra kalakasvatuse müügimahust. Sest Viimase 20 aasta jooksul on arenenud kalade, eelkõige lõhe ja forelli, kasvatus akvakultuuris (kalade ja teiste mereandide kasvatamine nii mere kui magevees).Teine tähtis kalaliik on vikerforell · Kalapüügi maht Norra vetes on ajaloo jooksul varieerunud, peamiselt ülepüügi ja looduslike kalavarude kõikumise tõttu. Pärast madalseisu 1990
KALA Kaladega seotud ohud Botulism seda soodustab vaakumpakendamine. Hävib autoklaavis 120C juures. Saasteained raskemetallid elavhõbe, arseen, dioksiinid. Mida vanem suurem ja rasvasem on kala, seda suurem on oht, et on saasteainete oht Parasiidid laiuss. Hävib kui kala külmutada vähemalt 24 tundi või kala küpsetatakse (65C) Allergeen kalalõhn Kalade toiteväärtus Kõrge toiteväärtusega, sisaldavad asendamatuid aminohappeid Kergesti omastatav Madala kalorsusega sobib dieettoiduks 100g/ 100-130Kcal Lõheroosa karotenoidid antioksüdant Kalade toitainetesisaldus Vett 50-85% Valku 9-27% (enamus täisväärtuslik asendamatud a.h.) Rasva oomega-3 rasvhapped (0,3-35%), oluline närvisüsteemine, vereringeks, ajule Vitamiinid A,D,B-rühma, E, K Mineraalid 3% - J,P,Ca,K, Fe Süsivesikud 0,5-1% Kalade liigitus Suguko...
Seas around Ireland Ly Ridala 2011 Vocabulary v Shipping goods - kaubavedu v Separates -eraldab v Channel -kanal v Equator ekvaator v Radioactively contaminated radioaktiivsust sisaldav v Economic importance majanduslik tähtsus v Wind power- tuuleenergia v Main way peamine tee v Divides- jagab Vocabulary v Seal- hüljes v Area- ala v Channel- kanal v Connected- ühendatud v Cod- tursk v Haddock-kilttursk v Hake- heik v Herring- heeringas v Mackerel- makrell Basic Information Seas around Ireland are: v The Irish Sea v The Atlantic Ocean v The Celtic Sea The Irish Sea v Separates the islands of Ireland and Great Britain v St George's Channel and the North Channel v Whales and dolphins v Radioactively contaminated sea ...
Mullad 1) 60% territooriumist katab vulkaaniline murdmaterjal. 2) Rannikualadel on väheviljakad mullad. Taimkate Island asub tundravööndis ja seega on valdav tundra taimestik- samblad ja samblikud. 2) Liustikud ja sisemaa laavaväljad on taimkatteta. 3) Niiskemas ja soojemas edelaosas leidub madalatega metsasalusid. Loodusvarad Kala- Island on kalasaagilt ühe inimese kohta maailmas esimesel kohal. (tursk, kilttursk, (p/b)altus, muiva, meriahven, lõhe, forell) 2) Mereimetajad- Hülged ja kääbusvaalad. 3) Koorikloomad- krevetid, krabid 4) hüdroenergia. 5) Geotermaalenergia- maa sisesoojus. Rahvastik Rahvastiku keskmine tihedus on 3 in/km² 2) 2/3 rahvastikust elab pealinnas ja selle ümbruses. Riigi siseala 80% territooriumist on asustamata. 3) Linnarahvastiku osatähtsus on väga kõrge. Üle 90%.
Head aega kveja Palun - vinsamlegast Aitäh - akka ér 4. TAVAD, KOMBED 1.1 Rahvustoidud Hákarl mädandatud haikala Blómör verivorst, mis on valmistatud nagu maksavorst, aga ilma maksata ja lisades verd Hrútspungur jäärade munanditest pressitud plokid tarretises. Kergelt hapuka maitsega. Lundabaggi lambarasv Svinasulta lambapeasült, mida on kahes variandis hapendatud ja värske Harfiskur tuules kuivatatud tursk või kilttursk. Süüakse Islandil aasta ringi ning on saadaval peaaegu igal pool. Islandlased kuivatavad kala tuules ja enamasti külma ilmaga, sest siis ei tule kärbseid peale. Kuivab kivikõvaks, vanade kommete kohaselt pekstakse spetsiaalse kalakivi peal uuesti pehmeks. Hangikjot sõnnikuga suitsutatud lambakints. Suitsutatakse umbes viis päeva ja siis keedetakse. Lifrarpylsa maksavorst rupskitest, maksast ja rukkijahust. Keedetakse, süüakse hapendatult.
Läänemeres on palju kalu. Osad nendest on paiksed kuid on ka siirdekalad. Merekalad: Räim, kilu, tursk, lest, merilest, soomuslest, kammeljas, emakala, tobiad, meripühvel, merihärg, nolgus, must mudil, kollakas pisimudil, väiksesilmaline mudilakene, väike mudilakene,merivarblane, merinõel, madunõel, võikala, liiperkala, raudkiisk, tuulehaug, neljapoisene meriluts, isandi limuski, makrell, merikukk ja kivinolgus. Merekalad eksikülalised: Kilttursk, merlang, siil-lest, mõõkkala, harilik merehunt, süsikas, ansoovis, heeringhai, merilohe, hobumakrell, õhukesehuuleline kefaal ja pollak. Siirdekald ja poolsiirdekalad: Angerjas, lõhe, iherus, meritint, vimb, merisiig, ogalik, jõesilm, merisutt, noakala, tuur, vinträim ja aloosa. Mageveekalad: Koha, ahven, kiisk, särg, latikas, nurg, haug, viidikas ja säinas. 13. LÄÄNEMERE LINNUSTIK Meri ja mererannik on elupaigaks suurele arvule linnuliikidele. Merepildis on linnud
-Läänemere lõunaosas elav lest koeb avamerel, põhjaosa lest koeb madalas vees -sööb merikarpe ja väikesi kalu Veel kalu: tuulehaug, makrell, merinõel, emakala, väike tobias e. nigli, meripühvel, merivarblane, merihärg, suur tobias, mudilased (must mudil, väike mudilakene), madunõel, võikala, liiperkala, rand- kiisk, tuulehaug, merikukk, kivinolgus. Merekalad- eksikülalised -satuvad Läänemerre üksikute isenditena. Sagedasemad: kilttursk, merlang, siil-lest, mõõkkala, harilik meri-hunt ja anšoovis. On leitud veel ogahaid ja heeringaid, süsikat, merilõhet, hobu-makrelli, õhukesehuulelist ketaali. Kõige haruldasem külaline on meriangerjas ja pollak. Eksikülalised Läänemeres koduneda ei suuda, sest nad vajavad sigimiseks tunduvalt suuremat soolsust. Seega kaovad eksikülalised peagi. Siirdekalad -osa oma elust saadavad mööda meres, osa siseveekogudes -meriforell, angerjas, lõhi LÄÄNEMERE LINNUD JA IMETAJAD
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .....................................................................
ekstraktiivaineid. On põhiliselt mageveekalad. Sugukonda kuuluvad jõeahven, koha ja kiisk. Tursklaste sugukonna tunnuseks on piklik keha, üks kuni kolm seljauime, mis katavad kogu seljaosa ning suur pea. Nahk on pehme, liha lahja ja erilise maitsega. Luud on suured ja kergesti eraldatavad, mis kergendab kasutamist. Maks on rikas A- ja D- vitamiinide poolest. Tursklased on põhiliselt ookeanikalad. Nende hulka kuuluvad atlandi tursk, balti tursk, kilttursk, süsikas (saida), navaaga, meriluts, mintai, putassuu, luts (mageveekala). Tursalistele lähedased on hõbeheik ja merlusa. Lestlaste tunnuseks on ovaalne ja lame keha. Seljauim on pikk. Keha ülemine, silmadega pool on tume, alumine on heleda värvusega. Liha on õrn, maitsev, keskmise rasvasusega, kuid valgusisaldus on mõnevõrra keskmisest väiksem. Lestalised on lest ja hiidlest (paltus). Hauglasi iseloomustab pikk keha ja suur pea. Seljauim asub sabauime lähedal. Liha
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
