Hidatsa-indiaanlastel on pühimaks jahiks paradoksaalne kotkajaht. Selleks, et inimene saaks olla lõks (püüda kotkas paljaste kätega kinni ja kägistada), peab ta sisse võtma lõksujäänud looma positsiooni (varjama end augus). Ta on korraga nii jahimees kui saak. (Seda olevat õpitud riukalikult kaljukassilt, keda millegipärast nimetati karuks, kes ei jää lõksu ja varastab neist saake .) Selleks, et saada kätte kõrgeim, tuleb olla madalaim. Jahimees ja kotkas on suurimas võimalikus kauguses teineteisest, sellepärast on kotkajahirituaalid väga erilised. Sööda hankimiseks on vajalik lähijaht (verine), teise jahi eeldusena (kotkas tapetakse ilma verd valamata). Kaks vastandlikku jahiliiki on järsku tihedalt ühenduses. Muide, see on ainus jahivorm, millega seoses naiste mensest peetakse positiivseks....
Kliimamuutuste tõttu on jõgedel ja järvedel õhem jääkate, jää teke algab hiljem ja jää-lagunemine varem. Jäätumise periood on lüheneud ligi ühe kuu võrra. Mitmetel parasvöötme jõgedel ei teki üldse jääkatet. Mõju põllumajandusele · Kasvav õhutemperatuur põhjustab muutusi globaalsetes tuultes, sademetereziimis, saagid vähenevad troopikas ja lähistroopikas. · Kasvuperioodi pikenemine Põhja- Kanadas ja Euroopas võib saake suurendada. · Kasvav kuivus suvekuudel võib vähendada koristatavat saaki 10- 30% ning võimalik on ka põudade ning pikkade kuivaperioodide sagenemine (kannatavad näiteks USA teraviljapõllud). · Põllumajandust mõjutavad ka lõunapoolsete kahjurite levik suurematele laiuskraadidele st suureneb vajadus kasutada tõrjevahendeid. · Vihmasadude sagenemine teistes piirkondades põhjustab endisest enam üleujutusi ja põllukultuuride hävimist....
tulemusena (42%) freoonid eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Globaalse õhutemperatuuri kasvu tagajärjed: Mõju põllumajandusele: põudade (väheneb saagikus), samas, kasvuperioodi pikenemine Põhja- Kanadas ja Euroopas võib saake aga suurendada. Vihmasadude sagenemine teistes piirkondades põhjustab endisest enam üleujutusi ja põllukultuuride hävimist. Lõunapoolsete kahjurite levik suurematele laiuskraadidele. Joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI sajandil veelgi suuremaks probleemiks. Mõju inimeste tervisele. Soojemas kliimas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod, puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi...
(21%); NO2 eraldub ka biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena (42%) freoonid eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Globaalse õhutemperatuuri kasvu tagajärjed: Mõju põllumajandusele: põudade (väheneb saagikus), samas, kasvuperioodi pikenemine Põhja- Kanadas ja Euroopas võib saake aga suurendada. Vihmasadude sagenemine teistes piirkondades põhjustab endisest enam üleujutusi ja põllukultuuride hävimist. Lõunapoolsete kahjurite levik suurematele laiuskraadidele. Joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI sajandil veelgi suuremaks probleemiks. Mõju inimeste tervisele. Soojemas kliimas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod, puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. Põuast tingitud puhta joogivee nappus suurendab...
Siis aga selgus selle kemikaali ohtlikkus ja mürgisus inimesele ja loomadele ning DDT on nüüd lõpuks kasutamiskeelu alla pandud. Möödunud sajandi lõpukümnendil muutus moekaubaks teflon, sest sellega kaetud pannil saab praadida rasvaineta. Nüüd on selgunud selle plasti ohud ja mürgisus. Keemilised ained muudavad meie elu mugavamaks, kuid samaaegselt võivad saastada ja reostada elukeskkonda. Väetised suurendavad saake ja parandavad toiduainete kvaliteeti, üleväetamisel aga saastavad elukeskkonda, võivad kuhjuda toiduainetesse ja joogivette ning halvendada nende omadusi. Iga keskkonnateguri suhtes on organismil taluvuspiirid, mille ületamine viib organismi hukkumiseni. Taluvuspiiride vahemik moodustab organismi ökoloogilise nisi (ökoloogilise amplituudi). Erinevail organismidel on erinevate keskkonnategurite suhtes erinev taluvus, mida nimetatakse kohastumuseks...
Vesi, mis tilgub või murrab endaga suure kiirusega kaasa tillukesi pinnaseosakesi, mis toimivad nagu liivapaber ja voolavad oma teele jäävatest kaljudest välja kummalisi ebamaiseid kujusid. Erosioon ja murenemine suudavad muudki peale planeedi välisilme kujundamise. Tänu neile jõududele tekib viljakas lössipinnas, mis võimaldab rikkalikke saake . Sellest vaatenurgast võttes toetavad need kaks jõudu elu püsimist Maal. Koopad uuristab vesi. Kui vesi ühineb õhus või pinnases leiduva süsinikdioksiidiga ning moodustab süsihappe, võib ta lahustada kuni 0,25 cm kihi pehmet lubjakivi aastas. Nõnda, selle keemilise erosiooni käigus tekivadki maasisesed õõnsused. Vulkaanid Vulkaani "limonaadipudeli" põhi asub kümnete kuni sadade kilomeetrite sügavuses, kus...
Kuivadel kinkudel kasvab mägiritsik(trifolium montanum). Liivastel kinkudel on kassi-ristikheina(Trifolium arvense). Niisketel niitudel võime kohata pruun ristikut ehks põldhumalat(Trifolium spadiceum), mererannal randristikut(Trifolium fragiferum). Eestis on söödatamiedena suure tähtsusega põldristik, rootsi ja valge ristik. Ristikeinad annavad valgurikast sööta ja koguvad mügarbakterite kaudu õhust lämmasikku, aidates seega tõsta järgnevate taimede saake .põldristik on väga vana kultuurtaim. Euroopas levis ta kultuur 18. sajandi teisel poolel, Eestis aga 19. sajandi esimesel poolel. Kõrsviljakasvatusega kolmevälja-süsteemi asemele tekkis ristikheina abil otstarbekohasem viljadevaheldus. Väärtusliku talisööda anniga soodustas ristikhein karjakasvatust ja seega sõnniku tootmist põldude väetuseks. 1934. aastal oli Eestis põldheina all, kus ristikheinal tähtam osa, 21% põllupinnast...
Selliste muldade lupjamisel mõjuvad mitmed lubiväetised magneesiumväetistena. Magneesiumväetiste efektiivsus sõltub Ca ja Mg omavahelisest suhtest mullas, kuna nad on antaganistlikud elemendid. St. ühe elemendi suhteline üleküllus taksitab teise elemendi omastamist taimede poolt. Ca ja Mg laia suhte korral mullas suurendavad magneesiumväetised saake isegi Mg-rikastel muldadel. Samal ajal muldadel, kus Ca ja Mg suhe on kitsas (<10), ei ole isegi Mg-vaestel muldadel mõtet kasutada magneesiumväetisi ilma mulla eelneva lupjamiseta. Ideaalseks peetakse Ca:Mg 10...20:1. VÄÄVELVÄETISED Väävelväetisi on harva vaja mulda juurde anda, kuna väävlitarve on kaetud juba teistes väetistes (lihtsuperfosfaat, klinkritolm, paljud kompleksväetised) sisalduva väävliga. Palju väävlit satub mulda ka sademetega Eesti keskmisena 16 kg/ha....
on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllukultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkkonnareostuse olulist suurenemist. · Väetamises ei tohi näha vaid saakide suurendamise eesmärki, vaid tuleb tunnetada ka ühekülgse üleväetamise kahjulikku mõju sagi kvaliteedilse, mullale ja keskkonnale. · Suuremaid saake tuleb taodelda mitte üksnes väetise koguste suurendamise kaudu vaid eeskätt nende effektiivsuse kasvatamise teel. · Org. väetiste hulka ei tohi sattuda vett ja kõrvalisi lisandeid. · Iga põllumaa hetkar peaks aasta keskmisena saama 10 tonni kvaliteetset org. väetist. · Reg. mulla lupjamine, kvaliteetne harimine ja väiksem põllu tallamine. · Kui on loodud kõik vajalikud eeltingimused, siis tuleks laiendada paindlikku...
oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topogra...
1. 2-aastased punane ristik 2. lühiealised 4. aastast hakkavd välja surema ja saak langeb. 3. keskmise elueaga. 5-7 aastat. Nende taimede max saagid saatakse 2-3 eluaastal. Alates 5 aastast hakkavad võrsed välja surema ja saak langeb. 4. pikkaealised elukestvusega üle 8 aasta. Need on aeglase algharenemisega liigid mis annavad suuri saake alates 3. eluaastast. Nt aasnurmikas ja ohtetu luste. Arengu kiiruse järgi jaot ka leja rühma. 1. erivarajased seemned valmivad varakevadel juba. Murunurmikas 2. Varavalmivad mis õitsevad kevade algul ja seemned valmivad suve algul. Nt aas-rebasesaba. 3. Keskvalmivad taimed seemned valmivad suve keskel juulikuus. Päideroog 4. Hiljavalmivad aeglase arenguga liigid mis õitsevad suve keskel ja seemned...
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni...
Ø NO2 eraldub ka biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena (42%) · freoonid Ø eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), Ø külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, Ø tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Globaalse õhutemperatuuri kasvu tagajärjed: Mõju põllumajandusele: põudade (väheneb saagikus), samas, kasvuperioodi pikenemine Põhja- Kanadas ja Euroopas võib saake aga suurendada. Vihmasadude sagenemine teistes piirkondades põhjustab endisest enam üleujutusi ja põllukultuuride hävimist. Lõunapoolsete kahjurite levik suurematele laiuskraadidele. Joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI sajandil veelgi suuremaks probleemiks. Mõju inimeste tervisele. Soojemas kliimas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod, puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. Põuast tingitud puhta joogivee nappus...
a) Gleistunud paepealsed mullad Khg b) Gleistunud rähksed mullad Kg II Tüüp Leostunud mullad K0 viljakaimad mullad. Kihisemine sügavamal, kui 30cm. 1) Leostunud mullad K0 on kujunenud välja savistumise tulemusena. Annavad stabiilseid ja maksimaalseid saake Eesti oludes. 2) Leetjad mullad KI on kujunenud lessiveerumise tulemusena. Lõuna Eestis, vajavad lupjamist 3) Gleistuud leostunud mullad K0g a) Gleistunud leostunud mullad K0g b) Gleistunud leetjad mullad KIg III Tüüp Leetunud mullad Lk on kujunenud välja karbonaadi vaesel lähtekivimil. Põhitunnus kihisemine puudub, on happelised mullad (vajavad lupjamist) 14...
MULLAHARIMINE MULLAHARIMISE PÕHISUUNAD Mullaharimise senisest ulatuslikum diferentseerimine vastavalt konkreetsetele tingimustele - kasvatatavale kultuuride umbrohtumusele, reljeefile, põldude kultuuristatusele, ilmastikutingimustele jne. Mullaharimise minimeerimine, mille eesmärgiks on harimise intensiivsuse piiramise teel vähendada muldade liigset tallamist (tihendamist), struktuuri lõhkumist ja huumuse lagundamist ning alandada harimiskulusid. Eriti oluline on see suhteliselt harimisõrnadel, erosiooniohtlikel ja kerge lõimisega huumusvaestel muldadel Künnikihi süvendamine (!) mitmesuguste sügav-harimisvõtetega. Künnialuse kihi mullafüüsikaliste jt. mulla omaduste parandamine Mullaviljakuse kvaliteedi parandamine Tööviljakuse tõstmine (kompleksagregaatide rakendamine, jne) Mullaharimissüsteem Mullaharimissüsteem on maaviljelussüsteemi olulisi kompone...
MULDKESKKOND Muld kui oleluskeskkond Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ning mida kujundavad ümber organismide jäänuste muundumise saadused. Kivimitel, mis moodustavad maakoore, algas mulla kujunemine siis, kui maismaal hakkas arenema elu ning toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. Praeguses biosfääris on muld olulisemaid komponente, sest mulla areng on seotud elu (eriti taimede) arengu ja täiustamisega. Mida suurem on mulla viljakus (võime varustada rohelisi taimi vee ja mineraaltoitainetega ning taimejuuri hapnikuga), seda suurem on taimkatte produktiivsus ja tagasiside mullale. Seetõttu on muld ka tootmisvahend põllu-ja metsamajandusele; muld ei vanane eha kulu, kuid vajab hooldust. Rohelistele taimedele on muld kinnituspinnaks (substraadiks) ja osaliseks oleluskeskkonnaks (meediumiks), kus toimub...
NO eraldub ka biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena (42%) 2 · freoonid eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), k ülmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Globaalse õhutemperatuuri kasvu tagajärjed: Mõju põllumajandusele: põudade (väheneb saagikus), samas, kasvuperioodi pikenemine Põhja Kanadas ja Euroopas võib saake aga suurendada. Vihmasadude sagenemine teistes piirkondades põhjustab endisest enam üleujutusi ja põllukultuuride hävimist. Lõunapoolsete kahjurite levik suurematele laiuskraadidele. Joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI sajandil veelgi suuremaks probleemiks. Mõju inimeste tervisele. Soojemas kliimas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod, puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi...
80 g), lameümmargune, 3/4 kaetud triibulise punaga. Viljaliha tihe, kollakasvalge, väga hea maitsega. Sobivad ka mahlaks ning kuivatamiseks, aga mitte kompotiks. Puu tugevakasvuline, hakkab hilja kandma, kannab pea-aegu igal aastal. Saagikus kuni 300 kg puult. Eelistab kasvada heal mullal, aga kasvab rahuldavalt isegi raskel ja liialt märjal mullal. Liivasel pinnasel ei taha edeneda. Võib nakatuda kärntõppe, mistõttu viljad varisevad enne valmimist. Paremaid saake on saadud Kesk-Eestis. On palju kasulike retsepte õunast nii toitude kui ka ravimite valmistamiseks. Isesteriilne, tolmu annavad "Tartu roosõun", "Antoonovka", "Liivi sibulõun". Puud tuleb nii harvendada kui ka kärpida (nagu "Suisleppa"), kuna on jõulise kasvuga. 3.2 Õuna tiitrimisest: Riivisin jällegi õuna alusele, kaalusin riivitud massist 10 grammi klaasi ning lisasin kuuma vett ja jätsin seisma 15 minutiks. Seejärel kallasin saadud ainest 10ml...
Erosioon ja murenemine üheskoos loovad Maa põnevaid pinnavorme, näiteks koopaid, kanjoneid ning sadu meetreid kõrgeid kaljusambaid. Vesi, mis tilgub või murrab endaga suure kiirusega kaasa tillukesi pinnaseosakesi, mis toimivad nagu liivapaber ja voolavad oma teele jäävatest kaljudest välja kummalisi ebamaiseid kujusid. Erosioon ja murenemine suudavad muudki peale planeedi välisilme kujundamise. Tänu neile jõududele tekib viljakas lössipinnas, mis võimaldab rikkalikke saake . Sellest vaatenurgast võttes toetavad need kaks jõudu elu püsimist Maal. Koopad uuristab vesi. Kui vesi ühineb õhus või pinnases 4 leiduva süsinikdioksiidiga ning moodustab süsihappe, võib ta lahustada kuni 0,25 cm kihi pehmet lubjakivi aastas. Nõnda, selle keemilise erosiooni käigus tekivadki maasisesed õõnsused. Kivimid... Kivimid on mineraalide ja muu tahke aine kogumid....
Saaremaal tegutsevaid kalakasvandusi (Aquamyk, Pähkla, Pihtla jt) ühendab Eesti Vesiviljeluse Tulundusühistu. Meresumpades kasvatamine on Eestis praegu madalseisus; samal ajal tuleb teada, et Soome ja Norra forellitoodang, mis on Eestiga võrreldes hiigelsuur, tuleb valdavalt sumpadest. Vikerforelli on paljudes maades, sh Eestis, sageli lastud looduslikesse vetesse, lootes suurendada harrastuskalastajate saake . Isetaastuvaid asurkondi pole peaaegu kunagi moodustunud ja tagasisaagid on olnud väikesed. Eestis on teateid kudepesadest või noorjärkude esinemisest olnud Esna, Kunda ja Pirita jõgedest. Meres sattus vikerforelli kõige rohkem Eesti kalurite püünistesse siis, kui forelli kasvatati meresumpades. Vanasti polnud sumbad kuigi töökindlad ja nendega juhtus alailma äpardusi, nii et kalad vabadusse pääsesid....