Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"sisevee" - 42 õppematerjali

sisevee - ja 7% raudteetrantsporti Linnastumine • Põhiline (u. 90%)Hollandi elanikkond elab idas(edelas). • Sinna on ka tekkinud linnastud • Randstad on linnastu Hollandis.

Õppeained

Siseveed -
thumbnail
36
doc

Meretranspordi infotehnoloogia

1. El.andmete positiivsed ja negatiivsed küljed. Head:  Vähenevad kulud dokumenditöötlusele.  Inventari efektiivsem kasutamine.  Personalikulude vähenemine.  Paraneb infovahetuse kiirus.  Parem klienditeenindamine.  Konkurentsieelise saamine/tugevdab võistluspositsiooni.  Sisemiste protsesside paranemine.  Parem varustusketi juhtimine.  Parem arveldamine. Vead:  Üldise arusaamise puudus, ebapiisav haridus.  Keerukas kasutamine.  EDI investeeringute otsese tulukuse keerukas kokkuarvutamine. (Sisaldab palju mõõdetamatut.)  Pole kehtestatud ühtset standardit.  Esialgsed kapitalimahutused on suured.  Edukaks EDI rakendamiseks nõuab kõige kõrgema juhtkonna seotust projektiga.  Nõuab suuri mahtusid enne, kui kasu süsteem kasu toob. Kahtlemata avaldab EDI rakendamine firma töös ka olulist mõju organisatsiooni kultuurile ja struktuurile. See on aga põhjus mis võib mõjuda nii positiivselt, kui ka negatiivselt, olenevalt selle...

Merendus → Merendus
11 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

EESTI JÕED

EESTI JÕED 10. klass Eesti jõed 7308 vooluveekogu kogupikkusega - 31 019 km 90% jõgedest on lühemad kui 10 km Pikimad jõed: Võhandu 162 km Pärnu 144 km Põltsamaa 135 km Loomastik Paljudele lindudele on jõed ja nende ümbrus pesitsus- ja toitumispaigaks; Poolveelise eluviisiga imetajaist: Kobras, mügri, ondatra ja vähearvukas saarmas Euroopa naaritsa (elas Eesti jõgedes veel hiljaaegu) on ameerika naarits ehk mink välja tõrjunud Sõõrsuid elutseb jõgedes 3 liiki ja kalu 47 liiki (50 taksonit). Sagedamad ja arvukamad on haug, trulling, lepamaim, särg, ahven, jõeforell, luts ja viidikas. Kalandusliku tüpoloogia järgi on Eestis enim forelli-, haugi-, särje-, ahvena- ja särje-haugijõgesid. Suurtaimestik 124 liiki soontaimi, 22 liiki samblaid ja 35 taksonit vetikaid. Õistaimedest kasvab enim kollast vesikuppu, harulist ja vegetatiivset jõgitakjat, konnaosja, järvekaislat, harilikku kuuskheina, pilliroogu ja...

Bioloogia → Geograafia-bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti Merendus

Eesti Merendus Merendus on riigi majanduskasvu üks aluseid. Läänemere maade transpordisüsteemis omab meretransport mahud on kasvanud väga kiiresti tänu transiitvedudele. Eestis on väga kõrgelt arenenud parvlaevaliiklus olulist tähtust maantee- , raudtee-, sisevee-, ja lennutranspordi kõrval. Meretranspordi. Juba praegu on Tallinnk üks Baltimaade suurim parvlaevliikluse ettevõte. Merelaevandus on laialt levinud tööharu , mis on populaarne igal pool maailmas. Laevandus on tõhus ja kiire. Aina suuremad ja suuremad laevad suudavad transportida suuri hulki kaupa. Meretransport on äärmiselt avatud ka rahvusvahelise konkurentsile. Kalandus on Eesti üks põhilisi tööharu. Kõige rohkem püütakse räime , kilu , lõhet , ahvenat , särge. Eestis püütud kala saadetakse kas teise riiki või töödeldakse fileeks. Kala on ka tähtis maanteetranspordile. On seatud ka teatud kvoodid Eesti kvoodid Läänemerel 2006: - 31 490 ...

Geograafia → Geograafia
46 allalaadimist
thumbnail
2
docx

NORMATIIVID

väljaselgitamine; 3) saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste lepingute alusel võrdlusuuringute läbiviimine; (vilsandi saare peal on ühuseire jam) 4) keskkonnaindikaatrotid seire parameetid 5) bioloogilise mitmekesikuse hetkeolukorra hindamine ja analüüsimine 6) tagasiside rakendatud meetmete efektiivsusest Seire tasandid Riikilik, kohaliku omavalitsuse ja ettevõte tasand(heitmed) Õhuseire,metsaseire,mulla, sisevee,põhjavee Keskkonnatasu on keskkonnakasutuse hind Jaguneb: loodusvara kasutusõiguse tas(kalapüügiõiguse,metsaraie) ja saastetasu(kui saasteained heidetakse keskknda) See on kohustuslik makse, laekub keskkonnainvesteerigutele ning maksab tootja Keskkonnamaks ­ maksab tarbija,mõjutab tarbijat vähem tarbima, keskkonnatasusid eestis alates 1991 aastast, Majandusinstrumendid keskkonnakaitses Veenmine ja surve, adminstratiivsed(kuuletumine või karistus), majanduslikud

Loodus → Jäätmekäitlus
3 allalaadimist
thumbnail
21
pptx

Hollandi majandus

keemia ja toiduainetööstuse seadmeid Põllumajandus Suur tootlikus Saadused moodustavad üle veerandi väljaveost Põllumajanduslik maa: 60% heina ja karjamaad 34% põllumaad 6% aedu ja lilleistandikke Põhiharuks loomakasvatus (piimakarjandus) Palju kasvatatakse puu ja köögivilja ning lilli 4% elanikest töötab põllumajanduses Veondus Läbivad tähtsad rahvusvahelised raudteed, maanteed ja veeteed Siseveondusest hõlmab 52% auto 41% sisevee 7% raudteetrantsporti Poole kogu eksporditavast kaubast moodustab transiitkaup Euroopa suurim sadam Rotterdam on jõukuse peamiseks alustalaks Koostöö teiste riikidega Hollandlased teevad koostööd üle maailma: kasvatavad roose Kenyas ehitavad kunstlikke saari Dubais müüvad sampooni India maapiirkondades nõustavad vee ja kanalisatsiooniprojekte New Orleansis ja Shanghais. Amsterdami lennujaam Euroopa neljas Maailma kolmas põllumajandustoodete eksportija

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kalapüügi alused

omama kõiki seadusega ettenähtud dokumente ja määruspäraseid kalapüügivahendeid. 9. Kalapüügiloa taotlemine Kalapüügiloa väljastab põllumajandusministeerium kalalaevale kalapüügilaevale. millel on kalalaevatunnistus. Kalapüügiluba saab taotleda äriregistrisse ettevõtja, kellel on seaduslikus valduses Eesti mere-, sisevee tunnistusega kalalaev. 10. Kalapüügikvoot ja selle Kuna Eesti on Euroopa Liidu liige siis jagatakse riiklikul tasemel eraldamine Eesti püügikvoote Brüsselis. Kvootide suuruse märamise aluseks on Vabariigile ning kalaliikide seisukord. Seoses kalaliikide arvukuse taastamisega kalapüügioranisatsioonile on viimase viie aasta jooksul kalapüügikvoodi mahud langenud pea poole võrra

Merendus → Kalapüük
14 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Island

1.Asend Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel. Island on saar, mis asub Atlandi ookeanis. Euraasia mandril, Euroopa mailmajaos.Islandi naaberriigid on Norra, šotimaa, Gröönimaa. Kaugus Eesti ja Islandi vahel on umbes 2000 km. 2.Rahvastik Inimesi elab Islandil 329 807. Island on väikeriik. Rahvaarv on Islandil kõik aeg üsna ühtlaselt tõusnud. Ja arvatakse, et rahva arvu tõusmine ei ole enam nii suur nagu olid varasemad aastad. Rahvastiku tihedus on 3,2 inimest/km². Rahvaarvu tiheduse poolest on Island naaberriikidest ainult Gröönimaast üle. Pea 60% islandlastest elab pealinna piirkonnas. Islandi sise-kõrgmaa on elamiskõlbmatu, mistõttu valdav enamik asulaid paikneb rannikul ja selle läheduses. 3. Energiamajandus Vulkaanilise aktiivsusega aladel Islandil kasut...

Geograafia → Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Teenindusmajandus

Teenindusmajandus Teenustesektori kiire kasvu maailmas on teinud võimalikuks side ja tehnoloogia kiire areng, vaba aeg, transpordiareng jne. Teenuste jagunemine Tootja- ehk äriteenused (osaline töötsükkel, ettevõte, firma,tootmisotstarbel) : kaupade vedu poodi; turu- uuring; raamatupidamine; kontoriruumide koristamine; kinnisvara konsultatsioon; tööjõu koolitamine; ETV uudistesaadete tegemine; laste õpetamine Isikuteenused (lõpptarbija) : maniküür; raamatupidamine; kinnisvara konsultatsioon; laste õpetamine; arstiabi Avalikeks teenusteks nim. Teenuseid, mida korraldatakse kogutud maksumaksija raha eest. Avalikud teenused, mille kulud kaetakse riigi eelarvest: haridus, arstiabi, televisioon, raadio, looduskaitsealad, politseiabi, piirivalve jne A.t, mille eest maksab kohalik omavalitsus: koolimajandamine, ühistransport, teedekorrastus, valgustus, haljastus, raamatute laenutus vms, sotsiaalabi Teenuste üleilmastumist soodustavad: üha suur...

Geograafia → Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Hollandi majandus

HOLLANDI MAJANDUS referaat SISSEJUHATUS Holland on riik Lääne- Euroopas Põhjamere ääres. Holland asub Reini ja Maasi alamjooksul ja omab Lääne- Friisi saari. Holland on pindalalt Eestist väiksem. Hollandi pindala on 36 900 km2 ja koos siseveekogudega 41 526 km2. Hollandi rahvaarv ületab aga suuresti Eesti rahva- arvu. Hollandis elab 2007. aasta seisuga 16 366 600 elanikku. Hollandi pealinn on Amsterdam ja Holland on jaotatud 11 provintsiks. Ametlikuks riigikeeleks on hollandi keel ja rahaühikuks on kulden. Erinevalt Eestist ei asu Hollandi valitsuse residents pealinnas. Residents asub suuruselt kolmandas linnas Haagis. Holland on väga kuulus oma sadamate ja mereteede poolest. Suuruselt teises linnas Rotterdamis on üks maailma suurimaid sadamaid. Holland on riigikorralt konstitutsiooniline monarhia ja riigipeaks on kuningas. Põhirahvuseks on hollandlased. Hollandlaste loomulik iive on keskmi...

Geograafia → Geograafia
43 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Saksamaa transpordivõrk

Saksamaa transpordivõrk Maanteetransport Joonis 1. Suurimad maanteed Saksamaal Joonis 2. Suurimad linnad Saksamaal Allikas: Wikipedia Allikas: Wikipedia Teedevõrgu tihedus ja teede kulgemise suund Tänu asukohale Kesk-Euroopas ning kõrgeltarenenud majandusele on teedevõrk hästi arenenud. Maanteed paiknevad tihedalt üle kogu riigi, teedevõrgu tihenemist on märgata suurlinnade läheduses. Kõrvutades jooniseid 1 ja 2, on näha, et joonisel 1 eristuvad selgesti suuremad linnad.. Tihedaim on teedevõrgustik riigi idaosas, kus asuvad lähestikku Essen, Dortmund, Köln jt suured linnad, teised suurimad väljajoonistunud linnad on Hamburg, Berliin jt. Eelised riigis Kuna Saksamaa näol on tegemist kõrgeltarenenud riigiga, on teed kaasaegsed, heas korras ning mugavad kasutada (lisateatetahvlite, teeviitadega jms). Asukoht Kesk-Euroopas motiveerib riiki panustama teede korrashoidu, et hoida transiidi pealt ning ta...

Geograafia → Geograafia
24 allalaadimist
thumbnail
62
pptx

HOLLAND

HOLLAND Andra Toom 11B Rakvere Gümnaasium Sisukord 1) Asukoht 2) Põllumajandus 3) Metsandus 4) Kalandus 5) Rahvastik 6) Majandus 7) Linnastumine 8) Energiamajandus 9) Kasutatud kirjandus Asukoht • Holland ehk Madalmaad on maa Lääne-Euroopas. • See piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga ning läänest Põhjamerega. • Peamiselt 51. ja 54. põhjalaiuse vahel. Põllumajandus • Põllumajandusega tegelemist mõjutavad oluliselt kliima, pinnamood, mullad jt loodusolud. • Holland on kõrge arengutasemega kapitalistlik tööstus- põllumajsnduslik-maa. • Põllumajanduslikust maast, mis hõlmab rohkem kui 65% kogu Hollandi pindalast, on 34% põllumaad, 60% heina- ja karjamaad ja 6% aedu ja lilleistandikke Kliima  Valitseb parassoe mereline kliima  Keskmine temperatuur jaanuaris on 2-3 oC ja juulis 18- 19 oC  Kõrgeim õhutemperatuur on olnu...

Geograafia → Geograafia
11 allalaadimist
thumbnail
4
docx

muinasaja kordamiseks leht 10 klass

EESTI AJALOO Eesti muinasaja periodiseerimine: Eesti ajaloo kõige pikemaks perioodiks on muinasaeg. Eesti muinasaega jagatakse väiksemateks alaperioodideks kõige tähtsamate töö- ja tarberiistade valmistamise materjali järgi. Muinasaja lõpuks ja keskaja alguseks Eestis loetakse eestlaste kaotust muistses vabadusvõitluses 1227. Muinasajale järgnevat ajajärku jaotatakse väiksemateks alaperioodideks ühiskondlike suhete arengu või Eesti ala valitsenud võõrvõimude järgi. Kiviaeg. Kiviaeg on Eesti ajaloo kõige pikem periood, mis hõlmab ajavahemikku alates esimeste inimeste tulekust Eesti alale pärast jääaja lõppu kuni esimeste pronksist esemete kasutusele võtmiseni. Kiviaega Eestis jagatakse omakorda kaheks suuremaks perioodiks: keskmine kiviaeg (e mesoliitikum) ning noorem kiviaeg (e neoliitikum). Jääaja tõttu puudub Eesti ajaloos vanema kiviaja (e paleoliitikumi) periood. Mõiste arheoloogiline kultuur - ühelaadsete leidudega muististe rühm, ...

Ajalugu → 10.klassi ajalugu
0 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Iraak

taastunud 60% eel võimsusele. ÜRO nafta toidu vastu programm on lubatud piiratud nafta müügist 1999 ja 2000, hoolimata majanduslikust sanktsioonidest. Transport Takistavad teatud kohtades olev mäestikud, aga samas madalikud mis on lauged. Põhiline transport toimub mööda sõiduteid ja see tähendab, et ülekaalus on autotransport. Iraagis on sõiduteed kokku 45 550 km. Tihedamini on teedega asustatud linnade piirkonnad. Samuti on ka raudteed just asustatud tihedamini linnade vahel. Sisevee transport toimub Iraagis olevate suurematel jõgedel, mis on laevatavad. Meretransport on riigis aga väga tähtis, kuna riigis olev nafta enamjaolt eksporditakse välja ja see kõik toimub suurte tankerite abil. Suuremad sadamad on näiteks Umm Qasr, mis asub Pärsia lahe ääres. Iraagis on ka umbes 113 lennujaama millest suurim asub Bagdadis. Et Eestist Iraaki jõuda on kõige mõtekam kasutada lennutransporti kuna see on kõige lihtsam ja kiirem. Turism

Geograafia → Geograafia
32 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Saksamaa

Kas esineb laevatatavaid siseveekogusid ja milline on nende tähtsus majanduse jaoks? Saksamaa tarbib ja reostab vett väga palju, kuid veepuhastus süsteemid on kõrgel tasemel, vett kasutatakse korduvalt. Jõgesid kasut. tööstuses ja vee transpordiks. Jõgede vahele on rajatud palju kanaleid. Saksamaal on 1. kohal autoveod, sest on olemas tihe ja kvaliteetne teede võrk. 2. kohal on raudtee transport, mis on natuke aegunud. 3. kohal on sisevee transport(suured laevatatavad teed ja palju kanaleid). Kolm suuremat veeteed on Reini veetee, Kesk- Saksa kanal ja Reini Doonau veetee. Mere transport on tagasi hoidlik, sest saksamaal on vähe laevu. · Millised suuremad jõed voolavad selles riigis? Kümme pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on: 1. Doonau (Donau; 2852 km) 2. Rein (Rhein; 1320 km) 3. Elbe (1165 km) 4. Odra (Oder; 866,12 km) 5

Geograafia → Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Logistika spikker

Laiendatud toote kontseptsioon väidab, et teevad koostööd, et anda tarbijale enam lisaväärtust (maksimeerida tarbija rahulolu ja klient ei osta mitte toodet ennast, vaid sellega kaasnevaid hüvesid. minimeerida kulud). ECR abil arendatakse tööstuse ja kaubanduse koostööd. JIT süsteem. Transpordiliigid: Maantee, raudtee, mere, sisevee, õhu ja toru. JIT kasutatakse tootmises , laovarude kontrollil ja jaotussüsteemis. Selles süsteemis viiakse Perfektne tellimus = Õigeaegsuse % x terviklikkuse % x vigadeta %. nõudlus ja pakkumine vastavusse sel teel, et soovitud kaubaartiklid saabuvad vajalikus

Majandus → Ettevõtlus
69 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Referaat hollandist

KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUM Sigrit Link HOLLAND Referaat Tallinn 2009 Sisukord 1.Riigi üldiseloomustus....................................................................................................................3 1.1 Riigi üldandmed ..........................................................................................3 2. Riigi arengutase............................................................................................................................4 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse...........................................................................5 4. Riigi rahvastiku üldiseloomustus..................................................................................................5 4.1 Riigi rahvaarv.................................................................................................................

Geograafia → Geograafia
61 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Ühiskonna areng ja globaliseerumine

ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE a) Agraar-, industriaal- ja infoühiskonnale iseloomulikud jooned: b) Riikide arenguastet isel. näitajad: Mida rohkem kaupu ja teenuseid riigis toodetakse, seda rikkam on riik. Arengutaseme järgi eristatakse rikkaid, keskmisest rikkamaid ja keskmisest vaesemaid ja vaeseid riike. Riikide arengutaseme hindamisel kasutatakse ÜRO inimarengu indeksit, mis koosneb SKT, hariduse ja keskmise eluea näitajatest. Riikide arengutaseme iseloomustamisel kasutatakse veel teisigi näitajaid: energia tarbimine ühe elaniku kohta, keskmine eluiga, sündimuse, suremuse ja imikusuremuse näitajat jt. Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI – inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 ...

Geograafia → Ühiskonnageograafia
37 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Islandi referaat

Hülgeid jahitakse spetsiaalselt ettenähtud jahihooaegadel. Väga väärtuslikuks peetakse hülge nahka. Maismaal on väga levinud loomaliigiks rebane ning ta tekitab lambakarjadele suurt kahju. 18.sajandil toodi saarele Norrast põhjapõtru, kelle järglased elavad seal tänini. 1930. aastatel tehti algust naaritsafarmindusega. Lahti pääsenud naaritsad levisid ka loodusesse. Naaritsad tekitavad looduses suurt kahju lindudele ja sisevee kaladele. 5.2.4 LINNUD Island on Euroopa tähtsaim vee-ja merelindude pesitsemisala. Nende põhilise loomastiku moodustavadki linnud. Merelinde ja nende mune on inimesed traditsiooniliselt toiduks tarvitatud. Kokku on loetud 300 erinevat linnu liiki, kellest 73 pesitsevad saarel regulaarselt. Levnud paiksed linnud on mere-, vee ja karklinnud. Röövlindudest on tuntuim Islandi jahikull. Varem müüdi teda Euroopa eri paikadesse, kuid nüüd on ta täielikult looduskaitse all

Geograafia → Geograafia
96 allalaadimist
thumbnail
11
pdf

Logistika eksam

1. Mis on logistika eesmärk? Logistika eesmärk on lähetada kaup või inimesed õigeks ajaks õigesse kohta, õige hinnaga, õiges koguses, õige kvaliteediga, õige informatsiooni alusel. 2. Mitu protsenti ajast ja kuludest kuulub EL liikmesriikides tootmisele, transpordile ja ladustamisele? Tootmine: 2% ajast, 8% kuludest. Transport: 5% ajast, 32% kuludest. Ladustamine: 93% ajast, 60% kuludest. 3. Millised olid militaarlogistika võtmesõnad antiikajal, I maailmasõjas, II maailmasõjas ning millised on need tänapäeval? Militaarlogistika võtmesõnad antiikajal: Toit (ühekülgne), aeglane transport (veoloomad, purjelaevad), loomasööt, telgid, primitiivne teedevõrk. Militaarlogistika võtmesõnad I maailmasõjas: Toit (leib, konservid), loomasööt, hobuveokid, raudteetransport, laevad, sõjatehnika (püssid, kuulipildujad, kahurid, padrunid, mürsud, miinid), telgid, kaevikud, blindaazid, arenev teedevõrk. Militaarlogistika võtmesõnad II maailmasõjas...

Logistika → Baaslogistika
218 allalaadimist
thumbnail
11
pdf

Logistika

1. Mis on logistika eesmärk? Logistika eesmärk on lähetada kaup või inimesed õigeks ajaks õigesse kohta, õige hinnaga, õiges koguses, õige kvaliteediga, õige informatsiooni alusel. 2. Mitu protsenti ajast ja kuludest kuulub EL liikmesriikides tootmisele, transpordile ja ladustamisele? Tootmine: 2% ajast, 8% kuludest. Transport: 5% ajast, 32% kuludest. Ladustamine: 93% ajast, 60% kuludest. 3. Millised olid militaarlogistika võtmesõnad antiikajal, I maailmasõjas, II maailmasõjas ning millised on need tänapäeval? Militaarlogistika võtmesõnad antiikajal: Toit (ühekülgne), aeglane transport (veoloomad, purjelaevad), loomasööt, telgid, primitiivne teedevõrk. Militaarlogistika võtmesõnad I maailmasõjas: Toit (leib, konservid), loomasööt, hobuveokid, raudteetransport, laevad, sõjatehnika (püssid, kuulipildujad, kahurid, padrunid, mürsud, miinid), telgid, kaevikud, blindaazid, arenev teedevõrk. Militaarlogistika võtmesõnad II maailmasõjas...

Logistika → Baaslogistika
51 allalaadimist
thumbnail
16
docx

TRANSPORT JA EKSPEDEERIMINE II KT

saatekiri) 4. Eriveod (vt loeng VII)   Näiteid kaupadest Eesti eksport-, import- ja transiitkaubad: - metallkonstruktsioonid - mahutid - generaatorid - moodulamajad - tuulikud - mitmesugused masinad, kraanad   Näiteid veoviisidest ja -vahenditest - maismaatransport (mitmiktelghaagis) - mere- ja siseveetransport (erilaev, pargas, sisevee liikurpraam) - raudteetransport (universaalne platvormvagun) - lennutransport (laiakereline kaubalennuk,   Eriveo hinnapakkumise menetlus Hinnapäring - Lähteandmed (laadimiskoht, mahalaadimiskoht, kauba andmed (kogus, pikkus x laius x kõrgus, kaal, joonis või foto), veo aeg, erisused (laadimis viis jne)) Hinnapakkumise ettevalmistus

Logistika → Transport ja ekspedeerimine
34 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Holland

1.üldandmed Asukoht: Lääne-Euroopa Pindala: 36 900 km2 (siseveekogudega 41 500 km2) Rahvaarv: 16 318 199 (juuli 2004) Pealinn: Amsterdam Pealinna elanike arv: 94 500 Keel: hollandi keel Rahaühik: euro Haldusjaotus: 11 provintsi Valitsuse asukoht: Haag Riigikord : Parlamentaarne monarhia Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam Rahvastiku tihedus: 378 in/km2 Merepiiri: 451 km Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 m Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia 2.geograafiline asend Lääne- Euroopa, piirneb Põhjamerega, Belgia ja Saksamaa vahel. 3.ülevaade looduslikest tingimustest Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Maa keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321 m) asub äärmises kaguosas. Valitseb parassoe mereline kliima; keskmine t...

Geograafia → Geograafia
211 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Eesti ajalugu kiviajast muistse vabadusvõitluseni

esimeste inimeste ilmumisest muistse vabadusvõitluse alguseni. Jää taandus kagu-loode suunaliselt. Kohe ei saanud peale tormata, sest alguses tekkis taimestik, siis loomad ja küttides ja jälitades looma karju, jõudsid siia ka inimesed. See juhtus umbes 9000 eKr. Mesoliitikum 9000 eKr-5000 eKr. Mitte ainult eestist vaid ida ja lõuna poolt on leitud arheoloogiline kultuuri (arh leiud on ühesugused) mille nimi on Kunda kultuur. Enne 6500 eKr asula kohti oli leitud sisevee kallastelt. Inimesed tegelesid eeskätt küttimisega (mets). Tegeleti koriluse ja kalapüügiga. Inimesed elasid sesoonnsetes külades ehk kogukond vahetas elupaika teatud piirkonna sees vastavalt aastaajale ja kuidas on parem süüa hankida jne. Reviiriks nimetatakse seda ala, kust kogukond elatist hankis ja mille piires asukohta vahetati. 6500 eKr asustus laheneb siseveekogudelt rannikule, sest metsaküttimisega hakati tegelema mereküttimisega eeskätt hülgejahiga

Ajalugu → Ajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Transport ja ekspedeerimine I KT

TRANSPORT JA EKSPEDEERIMINE I KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Vajadus veoteenuse järele (globaliseerumine, rahvusvaheline kaubandus jne.) Rahvusvaheliste turgude aktiivne areng a. Sisseostude globaliseerumine b. Suurenev vajadus kaupade ja teenuste järele c. Kaubaturu sõltuvus transpordisüsteemi efektiivsest funktsioneerimisest d. Turu nõudmiste pidevad muutused e. Tootmistegevuse kontsentreerumine teatud regioonidesse, samas kui tarbijad paiknevad hajutatult f. Tootmise mastaabiefekt VS Spetsialiseerumine g. Kulude ja riskide minimiseerimine 2. Transpordilogistika (ülesanded, transpordilogistikat mõjutavad tegurid) Tootega seotud faktorid a. Tihedus – toote massi ja ruumala suhe b. Lastitavus – ruumi kokkuhoiu efekt transportimisel, mil määral kaup täidab transpordi ruumi c. Kauba käsitluse lihtsus – sar...

Logistika → Transpordi infosüsteem
52 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Logistika kordamisküsimused

1. Logistika ülesanded, milleks on logistikat vaja, kuidas on logistika arenenud? 1) Logistika ülesanne on toimetada toorained, materjalid ja valmistooted soovitud kohta, õigel ajal soovitud koguses. Tarne tuleb teha klientidele kooskõlas ettevõtte pakutava teenindustasemega viisil, et tarnijaettevõtte majandustegevuse tulemus oleks võimalikult hea. Seejuures tuleb looduskeskkonda võimalikult vähe koormata. Logistikat tuleb käsitleda ja uurida kui terviklikku protsessi, mille abil püütakse suurendada nii ettevõtte (tarneahela lüli) kui ka kogu tarneahela konkurentsivõimelisust. Lähtuvalt logistika arengu ja integratsiooni ulatuselt jaguneb logistika ühtlasi kolmeks suureks valdkonnaks – hankelogistika, tootmislogistika ja jaotuslogistika, millest Hankelogistika ülesanne on õige koguse ja sortimendiga, parima hinna/kvaliteedi suhtega vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneajaga ...

Logistika → Logistika
36 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Trinidad & Tobago

Ainuke erand oleks Caroni jõgi mis on riigi pikim ja ei alga väga kõrgel mägedes. Järved: Trinidad ja Tobago on väga järvede vaene riik. Õigupoolest ei olegi seal järvi. Ainukesed suuremad veekogud on Caroni veehoidla ja maailma kuulus ja maailma kõige suurem asfaltjärv nimega Pitch. Vee kasutusalad: pinnavett kasutatakse eelkõige joogiveeks mis on mõistagi enne puhastatud. Veel kasutatakse mere vee alasid transportimiseks. Jõe vett kasutatakse pesemiseks. Sisevee laevateid ei esine selles riigis Veega seostuvad probleemid: suurimaks probleemiks on keemia jääkmete tekitatud reostus. Nafta tootmise ja keemia jäägid on 1980-dest aastatest valmistanud valitsusele peavalu. Tänaseks on olukord märgatavalt paranenud, on kehtestatud karmid seadused ja karistused. Arengutase Trinidad & Tobago ei ole ei rikas ega ka vaene riik. Nad elatuvad turismist, naftamüügist ja tööstuslikust tootmisest. Trinidad & Tobago on tuntud oma

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Prantsusmaa uurimustöö

KOOL NIMI 10A klass Prantsusmaa Uurimustöö Juhendaja: õpetaja Linn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Riigi üldiseloomustus...............................................................................................................4 1.1.Üldandmed............................................................................................................................4 1.2.Geograafiline asend+kaart....................................................................................................5 1.3.Kliima ..................................................................................................................................6 1.4.Pinnamood ...........................................

Geograafia → Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Transport

1. Veondus ja veerem Veondus on majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur. Veondus jaguneb: · reisijatevedu (ühistransport) ­ kaug-, linnalähi- ja linnavedu; · kaubavedu ­ rahvusvaheline (eksport-, import-, transiit-), kohalik (linnadevaheline ja linna-) ning tootmissisene vedu (viimane ei kuulu veonduse kui majandusharu koosseisu). Veoviisid: raudtee-, auto-, mere-, sisevee-, õhu-, toru- ja linna elektritransport; Liiklusteed: raudteed, teed ja tänavad, mereteed, siseveeteed, lennukoridorid, torujuhtmed, rööbasteed; Rajatised: jaamad, sillad, meresadamad, jõesadamad, lennuväljad, pumbajaamad, kontaktvõrk; Veerem ­ Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum, nt: · Autod · Haagised ja poolhaagised · Vedurid ­ Nt elektri-, diisel- ja auruvedurid · Mootorvagunid ja vagunid · Maagiveo...

Logistika → Transport
195 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Geograafia, kordamine eksamiks, 2

PÕLD! looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele Looduslikud tingimused: reljeef (mägise pinnamoega piirkonnad on ebasobivad põllumajanduse arenguks, tasased alad soodsamad), kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme. Spetsialiseeritud suurtalu ­ moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile (lillekasvatus, piimakari, maitsetaimed, teravili jne)...

Geograafia → Geograafia
292 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Geograafia mõisted 10kl

MÕISTED aglom eratsioon - inimeste ja ettevõtete koondu­ alternatiivne energia - energia, mis on toodetud mine väikesele maa-alale, enamasti linna või lin­ fossiilkütustest erinevate energiakandjate baasil nastusse. A. paiknemine lubab kasutada sama (päikse-, tuule-, biomassi-, hüdro- ja geotermaal- infrastruktuuri, suurt tarbija- ja tööturgu ja on energia). 79 seega ettevõtlusele kasulik. A. liiga suure kont­ APEC - Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostöö sentratsiooni korral ilmnevad aga probleemid: foorum (Asia-Pacific Economic Cooperation) liik­ liiklusummikud, saastumine, kuritegevuse mesriikide koostöö ja vastastikuse abistamise kasv. 22 tõhustamiseks. 37 aglom eratsioonim ajandus - majandusharu, mil­ ASEAN - Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon le kasvu ja edukust mõjutab positiivselt võim...

Geograafia → maailma loodusgeograafia ja...
11 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Eksam

MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 1. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; AJASTU AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU Peamised majandusharud põllumajandus töötlev tööstus teenindus metsandus, kalandus, jahindus tekstiilitööstus, metallurgia, äriteenused: info töötlemine, edastamine, masinatööstus jm turu-uuringud jne, biotehnoloogia, Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus Töö iseloom käsitsitöö masinatöö Vaimne töö Peamised kasutatavad Maa, mets, vesi maavarad ...

Geograafia → Geograafia
137 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Geograafia

MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. 10. KLASS Kasutatud materjalid: Ülle Liiberi eksamimaterjalid. 10.kl. ühiskonnageograafia õpik 38. Iseloomusta üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ­ ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: ...

Geograafia → Geograafia
126 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Maailma ühiskonnageograafia

MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. 10. KLASS Kasutatud materjalid: Ülle Liiberi eksamimaterjalid. 10.kl. ühiskonnageograafia õpik 38. Iseloomusta üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ­ ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: ...

Geograafia → Geograafia
42 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Geograafia eksamimaterjalid

1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) ­ infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topogra...

Geograafia → Geograafia
477 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Geograafia eksamimaterjal

1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) ­ infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topogra...

Geograafia → Geograafia
35 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Geograafia materialid

Geograafia Kliimavõõtmed Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev ja öö on kogu aeg enam-vähem ühepikkused. Aastaaegu neil aladel eristada ei saa. Lähisekvatoriaalne vööde asub kahel pool ekvaatorit. See on vahekliimavööde, mille põhitunnuseks on vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine. Põhjapoolkera suvel, kui päike on seniidis põhjapöörijoonel, nihkub kogu õhuringlus põhja poole. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on siis samasugune niiske ja palav kliima, nagu ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku. Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajärj...

Geograafia → Geograafia
69 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Geograafia riigieksami materjal

NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil sellisei...

Geograafia → Geograafia
157 allalaadimist
thumbnail
61
doc

Geograafia eksam

1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppid...

Geograafia → Geograafia
260 allalaadimist
thumbnail
94
docx

Töö- ja keskkonnaohutus, tuleohutus, ohutustehnika.

ON MÕELDUD KASUTAMISEKS TÖÖ- JA KESKKONNAOHUTUST PUUDUTAVATES ÕPPEAINETES. KASUTATUD ON AVALIKKE LITSENSEERIMATA MATERJALE. TULI Tuli on kõrgel temperatuuril põlemisel leekide moodustumisel ilmnev nähtus, mille käigus eraldub valgust ja soojust. Tule tekkimise eelduseks on kütuse ja oksüdeerija olemasolu (näiteks õhuhapniku) ning süttimistemperatuuri ületamine Tulekahju (ka põleng) on kontrolli alt väljunud põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda. Tulekahju võib olla tekkinud juhuslikult või on keegi selle tahtlikult süüdanud. Tavalisemad tulekahju tekkimise põhjused on ettevaatamatu tulega ümberkäimine, potentsiaalselt tuleohtlike seadmete, ainete ja materjalide oskamatu käsitsemine, staatiline elekter, äike, tahtlik süütamine, isesüttimine jm. Tulekahjude kustutamisega tegeleb tuletõrje. Tulekahju on väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda. T...

Loodus → Keskkond
13 allalaadimist
thumbnail
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAM...

Geograafia → Geograafia
370 allalaadimist
thumbnail
92
pdf

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020

Peipsi, Lämmi-ja Pihkva järve püügikorraldus ja ­mahud lepitakse igal aastal kokku Vene Föderatsiooniga ja kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. 5.2. Hetkeolukord Kalurid Mererannas ja sisevetel püüdvaid kalapüügiloale kantud kalureid oli 2011.aasta seisuga kokku 2352, neist rannakalureid oli 1530 ja sisevete kalureid 575, nii ranna- ja sisevetel püüdvaid kalureid oli 247. Kalapüügiloa omanikke oli 2011.aasta seisuga kokku 1320, rannapüügi lube oli sellest 1003, sisevee püügilube 178 ja luba püüda nii mererannas kui sisevetel oli välja antud 139. Kalapüügiseadus ei piira loale kantud kaluritele lisaks püügil kaasas olevate isikute arvu. Püügil kaasas olevate kalapüügil kaasatud isikute arvu kohta statistiline ülevaade puudub. Enamikul kutselistest kaluritest on kalapüük kujunenud täiendavaks sissetulekuallikaks muu teenistuse kõrval seoses lühikese püügihooajaga (kalurite hinnangul kuni 4 kuud aastast)

Põllumajandus → Loomakasvatus
20 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendami...

Logistika → Logistika alused
640 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun