E-seminar 05
kulupiirang – ettevõtte ressursid, põmst see, et raha ei ole lõputult; samakulujoon – väljendab graafiliselt kulupiirangut; alternatiivkulu – saamatajäänud tulu, mida ettevõtja oleks saanud oma aega mujal kasutades; tootmisvõimaluste hulk – samakulujoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk, samakulujoonel asuvad komplektid võimaldavad olemasolevat rahalist ressurssi täies mahus ära kasutada; toodangumaht – valmistatud toodangu kogus; tootmistehnoloogia – milliseid tootmistegureid kasutatakse ja millises proportsioonis; tootmisfunktsioon – toodangukoguse sõltuvus kõigist tootmisteguritest, kirjeldab kasutatavad tootmistehnoloogiat, selline seos tootmistegurite koguste ja toodangu vahel, kus ressursse kasutatakse kõige efektiivsemalt; piirtoodang – näitab, kuidas muutub toodangumaht, kui ühe konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks;
peakontori energia- ja veekulud; kontori personali töötasud; FC kindlustusmaksed; laenuintressid jm. 4 17.02.2014 LÜHIPERIOODI KULUD Näide: Toodangumaht q FC VC TC 0 200 0 200 1 200 100 300 2 200 150 350 3 200 180 380 4 200 220 420 5 200 270 470 6 200 340 540 7 200 440 640 8 200 580 780
Kui paljud asutused/ettevõtted tegelevad Eestis vesiviljelusega? Eestis tegeleb vesiviljelusega 27 asutust, millest ligi 20 on 1989. a asutatudEesti kala- ja vähikasvatajate liidu liikmed. Moodustatud on ka kalakasvatajateliit. Osad vesiviljelusettevõtted ei kuulu liitudesse ega ühistutesse. NSVL ja tänapäeva vesiviljeluse võrdlus. NSVL lagunemise aastatel toodeti Eestis ca 1650 t kala sellest 917 tonni karpkala ja 734 tonni vikerforelli. Tänapäevaks on toodangumaht langenud vikerforelli kasvatatakse ca 500 tonni ja karpkala ca 300 tonni. Need kaks kalaliiki on ka olnud meie kasvandustes traditsioonilisteks. 2000 - 2002. aastatel alustasid esimesed kasvandused seni ainult loodusest püütava jõevähi kasvatamist, ning 2007. aastal võime öelda et on seda teinud edukalt. 2006. aastal turustasid jõevähikasvatajad ca 1,4 tonni kaubavähki, ning 2008. aastal peaksid juba enamuse tootjatest suutma
saadaolevatest tootmisteguritest; tootmisruum kõik võimalikud tegurikomplektid, kulupiirang ettevõtte ressursid, põmst see, et raha ei ole lõputult; samakulujoon väljendab graafiliselt kulupiirangut; alternatiivkulu saamatajäänud tulu, mida ettevõtja oleks saanud oma aega mujal kasutades; tootmisvõimaluste hulk samakulujoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk, samakulujoonel asuvad komplektid võimaldavad olemasolevat rahalist ressurssi täies mahus ära kasutada; toodangumaht valmistatud toodangu kogus; tootmistehnoloogia milliseid tootmistegureid kasutatakse ja millises proportsioonis; tootmisfunktsioon toodangukoguse sõltuvus kõigist tootmisteguritest, kirjeldab kasutatavad tootmistehnoloogiat, selline seos tootmistegurite koguste ja toodangu vahel, kus ressursse kasutatakse kõige efektiivsemalt; piirtoodang näitab, kuidas muutub toodangumaht, kui ühe konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks;
kulupiirang – ettevõtte ressursid, põmst see, et raha ei ole lõputult; samakulujoon – väljendab graafiliselt kulupiirangut; alternatiivkulu – saamatajäänud tulu, mida ettevõtja oleks saanud oma aega mujal kasutades; tootmisvõimaluste hulk – samakulujoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk, samakulujoonel asuvad komplektid võimaldavad olemasolevat rahalist ressurssi täies mahus ära kasutada; toodangumaht – valmistatud toodangu kogus; tootmistehnoloogia – milliseid tootmistegureid kasutatakse ja millises proportsioonis; tootmisfunktsioon – toodangukoguse sõltuvus kõigist tootmisteguritest, kirjeldab kasutatavad tootmistehnoloogiat, selline seos tootmistegurite koguste ja toodangu vahel, kus ressursse kasutatakse kõige efektiivsemalt; piirtoodang – näitab, kuidas muutub toodangumaht, kui ühe konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks;
Harjutus 2 Tootmiskulu Ülesanne Arvuta tootmiseks vajalikud kulud Masinate soetamiskulud ja ajagraafik Arvestades eelmise harjutuse kasutatavat maavara kogust arvuta välja tootmise omahind Graafik: omahinna kujunemine ja toodetavate toodete kogus Omahind = kogu kulu / toodangumaht ühikutes välja tootmise omahind (ilma keskkonnatasusid arvestamata) Tabel 1 Tootmiseks vajalikud kulud Kulu liik FIM/m3 Kaptalikulud 0.86 ekspluatatsioonikulud 0.19 puurterad 0.16 kütus 0.06 tööjõud 0.14 Summa 1.41
Tekstiilitööstuses toodetakse mitmesuguseid kangaid, trikootooteid, vaipu ja vaiptooteid. Praegu annavad 11 ettevõtet üle 90 % tekstiilitoodangust. Enamus tekstiilitööstuse ettevõtteid kuulub väliskapitalile (Kreenholmi manufaktuur rootslastele ja mitmed ettevõtted Singapuri ärimeestele), kes on teinud küllaltki suuri investeeringuid tootmise kaasajastamiseks. Kuna väliskapital tagab ka turustamise, on tekstiilitööstuse toodangumaht viimastel aastatel tõusnud. Kreenholm Holding (endise nimega Kreenholmi Manufaktuur) on suurim tekstiilitööstuse ettevõte, kus töötab üle 5000 töölise. Ettevõte toodab puuvillast kangast, mööbliriiet, frotee esemeid ja mitmesuguseid õmblustooteid. Suurem osa toodangust eksporditakse. Mitmed endised tekstiilitööstuse ettevõtted kuuluvad Singapuri Tolaram Groupi ärimeestele, kes on investeerinud ettevõtetesse suuri summasid:
asuvas kolmnurgas jääb osa vahenditest kasutamata. 16) Tehnilise asendamise piirmäär Tegureid on võimalik omavahel asendada toodangumahtu muutmata. Milline peab selleks olema asendamise vahekord näitab Tehnilise asendamise piirmäär MRTS N: Vaadeldes tööjõudu ja kapitali tootmisteguritena, siis MRTS näitab, kui palju ja kuidas peab muutuma kapitali kogus, kui tööjõu hulk väheneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama toodangumaht. MRTS= 17) Optimaalse tegurikomplekti leidmine Ratsionaalne ettevõte (1) soovib toota minimaalsete kuludega kindla toodangukoguse või (2) fikseeritud ressurssidega maksimaalse koguse toodangut. Esimesel juhul on optimaalseks kõige madalamal asuv samakulujoon, mis lõikub valitud samatoodangukõveraga. Teisel juhul on optimaalseks nullpunktist kõige kaugemal asuv samatoodangukõver,mis lõikub valitud samakulujoonega. 18) Positiivne ja negatiivne mastaabiefekt.
algasid Argentiina jaoks head ajad, sest inflatsioon suruti maha. Tekkis siiski suur probleem, sest riigivõlg laenamisest oli suur, kuid valuutakomitee ei luba valitsusele laenata ega raha juurde trükkida. Suur Argentiina kriis algas 2001. aastal, kuid juba paar aastat varem algas Argentiina allakäik. Nimelt 1999 aastal devalveeris Brasiilia oma valuuta ning sellega vähenes Argentiinas eksport 28%. Riiki tabas majanduslangus. Peale ekspordi kannatas ka tööhõive ning toodangumaht. Lisaks vahetus valitsus tihti ning kadus ka poliitiline stabiilsus. Samal ajal kallines ka USA dollar, mis omakorda muutis peeso kallimaks ning langesid eksportartiklite hinnad (vili). Juhtunu oli selle riigi kõige suurem majanduskriis, mis mõjutas suuresti elanikke, kes lõpuks pottide-pannidega tänavatele räuskama läksid. Nimelt paljud olid kaotanud töö, tänu panganduse krahhile ei saanud inimesed oma raha pankadest kätte, tõusis vaesunud inimeste arv.
1. Vanad, uued ja uusimad tööstusharud · Vanad harud (metallurgia, toiduaine- ja tekstiilitööstus, laevaehitus jt) o Tehnoloogia täiustumine ammendunud o Nõudmine vähenenud o Kooperatsioon ei ole levinud o Tehaste paigutus sõltub toorainest o Odava tööjõu vajadus o Langusregioonid · Uued harud (autotööstus, elektrotehnika, kodumasinate ja kunstkiu tootmine jt) o Toodangumaht suur o Tootmine jõudmas tehnoloogilise täiuseni, turg küllastumas o Kooperatsioon o Liiderfirmad juhivad tootmisprotsessi o Rahvusvahelised ettevõtted o Karm konkurents · Uusimad harud (tuuma- ja kosmosetehnika, arvuti-, ravimi-, kosmeetika tootmine, mikroelektroonika, biomeditsiin jt) o Seotud suurte riskide ja muutustega o Seotud sõjandusega o Tootmises osalevad riikide valitsused
kogutoodangus Oma toote eristamine Turule sisenemine on raskendatud – suured kulutused Eesmärk piirata hinnakonkurentsi Kokkumäng – kartellikokkulepe – piiratakse toodangut, et tõsta hindu ja suurendada kasumit Kokkulepet raske saavutada ja korraldada – firmadel erinevad huvid ja võimalused Hind – kõik peavad nõustuma kõrgeima hinnatasemega Toodangumaht – kui palju peab keegi toodangut vähendama Garantiid – kas kõik peavad kokkulepetest kinni Firmade liitumine Firmad laiendavad oma tegevust kahel viisil – sisemiselt ja väliselt Liitumine leiab aset siis, kui üks firma teise ära ostab Miks liitutakse? Saada uusi tooteid ja hajutada riske Liidetud ettevõtet parem juhtida Kasumi suurendamine Kulude vähendamine (juhtimiskulud)
juurekava areng. Asuvad Võrumaal Sõmerpalu vallas. Ettevõte omab metsakultiveerimismaterjali tootmise tegevusluba (nr. 105) ning on kantud taimetervise registrisse (nr. 1163) Kalevi talu puukool alustas metsataimekasvatusega 1998. aastal, kui külvati avamaale hariliku kuuse seemned. 1999. aastal suurendati kasvupinda ja tehti esimene arukase külv turbapeenardele. 2005.aastal müüdi metsa ja põllule istutamiseks 346 tuhat puutaime. Kaseistikute toodangumaht oli 2005.aastaks kolmekordistunud, kuid avamaal kasvatatavate kuuseistikute maht on jäänud samaks. 2001. aastal ehitati katmikala ja alustati suletud juurekavaga metsataimede kasvatamisega. Pottides kasvatatakse hariliku kuuse- ja kasetaimi, nende kasvuaeg on 1-2 aastat Põhiliseks tooteks on metsa istutamiseks sobilikud taimed, aga pakutakse ka astelpaju taimi. Kalevi talu asub Lääne-Virumaal, Väike-Maarja vallas.
Kulude muutumine · Kulude muutumine (vaheldumine) sõltub eelkõige sellest tootmisfunktsioonist, mille kohaselt sisendite muutmisel toodang muutub. Kui toodangu hulk on otseselt võrdeline sisenditega (tootmistegurite hulgaga), saab kulude Kogukulud: TC FC AVC * Q funktsiooni esitada järgmiselt: TC = kogukulud; FC = püsikulud AVC = keskmised muutuvkulud; Q = toodangumaht. 11 Kulude muutumine · Keskmised kulud (AC): FC AC AVC Q Kulusid tähistavad sümbolid on tuletatud mõistete ingliskeelsetes vastetes olevate sõnade esitähtedest keskmised kulud = average costs püsikulud = fixed costs muutuvkulud = variable costs 12 Kulude muutumine sõltuvalt toodangu mahust Kulud TC - kogukulud
Seega võib erinevate ettevõtete toomisfunktsioon olla erinev. Veel tuleb tähele panna, et tootmisfunktsioon on selline seos sisendi (tootmistegurite koguste) ja väljundi (toodangu hulga) vahel, kus ressursse kasutatakse kõige efektiivsemalt. Seega on q maksimaalne toodangu hulk, mida kasutatava sisendikomplektiga on võimalik saada. Tootmisfunktsiooni alusel on võimalik leida ka teguri piirtoodang (MP - marginal product), mis näitab, kuidas muutub toodangumaht, kui ühe konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks. Tootmistehnoloogiaga on seotud ka mastaabiefekti mõiste. Kui kõigi tootmistegurite panuseid suurendada mingi (sama) arv korda, siis suureneb ilmselt ka toodangumaht. Kui toodangumaht suureneb samuti seesama arv korda, siis mastaabiefekti ei ole. Sellisel juhul pole vahet, kas seda hüvist toodetakse suuremates või väiksemates ettevõtetes
Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: väheneb, hind tõuseb ja kahjum kaob suureneb, hind tõuseb ja kahjum kaob suureneb, hind langeb ja kahjum kaob väheneb, hind langeb ja kahjum suureneb Osad ettevõtted ei suuda seda kahjumit kanda ning lahkuvad harust, mistõttu haru toodangumaht tõesti väheneb, järgneb juba nõudmisepakkumise koosmõju ja sellest tulenev. Küsimus 3 Missugune tingimus Valmis ei pea Hinne 1,0 / 1,0 olema täidetud, et firma saaks kasutada hinnadiskrimineerimist: Vali üks või enam: müüjal peab olema teatavmonopolivõim tegu peab olema teenusega
dem-d lähtuvad. Kuidas mõjutas I maailmasõda Eesti tööstust, põllumajandust ja rahvuslikku liikumist? Eesti tööstus: Kaubanduse katkemine Läänemerel, hävisid mitmed suurettevõtted, paljude ettevõtete sisseseade, toorainevarud, halvenes tooraine saamine Venemaalt, tööjõu kvaliteet halvenes.Põllumajandus: Hobuste, kariloomade ja põllusaagi rekvisitsioonid, polnud võimalik soetada uusi põllutööriistu ega kunstväetisi, katkes sordiaretus ja tõuparandus, toodangumaht vähenes, näljaoht.Rahvuslik liikumine: Elavnes, loodi mitmeid ühiskondlikke organisatsioone Vabadussõja põhjustas:Enamlaste unistus kommunistlikust maailmarevolutsioonist, Eesti (+Läti,Leedu ja Poola) jäid enamlaste plaanidele jalgu (plaan ühendada Vene ja Saksa revolutsioonilised jõud) Tartu liberaalid Tallinna Rahvuslikud radikaalid sotsiaaldemokraadid
kuludele on ühe ühiku kohta vastavalt 40 EUR, 8 EUR ja 12 EUR. Ettevõtte juht sai järgmise aruande: Tegelikud kulud Eelarve Erinevus eelarvest Otsematerjal 364 000 EUR 400 000 EUR 36 000 EUR Tööliste tööjõukulu 78 000 80 000 2 000 Kohaletoimetamine 110 000 120 000 10 000 Tegelik toodangumaht oli 8800 ühikut. Kas ettevõtte juht peaks olema rahul majandustulemuste ja ettevõtte tootmisefektiivsusega? Põhjenda oma väiteid, nii arutluse kui ka arvutusega. Koosta täiendatud aruanne, mille alusel oleks parem teha järeldusi ettevõtte edukuse kohta. Kasuta selleks paindlikku eelarvet. Eeldame, et kõik need kolm otsekulu on muutuvad kulud. (10P) 40+8+12= 60 euri 552 000: 8800 = 62,72 600 000: 10000 = 60 Tootmise efektiivusus puudus
15) Iseloomusta lühidalt masinatööstuse vanu, uusi ja uusimaid harusid lähtudes kujunemisjast, tähtsuses majanduses, töökorralusest ja paikenemise seaduspärasustest. Näiteriigid! Näitepiirkonnad! · Vanad Harud. Tähtsus majanduses väheneb. Toode valmib algusest lõpuni ühes kohas. Asuvad tooraine lähedal. Kujunesid XIX saj. (Laevandus) Piirkond Aasia. Riigid Jaapan ja Lõuna-Korea. · Uued Harud. Tähtsad majanduses. Suur toodangumaht. Tootmine toimub eri paikades kooperatsioon. Globaliseerunud tootmine. Kujunesid XIX saj lõp, XX saj algus. (Autotööstus)Piirkond Euroopa, Aasia, Ameerika. Riik USA, Jaapan, EL · Uusimad harud. Tähtsus kasvab kiiresti. Tähtsamaks on uurimis- ja arendustegevus. Koondunud peamiselt teadusparkide juurde. Formeerusid 1990 aastate keskpaigaks, kuid areng algas peale II MS. Kõrge konsentreeritus. Piirkonnad: Ameerika, Euroopa. Riigid: Jaapan, USA.
• Globliseerumise tõttu suudab keskpank üha vähem riigi majandust mõjutada. • Valel ajal majandusse sekkumine võib anda negatiivse tulemuse. 2 Keskpank kui rahapoliitika juht • Olles ainus rahatähtede väljastaja ja pankadele kohustuslike reservide kehtestaja, on keskpank monopolistlik baasraha pakkuja. • Keskpanga rahapoliitilised muutused mõjutavad lõpuks näitajaid nagu toodangumaht ja hinnad. Pikema aja möödudes, st majanduse kohanedes, näitab majanduses olev raha kogus end vaid hindades, mitte püsivalt kogutoodangus. Keskpanga võimalused rahapakkumise reguleerimiseks: 1. Ostes ja müües valitsuse võlakirju - saab keskpank raha ringlusse lisada või sealt ära võtta. 2. Kommertspankadele mõeldud laenu intressimäära muutmine 3. Kohustusliku reservimäära muutmine - keskpank mõjutab
Väliskulud ja -tulud tekivad kolmandal osapoolel tarbija ja tootja majandustegevuse tulemusel ilma vastava kompenseerimiseta. Hinnamehhanism reageerib ainult firma sisekuludele ja -tuludele. Kui firma tekitab väliskulu, saab ta selle eest midagi tasuta (näit. vabaneb saastest tasuta). Kui tal ei ole sundust (saastemaks) ei ole tal huvi neid kulusid minimeerida. Saastemaksu kehtestamine, mis kataks ühiskonnale tekitatud väliskulu, nihutaks pakkumiskõvera S vasakule S 1 - toodangumaht väheneb Q Q1. Väliskulu eest tasumata jätmisel toodetakse rohkem kui ühiskonnale vajalik. Vähendamise tulemusel vabaks jäänud ressursid võib kasutada saaste vähendamiseks. Joonis 7.4. Väliskulu kui turuhäire. Välistulu näide: majade soojustamine annab ühiskonnale tulu kütuse kokkuhoiu näol. Kehtestades kõrgendatud normid piirete sooja- pidavusele tõstetakse nõudlust soojaisolatsiooni materjalidele - nõudluskõver nihkub paremale ja alatootmine oleks likvideeritud.
MAJANDUSKASV Majanduskasv on per capita potentsiaalse kogutoodangu suurenemine aja jooksul. Potentsiaalne kogutoodang (täishõive kogutoodang ehk pika perioodi kogutoodang) on toodangumaht, mida antud tehnoloogilise taseme, elanikkonna suuruse ja loomuliku töötuse määra juures on võimalik teatud ajaperioodil toota. Majandusareng on majanduskasv, millega käivad kaasas struktuurimuutused tootmises ja tarbimises ning rahva elatustaseme tõus. Majandusarengu näitajatena kasutatakse mitmesuguseid indekseid, aga ka üksiknäitajaid. 20. sajandil oli keskmise ja kõrge arengutasemega riikidele iseloomulik põllumajanduse
15) Iseloomusta lühidalt masinatööstuse vanu, uusi ja uusimaid harusid lähtudes kujunemisjast, tähtsuses majanduses, töökorralusest ja paikenemise seaduspärasustest. Näiteriigid! Näitepiirkonnad! · Vanad Harud. Tähtsus majanduses väheneb. Toode valmib algusest lõpuni ühes kohas. Asuvad tooraine lähedal. Kujunesid XIX saj. (Laevandus) Piirkond Aasia. Riigid Jaapan ja Lõuna-Korea. · Uued Harud. Tähtsad majanduses. Suur toodangumaht. Tootmine toimub eri paikades kooperatsioon. Globaliseerunud tootmine. Kujunesid XIX saj lõp, XX saj algus. (Autotööstus)Piirkond Euroopa, Aasia, Ameerika. Riik USA, Jaapan, EL · Uusimad harud. Tähtsus kasvab kiiresti. Tähtsamaks on uurimis- ja arendustegevus. Koondunud peamiselt teadusparkide juurde. Formeerusid 1990 aastate keskpaigaks, kuid areng algas peale II MS. Kõrge konsentreeritus. Piirkonnad: Ameerika, Euroopa. Riigid: Jaapan, USA.
MAJANDUSKASV Majanduskasv on per capita potentsiaalse kogutoodangu suurenemine aja jooksul. Potentsiaalne kogutoodang (täishõive kogutoodang ehk pika perioodi kogutoodang) on toodangumaht, mida antud tehnoloogilise taseme, elanikkonna suuruse ja loomuliku töötuse määra juures on võimalik teatud ajaperioodil toota. Majandusareng on majanduskasv, millega käivad kaasas struktuurimuutused tootmises ja tarbimises ning rahva elatustaseme tõus. Majandusarengu näitajatena kasutatakse mitmesuguseid indekseid, aga ka üksiknäitajaid. 20. sajandil oli keskmise ja kõrge arengutasemega riikidele iseloomulik põllumajanduse
See on üks kiiremini kasvavaid toidusektoreid maailmas, mis juba annab meie planeedil poole kogu tarbitavast kalast. Eestis tegeleb vesiviljelusega 27 asutust, millest ligi 20 on 1989. a asutatud Eesti kala- ja vähikasvatajate liidu liikmed. Moodustatud on ka kalakasvatajateliit. Osad vesiviljelusettevõtted ei kuulu liitudesse ega ühistutesse. NSVL lagunemise aastatel toodeti Eestis ca 1650 t kala sellest 917 tonni karpkala ja 734 tonni vikerforelli. Tänapäevaks on toodangumaht langenud vikerforelli kasvatatakse ca 500 tonni ja karpkala ca 300 tonni. Need kaks kalaliiki on ka olnud meie kasvandustes traditsioonilisteks. 2000 - 2002. aastatel alustasid esimesed kasvandused seni ainult loodusest püütava jõevähi kasvatamist, ning 2007. aastal võime öelda et on seda teinud edukalt. 2006. aastal turustasid jõevähikasvatajad ca 1,4 tonni kaubavähki, ning 2008. aastal peaksid juba enamuse tootjatest suutma toota igaüks
ja kui palju peab muutuma teiseteguri panus, kui esimese teguri panus suureneb ühe ühiku võrra, et kulutused ei muutuks. w/r Alternatiivkulu ettevõtja enda ehk omanikutööjõu kulu, ehk saamata jäänud tulu, mille ettevõtja oleks saanud oma aega mujal kasutades. Tulu, mida kapitali panka paigutades oleks võimalik teenida. Tootmisvõimaluste hulk samakulujoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk Toodangumaht samakulujoonel asuvate tegurikomplektide vahel tehakse valik toodangumahu alusel valmistatud toodangu kogus (fikseeritud kulude juures soovitakse toota võimalikult palju). Tootetava toodangu kogus sõltub kasutatavatest sisenditest ja nende hulgast. Tootmistehnoloogia millised tootmistegurid ja millises proportsioonis on kasutusel. Seda kirjeldab tootmisfunktsioon. Tootmisfunktsioon toodangukoguse q sõltuvus kõigist tootmistegurist. Q=F (K,L)
vigadeta, siis perfektne tellimus = 90 x 80 x 70 = 50,4 %. 10. Selgita trumm-puhver-nöör printsiipi ning millist kasu see lubab tootmisahelas? (4p) DBR on piirangute teooria välja pakutud lahendus: muuda pudelikael võimalikult hästi ennustatavaks ning kontrolli süsteemi töörütmi läbi varude "sisse söötmise" kontrollimise vastavalt pudelikaela jõudlusele. Selle tulemusena tõuseb toodangumaht ressursside muutuseta, väheneb tootmisaeg, väheneb laovaru, areneb tähtaegse kohaletoimetamise oskus ning väheneb hilinenud kohaletoimetamise oht. x Trumm kujutab endast tellimuste lähetamise ajalist plaani, mille alus on kliendiga kokkulepitud tellimuste tähtajad. Suure määramatusega keskkonnas on mõnikord otstarbekas fikseerida klienditellimuse täitmise kestus alates tellimuse saamisest.
1.Muutuvad kulud 2. Püsikulud · Iga ettevõte loob oma kulusüsteemi ise e. Jaotab oma kulud püsiv ja muutuv kuludeks. · Muutuv kulu on otseselt seotud tootmisega ning muutub proportsionaalselt toodangu mahu muutumisega. · Mastaabi sääst- olukord, kust teatud koguse tootmisel saavutatakse kokkuhoid. · Kui ettevõttel toodangut ei ole, või kui on 0, siis ettevõttel muutuvaid kulusid ei ole. · Püsikulud ei sõltu toodangust ja kui ettevõtte toodangumaht on 0, siis kogukulud on võrdsed püsikuludega. · Muutuv kulu- kogu tooraine, materjal, lisandid, tootmistöötajate töökulu, nende töötasult makstud sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmaks, tootmisseadmete kasutamiseks kuluv elekter · Nt kindlustuskulud, laenud, liisingud, üür ja rent, üldvalgustus · Piirkulu- on täiendava tooteühiku tootmisel tekkiv kulu · Tootmist on mõistlik laiendada seni, kuni piirtulu ületab piirkulu.
Samatoodangukõver- tegurikomplekte ühendades, mis annavad tulemuseks sama toodangumahu saadakse samatoodangukõver, kuju sõltub tootmisfunktsioonist. Samal kõveral võimaldavad toota sama palju, kuid ei maksa sama palju. Tegureid on võimalik asendada toodangumahtu muutmata. Asendamise vahekorda näitab: MRTS- tehnilise asendamise piirmäär. Näitab kui palju ja kuidas (ilmselt väheneb) peab muutuma kapitali kogus, kui tööjõu hulk suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama toodangumaht. Ei lõiku kunagi. Asendamise vahe määrab tegurite piirtoodangute suhe ehk samatoodangukõvera tõus: MRTS= K/ delta L = -MPl/MPk Neoklassikaline tootmisfunk-sellisel juhul ceteris paribus ühe tootmisteguri panuse suurenedes suureneb ka toodangumaht, kuid järjest väiksemal määral. TP-kogutoodang, L-tööjõu hulk, AP-tööjõu keskmine toodang; MP-piirtoodang. (Marginal product) 34-18=16 jne 55/5=11 TP/L = APl MRP-piirprodukti piirväärtus W-palk
SUUREMAD RAUAMAAGI TOOTJAD: Austraalia, Brasiilia, Hiina, India, LAV, Venemaa SUUREMAD TERASE TOOTJAD: Hiina, Poola, Peruu, Austraalia, Sambia, Kanada, USA, Venemaa. Värviline metallurgia:Cu, Pb, Sn, Zn VASE TOOTMINE: sisaldab vähe metalli, mistõttu vase rikastamine ja toorvase sulatamine toimub enamasti maagi leiukoha läheduses. ALUMIINIUMI TOOTMINE: toodangu mahult metallurgias teisel kohal. VÄÄRISMETALLIDE TOOTMINE: toodetakse tonnides, erilisel kohal ehete valmistamisel, toodangumaht suhteliselt stabiilne. 41. Masinatööstus: masinaid valmistav tööstusharu, miles eristatakse allharudena aparaadi-,tööpingi-,elektroonika-,elektrotehnika- ja arvutitehnika tööstust. Keemiatööstus: majandusharu, mis tegeleb keemiatoodete valmistamise ja töötlemisega. Koopererumine on ettevõtete koostöö, eesmärgiga toode ühiselt valmistada, jaotades selle osade tegemiseks vajalikud tehnoloogilised protsessid, on tootmisüksuste vahel.
tootmiskogus suureneb. Positiivne mastaabiefekt (ka lihtsalt mastaabiefekt) omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu väheneb, kui tootmiskogus suureneb. Samatoodangukõver- tegurikomplekte ühendades, mis annavad tulemuseks sama toodangumahu saadakse samatoodangukõver, kuju sõltub tootmisfunktsioonist. Sageli on tootmistegurid üksteisega asendatavad, kuid mitte täielikult. Neoklassikaline funktsioon-ühe tootmisteguri panuse suurenedes suureneb ka toodangumaht, kuid järjest väiksemal määral. Seda milline peab olema sellise asendamise vahekord, näitab tehniliste andmete piirmäär. Toota minimaalse kuluga ehk mis asuks nullpunktile võimalikult lähedal samakulujoontel. Samatoodangukõvera ja samakulujoone puutepunkt osutubki optimaalseks tegurikomplektiks fikseeritud ressursside juures. Iga optimaalse tegurikomplekti korral tegurihindade summa peaks võrduma tegurite piirtootlikkuse suhtega ehk kummagi teguri ühe ühiku lisamisel lisanduvad
kasvu, inferioorse kauba pakkumise kasvu, normaalkauba nõudluse vähenemist ega normaalkauba pakkumise vähenemist. Tegevuse alternatiivkulu sisaldab seda loodetud tulu, millest jäädi ilma parimast alternatiivsest tegevusest loobumise tõttu. TKF jätkab lühiperioodil tootmist kahjumile vaatamata senikaua, kuni firma kogutulu on suurem firma muutuvkuludest. TKF-i kogutulu on tooteühiku hinna ja müüdud koguse korrutis, suureneb konstantse absoluutsumma võrra, kui toodangumaht kasvab ühe ühiku võrra ja kajastab graafiliselt koordinaatide alguspunktist lähtuv sirge joon. TKF-i tooteühiku hind võrdub keskmise tuluga, piirtuluga ning kogutulu ja toodangumahu jagatisega. TKT 0ika perioodi tasakaalu iseloomustab see, et kõik firmad toodavad seda kogust, mille keskmine kulu on minimaalne. TKT-l ei tooda kõik firmad diferentseeritud toodangut. TKT-l on firmad hinnavõtjad ja maksimeerivad oma kasumi toodangu mahu muutmise teel.
Hiinast toodud käsitsimaalitud tapeedid, mida Euroopa tapeeditootjad imiteerisid veel 19. sajandi lõpuni. Maidla mõisa marmoreeritud Barokk- ja rokokoointerjöörides 1880ndatest pärinev hiinapärane Tapeet armastatud triibu motiiv. tapeet Puurmani mõisa seinal. 1830. aastate lõpust alates oli võimalik toota paberit ühtse rullina, mis hõlbustas tapeetide tootmist. 1840ndatel hakati katsetama automaatset trükkimist kõrgreljeefrullidega. Suurenenud toodangumaht tähendas kvaliteedi ja hindade langemist, mistõttu tapeet muutus kõigile kättesaadavaks. Tolleaegne tapeediturg pakkus suurt valikut. Perekondlikes eluruumides kasutati heledal põhjal suureõieliste mustritega tapeete, karamelltrükis teostatud siidiimitatsioone, drapeeritud pitsi ja tülli kujutavaid mustreid. Raamatukogudesse, söögitubadesse ja piljardiruumi sobisid tumedad raamistatud tapeedid, mis tihti kujutasid tihedat lehestikku, gobelääne või kullatud nahka
muutuste korral kehtib: dK MPL MRTS dL MPK Kulutuste minimeerimiseks teadaolevate teguri-hindade korral peab see paiknema koordinaatide alguspunktile kõige w lähemal MP asuval samakulu-joonel: L r MPK Optimaalne sisendikomplekt võimaldab: · toota valitud toodangumaht minimaalse kuluga; · toota fikseeritud tootmiskulude eelarve korral maksimaalne kogus; · maksimeerida kasum. Tootmiskulud Valides sisendikomplekti selliselt, et tegurihindade suhe võrdub tegurite piirtoodangute suhtega, saab iga toodangumahu valmistada minimaalsete kulutustega. c f q seost Ratsionaalselt tegutseva ettevõtte kulutuste ja toodangukoguse nimetatakse kulufunktsiooniks.
muutuks. 27. Kas ja kuidas arvestatakse firmateoorias erinevate tootmistehnoloogiate olemasoluga? Selgitage mastaabiefekti mõistet ja selle erinevaid liike. Ettevõttes kasutavate tootmistehnoloogiate olemasolu kirjeldab tootmisfunktsioon- näitab milliseid tootmistegureid ja millises proportsioonis kasutatakse. Mastaabiefekt- kui kõigi tootmistegurite panuseid suurendada mingi arv korda, siis suureneb ilmselt ka toodangu maht. Kui toodangumaht suureneb rohkem kordi kui suurendati teguripanuseid, siis on tegu pos mastaabiefektiga. Kui teguripanuste suurendamisel toodangumaht suureneb teguripanustest vähem, on mastaabiefekt neg. 28. Mida näitab samatoodangujoone (isokvandi) tõus? Toodangumahu tõusu, kuid järjest väiksemal määral. 29. Kirjeldage, kuidas leitakse optimaalne tegurikomplekt? Kui ettevõte kasutab hetkel ressursse mingis punktis samatoodangukõveral, mis on üsna
aastast kasvanud kolmandiku võrra, on see ELis püsinud enam-vähem samana. Lähema uurimise käigus selgub, et erinevad vesiviljelussektorid arenevad peaaegu eri suundades. Kui merekalade kasvatus Euroopas on jätkuvalt tõusuteel, siis nii molluskite kui ka mageveekalade kasvatuses on viimastel aastatel märgata kindlat langust. Vesiviljelus Eestis NSVLi lagunemise aastatel toodeti Eestis u 1650 tonni kala – sellest 917 tonni karpkala ja 734 tonni vikerforelli. Tänapäevaks on toodangumaht langenud – vikerforelli kasvatatakse ca 500 tonni ja karpkala ca 30 tonni. Need kaks kalaliiki on ka olnud meie kasvandustes traditsioonilisteks. 2000- 2002. aastatel alustasid esimesed kasvandused seni ainult loodusest püütava jõevähi kasvatamist. Lisaks eeltoodud kalaliikidele tegeletakse Eestis ka angerja, tuuraliste ja ilukarpkalade kasvatamisega (Põllumajandusministeerium). Eestis on tegutsev Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liit, Vähikasvatajate Tulundusühistu ja
· Majandusteaduse põhiküsimused: Mida toota (ja kui palju), kuidas toota, kellele toota? · Mida toota vajalikku, kuidas toota säästlikult, kellele toota tarbijale. · Tavamajandus põhineb traditsioonidel, omatarbeline naturaalmajandus, aeglane areng. Näiteks Aafika, L-Aasia, L-Ameerika jms piirkonnad. · Käsumajandus sotsialistlik ühiskond, juhtimine ühest kindlast punktist ja võim riigi käes, eraomand keelatud, toodangumaht planeeritud, hinnad kindlalt kehtestatud, tarbija vajadused ei loe. · Turumajandus arenenud riikidele omane, konkurents, nõudmise-pakkumise suhe, majandusvabadus. · Segamajandus vabatahlik vahetus ja riiklikud regulatsioonid ühes demokraatlikus ühiskonnas. Eestis on tegemist segamajandusega, sest mõni ettevõte on riigi omanduses. · Ökonoomika tähendab kokkuhoidu. Makroökonoomika riikide vaheline tasand,
Puu- ja köögivilja- ning marjatööstus Köögivilja kasvatamise pinnad on Eestis viimase kümne aasta jooksul vähenenud. Ettevõtteid, kus tegeleti puu- ja köögivilja ning marjade töötlemisega, oli 2003. aasta lõpu seisuga Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all üle 40. Eesti Statistikaameti (SA) andmetel tegutses 2012. aasta I poolaastal puu- ja köögiviljasektoris 34 ettevõtet. Puu- ja köögiviljasektori toodangumaht jäi 2012. aasta I poolaastal eelneva aasta I poolaastaga samale tasemele, kuid suurenes ekspordimaht. Oluliselt on viimastel aastatel suurenenud esmatöödeldud köögivilja (kooritud, peenestatud köögivili vaakumpakendis, külmutatud köögivili) läbimüük. Investeeringute põhilisteks eesmärkideks on toodangu kvaliteedi tõstmine ning kasumi ja tootmismahtude suurendamine. Selleks, et pikendada kodumaise köögivilja tarbimise perioodi on vaja korralikke hoidlaid
ei ole muutunud nõudlusega kohanemise ajal. · Pikal perioodil määravad kauba hionna ettevõtte madalaimad keskmised kulud pikal perioodil · Tootmisharu pakkumiskõver pikal perioodil väljendab hinna ja pakutav koguse suhet kui firma on täielikult kohanenud maj kasumi või kajumiga. Kasvavate kuludega tootmisharud · Mõningates tootmisharudes ühiku tootmiskulud kasvavad, kui haru toodangumaht suureneb (ressurssi hind tõuseb tooraineturul) · SELle tulemuseks on keskmise kulu kõvera nihe ülespoole. · Selgitus tasakaalu olukorra tekkimiseks . · Haru nõudluskõver D lõikub haru pakkumisega S (tasakaalu punkt A kogus Qe hind p E) · Firma kogus Qi, nõudluskõver MR ja MR=mc, hind P (ei saa maj kasumit). · Turu nõudlus kasvab D1 tasakaaluhind PE1 · Kogus Q1e punkt B lühioerioodil 189 jooonis 8.9 · Firma nõudluskõver nihkub MR1, kus '
kartulit tööjõuga, saadakse tööjõu produktiivsus. Tööjõu produktiivsust saab muuta kolmel moel. Esiteks kui suureneb kapitali hulk töötaja kohta, sellisel juhul tootmisfunktsioon ei muutu. Teiseks võivad muutuda töötajate oskused. Kolmandaks võib paraneda tehnoloogia tase, mille all mõeldakse uute tehniliste teadmiste kasutamist, mis võimaldavad samade ressurssidega toota suuremat toodangut või toota sama toodangumaht väiksema hulga tootmisressurssidega. Nii töötajate oskuste muutumise kui ka tehnoloogia muutumise tagajärjel muutub ka tootmisfunktsioon. Tootmises tuleb eristada erinevaid perioode kuna selleks, et midagi toota, on vaja aega. Ei piisa ainult tööjõust ja kapitalist. Et analüüsida aja rolli tootmises, jaotatakse perioodid enamasti kas lühi- või pikaks perioodiks. Kuid eristada saab veel ka hetkelist perioodi
midagi eksootilist pakkuda. Eesti konkurentsivõime kohta põldvutikasvatuse vallas on raske midagi öelda, kuna Vene turg on hetkel meie tootjale suletud ning lisaks on tegevuse lõpetanud ka suurem osa kunagi meie vutimuna ostnud Venemaa biokombinaatidest. Küll aga ei jõua kaks hetkel tegutsevat vutifarmi katta ka kohaliku turu vajadusi. Alles siis, kui põhitoodangut annaks 10 - 12 000 põhikarja lindu (täismahus vutifarm), oleks toodangumaht piisavalt suur, et hakata mõtlema ka välisturule. Jaapani suuremates vutifarmides peetakse näiteks kuni 350 000 lindu. Jaapanis on põldvuti mune sajandeid toiduks kasutatud. Kodustatud linnu aretustöö algas seal sadakond aastat tagasi. Eesti põldvutikasvatajate hiilgeaeg oli 1980-ndatel aastatel, mil viis tollal tegutsenud vutifarmi tootsid kokku enam kui 20 miljonit muna aastas, mis kõik müüdi Venemaa biokombinaatidele, kus neist valmistati vaktsiine ja biopreparaate
c. PMMA diklooretaan d. PC ketoonid e. PA fenool 8. Kumb omadus on iseloomulik polümeerile võrreldes metallile. a. Rasked/kerged elemendid b. Väike/suur soojusjuhtivus c. Kõrge/madal pehmenemistemperatuur d. Väike/suur tulekindlus e. Suur/väike tugevus f. Parem/halvem vormitavus 9. Milline omadus on iseloomulik kontstruktsioonplastile võrreldes tarbeplastile. a. Odav/kallis b. Väiksem/suurem toodangumaht c. Rabedus/sitkus d. Jäikus/kõigeelastsus e. Suur/väike roome f. Parem/halvem kuumuskindlus g. Kitsam/laiem töötemperatuuri piirkond h. Väiksem/suurem tugevus 10. Kasutusvaldkonna alusel sobivad paarid. a. Prügikott LDPE b. Hingedega tooted PP c. Pudeli korgid PS d. Põrandakatted PPVAC e. Sulaliim EVAC f. Kütustenõud PAR g. Spandekskiud PUR h. Puitlaastplaat UF
kindlustab firma kaudsete kulude katmise; • on alati võrdne nulliga; • on kasum, mida firma saab, kui tooteühiku hind on madalalam firma keskmisest kogukulust (ATC) 47. TKF-i tooteühiku hind võrdub a) keskmise tuluga; b) piirtuluga; c) kogutulu ja toodangumahu jagatisega; d) kõige nimetatuga. õige 48. Täielikult konkureeriva firma kogutulu: a) on tooteühiku hinna ja müüdud koguse korrutis; b) suureneb konstantse absoluutsumma võrra, kui toodangumaht kasvab ühe ühiku võrra; c) kajastab graafiliselt koordinaatide alguspunktist lähtuv sirge; d) iseloomustab kõike ülalöeldut.õige 49. Kui firma majanduskasum on null, siis tähendab see, et firma a) peab oma tegevuse lõpetama; b) katab oma kulud ja saab normaalkasumit;õige c) ei kata oma kaudseid kulusid. • katab oma muutuvkulud, aga ei kata oma püsikulusid. 50. Kui TKF-d saavad majanduskasumit, siis: a) firmad lahkuvad antud alalt;
Ilim Pulp on (firma enda andmete kohaselt) metsaressursside ja raiemahu poolest suurim ettevõtte Euroopas. Kontserni tehastes valmib 65% Venemaa puidumassitoodangust ning 25% papi toodangust (Mäkelä 2009). 2009. aasta esimeses kvartalis vähenes kõikide Venemaa metsatööstuse sektorite toodang, kaasa arvatud puidumassi, paberi, saematerjali ja puidupõhiste plaatide. Venemaa Riikliku Statistikaameti poolt avaldatud andmete kohaselt oli saematerjali toodangumaht 24% madalam kui eelnenud aasta samas kvartalis, puidumassi tootmine vähenes 26% ning puidupõhiste plaatide tootmine vähenes pea 40% (UNECE/FAO 2009). 2.1. Okaspuupuidu saematerjal Okaspuupuidu tarbimine on SRÜ-riikides oluliselt kasvanud ja seda eriti Venemaal, kus viimaste aastate majanduskasv on tekitanud ulatusliku ehitusbuumi (vt. joonis 2.3). 2008. aastal ületas elamuehitus pindala poolest esimest korda 1990. aasta taseme (vastavalt 63.8 ja 63.1 miljonit m2/aastas)
- valmistatakse ka hambapulbrit 16. Nisu olulisus. Nisu on tähtsaim toiduteravili maailmas. Üle poole maailma elanikkonnast kasutab toiduks nisu. Nisutera sisaldab inimorganismi normaalseks arenguks palju: - valke, - aminohappeid, - vitamiine (B-rühma, PP jt). 17. Millised on kaks tähtsamat nisu liiki? Tähtsaimad liigid on: - pehme nisu ehk harilik nisu (saianisu; toodangumaht moodustab üle 90% maailmas kasvatavast nisukogusest), - kõva nisu (tehakse makaronitooteid), - speltanisu. 18. Millest sõltuvad toidunisu kvaliteedi näitajad? Mõjutavad mitmed tegurid: - agroklimaatilised tingimused (ilmastik, kasvukoha mullastik), - sordi valik, - rakendatud agrotehnoloogia, - taimehaiguste esinemine, - lamandumine.
Oligopol Väike arv müüjaid Firmad on üksteisest sõltuvad oma turukäitumises Toodang võib olla homogeenne või diferentseeritud (sellest tuleneb erinev tundlikkus). Cournot mudel 1838.a. Augustin Cournot (vaatas mineraalvee turgu) Homogeenne toodang 2 firmat duopoolne turg Mõlemad kehtestavad oma toodangule ühesuguse hinna Selle mudeli puhul valivad üheaegselt ja iseseisvalt toodangu mahu. Kummagi firma võimalik toodangumaht sõltub sellest, millist kogust kavatseb teine toota. Kumbki firma püüab ära arvata teise tootmiskavatsust, valides sellest lähtudes oma kasumit maksimeeriva koguse. Firmad on kogusevõtjad. Mikroökonoomika 7.12.2011 Tootmistegurite turg Teema tuleb eksamile, aga mitte KTsse. Valdavalt keskendutakse tööjõukulule, sest see on ,,tudengitele arusaadavaim." Tööjõuturul kaubeldakse tööjõuga, mikroökonoomika seisukohalt on
Käesolevas referaadis on kokku võetud Piirangute teooria rakendamine müügi ja turundustegevustes, millest tulenevalt on rakendusalade arv vähenenud seitsmele. Esimene on TOC tootmislahendus, mis sisaldab planeerimist ja tehasekontrolli tehnikaid, mida tuntakse trumm-puhver-nöör kontseptsiooni nime all. Seda tehnikat saab kasutada kõikides tootmisettevõtetes ning see genereerib kõigile ühtse tulemuse. Selle tulemusena tõuseb toodangumaht ressursside muutuseta, väheneb tootmisaeg, väheneb laovaru, areneb tähtaegse kohaletoimetamise oskus ning väheneb hilinenud kohaletoimetamise oht. Ettevõtetel on selged ja stabiilsed prioriteedid ning põhjendatud plaan. TOC tootmislahenduse alla kuulund ka sünkroonne tootmine, mis annab tootmisettevõtetele kõige kiirema ja otsesema viisi suuremahuliste lõpptulemust täiustamiseks. Tüüpilised lahendused sisaldavad vähenenud laovarusid, lühemaid tellimuste täitmise aegu, kõrgemat
Pika perioodi tasakaal TKT-l on saavutatud, kui Ei toimu enam uute firmade juurdetulekut harusse või olema olevate firmade harust lahkumist Täieliku konkurentsi turul (TKT): On firmad hinnavõtjad ja maksimeerivad oma kasumi toodang mahu muutmise teel Täielikult konkureeriva firma piirtulu (MR): Võrdub toodangu hinnaga Täielikult konkureeriva firma kogutulu: On tooteühiku hinna ja müüdud koguse korrutis või suureneb konstantse absoluutsumma võrra, kui toodangumaht kasvab ühe ühiku võrra või teda kajastab graafiliselt koordinaatide alguspunktist lähtuv sirge Täielikult konkureeriva firma (TKF) tooteühiku hind võrdub: keskmise tuluga = piirtuluga TKF jätkab lühiperioodil tootmist kahjumile vaatamata senikaua, kuni: Firma kogutulu on suurem firma muutuvkuludest TKF-i kohta on teada, et tema toodangu maht (q) on 5000 ühikut, tooteühiku hind (p) on 1 kroon, firma
Küsimus 2 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui täielikult konkureeriva tootmisharu firmad saavad märkimisväärset kahju, siis haru toodang tõenäoliselt Vali üks: suureneb, hind langeb ja kahjum kaob suureneb, hind tõuseb ja kahjum kaob väheneb, hind tõuseb ja kahjum kaob väheneb, hind langeb ja kahjum suureneb Tagasiside Osad ettevõtted ei suuda seda kahjumit kanda ning lahkuvad harust, mistõttu haru toodangumaht tõesti väheneb, järgneb juba nõudmise- pakkumise koosmõju ja sellest tulenev. Küsimus 3 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Missugune tingimus ei pea olema täidetud, et firma saaks kasutada hinnadiskrimineerimist: Vali üks või enam: ostjal ei tohi olla võimalust kaupa edasi müüa müüjal peab olema teatavmonopolivõim tegu peab olema teenusega Jah, see nõue ei pea olema täidetud! müüja peab suutma turgu segmenteerida Küsimus 4
Rahalises väärtuses väljendatud majandusnäitajate ajalisel võrdlemisel on probleemiks pidevalt toimuvad hinnamuutused. Selle eksitava mõju vältimiseks tehakse vahet nominaalse ja reaalse SKP vahel. Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust jooksvates hindades. Reaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste hindasid võrreldavates (baasaasta) püsivhindades. Kui näiteks kõikide kaupade hinnad kallinevad kaks korda, aga toodangumaht jääb samaks, siis nominaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid reaalne SKP jääb samaks. Nominaalset SKP-d võib oluliselt mõjutada inflatsioon. Inflatsioon on üldise hinnataseme märgatav ja püsiv tõus. Joonis SKP muutus Eestis 1991-2005 Allikas: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti majandus 2006. 18 Joonis 14. Inflatsiooni muutus Eestis aastatel 1993 2005. 100
annaabi.ee 
