Andres Hillep 9.b klass Alternatiivenergia Eestis miks vajalik ja mida peaks muutma Kogus maailmas tarvitatakse tänase päevani ikka veel väga palju taastumatuid energiavarusid nagu näiteks: nafta, maagaas, põlevkivi, pruunsüsi, kivisüsi. Samuti ka turvas, mida loetakse taastumatute energiaallikate hulka kuuluvaks, sest turvast tekib juurde väga aeglaselt ning vähe. Kuna Eestis naftat ei leidu on Eesti energeetika selgrooks olnud
Alternatiivenergia Eestis Alternatiivenergia areng oleks Eesti jaoks suur samm tuleviku poole. Muidugi oleks see hea ka atmosfäärile üldiselt. Kahjuks on Eesti energeetiliselt sõltuvam kui paljud teised arenenud riigid. Taastuvatest energiaressurssidest on Eestis kasutusel nii mõnedki. Kuna alternatiivenergia tootmiseks on vaja erilisi seadmeid, mille paigaldamist on kulukaks peetud, siis ei ole Eestis just eriti palju taastuvaid energiaressursse kasutusel. Eestis pole suure energiahulga salvestamiseks sobivaid jaamu. ,,Miks mitte kasutada tuult raha teenimiseks - muu maailm ju teeb nii," küsib Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Vello Selg, keda peetakse Eesti üheks suurimaks tuuleelektrijaamade fanaatikuks.
impordist väheneb märkimisväärselt. Eesti toodab 70% oma soojavajadusest koduste toorainete abil, milleks on puit ja põlevkivi. See on päris hea tulemus, arvestades, et enamus maid arenevas maailmas peab kütteks vaja mineva tooraine sisse tooma mujalt. On plaanitud ka tuulegeneraatorite ehitamine keset merd, kuid tehnoloogia on veel täiustamisel. Norra on senini ainus riik, kes on saanud sellega hakkama. Eesti Postimehes ilmus 31. Oktoobril 2007 aastal artikkel alternatiivenergia muutumisest tavainimesele jõukohasemaks. Üks Alaskivi valla küla elanik, Mikk Suursild, kes lasi endale tuulegenoraatorid paigaldada 2007 aasta veebruaris väidab, et toodetavast energiast piisab tema majapidamiseks kõigeks. ,,Tavapärases majapidamistarbes pole ligi aasta jooksul tekkinud hetke, kus oleksin ilma elektrita," ütleb ta, ,,Voolutarbimist tuleb küll paremini korraldada. Täna on näiteks tuuline ilm ja pesumasin teeb selle puhul ekstra pesupäeva."
Seismiselt aktiivsetes piirkondades, kus maa seest väljub kuum vesi või aur, saab kasutada geotermilist energiat. Kõige rohkem kasutatakse seda Islandil. Paljudes riikides saab soojus- ja elektrienergia tootmiseks kasutada biomassi. Eestis on selleks eelkõige võsa (hakkepuit) ja pilliroog.Brasiilias juba kasutatakse suhkruroost saadavat metanooli autokütusena. Selle tootmine on odavam kui bensiini tootmine. Ka rapsist toodetakse diislikütust. Kõige laiema leviku on alternatiivenergia kasutamine leidnud USA-s, Jaapanis, Saksamaal, Brasiilias ja Soomes. Tuleb arvestada, et energiatootmine on alati seotud eelnevate (energia)kulu-dega. Kulud võivad olla üsna väikesed (nt metsast puude kogumisel) ja väga suured (nt nafta ammutamisel merepõhjast, kus tuleb rajada puutorne, korraldada nafta ja tööliste vedu). Seda tuleb meeles pidada eriti alternatiivenergia kasutamisel, (nt tuuleenergia rootorid on väga kallid), sest
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJUTUSTEENINDUS ALTERNATIIVSE ENERGIA KASUTAMISE VÕIMALUSED EESTIS Uurimustöö Juhendaja: Pärnu 2011 Sisukord Alternatiivenergia miks on vajalik?..................................................................................4 Hüdrnoenergia......................................................................................................................5 Päikeseenergia......................................................................................................................5 Tuuleenergia.........................................................................................................................7 Biokütus...............................................................................................................................8 Kokkuvõte....................................................
1.1. Päikeseenergia 5 1.2. Tuuleenergia 6 1.3. Bioenergia 6 1.4. Biogaas 7 1.5. Geotermaalenergia 7 1.6. Loodete energia 8 1.7. Hüdroenergia 8 1.8. Laineteenergia 9 2. ALTERNATIIVENERGIA EESTIS 10 2.1. Tuuleenergia Eestis 11 2.1.1. Tuuleenergeetika eelised Eestis 11 2.1.2. Tuuleenergia tuleviku Eestis 12 2.2. Biomassi ja biogaasi energeetika Eestis 12 2.2.1. Biomassi energia kasutamise eelised Eestis 13 2.2.2. Biomassienergia tulevik Eestis 14 2.3. Hüdroenergia Eestis 14 2.3.1
Energiamajandus Saksamaal Kuigi Saksamaal on energiavarad pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud, leidub rikkalikult kivisütt, seda Ruhri tööstuspiirkonnas ja pruunsütt Saksimaal ja Harzi mäestikus. Maagaasi, mida on suhteliselt vähe, leidub peamiselt Põhja- ja Lõunasaksamaal. Põhja-Saksamaal ja Põhjameres on riigil ka väikesed naftavarud. Saksamaa impordib naftat enam kui tosinast riigist. Seejärel töötleb riik nafta ümber erinevateks kütusteks ja ekspordib teistesse riikidesse. Hetkel toodetakse Saksamaal enamus elektrist tuumaelektrijaamades, kuid aastaks 2021 on otsustatud kõik Saksamaal töötavad tuumaelektrijaamad sulgeda ja sealt tulenev energiapuudujääk asendada rohelise energia näol. Aastaks 2050 on võetud eesmärk tõsta taastuvenergia osakaal energiamajanduses 50% peale. 2004. aasta seisuga toodeti Saksamaal kokku 566,9 miljardit kilovatt-tundi elektrit, millest eksporditi 50,8 miljardit kWh. Järelikult jäi ...
Alternatiivenergia võimalused Eestis Alternatiivenergia e. taastuvenergia on aastate jooksul muutunud väga oluliseks arengujärguks Eesti energias. Pidev põlevkivile toetumine toob kaasa mitmeid küsimusi tuleviku suhtes ning leidub et alternatiivenergia on õige valik. Üheks perspektiivseimaks energiaallikaks Eestis võib pidada biomassi. Puitu on kasutatud terve inimkonna vältel kütteallikana, kuid viimsel ajal on kasvanud ka teiste biokütuste nagu võsa, õled, roog jt tähtsus energiatootmises, kõike mida on Eesti pinnal rohkelt. Puit ja teised biokütused on taastuvad ja nende põlemisel paiskuvaid süsihappegaasi heitmeid ei loeta kasvuhoonegaaside hulka, mis muudab nad energiatööstusele väga huvitavaks. Seni kasutab
Püünsi kool Referaat Alternatiivenergiad Kelly Lehis 9.klass Juhendaja:Hele Pomerants 2009 Rohuneeme Praegu kasutusel olevatel energiaallikatel on kaks puudust: nendes olev energia vabaneb mingi reaktsiooni (põlemise) tulemusena, saastades keskkonda ning nad hävitatakse kiiremini kui taastumine aega võtab. Seda saab vältida kasutades alternatiivsed energiaallikad. Peamisteks alternatiivenergia allikateks on päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: tuuleenergia, hüdroenergia, ookeanide soojusenergia ning maa soojusenergia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia,. Mõningad neist on juba kasutusel ka Eestis. Taastavaist energiaallikaist saadavad energialiigid on tuuleenergia, hüdro- ja laineenergia, päikeseenergia, biomassienergia jm. energiaallikad, mis on kõik otseses või kaudses seoses Maale langeva päikesekiirgusega
Kontrolltööks ettevalmistav tööleht, milles teemadeks energiaallikad, soojus-, geotermaal- jt. alternatiivenergiaallikad ning millised riigid kasutavad millist energiat.
Floating Wind Turbines University of Tartu 2012 Featured topics Basic layout of wind turbines About FWT Technology and advantages Initiatives Conclusion Introduction to how wind turbines work Electricity Kinetic Click to edit Master text styles Second level energy of the wind Third level is converted to Fourth level mehanical energy. Fifth level Main parts 1. Rotor blades 2. Shaft 3. Generator Introduction to how wind turbines work Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level ...
ELEKTROENERGEETIKA. REGIOONIDE ENERGIAMAJANDUS ALTERNATIIVENERGIA Elektroenergeetika elektrivalgustust hakati kasutama 19 saj. lõpul kulukas infrastruktuur Energiat toodetakse peamiselt soojus-, hüdro- ja tuumaelektrijaamades, Vähesel määral ka tuule-, päikese- ja geotermaal- elektrijaamades. Elektrienergia tootmise ja tarbimise geograafia Maailmas toodeti 2001a. ~2361 kWh elektrienergiat inimese kohta aastas. Peamised tootjad ja tarbijad on Põhja riigid Suurimad tootjad USA,
Sissejuhatus Üle sajandipikkuse elueaga sisepõlemismootor on tänapäeval ajale jalgu jäänud, väheefektiivne ja rohket väävliemissioooni põhjustav seade, töötagu ta siis ükskõik millise kütusega või olgu tal kui tahes efektiivne sissepritse või turbo. Tänane teadus pakub mitmeid uudseid keskkonnasõbralikke, mis on senistest sisepõlemismootoritest suurema kasuteguriga ja keskkonnasõbralikumad. Esimene pool sajandit sisepõlemismootori ajaloost kulus selle täiustamiseks ja arendamiseks, kusjuures selle käigus ei pööratud erilist tähelepanu mitte efektiivsusele ja säästlikkusele, vaid paljuski sellele, kuidas mootorist võimalikult palju hobujõudusid välja pigistada. Alles eelmise sajandi viimasel veerandil hakkasid autotootjad huvi tundma ka materjalide kokkuhoiu ja ökonoomsuse vastu. Kõigil neil on oma vead ja siiani veel lahendamata tehnilised puudused. Ent on selge, et läbimurre ühes või teises suunas on lähiaeg...
Alternatiivenergia kasutamine Eestis Alternatiivenergia areng oleks Eesti jaoks suur samm tuleviku poole. Muidugi oleks see hea ka atmosfäärile üldiselt. Kahjuks on Eesti energeetiliselt sõltuvam kui paljud teised arenenud riigid. Taastuvatest energiaressurssidest on Eestis kasutusel nii mõnedki. Kuna alternatiivenergia tootmiseks on vaja erilisi seadmeid, mille paigaldamist on kulukaks peetud, siis ei ole Eestis just eriti palju taastuvaid energiaressursse kasutusel. Eestis pole
Alternatiivsetest energialiikidest võiks näiteks rohkem kasutada päikeseenergiat, sest seal kuum, kuiv ja päikeseline kliima. Takistuseks on asjaolu, et päikesepaneelid on väga kallid ja teised energiaallikad on odavamad. Maasoojusenergia on on samuti potentsiaalne taastuvenergia allikas, mis on praegu suhteliselt arendamata ja väga vähe kasutatav. Takistusteks on jällegi olnud raha ja sobiva tehnoloogia puudumine. Siiski on viimaste aastatega alternatiivenergia kasutamine suurenenud. Valitsus on näiteks võtnud kasutusele erinevaid meetmeid ja eraldanud raha, et toetada taastuvenergia omastamist ja arengut. Eesmärgiks on, et aastaks 2020 toodetakse vähemalt 20% Austraalia elektrienergiat alternatiivenergiast.
..............................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. SOOJUSENERGIA EHK PÕLEVKIVIST SAADUD ENERGIA........................................4 2. TUUMAENERGIA.................................................................................................................5 3. ALTERNATIIVENERGIA EHK TAASTUV ENERGIA.......................................................6 3.1. Elektrienergia tootmine vee abil ehk hüdroenergia....................................................6 3.2. Elektrienergia tootmine tuule abil ehk tuulenergia....................................................7 3.3. Päikeseenergia............................................................................................................8 ..............................................
1. Leidke e-kataloogist ESTER raamatu Janno, Jaan. Arvutusmeetodid. Tallinn, 2008. 182 lk. asukoht TT raamatukogus ja sellele vastav kohaviit e-kataloogis ESTER, korrus ja riiuli number 2. Leidke Eesti mrksnastikust (EMS), milliseid seotud mrksnu on soovitav kasutada teavikute otsinguks teemal alternatiivenergia Loetlege kuni 3 seotud mrksna. 3. Leidke andmebaasist ISE, millises ajakirjas on ilmunud artikkel Kruus, Oskar. Abimees nii ausale eksaminandile kui ka leidlikule spikerdajale. Vastuses esitage ajakirja nimetus, aasta, number, lehekljed, kus artikkel asub. 4. Leidke e-ajakirjade otsivahendit A-to-Z kasutades, millise andmebaasi vahendusel ja mis aastast aastani on meie likooli arvutivrgust juurdeps ajakirja Network security tistekstidele? 5
kasutuskõlbmatuks, lisaks kaasnevad õnnetusega tõsised terviseriskid. Lisaks on tuumaenergia probleemiks see, et ka uraani ei ole maailmas lõpmatus koguses ning ehitamine ja käigushoidmine on väga kallis. Tuumaenergia plussiks ongi siis see, et tuumaenergia on CO2 vaba, vajab vähe toorainet. Enim tuumaenergiat kasutatavad riigid on USA, Prantsusmaa, Jaapan, venemaa ja Saksamaa. ALTERNATIIVENERGIA on energia, mida saaks kasutada fossiilkütuste ja tuumaenergia asemel. Alternatiivenergia on üldnimetud, mille alla kuuluvad tuule-, päikese-, laine-. Geotermaal- ja loodete energia. Alternatiivenergiaid on maailmas palju. Ükski alternatiivenergia ei ole veel võimeline fossiilkütuste põletamist täielikult asendama, kuid uurimistöö vastavate tehnoloogiate välja arendamiseks käib. Samas on nende energiaallikate kasutamine või neile üleminek kahjulik naftakontsernidele, kelle jaoks tähendaks see sissetuleku katkemist või vähenemist. Seetõttu
Energiamajanduse sõltumatus teistest riikidest on(säilitamine) , sest siis ei pea kuskilt välismaalt kallimalt ostma elektrit vaid iseseisvalt hakkama saada Eestis ei kasutata energia tootmisel palju alternatiivenergiat, kuna alternatiivenergia tootmiseks on vaja erilisi seadmeid, mille paigaldamist on kulukas. Energia tööstus on tihedalt seotud mäetööstusega, kuna Tähtsaim metsamajanduse saadus on Puit, kasut. Küttepuuks, puitesemed,tselluloosi saamiseks. Puidutööstus hõlmab metsa raimuse ja väljaveo, puidutoodete valm. , tselluloosi,paberi ja paberitoodete ning mööbli tootmise. Tselluloosi- ja paberitööstus vajab inim-, loodus-ja tööjõuressursse. Suur osa Eestis toodetavast mööblist eksporditakse, kuna mujal saab kõrgemat hinda ja eestis pole nõudlus nii suur. Põllumajandus jaguneb taime- ja loomakasvatuseks. Eesti põllumajanduse looduslikud eeldused (pinnamood, kliima,sademete- ja veereziim, mullastik) võimaldavad toota piima-lihakar...
Alternatiivenergia Aap Merisalu, Kevin Ree, Martin Rander, Otto Terask Mis see on? Tuuleenergia Päikeseenergia Hüdroenergia Jt. Tuuleenergia 11. oktoobril 2001. a. Virtsu tuulepark. 1,8 MWh ja planeeritud energiatoodang aastas 4,8 GWh. Probleemid Müra tekitamine Lindude lennu segamine Maastikupildi rikkumine Hüdroenergia Neli üle 100 kW hüdroelektrijaama 7000 jõge 400 jõge on pikemad kui 10 km Eesti jõed väikesed Päikeseenergia Eluiga 25 aastat Toodab 1kW kuni 10kW Eelised Päikeseelektri süsteem töötab hääletult. Päiksepaneelil pole kuluvaid osi. Päiksepaneelid on hooldusvabad. Päikeseelektri tootmine on keskkonnasõbralik
meie ökotoobile kasu oleks. Tänapäeva üheks kõneainet pakkuvamaks teemaks looduse säästmise vallas on alternatiiv energia. Kuid on palju erinevaid põhjuseid, miks pole taastuvenergia kasutamine massiliselt levinud. Kuna tuule, vee ja päikeseenergia on loodusele enamjaolt kahjutu on ka sellest energia saamine raskendatud, seega kujuneb ka lõppkokkuvõttes kallimaks ka selle hind. Kuid siiski vähestes inimestes äratab huvi alternatiivenergia, mis on omadustelt sama taastumatu energiaga, kuid see-eest märksa kallim. Vaid vähesed inimesed, kellele läheb korda looduse säästmine, otsustavad alternatiivenergia kasuks, hoolimata selle hinnast. Viimastel aastatel on hakatud järjest rohkem inimeste tähelepanu pöörama taaskasutusele. Sinna hulka kuuluvad vanapaber, vanametall ja ka väga suures osas nii plast, kui klaastaara. Sääraste asjade vanast uue tegemine on kordades odavam, kui täiesti uute valmistamine.
· 1960.-1971.aastal ehitati Egiptuses Niiluse jõel olev Assuani pais kõrgemaks ning rajati hüdroelektrijaam. Millist kasu saab paisu ehitamisest Egiptus ja milliseid probleeme ning ebasoovitavaid nähtusi tõi paisu ehitamine kaasa. (6punkti) Kasu paisu ehitamisest Kahju paisu ehitamisest · Kus asuvad Eestile lähimad tuumaelektrijaamad? · Analüüsi järgnevalt toodud kolme alternatiivenergia liigi kasutamist Eestis. Milliseid poolt ja vastuargumente võib tuua nimetatud alternatiivenerga kasutamisel. Alternatiivenergia liik Soodsad tegurid Ebasoodsad tegurid Geotermaalenergia Tuuleenergia Päikeseenergia · Miks kasutatakse taastumatuid energiaressursse tunduvalt rohkem kui taastuvaid. · Nimetage 3 kaasajal kõige enam kasutatavat energiaallikat.
Energeetikaprobleemid Taastuvad Taastumatud Tuul Kivisüsi Vesi Pruunsüsi Päike Põlevkivi Biomass Turvas Maasoojus Nafta Maagaas Millest probleemid? Alternatiivenergia vähene kasutus oht, et taastumatud energiaallikad saavad otsa Tarbijate piiratud teadmised (mis on odavam, võrdlus, oht ja ohutus tootmised ja tarbimisel) Globaalprobleemid (tootmise kõrvalnähud) Looma-, linnu- ja taimeliikide häving (keskkonna reostus) Maagaas Mis on maagaas? "Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides. Suurema osa maagaasist moodustab metaan." Leidub koos naftaga Maagaasi ülemaailmne varu on umbes 15×1013 m³ Riigiliselt: Venemaa, Ameerika Ühendriigid, Kanada, Suurbritannia, Alzeeria, Holland, Norra, Indoneesia, Iraan ja Usbekistan Probleemid maagaasiga Laialdane kasutus: elektri- ja soojusenergia tootmine, kütus...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD 12 Oliver Kikas ALTERNATIIVSE ENERGIA KASUTAMISE VÕIMALUSED EESTIS Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Alternatiivenergia ehk taastuvenergia tänases mõistes, on inimesi ümbritsenud kogu teadaoleva elutegevuse vältel. Alternatiivenergia ümbritseb meid kõiki, vähemal või suuremal määral tunnetame me kõik neid erinevaid jõude: Päikesest kiirgav elektromagnetlaine, veekogude voolavusest tulenevad jõud või erinevate rõhkkondade kokkupõrke tagajärjel tekkinud tuul. Inimesed on väga kavalalt ja otstarbekalt õppinud kõiki neid loodusnähtusid ka oma kasuks rakendama, kuid elektrienergia kasutuselevõtust tingitud tehnoloogia järsk areng on nõudnud
Eesti ja looduskeskkond Loodus on maailmas eksisteerinud juba ammu enne inimesi. Kõik, mis on maailmas nähtav, kuulub looduse alla. Eestis on säilinud väga rikkalik ja mitmekesine loodustik, ent siiski leidub ka siin keskkonnaprobleeme ning murekohti. Selleks, et eestlased saaksid looduse kaunidust nautida veel mitmeid aastakümneid, on vajalik tegeleda selle kaitsmise ning säilitamisega. Loodus on meie kõigi elukeskkond ja selle püsima jäämine on inimeste püsima jäämise eeldus. Tänapäeva Eestis on kahjuks mitmeid keskkonnaprobleeme, mille lahendamisega tuleb kõigi heaolu nimel hakata tegelema. Eestis on alates 1918. aastast peamise kütusena energiajaamades kasutusel põlevkivi. KirdeEestis asuvad kaks suurimat põlevkivi baasil töötavat soojuselektrijaama ning just neis kohtades on kõige tõsisemad keskkonnaprobleemid. Põlevkivi põlemisel eraldub mitmeid happesademeid tekitavaid gaase....
Energiavarad Energia ja loodusvarad Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, mootorite ja seadmete tööks. Seega on vaja energiat kõikjal. Energiat saame jagada taastuvaks ja taastumatuks. Loodusvarade all mõeldakse üldiselt otse loodusest võetavat (vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused ning kaevandatavad maavarad. Energialiigid Nafta ja naftasaadused Maagaas Tahked energiavarad (süsi, turvas) Veejõud Tuumaenergia Alternatiivenergia Alternatiivsed energialiigid Tuuleenergia Maa siseneenergia Bioenergia Päikeseenergia On veel mitmeid energialiike (Maa pöörlemise energia, gravitatsioonienergia, termotuumaenergia), mida hetkel olemasoleva tehnoloogia abil ei osata või liiga kõrge hinna tõttu ei ole mõtet tootmisesse võtta. Maailma energiatarbimine Hüdroenergia: 5% Tuuleenergia: umbes 1% Biomassi energia: 15% Tuumaenergia: 2% Maa siseenergia: 1% Fossiilenergia: umbes 75%
Vesinik on Universumis kõige sagedasem element. Ta esineb vees ja peaaegu kõigis orgaanilistes ühendites, seega seotud kujul kõigis organismides. https://www.google.ee/search?q=maakera&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwix1cmw09bSAhXDWiwKH Qi9AsYQ_AUIBigB&biw=1366&bih=659#tbm=isch&q=cute+universe+png&*&imgrc=EBTKdQM-ZCG8fM: Vesiniku kasutamine Kütusena,enamasti raketikütuses Orgaaniliste ainete tootmisel vesinik on saamas alternatiivenergia allikaks https://www.google.ee/search?q=maakera&source=lnms& tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwix1cmw09bSAhXDWiwKH Qi9AsYQ_AUIBigB&biw=1366&bih=659#tbm=isch&q=gas +png&*&imgrc=5ZX82k2PSOQdJM: kasutatud materjal http://www.miksike.ee/docs/lisa/7klass/3teema/loodus/vesiniku_kasut.ht m https://et.wikipedia.org/wiki/Vesinik https://www.google.ee/search?q=vesinik&source=lnms&tbm=isch&sa=X&
Plussideks- suhteliselt odav ehitada, ei teki ohtlike jäätmeid, saab reguleerida tootmismahtu. Miinusteks- väga suur CO2 eraldumine atmosfääri, sõltuvus kütuse leiukohast, palju tahkeid jäätmeid(aheraine) 36)Millised on hüdroelektrijaama eelised ja puudused? Eeldusteks- ei saasta atmosfääri, ei teki tahkeid jäätmeid ja ei vaja palju tööjõudu. Puudusteks aga ehituse kallidus, tammid takistavad kalade rännet, võimalikud üleujutsed 37)Mis on alternatiivenergia? Nimeta alternatiivenergia allikaid Üldnimetus energeetilistele ressurssidele, mida saab kasutada fossiilsete kütuste ja tuumaenergia asemel. Tuul, päike, laine, tõus-mõõn. 38)Mis on geotermaalenergia ja millistes piirkondades seda kasutatakse? Maa sisesoojuse s.o. kuumenenud kivimite, sulamagma ning nendega kokkupuutel kuumenenud põhjavee nn. Termaalvee energia.Kõige rohkem kasutatakse Islandil, aga ka USAs, Jaapanis, Mehhikos jms.
ALTERNATIIVSETE ENERGIAALLIKATE KASUTAMISVÕIMALUSED EESTIS Alternatiivseks ehk roheliseks energiaallikaks loetakse päikese-, tuule,- biomassi-, vee- ja geotermaalenergiat. Nende kasutamisega ei kaasne märkimisväärset keskkonna saastamist. Samas on alternatiivenergia kasutamine veel suhteliselt kallis. PÄIKESE- EHK HELIOENERGIA Päikeseenergia on hajutatud ning selle otsene kasutamine on tehnoloogiliselt keerukas ja vähemalt praegusel ajal veel kallis. Kuid teatud piirkondades võib päikeseenergia juba praeguse tehnoloogia juures olla väga otstarbekas ja aidata säästa teisi energiavarasid ja keskkonda. Päikeseenergia muudetakse elektrienergiaks päiksepaneelides. Välja on töötatud ka päikesepatareina toimiv
1.Energiamajanduse olemus- on majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise, turustamise ja müügiga. 2.Taastuvad ja taastumatud energiaallikad- TAASTUVAD: maa pöörlemise energia, maa gravitatsioonienergia, tuuleenergia, biomassi energia, vee-energia, loodete ja lainete energia, geotermaal-e maasisene energia, päikeseenergia TAASTUMATUD: Nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas 3.Tahked kütused:süsi(pruun-ja kivisüsi, antratsiit), põlevkivi, turvas, puit. Söe varud maailmas: suured varud on USAs,Hiinas ja Venemaal.Süsi tarbitakse enamasti tootjariikides.Hiina on tõusnud maailma suurimaks kivisöetootjaks.Kokku annavad Hiina,USA ja India tänapäeval 60%maailma kivisöetoodangust. Söe kaubandus maailmas: Pakkumise ülekaal- Austraalia(maailma suurim eksportija), Lõuna-Aafrika(suur eksportija), Indoneesia(eksport kasvab), Ladina-A...
Katar, Alzeeria, Liibüa, Nigeeria, Nenezuela, Indoneesia) WTO- Maailmakaubandus organisatsioon (üle 150 riigi, v.a Venemaa) Päritolumaa- seal tekkis firma ja tugevnes, sealt pärineb firma algkapital, juhtkonna moodustavad päritolumaa kodanikud. Asukohamaa- firma on rajanud sinna oma ettevõtteid, osakondi, kontoreid, võib kaasata kohalikku kapitali ja juhtkonda. Arenenud riikide võimalused võidelda naftakriisi vastu : 1) kasutada energiat efektiivselt 2) arendada alternatiivenergia allikaid (tuule-, päikese-, vee- ja bioenergiat) 3) luua strateegilise naftavaru 4) hoida häid suhteid OPEC´i väliste riikidega (Venemaa, Norra, Brasiilia, Mehhiko, Austraalia )
EESTLASTE SUHTUMINE TAASTUVENERGIASSE Uurimistöö Koostaja: Klass: Juhendaja: 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Taastuvenergia..................................................................................................................................5 1.1 Päike...........................................................................................................................................5 1.1.1 Päikeseenergia eelised:.......................................................................................................5 1.1.2 Passiivne päikeseenergia......................................................................................
Elektrienergia tootmine, tarbimine ja jaotamine Eesti näitel SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................lk.3 ELEKTRIENERGIA TOOTMINE..........................................................lk.4 1.ALTERNATIIVENERGIA EHK TAASTUV ENERGIA.................. lk.4 1.1.ELEKTRIENERGIA TOOTMINE VEE ABIL...............................lk.4 1.2.ELEKTRIENERGIA TOOTMINE TUULE ABIL......................lk.4-5 1.3.PÄIKESEENERGIA.......................................................................lk.5 1.3.1.PÄIKESEPANEELID EESTIS....................................................lk.5 ELEKTRIENERGIA TARBIMINE.........................................................lk.6 KILINGI-NÕMME JA RIIA ÕHULIIN..................................................lk.7 SISSEJUHATUS Elektrienergiat toodetakse elektrijaamades, selleks muudetakse mingit teist liiki energia elektienergiaks. E...
...................................................................................4 Hüdroenergia toodang Eestis............................................................................................4 Biokütus.............................................................................................................................4 Päikeseenergia ja Eesti.....................................................................................................5 Alternatiivenergia üldiselt Taastavaist energiaallikaist saadavad energialiigid on tuuleenergia, hüdro- ja laineenergia, biomassienergia, päikeseenergia, geotermiline energia jm. energiaallikad, mis on kõik otseses või kaudses seoses Maale langeva päikesekiirgusega. Ka turvas on aeglaselt taastuv bioloogiline energiaallikas, kuid tema kasutamisel pole siiani laiendatud neid seadustest tulenevaid soodustusi, mis toetavad teiste taastuvate energiaallikate rakendamist
veevoogudes peituv energia Geotermaalenergia – maa siseenergia, tekib päikeseenergia salvestumisel maapinda või Maa sügavusest leviva soojusena. Energiakriis - kütuse- ja energiamajanduse korraldamise ebakõla, mida põhjustab mittevõrdsuse riikidevahelises energeetilise tooraine varude jaotumises, energia tootmise tasemes ja toodangu turustamises. Passiivmaja – hoone, mis pakub selle elanikele kõrget mugavust väga väikese energiakuluga Alternatiivenergia - seda saab kasutada fossiilsete kütuste ja tuumaenergia asemel, ilma süsinikuringet häirimata ja radioaktiivseid jäätmeid tekitamata Joonise põhjal maailma energiamajanduse muutuste analüüs Energiaressursside koondtabel ja kaart (5 esimest riiki) OPEC’i tähtsus, liikmesriigid ja eesmärk 1960 – Venezuela eestvedamisel loodi OPEC, kuhu kuulusid Iraan, Kuveit, Saudi Araabia, (tänapäeval 11 liikmesriiki), et kaitsta nafta hinda maailmaturul.
.......................... · Nimeta põlevkivienergeetika arengut soodustavad / takistavad tegurid Eestis. Soodustavad........................................................................ Takistavad ........................................................................ Tee järeldus selle majandusharu perspektiivikuse kohta Eestis. Tasub/ ei tasu arendada, sest ........................................ · Analüüsi järgnevalt toodud kolme alternatiivenergia liigi kasutamist Eestis. Milliseid poolt ja vastuargumente võib tuua nimetatud alternatiivenerga kasutamisel. (6 punkti) Alternatiivenergia liik Soodsad tegurid Ebasoodsad tegurid Geotermaalenergia Tuuleenergia Päikeseenergia · 1960.-1971.aastal ehitati Egiptuses Niiluse jõel olev Assuani pais kõrgemaks ning rajati hüdroelektrijaam. Millist kasu saab paisu ehitamisest Egiptus ja milliseid probleeme ning
4. geotermaalelektrijaamad 0,3% 5. tuuleelektrijaamad 0,06% 6. päikeseelektrijaamad 0,008% Peamise osa elektrienergiast toodavad ja tarbivad Põhja riigid. Eri riikides on kasutatavate energialiikidena osatähtsus erinev, sõltudes nii kohalikest energiavaradest kui ka energiamajanduse ülesehituse ja talitlemise iseärasusest. Arenenud riikides kas elektrienergia tootmiseks üldjuhul mitmeid erinevaid energiaallikaid. Paljudes riikides tuumaenergia, mõnedes ka alternatiivenergia. Mitmes arengumaades annavad hüdroelektrijaamad 70-80% kogu elektrienergiast. Suurimad elektrienergia eksportijad: Pr (müüb elektrit ümbritsevatesse Euroopa riikidesse) ja Kanada (USA-sse)
Eesti on lubanud vähendada CO2 kogust 1990. aasta tasemega võrreldes 8% ja sedagi aastaks 2012. Põhiline võimalus selleks on muu kütuseliigi kasutusele võtmine ja loomulikult ökonoomne tarbimine. Soojuskadude vähendamine ja elektri otstarbekas kasutamine annavad siin samuti suurt efekti. Mitmesuguste õhupuhastusseadmete ehitamine on väga kallis. Olulisi tulemusi on seni saavutatud ainult tolmu püüdmise valdkonnas. Üha enam hoogu võtab alternatiivenergia nagu tuule- ja hüdroenergia ja ka taastuvate kütuste nagu puit ja turvas kasutamine. Autoheitgaaside mõju vähendamiseks tuleb kasutada kvaliteetsemat kütust ja ökonoomsemaid autosid. Kõik autod peaksid olema varustatud katalüsaatoriga heitgaasides sisalduvate saasteainete vähendamiseks.
elektriks. Geotermaalenergiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne km sügavuselt. Maasisese energia kasutamise mõju keskkonnale on väike. Kulutused energia toormisele ja transpordile on kõrged, sest tarbimispiirkonnad asuvad kaugel. Peamise osa elektrienergiast toodavad ja tarbivad Põhja riigid. Arenenud riikides kasutatakse elektrienergia tootmiseks mitmeid erinevaid energiaallikaid. Paljudes riikides on suur tuumaenergia, mõnedes aga alternatiivenergia osatähtsus. Elektrienergia suurimad eksportijad on Prantsusmaa ja Kanada. Neist esimene müüb elektrit Euroopasse, teine USAsse.
Seda tekitab inimtegevus ning selle vähendamiseks saab igaüks midagi ära teha. Kas on võimalik, et üks hetk saab maailm n-ö otsa? Energia tundub nii iseenesest mõistetavana, et selle puudumist märgatakse alles siis, kui ei saada enam vett keeta või televiisorit vaadata. Energiat vajatakse kõigeks- sooja saamiseks, toidu valmistamiseks, liikumiseks, ehitamiseks ja kaupade tootmiseks. Paraku hakkavad taastumatud energiaallikad- nafta, gaas, süsi ja uraan, otsa saama. Alternatiivenergia peitub nii vees, päikeses, tuules kui ka merelainetes. Need on tasuta ja pea piiramatus koguses kättesaadavad kõigile Maa elanikele vastavalt piirkonnale. Tuleks õppida ja harjuda neid lihtsalt ära kasutama. Inimeste kasutada on vaid alla ühe protsendi kogu planeedi veest. Elanikud kasutavad joogiveest keskmiselt vaid 7% joomiseks ja toiduvalmistamiseks, 22% kulub nõude ja pesu pesemiseks, 20% WCs ja 39% vannis või dussi all käies. Kuigi enamasti vähemalt Euroopas
Alternatiivsed energiaallikad Eestis ,,Alternatiivenergia vajab alternatiivset mõtlemist." See Tiit Kändleri tsitaat viitab probleemile, mis järgnevate aastate jooksul võib osutuda pakiliseks. Eesti energeetikutel on aeg oma peanupud tööle panna põlevkivile asendusaine leidmiseks. Antud maavara on taastumatu ning Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu hinnangul ammenduvad põlevkivi efektiivsed varud praeguse tootmismahu juures aastaks 2050. Prognoosidele tuginedes tuleb hakata välja töötama alternatiive. Võimalusi on mitmeid, kuid kuidas on lood nende tõhususega? Päike on paljude Maal toimuvate protsesside energiaallikas. Eeliseks on see, et inimkonna eluaja jooksul on tema energia alati tasuta. Paljudes riikides on päikesepaneelide süsteem laialt levinud ning ka Eestis soojendatakse sel moel vett. Midagi enamat siin aga Päikese abil toota ei saa, sest paneelidel oleks otstarve kõigest kolmandikul aastast....
Vastu võetud määruse alusel valib Eesti ökomärgise komisjon välja tootjate, importijate ja muude huvigruppide ettepanekuid arvestades prioriteetsed tooterühmad ning esitab need Keskkonnaministeeriumile. Kuna eelnimetatud komisjon on alles moodustamisel, mis tuleb tõenäoliselt esimest korda kokku selle aasta augustis, siis tooterühmi veel välja valitud ei ole. Roheline energia Roheline Energia on Eesti Energia poolt turustatava alternatiivenergia kaubamärk. Läbi Rohelise Energia projekti arendab, propageerib ning toetab Eesti Energia alternatiivenergia tootmist Eestis.Peamiselt tuulest ja veest toodetud alternatiivne energia on maine- ja staatusetoode, mis näitab ostja keskkonnateadlikkust ja sotsiaalset vastutust. Rohelise Energia kaubamärgi kasutajateks võivad saada Eesti Energia ASi klientidest keskkonnateadlikud ettevõtted, avalik-õiguslikud institutsioonid ja eraisikud, kes omandavad Rohelise Energia sertifikaadi.
Energiamajandus Mida kättesaadavam energia seda kiiremini areneb tehnika ja vähem vaja teha füüsilist tööd. Riigi majand areng sõltub en hinnast, ning kas riik energeetiliselt iseseisev Energiamajandus-majandusharu, tegeleb energeetil materjalide ja toodete uurim, hankim, töötlem, tootm, salvest, transport, turust ja müük Eeldused tööstusrevolutsiooniks: aurumasin(1765), elektrienergia kasutuselevõtt(19saj), kivisüsi Energia hind mõjutab kõiki kaupu ja teenuseid. Taastumatud energ allikad-ei saa korduvkasutada (fossiilkütused nt turvas, nafta, maagaas, põlevkivi) Taastuvad energ allikad-saab lakkamatult v teatud aja möödumist taaskasutada (puit, päike, tuul) Traditsioonilised energiaallikad-kasutamine tavaline, fossiilkütused, tuumaenergia, vesi, puit Alternatiivsed-kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad või on kallid Kütusetööstus-kütuse tootmine Elektroenergeetika-elektri tootmine, müük Tahked kütused: turvas, puit, kivisüsi ...
Päikeseenrgia Kadri Benrot Nele Konrad Katrin Lillemäe Raili Mõisama Kati Randma Laura Tumala Reelika Vihvelin Päikeseenegia · Taastuv ehk alternatiivenergia. · Saadakse päikesekiirguse energiast. · Põhiline kasutus: soojuse (sh. vesi) ja elektri tootmine. · Päikeseenergia kasutus jagatakse passiivseks ja aktiivseks. · Passiivse puhul ehitatakse hoone nii, et see neelab võimalikult palju päikeseenegiat ja soojeneb iseenesest. · Aktiivse kasutamisel paigutatakse hoone katusele või maapinnale päikesekollektorid, mis koguvad energia soojuse või elektrina.
kiiresti. Juhtiva koha saavutas vabrikutööstus. Toodeti müügiks. Tekkisid mõisad, talud ja vabrikud. Arenes välja fordism. Kasutusele võeti paberraha ning tekkisid metsakompleksid. INFOÜHISKOND peamine on mitteaineliste hüvede tootmine: IT suur osatähtsus. Majandus globaliseerub ja tekivad rahvusvahelised firmad. Kõik müügiks. Arenes välja plastik- ja virtuaalraha. Arenes välja toyotism. Hästi arenenud metsakompleksid ning järjest kasvab alternatiivenergia kasutuselevõtt (tuule-, päikese-, vee- ja biomasside energia) Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid : WTO-maailma kaubandusorganisatsioon. IMF-rahvusvaheline valuutafond NAFTA- Põhja-Ameerika kaubandusühendus ASEAN- Kagu-Aasia riikidevaheline org. APEC-Aasia ja Vaikse Ookeani majanduskoostöö OPEC- Naftat transportivate riikide vaheline org. MERCOSUR- Lõuna Ühisturg EL-Euroopa riikide vaheline majandusliit
Juhtiva koha saavutas vabrikutööstus. Toodeti müügiks. Tekkisid mõisad, talud ja vabrikud. Arenes välja fordism. Kasutusele võeti paberraha ning tekkisid metsakompleksid. INFOÜHISKOND peamine on mitteaineliste hüvede tootmine: IT suur osatähtsus. Majandus globaliseerub ja tekivad rahvusvahelised firmad. Kõik müügiks. Arenes välja plastik- ja virtuaalraha. Arenes välja toyotism. Hästi arenenud metsakompleksid ning järjest kasvab alternatiivenergia kasutuselevõtt (tuule-, päikese-, vee- ja biomasside energia) 2. Seleta rändkarjanduse ja põllunduse olemust Rändkarjandusega tegelesid mittepaiksed inimesed, kes said koos karjadega ringi liikuda. Põllundusega said tegeleda inimesed, kes olid paiksed, sest põldu kaasa ei vea. 3. Too näiteid eri ühiskonnatüüpide levikust kaasaegses maailmas Infoühiskond, industriaalühiskond, agraarühiskond 4
1) / 2) Energiaressursside liigitamine taastuvateks ja taastumatuteks. Taastuvad: -Hüdroenergia (Veeenergia) (Hiina, USA) +odav +ei reosta - kallis ehitamine - üleujutused -päikeseenergia (USA, Itaalia) +ei reosta +igalepoole võimalik - kallis - pindala võtab palju -tuuleenergia (USA, Hiina) +ei reosta - müra - madal tootlikkus - bioenergia (Hiina, Euroopa) +keskkonnasõbralik +CO2 ei suurene - erosioon - veevajadus -geotermiline (Jaapan, Island) +ei reosta +väike mõju keskkonnale - kulutused suured (Ammendumatud- Ammenduvad- ) Taastumatud: -Nafta: (USA, Hiina) +lihtne transport +lai kasutusala - kallis - reostus -Maagaas:(USA, Venemaa) +odav transport +väiksem reostus - raske transport - torude hooldus -Tahked kütused (kivisüsi, puusüsi) (Hiina, Aasia) +Laialdane kasutus +madal hind - reostus - kall...
4 Saadud raha eest on mittetulundusühing loonud spetsiaalse nende ökomärki kandvate pakendite kokkukorjamise ja töötlemise süsteemi (inimesed panevad kodudes seda ökomärki kandvad pakendid kollastesse kilekottidesse ning neid kogutakse muudest olmejäätmetest eraldi). Näiteks: 1996. aastal koguti nii igalt sakslaselt keskmiselt 70 kg pakkematerjale. 7. Roheline energia Roheline Energia on Eesti Energia poolt turustatava alternatiivenergia kaubamärk. Läbi Rohelise Energia projekti arendab, propageerib ning toetab Eesti Energia alternatiivenergia tootmist Eestis.Peamiselt tuulest ja veest toodetud alternatiivne energia on maine- ja staatusetoode, mis näitab ostja keskkonnateadlikkust ja sotsiaalset vastutust.Rohelise Energia kaubamärgi kasutajateks võivad saada Eesti Energia ASi klientidest keskkonnateadlikud ettevõtted, avalik-õiguslikud institutsioonid ja eraisikud, kes omandavad Rohelise Energia sertifikaadi. 8
Liha- ja piimatoodetele antakse märk juhul, kui loomad saavad vabalt väljas käia ja vähemalt pool nende söödast on kasvatatud kunstväetisteta ja -kahjuritõrjevahenditeta. Märk on kasutusel põhiliselt Skandinaavias. Erinevad märgid ja nende tähendused. Roheline energia Roheline Energia on Eesti Energia poolt turustatava alternatiivenergia kaubamärk. Peamiselt tuulest ja veest toodetud alternatiivne energia on maine- ja staatusetoode, mis näitab ostja keskkonnateadlikkust ja sotsiaalset vastutust. "Tee puhtaks" Kampaania eesmärgiks on elanikkonna keskkonnateadlikkuse edendamine, maanteede teepervedele sattuva prügi hulga vähendamine, teepervede osaline koristamine prügist ning vabatahtlike liikumise propageerimine.
ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, saavutamise, transportimise,kauplemise turustamise ja müügiga. Energiamajandus jaguneks kaheks haruks: · Kütusetööstus kaevandab eriliiki, kuid peamiselt fossiilikütuseid. · Elektroenergeetika elektritootmine, ülekandmine ja jaotamine tarbijale. Inimese energia vajadus jaguneb: · Valgus ja soojusenergia toiduvalmistamiseks ja enamikus kliimavöötmes ka kütteks. · Mitmesugused jõu allikad (masinad) vajavad energiat põllumajanduses, esituses, tööstuses, transpordis ja mujal. Energiavarud looduslikud kütused ja loodusnähtused, mida kasutatakse energiamajanduses. Energiavarud jaotatakse kolmeks, vastavalt sellele, mitu korda on nad loduses muutunud: · Primaarsed ehk esmased esinevad nii nagu nad looduses tekkisid, mistõttu varus on suured (nt: maapöörl...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
