Roheline energia Oliver Bollverk 1 Sisukord 1. Energiaallikad ja energiaprobleemid 2. Roheline energia aitab hädast välja 3. Tuuleenergia 4. Päikeseenergia 5. Hüdro ehk vee-energia 6. Kasutatud kirjandus 2 1. Energiaallikad ja energiaprobleemid Nagu me teame, jagatakse energiaallikad taastuvateks ja taastumatuteks Taastumatud energiaallikad Taastuvad energiaallikad nt: nt: põlevkivi, kivisüsi, nafta, päikeseenergia, gaas, turvas, kivisüsi tuuleenergia, vee-energia, puit (mõnes riigis mitte), Põhilised probleemid: biomass · Taastumatute energiaallikate otsasaamise oht · Fossiilsete kütuste (põlevkivi, nafta, gaas, kivisüsi) põletamine rikub looduskeskkonda Põhjalikumalt: · Fossiilsete kütuste põletamine paiskab atmosfääri o...
ÜLESANNE 138A (FINANTSILISE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE). Ettevõtte finantsvõimenduseta tururiskipreemia 5%. Ettevõtte omakapitali bilansiline suurus aasta lõpus on 168 mln eurot, sh va Laenukapitali suurus on 280 mln eurot (laenukapitali suurus aasta jooksul ei muutunud) ja la finantstulud ja ainukeseks finantskuluks on intressikulud. Ettevõtte tulusid ei maksustata. Arvutage tulusus. Hinnake ettevõtte poolt möödunud aasta jooksul loodud majand Finantsvõimenduse beeta 0.80% Riskivaba tulumäär 5% Tururiskipreemia 5% Bilansiline suurus E 168 mln sealhulgas Puhaskasum NI 28 mln Laenukapitali suurus 280 mln laenukapitali hind 8% Tulumaks 0%
ÜLESANNE 138A (FINANTSILISE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE). Ettevõtte finantsvõimenduseta tururiskipreemia 5%. Ettevõtte omakapitali bilansiline suurus aasta lõpus on 168 mln eurot, sh va Laenukapitali suurus on 280 mln eurot (laenukapitali suurus aasta jooksul ei muutunud) ja la finantstulud ja ainukeseks finantskuluks on intressikulud. Ettevõtte tulusid ei maksustata. Arvutage tulusus. Hinnake ettevõtte poolt möödunud aasta jooksul loodud majand finantsvõimenduseta beeta 0.8 riskivaba tulumäär 5% tururiskipreemia 5% Omakapitali suurus 168 SH puhaskasum (EBIT) 28
A 4.00% 0 50 4% B 10.00% 1 60 10% C 15% 1,2 75 12% D 7% 0,5 75 5% E 17% 2,4 100 24% 360 Portfelli beeta: 1,1875 Portfelli tulusus: 12% Uus portfell Oodatav Investeeringu Realne Väärtpaber Beeta tulu (%) väärtus tulumäär A 4.00% 0 50 4% B 10.00% 1 60 10% C 15% 1,2 75 12% D 7% 0,5 75 5% E 17% 0,6 100 6%
PV = FV/(1 + i)t Näide: Soovid kolme aasta pärast omada 1000 eurot. Kui palju raha tuleb vajaliku summa saamiseks 10% -lise intressimäära puhul arvele panna : 1000/(1+0,1)3 = 751,31eurot. (see on nüüdisväärus) 4 Investeerimisprojektide hindamine Investeeringute hindamiseks on mitmeid meetodeid ja kriteeriume. Peamised hindamismeetodid on järgmised: ·tasuvusaeg; ·investeernigu arvestuslik rentaablus; ·puhasnüüdisväärtus; ·investeeringu sisemine tulusus; ·kasumiindeks. Tasuvusaeg Investeeringu tasuvusaeg on ajaperiood, mille jooksul investeeringult saadavad rahavood võrdsustuvad esialgse väljaminekuga. Ettevõttes määratakse mingi kindel tasuvusaja piir, millest lühema tasuvusajaga investeerimise projektid teostatakse, pikemad aga mitte. Meetodit on lihtne arvutada ja mõista. Miinuseks on aga raha ajaväärtuse kontseptsiooni ning peale tasuvusaja saabumist laekuvate rahavoogude mittearvestamine.
180). Investeerimisobjekte võrreldakse omavahel ratsionaalsest käitumisest lähtudes riski ja tulu skaalal. See tähendab, et igal investeeringul peab olema teatud riskiastme ja sellega seotud pakutava tulususe suhe. Portfelliteooria eesmärk on valida erinevate investeeringute vahel sellised kombinatsioonid, mis pakuvad võimalikult väikese riski juures võimalikult suurt tulu. Kaasaegses portfelliteoorias modelleeritakse vara tulusus kui juhuslik suurus ja portfell kui kaalutud keskmine varadest, mistõttu ka portfelli tulusus on juhuslik suurus teatud keskväärtuse, dispersiooni ja teise juhuslikku suurust iseloomustavate karakteristikutega. 4 Riskimõõduna vaadatakse selles mudelis portfelli tulususe dispersiooni. (Anet Tomberg 2007; 5) Varasid kombineerides saame tulemuseks erinevad portfellid, mille seas on alamhulk, mis
(3.2) = + = C + t =1 (1 + k d ) t (1 + k d ) n kd M + = C ( PVIFAk d ,n ) + M ( PVIFik d n ), (1 + k d ) n kus VB võlakirja turuhind, C aastane kupongimakse, k d investori nõutav tulunorm, n aastate arv tähtajani, M lunastamisväärtus, kustutushind. 3.3. Võlakirjade tulusus 3.3.1. Jooksev tulusus Jooksev tulusus (cupon yield) annab investorile rahalise tulususe mõõdu kindla aasta kohta. See ei võta arvesse kapitalikasvu ega -kahju. Võlakirja jooksva tulususe leidmiseks jagatakse kupongimakse võlakirja jooksva hinnaga, kusjuures tavaliselt kasutatakse hinda ilma kogunenud intressimakseteta: Ct (3.10) CY = , V Bt kus CY võlakirja jooksev tulusus,
KORDAMINE EKSAMIKS (2018 sügis) Avatud küsimused (~4 küsimust), Mõistete tundmine (4-5 mõistet) (4 ülesannet + boonus). 1. Portfelliteooria põhimõisted ning seosed: spetsiifiline risk- (ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. (ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne süstemaatiline risk- kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine jpm). -Suurema süstemaatilise riskiga on sellised väärtpaberid, mille
1. Era 2. Valitsuse Joonis 12.2. Reaal- ja finantsinvesteeringud ANDRES ARRAK 4 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD Risk ja tulu Reaal- OPTSIOONID Tulusus FUTUURID tulusus AKTSIA INVESTEERIMISFOND PENSIONIFOND VÕLAKIRI PANGAHOIUS Risk Joonis 12.3. Erinevate finantsinvesteeringute risk ja tulu Reaaltulusus – tulususe ja inflatsiooni erinevus Inflatsioon – üldise hinnataseme tõus
Oluline kui soov võlakirja müüa!! · Reinvesteerimisrisk Ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kupongne või muid makseid · Likviidsusrisk - raske oma väärtpabereid müüa "õiglase" hinnaga Emitendi riskitaset ning sellest tulenevat oodatavat laenamise hinda väljendavad muuhulgas krediidireitingud 3 11. Mille poolest erinevad jooksev tulusus (CY) ja tulusus tähtajani (YTM). Mida nad näitavad ja mille poolest erinevad? -YTM on tulumäär mille investor teeniks, kui ta hoiab kupongvõlakirja kuni kustutamiseni enda käes ning reinvesteerib kõik kupongintressid kohe sama YTM alusel. -YTM on teisisõnu lihtsalt diskontomäär, mis võrdsustab kõik võlakirjalt investorile laekuvad maksed hetke võlakirja turuväärtusega. -Hetketulusus (current yield)- See näitaja iseloomustab lühiajalist tulusust, sest võtab arvesse
Väiksem, suurem 5. Mitte ükski eeltoodust. Milline on 10 aasta pärast lunastatava 1000 eurose nimiväärtuse ja 10% kupongiintressimääraga võlakirja väärtus 10%lise turuintressimäära (K d) korral, kui intressimaksed toimuvad iga aasta lõpus? Vastamisel võite toetuda järgmisele valemile: 1. 875 eurot 2. 1000 eurot 3. 1250 eurot 4. Mitte ükski eeltoodust. Kuidas muutub pikaajalise fikseeritud kupongiintressimääraga võlakirja turuväärtus ja tulusus, kui turuintressimäär kasvab? 1. Mõlemad kasvavad 2. Mõlemad vähenevad 3. Mõlemad ei muutu 4. Turuväärtus väheneb aga tulusus kasvab 5. Turuväärtus kasvab aga tulusus väheneb. Lihtaktsia koguriski mõõdetakse: 1. Määramatusega dividendi saamise osas 2. Investeeritud raha kaotamise võimalusega 3. Oodatava tulumäära standardhälbega 4. Oodatava tulumäära dispersiooniga 5. Beetakordajaga 6
jooksev tulu+ kasum kapitalilt investeeringu tasuvus= investeeringu summa Optimaalse riskisusega portfell koosneb varadest, mille puhul erinevate oodatavate tulutasemete varieeruvus on minimaalne. Riskantse investeeringuga on tegemist siis, kui : Ühe aktiva või aktivate portfelli varieeruvus on madalam mistahes teise aktiva varieeruvusest ja Esimese aktiva oodatav tulusus on võrdne või suurem teisest FVschedule jt kasutamine) 34. Investeeringu eeldatava tulumäära ehk kasuminormi olemus 35. Finantsvarade hindamise mudel CAPM Leidmaks mingile portfellile nõutavat tulunormi on välja töötatud CAMP( capital assets pricing model) ehk varade hindamise mudel, mille eesmärgiks on leida portfelli nõutav tulusus, kui on teada: riskivaba tulumäär, portfelli riskipreemia e. selle oodatava tulususe vahe riskivaba tuluga ning kogu vaadeldava turu risk ja
Intressimäärarisk, mis koosneb kahest osast: 2 Tururisk (ka hinnarisk) –Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest (sh riskitase, intressitase turul, nõudlus ja pakkumine jne. Pikemaajalised võlakirjad on rohkem sõltuvad üldisest intressitaseme muutusest. Oluline kui soov võlakirja müüa! Kupongintress, mida võlakiri maksab, ei pruugi olla see tulusus, mille võlakirja pealt teenime. Kui võlakirja hind tõuseb, siis tulusus langeb ja vastupidi. Reinvesteerimisrisk – Ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kupongne või muid makseid Likviidsusrisk - raske oma väärtpabereid müüa “õiglase” hinnaga 11. Võlakirjade väärtuse leidmine ja väärtust mõjutavad tegurid Võlakirja väärtus leitakse tema pakutavate rahavoogude nüüdisväärtusena
(D+VI-Vo)/Vl (D+VI-Vo)/Vo (D+VI-Vo)/D 17. Liitintress arvutatakse järgmiste põhimõtete alusel Aluseks on ainult investeeritud summa Investeeritud ja selle liideetud varem arvutatud intressisummadelt Ainult varem arvutatud intresiisummadelt Aluseks on baassumma, mille on liidetud varem arvutatud intressisummad Inressi arvutatakse ainult baassummalt 18. A G A G A 19. Õige on väide Nominaaltulusus on inflatasiooniga korrigeeritud tulusus Nominaaltulusus on lepingus fikseeritud tulusus Reaaltulusus võtab inflatsiooni arvesse Reaalltulusus ei võta inflatsiooni arvesse Reaaltulusus võib peale nominaaltulususe inflatsiooniga korrigeerimist olla 20. Saadi laenu 15500. Tasuti intressi 1240. Leida intressimäär
Jooksev tulu intresside, dividendide jne. Vormis saadavad perioodilised laekumised. Kasum kapitalilt investeeringuobjekti turuväärtuse suurenemine (vähenemine) Optimaalse riskisusega portfell koosneb varadest, mille puhul erinevate oodatavate tulutasemete varieeruvus on minimaalne. Riskantse investeeringuga on tegemist siis, kui : · Ühe aktiva või aktivate portfelli varieeruvus on madalam mistahes teise aktiva varieeruvusest ja · Esimese aktiva oodatav tulusus on võrdne või suurem teisest 43. Investeeringu eeldatav kasuminorm Kujutab endast tõenäosusega kaalutud investeeringu keskmist tasuvust. Tõenäosus varieerub 0 ja 1 vahel. Tõenäosuse jaotus võib olla kas diskreetne või pidev. ri võimalik tasuvus pi i-nda kasumi saamise tõenäosus n võimalike tulemuste arv 44. Portfelliteooria - Markowitzi kõver Portfelliteooria eelduseks on, et kõik investorid käituvad ratsionaalselt niiviisi, et
Ostujärgne rahuolu või rahulolematus mõjutab järgmist ostu. Harjumuspärane ostukäitumine tuleneb tarbija ostjakogemustest ja eelnevast tarbimisrahulolust. Esmatarbekauba ost (puudub eelnev info kogumine ) vaadatakse : Säilivust Hinda Kogust Koostist TARBIJA KUI SÄÄSTJA Sageli tarbijad ei tarbi kogu oma sissetulekute ulatuses ja säästavad selleks, et tulevikus rohkem tarbida. Mida peab arvestama säästukoha valikul? Ohutus, turvalisus Tulusus, tulumäär Likviidsus e. sularahasus, mis näitab kui kiiresti sa saad raha sularahaks vahetada. Mida väiksem on likviidsus, seda suurem on tulusus. Kus säästa? Hoius -nõudehoius e. arveldusarve, kuni 1% -tähtajaline hoius (min. 3 kuud). Suurem intress -kogumishoius saab raha koguaeg juurde lisada, välja saab võtta alles teatud tähtaja möödudes (min. 6 kuud) Väärtpaberid Kogumiskindlustus Pensionikindlustus
SÄÄSTUD JA INVESTEERIMINE Winston Churchill: “Säästmine on väga tore asi. Eriti siis, kui seda on teie eest teinud vanemad.” Säästud – on osa sissetulekust, mida kohe ei kulutata toodete ja teenuste ostmiseks. Investeerimine – rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest. Mida arvestada säästude paigutamisel? 1.Ohutus. 2.Tulusus. Säästa, et teenida. Hoiuselt ja võlakirjalt saab intressi. Aktsiatelt võib saada dividende või teenida hinna tõusult. 3.Likviidsus. Vara raha vastu vahetamise kiirus ja odavus. Mida kergem, seda suurem likviidsus. Vaja mõelda endale eesmärk! NB! Mida suurem ohutus, seda väiksem tulusus. Tahad rohkem teenida, pead rohkem riskima. Reaalinvesteering – investeering reaalvarasse, näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse.
korrigeeritakse nende Hindade ekslemise teooria intressimäärasid erinevate kinnitus ajavahemike tagant Laenuvõtja 4.Mida nimetatakse tulususe majandustegevus ei standardhälveks? võimalda võlakirja Vali üks vastus. väljaandmisel ennetähtaegselt antud Kui palju erineb ühe aktsia kohustusi täita tulusus teise aktsia tulusest, Et intressimäärad, millega ehk kui palju on üks aktsia fikseeritakse võlakirja teisest riskantsem intressimäär ja turul valitsev Tegemist on standartse intressimäär võivad aja tulususe hälbimise jooksul muutuda mõõdupuuga Milline on protsentuaalne 2.Milline toodud loetelust ei hälve aktsia mineviku ja
9000 eurot ja nõutav tulumäär 18% aastas. Jas siis projekti rahavood on tuhat korda kolm tu ettevõte valima? ehk 3 miljonit aga investeering on 9000 eurot? S juba näib väga imelik. ee tuhat seal lõpus tähendab? ood on tuhat korda kolm tuhat esteering on 9000 eurot? See äib väga imelik. 22-aas¬taselt hakkas Mari maksma pensionifondi 50 eurot igakuuselt. Pensionifondi tulusus aa intressiarvutus toimub igakuuselt. Mari vanus 22 Pensioniiga 65 Igakuine makse 50 deposiidi intressimäär 5.28% Deposiidil iga aasta lõpus 614.74 €
ning võrdlusandmed õiged. Suhtarve arvutatakse finantsaruannete kahe või enama komponendi vahelise suhtena. Suhtarve liigitatakse sõltuvalt sellest, millist ettevõtte majandusliku seisu aspekti sellega püütakse hinnata. Analüüsitakse peamiselt järgmisi ettevõtte majandustegevuse aspekte: ·lühiajaline maksevõime ehk likviidsus; ·varade juhtimine ehk efektiivsus; ·kapitali struktuur ehk pikaajaline maksevõime; ·tulusus ehk rentaablus. Lühiajaline maksevõime ehk likviidsus Maksevõimelisuse analüüs on tihedalt seotud likviidsuse mõistega. Vara likviidsus ettevõtte varade võime muutuda maksevahendiks. Ettevõtte likviidsus on ettevõtte maksevõimelisus ehk ettevõtte võime tasuda tähtaegselt ettenähtud kohustusi. Ettevõtte likviidsus sõltub ettevõtte varade likviidsusest. Tähtaegselt tuleb katta lühiajalisi kohustusi, neid kaetakse käibevarade arvelt
investor laenu ning ettevõttel tekib võlakirja ostja ees kohustus maksta kindel laenusumma (nominaalväärtuses) pärast laenutähtaja möödumist (lunastustähtajal) võlakirja omanikule tagasi koos selle pealt arvestavate intressidega. Võlakirjad sobivad investorile, kes on huvitatud madala riskiga, kindlast pidevalt laekuvast tulust, mida talle garanteerib iga-aastane intress. Võrreldes aktsiatega on edukalt toimiva ettevõtte võlakirjade risk ja tulusus väiksem, kuid isegi ettevõtte pankroti korral makstakse võlakirjaomanikele nende osa välja enne aktsionäre. Erinevalt aktsiast ei anna võlakiri selle omanikule õigust emitendi tegevuse üle otsustamiseks. Võlakirjad emiteeritakse (lastakse välja) seeriatena, kus emissiooni käigus jaotatakse investoritele võlakirjad ning investorid tasuvad ettevõttele saadud võlakirjade eest rahas. Tavaliselt vastab igale võlakirjale kindel laenusumma, näiteks 10 000 EEK
(tuh eurodes): Aasta Projekt 1 Projekt 2 1 3000 6000 2 4000 4000 3 5000 5000 4 6000 3000 Kokku18000 18000 Mõlema projekti alginvesteeringud on samasuurused 9000 eurot ja nõutav tulumäär 18% aastas. Küsimus: Millist projekti peab ettevõte valima? 9000 x 18/100 x 12 Võrdlemise korral tuleb otsustada suuremat positiivset tulu tootva projekti kasuks. Ülesanne 5 22-aas¬taselt hakkas Mari maksma pensionifondi 50 eurot igakuuselt. Pensionifondi tulusus aasta baasil on 5,28% ning intressiarvutus toimub igakuuselt. Küsimused: Kui suur rahasumma koguneb fondi pensionile mineku hetkeks (65 aastaselt)? Eeldusena jäävad maksed pensionifondi kogu vaadeldava perioodi peale samaks. Kui palju hakkab Mari saama pensioni kuus juhul, kui olles 65 aastane, sõlmib ta elukindlustusseltsiga võrdse annuiteediga pensionilepingu pensionifondi kogutud summale? Eeldusena jääb pensionifondi aastane
teistpidi, määratud tulususe juures annab võimalikult väikese riski. Portfelliriski on võimalik vähendada valides sinna sellised investeeringud, milliste omavahelised korrelatsioonid on nõrgad ja kõikumised on erisuunalised. (Väärtpaberite teejuht 2008: 178 180). Teades, et risk ei ole summeeritav sarnaselt tootlustele, on võimalik valida portfelli paigutused niiviisi, et riski vähendades kokkuvõttes tulusus sellest ei muutu. Sellist jaotust nimetatakse diversifitseerimiseks ehk riski hajutamiseks ja see annab kokkuvõttes tootluste väiksema standardhälbe ja seega ka väiksema riski. Joonis . Efektiivne tulukõver. (Riskglossary 2011). Kui meil on teada optimaalsed kombinatsioonid maksimaalse võimaliku tulususega, siis tekib küsimus, milline neist riski ja tulu optimaalsetest kombinatsioonidest on investorile parim. Selle tarvis tuuakse portfelliteoorias sisse riskivaba tulu mõiste. See
võlakirjade omanikul on teatud kuupäevadel enne tähtaja saabumist võlakiri emitendile tagasi müüa. Lisaks võib siia asetada ka konverteeritavad e. vahetusvõlakirjad, mis annavad omanikele teatavad õigused võlakirjad vahetada emitendi aktsiate vastu. 4.2. Võlakirjade omadused Võlakirjade puhul saab muu iseloomuliku kõrval rääkida neljast olulisest omadusest: nominaalväärtus, lunastamistähtaeg, intress ning tulusus. Need on tegurid, millest investor ei saa üle ega ümber võlakirjast teenitava rahavoo hindamisel. Nominaalväärtus on rahasumma, mis tasutakse võlakirjade lunastamistähtaja saabumisel. Kupongvõlakirjade puhul on hind emiteerimise hetkel reeglina võrdne nimiväärtusega, samas võib see võlakirjade eluea jooksul oluliselt nimiväärtusest erineda. Võlakirjade nominaalväärtuseks on enamasti ümmargune number.
5 B 120 m 2.0 C 80 m 4.0 D 80 m 1.0 E 60 m 3.0 Riskivaba intressimäär on hetkel 4%. Prognoositav turu tulumäär on 12%. a) Leia investeerimisfondi beeta b) Leia CAPM-i kasutades investeerimisfondi investeeringutelt nõutav tulusus Oletame, et keegi soovitas Fondil osta täiendavalt uut aktsiat. Uus investeering oleks väärt 100m eurot. Uue aktsia beeta on 3,0 ning oodatav tulusus vastab CAPM-i mudeli poolt prognoositule. c) Milline on investeerimisfondi uus beeta ja sellele vastav nõutav tulumäär? d) Selgitage võimalikke põhjuseid, miks võib fondijuht soovida lisada nimetatud aktsiat oma investeerimisportfelli? LAHENDUS: NB! Seminaris ei lahendanud ning eksamiks pole vaja.
..... + C / (1+r)n PV = 100000 / (1+0,05) + 400000 / (1+0,05)2 + 600000 / (1+0,05)3 PV = 95238,1 + 362811,8 + 518302,6 = 976352,5 krooni Kui suur oleks sel juhul mõistlik investeering? Ilmselt väiksem kui 976352,5 krooni 10 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 17. Firma investeeringu 7 kuu jooksul suurendasid investeeringute väärtust 6,5 % võrra. Kui suur oleks selle investeeringu aastane prognoositav tulusus? Lahendus: Tulusus = (6,5/7)*12 = 11,14% 18. Firma omas kaheksa kuu jooksul 1'000'000 krooni väärtuses võlakirju. Selle aja eest teenis ta 75'000 krooni. Pärast seda müüs ta võlakirjad maha 11'000'000 000 000 krooni eest. Kui suur oli võlakirjade aastatulusus (aastaintress)? Lahendus: Tulusus = 75 75'000/1'000'000/8*12 000/1 000 000/8 12 = 11,25% 19. Leida 1000 kroonise võlakirja diskonteeritud müügihind kui intressimäär on
makstavat intressi (kupongi-)makset Kupongimakse kuupäevad kuupäevad, millal võlakirja omanikule teostatakse kupongimakseid Tagasikutsutavus (callable bond) emitendi võlakirjade ennetähtaegse lunastamise võimalus. 10. Peamised võlakirjadega seotud riskid (n krediidirisk, tururiskid, likviidsusrisk). ***Võlakirja hind pidevalt muutub. Kui võlakiri on näiteks 5% kupongi eest, siis tulusus ei pruugi olla sama. Võlakirja hind võib langeda ja tulusus tõusta või vastupidi. 1) Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutlikkus laene teenindada. Riski mõõdab muuhulgas krediidireiting. 2) Intressimäära risk: 2.1) Tururisk (ka hinnarisk) Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest (sh riskitase, intressitase turul, nõudlus ja pakkumine jne. Pikemaajaliste võlakirjade väärtus on rohkem sõltuv üldisest intressitaseme muutusest. 2
Rahanõudlusel on kolm komponenti: • Tehingunõudlus (raha vajatakse maksevahendina) • Ettevaatusnõudlus (raha hoitakse tagavaraks) • Spekulatiivne nõudlus: (raha hoitakse väärtuse kogumiseks, juhuks, kui intressimäär tulevikus peab tõusma, siis väärtpaberite hind langeb ja tuleb aeg neid osta) 16. Võlakirjade hind ja intressimäär Raha omamise (likviidsuse) alternatiiv on hoida võlakirju, mis toovad intressitulu Võlakirja hind ja tulusus sõltuvad valitsevast intressitasemest turul. Võlakirjade hind ja intressimäär liiguvad vastupidistes suundades: Intressimäära risk: võlakirjade tulususe ja hinna muutust tänu intressitaseme muutusele turul Kupongvõlakirja hind ja turu intressimäära muutus kus Ct – kupongimakse perioodil P – võlakirja hind (fundamentaalne väärtus) N – lunastamisväärtus (reeglina võrdub nimiväärtusega) r – turu intressimäär
· Tehingunõudlus (raha vajatakse maksevahendina) · Ettevaatusnõudlus (raha hoitakse tagavaraks) · Spekulatiivne nõudlus: (raha hoitakse väärtuse kogumiseks, juhuks, kui intressimäär tulevikus peab tõusma, siis väärtpaberite hind langeb ja tuleb aeg neid osta) 10 24. Võlakirjade hind ja intressimäär Raha omamise (likviidsuse) alternatiiv on hoida võlakirju, mis toovad intressitulu Võlakirja hind ja tulusus sõltuvad valitsevast intressitasemest turul. Võlakirjade hind ja intressimäär liiguvad vastupidistes suundades: Intressimäära risk: võlakirjade tulususe ja hinna muutust tänu intressitaseme muutusele turul Kupongvõlakirja hind ja turu intressimäära muutus kus Ct kupongimakse perioodil P võlakirja hind (fundamentaalne väärtus)
Kuid investorid ei tahtnud osta lihtsalt üksikisikute hüpoteeke (pantkirju), selle asemel ostsid nad investeeringuid nimega ,,Hüpoteegiga tagatud väärtpaberid". Neid luuakse siis, kui suured finantsinstitutsioonid väärtpaberistavad hüpoteeke. Investorid ostsid kokku tuhandeid üksikuid hüpoteeke, koondasid need kokku ja müüvad selle kogumi osakud investoritele. Investorid ostsid suurtes kogustes hüpoteegi tagatud väärtpabereid, kuna nende tulusus oli suurem kui teistel tehingutel ja need näisid esialgu turvaliste kihlvedudena. Kinnisvara hinnad tõusid. Laenuandjad arvasid, et kõige hullemal juhul laenuvõtja ei suuda hüpoteeklaenu tagasi maksta ja nemad saavad lihtsalt maja suurema summa eest maha müüa. Samal ajal, teatasid reitinguagentuurid investoritele, et hüpoteegi tagatud väärtpaberid on igati kindlad investeeringud ning andsid neil tihti AAA reitinguid (ehk parimast parim)
igavesti kestvat rahavoogu (näiteks eelisaktsia). Interpoleerimine (interpolation) – arvutuslik võte, mida kasutatakse täpsema vastuse saamiseks näiteks oodatava tulususe hindamisel. Interpoleerimist kasutatakse siis, kui väärtus ilmneb valimi sees. Interpoleerimise vastandiks võiks lugeda ekstrapoleerimist, mille korral väärtus ilmneb valimist väljaspool. Investori nõutav tulunorm (required rate of return) – investori poolt minimaalselt aktsepteeritav tulusus investeeringult alla mille investor ei ole nõus oma raha paigutama. Efektiivselt toimival turul võib nõutav tulunorm langeda kokku investeeringu oodatava ja ka tegelikult realiseerunud tulususega, kuid tavapärases 10 praktikas see reeglina nii ei ole. Oodatav tulusus (expected rate of return) – tulumäär, mida investorid ootavad
· Rahaühiku väärtus on täna suurem kui tulevikus : raha ja ajaväärtuse teooria. Investeeringute hindamisel kasutatakse nüüdispuhasväärtuse e NPV meetodit · Risk ja tasuvus sõltuvad üksteisest: riskiks kõige üldisemas mõttes nim kaotuse tõenäosust, ka teadmatust või ootuspärase tulemuse mittetäitumist. Muude asjaolude võrdsuse korral kehtib seos mida suurem risk, seda suurem on nõutav tulusus · Optsioonid on väärtuslikud: optsioon üldises mõttes on investeering, mis kindlustab võimaluse, kuid mitte kohustuse finantstehingu sooritamiseks. 3. Ettevõtte põhieesmärk: Omanike rikkuse maksimeerimine e ettevõtte väärtuse suurendamine. (Ei pidavat sama olema, mis müügikäibe, turuosa ja puhaskasumi makismeerimine. Ja veel ei tähedavat seda, et ettevõte ei peaks keskenduma kliendi rahulolule, et võiks
makstavat intressi (kupongi-)makset Kupongimakse kuupäevad kuupäevad, millal võlakirja omanikule teostatakse kupongimakseid Tagasikutsutavus (callable bond) emitendi võlakirjade ennetähtaegse lunastamise võimalus. 12. Peamised võlakirjadega seotud riskid (n krediidirisk, tururiskid, likviidsusrisk). ***Võlakirja hind pidevalt muutub. Kui võlakiri on näiteks 5% kupongi eest, siis tulusus ei pruugi olla sama. Võlakirja hind võib langeda ja tulusus tõusta või vastupidi. 1) Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutlikkus laene teenindada. Riski mõõdab muuhulgas krediidireiting. 2) Intressimäära risk: 2.1) Tururisk (ka hinnarisk) Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest (sh riskitase, intressitase turul, nõudlus ja pakkumine jne. Pikemaajaliste võlakirjade väärtus on rohkem sõltuv üldisest intressitaseme muutusest. 2
funktsiooni FVSHEDULE 5. Leida 1000 euro tulevikuväärtus, kui esimesel aastal on intressimäär 10% ja teisel 11% Üksiksumma nüüdisväärtuse arvutamine kasutades Exceli funktsioone Kasutame PV funktsiooni Rahanduse kategooriast. 1. Intressimäär on 20 %. Viie aasta pärast loodetakse saada 125 000.- eurot. Kui suur summa tuleb investeerida? Intresse arvestatakse üks kord aastas. 2. 17 aasta pärast tahetakse saada 45000 eurot. Investeeringu oodatav tulusus on 11% aastas Milline peab olema täna investeeritav summa, kui intresse arvestatakse: a) üks kord aastas? b) kaks korda aastas? c) neli korda aastas? d) igakuiselt? 3. 4 aasta pärast peate te maksma 10 000 eurot. Mis on selle väärtus täna, kui intressimäär on 7%? Annuiteedi tulevikuväärtuse arvutamine kasutades Exceli funktsioone Kasutame FV funktsiooni Rahanduse kategooriast. 1. Iga aasta lõpul hoiustame 1000 eurot 6 aasta jooksul aastase liitintressimääraga 8%.
ehitada 4.määratakse kindlaks riikide tegelikud piirid 21.Investorile pakutakse kaheaastase lunastamistähtajaga kupongvõlakirja nimiväärtusega 10000 krooni ja igaaastase kupongimaksega 600 krooni. Samal ajal tehakse talle ka konkureeriv pakkumine kaheaastase diskontovõlakirja ostmiseks, mille nimiväärtusega on samuti 10000 krooni. Investor eelistaks diskontovõlakirja, kuid ei suuda otsustada, millise hinnaga tuleks see osta, et tulusus ei oleks madalam kui kupongvõlakirjal. Aidake investoril põhjendatud diskontovõlakirja ostuhind välja arvutada! Ümarda vastus täisarvuks! Kupongvõlakirja hind Tänane hind = C / (1 +r) + C / ( 1 + r )2 + C / ( 1 + r )3 +... + (C + F) / ( 1 + r)n Tänane hind = 600 / (1+r) + 10600/(1+r)^2 Diskontovõlakirja hind Hetkväärtus = Tulevikuväärtus / (1+r)^n 10 000 = Hetkeväärtus*(1+r)^2 Lõpetamata 22.Investor ostis kolmeaastase lunastamistähtajaga diskontovõlakirja 8638 krooni eest.
Kupongimakse kuupäevad kuupäevad, millal võlakirja omanikule teostatakse kupongimakseid Tagasikutsutavus (callable bond) emitendi võlakirjade ennetähtaegse lunastamise võimalus. 3 12. Peamised võlakirjadega seotud riskid (n krediidirisk, tururiskid, likviidsusrisk). ***Võlakirja hind pidevalt muutub. Kui võlakiri on näiteks 5% kupongi eest, siis tulusus ei pruugi olla sama. Võlakirja hind võib langeda ja tulusus tõusta või vastupidi. 1) Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutlikkus laene teenindada. Riski mõõdab muuhulgas krediidireiting. 2) Intressimäära risk: 2.1) Tururisk (ka hinnarisk) Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest (sh riskitase, intressitase turul, nõudlus ja pakkumine jne. Pikemaajaliste võlakirjade
IPMT(Rate;Per;Nper;Pv) makse intressi osa PPMT(Rate;Per;Nper;Pv) põhimakse suurus Kulumi arvestus Kasutatavad parameetrid: Cost algväärtus Salvage jääkväärtus Life kasutusaeg Period ajaperiood SLN(Cost;Salvage;Life) ühtlane väärtuse vähenemine DDB(Cost;Salvage;Life;Period) kiire väärtuse vähenemine SYD(Cost;Salvage;Life;Period) mõõdukas väärtuse vähenemine Investeeringu hindamine IRR(rahavood) investeeringu tulusus aastas investeering(ud) miinusmärgiga, tulud positiivsed
PPMT(Rate;Per;Nper;Pv) – põhimakse suurus Kulumi arvestus Kasutatavad parameetrid: Cost – algväärtus Salvage – jääkväärtus Life – kasutusaeg Period – ajaperiood SLN(Cost;Salvage;Life) – ühtlane väärtuse vähenemine DDB(Cost;Salvage;Life;Period) – kiire väärtuse vähenemine SYD(Cost;Salvage;Life;Period) – mõõdukas väärtuse vähenemine Investeeringu hindamine IRR(rahavood) – investeeringu tulusus aastas investeering(ud) miinusmärgiga, tulud positiivsed
IPMT(Rate;Per;Nper;Pv) makse intressi osa PPMT(Rate;Per;Nper;Pv) põhimakse suurus Kulumi arvestus Kasutatavad parameetrid: Cost algväärtus Salvage jääkväärtus Life kasutusaeg Period ajaperiood SLN(Cost;Salvage;Life) ühtlane väärtuse vähenemine DDB(Cost;Salvage;Life;Period) kiire väärtuse vähenemine SYD(Cost;Salvage;Life;Period) mõõdukas väärtuse vähenemine Investeeringu hindamine IRR(rahavood) investeeringu tulusus aastas investeering(ud) miinusmärgiga, tulud positiivsed
27. september 2013 Finantssuhtarvude interpreteerimisel tuleks arvestada ka asjaoludega: • Majandusaasta pikkus (asutamisel, lõpetamisel, majandusaasta alguskuupäeva muutmisel); • Ühinemised, jagunemised; • Põhitegevusala muutumine; • Äriühenduse tulemusena moodustuv konsolideeriv üksus. 20 27. september 2013 Uute analüütiliste näitajate konstrueerimine: Investeeritud kapitali tulusus ä௦௨ (ROCE) ൌ ௩௦௧௧௨ௗ ௧ Investeeritud kapital on ݈ܽݐ݅ܽ݇ܽ݉ ݀݁ݏݑݐݏݑ݄݇ ݀݁ݏ݈݆݅ܽܽܽ݇݅ 21 27. september 2013 Järg: • Debitoorse võla käibevälte lisapäeva kulu • Arvete esitamise käibevälde • Varude hoidmise päevakulu • Täiendava finantseerimise analüüs
tükki. Ühe päeva ma teenisingi nende aktsiate lühikeseks müügilt tulu, kuid graafikult on näha, et juba järgmisel päeval hakkas aktsia hind jälle tõusma ning ma oleks pidanud need katteks maha müüma. AAPL lühikeseks müük: Kokkuvõte Minu konto väärtus oli mängu lõpuks $96,556.78. Ma leian, et minu, kui täiesti algaja kohta, pole see üldsegi halb tulemus, sest enamjaolt ma katsetasin ning proovisin erinevaid tehinguid teha. Portfelli tulusus oli mängu lõpuks kahjuks negatiivne, -2.74%. Ma leian, et antud investeerimismäng on hea võimalus üliõpilastel õppida, kuidas käib aktsiaturul mängimine, sest kogu mäng nägi väga tõepärane välja ning tuli kõike uurida enne mingi tehingu sooritamist. Minule andis see väga palju juurde, sest eelnevad kogemused aktsiaturu kohta täiesti puudusid, polnud isegi näinud, milline see välja näeb. Isiklikult ma
int. 0.11 -7 633,47 kr b) kaks korda aastas? 0,055 -7 288,34 kr c) neli korda aastas? 0,0275 -7 112,92 kr d) igakuiselt? 0,00916667 -6 994,90 kr ül3 1. 4 aasta pärast peate te maksma 10 000 eurot. Mis on selle väärtus täna -7 628,95 kr ast loodetakse saada 125 000.- eurot. Kui suur summa tuleb investeerida? -50 234,70 kr 0 eurot. Investeeringu oodatav tulusus on 11% aastas a, kui intresse arvestatakse: 17 per. Arv 34 68 204 000 eurot. Mis on selle väärtus täna, kui intressimäär on 7%? ül1 1. Iga aasta lõpul hoiustame 1000 eurot 6 aasta jooksul aastase liitintre Kui suur summa koguneb hoiuperioodi lõpuks? -136,32 kr 7 335,93 kr makse -1000 määr = 0.025/25
o Puhas intressikasum Laenukulud ja maksud Panga aktsionäride nõutav tulunorm Riskilisa o Laenajaga krediidivõimega isik o Haruisik o Projektirisk o Summa o Tähtaeg o Tagatis o Oodatav inflatsioon o Muud riskid Muud lisandid/alandid o Kliendi ja panga vaheliste suhete kestus, aktiivsus ja tulusus o Alternatiivsete rahapaigutuste tulusus o Konkurents laenuturul o muud 23. Laenusaaja krediidivõimelisus ja selle analüüsi põhiaspektid. Põhiaspektid: Varaline seisund Sotsiaalne seisund Elukutselised tegurid Suhted pankadega ja teiste kreeditoridega Maksuvõlad ja maksehäired Muud aspektid 24. Laenuportfelli krediidiriski vähendamise võimalused. Võimalused: Laenuprotfelli mahtu bilansis piiramine
Tr laevareisi või muu perioodi ajaline pikkus (ööpäevad, tunnid) Delta Pioneer 1 reis: Fint= 770 000/8,4 = 91 666.6 Deep Blue 1 reis: Fint= 770 000/9,7=79 381.4 Brutokasumi laekumise intensiivsus arvutatakse analoogselt tulude laekumise intensiivsusega, asendades ülaltoodud arvutusvalemis tulude summa brutokasumiga. Delta Pioneer 1 reis FintB= 552 881/8,4=65 819.2 Deep Blue 1 reis: FintB= 555 932.5/9,7=57 312.6 Veetud lastitonni keskmine tulusus arvuliselt väljendub: Tul = F/Q kus: Tul keskmine tulusus F lasti või reisijate veost saadud prahi/piletiraha Q, lastikogus või reisijate arv vastavalt Ühe lihtreisi puhul( kahe laeva kohta): Tul= 1 540 000/84 000 = 18,3 Lastivedude ühe tonni omahind määratakse alljärgneva valemi kohaselt: St = R/Q 37 kus: St lasti ühe tonni veo omahind R reisi kulude kogusumma
Tulude laekumise intensiivsus: ���� = Σ�� �� kus: ���� – tulude laekumise intensiivsus Σ�� – tulude kogusumma vaadeldava ajavahemiku jooksul ��– laevareisi või muu perioodi ajaline pikkus (ööpäevad, tunnid) 26 Veetud lastitonni keskmine tulusus: ��� = ΣF ΣQ kus: ��� – keskmine tulusus Σ� – lasti või reisijate veost saadud prahi/piletiraha Σ� – lastikogus või reisijate arv vastavalt Lastivedude ühe tonni omahind määratakse: �� = ΣR ΣQ kus: �� – lasti ühe tonni veo omahind Σ� – reisi kulude kogusumma
endas ettevõtte madalat konkurentsivõimet ja võimetust saavutada stabiilset tulude kasvu. Äririsk on risk, mida ettevõtte aktsionärid peavad kandma, kui ettevõtet finantseeritakse üksnes omakapitalist. Finantsrisk on seotud ettevõtte võimega rahuldada oma võlakohustusi (bilansi passiva poole juhtimisega seotud risk). Risk on raha kaotamise tõenäosus majandusürituses, kuid tänu riskile me võime teenida ka suurema riskipreemia mida suurem risk, seda suurem on oodatav tulusus. Eelisaktsia on hübriidväärtpaber (võlakiri+lihtaktsia). Võlakirjast eristab teda ainult see, et tal ei ole tähtaega. Eelisaktsiate omanikel ei ole hääleõigust. Dividendid USA-s on maksustatavad (erinevalt Eestist kehtib seal topeltmaksustamise printsiip). Eelisaktsiate dividendid makstakse välja peale ettevõtte tulumaksu, kuid enne lihtaktsionäridele dividendide väljajagamist. Ettevõtte likvideerimisel makstakse eelisaktsionäridele nende
projektid ning kõik Euroopa Sotsiaalfondi projektid vabastati väga ulatuslikust finantsanalüüsi kohustusest EK metoodika alusel. Probleem seisnes eeskätt selles, et enamus taotlejatest ei oleks olnud suutelised seda finantsanalüüsi ilma konsultantide abita tegema, samuti oleks enamus rakendusüksused suutnud seda kõrvalise abita kontrollida. Muudatus võimaldab riigil paindlikumalt läheneda väikestele projektidele, mille eeldatav tulusus ei ole väga suur. Tegemist ei ole niivõrd halduskulude vähendamisega, kuivõrd nende olulise kasvu vältimisega. · Muudetud on ERDF ja ESF määrused, millega muudeti kulude hüvitamise põhimõtteid. Pikas perspektiivis on tegu väga olulise muudatusega, sest iga kulu ei pea dokumentide abil tõendama. See tähendab, et väheneb aruandluse, kontrolli ja kuludokumentide säilitamise kohustusega kaasnev koormus
kindlustustoodetesse ning pensioniks koguneneud raha makstakse isikule pensionilisana välja Vahendid suunatakse : kas III samba pensionifondidesse või III samba kindlustustoodetesse Väljamakseid täiendava kogumispensioni fondidest saab isiku soovil tegema hakata juba 55 eluaasta täitumisel Pensionifond Pensionikindlustus Sissemaksed Regulaarsed või eba- Üldjuhul regulaar- regulaarsed sed Investeerimisrisk Tulusus ei ole garan- Garanteeritud int- teeritud ress + lisaintress Pensioni suurus Sõltub fondi investeeri- Ette teada tulevikus mistulemustest Haldamisega Väikesed keskmised kaasnevad kulud Pikaajaline Sõltub fondijuhi inves- Sõltub kindlustus- tootlikkus teerimisotsustest seltsi investeeringute tulemuslikkusest ja seltsi kuludest
Likviidsus on lühiajaline arvete tasumise võime. Kui võimeline on ettevõtte tasuma arveid. Mida likviidsem vara, seda kiiremini ta maksevahendiks muutub. Maksevahend – rahad. Likviidsussuhtarv – lühiajalise võlgnevuse katterkordaja. Maksevõime on ettevõtte pikaajaline arvete tasumise võime. Maksevõime – soliidsuskordaja. 7. Rentaablus (tuua näiteks ka 2 suhtarvu). Kasumi suhe mingisse teise näitajasse ehk sisulisels jooksev tasuvus, tulusus. Varade rentaablus – näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvusest. Käiberentaablus – ehl tegevustulukus ehk marginal näitab müügikäibe iga rahaühiku tasuvust. 8. Debitoorse võlgnevuse käibevälde. Mitu päeva on klientide võlgnevus ettevõttele 9. Raha konversioonitsükkel. Ettevõtte finantseerimistsükkel.17 slaid. Päevade arv, mis jääb vahele, ise raha maksmise ja klientide raha laekumise vahele. 10. Puhaskäibekapital.
Leedu Andrius Kubilius 15 30,7 Ri investeeringu i oodatav tulumäär; Soome Jyrki Katainen 13 189,4 RF riskivaba tulumäär antud turul (näiteks riigi võlakirjade tulusus); Rootsi Fredrik Reinfeldt 16 387,9 Taani Helle Thorning-Schmidt 21 239,2 RM turuportfelli tulusus (turuportfell esindab kõiki turul ringlevaid Norra Jens Stoltenberg 15 349,1 väärtpabereid);
annaabi.ee 
