Kalapüügi Alused (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Kalapüügi alused

 Püllumajandusministeerium – kalanduse arengu büroo, turukorralduse- ja kaubanduse büroo, kalapüügikorralduse- ja andmete analüüsi büroo tegelevad kalandussektori majandusliku arengu ja vesiviljeluse korraldamisega. 6. Kalapüügi alane kontroll Kalapüügialast kontrolli teostab keskkonnainspektsioon. kalapüügilaevastikus. Kontrollimise aluseks on kalapüügiseadus. Knotrollitakse laeva kalapüügiluba, kvoodi olemasolu, kalapüügipäevikut ja selle täitmise korrektsust, püügivahendtide korrashoidu ja vastavust püügieeskirjadele. 7

Kalapüük

92

pdf

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020

.................... 92 5 1. Sissejuhatus Kalavarude kasutamisel lähtutakse ökosüsteemipõhisest lähenemisviisist, millega tagatakse mere bioloogiliste elusressursside sh püütavate liikide populatsioonide püsimine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikul tasemel. Optimaalne ressursikasutus on tagatud läbi tasakaalu saavutamise kutselise ja harrastuskalapüügi vahel. Eesti kalanduse jaoks on oluline kalapüügi ja vesiviljeluse abil tagada toiduvarude kättesaadavus läbi majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsete tingimuste loomise ja toetamise. Väiksemahulise rannapüügi puhul on rannakaluritel renoveeritud sadamad, kust kala maale tuua ja säilitada ning nende tegevused on sektori sees mitmekesistatud nii, et see võimaldab neil püütud kala ise väärindada ja otse turustada. Püügihooaja väliseks ajaks on loodud mitmekesistamise võimalused, mis võimaldavad saada

Loomakasvatus

9

doc

Koseteadliku kalapüügi korraldamine

Kalasaagid pole tegelikult suurenendud, vaid kalakasvatuste arvelt. Kalakasvatus on 1/3 kogu kala saagist. Kalakasvatus on just arenenud Aasias ,Vietnam ,Tai ,Indias. Euroopas on peamiselt lõhi kasvatamine. Kalapüügiga on hõivatud peaaegu kogu maailmameri. Inimeste arv pidevalt tõuseb ja seetõttu püütavast kalast nimeste vajadusi i ei rahuldata. Võimalus kasvatama hakata meres .Või õpitakse tegema midagi zooplanktonist. Põhjus: maailmas kasutatav kalapüügi tehnika on nii võrd täiuslik juba . See tõttu kalavarusid vähe . Laevastik on arenenud, lossimisaparatuur arenenud. Ülekasutamine. Püütakse 200-2500m sügavuselt. 3.Kalavarude seisund maailmas ja kalasaakide edasise suurensamise võimalused ,näited kalavarude üleekspluteerimisest(L 1-1.8-13) Kalavarude üleekspluteerimine põhjustab ülepüüki.Kolm kala eluiga läheb kalavarude taastumiseks. Käesoleval ajal on praktiliselt kõik kalapüügiga seotud inimesed, s.h

Kohuseteadliku kalapüügi korraldamine

6

docx

Geograafia - põllumajandus

* Süvaookean * madalad rannikumered külmade hoovuste piirkonnas (lähis ja lähipolaarvöötmes)(kus erinevad hoovused saavad kokku palju toitaineid.) Lähistroopilised ja polaarse * Suurte jõgede suudmealad avaookean pinnakihid(vesi liiga soe/külm) Maailmas enam püütud kalad on 1.tursk, 2. Heeringas Püüdmise vormid · Primitiivne või koriluse vorm. Kalapüügi maht on väga väike, müügiks ei lähe midagi- põhiline enda tarbeks /hobiks · Rannapüük- kalurid elavad rannuki äärsetes külades ja töötlevad selle kala ise (soolavad, kuivatavad, suitsutavad) Ida-Kagu-aasias, Norras. Turustatakse lähipiirkonnas. Eestis Peipsi ääres ja saartel. Kasutatalse siseturul · Konsentreeritud kalapüük- kasutatakse külmutussseadmetega laevu, millega minnakse merele nädalatakse merel. Esmane töötlus toimub laevas

Geograafia

22

doc

Maaõigus mõisted

avalikul ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogul, arvestades lubatud püügiaegade, -kohtade ja kalaliikide kohta kehtestatud piiranguid. Harrastuspüük Igaüks tohib kalastuskaardi alusel või harrastuspüügiõiguse eest tasumise korral püüda harrastuspüügivahenditega kala avalikul ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogul, arvestades seadusest tulenevaid piiranguid. Kutseline kalapüük utselise kalapüügi vahenditega tohib kalapüügiloa alusel siseveekogudel, piiriveekogudel, merel, Eesti Vabariigi majandusvööndis või väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal kala püüda ettevõtjana äriregistris registreeritud isik. Väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal võib Eesti Vabariigist sõltumata omandatud püügivõimalusi kasutada vaid juhul, kui see ei ole vastuolus Euroopa Liidu nõuetega.

Maa- ja keskkonnaõigus

19

docx

Keskkonnakaitse üldkursus 2017

Klassikalise looduskaitse algus  Loodusmälestiste kaitse, üksikobjektide kaitse Kaitsealade loomine Bitoopide, elupaikade kaitse Looduskaitse väljaspool kaitsealasid Olulisemad sündmused ja isikud K.E. Baer- ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi TA, kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Koos C. A. Shcultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügi- eeskirjad. 1859. a välja antud "Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves". A.Th von Middendorff- Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, Hellenurme loodusmuuseum talupoegadele, kogude hooldaja Mihkel Härm. G. Helmersen- ettekanne LUSs suurtest rändrahnudest, milles rõhutas nende kaitse vajadust. Teda tuleb pidada eluta looduse kaitse mõtte algatajaks Eestis ja ka kogu Tsaari-Venemaal. Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks. C.R

Keskkonnakaitse

100

pdf

LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA

Tootmistegurite väärtusi võib hinnata kahel viisil: kasutatakse tootmistegurite tegelikku ostuhinda; Igapäevases majandustegevuse on see enimlevinud lähenemine; väärtusi hinnatakse netohüvena, mida oleks saadud, kui tootmistegureid oleks kasutatud parimal alternatiivsel viisil. Selliselt hinnatud kulusid nimetatakse alternatiivkuludeks (opportunity costs). Alternatiivkulude lähtekohaks on majandusteaduse põhiprobleem: valik erinevate alternatiivide vahel. Näiteks kalapüügi laevameeskonna liikmed võivad teha mõnda muud töö (töötada kaubalaeval), kütust ja muid vahendeid võib kasutada teistes valdkondades. Laevaomanik võinuks laevaostuks kasutatud raha investeerid mõnda teise objekti, nt veoautosse jne. Tootmise sisendite alternatiivkulu suurus on see väärtus, mida neid sisendeid kasutades saanuks toota järgmisena parimas võimalikus rakenduses. Teine oluline alternatiivkulu on tootmistegevusega kaasnev keskkonnakulu (mõju), millega

Ökoloogia

53

pdf

Keskkonnakaitse üldkursus konspekt

tammede, toomingate säilitamine) 19.sajand mõisaparkide rajamine - Üldse loodi kõnesoleva paari sajandiga praeguse Eesti alale umbes 1300 parki 1853 Loodusuurijate Selts (LUS) K.E. von Baer - ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi TA), kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Koos Carl Alexander Shcultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad 1859. a välja antud “Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves” Alexander Theodor von Middendorff- Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, Hellenurme loodusmuuseum talupoegadele, kogude hooldaja Mihkel Härm 1879 Gregor Helmersen - ettekanne LUSs suurtest rändrahnudest, milles rõhutas nende kaitse vajadust Gregor Helmerseni tuleb pidada eluta looduse kaitse mõtte algatajaks Eestis ja ka kogu Tsaari-Venemaal. Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks 1910 Loodi Vaika linnukaitse ala

Keskkonna kaitse

Kommentaarid (0)