Kalapüügi Alused (0)

Eesti Merekool
Kalapüügi alused

referaat
Koostaja :
Juhendaja : Lembit Liimand
TALLINN 2014
SISUKORD
Sissejuhatus .........................................................................................................................................2
PÜÜGIOBJEKTID LÄÄNEMERES,NENDE LIIGUTUS JA LEVIK.......................................... 3-4
LÄÄNEMERE ISELOOMUSTUSE JA SELLE TÄHTSUS KALA PÜÜGIL.................................. 5
VÄLISKESKONNA TEGURID , MIS MÕJUTAVAD KALADE KÄITUMIST...............................6
KALAVARUDE PROGNOOSIMINE JA SELLE TÄHTSUS KALAPÜÜGIL.................................7
KALANDUSE ADMINISTREERIMINE EESTI VABARIIGIS........................................................8
KALAPÜÜGI ALANE KONTROLL KALAPÜÜGILAEVASTIKUS...............................................9
KALAPÜÜGISEADUS JA SELLEST TULENEVAD NÕUDED KALAPÜÜGIL.........................10
KÜTSELINEKALAPÜÜK JA NÕUDED KALAPÜÜGILAEVALE KALAPÜÜGIL....................11
KALAPÜÜGILOA TAOTLEMINE KALAPÜÜGILAEVALE........................................................12
KALAPÜÜGI KVOOT JA SELLE ERALDAMINE EESTI VABARIIGILE JA KALAPÜÜGI ORGANISATSIOONIDELE..............................................................................................................13
KALAPÜÜGILUBA KALALAEVALE JA PÄEVIKUTÄITMINE.................................................14
KALAPÜÜNISTE SELEKTIIVSUS JA SELLE SAAVUTAMINE.................................................15
Kokkuvõte..........................................................................................................................................16
Kasutatudkirjandus.............................................................................................................................17
Sissejuhatus
Referaadi sisuks on tutvustada erinevaid protseduure ja seadusi Eesti Vabariigis, mis on seotud kutselisekalapüügiga. Samuti on ära toodud püügiobjektid Läänemeres, nende liigitus ja levik-milleks on suurem osas räim , kilu ja tursk , Läänemere iseloomustus ja selle tähtsus kalapüügil-sisaldab lühikirjeldust läänemerest ja tähtsust püügil. Väliskeskonna tegurid, mis mõjutavad kalade käitumist - mis mõjutab kalade käitumist ja olemist läänemeres.
-2-
Püügiobjektid Läänemeres, nende liigitus ja levik.
Eesti jaoks on majanduslikult tähtis Läänemerest püütav kilu ja räim. Nende varude seisundit hinnatakse Eesti majandusvööndis heaks, kuid varu väheneb. Samas tursa- ja lõhevaru hinnatakse
ebarahuldavaks.Läänemere püük jaotub avamerepüügiks ja rannapüügiks. Avamerepüügi sihtliikideks on kilu, räim ja tursk. Peamisteks püügivahenditeks on traalid. Rannapüügil püütakse palju erinevaid kalaliike . Majanduslikult tähtsamad on räim, ahven , meritint, lest , tuulehaug, samuti koha, särg ja vimb. Peamisteks püügivahenditeks on mõrrad, võrgud, õngejada. Peale kalade omab kutselises rannakalanduses olulist osa ka agariku varumine. Kalu saab liigitada suurusjärgult kolme tüübi alusel elukoha järgi, toitumise järgi ja toese järgi . Mis oma korda veel jagunevad alakrupiteks.
Elukoha järgi :
1. Merekalad ( nt lest,räim,kilu jne)
2. Mageveekalad (nt linask,ahven,haug, koger jne Mitmed mageveekalad võivad elada ka madala soolsusega riimvees. Läänemere magestunud merelahtedes on kohatud 21 mageveekalaliiki, kõige rohkem ahvenat, haugi, nurgu, säinast, särge ja rääbist.
3. Siirdekalad ( lõhe , meriforell ,angerjas jne )
Toitumise järgi :
1.Röövkaladkes ( toitub teistest kaladest või muudest loomadest )
2.Lepiskalad ( on taimedest , detriitist või väikestest selgrootutest toituvad kalad )
Toese järgi :
1.Kõhrkalad ( kõhrelise sisetoesega kalad . Nende hulka kuuluvad täispeased ja varilõpusesed ( haid ja raid).
2. Luukalad (enamasti luustunud, harvemini kõhrelise, kuid lubjastumata sisetoesega kalad. Luukalade hulka kuulub enamik kalu. )
-3-
Läänemere kalaliikide leviku kujunemine praegusaegseks on tingitud peamiselt abiootsetest ehk elututest teguritest. Muuhulgas vee kihistumise tõttu on merepõhi kohati hapnikuvaba, ning põhjaloomadest toituvad kalad puuduvad. Mageveekalad on kalad, kes üldjuhul kogu oma elu veedavad magedas vees (jõgedes ja järvedes). 41% kõigist tuntud kalaliikidest on mageveekalad. Nii suur osakaal tuleneb sellest, et mageveelised elupaigad on üksteisest eraldatumad ning see soodustab eraldi liikide väljakujunemist.
-4-
Läänemere iseloomustus ja selle tähtsus kalapüügil.
Läänemeri ehk Balti meri, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri,  on sügavale mandrisse ulatuv riimveekogu, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad väinad. Läänemere pindalaks on 365 000 km², koos Taani väinadega 386 000 km², Koos Kattegatiga 420 000 km². Läänemere keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit, maht umbes 20 000 km³.
Põhjareljeefi ja hüdroloogilise režiimi sarnasuse alusel käsitletakse mõnikord Kattegatti Läänemere osana . Mere läänepiiriks võetakse Jüütimaa kirdeosas olevat Skageni neeme ja loode pool Göteborgi paiknevat Marstrandi saart ühendav joon. Läänemere eripäraks on tema vee iseäralik soolsusrežiim. Vee soolsus on nii horisontaal- kui vertikaalsuunas kogu Läänemere ulatuses erinev. See tuleneb vee liikumisest ja segunemisest. Läänemere vee pinnakihtide soolsus väheneb Taani väinade 25-lt promillilt Soome ja Botnia lahe sisesoppides ning suurte jõgede suudmealadel 0,5 promillini, olles samal ajal paiguti üsna püsiv. Nii on ulatuslikes avamerepiirkondades pinnavee soolsus püsivalt 6-7, 5 % ning muutub aasta lõikes vaid 0,2-0,9 % võrra. Kalapüük sõltub väga suurel määral looduslikest eeldustest, esmajoones kalarikkustest ja nende ekspluateerimise tingimustest veekogudes. Selline sõltuvus avaldub eriti selgesti Läänemere kalavarude kasutamisel . Läänemere kalavarud , s. o. kalavarud selles veekogus, ei ole püsiva suurusega, vaid muutuvad pidevalt mitmesuguste looduslike tegurite ja inimese tegevuse mõjul.
Läänemere muutliku hüdroloogilise režiimi tõttu kõigub mitmete kalaliikide varude suurus selles veekogus üsnagi tunduvates piirides. Võib meenutada tursa ja kilu arvukuse ulatuslikke kõikumisi, milledest tingituna nende liikide üldsaagid muutuvad kümneid, mõnedes piirkondades isegi sadu kordi Läänemeres elavaid kalu püütakse kindlatel aastaaegadel ja kindlates piirkondades. Seepärast olenevadki saagid suurel määral püügitingimustest vastaval hooajal.Ilmastik võib otseselt mõjutada kalapüügi intensiivsust: tugevad tormid ja halvad jääolud ei võimalda kalade püüdmist; mõningatel pehmetel talvedel aga Läänemeri ei külmu kinni ja traallaevad jätkavad püüki kogu talve jooksul. Kuid ilmastik mõjutab kalapüüki ka kaudselt , muutes kalade jaotumust meres. Peamised püügikalad on räim, kilu, lest, tursk ja lõhe. Muidugi püütakse ka teisi kalu ja kogudakse veetaimestiku.
-5-
Väliskeskonna tegurid , mis mõjutavad kalade käitumist.
Nii nagu mujalgi maailmas mõjutab ka Eesti kalastikku põhiliselt inimtegevus. Selle tulemuseks on nii liigirikkus kui ka enamiku kalaliikide arvukus pidevalt vähenenud . Läänemere kalu ohustab sinna suubuvate jõgede kõrge reostusaste. Järvede liigtoiteliseks muutumine ( eutrofeerumine ) kahandab oluliselt kalapopulatsioone. Samuti suureneb sellistes veekogudes kalaparasiitide hulk. Kalade elutegevust ohustavad ka veekogudesse kandunud taimekaitsevahendid ( pestitsiidid ).Seoses happevihmadega väheneb kalade marjaterade arv ning kahaneb marja ja vastsete eluvõime. Kui vee happesusreaktsioon (pH) langeb alla 6, vabanevad veekogude põhjasetetest kaladele mürgised metalliühendid. Alla pH 5,5 kaovad järvedest viimastena haug ja ahven.Vee saastamise allikateks on peamiselt tööstuse jäätmeveed, põllumajanduses kasutatavad kemikaalid , erinevad jäätmehoidlad ja õhusaaste . Veekogud on ohustatud tööstuse, kalakasvatuse, taime- ja loomakasvatuse, metsamajanduse ning inimasustuse poolt. Tagajärgedeks on looduslike siseveekogude vähenemine kinnikasvamise tagajärjel ja vee kvaliteedi halvenemine. Kalade käitumist mõjutavad ka vees olevad takistused. Näiteks vette kukkunud puud ,mida saavad kasutada enda varjamiseks ,nii ise olles saak loom kui varitseda ise saak looma . Kala värvus sõltub samuti veekogu enda värvusest,mida tumedam vesi seda tumedam ka kala . Näiteks soo järvedes on kalad väga tumedad .
Ka ilmastik mõjutab kalade käitumist, talv ja suvi.Külmade tulles lõpetavad paljud kalaliigid toitumise, kogunevad suurtesse parvedesse ja heidavad sügavatesse paikadesse talvituma.. Nad muutuvad loiuks, liiguvad aeglaselt ühest kohast teise, otsides soodsamaid elutingimusi, ei otsi toitu eriti innukalt ja lepivad sellega, mis nina alla juhtub ning ei nõua energia kulutamist. Kevadel, kui hapnikurikkad sulaveed veekogudesse satuvad, tõuseb järsult kalade söögiisu ja saabub nn kudemiseelne võtmine. Samuti muutuvad kalad ka aktiivseteks jälle ja hakkavad rohkem toituma .
-6-
Kalavarude prognoosimine ja selle tähtsus kalapüügil.
Kalapüügiga tegelevate isikute heaolu oleneb eelkõige kalavarudest. Olgu siis tegemist kutselise kaluri või harrastuskalastajaga, kellel mõlemal on õigus kalavarusid kasutada. Heas seisus kalavarude puhul on kulutused kalapüügile väiksemad ja saagid suuremad – seetõttu on suuremad ka kutseliste kalurite sissetulekud ning amatööridelgi on rohkem põhjust kalavetel käia.
Kalavarude prognoosimine eesmärk on saavutada tasakaal kalavarude kaitse ja kasutamise vahel ning tagada bioloogiline mitmekesisus, kalavarude pikaaegne säilimine ning püügivõimalus nii kutselistele kui ka harrastuskalastajatele praegu ja tulevikus. Kalavarude jätkusuutliku kasutamise alaste otsuste tegemiseks vajalikke kalandusalaseid prognoose ning uuringuid , et viia ellu Euroopa Liidu ühist kalanduspoliitikat ja täita rahvusvahelistest lepingutest ja konventsioonidest, riigisisestest õigusaktidest ja arengu- ja ning tegevuskavadest tulenevaid nõudeid.
Oluline on vältida kalapüügiga kaasnevat negatiivsed mõju ökosüsteemile. Kalapopulatsioonid on heas seisus, kui kalavaru suudab töönduspüügi survest hoolimata ja olemasolevates keskkonnatingimustes end looduslikult taastoota ja liikidel on neile omane vanuseline struktuur.
-7-
Kalanduse administreerimine Eesti vabariigis .
Eestis on kalanduse valdkonna administreerimine jagatud kahe ministeeriumi vahel,
kusjuures Keskkonnaministeeriumi vastutusalas on:
1) kalavarude olukorra hindamine, sellega seotud teadusuuringute
korraldamine,
2) vajadusel püügipiirangute kehtestamine,
3) kalavarude kalakasvatusliku taastootmise ja kalade kudealade ning
elupaikade taastamise korraldamine,
4) harrastuspüügi korraldamine.
Põllumajandusministeeriumi vastutusala on:
1) kalandussektori majanduslik areng, mis hõlmab turukorraldussüsteemi,
struktuuritoetuste ja riigiabi rakendamist,
2) vesiviljelussektori korraldamine.
Keskkonnaministeeriumis korraldavad kalandust kalavarude osakond ja maakondlike
keskkonnateenistuste kalandusspetsialistid. Järelvalvet korraldab
keskkonnainspektsioon.
Põllumajandusministeeriumis korraldab kalandust kalamajandusosakond kolme
bürooga:
· kalanduse arengu büroo,
· turukorralduse ja kaubanduse büroo,
· kalapüügi korralduse ja andmete analüüsi büroo.
Viimasest kalapüügiseadusest tulenevate muudatuste rakendamine näeb ette, et 2006
aastast läheb keskkonnaministeeriumi vastutusalast põllumajandusministeeriumile
üle kutselise kalapüügi korraldamine – kutselise kalapüügilubade administreerimine ja
kutselise kalapüügi arvestuse korraldamine, muuhulgas ka kalalaevade riikliku registri
haldamine ja kutselise kalapüügi andmete kogumine.
-8-
Kalapüügi alane kontroll kalapüügilaevastikus.
Tagada ,et kala püütakse ainult lubatud koguses. Koguda kalapüügi haldamiseks vajalike andmeid.
Tagada,et eeskirju kohaldaks kogu kalapüügi suhtes ühetaoliselt ja karistused oleks ühtlustatud kogu Euroopa Liidus .Tagada , et kalandustoodete liikumist oleks võimalik jälgida kogu tarneahelas võrgust toidulavani.Järelevalvet kalapüüki reguleerivate õigusaktide nõuete ja kalapüügiloaga määratud tingimuste täitmise üle, ka väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, teostab Keskkonnainspektsioon. Järelevalvet võivad teostada ka Euroopa Liidu, väljaspool Eesti jurisdiktsiooni jääval veealal rannikuriigi või kalapüüki reguleeriva organisatsiooni inspektorid, kui see on ette nähtud Euroopa Liidu õigusaktides või rahvusvahelistes lepingutes.Kalapüügi järelevalvel väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal kohaldatakse keskkonnajärelevalve seaduse sätteid niivõrd, kuivõrd seda ei reguleeri Euroopa Liidu õigusaktid või rahvusvahelised lepingud . Kui laeva kapten ei luba väljaspool Eesti jurisdiktsiooni jääval veealal nõuetekohaselt volitatud inspektorite pardaleminekut ja inspekteerimist, annab Keskkonnainspektsioon kaptenile korralduse, et ta seda viivitamata võimaldaks, välja arvatud olukorras, kus mereohutusega üldtunnustatud rahvusvaheliste eeskirjade, menetluste või tavade kohaselt on vaja pardaleminekut ja inspekteerimist edasi lükata. Kui laeva kapten seda korraldust ei täida, peatatakse laeva kalalaevatunnistuse kehtivus. Järelevalve teostamiseks on laeva kapten kohustatud:
 * võimaldama ja hõlbustama inspektoritel kiiresti ja ohutult laeva pardale minna;
 *tegema koostööd ja abistama inspektorit laeva inspekteerimisel;
 * inspekteerimisel mitte takistama ega segama inspektoreid;
 * võimaldama vajaduse korral kasutada laeva sidepidamisvahendeid, et inspektor saaks inspekteerimise ajal lipuriigi ja inspekteeriva riigi asutustega ühendust pidada;
 * tagama inspektoritele tööks vajalikud tingimused, muu hulgas vajaduse korral söögi ja majutuse ;
 * hõlbustama inspektorite turvalist lahkumist laevalt.
-9-
Kalapüügiseadus ja sellest tulenevad nõuded kalapüügil.
Kalapüügiseadus on suunatud kala- ja veetaimevarude jätkusuutliku kasutamise tagamisele lähtuvalt kohuseteadliku kalanduse põhimõtetest. Seadus kehtib Eesti Vabariigi majandusvööndis majandusvööndi seadusest tulenevate erisustega. Seadus ei reguleeri suhteid kalade kasvatamisel ja püügil kalakasvatuslikes rajatistes nagu tiigid , sumbad, basseinid . Seadus reguleerib kalapüüki väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, kui püük toimub Eesti lipudokumenti omava laevaga või käesolevas seaduses sätestatud juhul Eesti Vabariigi äriregistris registreeritud ettevõtja poolt niivõrd, kuivõrd püügikoha asukohariigi õigusakt või püügikoha kalapüüki reguleeriv rahvusvaheline leping ei sätesta teisiti. Kalapüügiseaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades kalapüügiseaduse erisusi .
-10-
Kutselinekalapüük ja nõuded kalapüügilaevale kalapüügil.
Kutselise kalapüügi vahenditega tohib kalapüügiloa alusel siseveekogudel, piiriveekogudel, merel, Eesti Vabariigi majandusvööndis või väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal kala püüda ettevõtjana äriregistris registreeritud isik. Väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal võib Eesti Vabariigist sõltumata omandatud püügivõimalusi kasutada vaid juhul, kui see ei ole vastuolus Euroopa Liidu nõuetega. Õiguse kutseliseks kalapüügiks annab kalapüügiluba, mis võib olla kalalaeva kalapüügiluba või kaluri kalapüügiluba. Kutselise kalapüügi vahendid on õngejadad, nakkepüünised, lõkspüünised , kurnpüünised ja traalpüünised . Kutseliseks kalapüügiks merel võib kasutada üksnes kalalaevade riiklikku registrisse kantud kalalaeva, millel on kehtiv kalalaevatunnistus. Kalalaev käesoleva seaduse tähenduses on laev, mis on kohandatud kala- või muu vee-elusvaru kaubanduslikuks kasutamiseks. Kalalaevade riiklikus registris rühmitatakse kalalaevad alajaotustesse nende üldpikkuse, püügipiirkonna, kasutatavate püüniste ja püütavate kalaliikide järgi. Kalalaevadel, mida kasutatakse merel ja mille uue peajõuseadme, asenduspeajõuseadme või komisjoni määruse kohaselt tehniliselt muudetud peajõuseadme võimsus on suurem kui 120 kilovatti, välja arvatud üksnes seisevpüüniseid või tragimisvahendeid kasutavad kalalaevad, abilaevad ja vesiviljeluses kasutatavad laevad, peab mootorivõimsus olema sertifitseeritud nõukogu määruse kohaselt. Mootorivõimsuse sertifitseerib nõukogu määruse kohaselt klassifikatsiooniühing, mootori valmistajatehas või käitaja, kellel on mootori võimsuse tehniliseks hindamiseks Euroopa Liidu liikmesriigi õigusaktide alusel vajalik pädevus . Mootorivõimsuse sertifitseerimisega seotud kulud kannab kalalaeva omanik või valdaja. Vabariigi Valitsus määrab kalalaevade alajaotustesse rühmitamise kriteeriumid, segmenti kantavatele kalalaevadele esitatavad nõuded ning kalalaevade segmenti juurdelisamise võimaluse. Kalalaevastiku segmendi suurust arvestatakse püügivõimsuse järgi. Kalalaevastiku segmenti, kuhu laevu juurde lisada ei või, kantakse kalalaev või kalalaevad ainult juhul, kui lisatava laeva või laevade püügivõimsusele vastava või suurema püügivõimsusega laev või laevad on eelnevalt sellest kalalaevastiku segmendist kustutatud, mistõttu on tekkinud vaba püügivõimsus, või kui vastavasse segmenti on otsusega määratud täiendav vaba püügivõimsus. Kalalaeva kandmise korral kalalaevastiku segmenti arvutatakse segmendi vaba püügivõimsus, lähtudes EL Nõukogu määruse artiklis 13 sätestatud ning selle artikli alusel kehtestatud nõuetest.
-11-
Kalapüügiloa taotlemine kalapüügilaevale.
Kutselise kalapüügi loa taotlus esitatakse taotletavale aastale eelneval aastal ajavahemikul 1. septembrist kuni 1. detsembrini. Valdkonna eest vastutav minister võib mõjuvatel põhjustel taotluste esitamise tähtaega pikendada. Kutselise kalapüügi luba antakse lubatud aastase väljapüügimahu, püügipäevade arvu, püügivahendite arvu või kalalaevade arvu  piires tähtajaliselt ja mitte kauemaks kui üheks kalendriaastaks. Kui lubatud aastane saak on kehtestatud kastmõrdade kaupa, siis kastmõrraga püügiks kutselise kalapüügiloa andmisel arvestatakse lisaks esimeses lauses sätestatule ka lubatud aastast saaki. Kutselise kalapüügi lubade taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu , kalapüügilubade andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise korra ja kalapüügilubade vormid kehtestab Vabariigi Valitsus. Nimetatud kord peab sisaldama kalapüügivõimaluste arvutamise metoodikat. Kutselise kalapüügi lube väljastab Põllumajandusministeerium (taotlus esitada ka sinna,saab ka elektrooniliselt Põllumajandusministeeriumi kodulehelt), luba antakse vaid äriregistris registeeritud ettevõtjale.
-12-
Kalapüügi kvoot ja selle eraldamine Eesti Vabariigile ja kalapüügi organisatsioonidele.
Teadusuuringute ja kalapüüki reguleerivate rahvusvaheliste organisatsioonide soovituste põhjal määrab EL iga-aastaselt kindlaks kogupüügi, mida EL kaluritel on lubatud järgneval aastal välja püüda. Liikmesriikide vahel jaotatakse kvoodid lähtudes ajaloolisest püügist kõnealuses piirkonnas. Antud rahvusliku kvoodi alusel tohivad kala püüda vaid selle liikmesriigi kalurid. Konkreetse kalavaru iga-aastase kvoodi suurus muutub vastavalt selle, kui suur kogupüügivõimalus mingile kalavarule kinnitatakse. Eestile eraldatav osa ühenduse püügivõimalustes püügilimiidiga reguleeritavate varude suhtes määratakse liikide ja piirkondade kaupa järgmiselt:
Liik
ICES või IBSFC piirkond
Eesti osa (%)
Räim
III b, c, d1, välja arvatud IBSFC halduspiirkond 3
10,761
Kilu
III b, c, d1
11,455
Lõhe
III b, c, d1, välja arvatud IBSFC alapiirkond 32
2,106
Lõhe
III d1 IBSFC alapiirkond 32
10,254
Tursk
III b, c, d1
1,874
Rahvusliku kvoodi jagamist korraldab iga liikmesriik iseseisvalt ning seetõttu võib majandamine erineda riigiti .ELi liikmesriigid peavad kasutama läbipaistvaid ja objektiivseid kriteeriume riiklike kvootide jaotamisel oma kalurite vahel.  Nad vastutavad selle eest, et püügi puhul kvoote ei ületataks.  Kui kõik olemasolevad liigipõhised kvoodid on ammendatud , peab liikmesriik püügi lõpetama.Vabariigi Valitsus võib kalavaru olukorra säilitamiseks, taastamiseks või parandamiseks piirata teatud veealal või teatud kalaliigi püügil laevade püügikoormust, püügivõimsust, laeva kogumahutavust või masinate võimsust. Kui ettevõtja ei ole kolmel järjestikusel aastal võtnud loaga välja talle määratud püügivõimalust või esitanud käesoleva kohaselt kalapüügiga seonduvaid andmeid, millest nähtuks ettevõtjale määratud püügivõimaluse kasutamine tema poolt, loetakse ettevõtja asjakohase püügivõimaluse kasutamisest loobunuks ning püügivõimalus vabanenuks. Vabanenud püügivõimalus jagatakse seaduse sätestatud korras. Kui ettevõtja ei ole kolmel järjestikusel aastal võtnud loaga välja talle määratud püügivõimalust või esitanud kalapüügiga seonduvaid andmeid tulenevalt käesoleva seaduste lõigetest lõigetest , kui kasutada antavate püügivõimaluste eest saab ettevõtja kasutada muid kutselise kalapüügi võimalusi.
-13-
Kalapüügiluba kalalaevale ja päevikutäitmine .
Kalalaeva kalapüügiluba annab õiguse kalapüügiks kutselise kalapüügi vahenditega merel kuni Eesti Vabariigi majandusvööndi välispiirini, väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, kui kalapüügiõiguse seal tagab riik, või avamerel. Kalalaeva kalapüügiluba antakse äriregistris registreeritud ettevõtjale tema seaduslikus valduses oleva Eesti merelaeva- või siseveelaevatunnistusega või väikelaeva registreerimistunnistusega kalalaevale, millel on kalalaevatunnistus. Ettevõtja võib asendada temale antud kalalaeva kalapüügiloas nimetatud kalalaeva teise tema õiguspärases valduses oleva Eesti merelaevatunnistust ja kalalaevatunnistust omava kalalaevaga, esitades kalapüügiloa andjale kirjaliku taotluse loa tingimuste muutmiseks. Muudetud tingimustega kalapüügiluba väljastatakse ettevõtjale kalapüügiloa andja poolt kahe nädala jooksul taotluse saamisest. Kalalaeva võib selle kalapüügil viibimise ajal juhtida ning püügitegevust korraldada ainult kalalaeva kalapüügiloale kantud kapten. Ettevõtja võib asendada temale antud kalalaeva kalapüügiloas nimetatud kapteni teise kapteniga, teavitades sellest kirjalikult kalapüügiloa andjat. Kapteni asendamise jõustumiseks väljastab kalapüügiloa andja ettevõtjale teate saamisest viie tööpäeva jooksul uue kalapüügiloa. Kalalaeva kalapüügiloa annab Põllumajandusministeerium. Kalalaeva kalapüügiloa alusel toimunud püügi kohta esitab loa omanik või tema esindaja andmed püügipäevikulehel. Püügipäeviku täidetud originaalleht antakse üle või saadetakse tähtkirjaga Põllumajandusministeeriumile kaks korda kuus. Kui lossimine või ümberlaadimine toimub 15 või enam päeva pärast püüki, edastatakse Põllumajandusministeeriumile eelandmed.Andmete õigsuse eest vastutab kapten. Kui kalalaev esitab andmed elektrooniliselt, ei ole vaja täita paberkandjal päevikut. Kaptenil juurdepääs kalalaeva püügipäeviku andmetele lipuriigi serveris . Saadetud teadetest jääb koopia ka kalalaeva pardale . Laeval olev koopia tuleb säilitada vähemalt lossimiseni. Kuna erinevatel veealadel püüdmisele on kehtestatud erinevad nõuded, siis on ka määruses iga piirkonna kohta (Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon, Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon ja Teravmäed) kehtestatud erinevad nõuded .
-14-
Kalapüüniste selektiivsus ja selle saavutamine .
Selektiivsus on püünise omadus vältida teatud liigi, suuruse ja/või vanuserühma kalade sattumist püünisesse, st püünise omadus tabada just meile sobiva liigi ja sobiva suuruse ehk küpsusastmega kalu. Püügi selektiivsust mõjutab suuresti püügi läbiviimise aeg (öö/päev, aastaaeg ) ja koht.
Õngejadaga püüdmisel tagab selektiivsuse kasutatav sööt, valitud õngekonksu suurus ja õngejada ehitusest tulenev veekogus paiknemise sügavus.Võrgu- ja noodalinast püüniste puhul on oluline lina silmasuurus. Silmasuuruse mõõtmine toimub spetsiaalse mõõtekiilu abil, mis surutakse märja lina silma. Mõõtekiiluga mõõdetakse 20 ühes reas paiknevat silma ja arvutatakse aritmeetiline keskmine. Võrgu selektiivsus sõltub peamiselt võrgulina silmasuurusest. Võrgu silmasuuruse ja selektiivsuse seost iseloomustab varem kirjeldatud valem a = K1 • Lk Mõrrapüügi selektiivsuse määrab peamiselt püünise ehitamisel kasutatud noodalina silmasuurus.Püünise soetamisel/ehitamisel tasub silmas pidada, et kalapüügieeskirjas kehtivad kariaiale, juhtaiale ning mõrrapärale erinevad minimaalse silmasuuruse nõuded.Sarnaselt mõrdadele on kurnpüüniste ehitamisel oluliseks teguriks kasutatud noodalina silmasuurus. Nooda puhul erineb minimaalne lubatud silmasuurus päras ja tiibades. Seinnootadel kasutatakse ka lahtiselt rakendatud (silmad hoiavad pinge all avatult) pääsuaknaid, mille kaudu väiksematel isenditel on võimalik püünisest välja pääseda. Traalide puhul on võimalusi rohkem. Lisaks silmasuurusele traali päras kasutatakse spetsiaalseid selektiivsustarindeid, mille abil on võimalik suuruse järgi saaki eraldada ja soovitud osa traalist läbi spetsiaalse akna välja juhtida. Väga oluline osa traali selektiivsuse juures on ka traalimise kiirusel. Pelaagilise traalimise puhul on tähtis püügi sügavus, teatud liikide puhul hoiavad parves erinevate vanusegruppide isendid eri sügavustele.Teatud liikide puhul on selektiivsuse tõstmiseks võimalik kasutada valgust. Mõnedele liikidele mõjub valgus ligitõmbavalt, teistele peletavalt.
-15-
Kokkuvõte .
Referaadis sai kirjeldatud erinevaid toiminguid mida vaja teha kutselisel kalapüügil traal laevaga. Kuidas taodelda kalapüügilaevale luba. Päevikutäitmine, kuidas käib ja millal täita. Kuidas Eesti Vabariik saab ja määrab kvoodid kalalaevastikule. Lühidalt tutvustaud kalapüügiseadust ja sellest tulenevaid nõudeid kalapüügilaeval. Saime vastuse ka milleks peetakse kotrolli kalapüügilaevale, selleks et ikka kalavarud säiliksid ka edaspidi. Milleks tehakse ka kalavarude prognoosi, ikka selleks et kõigil oleks kala võimalik püüda nii kutselisel kui ka harrastuspüüdjal. Samas on ära toodud tähtsamad püügiobjektid Läänemeres, nende liiguts ja levik.
-16-
Kasutatudkirjandus :

• www. agri .ee
  
• www.envir.ee
  
• www. riigiteataja .ee
  
• www.entsyklopeedia.ee
  
• www.rannakalurematerjalid.ut.ee
  

-17-