Saunu 12 3000 Kuure 8 4500 Moodulid Kogus laos Maja moodulid Sauna moodulid Sein 170 8 2 Aken 80 6 2 Uks 50 2 1 Katus 130 6 2 Kogukasum Kokku 27000 105000 1. Leia kogukasum. 42000 2. Liida kokku kogukasumid. 36000 3. Leia kasutatud moodulite a 4. Leia laojääk.
Saunu 12 3000 Kuure 8 4500 Moodulid Kogus laos Maja moodulid Sauna moodulid Sein 170 8 2 Aken 80 6 2 Uks 50 2 1 Katus 130 6 2 Kogukasum Kokku 27000 105000 1. Leia kogukasum. 42000 2. Liida kokku kogukasumid. 36000 3. Leia kasutatud moodulite a 4. Leia laojääk.
müümisel iga kulutatud euro kohta. (kasum/kulu) 10. Mida näitab käiberentaablus ja kuidas seda tõlgendada? Käiberentaablus näitab kui palju kasumit saada toodangu müümisel iga müügitulu euro kohta. (kasum/tulu) 11. Tooge välja järgmiste näitajate plussid ja miinused ettevõtte tulemuslikkuse hindamise seisukohast lähtudes. 1) Tootlikkus · Saagikus · Piimatoodang lehma kohta 2) Kogukasum 3) Kulurentaablus 4) Käiberentaablus 12. Milline näitaja ja miks on parim ettevõtte tulemuslikkuse hindamisel? Kogukasum näitab müügitulu, millest on maha arvestatud kogukulud (realiseeritud toodete ja tegevuskulud. 13. Mille poolest erineb kattetulu meetod tootmisomahinna leidmisest? Kattetulu on kogutoodangu väärtuse ja muutuvkulude vahe. Kattetulu arvestuste abil saab võrrelda erinevate toodanguliikide tasuvust. Kattetulu leitakse iga
1,5 - liitrine limonaad maks 10 krooni pudel.Kui jaemüüja ostab 50 pudelit limonaadi, siis saab ta allahi 10% Kui suur on 50 .limonaadipudeli piirtulu? Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus Ülesanne 4.30 Täitke ülesanded tabeli ja joonise põhjal Tabelis on toodud töökindaid tootva ettevõtte kogutulu (TR), kogukulu (TC) ja kogukasum () (NB! Tegemist on lühiperioodiga) TP P C TR TC 0 0 100 22 11 200 20 12 300 18 13 400 16 14 500 14 15 600 12 16 700 10 17 800 8 18 900 6 19 1000 4 20 1) Arvutage ning täitke tabeli kogutulu, kogukulu ja kogukasumi veerud 2) Kandke saadud andmed joonisele
pindala CBGF; 4.b; firma muutuvkulude TVC leidmiseks kasutame arvutusreeglit TVC=AVC×Q, kuna keskmise muutuvkulu AVC suurust näitab lõigu FE või 0C pikkus (NB! loomulikult tuleb kulunäitajad võtta valitud optimaalse toodangukoguse korral); seega muutuvkulude TVC suurust väljendab ristküliku pindala 0CFE; 5.d; firma saab majanduskasumit, sest hind P>ATC; kasumi suuruse saab välja tuua arvutusreegli kasum=TR-TC ehk kogukasum T = TR (TFC+TVC); kuna nii kogutulude TR kui ka püsikulude TFC ja muutuvkulude TVC näitajad on eelmiste küsimustega vastatud, saame majanduskasumi suuruseks ristküliku pindala, mille otsapunktid on BAHG; NB! lõigu BA või HG pikkus näitab kasumit ühe toote kohta ehk teisisõnu keskmist kasumit AT; 13.b; kuna täieliku konkurentsi turul puuduvad turukaitsetõkked, siis majanduskasumid meelitavad turule
Viljandis hukkus rängas avariis teed ületanud abielupaar (http://www.postimees.ee/2619778/viljandis-hukkus-rangas-avariis-teed-uletanud- abielupaar) Artikli valisin sellepärast, et see on ehe näide sellest, et autojuhtide tähelepanu ei ole kindlasti vaid suunatud tee jälgimisele. Kuna asi on veel menetlusel ja ei osata öelda, kas jalakäijad kandsid helkurit või ei, siis tahaksin öelda, et kõik jalakäijad peaksid praegusel ajal juba helkurit kandma. Lootusrikas uudis Ettevõtete kogukasum ületas esimest korda buumiaegse taseme (http://www.e24.ee/2619380/ettevotete-kogukasum-uletas-esimest-korda-buumiaegse- taseme) Artikli valisin sellepärast, et see on üsna lootusandev, et ka järgnevatel aastatel võib Eesti ettevõtete kasum tõusta ning samuti võib see anda lootust kellegile, kes plaanib Eestis alustada oma era ettevõtet. 2. SPORT Paul Walkeri ja endise võidusõitja surma kohta avaldati uut infot (http://sport.postimees
suurenenud elektrienergia eksport. Müügitulu vähenemist mõjutasid kõige enam hulgi- ja jaekaubanduse, töötleva tööstuse ja ehitusettevõtted nende tegevusalade suurema osatähtsuse tõttu kogu ettevõtluse müügitulus. Vähenenud nõudlus ja üha tihenev konkurents turu pärast on sundinud ettevõtteid oma kulutusi vähendama. Samas vähenevad kulud aeglasemalt kui tulud. See on viinud ettevõtete kasumlikkuse vähenemiseni. Ettevõtete II kvartali kogukasum oli 5,4 miljardit krooni. Kasum vähenes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes enam kui kaks korda. Kahjumis olid põllumajandus, majutus ja toitlustus ning haridus. Ülejäänud tegevusalad jäid kasumisse. Tänavu on aasta algusest alates järsult vähenenud ka ettevõtete investeeringud põhivarasse. Ettevõtted investeerisid II kvartalis 5,4 miljardit krooni, mis oli ligi kaks korda vähem kui 2008. aasta II kvartalis. Investeeriti peamiselt hoonete ja rajatiste ehitamisse ja
Indicate indikeerima 81. Industry tööstus 82. Initiation- tõuge, aje 83. Inspect- kontrollima, inspekteerima 84. interconnections - ühendused 85. Internal - siseriiklik 86. Intriguing- intrigeeriv 87. Inventory inventar, varu 88. Investigate - uurima 89. Justice õiglus 90. legitimacy seaduspärasus 91. Longetivity- pikaealisus, kestvusaeg 92. Long-term - pikaajaline 93. magnitude - Suurus 94. manage - juhtima 95. margin profit- kogukasum 96. Military sõjaline 97. Nation rahvus 98. Oblique- kaudne 99. Observe jälgima, vaatlema 100. Obstacles takistused 101. Obtain- saavutama 102. Occult - üleloomulik 103. offering - pakkumus 104. Official - ametlik 105. Opposition opositsioon 106. organization - organisatsioon 107. Output - väljund 108. Overall- üldine (üldiselt) 109. Overlook läbi sõrmede vaatamine 110. Permanent - Püsiv 111. Policy poliitika 112
Kulud kokku 2709,16 3527,00 3966,32 3 3 3 6310,03 6310,03 14 OÜ Nanny24 Kuukasum 3079,34 1368,00 -418,32 1734,97 -87,23 2030,57 4002,97 2052,97 5763,9 5676,7 7707,3 11710,3 13763,2 Kogukasum 3079,34 4447,34 4029,02 9 6 3 0 7 Nimetus 9. kuu 10. kuu 11.kuu 12.kuu 13. kuu 14. kuu 15. kuu 16. kuu Tulud: Püsiteenus 6113,00 6113,00 6113,00 6113,00 6113,00 6113,00 6113,00 6113,00 Lisateenus 0,00 2250,00 0,00 2250,00 4200,00 2250,00 0,00 2250,00
millega säiliks optimaalne lahend. Reduced cost (. ) väärtused näitavad, kui palju lisakasumit saaksime, kui toodaksime mõne toodangu lisaühikut. Antud juhul need on nullid, sest et ülesanne on ise maksimeeritav ja sellepärast rohkem lihtsalt ei ole võimalik toota, kõik on kasutatud maksimumini. 5. Duaalhinnangute analüüs. Yi väärtused ehk Shadow price väärtused annavad teada, kuidas muutuks kogukasum, kui antud ressurssi piirkogus suureneks ühe ühiku kohta. Antud juhul me näeme, et puuvillariie lisameetri kohta saaksime 0,20 EUR lisakasumit, täitematerjali lisameetri kohta saaksime 2,01 EUR lisakasumit, karusnaha lisameetri kohta saaksime 0,27 EUR lisakasumit ning plüüsi lisameetri kohta saaksime 0,28 EUR lisakasumit. Ressursside kasutamise tabelis on olemas ka lubatavad suurendused ja lubatavad vähenemised (+ ja -)
............mänguteooria 206. GDP (gross domestic product) ......................SKT, SKP 207. Generic term ..................................................üldnimetus 208. Good labour relations ..................................... head töösuhted 209. Goverment spending ......................................avaliku sektori kulutused 210. Governmental intervention ............................riiklik sekkumine 211. Gross profit margin ........................................kogukasum 212. Household ......................................................majapidamine 213. Human capital ................................................. inimkapital 214. Image .............................................................maine, reputatsioon 215. In a cost-effective manner .............................tulutoovalt 216. Incentive ......................................................... stiimul 217. Income ..........................................................
aastal. 13 7 TULUKUSE ANALÜÜS Tänapäeval ettevõtte finantsanalüüsis ei tooda välja kõigi kululiikide taseme näitajaid vaid arvutatakse tulude ülejäägi taseme näitajad. Üldkasutatavad neist on: kogukasumi tase, tegevuskasumi tase, ärikasumi tase jne. 7.1 Kogukasumi tase Kogukasumi taseme leidmisel saame teada, mitu protsenti moodustab osaühingu xxx kogukasum iga müüdud kaupade ühest kroonist kasutades valemit: , (7.1) Kaubanduses kuuluvad muutuvate kulude hulka edasimüügiks soetatud kaupade kulu, müügipersonali palgakulud, müügisaalide ülalpidamiskulud ning kaupade korrashoiu kulud. Lisast 3 võetud andmetest saab teha 2010. aasta kohta järgmised arvutused: Netokäive 14 765 007 kr
Kommunaalteenused 500 600 600 600 600 700 700 1500 1400 1400 1500 1600 Kulud kokku 40398 42498 42498 41998 40498 41598 45098 45398 45298 45598 45398 46498 Kuukasum -25398 -24498 -17498 -16998 -17498 -8598 -5098 2602 4702 5402 8602 13502 Kogukasum -25398 -49896 -67394 -84392 -101890 -110448 -115586 -112984 -108282 -102880 -94278 -80776 Nimetus 13.kuu 14.kuu 15.kuu 16.kuu 17.kuu 18.kuu 19.kuu 20.kuu 21.kuu 22.kuu 23.kuu 24.kuu Tulud: Müügitulud 65000 69000 70000 62000 63000 65000 69000 66000 60000 56000 58000 65000
2 · Finantskulu · Piirkasum · Brutorentaablus · Tasuvuspunkt (väljendatuna müügimahus ehk tükkides) · Puhaskasum ( teenitud puhas kasum, ahk teenitud tulust on maha arvutatud tootmiseks kulunud kulud) Puhaskasum (-kahjum) aruandeaasta kõigi tulu- ja kulusummade vahe. · Ärikasum (teenitud tulu ilma kulusi maha arvutamata) Ärikasum (-kahjum) kogukasum (müügitulu miinus kulud) + muud äritulud miinus muud ärikulud · Brutokasum müügitulu - realiseeritud toodete kulud
d. kohalik kohvik palkab kaks uut kondiitrit 24. Kui on teada, et firma püsikulud kasvavad aasta jooksul 100 000 võrra, siis(ceteris paribus): a. Suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine muutuvkulu b. Suurenevad nii piirkulu kui keskmine muutuvkulu c. Keskmine püsikulu suureneb, piirkulu aga väheneb d. Suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kogukulu 25. Firma maksimiseerib: a. Kogukasum b. Kogutulu c. Turuosaga d. Kasumi väljundi ühikule 26. Mastaabisööst võimaldab selgitada: a. Mille poolest einevad püsi- ja muutuvkulud b. Miks firma pika perioodi keskmise kulu kõver on U-kujuline c. Milline on firma kasumit maksimeeriv toodangukogemus d. Miks firma lühiperioodi piirkulukõver lõikub lühiperioodi keskmise muutuvkõveraga viimase miinimumpunktis 27
Gearing võlgnevustase Investment appraisal investeeringu Giltedged securities kindlad hindamine väärtpaberid Goal congruence konkurentsi eesmärk K Going concern praegune mure Key factor kommentaari esindaja Gross bruto Gross profit kogukasum, kogutootlikkus L Gross margin kattekasum Labor hour rate tööaja hind Group grupeering, grupp Leverage mõjujõud Group accounts kontserni aruandlusotsus LIFO : Last in first out
Küsimus 5 Küsimuse tekst Alljärgnevast on õige? Vali üks: a. piirkulukõver lõikub keskmise püsikulu kõveraga viimase miinimumpunktis b. keskmise püisikulu kõver lõikub piirkulukõveraga viimase miinimumpunktis c. firma keskmise kogukulu kõver lõikub piirkulukõveraga viimase miinimumpunktis d. piirkulukõver lõikub keskmise kogukulu kõveraga viimase miinimumpunktis Küsimus 6 Küsimuse tekst Firma maksimiseerib:: Vali üks: a. turuosaga b. kogukasum c. Kasumi väljundi ühikule d. kogutulu Küsimus 7 Küsimuse tekst Kasumit maksimiseeriv firma kasutab sellist ressursside kombinatsiooni, mille puhul isokulu joon on isokvandi puutujaks, kuna: Vali üks: a. mingi teise tehnoloogia kasutamine suurendab toodangu väljalaset b. sellisel juhul saavutatakse võimalik toodang minimaalsete kuludega c. vastasel juhul ta ei toodaks soovitud toodangu mahtu d. vastasel juhul toodangu suurenemine saaks toimuda samal kulude tasemel
jättes need garantiideks, kui ettevõte peaks kahjumit tootma hakkama. Tuleks vältida väga suurt toormatejali sisseostmist, et ei tekiks võlgade ohtu ja toodangu seismajäämist turu vähenemisel. Finantsid NETOKÄIVE 15000000.00EEK MUUTUVKULUD Materjalid 47,8% käibest 7166000.00EEK KOGUKASUM EHK MÜÜGIKATE 7834000.00EEK Palgakulu 12x15000 180000.00EEK Sotsiaalkindlustus 180000x0,33 59400.00EEK KOKKU TÖÖJÕU KULUD 239400.00EEK Küte, elekter 7200.00EEK
ei või varieerida ühtki sisendit c. võib firma varieerida enamikku, aga mitte kõiki sisendeid d. pole firmal mingeid püsikulusid Küsimus 17 Firma maksimiseerib:: Õige Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista a. turuosaga küsimus b. Kasumi väljundi ühikule c. kogukasum d. kogutulu Küsimus 18 Kui firma suurendab kõigi ressursside Õige kasutamist 10%, ja väljund suureneb 15%, Hinne 1,00 / 1,00 siis võib väita, et: 5/10 Arvestustest 4.1 Märgista Vali üks: küsimus a
0 0 0 0 0 0 0 0 Kulud 1644 16440 16440 16440 1644 1644 1644 1644 1644 1644 1644 16440 kokku 0 0 0 0 0 0 0 0 Kuukasum 663 739 776 856 812 1368 1152 725 1133 519 711 1090 Kogukasum 663 1402 2178 3034 3846 5214 6366 7091 8224 8743 9454 10544 Lisa 6. II aasta kasumiaruanne Nimetus Jaan Veebr Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Tulud I 8684 8663 8749 8779 8859 8873 8864 8936 8965 8964 8957 8997 juuksur Tulud II 8764 8764 8869 8864 8478 8749 8796 8568 8976 8659 8798 8684 juuksur
peavad konkureerida mitte ainult Eesti piimatootjatega, aga ka välisriigi piimatootmisega. Kui me vaatame statistika andmetel 2006 aastas, siis sellel aastal piimatööstuses on tegelenud 71 samad ettevõtted, millest 1 oli Ida-virumaal. Piimatööstuste jaoks oli 2006 aasta edukas, müük kasvas nii siseturul kui ka ekspordiks. Selles olukoras töötada lihtsam, kui kümme aastat pärast. Joonis 1. Kogukasum kehtivates hindades, 2000-2007 Allikas: ESA, * - lühiajastatistika andmetel Kui me vaatame kogu turu andmetele, siis me saame aru, et turu olukord oli väga positiivne nii sise turul kui ka ekpordi turul. See muidugi annab hea võimalused arenemiseks ja kasvatamiseks piimaturul 2006 aastas. Nii olukoras ettevõtte X alustas oma tegevus, aga kuidas läheb edasi vaatame edasi selles töös. Selles töös oleb tehtud maamajandusettevõtte konkurentsivõime analüüs ettevõttes X. Mille
Läbi müügikoguse muutmise saab
mõjutada turuhinda.
Lühiperiood:
D-kõver seda elastsem, mida rohkem on konkurente ja mida vähem on toodang
diferentseeritud. Neg tõusuga aga lauge.
S-kõver puudub kuna nõudluse muutus võib kaasa tuua hinna muutuse aga jätta samaks
toodangu tasakaalukoguse.
Kasumit max-v kogus- MC=MR
Kuni f suudab katta vähemalt AVC, suurendatakse toodangut, kuni MR>MC.
Kui p
linnapiirkondadesse, seal oli hea infrastruktuur ja võimalused. Ettevõtted leiavad sellistest kohtadest lihtsamini kõrgete oskustega töölisi, kui need etttevõtted, mis asuvad kaugemal tiheasustuspiirkondadest. Peamised piirkonnad läbi aegade on olnud Tallinn ja Harjumaa(Joonis3). Joonis 4. Ettevõtete arv regiooniti. (Statistikaamet 2008) Peale majanduskriisi hakkas ettevõtlus taas paranema. 2010. aastal oli ettevõtlusektori kogukasum 2,0 miljardit eurot, mis oli ligi kaks korda suurem kui aasta varem.( Statistikaamet 2011) 2011. aasta andemete järgi kasvas maksehäiretega ettevõtete arv ainult kolmes maakonnas: · Hiiumaal (53%) · Tartumaal(7%) · Harjumaa (6%) Ettevõtete arv vähenes seevastu kõikides maakondades tublimad riigisektori võlgade vähendajad olid Põlvamaa (-30%), Raplamaa (-24%) ning Läänemaa (-21%). (Err uudised 2011)
Kas need eelised on püsivad või ajutised? Mida on selleks ette võetud, et neid eeliseid alal hoida? 4.0. TURUNDUSTRATEEGIA 4.1. Püsiklientuur, nende osakaal müügist, maksetingimused Kirjeldage kogu klientuuri. Kes on põhilised kliendid? Mis on need põhifaktorid, mis neid ettevõttega seovad? Kas teie ettevõte on sõltuv ühest või mitmest kliendist oma põhitulu saamisel? Milline seis on praeguste toodangutellimustega? Kui kindlad on need tellimused? Mis on prognoositav kogukasum nendest tellimustest? Kas püsiklientuur suureneb? Kirjelda müügiprognoosi ning põhilisi sellega seotud eeldusi/oletusi. Kas müügiprognoos ühtib tootmispotentsiaaliga? Kas iga põhikliendi tellimuse maht kasvab (arvestage sellega, et kliendid võivad rohkem tellima hakata; kas ettevõte on selleks valmis)? Kas mingi osa tellimusest võidakse annulleerida? Mis võib põhjustada klientide kaotuse? 4.2. Müügi- ja turustuskanalid, müügipersonali motiveerimine
maksimaalne. Kuna kasum on tulude ja kulude vahe, sõltub kasumi suurus seega tuludest ja kuludest. Piirkasum - ettevõtte tulude ja muutuvkulude vahe kalkulatoorsed kulud (ka: arvestuslikud kulud) -kulud, mida konkreetses ettevõttes ei teki, kuid mis igas sarnases ettevõttes tavaliselt peaks tekkima. Kuna kasum on maksimaalne tootmismahu korral, kus piirtulu ja piirkulu on võrdsed, on see täieliku konkurentsi tingimustes firma tootmise maht. Kogukasum - müügitulu, millest on maha arvatud kogukulud (realiseeritud toodete ja tegevuskulud). VAATA FAILIST Majandusteoorias tuntakse nelja turustruktuuri: polüpol(täielik konkurents), monopol, oligopol, ja monopolistlik konkurents. See, et ettevõtte e firma optimaalne (kasumit maksimeeriv) tootmismaht on punktis, kus piirtulu ja piirkulu on võrdsed, kehtib kõigi turutüüpide korral. Monopol ja tootmismaht: (Kasumit maksimeeriv tootmismaht firma jaoks on punkt, kus
Valikul tuleb lähtuda sellest, milline liigendus annab aruannete kasutajale parema ülevaate ettevõtte majandustegevuse tulemuse kujunemisest. Koostatakse käibeandmiku ja bilansi alusel. Skeem 1sisu:müügitulu,muud äritulud,PV valmistamine,toodangu muutus,kaubad/toore, muud tegevuskulud,tööjõukulud,Pv kulum,muudärikulud,ärikasum Skeem 2sisu:müügitulu,müüdud kaupade kulu,brutokasum,turustuskulud,üldhalduskulud, muud äritulud,muud ärikulud,ärikasum Ärikasum kogukasum + muud äritulud - muud ärikulud Puhaskasum aruandeaasta kõigi tulu- kulusummade vahe Brutokasum on ettevõtte müügikasumi ja muutuvate palkade summa RAHAVOOGUDE ARUANNE Näitab RPK aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid, rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. See on kassapõhine aruanne. Koostatakse bilansi ja kasumiaruande järgi. KULUDE ARVESTUS
ilmutamata Implicit cost Неявные затраты keskmine muutuvkulu average variable cost, AVC Средние переменные затраты keskmine püsikulu average fixed cost, AFC Средние постоянные затраты keskmine tulu average revenue, AR or ATR Средний доход kogukasum total profit, TP or Прибыль kogukulud total cost, TC Совокупные затраты kogutoodang total physical product, TPP Совокупный продукт kogutulu total revenue, TR Совокупный доход lühiperiood short run, SR Короткий срок
aastal tahan võtta tööle maniküür/pediküüri. Pikaajaliseks eesmärgiks(5 aasta perspektiiv) on oma meeskonda võtta ka juuksur ja füsioterapeut/massöör. 4. Ärikeskkond Makromajanduslikust aspektist puudutavad igat ettevõtet kõige enam majanduslikud faktorid. Võib öelda, et viimasel kolmel aastal on Eesti majandus kohanenud kriisijärgse olukorraga. Ettevõtlusaktiivsus on pärast 2009.a seisakut pidevalt kasvanud. Ettevõtlussektori kogukasum oli 2014. aasta I kvartalis 705 miljonit eurot, mis oli 10% suurem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. Valdav osa SKP kasvust kujunes teenindussektoris, seda suuresti siseturule suunatud teenindusharude kiire kasvu tõttu. Teenindussektori lisandväärtus kasvas mullu 3,3%, eriti kiiresti kasvasid info- ja side, haldus- ja abitegevuste ja muud siseturule suunatud teenindused. Ärikonjunktuuri hea seis ja positiivsed kasvuväljavaated viitavad tõusutrendi jätkumisele
· P< mc
· Kui P
Kui te kasvatate tomateid, lisatakse kasvuhoone kütmine otsestele kuludele, abihoone kütmine aga kaudsetele kuludele. Kaudsete kulude hulka arvatakse ka reklaam, hoonete remont, teisejärgulised materjalid, kindlustus jne. Äriga tegelejad peavad alati hoidma ärikulutused eraldi isiklikest kulutustest. Kui sissetulekute ja väljaminekute lahtrid on täidetud, võite hakata välja arvutama kogukasumit ja kogukasumi protsenti (kogukasumi ja sissetuleku suhe). Kogukasum on sissetuleku ja otseste kulude vahe. Viimane rida on puhaskasum. Puhaskasum on kogukasum miinus kaudsed kogukulud. Ettevõtte juht peaks alati teadma oma sissetuleku, kogukasumi ja puhaskasumi olukorda. 7.1.2 Bilansitabel Üks erinevusi kasumiaruande ja bilansitabeli vahel on aeg. Bilansitabeli kuupäevaks on kasumiaruandes äratoodud ajavahemiku viimane kuupäev. Kui kasumiaruanne koostatakse ajavahemikuks 1. aprill 30. juuni (teine kvartal),
Side 165 165 165 165 1 980 2 475 Muud 1 875 1 875 1 875 1 875 22 500 28 125 Palgakulu 0 0 0 0 239 940 239 940 Kulud kokku 2 380 2 380 2 380 2 380 268 500 275 640 Kasum 6 640 11 620 19 620 19 620 -18 975 33 785 Kogukasum 6 640 18 260 37 880 57 500 38 525 72 310 3.5. Riskide analüüs ja hinnang tulemusele Tegevusalaga on seotud mitmed riskid: Kvalifitseeritud tööjõu puudus. Kuna vastavaid koolitusi Eestis praktiliselt ei toimu ning erinevate kellite pidajatel ei ole aega oma põhitegevuse kõrvalt koolitada, puuduvad piisaval arvul kogenud ja vajalike oskustega töötajad. See avaldab mõju eelkõige kui ettevõte plaanib laieneda.
Koristusteenus 0 0 0 0 0 0 Reklaamtegevus 1167 500 0 0 0 0 Ettenägematud kulud 200 100 0 0 280 370 Kulud kokku 35194 34427 33827 33827 34107 34197 Kuukasum -29544 -23452 -16812 -3452 8888 15917 Kogukasum -29544 -52996 -69808 -73260 -64372 -48455 Tabel 12. Kasumiaruanne. 3.5. Riskide analüüs ning tulemuste hinnang Suurimaks raskuste põhjustajaks võib ettevõttele olla hetkel majanduse raske seis. Ülemaailmselt, rääkimata siis Eestist, langeb tarbimine ning sellega koos ka nõudlus. Sellest tingituna võib prognoositud klientide arv oodatust väiksemaks kujuneda, kuid
Seega: firma TC = 270 16. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamatajäänud intressid, makstud üür kujutavad endast: alternatiivkulusid. 17. Kui firma töötajate palgad tõusevad (ceteris paribus), siis: AVC, ATC ja MC kõverad tõusevad ülespoole. 18. Mastaabisääst võimaldab selgitada: miks firma pika perioodi keskmise kulu kõver on U- kujuline. 19. Firma maksimiseerib: kogukasum 20. Pikal perioodil pole firmal mingeid püsikulusid. 21. Keskmine produkt on maksimaalne, kui on palgatud: kaks töötajat 22. Lühiperioodil toodab firma 500 ühikut. Tema keskmine muutuvkulu on 2 ja tema keskmine püsikulu on 0,50. Firma kogukulu on 1250 23. Alljärgnevas on õige: Täieliku konkurentsifirma (TKF) nõudluskõver on absoluutselt elastne, samas kui täieliku konkurentsi turu kõver on negatiivse tõusuga. 24
MRS võrdub ÜKK tõusu väärtusega, üldjuhul kahanev. MRS-i saab väljendada hüviste x ja y piirkasulikkuste kaudu: MRSxy = MUx / MUy = - y muut / x muut. - y MRS xy= x Asendamise piirväär: Alguses on kaubavahetuses suhe 1:2, kui seda kaupa on rohkem, siis nt 1:5 ning lõpus 1:20, kuna esialgset kaupa on juba väga väheks jäänud. Ükskõiksuskõvera graafikud ei saa omavahel lõikuda, ühel graafikul olev kasu on igas punktis võrdne. (Kogukasum vms). Ebaharilikud ÜKKd: Asenduskaubad, täiendkaubad ja/või halvad kaubad. Asenduskaubad lineaarne joon, y teljest ühest punkist x telge. Kogu aeg asendamise piirmäär on konstantne. Täiendkaubad Kaks konstantset joont on kokku pandud. Ühe nõudlus kukub, ilma et teise nõudlus kasvab. Mingist punkist alates teise nõudlus kasvab, ilma et eelmise oma väheneks. Kogu heaolu kasvab, kui kõver ühtlaselt liiguks paremale-üles. Halvad kaubad On nagu pakkumiskõver
Kõrgemate ressursihindade tõttu Kui täielikult konkureeriva tootmisharu firmad saavad märkimisväärset kahjumit, siis haru toodang tõenäoliselt: Väheneb, hind tõuseb ja kahjum kaob Kui täielikult konkureeriv firma toodab kasumit maksimeerivast kogusest väiksemat kogust, kas siis firma piirtulu (MR) on selle koguse korral piirkulust (MC) suurem või väiksem? Suurem(Õige, ning seetõttu tuleks toodetavat kogust suurendada, selleks et kogukasum suureneks) Lühiperioodil toodab firma kahjumiga, kui: kahjum ei ole suurem kui firma püsikulud Miks peetakse täieliku konkurentsi turgu efektiivseks? Firma tegutseb efektiivselt, kui ta toodab oma pika perioodi minimaalse keskmise kuluga.(Õige. Tootes sama koguse, kasutades väiksemat hulka ressursse, või toota samade ressurssidega rohkem, tähendaks see, et hetkel ei kasuta ta oma ressursse efektiivselt, produktiivselt.
riikides (import M) Kui liidame kõik komponendid kokku saame kogukulutused (E) SKP=E=C+I+G+(X-M) SISSETULEKUTE LÄHENEMISVIIS Sissetulekute lähenemisviisi korral saadakse SKP väärtus sel teel, et liidetakse kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud: 1) palgad (tasu tööjüu teenuste eest) 2) rent (tasu tootmistegurite kasutamise eest) 3) intressid (tasu raha kasutamise eest) 4) kasum (ettevõtte omanike tulu. Kogukasum jaotatud: korporatsioonide kasum ja mittekorporatiivsete ettevõtete tulud) Amortisatsioon on osa kaupade tootmiskulust. Summa mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtust kaotavad Kaudsed maksud on seotud spetsiifilise majandusliku aktiivususega. Eesti olulistemateks kaudseteks maksudeks on käibemaks ja aktsiisimaks. Kaudsed maksud sisalduvad kaupade ja teenuste hindades ning nad ei kuulu ühegi ülalnimetatud tulunäitaja koostisesse. REAALNE SKP
U U S Tasuvuspunkt Tasuvuspunkt ehk kasumilävepunkt on toodangu kogus, mille juures aasta sissetulek on võrdne kogukuludega ehk ettevõtte teenib nullkasumit. p ü sivkulud Tasuvuspunkt ühikutes = kogu kasum ü hikukohta Kogu kasum ühiku kohta = ühiku müügihind – ühiku muutuvkulu Teatud kasumi saamiseks vajalik müügitase ühikutes = püsivkulud + soovitud kasum kogukasumühiku kohta ühiku müügihind −ühiku muutuvkulud Kogukasumi % = ühiku müügihind Kasum = (kogukasumi % * müügisumma) - püsivkulud Tasuvuspunkti ülesanne Pagar Malle kohta teame järgnevat: Aasta käive 10 000 SEK Püsivkulud 2000 SEK Muutuvkulud 5000 SEK Müüdud toodang 2000 saiakest Kui suur on saiakeste tasuvuspunkt, et Malle teeniks pagarina aasta lõpuks nullkasumi? Lahendus:
Tootmisteooria seisukohalt lähtudes on ettevõtte tegevuse eesmärgiks toota madalamate tootmiskuludega. VALE. Oletame, et olete väikse kohviku omanik. Millist neist kuludest võiks käsitleda muutuvkuluna VC? Uue koka palkamist Lühiajaliselt ettevõtte tootmismaht on null, tootmiskulu ei ole null. Ettevõtte müüb 500 ühikut. Keskmine tootmiskulu ATC ühiku kohta on 50euri. Iga tooteühiku turuhind on 65 euri. Kogutulu on 32500 euri.(500*65) Kogukasum on 15*500=7500 Tootmismahu ökonoomsus sõltub efektiivsest ressursside kasutamisest. Kui ettevõte kasutab tööjõudu tootmissisendina, siis tootmisfunkt kirjeldab seost: töötajate arvu ja tootmismahu vahel opti toodangu mahuga, mis saadakse lisanduva töötaja palkamisel. Tootmisfunktsioon kirjeldab kuidas tootmismaht sõltub tootmisisenditest ? Ettevõtte tootmismahu kasvades keskmised püsivkulud AFC ka muutuvad
Põhjuseks on siin ilmselt halvad söötmis-pidamistingimused ning tervisehäired, mis põhjustavad loomade enneaegset praakimist. Liiga lühike kasutusiga on majanduslikult ebaefektiivne kahel põhjusel: 1) lühikese kasutusea korral vajatakse rohkem noorloomi karja täienduseks (järgmise põlvkonna vanemateks). Noorloomade üleskasvatamise kulud tuleb katta aga toodangu müügist. Seega liiga lühikese kasutusea korral suurenevad kulutused noorkarja üleskasvatamisele, mistõttu väheneb kogukasum. 2) mida suurem on karja täienduseks valitud noorloomade osatähtsus kogupopulatsioonist, seda väiksem on selektsioonidiferents, mis omakorda vähendab valikuedu ning geneetilisest parenemisest saadavat enamtulu. 32. Pml aretuse seaduse põhiseisukohad tõuraamatusse või aretusregistrisse kandmise alused ja tõuraamatu või aretusregistri pidamise kord; aretuslooma põlvnemise registreemise ning põlvnemise õigsuse kontrollimise kord; aretuslooma jõudlusanmete ja geneetilise
Joonis 6. Controlling ettevõtte juhtimissüsteemis. KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma 55 Controller tegevjuhi sparringu-partnerina Controller kui juhtide sparringu-parner seisab hea järgmiste aspektide läbipaistvuse eest: A. Likviidsus Kas me teenime või põletame raha? igapäevases tegevuses investeeringute osas (kas pikema perioodi kogukasum katab investeeringute mahu?) kapitalikulu osas (kas vaba rahavoog katab kapitalikulu?) B. Jääktulu (kulukate) Kas me grupeerime kulud tootega seotud muutuvkuludeks organisatsiooniga seotud püsikuludeks Kas teostame kasumiläve analüüsi toodete ja turgude lõikes? C. Ettevõtte strateegia I ÄRIMUDEL Teha õigeid asju versus teha asju õigesti Milliseid potentsiaale peaksime arendama? Kuidas me kasutame olemasolevaid potentsiaale? Kes on meie kliendid?
Segmentide üldised tunnused: · segmendi suurus (rahas või ostuühikutes) · segmendi aastane juurdekasv · segmendi tundlikkus hinna ja välismõjurite suhtes · segmendi tsüklilisus · segmendi sesoonsus · segmendi sisend- ja väljundbarjäärid Segmentides eksisteeriv konkurentsiseis · konkurentide arv · konkurentsi liik · konkurentide koopereerumine ja integreerumine · turuosade ümberjaotumine · asendustehnoloogiad ja nende rakendatavus Segmentidest saadav finantskasu: · kogukasum · soodustegurite (näit. mastaabisääst ja kogemuskõver) realiseerumine · tootmisvõimsuste rakendatavus Tehnoloogiaga seonduvad eelised: · tehnoloogia püsivus · tehnoloogia keerukus · tehnoloogia uudsus/erinevus · patentide ja autoriõiguste tagatus · tootmise automatiseeritavus jne. 38. Positsioneerimine Positsioonimise all mõeldakse mitmesuguseid otsustusi ja tegevusi, mis paigutavad toote teatud kohale (positsioonile) tarbijate teadvuses
kõrgel 8. kohal. 2011. aastal oli Eesti SKP jooksevhindades 15,97 miljardit eurot, mis tähendab aastast kasvu 7,6%. Kasvu vedas eelkõige töötlev tööstus, mida toetas kaupade tugev eksport, suurima mõjuga oli elektroonika ja seadmete tootmine ja eksport. Perioodil 2004- 2010 kasvas tööviljakus aastas keskmiselt 3%, 2010. aastal 6,3% võrreldes eelneva aastaga. Euroopa Liidu riikide hulgas edestas tootlikkuse kasvukiiruselt Eestit ainult Leedu. Ettevõtlussektori kogukasum oli 2,8 miljardit eurot, mis on 40% suurem kui aasta varem. Ettevõtete tootlikkuse näitajad jooksevhindades on puhta lisandväärtuse alusel kasvanud 2011. aastal nii hõivatu kui töötunni kohta. Alates 2006. aastast on Eesti eksport SKPst moodustanud keskmiselt umbes 72%, mistõttu on ekspordil ja selle kasvul oluline mõju Eesti majandusele. Eksport mängib tähtsat rolli Eesti konkurentsivõime seisukohast. 2011. aastal moodustas Eesti eksport
annaabi.ee 
