o Liikmesriikidel on alates kevadest 2009 võimalik deklareerida veel EK poolt heakskiitmata suurprojektide kulusid ning need kulud hüvitatakse. See võimaldab riikidel saada kiiresti raha suurprojektidele (keskkonnasektoris üle 25 miljoni euro ja teistes sektorites üle 50 miljoni euro suurused projektid) väljamakstud summade hüvitamiseks. 7 EL INNOVATSIOONIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD PROBLEEMID EESTIS Peamised probleemid mis takistavad innovatsioonipoliitikat Eestis edukalt ellu viia. 1) Innovatsiooni roll alahinnatakse; 2) Vahendid on kontsentreeritud keskvalitsuse tasandil; st et KOV roll struktuurivahendite ümberjaotamises on väike. 3) Nõrk koordimerimine KOV tasandil. Omavalitsustel on raskusi edukate projektide ettevalmistamisega, kuna puuduvad vajalikud
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool EESTI INNOVATSIOONIPOLIITIKA Referaat Aineõpetaja: Mõdriku 2009 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Innovatsioonipoliitika olemus........................................................................................5 Innovatsiooni strateegilised eesmärgid...........................................................................7 Eesti innovatsioonipoliitika .........................................................................................8 Eesti innovatsioonisüteem.............................................................................................9
Joseph Alois Schumpeter, aga ka Carlota Perez jt teadlased eristavad innovatsiooni põhimõtteliselt leiutusest. Leiutus muutub innovatsiooniks alles siis, kui see omandab turu jaoks väärtuse ehk sellest on saadud või saadakse majanduslikku kasu. Innovatsiooni mõiste on lai ja tüpoloogia mitmekülgne. Valdkondade järgi liigitatakse: sotsiaalne, protsessi-, tehnoloogia-, süsteemi-, organisatsiooni-, toote-, turu-, positsiooni-, komponendiinnovatsioon jt (Raivo Linnas, TTÜ doktorant). Innovatsioonipoliitika tähtsust tunnustatakse laialdaselt. See on samuti tihedalt seotud ELi muu poliitikaga näiteks tööhõive, konkurentsi, keskkonna, tööstuse ja energeetika valdkonnas. Innovatsiooni ülesandeks on muuta teadusuuringute tulemused uuteks ja paremateks teenusteks
innovatsioon Eesti ettevõtluses Innovatsiooni juhtimine Referaat Juhendaja/õppejõud: Üliõpilane Üliõpilase meiliaadress Õppekava nimetus Tallinn 2017 Sisukord 1Sissejuhatus.....................................................................................................................3 2Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika..............................................................................4 3Innovatsioon Eesti ettevõtluses.......................................................................................7 4Kokkuvõte.....................................................................................................................13 5Kasutatud kirjandus.......................................................................................................15
Riik kui majanduskasvu edendaja on ajalooliselt olnud rahva juhtija ”õige äri juurde”, suhtelise eelise looja ”õiges äris”, infrastruktuuri olemasolu ja kättesaadavuse tagaja, standardite kehtestaja ning oskustööjõu ja ettevõtluse tagaja varude vähesuse korral (Reinert 2004, 47–48). Seega on riigil ka innovatsiooni kui ”õige äri” edendamisel asendamatu roll, mida keegi teine ei saa tema eest täita. Eesti innovatsioonipoliitika on kavandatud peamiselt riigikesksena (Kurik, Terk 2005, 11), kuid riik on olnud väheaktiivne eestvedaja (ibid, 26; Viia et al 2007, 50). Võib isegi väita, et riik on loobunud juhi rollist. Innustust vajab ettevõtjaskond, sest nagu Rainer Kattel ja Tarmo Kalvet (2005, 11) väidavad, peitub mitme viimase uuringu põhjal Eesti majanduse konkurentsivõime ning innovatsioonisüsteemi kõige suurem probleem ettevõtlussektoris
· turustruktuur ja nõudluse karakteristikud (turudünaamika, konkurentsi intensiivsus, kasutaja-tootja suhted, juhtivad koduturu karakteristikud, nõudluse hinnaelastsus); · tööstuslikud võrgustikud (võrgustikud tehnoloogia pakkujatega, sektorispetsiifilised lekked); · ressursiturud (tööjõu ja kapitali hind, kvalifitseeritud tööjõu puudus); · tehnoloogia dünaamika ja potentsiaal tehnoloogiate teineteist täiendav rakendamine; · innovatsioonipoliitika ja regulatsioonid (edendamise programmid, institutsionaalsed ja õiguslikud takistused ja stiimulid, avaliku sektori rahastus, avaliku sektori hanked); · tööstuse-teaduse suhted (sealhulgas tehnoloogiate litsentseerimine, start- up'id, teadmuse lekked informaalsete kontaktide läbi, kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu olemasolu). Kokkuvõttes: · Organisatsiooni struktuur ja ülesehitus · Organisatsiooni õppimisvõime
Teadusliku töö struktuur • Ei ole olemas üht ja kindlat struktuurivalemit!!! • Töö olulised osad: – Sissejuhatus – Teoreetiline raamistik – Taustinfo – Meetodi tutvustus – Tulemused – Järeldused/ettepanekud – Kokkuvõte – Lisad • Olulised osad ≠ töö sisukord!!! Pealkiri • Täpne kuid informatiivne ja andma selge pildi lugejale, mida töö käsitleb. • Võrdle: Struktuurifondid ja innovatsioonipoliitika või Innovatsioonipoliitika finantsmehhanismide analüüs Balti riikides või Struktuurivahendite väärkasutamisjuhtumid innovatsiooni toetavate fondide osas Eesti näitel 11/2/2012 37 Sissejuhatus • Probleemi avamine, aktuaalsus – miks seda tööd vaja on? Millele töö keskendub? – Laiem teema > töö eesmärk > uurimisküsimus/hüpotees • Hüpotees:
Esialgu arenes KTT sellistes harudes nagu tuuma-ja kosmosetehnika, uued materjalid, ravimi- ja biomeditsiin ning mikroelektroonika. Praegu laieneb KTT paljudesse majandusharudesse (nt. geenitehnoloogia põllumajanduses). KTT koos selle põimunud ettevõtluse tugiteenusega nimetatakse nn. uueks majanduseks, mille toodete turg areneb, kasvab ja muutub kiiresti. KTT on enamikes maades strateegiline valdkond, mille arengule suunavad riikide valitsused olulise osa oma arendus-ja innovatsioonipoliitika vahenditest. Põhjuseks asjaolu, et paljud KTT harud on tihedalt seotus sõjanduse ja riikide kaitsevõimega. KTT's on kõige olulisem uurimis-ja arendustöö, seetõttu paigutuvad need üksused tavaliselt hea mainega teadusülikoolide või uurimisasutuste lähedusse (hästi toimiv infrastruktuur, kvaliteetne miljöö, töö-ja elukeskkond, looduslikult kaunis ja rahulik koht, kultuurikeskkond). KTT jääb pidama vaid regiooni, mis pidevalt õpib, edasi areneb ja üha uusi tehnoloogilisi
elatustase tõusevad, kuid teravam konkurents pidurdab paljude hindade kerkimist. 6 + Rohkem töökohti- Ühinemine ELiga tähendab rohkem töökohti, sest suurem julgeolek ja stabiilsus ning paremad ekspordivõimalused meelitavad siia rohkem investoreid. + EL rahastab arengut- Eesti eraldab innovatsioonipoliitika rahastamiseks vaid 0,5-1 protsenti eelarvest. ELi eelarves on see oluline kuluartikkel, millele läheb umbes 4 protsenti eelarverahast. - Vastuolu põhiseadusega- Osa küsimusi tuleb otsustada koos teiste liikmesriikidega ning Eesti peab selle kasuks järelandmis tegema . - Hinnatõus- Majanduskasv toob kaasa jätkuva hinnatõusu. - Kõrgemad maksumäärad- Kütusele ja tubakale peab nende kaupade vaba liikumise tõttu ELis
kirjutamist sõnumite näol, pildistamist, filmimist, parkimist, poes kauba eest tasumist jne). Tehnoloogilis-majanduslik paradigma – hõlmab kogu majandussektorit k.a organisatsioonilist ning finantsstruktuuri. "Iga tehnoloogiline revolutsioon toob seega aegamööda endaga kaasa uue tehnoloogilis-majandusliku paradigma, millest ettevõtjad, innovaatorid, investeerijad ja tarbijad juhinduvad ... kogu antud paradigma kestuse vältel" (Perez 2002).2 Riigi roll majandusarengus. Innovatsioonipoliitika Mis on peamised lähenemised riigi rollile majandus- ja innovatsioonipoliitikas, kirjelda nende lähenemiste põhisisu ja peamiseid erinevusi? 1)Rahva juhtimine "õige äri juurde", s.t majanduskasvu tegevusspetsiifilise olemuse tunnustamine ajaloolise alguspunktina. 2)Suhtelise eelise loomine "õiges äris". Kõikide edukate, rikkamatele riikidele järelejõudmise strateegiate ühiseks elemendiks on veendumus, et vaba kaubandust ei vajata seni, kuni riik pole
suurused nende numbriteni. Euroopa Liidu reeglistik tagab parema tarbijakaitse, nii toote kehva kvaliteedi kui terviserikete eest, kuid muudab mõnelgi juhul tootmise senisest kallimaks. Praeguses Eestis paranesid kaupade ja teenuste väljaveovõimalused, sest Euroopa Liit suudab sõlmida oma ettevõtjatele paremaid kaubanduslepinguid kui üks väike riik ning Euroopa Liit on tootjana enam tunnustatud kui mõni väike riik. Eesti eraldas innovatsioonipoliitika rahastamiseks ainult 0,5-1% oma eelarvest. Euroopa Liidu eelarves on see oluline kuluartikkel, millele läheb umbes 4% eelarverahadest. Koostöö Euroopa Liiduga on oluline säilitamaks Eestis infotehnoloogia kiiret arengut. Eestis Euroopa Liidu abiga on selge programm väike- ja keskmise suurusega ettevõtete toetamiseks. Eelkõige toetakse infovahetust, näiteks messidel osalemist.
Need on sageli tehtud eeldusel, et ühineme ELiga ning need on osa välispoliitilisest koostööst. + Sissetuleku ühtlustamine Ühine turg tõstab tootlust ja teravdab hinnavõitlust - palgad ja üldine elatustase tõusevad, kuid teravam konkurents pidurdab paljude hindade kerkimist. + Rohkem töökohti Ühinemine ELiga tähendab rohkem töökohti, sest suurem julgeolek ja stabiilsus ning paremad ekspordivõimalused meelitavad siia rohkem investoreid. + EL rahastab arengut Eesti eraldab innovatsioonipoliitika rahastamiseks vaid 0,5-1 protsenti eelarvest. ELi eelarves on see oluline kuluartikkel, millele läheb umbes 4 protsenti eelarverahast. - Vastuolu põhiseadusega Osa küsimusi tuleb otsustada koos teiste liikmesriikidega ning Eesti peab selle kasuks järelandmis tegema . - Hinnatõus Majanduskasv toob kaasa jätkuva hinnatõusu. - Kõrgemad maksumäärad Kütusele ja tubakale peab nende kaupade vaba liikumise tõttu ELis kehtestama liidu poolt sätestatud miinimumaktsiisid.
Riigi sekkumine aitab kaasa sellele, et erasektori investeeringud innovatsiooni saavutaks riigi sotsiaal-majanduslikuks arenguks vajaliku taseme. Riigil on inimressursi, teaduse ja hariduse arendamisel oluline roll. Vähemal või rohkemal määral on innovatsiooni arenguks vajalik kõrgetasemeline haridus- ja teadussüsteem, innovatsiooni rakendamist reguleeriv õiguslik raamistik, toetavad poliitilised meetmed, rahastamisvõimalused ja kogu ühiskonna innovatsioonimeelne mõtteviis. Innovatsioonipoliitika on tihedalt seotud haridus- ja teaduspoliitikaga (uute teadmiste loomine, kvalifitseeritud tööjõu koolitamine), tööstus- ja arengupoliitikatega (arengupotentsiaaliga tööstusharude toetamine, ettevõtluse soosimine), rahanduspoliitikaga (maksusüsteem), õiguspoliitikaga (intellektuaalomandi ja patendipoliitikad.) Innovatsioonisüsteemi osapoolte rohkusele vaatamata on üks süsteemi kandvaid telgi teaduse ja ettevõtluse koostöö
Kanada arvutitööstuses domineerib USA firmadelt ülevõetud tehnoloogia koos väikeste uuendustega. Kanada kaubandusbilanss oli jaanuaris 4.9 miljardit Kanada dollarit. Märtsiks prognoositakse bilansi 4.5 miljardilist ülejääki, mis näitab Kanada majanduse ja dollari nõrgenemist. Analüütikute hinnangul püsib töötuse määr samal tasemel kui märtsis ning see ei avalda mõju Kanada dollarile. Kui aga töötuse määr suureneb siis valuuta nõrgeneb ja vastupidi. Kanada innovatsioonipoliitika Kanada võib julgelt paigutada maailma innovaatiliste riikide hulka. T&A osakaalult SKP-st on riik võrreldav Euroopa Liidu keskmisega, teadus- ja tehnikapublikatsioonide poolest on Kanada EL-i keskmisest veidi üle, samas jääb pisut alla patenteerimisaktiivsuselt. Kanada eeliseks on avatud majandus ning kõrge haridustasemega elanikkond, kes on ühtlasi aktiivne info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutaja. G7 riikidest on Kanadas
Innovatsiooni kutsuvad esile ettevõtjad. Innovatsioon on võimalik ilma uute leiutiste või avastusteta- tootmisfunktsiooni muutus on innovatsioon . Innovatsioon on majanduslik mõiste (mitte tehnoloogiline). Ettevõtlust tuleb suunata sellistesse valdkondadesse, mis on olemasoleva majandusarengutsükli kesksed ( info ja biotehnoloogia). Ettevõtlus võib jääda kinni hetkelist konkurentsi pakkuvate, kuid ilma pikaajalise kasvupotentsiaalita valdkondadesse. Eesti positsioon. Innovatsioonipoliitika puudumine on ka poliitika. 40.Kvaliteedijuhtimine Kvaliteedijuhtimine on meetod, millega tagatakse toote või teenuse loomiseks, arendamiseks ja rakendamiseks vajalike tegevuste ning süsteemi tõhus toimimine. Terviklik kvaliteedijuhtimine · Tulemustele orienteeritus · Töötajate arendamine ja kaasamine · Kliendikesksus · Pidev õppimine, innovatsioon ja
Rahvusvaheline tööjaotus ja multifunktsionaalsed ettevõtted on edukamad. Majanduskasvu peamised allikad peituvad investeeringutes ja positiivsetes struktuurimuudatustes. Struktuuripoliitika peamiseks ülesandeks on kohanemis kulude vähendamine. Struktuuripoliitika toetub konkurentsipoliitikale. Avatud majandus. Struktuuripoliitika strateegiad: - korrapoliitika, need on raamtingimused, milles majandussubjektid oma otsuseid teevad - Innovatsioonipoliitika 16 36. Regionaalpoliitika On struktuuripoliitika alaliik, mille esiplaanil on regionaalne mõõde. Kerkis iseseisvalt esile alles 1970ndatel. Linna- ja maaregioonide peamine erinevus seisneb suhtes rahvusvahelise konkurentsiga ja kohanemisvõime muutuva majandusliku keskkonnaga. Regionaalpoliitika peamisteks ülesanneteks on piirkondade vaheliste erinevuste
kolhoosikord. Ühesuguse tulemuseni viinud kahe ajajärgu erinevus seisnes peaasjalikult selles, et 1918. aastal sai tugineda juba eelnevalt välja kujunenud kohalikule omavalitsusele ja turumajandusele. Taasiseseisvumisel tuli aga alustada nullist. 1. Kuidas seostub avalik eetika bürokraatia mudelitega? 2. Mis on NPM'i tunnused ning kõige kritiseeritumad punktid? 3. Millisele avaliku halduse süsteemile (weberiaanlik, NPM, NWS) Eesti majandus- ja innovatsioonipoliitika kõige rohkem sarnaneb? 4. AH struktuur? 5. Avaliku- ja erasektori koostöö? (-8) Maksupoliitika hindamise/analüüsimise kriteeriumid: 1. Majanduslik efektiivsus 2. 2. Administratiivne lihtsus 3. 3. Paindlikkus 4. 4. Poliitiline vastutus 5. 5. Õiglus
Elukeskkonna jätkusuutlikkus, kvaliteet Vanurite osakaalu suurenemise mõju pol.kujundamisele: Praegu pensionäre 24%, 2050 42%; oodatav eluiga 83 a DEPENDENCY RATIO !!! Sotsiaalpoliitika Kasvavad kulutused pensionidele Spetsiifilised meditsiinivajadused (füüsise "ärakulumine", dementsus, taastusravi ja ravimid) Üksikvanurid hoolekandeteenuse kasv Süvavanurid (85+) hooldekodude kasv Hõivepoliitika paindlikud hõivevormid + EKÕ + töötervishoid Majandus- ja innovatsioonipoliitika tootearendus eakale tarbijale Asumi- ja elamupoliitika Miks pole pol.kujundamise ratsionaalsus poliitikas võimalik? Psühholoogilised ja kognitiivsed piirangud (teadmiste ja info puudulikkus) nt eelarveprotsess Väärtuste konflikt nii indiviidis endas kui otsustajate vahel Organisatsioonilised piirangud (spetsialiseerumine, killustumine, info ebapiisavus) Kulukus kui palju kõik ratsionaalne valik maksma läheb ja kas need kulud on õigustatud Kas on ikka piisavalt aega ..
Olulisemad poliitikavaldkonnad: · Ühisturg (kaupade, teenuste, kapitali · Ühine põllumajanduspoliitika ja tööjõu vaba liikumine) · Keskkonnapoliitika · Majandus- ja rahaliit · Regionaalpoliitika · Isikute vaba liikumine · Innovatsioonipoliitika · Majandus- ja konkurentsipoliitika · Kaitse- ja välispoliitika · Justiits- ja siseküsimused · Arengupoliitika ja inimõigused Euroopa Komisjon: Euroopa Komisjon (European Commission) täidesaatev võim; Seadusandluse algatamine ja hiljem täideviimise tagamine; 36 peadirektoraati; Volinikud liikmesriikide määratud, Eesti poolt
Üldised konkurentsistrateegiad Kululiidri strateegia Madalamad üldised kulud võrreldes konkurentidega Madalamad hinnad Suurem turuosa või kõrgem kasum tooteühiku kohta Kõrgem rentaablus Kulueelise allikad: Mastaabiefekt Kogemuskurvi efekt Kulude jagamine teiste äriüksustega sama organisatsiooni sees Vertikaalse integratsiooni eeliste kasutamine Asukohast sõltuvad tegurid Standardsete baastoodete tootmine Innovatsioonipoliitika suunatud protsesside innovatsioonile Disaini lihtsustamine, madalama hinnaga komponendid Välistatakse vahendustegevust müügi korraldamisel Säästlik organisatsioon tervikuna (hooned, sisseseaded, piiratud hüved jne) Kaitse viie konkurentsijõu vastu: Hinnatundlikel turgudel madalad kulud; Hea positsioon mõjukate ostjate vastu hinda ei saa kaubelda alla Sisemine efektiivsus parem kaitstus hankijate rünnakute vastu
(Blue biotechnology), mere mineraalressurssides ja sinises energias (Blue energy) (Näiteks vetikate kasvatamine biodiisli tootmiseks, kala sööda komponentide valmistamine loomsetest jäätmetest, sulgedest jms, vesiviljeluses tekkivate jäätmete ärakasutamine ehk `aquaponics', jne) 9. Ministeeriumite vahelise koostöö tõhustamine TA ja Innovatsioonipoliitika elluviimisel eesmärgiga toetada teadus- arendusvõimalusi kalanduse sektoris. 10.5. Valdkonna analüüs Eesti kalanduse strateegia 2014 2020 eesmärk on koostöö arendamine teadus-, arendus ja -haridusasutuste ja sektori vahel, mida mõõdetakse arendusprojektide rahalise mahu suhtega kalanduse SKP-sse. Rahvusvaheliselt peetakse T&A tegevusi riigi majanduskasvu allikaks. Viimasel
annaabi.ee 
