jaama konfigureerimine toimus kasutades FreePBX keskkonda. Algul avasime ,,General Settings". Seadistasime asuikohaks Eesti. Ringtime default-iks panime 20 sekundit, peale seda suunatakse mittevastamisel kõneposti. Kasutajate loomine: Valisime menüüst ,,Extensions" ja lõime 4 kasutajat nii, et igal kasutajal oleks oma kõnepostkast, kõik olid parooliga kaitstud. Konfigureerisime parooli ("Secret"). Meie kasutajad: User1 numbriga 1001, User2 numbriga 1002, User3 numbriga 1003, User4 numbriga 1004. Konfigureerisime kõigile kasutajatele telefonid. Telefoni tarkvara (Zoiper) konfigureerimisel sisestasime töös kasutatava serveri IP aadressi. Välja "Username" kirjutasime telefoninumbri ja välja "Password" kirjutasime kasutaja parooli. Proovisime ,,My voicemail" funktsiooni. Saatsime ja kuulasime voicemail'e. Tutvusime erinevate numbrikombinatsioonidega ("Feature Codes"). Uurisime nende tööd: kõikide kõnede suunamine: *72
w 1083 265 875 265 0 w 1179 265 1179 249 0 w 1179 249 1179 233 0 w 1179 233 955 233 0 w 955 233 955 249 0 w 955 249 923 249 0 w 907 249 923 249 0 w 1179 137 1179 169 0 150 1355 201 1355 121 0 2 0.0 w 1179 169 1275 169 0 w 1275 169 1275 201 0 w 1339 201 1275 201 0 w 1179 377 1371 377 0 w 1371 201 1371 377 0 w 1355 121 1355 89 0 w 1355 89 955 89 0 152 987 137 1083 137 0 2 0.0 w 987 153 891 153 0 w 987 121 955 121 0 w 955 89 939 89 0 w 955 121 939 121 0 w 939 89 939 121 0 w 939 121 939 409 0 152 1003 409 1083 409 0 2 0.0 w 1003 425 859 425 0 w 1003 393 971 393 0 w 971 393 971 409 0 w 971 409 939 409 0 150 1003 553 1083 553 0 2 0.0 w 1003 569 955 569 0 w 955 569 955 585 0 w 955 585 939 585 0 w 939 409 939 441 0 I 939 441 939 537 0 0.5 w 939 537 1003 537 0 x 1062 51 1218 57 0 24 j�rjestik 11, +1 193 400 256 432 256 0 0.0 193 400 400 416 400 0 0.0 193 400 544 432 544 0 0.0 w 400 144 384 144 0 w 384 144 384 288 0 w 384 288 400 288 0 w 384 288 384 432 0 w 384 432 400 432 0 w 384 432 384 576 0
· 13.07 1890 suri Tartus · 1850.aastal kolis ta Pärnusse · 1863.aastani töötas ta vallakooli juhatajana · Töötas ta kantori ja hiljem ka köstrina · 1838.aastal töötas ta koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis · Tartus andis välja ja toimetas Eesti Postimeest · Osales I eesti üldlaulupeo korraldamises Eesti laulik · Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega · Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega · Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik,, · Küla- ja ajalooainelised jutud.
Johann Voldemar Jannsen Kirjanduslik looming Luuletused v Eeskujuks olid saksa laulud ja luuletused v Teostes kokku 1003 laulu v 1860.a "Eesti Laulik" v Saksa rahvalike lauluviiside levitaja Eestis Jutukirjandus v Enamiku jutustustest laenanud saksa kirjandusest, näiteks O. W. Horn'ilt v Tema esimene õpetlik jututraamat on "Sannumetoja" v On avaldanud palju jutte ajalehe veergudel ja lisades Ajaloolised jutud v Peaaegu sõnasõnaliselt tõlkinud 19. saj Saksamaa ajaviitekirjandusest v Pakkus rahvale algelisi teadmisi ajaloost Külajutud v
Referaat Koostaja: Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mai 1819 ja suri 13. juuli 1890. Ta sündis Vana Vändra vallas. Ta töötas 1838 aastast alates koolimestrina Vändra köstri ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis ta Pärnusse kus ta hakkas Ülejõe vallakooli õpetajaks. Kirjandusliku töö alguseks oli tal vaimulike laulude tõlkimine. Kokku tõlkis ta 1003 laulu. 1860 andis Jannsen välja ilmalike laulude kogu ,,Eesti Laulik" . 1857. aastal asutas Jannsen Eesti esimese nädalalehe Perno Postimees see ilmus Pärnus aastatel 1857-1886. 1864 andis Johann välja Eesti Postimehe Tartus, 1894 hakkas see ka ilmuma Tallinnas. Jannseni tegevuse tippajaks oligi rahvusliku ärkamisaja esimene pool ehk 1860. aastad ning 1870. aastate algus: 1865. aastal asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine" 1880
Eesti Äärkamisaeg Anna Berezina Alina Maksimova Johann Voldemar Jannsen 16. mai 1819 – 13. juuli 1890 Tegevusalad Luuletaja Rahvusliku liikumise juhte Eesti koolmeister Ajakirjanik Elulugu Jannsen sündis Vana-Vändra vallas Ta töötas koolmeistrina Vändra kihelkonnakoolis 1843. aastal sündis tütar , kes sai kuulsaks poeediks tulevikus (Lydija Koidula) 1850. kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe Algkooli juhataja 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse Hakkas välja andma uut ajalehte Eesti Postimees 1880. aastal haigestus Jannsen afaasiasse Ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890. Tartus Eesti kultuuri panus Tõlgis vaimulikku laule Kirjutas laule viisidega (ü 1003) 1857. aastal asutas Jannsen esimese nädalalehe Pärnu Postimees Hakkas välja andma a...
00 00 00 00 00 00 00 C9 3000 1000 0 0 0 0 0 00 Protsessori registrite ja lippude olekud pärast programmi käsureal oleva käsu täitmist Käsk A B C D E H L [HL] SP PC S Z A P C [ ] LDA 2001 37 00 00 00 00 00 00 C9 3000 1003 0 0 0 0 0 00 MOV B, A 37 37 00 00 00 00 00 C9 3000 1004 0 0 0 0 0 00 LDA 2000 40 37 00 00 00 00 00 C9 3000 1007 0 0 0 0 0 00 SUB B 09 37 00 00 00 00 00 C9 3000 1008 0 0 1 1 0 14
26 177,74 8,887 3,5548 17,744 27 182,42 9,121 3,6484 18,242 28 41,61 2,0805 0,8322 4,161 Nr D (cm) 1:2000 1:5000 1:10000 1:25000 1 5,96 119,2 298 596 1490 2 3,22 64,4 161 322 805 3 10,03 200,6 501,5 1003 2507,5 4 9,65 193 482,5 965 2412,5 5 10,23 204,6 511,5 1023 2557,5 6 9,16 183,2 458 916 2290 7 4,07 81,4 203,5 407 1017,5 8 4,12 82,4 206 412 1030 9 2,88 57,6 144 288 720 10 3,42 68,4 171 342 855
Madis Arula Jõgeva Gümnaasium 12.A Jäätmete väärtustamine ja taaskasutamise ohud. Jäätmed kuuluvad paratamatult meie igapäevaellu ning seetõttu peaks otsima kõikvõimalikke lahendusi, et mitte hävitada meid ümbritsevat loodust ning mitte matta endid prügi alla. Jäätmete tekke poolest ühe elaniku kohta on Eesti ühel esimestest kohtadest maailmas, seda aga eelkõige meie põlevkivienergeetika ja põlevkivikeemiatööstuse tõttu. Jäätmeid tuleks väärtustada ja võimalikult ratsionaalselt kasutada. Üldtunnustatud põhimõtete kohaselt on eesmärgiks jäätmetekke vältimine, tekkivate jäätmete taaskasutamine, samuti nende korduskasutamine ja materjalina ringlussevõtt või taaskasutamine energia saamiseks. Kõrvaldamine, sealhulgas ladestamine keskkonnakaitse nõudeid arvestades, on viimane lubatav käitlusviis, siiski ladestatakse suur osa olmejäätmetest Eestis endiselt sortimata kujul ja keskkonnanõuetele mittevastavatesse prügilatess...
Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819. Vana- Vändra vallas. Elukutseks oli kantori, hiljem ka köstri ja koolmeistri amet Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Jannsen Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema 3 avaldatud teost 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik" Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. Jannseni lugusid võis lihtrahvas lugeda ka ajalehtedest ja kalendritest, need muutusid eestlaste seas ruttu populaarseteks. Pärnu Postimees Pärnu Postimees ehk Perno Postimees, just see pani aluse Eesti ajakirjanduse järjepidevale arengule
SINDI GÜMNAASIUM MATEMAATIKA Kenneth Rääk 10a ARVUSÜSTEEMID Referaat Juhendaja: Tatjana Viks Sindi 2017 Sisukord 1. Arvusüsteemid 1.1 Erinevate arvusüsteemide arvude teisendamine kümnendesüsteemi 1.2 Kümnendsüsteemi arvude teisendamine erinevatesse arvusüsteemidesse 2. Positsiooniline arvusüsteem 3. Vanaaegsed arvusüsteemid 4. Kasutatud allikad 1. Arvusüsteemid Arvusüsteem ehk numeratsioonisüsteem on võtete ja sümbolite kogum, mis võimaldab arve ühesel viisil nimetada ja tähistada. Tuntumad arvusüsteemid on positsioonilised arvusüsteemid ja Rooma numbrid. 1.1 Erinevate arvusüsteemide arvude teisendamine kümnendsüsteemi Kaasajal omab erilist tähtsust kümnendsüsteemi kõrval kahendsüsteem. Tõlgendades signaali olemasolu numbriga 1 ja selle puudumist numbriga 0 saame kõik arvud, mis on kirjutatud kahendsüsteemis. Uurime esmalt, kuidas teisendada erinevate arvusüsteem...
Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen (16. mai 1819 13. juuli 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees (algupäraselt Perno Postimees ehk Näddalileht), mis ilmus Pärnus aastatel 1857 1886
§ Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. § Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse. § Neid nimetatakse ka planetoidideks. § Asteroidid on ebakorrapärase kujuga, sest nende gravitatsioonist ei piisa kerakujuliseks muutumiseks. § Vähesed asteroidid on suurema läbimõõduga kui 100 km. Väikseimate senivaadeldud asteroidide diameeter on vaid mõnisada meetrit. SUURIMAD ASTEROIDID Ceres § Läbimõõt 1003 km § Avastamise aeg 1.jaanuar 1801 Pallas § Läbimõõt 608 km § Avastamise aeg 28.märts 1802 Vesta § Läbimõõt 538 km § Avastamise aeg 29.märts 1807 KOMEET § Komeet ehk sabatäht pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt. § Koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. §
Surnumeri asub Edela- Aasias, Araabia ning Aafrika laama nihkepiiril, Jordaania ja Iisraeli piiril. Surnumeri on suur äravooluta soolajärv (joonis 1), mille pindalaks on 600 km². See asub 396 meetrit allpool merepinda ning on suure rifioru osa. Kuigi veekogu nimetus on meri, on see hoopis kahest nõost koosnev järv. See on maailma madalaim punkt ning soolaseim veekogu, mille soolasisaldus on ligikaudu 35 protsenti. Joonis 1. Surnumeri on kinnine veekogu (http://www.miksike.ee/docs/referaadid/surnumeri_evelin_viks.htm) Jordan ja mitmed teised jõed toovad Surnumerre iga päev kuni 7 miljonit tonni vett, kuid Jordani oru tugev kuumus aurustab selle vee kiiresti ja välja ei voola sealt midagi. Surnumerre uhutud mineraalid ja soolad aga jäävad. Soolsus järves on 35%. Sool katab Surnumere kaldaid ja isegi veealuseid objekte. Surnumerel on sügav metallsinine värvus, soolad muudavad vee tihedaks. Vesi on selge, aga magneesiumkloriidi t...
· Asteroidid, mille periheel jääb Jupiteri orbiidist välja Kentaurid. · Asteroidid, mille periheel jääb Neptuuni orbiidist välja: Kuiperi vöö objektid ja Hajuv ketta objektid. Viis suurimat asteroidi: Kaugus Läbimõõt Number Nimi Päikesest Avastamise aeg Avastaja (km) (aü) 1 Ceres 1003 2.766 1. jaanuar 1801 Giuseppe Piazzi 2 Pallas 608 2.773 28. märts 1802 Heinrich Olbers 4 Vesta 538 2.361 29. märts 1807 H. W. Olbers 10 Hygeia 450 3.136 12. aprill 1849 Annibale de Gasparis 31 Euphrosyne 370 3.148 1. september 1854 Ferguson, J.
Johann Voldemar Jannseni tegevus ja ajakirjanduse sünd Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819. Vana- Vändra vallas. Elukutseks oli kantori, hiljem ka köstri ja koolmeistri amet Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis (alates aastast 1838). 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema 3 avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik" Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud (kokku üle 220, ilmunud seitse korda pooleperioodilises rahvaraamatus "Sannumetooja" 1848-1860). Jannseni lugusid võis lihtrahvas lugeda ka ajalehtedest ja kalendritest, need muutusid eestlaste seas ruttu populaarseteks. ...
Abortide arv Eestis 1970-2007 Tagasivaatav Abortide arv aheljuurde- aheljuurde-kasvu Aasta Eestis ahelindeks alusindeks kasvutempo tempo 1970 40663 1971 42256 1,039 1,039 0,039 0,038 1972 42309 1,001 1,040 0,001 0,001 1973 41381 0,978 1,018 -0,022 -0,022 1974 39902 0,964 0,981 -0,036 -0,037 1975 38927 0,976 0,957 -0,024 -0,025 1976 38341 0,985 0,943 -0,015 -0,015 1977 38145 0,995 0,938 -0,005 -0,005 1978 36865 0,966 0,907 -0,034 -0,035 1979...
Paciuse töösse jäi harmoonia, mida kõige paremini oskas. Johann Voldemar Jannsen Jannsen oli koolmeister ja rahvusliku liikumise juht. Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. Mõni kuu enne esimest laulupidu (1869) ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud". Tuntud on ka isamaalaulud: "Eesti vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja".
Johann Voldemar Jannsen Kirjanduslik looming Oma kirjanduslikult tegevuselt on pietistlike vaadetega Jannsen väga lähedane õpetlik- sentimentaalsele ajajärgule. Tema ilukirjandusliku toodangu peamiseks eesmärgiks on rahvast valgustada, õpetada, kõlbeliselt harida. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega Vändras 1845 aastal. Tema kolm avaldatud teost sisaldasid koos viisidega kokku 1003 laulu, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Lisaks küla- ja ajalooainelistele juttudele tõlkis ja kirjutas jannsen ümber saksa lüürikat, ajaloolisi jutustusi ja näidendeid. Nt: "Sioni-Laulo-Kannel", "Eesti laulik", "Pärmi Jaagu unenägu". Luuletused Jannseni eeskujuks olid saksa laulud ja luuletused. Leidnud mõne meeldiva viisi,
1. Meresõiduajaloo kuulsad ekspeditsioonid: Bernhard Kay; Olion/2008 2. Raamat haarab kõiki meresõiduajaloo kuulsamaid ekspeditsioone 1483. eKr aset leidnud kuninganna Hatsepsuti ekspeditsioonist Punti kuni Arktikale jõudmiseni. Selles kokkuvõttes keskendun viikingite rännakutele Gröönimaale (Erik Punane) ja Ameerikasse (Leif Eriksson). 3. Kaart, mis näitab viikingite teekonda Islandilt Gröönimaale (Erik Punane [Eiríkr raui] 982; Kay raamatu järgi 985) ja Gröönimaalt Ameerikasse Vinlandi (Leif Eriksson [Leifr Eiríksson], Erik Punase poeg 1000; Kay raamatu järgi 1003). Kaardilt on välja lõigatud ebaoluline osa (kaart kujutab tegelikult viikingite avastusretki kogu maailmas, pärineb Wikipediast). Viikingite "idapoolne asundus" Gröönimaal keskajal. Kaart Wikipediast 4. Keskendun raamatus "Meresõiduajaloo suured ekspeditsioonid" 11. peatükis kirjeldatud viikingite merereisidele ja asundamistele Gröönimaal ja Ameerikas ning räägin...
Jannsenil oli ka tütar, kes sündis 24. detsember 1843 Vana-Vändras. Tütre nimi oli Lydia Koidula, kes oli Eesti kirjanik. Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Jannsen andis 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees , mis ilmus Pärnus aastatel 18571886. Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta.
w 944 448 760 448 0 w 760 448 760 440 0 w 752 400 752 368 0 w 944 368 944 352 0 w 944 352 760 352 0 w 760 352 760 320 0 w 752 368 744 368 0 w 744 368 744 320 0 w 752 280 752 272 0 w 752 272 744 272 0 w 744 272 744 240 0 w 944 272 944 256 0 w 944 256 760 256 0 w 760 256 760 240 0 w 752 200 752 176 0 w 944 176 944 160 0 w 944 160 760 160 0 w 760 160 760 136 0 w 752 176 744 176 0 w 744 176 744 136 0 x 984 463 1008 466 0 24 x0 x 982 366 1006 369 0 24 x1 x 980 273 1004 276 0 24 x2 x 979 171 1003 174 0 24 x3 150 1200 176 1200 48 1 3 0 w 944 176 1192 176 0 w 944 256 1200 256 0 w 1200 256 1200 176 0 w 1208 176 1208 352 0 w 1208 352 944 352 0 w 1200 48 552 48 0 w 552 48 552 184 0 152 768 176 808 176 1 2 5 w 808 176 872 176 0 w 768 184 768 176 0 w 768 176 752 176 0 w 768 168 568 168 0 w 568 168 568 184 0 w 568 184 552 184 0 152 768 272 800 272 1 2 5 w 800 272 872 272 0 w 768 280 768 272 0 w 768 272 752 272 0 w 768 264 552 264 0 w 552 264 552 184 0 152 768 368 792 368 1 2 5
toetussummade eest avaldas ta "Eesti Postimehes" sakslastele meelepärast juttu. Küllap on see Jannseni-raamatut käes hoidev lugeja, kes kõigele vaatamata austab tema rahvale pühendatud elutööd, kohtuotsuslikku peatükki «Müüdud või ostetud?» lugema asudes parajas ootuspinges.Raamatus toodud faktide põhjal küll süüdimõistvat otsust ei tihkaks langetada. Samas on ta üks tugitegelasi ärkamisajast. Loome Jannseni kolm vaimulike laulude kogus oli kokku 1003 laulu koos viisidega. 1860.a. andis Jannsen välja ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Peamiseks loominguks oli tal siiski küla- ja ajalooainelised jutud. Mõni kuu enne esimest üldlaulupidu ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddolaulud". Ühed tuntumad isamaalised laulud on "Eesti vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" ning "Mu isamaa, mu õnn ja room" viimane on ka Eesti hümn. Eesti Vabariigi riigihümn on koorilaul, mille viisi lõi 1848
(pärimisele ei lähe) Käendus käendusleping sõlmitakse lihtkirjalik; see sõlmitakse peale laenulepingut Hüpoteek käib kinnisasjaga, mitte isikuga kaasas. Näide: tv 1,000,000.- I jrk EV 20,000.- II jrk HP 260,000.-; kõrvalnõuded 60,000.-; 15% III jrk tahame panna Vaba tagatise ruumi: 1,000,000 - 20,000 - 260,000.- - 60,000.- (15% ei pea lahutama) = 660,000.- : 1,3 Ühishüpoteek 2 või rohkem objekti või omanikku ÜH alt vabastamine - Katastriüksuse tunnuse (näit. 1003:23345:008) järgi saab ka kontrollida, teha kinnistusraamatu vv; ka maaameti lehelt saad vaadata Klient on surnud tuleb uurida, kas pärimine; jagamine on toimunud? Peab olema pärimisõiguse tunnistus. Tehinguid saab teha kui uue omaniku kanne on kinnistusraamatusse kantud või kui on olemas pärimisõiguse tunnistus või omandiõiguse tunnistus. Kas lahus- või ühisvara? Hoonestusõigus on tähtajaline (max 99 aastat) õigus hoida hoonestust (maja kuulub ühele;
POSTOPERATIIVNE VALURAVI Dr. Boris Gabovits ITK VALUTEENISTUS ANESTESIOLOOGIA JA INTENSIIVRAVI OSAKOND 2011 a. C.E.E.A. kursus nr. 5. Tartu Margo McCaffery, 1968 a. VALU - SEE ON SUBJEKTIIVNE KOGEMUS, MIDA OMAB AINULT SEE, KES VALU KANNATAB EUROOPA KOGEMUS 2005 AASTAL Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level UURINGU EESMÄRK Ülevaade postoperatiivsest valuravist kirurgilistes osakondades Leida nn. parendamist/ parandamist vajavad kitsaskohad postoperatiivses valuravis KOKKUVÕTE PATHOS on esimesena teinud nii ulatusliku kokkuvõtte POP valuravist Euroopas Aren...
2 Mai 278 391 113 13,221 2,6442 15,8652 3 Juuni 391 504 113 13,221 2,6442 15,8652 4 Juuli 504 639 135 15,795 3,159 18,954 5 August 639 771 132 15,444 3,0888 18,5328 6 September 771 896 125 14,625 2,925 17,55 7 Oktoober 896 1003 107 12,519 2,5038 15,0228 8 November 1003 1119 116 13,572 2,7144 16,2864 9 Detsember 1119 1255 136 15,912 3,1824 19,0944 10 Jaanuar 1255 1362 107 12,519 2,5038 15,0228 11 Veebruar 1362 1493 131 15,327 3,0654 18,3924 12 Märts 1493 1628 135 15,795 3,159 18,954 Kokkuhoid
panid Jannseni peas küpsema kolimismötte. See otsus sai teoks aprillis 1850, mil ta kolis Pärnu Ülejöe ehk Rääma alevisse kooliöpetajaks. Üsna varsti pärast Pärnu asumist, oktoobris 1850, tegi Jannsen Laakmanni kaudu uue katse hankida luba eestikeelse kuukirja ,,Marahwa Kulehhed" väljaandmiseks, mis aga tolleaegseis erakoldselt julma tsensuuriterrori tingimustes jälle saamata jäi, kuid Jannsen ei matnud maha eesti ajalehe mötet. Kokku sisaldasid tema kirjutatud teosed 1003 laulu. Jannseni koorilauluharrastus seadis ta vajaduse ette soetada eestikeelset ilmalikku repertuaari. Sellest vajadusest kasvas välja ,,Eesti Laulik" 1860. Krimmi söja tulemused ja troonivahetus 1855. aastal olid kaasa toonud uued tuuled; vabamad arenguvöimalused avanesik ka perioodikale kogu Venemaal. Load saabusid nüüd üleootuste kiiresti, veel sama aasta löpus. Pool aastat kulus ettevalmistuseks ning tellijate värbamiseks. Ja 5.juunil 1857
Ehitiste projekteerimise instituut Ehituskonstruktsioonide õppetool EEK0050 Puitkonstruktsioonid LABORATOORNE TÖÖ NR 1 TÄISSEINALISE RISTLÕIKEGA TALA PAINDEKATSE Üliõpilane: Hanna Jakobson Matrikli number: 150873CTF Töö esitatud: 12.05.2015 Töö kaitstud: Juhendaja: Elmar-Jaan Just Tallinn 2015 1. Katsekeha eskiis, koormusskeem, tabel Joonis 1.1 Katsekeha eskiis Joonis 1.2 Koormusskeem Tabel 1.1 2 Tabel 1.2 2. Keskmiste suhteliste deformatsioonide ja läbivajumiste graafikud Graafik 2.1 Jõu ja suhtelise deformatsiooni seos 30 25 20 15 10-11 Jõud P [kN] ...
mai 1819 13. juuli 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juht. Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850. aastal kolis ta Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees (originaalis "Perno Postimees ehk Näddalileht"), mis ilmus Pärnus aastatel 1857 1866.
Rahvuslik liikumine Rahvuslik liikumine leidis aset 19. sajandil. Hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena, tõusis huvi maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu, hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest ning nõuti võrdseid õigusi baltisakslastega. Liikumise juhtideks olid Hurt, Jannsen, Jakobson, Köler ja Koidula, ning ma kavatsen rääkida lähemalt esimese kolme mehe tegemistest, ettevõtmistest. Esimesena räägin ma rahvusliku liikumise juhist Jakob Hurdast. Hurt oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Ta sündis 22. juulil 1839 Põlva lähedal vaese koolmeistri peres, kuid vaatamata raskele majanduslikule olukorrale sai ta hea hariduse. Jakob jõudis isegi doktori kraadini, selle ta omandas 1886. aastal Helsingis. 1864 kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel ÕES-i e...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Statistika ja ökonomeetria õppetool Tiina Vaht Abortide arv Eestis 1970-2008 Juhendaja: prof. Ako Sauga Tallinn 2010 1. Sissejuhatus Kodutöö tegemisel kasutasin Eesti Statsitikaameti kodulehelt saadud andmeid. Valimis on abortide arv Eestis 1970. aastast kuni 2008. aastani. Valimi kirjeldamiseks kasutasin keskmisi ja variatsiooninäitarve ning aegrea analüüsi, mille käigus leiti vajalikud juurdekasvud ja kasvutempod. Samuti viisin läbi erinevad silumised ning koostasin nendele vastavad diagrammid. Käesoleva töö eesmärgiks on lähtuvalt uurimisülesandest kogutud statistilist materjali töödelda ja analüüsida (tabel 1 ja joonis 1). Töö käigus püüan kirjeldada ja analüüsida valimit ning seletada valimis toimunud muutusi ja tendentse. Tabel 1. Aasta Abortide arv 1970 406...
talvel on see ju sisuliselt võimalik. Jooksmisega kaasneb suur organismi energiakulu jalgrattaga tuleks sama energiakulu saavutamiseks ligi kaks korda kauem sõita. Energiakulu (kcal / tunnis) jooksmisel erineva kiirusega Kehakaal(kg) 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100 Kiirus 8 km/t 465 508 550 592 635 677 719 761 804 846 Kiirus 10 585 634 685 739 792 845 898 950 1003 1056 km/t Kiirus 11 639 697 755 814 872 930 988 1046 1104 1162 km/t Kiirus 12 762 792 858 924 990 1056 1122 1188 1254 1320 km/t Jooksmise positiivsed toimed organismile 1. Jooksmine on tervislik, sest tugevdab teie südame vereringesüsteemi ja aitab põletada rasvu 2. Jooksmisega kaasneb suur energiakulu 3. Jooksmine on lihtne 4. Joosta on võimalik kõikjal ja igal ajal 5
5E-013 -2E-010 -3.47E-013 -7E-005 2.928E-008 5.33E-013 5.46E-007 6.693E-013 -6.8E-008 -3E-005 -6.84E-008 -3E-011 1.540E-014 5.14E-018 2.87E-013 1.111E-009 -1.3E-012 5E-010 -1.28E-012 8E-006 -3.67E-009 -4.8E-013 -6.8E-008 3.335E-013 3.07E-007 0.00015 3.066E-007 -0.0041 1.826E-006 2.41E-010 3.41E-005 9.450E-010 -0.000153 0.12206 0.0004425 -2E-005 7.310E-009 9.65E-013 1.36E-007 -6.65E-013 -6.1E-007 0.00029 1.770E-006 1002 1003 1004 -1188.90409 -5000 2002 2003 2004 3.369871599 1.455E-009 3002 3003 3004 -3.8244E-005 21950.185 4002 4003 4004 0.393681123 -2500000 3004 3005 3006 -3.8244E-005 12469.192 4004 4005 4006 0.393681123 2500000 5004 5005 5006 -118.975691 -4564.327 6004 6005 6006 -0.72697483 617297.99 5006 5007 5008 -118.975691 -435.67302 6006 6007 6008 -0.72697483 -617298
Asteroidid Asteroidide ametlik nimetus oli kuni Rahvusvahelise Astronoomiauniooni XXVI peassambleeni 24. augustil 2006 väikeplaneedid. Nüüd on nad arvatud Päikesesüsteemi väikekehade hulka. Väga vähestel asteroididel on läbimõõt vähemalt 100 km. Mõningaid Asteroide: Läbimõõt Kaugus Päikesest Number Nimi (aü) Avastamise aeg Avastaja (km) 1 Ceres 1003 2.766 1. jaanuar 1801 Giuseppe Piazzi 2 Pallas 608 2.773 28. märts 1802 Heinrich Olbers 4 Vesta 538 2.361 29. märts 1807 H. W. Olbers Annibale de 10 Hygeia 450 3.136 12. aprill 1849 Gasparis
Johann Voldemar Jannsen (sünninimi Jaan Jensen; 16. mai 1819 13. juuli 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe Algkooli (vallakooli) juhataja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees (algupäraselt Perno Postimees ehk Näddalileht), mis ilmus Pärnus aastatel 18571886. Lisaks
Vd=HD*cotVA Hi=Hjaam+VDi jaam PP-1 Sihtpunkti joone hor. hor. Ringi kõrguskasv( nr Projektsioon(HD) lugem m) punktialtituud(m) SM-7 0° 00' 00'' 1001 3,546 344° 06' 49'' -0,007 53,416 1002 3,101 340° 88' 45'' -0,006 53,417 1003 4,348 317° 37' 51'' -0,009 53,414 1004 4,167 312° 41' 44'' -0,008 53,415 SM-7 359° 59' 39'' Laboratoorne töö nr. 22 Tahhümeetriline mõõdistamine Koostas Juri Belov Juhendas Tarmo Kall
Pärnus tegeles Jannsen kirjatööga tunduvalt rohkem. Ta jätkas "Sanumetooja" seeriat, millest igal aastal ilmus üks väljaanne. Siis tekkis selle kirjutamisse suur paus, mille osaliseks täiteks oli "Püssipappa essimessed Külla-Juttud külla rahvale"(1854). Terve seeria loeti suure hoolega läbi ning "Sanumetooja" muutus palju haruldasemaks. Väga hea minekuga oli "Siioni laulukannel", millest Jannsen andis välja ka veel kaks osa(1853 ja 1860), mis koos esimese osaga sisaldab kokku 1003 laulu. Koorilaulu harrastusest andis ta välja "Eesti lauliku". 5.juunil 1857.aastal hakkas ilmuma "Perno Postimees", millega Jannsen rajas järjepideva Eesti ajakirjanduse. Enne esimese numbri väljaandmist pidi Jannsen pool aastat valmistusi tegema. "Perno Postimehe" edust innustatuna loobus Jannsen tööst koolmeistrina. "Perno Postimees" ilmus Jannseni toimetusel 6 aastat. 1861.aastal hakkas isa abistama ka Jannseni tütar Lydia Koidula. 1863
Tallinna Tehnika Ülikool Referaat AJURÜNNAK Tallinn 2007 Sisukord 1. Ajurünnak....................................................................................... 4 1.1 Ajurünnaku tasandid.................................................................................................. 5 2. Ajurünnaku meetodid...................................................................... 6 2.1 Sugulusdiagrammid................................................................................................... 6 2.2 Osborne'i kontroll-loend............................................................................................ 8 2.3 Korduvhääletamine.................................................................................................... 9 Kokkuvõte......................................................................................... 10 Kasutatud materjalid...........................................
Edward the Confessor (1003-1066) Edward was the oldest son of Ethelred II (Ethelred the Unready http://en.wikipedia.org/wiki/Ethelred_the_Unready) and Emma of Normandy (http://en.wikipedia.org/wiki/Emma_of_Normandy). He wast he penultimate Anglo-Saxon king of England. The family was exiled in Normandy after the Danish invasion of 1013 so Edward spent the first part of his life in Normandy. He grew up in deep religious views and gained the nickname ''Confessor''. As Edward was seperated from his family and grew up in a strange land, it is said that his childhood wasn't a happy one. After Ethelred's death in 1016 the Danes again took control of England. The ...
4.5.5 Keevisõmbluse uus inertsimoment X-telje suhtes a3 ≈ 0 a3 ∙ b 2 )[ c3 ∙ a c ]( 2 a3∙ b 2 1003 ∙ a I X =I X 1 + I X 2 + I X 3= ( 12 + zc ∙ a ∙ b + 12 ( ) + −z c ∙ c ∙ a + 2 12 ) + z c ∙ a ∙ b =2 ( 0+502 ∙a ∙ 100 ) +
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Jäätmete sorteerimine Referaat Õppeaine: jäätmekäitlus Tartu, 2010 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................. 3 2.KUIDAS JÄÄTMEID PEAKS SORTEERIMA............................................................................................... 4 3.ERALDAMISE TEHNIKA.................................................................................................................................5 4.TITECH ............................................................................................................................................................... 5 5.CO.FAMM...................................................................................................................................................
Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819. Vana- Vändra vallas. Elukutseks oli kantori, hiljem ka köstri ja koolmeistri amet Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis (alates aastast 1838). 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema 3 avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik" Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud (kokku üle 220, ilmunud seitse korda pooleperioodilises rahvaraamatus "Sannumetooja" 1848-1860). Jannseni lugusid võis lihtrahvas lugeda ka ajalehtedest ja kalendritest, need muutusid eestlaste seas ruttu populaarseteks. Enamik
3003 5005 7007 9009 11011 13013 siire 4 5040 1 1001 1002 1003 840000 2 2001 2002 2003 -5040 3 3001 3002 3003 1680000 4 siire 4001 4002 4003 000 1500 2000 2500 3000 3500 6 Err:508 3 3003 3004 3005 Err:508 4 4003 4004 4005
Rahvaarvu loomulik muutumine Aasta Elussünnid Surmad Iive 1995 605 957 -352 1996 594 878 -284 1997 568 940 -372 1998 549 1 033 -484 1999 588 991 -403 2000 648 973 -325 2001 658 1 025 -403 2002 693 1 058 -365 2003 612 1003 -391 2004 677 902 - 225 2005 706 930 -224 2006 628 893 -265 2007 557 993 -436 2008 644 949 -305 2009 645 917 -272 Ida-Viru Perekonnaseisu osakonna (Narva talitus) Selle tabeli jargi me saame vaadata, et 1998 a. sündmus oli vähem kui surm 484 juhtumi võrra vähem ning peaaegu sama lugu oli registreeritud 2007 aastal
sünnipäeva. Johann Voldemar Jannsen suri 13. juulil 1890 Tartus ning ta maeti Tartu Maarja kalmistule kus talle avaldas viimset austust suur rahvahulk. 5 LOOMING Köstriameti kõrvalt hakkas Jannsen ka kirjatööga tegelema. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega eesti keelde. Kokku sisaldasid tema 3 avaldatud teost, 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. 1845. aastal ilmunud ,,Sioni-Laulo-Kannel", mis ka aastatel 1853 ja 1860 omale järje sai, levis tuhandetes eksemplarides, oli rahva hulgas väga populaarne ning julgustas Jannsenit edasi kirjutama. Ta kirjutas umbes 220 küla- ja ajalooainelist juttu. Juttudes ilmneb moraalipedagoogilist suunitlust ja kirjandusliku kultuuri nappust, kuid nende nagu ka ta
- suusatamisel on hea toime meeleolule ja enesetundele - ilus loodus, lumi, vaikus, mets, puhas õhk - vigastuste risk suusatamisel on madal - suusatada võib ka kõrges vanuses, selliseid spordialasid on vähe Energiakulu (kcal / tunnis) suusatamisel Kehakaal(kg) 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100 Energiakulu 552 602 652 702 752 803 853 903 953 1003 Suusatamise terviseriskid Vaatamata õigele riietusele ja organismi tugevale koormusaegsele ainevahetusele võivad suusatamisega kaasneda siiski ka tervisehäired. Külma ilmaga võib esineda kõrvade, nina ja jalgade külmumist. Seepärast ei soovitata suusatama minna, kui temperatuur on alla 20 kraadi. Külma õhu sissehingamine võib ärritada hingamisteid, seepärast peaksid just astmahaiged ettevaatlikud olema.
TALLINNA ÜLIKOOL Geoökoloogia õppetool Jaanus K. EESTI PÕLEVKIVI TÄHTSAMAD KASUTUSALAD Referaat Õppegrupp: G-1 Juhendaja: dotsent Tiiu Koff Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 PÕLEVKIVI ENERGEETIKAS................................................................................................ 4 Eesti põlevkivi kasutus elektrienergeetikas............................................................................ 4 Kukersiit soojusenergia saamisel............................................................................................ 5 PÕLEVKIVIÕLI.........................................................................................
Vanaduspäevad veetis Jannsen oma väimehe Heinrich Rosentali juures Tallinnas. Elu lõpuks suundus tagasi Tartusse, kus tähistas ka oma 70. sünnipäeva. Johann Voldemar Jannsen suri 13. juulil 1890 Tartus ning ta maeti Tartu Maarja kalmistule kus talle avaldas viimset austust suur rahvahulk. LOOMING Köstriameti kõrvalt hakkas Jannsen ka kirjatööga tegelema. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega eesti keelde. Kokku sisaldasid tema 3 avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. 1845. aastal ilmunud ,,Sioni-Laulo-Kannel", mis ka aastatel 1853 ja 1860 omale järje sai, levis tuhandetes eksemplarides, oli rahva hulgas väga populaarne ning julgustas Jannsenit edasi kirjutama. Ta kirjutas umbes 220 küla- ja ajalooainelist juttu. Juttudes ilmneb moraalipedagoogilist suunitlust ja kirjandusliku kultuuri nappust, kuid nende nagu ka ta
rahvuslikule teatrile ning ajakirjandusele. 3. ELULUGU Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850.aastal kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe Algkooli (vallakooli) juhataja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese järjepidevalt pikemat aega ilmunud eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees (algupäraselt Perno Postimees ehk Näddalileht), mis ilmus Pärnus aastatel 1857–1886. Lisaks
järjestustunnusel on! Järjestustunnused - nt haridustase: algharidus, põhiharidus, keskharidus, ... NB! Järjestustunnusel ei ole väärtuste vahemikud võrdsed, intervalltunnusel on! Intervalltunnused Intervalltunnused, sh arvtunnused - nt vanus: 27 a, 32 a, 51 a ... Intervalltunnused väheste erinevate väärtustega - nt neljapalline rahuloluskaala: rahul, pigem rahul, pigem mitte rahul, mitte rahul. Intervalltunnused paljude erinevate väärtustega - nt palk: 926 eurot, 1003 eurot, 1442 eurot ... Kaasamõtlemiseks Malle soovib oma uurimistöös rääkida oma küla inimeste mälestustest, mis seonduvad jõulukommetega nende lapsepõlvekodus. Kalle tahaks võrrelda huvitegevuse võimalusi maa ja linnakoolides. Sassi aga huvitab, milliseid veebilehti tema eakaaslased kõige enam külastavad ja milliseid nad kõige õpetlikemaks peavad. Kas tegemist on objektide, tunnuste või väärtustega? Uurimistöö teema aktuaalsusest Pikkade koolipäevade eel unistab 10
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
