KALAPÜÜGIEESKIRJAD EESTIS Eneli Uusmets ja Kristin Laas 10.B klass KÄSITLETAVAD TEEMAD • Lubatud kalapüügivahendid • Piirangud ja nõuded püügivahenditele • Kalade alammõõdud ja mõõtmise nõuded • Kalapüügi keeluajad ja keelualad • Kalastusluba LUBATUD KALAPÜÜGIVAHENDID • Õngpüünised: lihtkäsiõng, spinning, käsiõng, vedel, sikuti, lendõng, haakeõng, põhjaõng, und, põhjaõngejada, triivõngejada, mail. • Allveepüügivahendid: harpuunpüss, harpuun • Vähipüügivahendid: vähinatt, vähimõrd • Nakkepüünised: nakkevõrk, raamvõrk, võrgujada • Lõkspüünised: mõrd, silmutorbik • Kurnpüünised: liiv, kuurits • Traalpüünised: traalnoot, tragi
Kalapüüki reguleeritakse keeluaegade ja -aladega. Püügipiiranguid kehtestatakse peamiselt kalade rahuliku kudemise võimaldamiseks nende kudepaikade läheduses. Enamuse siirdekalade kudejõgede suudmealadel on meres kuni 1000 m kaugusel kalapüük aastaringselt keelatud. Lõhejõgede suudmetes on keelatud sügisene püük. Ka siseveekogudes, samuti Liivi lahes ja Väinameres kehtib erinevate kalaliikide kohta hulgaliselt püügipiiranguid ja -keelde. Keeluajad ja -kohad on välja toodud Kalapüügieeskirjas. Eripiiranguid on kalapüügiks kehtestatud piiriveekogudel, looduskaitsealadel ja ohustatud kalaliikide kaitseks nende levialadel. Kalapüügil tuleb arvestada kõigi püügikeeluaegade ja -aladega. Teavet saab nende kohta Keskkonnaministeeriumi kodulehelt aadressil www.envir.ee Kutselise kalapüügi puhul on vajalik kalapüügiluba, harrastuspüügil annab püügiõiguse püügi eest tasumine või kalastuskaart
D. kaupluses või kalapunktis seoses ostu-müügi tehinguga 5. Kalapüügiseadus annab igaühele tasuta loa püügiks A. õngejadaga E. paljaste kätega B. liiviga F. vähinataga C. lihtõngega G. kurnpüünistega D. kuuritsaga H. traalpüünisega 6. Kalapüügieeskiri määratleb A. keeluajad ja keelukohad B. püügivahendid C. püüniste tähistused D. püügil olevate laevade ja paatide tähistused E. kõik Balti regioonis elavad kalaliigid F. lisades on esitatud joonised, mis näitavad, millised on kilu ja räime erinevused G. püügivahenditele esitatavad piirangud F. kalade piirhinnad kauplustes 7. Kalapüügieeskirjaga on keelatud A. alamõõduliste kalade püük B tõendamata päritoluga kala ost, müük, vedu C
joonise abil. Jätkusuutlik kalandus on oluline taotlus nii loodushoiu kui inimese majandusliku tegevuse seisukohalt. Seetõttu oleks populatsiooni arvukust vaja hoida tasemel, kus juurdekasv ei ole ohustatud. Monopol on ainus majanduslik lahend, mis tagab jätkusuutliku kalanduse. Lähtudes puuduvatest omandiõigustest, oleks mõistlik tugevdada omandiõigst. Sarnane reguleerimine muudabki kalandusettevõtted monopoliks. Kasutusel on ka teisi reguleerimisviise püügi reguleerimine (keeluajad ja piirkonnad, lubatud püünised), püügikvoodid ja kalastamise maksustamine. Maksustamine Kulude tõstmine vähendab kalurite jõupingutusi ja seeläbi püüki. Maksustamise tagajärjena suurenevad kalapüügi kulud. Kalastamise maksustamine on ühiskonna seisukohalt efektiivne reguleerimisviis. Kulud tõusevad TC1 TC2, kalavaru suureneb, jõupingutus väheneb. 14 Efektiivsete püügiviiside piiramine · Kalalaevad
Jätkusuutlik kalandus on oluline taotlus nii loodushoiu kui inimese majandusliku tegevuse seisukohalt. Seetõttu oleks populatsiooni arvukust vaja hoida tasemel, kus juurdekasv ei ole ohustatud. Monopol on ainus majanduslik lahend, mis tagab jätkusuutliku kalanduse. Lähtudes puuduvatest omandiõigustest, oleks mõistlik tugevdada omandiõigust. Sarnane reguleerimine muudabki kalandusettevõtted monopoliks. Kasutusel on ka teisi reguleerimisviise püügi reguleerimine (keeluajad ja piirkonnad, lubatud püünised), püügikvoodid ja kalastamise maksustamine. Maksustamine Kulude tõstmine vähendab kalurite jõupingutusi ja seeläbi püüki. Maksustamise tagajärjena suurenevad kalapüügi kulud. Kalastamise maksustamine on ühiskonna seisukohalt efektiivne reguleerimisviis. Kulud tõusevad TC1 TC2, kalavaru suureneb, jõupingutus väheneb. Efektiivsete püügiviiside piiramine Kalalaevad Püügiriistad
Jätkusuutlik kalandus on oluline taotlus nii loodushoiu kui inimese majandusliku tegevuse seisukohalt. Seetõttu oleks populatsiooni arvukust vaja hoida tasemel, kus juurdekasv ei ole ohustatud. Monopol on ainus majanduslik lahend, mis tagab jätkusuutliku kalanduse. Lähtudes puuduvatest omandiõigustest, oleks mõistlik tugevdada omandiõigust. Sarnane reguleerimine muudabki kalandusettevõtted monopoliks. Kasutusel on ka teisi reguleerimisviise – püügi reguleerimine (keeluajad ja –piirkonnad, lubatud püünised), püügikvoodid ja kalastamise maksustamine. Maksustamine Kulude tõstmine vähendab kalurite jõupingutusi ja seeläbi püüki. Maksustamise tagajärjena suurenevad kalapüügi kulud. Kalastamise maksustamine on ühiskonna seisukohalt efektiivne reguleerimisviis. Kulud tõusevad TC1 → TC2, kalavaru suureneb, jõupingutus väheneb. Efektiivsete püügiviiside piiramine Kalalaevad Püügiriistad
18. Kalapüügi reguleerimine ,,tehniliste meetmete" abil, näited. L4a..slaid kuni 29 Püüniste parameetrid, püünise ava, traaalimiskiirus, reguleeritakse püüniste asutustihedust.. seisevnoodad 600 m külgsuunas. Õngpüünistel on konksmõõt, püünistel silmasuurused. Passiivsete puhul õngejada pikkus, mitu võrku tohib olla. Veonootadel silmasuurus jällegi. Reglementeeriti õngejada pikkust. Mitu õngejada võib olla. Selektiivsusrestid, Keeluajad ja kohad. 19. Kalapüügi reguleerimine ,,keeluaegade ja -kohtade" meetodil, plussid ja miinused, näited Keelualad kus ei tohi üldse kala püüda, ei tohi püüda mite mingisuguse püüdmisega, või ei tohi püüda mingit kalapüüki (nt lesta keelupüüdiaeg- veebuar kuni juuni) kehtsetatud nii et keelatud kudeajal püüda ja keelukohad ka tihti seotud sellega et tagada kalade kudemiskohad. Nt. Vooluveekogude suudmete lähedal meres on
abil. Jätkusuutlik kalandus on oluline taotlus nii loodushoiu kui inimese majandusliku tegevuse seisukohalt. Seetõttu oleks populatsiooni arvukust vaja hoida tasemel, kus juurdekasv ei ole ohustatud. Monopol on ainus majanduslik lahend, mis tagab jätkusuutliku kalanduse. Lähtudes puuduvatest omandiõigustest, oleks mõistlik tugevdada omandiõigust. Sarnane reguleerimine muudabki kalandusettevõtted monopoliks. Kasutusel on ka teisi reguleerimisviise – püügi reguleerimine (keeluajad ja –piirkonnad, lubatud püünised), püügikvoodid ja kalastamise maksustamine. Maksustamine Kulude tõstmine vähendab kalurite jõupingutusi ja seeläbi püüki. Maksustamise tagajärjena suurenevad kalapüügi kulud. Kalastamise maksustamine on ühiskonna seisukohalt efektiivne reguleerimisviis. Kulud tõusevad TC 1 → TC2, kalavaru suureneb, jõupingutus väheneb. Efektiivsete püügiviiside piiramine Kalalaevad Püügiriistad
Rannapüügiandmete elektroonilise esitamise laiaulatuslikum rakendamine on kavandatud uue kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra jõustamisega. Andmete elektrooniline esitamine ja registreerimine on võimaldanud andmekogumise operatiivsust oluliselt suurendada. Liivi lahe ja Peipsi kutselise kalapüügi tugevuseks on väljakujunenud püügivõimaluste jaotus. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarusid majandatakse koostöös Vene Föderatsiooniga. Püügivahendite arv, keeluajad, püügikvoodid, kontrolli meetmed ja ühine teadustöö lepitakse kokku Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni valitsuste vahel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalanduse säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel toimuvatel kalanduse läbirääkimistel. Viimastel aastatel nimetatud kokkuleppe alusel kokkulepitud Eesti kutseliste kalurite püügivõimalused on kehtestatud Vabariigi valitsuse määrustega. Kuna