Kalapüügi alused

Murumaa, Henry

Kalapüügi alused (0)

Kutsekool - Merendus - Kalapüük

1 Hindamata

Püügiobjektid Läänemeres, nende liigitus ja levik.
Läänemeres on viis tööstuslikult püütavat kalaliiki:

Räim – Atlandi heerina Läänemere alaliik , levib üle Läänemere ja lahtede
Kilu – Euroopa kilu alamliik . Enam levinud suures osas Läänemeres. Vähem levinud Põhja lahes ja Soome lahe idaosas.
Lest – kuulub lestlaste sugukonda. Süvikutelestad ja rannikulestad. Levib kõikjal rannikuvetes
Tursk – kuulub tursklaste sugukonda. Levib Läänemere kesk- ja lõunaosas.
Lõhe – lõhelaste sugukond , mis levib Läänemeres ja lahtedes. Siirdekala.

Läänemere iseloomustus ja selle tähtsus kalapüügil.
Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mille maht on 21 721 km3, keskmine sügavus 52 meetrit, suurim sügavus 459 meetrit. Madala soolsusega 6 – 8 promilli . Kolm suuremat lahte: Põhja-, Soome- ja Liivi laht. Läänemeri on riimveeline ja omab suuri kalavarusid. Kõrge kalade sigivusega. Kõige tähtsam on avavee kooslus (kilu, räim), mis võimaldab suuri saake . Läänemereäärsetele riikidele omab kalandus suurt tähtsust ning seoses sellega tehakse igakülgset koostööd nii kalade kaitses kui ka kala taastootmises.

Väliskeskkonna tegurid mis mõjutavad kalade käitumist.
Kalade käitumisele avaldavad mõju paljud tegurid:

Merereostus ,
Veesoolsus,
Veetemperatuur,
Hoovused ,
Vee läbipaistvus,
Jääkate ja selle paksus,
Vee keemiline koostis,
Hapniku vahetus,
Põhjataimestiku vohavus jne.

Kalavarude prognoosimine ja selle tähtsus kalapüügil.
Kalavarude prognoosmiseks tehakse palju uuringuid. Selle eesmärk on saavutada tasakaal kalavarude kaitse ja kasutamise vahel ning tagada bioloogiline mitmekesisus, kalavarude pikaajaline säilimine ning pügivõimalus. Selleks on kehtestatud kalapüügikvoodid, mis reguleerivad püütavate kalade arvukust. Ilma kehtestatud püügipiiranguteta oleks osa kalaliike väljasuremisohus.

Kalanduse administeerimine Eesti Vabariigis
Kalanduse administeerimine on Eestis jagatud kahe ministeeriumi vahel:

Keskkonnaministeerium – kalavarude osakond tegeleb kalavarude hindamise, püügipiirangute kehtestamise , kalavarude taastamise ja harrastuspüügi korraldamisega.
Püllumajandusministeerium – kalanduse arengu büroo, turukorralduse- ja kaubanduse büroo, kalapüügikorralduse- ja andmete analüüsi büroo tegelevad kalandussektori majandusliku arengu ja vesiviljeluse korraldamisega.

Kalapüügi alane kontroll kalapüügilaevastikus.
Kalapüügialast kontrolli teostab keskkonnainspektsioon. Kontrollimise aluseks on kalapüügiseadus . Knotrollitakse laeva kalapüügiluba, kvoodi olemasolu, kalapüügipäevikut ja selle täitmise korrektsust, püügivahendtide korrashoidu ja vastavust püügieeskirjadele.

Kalapüügiseadus ja sellest tulenevad nõuded kalapüügil.
Kalapüügiseadus on suunatud kala- ja veetaimevarude jätkusuutliku kasutamise tagamiseks. Jagab kalapüügi kutseliseks- ja harrastuskalapüügiks, määrab ära püügivahendid millega tohib kala püüda, reguleerib kõike kalapüügiga seonduvat: püügiload, kalapüügiõiguse tasud, kalalaeva tunnistused, esmakokkuost, kalakaitse jne.

Kutseline kalapüük ja nõuded kalapüügilaevale kalapüügil.
Kutselise kalapüügi vahendid on: õngejadad, nakkepüünised, lõkspüünised, kurnpüünised ja traalpüünised. Kalapüügilaev peab olema kantud kalalaevade registrisse , omama kalalaeva kalapüügiluba, kalalaevatunnistust, omama kalapüügikvooti, st. omama kõiki seadusega ettenähtud dokumente ja määruspäraseid kalapüügivahendeid.

Kalapüügiloa taotlemine kalapüügilaevale.
Kalapüügiloa väljastab põllumajandusministeerium kalalaevale millel on kalalaevatunnistus. Kalapüügiluba saab taotleda äriregistrisse ettevõtja , kellel on seaduslikus valduses Eesti
mere-, sisevee tunnistusega kalalaev.

Kalapüügikvoot ja selle eraldamine Eesti Vabariigile ning kalapüügioranisatsioonile
Kuna Eesti on Euroopa Liidu liige siis jagatakse riiklikul tasemel püügikvoote Brüsselis. Kvootide suuruse märamise aluseks on kalaliikide seisukord . Seoses kalaliikide arvukuse taastamisega on viimase viie aasta jooksul kalapüügikvoodi mahud langenud pea poole võrra. Eesti siseselt jaguneb kvoot omakorda traalpüügi ja rannakalurite vahel.

Kalapüügiluba kalalaevale, kalapüügipäevik ja selle täitmine.
Kalapüügiloaga määratakse lubatud püügivahendid, väljapüügimahud, püügiajad ja püügirajoonid. Kalapüügiluba annab õiguse kalapüügiks kutseliste kalapüügivahenditega Eesti majandusvööndis. Väljaspool majandusvööndit tagab kalapüügiloa õiguse riik. Avamerel on selleks kalapüügipäevik. See väljastatakse üheks aastaks, registreeritakse saaja päeviku number, ärinimi, ärikood ning kalapüügiloa number. Päevikut tuleb täita vastavalt juhendile ja peab olema püügil kaasas.

Kalapüüniste selektiivsus ja selle saavutamine.
Kalapüüniste selektiivsemaks muutmise eesmärk on vähendada alamõõdulise kala kaaspüük ja suurendada ainult püügiobjekti tabamine.
Kasutatakse mitmeid viise:

Erineva silmasuurusega traalid ja võrkpüünised,
Ankurdatud pühjanoodad,
Erinoodad vastavalt püügiobjekti kätiumisele püügil (kreveti traalnoodad)

Traalidel kasutatakse ka Bacoma selektiivaknaid.
Kasutatud kirjandus: rannakalurematerjalid.ut.ee

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 14 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Henry Murumaa Õppematerjali autor

Kutseline kalapüük. Arvestustöö, milles kokku 12 küsimust-vastust.
1. püügiobjektid läänemeres, nende liigitus ja levik
2. Läänemere iseloomustus ja selle tähtsus kalapüügil.
3. väliskeskkonna tegurid, mis mõjutavad kalade käitumist
jne.

Traalpüük püügiobjektid Läänemeres tursk räim Kalapüügi alused Lest Tursk Lõhe

Sarnased õppematerjalid

odt

Kalapüügi Alused

1) kalandussektori majanduslik areng, mis hõlmab turukorraldussüsteemi, struktuuritoetuste ja riigiabi rakendamist, 2) vesiviljelussektori korraldamine. Keskkonnaministeeriumis korraldavad kalandust kalavarude osakond ja maakondlike keskkonnateenistuste kalandusspetsialistid. Järelvalvet korraldab keskkonnainspektsioon. Põllumajandusministeeriumis korraldab kalandust kalamajandusosakond kolme bürooga: · kalanduse arengu büroo, · turukorralduse ja kaubanduse büroo, · kalapüügi korralduse ja andmete analüüsi büroo. Viimasest kalapüügiseadusest tulenevate muudatuste rakendamine näeb ette, et 2006 aastast läheb keskkonnaministeeriumi vastutusalast põllumajandusministeeriumile üle kutselise kalapüügi korraldamine – kutselise kalapüügilubade administreerimine ja kutselise kalapüügi arvestuse korraldamine, muuhulgas ka kalalaevade riikliku registri haldamine ja kutselise kalapüügi andmete kogumine. -8-

Kalapüük

pdf

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020

.................... 92 5 1. Sissejuhatus Kalavarude kasutamisel lähtutakse ökosüsteemipõhisest lähenemisviisist, millega tagatakse mere bioloogiliste elusressursside sh püütavate liikide populatsioonide püsimine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikul tasemel. Optimaalne ressursikasutus on tagatud läbi tasakaalu saavutamise kutselise ja harrastuskalapüügi vahel. Eesti kalanduse jaoks on oluline kalapüügi ja vesiviljeluse abil tagada toiduvarude kättesaadavus läbi majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsete tingimuste loomise ja toetamise. Väiksemahulise rannapüügi puhul on rannakaluritel renoveeritud sadamad, kust kala maale tuua ja säilitada ning nende tegevused on sektori sees mitmekesistatud nii, et see võimaldab neil püütud kala ise väärindada ja otse turustada. Püügihooaja väliseks ajaks on loodud mitmekesistamise võimalused, mis võimaldavad saada

Loomakasvatus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk