Majanduspoliitika (0)

TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Ettevõtluse osakond
Karl Agapuu
EP-2
EV KALANDUSPOLIITIKA
uurimus
Pärnu 2015
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. ELi ÜHTNE KALANDUSPOLIITIKA 4
1.1. ELi kalavarude majandamine 4
1.2. Kalavarude majandamine 5
1.3. Piirkondadeks jaotamine 5
1.4. Mõju kalamassidele 7
2. ELI KALANDUSPOLIITIKA RAKENDAMINE EESTIS 8
2.1. Kalavarude olukord Eestis 8
2.2. Läänemere traalpüük 9
2.3. Töötlemine, turustamine, tarbimine 10
2.4. Mõju kalamassidele 10
3. EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014-2020 11
3.1. Eesti kalanduse strateegia 11
3.2. Eesmärk 11
Kokkuvõte 13
Viidatud allikad 14

Sissejuhatus

Kalandus ja meretööstus on Eesti ajaloos mänginud tähtsat rolli, kuid viimastel aastatel teinud teed teistele sektoritele. Kalandus jääb jätkuvalt tähtsaks alaks, millel riik peab tunduvalt kontrolli peal hoidma, et ei tekiks ülepüüki, röövpüüki ning hüdrosfääri ega ka keskkonda ohustavaid tegureid.
Uurimisülesanded:

• mis organisatsioonid mõjutavad Eesti kalanduspoliitikat,
  
• millised õigusaktid käivad kalanduspoliitika kohta,
  
• milline on EV kalanduspoliitika aastatel 2014-2020
  

Töö jaoks otsitakse materjali lõputöödest, teadusartiklitest, kuid ka suurematest ning usaldusväärsematest ajakirjandusväljaannetest.
Töö on jaotatud kaheks osaks. Esimene osa keskendub ELi kalanduspoliitikale ning selle seletamisele. Teine osa pühendub ELi ühtse kalanduspoliitika jõustumisele Eestis.

1. ELi ÜHTNE KALANDUSPOLIITIKA

1.1. ELi kalavarude majandamine

Euroopa Liidu ühtne kalanduspoliitika on eeskirjade kogum hoidmaks silma peal Euroopa kalalaevastikel ning säilitamaks kalavarusid. Antud poliitika majandab ühist ressurssi – merd ning veekogusid. Ühtne kalanduspoliitika ehk ÜKP annab kõikidele kalalaevadele võrdse juurdepääsu Euroopa Liidu halduses olevatele püügipiirkondadele ning tagab õiglase konkurentsi.
Kalapoliitika uueneb pidevalt ning võeti algselt kasutusele, kuna varud võivad olla küll taastuvad , aga palju on siiski ülepüüdmist ja teatud piiri ületades ei taastu ka see taastuv ressurss. ELi liikmesriigid on võtnud meetmeid, et tagada Euroopa kalatööstuse jätkusuutlikus ja, et kalapopulatsioonide juurdekasv ei oleks ohus.
ÜKP eesmärk on tagada, et kalandus oleks keskkonnaalaselt jätkusuutlik ja et see oleks ka ELi elanikele toidu allikaks. Eesmärk on ka kalandusega tegelevatele kogukondadele tagada rahuldav elatustase. Pikas perspektiivis peab säilima kalapopulatsioon ning liigid ei tohi hävida. (Euroopa parl … , 2013)

1.2. Kalavarude majandamine

Üldiselt on kalirte püütav kala liikidest, kus on kõrge paljunemisvõime, näiteks räim. See ei tähenda, et kalavarud oleksid ilmatu suured ja püüda võib kuitahes palju. Püüki peab kontrollima, et kalavarud säiliks ja kalapüük oleks majanduslikult efektiivne. Kalavarude majandamine aitab kindlustada kalavarude pikaajalise saagikuse elujõulisuse. Kalavarude reguleerimine toob kaasa ka kasumliku tööstuse ning kaitse ka muudele eluvormidele meres, mitte ainult kalade.
Kalavarude majandamise peamine eesmärk on tagada maksimaalne jätkusuutlikus saagikus, mis kujutab endast 2015. aastaks, kuid hiljemalt 2020. aastaks tagada kõigi kalavarude puhul suur pikaajaline saagikus. Jäjest olulisemaks eesmärgiks muutub soov vähendada soovimatut püüki ja raiskavat tagasiheidet, parim variant oleks need sootuks kaotada. Seda proovitakse saavutada lossimiskohustuse ehk vastavalt sellele tuleb kogu saak jätta pardale , kvootidest maha arvestada ja alammõõdulisi kalu ei tohi turunduseks müüa. ( Komisjoni dele… , 2014
Peamine ning tuntuim kontroll on siiski toodangu kontroll, ehk lubatud ja antud kvoodid. Enamasti antakse uued kvoodid iga aasta, kuid osade liikide puhul, mis asuvad süvameres, iga kahe aasta tagant. Kvoodid on kokkulepitud ja jagatakse ELi liikmete vahel ära. Kvootide jagamisel eraldatakse iga kalavaru puhul ELi liikmesriigi kohta protsent – suhteline stabiilsus. Euroopa Liidu liikmetele on jäetud õigus kvoote teineteise vahel ka vahetada. Kui riigid on saanud teada oma kvoodid, tuleb neil jagada enda kalurite vahel need oma nägemuse järgi ära. Riik vastutab selle eest, et kvoodid ei ole ületatud. Juhul kui mõni kvoot on täis saadud, peab riik lõpetame antud liigu püüdmise koheselt. (Lubatud ko… , 2014)

1.3. Piirkondadeks jaotamine

Selge on, et kui tegemist on Euroopa Liidu kalanduspoliitikaga, mis on maailma suurim ühtne kalanduse kogu, siis ei saa tegu olla vaid ühe piirkonnaga. Näiteks Läänemerel on juba üle 14. piirkonna ja Eestisse jagub neid nelja piirkonna jagu.
Pilt 1. ( ELi kalandustsoonid, mis mõjuvad Eestile)
Allikas: Euroopa Komisjon
Ülemisel pildil on välja toodud, kuidas on ELi ühtse kalanduspoliitika poolt ära jagatud Eesti merealad. Pilt toob hästi välja, et suurim Eesti piiridesse jääv kalandustsoon on põhjarannikul ning kõige väiksem on Sõrve taga asuv tsoon.
Eestis jagunevad kalandustsoonid kaheks – mere- ja siseveekogu äärssed piirkonnad. Merepiirkonnad jagunevad omavahel tinglikult kolmeks: Väinamere, Liivi ja Soome lahe piirkonnad. Siseveekogu äärsed kalanduspiirkonnad on jagunenud Peipsi , Lämmi-, Pihkva järve ning Võrtsjärve piirkondadeks. ( Kalanduse teg… )

1.4. Mõju kalamassidele

Ajaloo kulissidest saab välja tuua ka Euroopa Komisjoni pahategusid, kui ei ole kuulda võetud eksperte ja on kvoodid tõstetud liiga kõrgele . Kõige ehtsama sellise näite saab tuua aastast 1990 kui anšooviste kvoot oli 143% ekspertide soovitatust kõrgem ja aastal 2004 lausa 200% kõrgem. Tagajärjena langes perioodil 1990-2005 saagikus 96%. (Villasante, Garcia -Negro, Gonzalez-Laxe, Rodriguez , 2011)
Alates 1990. aastast on 40 uuritud liigi populatsioonist kahanenud 36 liigi saagikus. Kõige suurem saagikuse langus on anšoovistel ja heeringal. Kaks liiki ei näidanud saagikuse langust ja kaks suutsid lausa tõsta enda saagikust. (Villasante jt, 2011)
Kui Ühtne Euroopa kalanduspoliitika tehti esimest korda 1971 . aastal siis ei ole just väga edukalt seda osatud ära kasutada. Euroopa Liit on küll saanud uusi liikmeid aastate möödudes juurde, kuid 1990-2004 on siiski toimunud drastilised langused saagikuses.

2. ELI KALANDUSPOLIITIKA RAKENDAMINE EESTIS

2.1. Kalavarude olukord Eestis

Eesti üks enimpüütuid kalu on kilu ja räim, mille varud on Eestis head, samas kui Läänemere lõunaosas on toimunud kiluvarude vähenemine, mida võib seostada tursa populatsiooni suurenemisega.
Soome lahe lõhe looduslike populatsioonide seisund on paranenud, kuid enamus neist on endiselt kehvas seisundis ning noorkalade arvukus jões madal (nelja viimase aasta andmete põhjal 20% kogupotentsiaalist). Viimastel aastatel on Läänemere avaosa lõhe merre laskunud noorkalade suremus olnud suur ning seetõttu püsib ka püügivaru väiksena.
Ahvena saagid on olnud viimastel aastatel suhteliselt stabiilsed, kuigi teadlaste hinnangul ei majandata ahvenavaru kõige ratsionaalsemalt. Koha saak on viimaste aastate keskmisel tasemel ja sarnaselt ahvenavarule hinnatakse kohavaru kasutamist teadlaste poolt ebaratsionaalseks. Koha saak on viimaste aastate keskmisel tasemel ja sarnaselt ahvenavarule hinnatakse kohavaru kasutamist teadlaste poolt ebaratsionaalseks. Kahju teeb siin kohal alamõõdulise kala väljapüüdmine kaaspüügina. Meritindi saagi järsu languse põhjuseks kahel viimasel aastal on olnud ülepüük ja ebasobivad kudemistingimused. Rannikumere haugisaak on viimastel aastatel tõusnud ja ületamas peale kuut aastat viimase üheksa aasta keskmist saaki. Rannikumere varude olukorra parandamiseks tuleks vähendada üldist püügikoormust, tagada kalade juurdepääs ja rahu kudealadel ning pidada kinni olemasolevatest püügipiirangutest
Alates Eesti taasiseseisvumisest on külmveekalade saagid madalseisus, luts, siig … Soojemat vett eelistavatel kaladel on seis parem ja nende saagid on kas keskmisel või heal tasemel. Küll ei ole kohal seis nii hea, kui peipsi tindil on trend langevas seisus, siis juhtub see ka varsti kohal, kuni esimene on ta lemmiktoit .

2.2. Läänemere traalpüük

Traaliga püütakse räime, kilu ja turska, mis on reguleeritud Euroopa Liidu poolt. Aastal 2012 tegutses traalipüügiga 29 ettevõtet, mis on aastaga 2007 võrreldes pea poole vähem. Läänemere traalpüük moodustab kogu Eesti kalapüügimahust 65%.
Tabel 1. Räime ja kilu kvoodid aastatel 2007 ja 2012.
2007
2012
Räime kvoot (t)
24 406
15 059
Räime püük (t)
19 644
14 958
Kilu kvoot (t)
53 023
27 905
Kilu püük(t)
51 007
27 697
Allikas: Kutselise kalapüügiga seonduvate andmete arvestuse andmekogu
Räime ja kilu kvoodid langevad aasta-aastalt, mis viitab kala arvukuse vähenemisele. Kvoodid on täidetud pea iga aasta 99%, mis näitab, et Eesti kalurid hoiavad varusid ja soovivad pikemalt töötada samas sektoris.
Kui aastal 2007 oli Räime kvoodiks 24 000 tonni, siis viis aastat hiljem on see langenud juba 15 000 tonnile. Veel drastilisem muutus on toimunud kilu kvootides, mis aastal 2007 oli antud 53 000 tonni ja viis aastat hiljem kõigest 27 000 tonni.

2.3. Töötlemine, turustamine, tarbimine

Eesti tootjad ja töötlejad omavad pikaajalisi traditsiooni kalatöötlemises. Põhitegevusalad Eesti kalatöötlemises on kala külmutamine, fileerimine , kalakonservide ja –preservide ning valmistoitude tootmine
Külmutatud kala omab selgelt suurimat osakaalu, ehk üle poole kalatoodete tootmisest. Seda saab kindlasti seletada, et kilu ja räime põhiliselt külmutatakse, mis on ka suurima osakaaluga eesti kalandussektorist püütavatest kaladest. Külmhoonetesse ning tootmisbaasidesse on alatasa üleinvesteeritud ning tootlemisvõimsus on palju suurem, kui sisse tulev toodang. Samas on tootmishooned amortiseerinud ning suure energiakuluga, mis on paljud firmad viinud pankrotilähedasse seisu.
Töötlemishoonetesse investeeritakse vähe, kuna see on liialt kallis. Väga suur osa tehakse ära eurorahadega.
Kuigi kvoodid aina vähenevad on Eksport aasta-aastalt suurenenud. 2011. aastal jäi 22% Eesti kalatoodangust Eestisse tarvimiseks, 78% eksporditi. Peamised Eesti kalatoodete vastuvõtjad on olnud Venemaa ja Ukraina , kuid 2012. aastal võttis kõige rohkem Eesti kalatooteid vastu Soome. (Eesti kalanduse … , 2013)

2.4. Mõju kalamassidele

Tursapopulatsioonile on tunda andnud 40% langus alates aastast 1990. See tuleb suurest püüdmusest ning ka suurest kala suremusest. Kvoodid on alati olnud suuremad, kui eksperdid on soovitanud, kuid viimastel aastatel on hakatud neid rohkem kuulda võtma.

3. EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014-2020

3.1. Eesti kalanduse strateegia

Eesti kalanduse strateegia käsitleb Eesti kalavarude olukorda, rannakalandust, traalpüüki, harrastuskalapüüki, kaugpüüki, töötlemist, turustamist ja teadus- ja arendustegevusi. Strateegia peaeesmärk on kalanduse kui tööstusharu jätkusuutlik arendamine ning kalatoodangu konkurentsivõime tõstmine sise- ja välisturgudel.
Strateegia koostatakse põllumajandusministeeriumi poolt, kes omalt poolt kaasab ekspertrühma, mis koosneb teadusasutuste, riigiasutuste ja professionaalide esindajatest. Struktuuri aluseks on SWOT analüüsid , et näeks ära ohud ning nõrkused ja tugevused kalandusvaldkonnas.

3.2. Eesmärk

2014-2020 kalandusstrateegiaga määratakse, kuidas viiakse ellu Euroopa kalandusfondist tulnud kalandussektori arendamiseks kavandatavad meetmed antud perioodiks . Konkreetse strateegia üks põhieesmärkidest on kujundada Eestist Läänemere regioonis üheks juhtivaks kilu ja räime logistika- ning töötlemiskeskuseks. Eesmärk on ka suurendada ekpsordi väärtust, et eksporditavad tooted oleks kallimad, kuna hetkel eksporditakse suuremas osas külmutatud kala. (Uus kala…. , 2013)

Kokkuvõte

Kalapopulatsioon jääb aasta-aastalt aina väiksemaks ja kuigi Euroopa Komisjon pole eelnevatel aastatel kõige efektiivsemalt hakkama saanud, on loota, et siit saab ainult paremaks minna ja kalapopulatsioonid hakkavad taas kasvama.
Eestis on suur probleem salapüük ja ülepüük. Salapüük on eriti suur mure ja iga-aastased Peipsi järve suuroperatsioonid salavõrkude väljatoomises ei näita ka olukorra paranemist. Jaan Sööt Tartu Ülikooli bioloogia osakonnast on öelnud : „Ja äkki jõuame me kunagi ka sinnamaale, et me ei pea uhkust tundma selle üle, et inspektsioonil õnnestus välja tragida 10 km ebaseaduslikke võrke, vaid selle üle, et ebaseaduslikke võrke vees ei olnudki.“ ( Saat, 2013) Tema öeldu võib tunduda utoopiana, kuid see, mis hetkel toimub on ohtlik mitte ainult kaladele, vaid kaudselt mõjutab see ka meid.
Loodus suudab kohanduda, kuid inimene paneb looduse kohanema endaga ja liigub edasi, kui ressurssid on otsas – bioloogia mõistes oleks inimese definitsiooniks viirus. Inimene on viirus planeedile ja kalanduspoliitika on tähtis osa masinast, mis peab töötama, kui inimesed tahavad sellel planeedil jätkata veel tuhandeid aastaid.

Viidatud allikad

• EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1380 /2013 , 11. detsember 2013 02.03.2015
  
• Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1396 /2014, 20. oktoober 2014
  

02.03.2015

• Lubatud kogupüügid ja kvoodid. Euroopa komisjon, 26.11.2014 [ http://ec.europa.eu/fisheries/cfp/fishing_rules/tacs/index_et.ht m] 02.03.2015
  
• Villasante, S; Garcia-Negro, M; Gonzalez-Laxe, F; Rodriguez, G, R. 2011
  

Fish & Fisheries. Mar2011, Vol. 12 Issue 1, p34-50. 17p. 8 Graphs. 03.03.2015

• Eesti kalanduse strateegia 2014-2020. Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium 2013 02.03.2015.
  
• ELi ühine kalanduspoliitika. Euroopa komisjon, 11.12.2013 [ http://ec.europa.eu/fisheries/cfp/index_et.ht m] 02.03.2015
  
• Kalanduse tegevusgrupid Eestis. Kalanduse teabekesus,
  

[ http://www.kalateave.ee/et/kalanduspoliitika/kalanduse-tegevusgrupid ] 03.03.2015

• Saat, J. (2013). Kalanduskonverents „Uue kalanduspoliitika lävel“. Tallinn, 27. November 2013. 03.03.2015
  
• Uus kalandusstrateegia keskendub kalandussektori konkurentsivõime tõstmisele. Põllumajandusministeerium, 02.04.2013. [ http://agri.ee/et/uudised/uus-kalandusstrateegia-keskendub-kalandussektori-konkurentsivoime-tostmisele ] 03.03.2015