HELCOM HELCOM ehk Helsingi komisjon on Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon, mis korraldab rahvusvahelist koostööd Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni alusel Läänemere merekeskkonna kaitseks HELCOM-i liikmesmaad: Taani, Rootsi, Soome, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Venemaa HELCOM-i eesmärk on kaitsta Läänemere piirkonna merekeskkonda kõikide reostusallikate eest HELCOM-i tulevikunägemus: tasakaalus töötav Läänemere keskkond mitmekülgsete bioloogiliste komponentidega, mille tulemuseks on hea ökoloogiline keskkond ning jätkusuutlik majanduslik ja sotsiaalne tegevus. Prioriteedid 1. eutrofeerumine (eelkõige maapiirkondade põllumajanduses) 2. ohtlikud ained 3. maismaatranspordi valdkond 4. meretranspordi sektor (sealhulgas teostada Balti strateegia) 5. keskkonnamõju kalavarudele ja tavadele 6
.................................................................4 Toksilised ained................................................................................................................................5 Kalandus...........................................................................................................................................5 Rahvusvahelised Läänemere kaitse organisatsioonid............................................................................6 HELCOM.........................................................................................................................................6 Läänemere Agenda 21......................................................................................................................7 WWF Naturewatch programm.........................................................................................................7 Kokkuvõte.........................................................................
HELCOM-i Läänemere tegevuskava bioloogiline mitmekesisus Probleemi lühiülevaade Läänemerd peetakse üheks kõige reostatumaks ja ökoloogiliselt ohustatumaks mereks maailmas ulatuslikud toitainete ja mürgiste kemikaalide heitmed, intensiivne merekasutus, nagu laevaliiklus ja naftaveod ning nendega kaasnevad reostusohud, võõrliikide arvu kasv, suuremahuline töönduslik kalapüük jms on avaldanud Läänemere õrnale ökosüsteemile väga ebasoodsat mõju. Läänemere ainulaadsed tingimused piiravad mereelustiku mitmekesisust ja teevad ökosüsteemid eriti tundlikuks. Muude veeökosüsteemidega võrreldes elab Läänemere riimvee ökosüsteemides suhteliselt vähe looma- ja taimeliike. Selline piiratud bioloogiline mitmekesisus koosneb riimvee tingimustega kohanenud mere- ja mageveeliikide ainulaadsest segust ning vähestest tõelistest riimveeliikidest. Läänemere põhja- ja idaosas, kus soolsus on madal, saab vähem mereliike vohada ning mereelupaikades, erit...
..................................................................................................... 3 Keskkonnaprobleemid............................................................................................................. 4 Miks on Läänemeri väga reostunud?................................................................................... 4 Kliima soojenemine.............................................................................................................. 4 HELCOM............................................................................................................................. 5 Loomastik................................................................................................................................ 6 Linnustik.............................................................................................................................. 6 Kalad.................................................................................
suureks ohuks, sest nad on väga püsivad ja bioakumuleeruvad. Et kaitsta seda ainulaadset merd, on loodud mitmesuguseid ühendusi ja projekte. Läänemere kaitse koostöö aluseks on Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon. Konventsioon võeti algselt vastu aastal 1974 ning täiendatuna aastal 1992, mil ka Eesti ühines sellega. Konventsiooni eesmärkide elluviimiseks on moodustatud riikide valitsustevaheline komisjon ehk Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon. HELCOM on Helsingi konventsiooni ehk Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni juhtorgan. HELCOMi eesmärgiks on töötada välja riikide ühist poliitikat Läänemere kaitseks, vahetada keskkonnaalast informatsiooni, töötada välja soovitusi mere olukorra parandamiseks ning teostada järelvalvet vastu võetud keskkonnastandardite elluviimise üle liikmesriikides (Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Venemaa, Rootsi ja Euroopa Liit). Läänemere Agenda 21 on 1998
hapnik, mis toob kaasa katastroofi: mürgine divesiniksulfiid tapab vee-elustikku ja levitab ebameeldivat lõhna. Kui vetikad, eriti sinivetikad, hoogsalt vohavad (nn. veeõitseng), eritavad nad sedavõrd palju mürgiseid ühendeid, et tekitavad suplejatel nahalöövet. Vetikamürkide ja hapnikupuuduse tõttu võivad hulgaliselt hukkuda kalad. Lisaks Läänemerele on enamik Eesti siseveekogusid eutrofeerunud, sealhulgas Peipsi ja Võrtsjärv. LAHENDUSED HELCOM ehk Helsingi komisjon ehk Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon korraldab rahvusvahelist koostööd Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni alusel Läänemere merekeskkonna kaitseks. Konventsiooni eesmärk on kaitsta Läänemere piirkonna merekeskkonda kõikide reostusallikate eest. Koostöö toimub Taani, Rootsi, Soome, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Venemaa ja Euroopa Liidu vahel. HELCOM-i tulevikunägemuses on tasakaalus töötav Läänemere keskkond
(kalade ülepüük, veeliiklus – reisijate-,kauba- ja kütusevedu; ehitustegevus –sadamate ehitus, torujuhtmete ja kaablite paigaldus, tuuleparkide rajamine; sõjaline tegevus – õppused ja manöövrid) ja inimtegevusest maismaal kaudselt - mere valgalal elava umbes 85 miljoni inimese reovete ja asustatud alade uhtevetest tingitud mere eutrofeerumine ja reostumine ohtlike ainetega. 20.02.2017, K. Künnis-Beres HELCOM - Helsingi Komisjon Läänemere kaitset korraldab 1974.a. asutatud riikidevaheline Läänemere merekeskkonna- kaitse komisjon ehk Helsingi Komisjon (HELCOM) • Komisjonis osalevad kõik Läänemere äärsed riigid HELCOM: -hindab Läänemere seisundit -võtab vastu soovitusi kaitse tõhustamiseks (riigid ka) -korraldab õppusi ja tagab valmisoleku õlireostuse tõrjeks 20.02.2017, K. Künnis-Beres Aastal 2007 võttis HELCOM vastu
põlevkivienergeetika tõttu. Üle 80% jäätmete allikas töötlev tööstus, energeetikaettevõtted ja reovee puhastamine. Põhiosa moodustavad jäätmed põlevkivitööstusest (72%). 37) Mis on Natura 2000? Natura 2000 on EL linnudirektiivi ja loodusdirektiivi alusel moodustatud kaitstavate alade võrgustik. Eesti valis Natura 2000 alad välja ELga liitumise hetkeks. Kokku on Natura 2000 alasid Eestis 490 kogupindalaga 1 422 500 ha. Sellest 51% asub meres. 38) Mis on HELCOM? HELCOM ehk Helsingi komisjon ehk Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon korraldab rahvusvahelist koostööd Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni alusel Läänemere merekeskkonna kaitseks. Konventsiooni eesmärk on kaitsta Läänemere piirkonna merekeskkonda kõikide reostusallikate eest. Koostöö toimub Taani, Rootsi, Soome, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Venemaa ja Euroopa Liidu vahel. HELCOMi tulevikunägemuses on tasakaalus töötav Läänemere keskkond
.........................................9 Läänemeres ohus olevad isendid....................................................................................................................9 LÄÄNEMERE KAITSE...............................................................................................................................13 ESTMAR .....................................................................................................................................................13 HELCOM......................................................................................................................................................14 Läänemere ökoregiooni Tegevuskava esmatähtsad valdkonnad .................................................................15 KOKKUVÕTE.............................................................................................................................................18 KASUTATUD MATERJAL..............................................
, 70% . 50% . 1 . 10-15% 2 . , 30 ... , 1 30 , - , . - , , , . , , , , . , 10% . subtroopilised metsad arktilise vöötme metsad troopilised metsad parasvöötme metsad . , ; ; ; HELCOM HElCOM 1974 ( ). - ( ). 1980 . , , , , , , , , : , , . , . , , . , . " » " ", . " » . . , - , , , (Maritime Committee), (Combatting Committee), (Environmental Committee), (Technological Committee) , . , , . , , . - 120 , , () 1-2
......................................................................................... 6 2.1.4Tsink (Zn).......................................................................................................8 2.1.5Elavhõbe.........................................................................................................8 2.2 Pärnu laht .........................................................................................................10 2.3 Helsingi komisjon (HELCOM)........................................................................11 3. Materjal ja metoodika.............................................................................................. 12 3.1. Bioloogiline materjal, Ahven ........................................................................... 12 3.2. Bioloogilise materjali ettevalmistamise meetodid............................................ 14 4. Analüüsi meetod..............................................................
Läänemere keskkonnakaitse konventsioon Helsingi konventsioon Sõlmiti 1992. aastal Helsingis. Konventsiooni juhtorgan on Helsingi Komisjon ehk HELCOM. Leping on sõlmitud Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome Taani ja Venemaa vahel. Põhieesmärgid on vähedada maalt, õhust ja laevadelt Läänemerre lähtuvat reostust. Ajalugu Eelkäija oli samanimeline dokument mis jõustus 1980. aastal. Esialgsed allakirjutajad olin Nõukogude Liit, Poola, Rootsi, Saksa Demokraatlik Vabariik, Saksa Föderatiivne Vabariik, Soome ja Taani. 1980. aasta dokument hõlmas kõiki saasteliike. Eesmärk
Lä ä ne me ri Birgit Na s ka Kirke Ma e P ä hn Ma ri P re s s Läänemere-äärsed riigid on Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad pindala on 366 000 ruutkilomeetrit Keskmine sügavus 55 meetrit Läänemere asukoht Ve s i Läänemerre suubub arvukalt jõgesid Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis Vee keskmine soolsus on 0,9% Talvel Läänemeri rannikuvesi jäätub, kuid keskmine osa on enamasti jäävaba Ta ime s tik Rohevetikas Põisadru Harilik pilliroog Ujuv penikeel Elustik Räim Lest tuttvart Alk Viiger Hallhüljes Läänemere ohud ja kaitse Läänemerd ohustavad naftareostused, toiteained, olmeveed ja muud ümbruskonnamürgid Läänemere merekeskkonna kaitsmisega tegeleb Helsingi Komisjon e. HELCOM
Tagajärjed Loomad võivad hukkuda, pidades jäätmeid toiduks. Veeõitsengud Kemikaalid jõuavad toiduahele kaudu meie organismi. Maailmamere hapestumine Õlireostus Probleemide lahendused Tööstustest merre(ookeani) sattuva reovee eelnev puhastamine. Prügi mitte vette viskamine Piirata CO2 sattumist õhku Õlireostuse ennetamiseks ehitada mitmepõhjalisi tankereid, laevu. Rahvusvahelised kokkulepped ÜRO mereõiguse konventsioon HELCOM Allikmaterjalid http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/3klass/3maahoi d/maahoid10-1.htm http://www.envir.ee/959602 http://oilrigjobsinfo.com/wp- content/uploads/2009/10/oil_platform-1.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Maailmameri http://kliima.blogspot.com/2007/04/kasvuhoonegaasid- alandavad-ookenide-ph.html www.minugeoabi.wikispace.com http://www.omasaar.ee/index.php? content=artiklid&sub=5&artid=5738
nende jätkusuutlik kasutamine ehk kaitsta märgalasid (sood, madalad mageveekogud ja vähem kui 6m sügavused merealad) ja selle kaudu eelkõige veelinde. Gdanski konventsiooniga asutati rahvusvaheline Läänemere kalanduskomisjon (IBSFC). Kõnealune organisatsioon on Balti mere püügipiirkondade juhtimise eest vastutav piirkondlik kalandusorganisatsioon. Tegeldakse Läänemere kalapüügikvootide jaotamisega, mis tagab kalavarude piisava uuenemise. 5. Millega tegeleb HELCOM? HELCOM komisjon korraldab rahvusvahelist koostööd Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni alusel Läänemere merekeskkonna kaitseks. HELCOMi peamiseks eesmärgiks on kaitsta Läänemere merekeskkonda kõigi reostusallikate eest ja taastada ning kaitsta selle ökoloogilist tasakaalu. 6. Selgita maailmamere osa Maa soojusbilansis. Maailmameri saab suurema osa Maale langevast päikesekiirgusest, kuna soojusmahtuvus on suur, siis on maailmameri peamine soojuse vastuvõtja ja koguja
mere linnud. Reovee puhastamine. Puhastatakse reovee puhastites. Kasutatakse põhiliselt 1) mehaanilist puhastamist : setitamine ja filtreerimine. 2) bioloogiline puhastamine : Puhastamine toimub mikro organismide toimel. 3) Veekeemiline puhastaine : Kloor. Väikestes asulates kasutataksebiotiike ja pinnase filtrit. Merekonvensioonid e. Kokkulepped. 1970.a on mere kaitse üldleping. Eesmärk on merekeskonna reostamise vähendamine rannikult ja laevadelt. Läänemere kaitse. (1974) HELCOM. Tegeleb läänemere kaitsega. Läänemeri on viimastel aastatel vähem reostunud kui varem. Suurim reostaja on siiani Peterburgi linn. Läänemeri on kergesti reostuv sest ta on väike ja madal, veevahetus on aeglane. Läänemerel kehtivad kalapüügi kvoodid , et oleks tagatud kalavarude piisav uuenemine. 1975 . a RAMSARI konvensioon. Tegeleb märgalade kaitsega , eelkõige veelindude kaitsega. Märgalad on sood , madalad mage veekogud, madalad mere lahed. (Endla looduskaitse ala).
on rahvusvaheline leping Läänemere looduskeskkonna kaitseks, mis sõlmiti 9. apr 1992. a kõigi Läänemerd ümbritsevate riikide vahel (Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, Venemaa) ja Euroopa Ühenduse vahel. Konventsioon jõustus 17. jaanuaril 2000. a, pärast täienduste lisamist ning see hõlmab siseveekogusid, merd, merepõhja ja valg-ala, maismaalt pärit reostuse vähendamist. Konventsiooni juhtorgan on Helsingi Komisjon ehk HELCOM. 1992. aasta konventsiooni eesmärk ei olnud pelgalt säilitada, vaid taastada Läänemere keskonna ja veestiku kvaliteet, kaitsta Läänemere ja selle ümbruse looduslikku mitmekesisust, elimineerida merest saastatus ning tagada võimalused mere floora ja fauna loomulikukstaastumiseks. Läänemere halba olukorda ja eelmise konventsiooni mittetõhusust arvesse võttes on eesmärgi saavutamiseks seniste keskonnalepingutega võrreldes rangemaid meetmed.
Räägitakse, et püütakse vaala teaduseks. Eesti ja vene Leping püügi mahtude osas peipsi järve. Suur AGA röövpüüdjad ei hooli mingitest kvootidest. 3.2 Kokkuleppe püügiviiside suhtes. Harrastuskalapüüdjad võivad püüda ainult õngega. Elektriga püük on keelatud, dünamiit ka keelatud. 3.3. Püügikeelu alad. Looduskaitsealad. Püügikeelu ajad, Kudemisajad. 3.4. Rahvusvahelised konventsioonid mere reostamise vähendamiseks. Helcom konventsioon , ühinenud kõik Läänemere riigid. Sh Venemaa. Kõik liikmesriigid on kohustatud vähendama lämmastiku ja fosfori koormust Läänemerre. Kõik Kohustuvad võtma meetmed nafta reostuse ennetamiseks ja likvideerimiseks. Järva-jaani korral näiteks Veepuhatus jaam. Venemaal pole puhastusjaamu külades, väga nõrk.
........................................................................................................ 14 3.1. Läänemere lühiiseloomustus ......................................................................................... 14 3.2. Merekaitse korraldamine Läänemeres ........................................................................... 16 3.2.1. Väärtuslikud merepõhja elupaigad Läänemeres ..................................................... 18 3.2.2. HELCOM ................................................................................................................ 20 3.3. Merekaitsealad Läänemeres .......................................................................................... 21 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 23 Summary ......................................................................................................
Läänemere kaitse 1974.a võeti Läänemere kaitseks vastu Helsingi kokkulepe, vastavalt sellele on keelatud lasta merre heitmeid, mürke, naftat. Pidevalt tehakse uuringuid Läänemere seisundi jälgimiseks. Sadamates kogutakse kokku laevade jääknafta ja muud jäätmed. On loodud uusi naftatõrjemeetodeid. Eesti panus Läänemere kaitseks Murest Läänemere seisundi pärast ühendasid riigid juba aastaid tagasi oma jõud ja lõid koostööorganisatsiooni HELCOM, mille üheksast liikmest üks on Eesti. Viimase paarikümne aastaga on just riikide koostöös õnnestunud Läänemere seisundi edasist halvenemist pidurdada, mõned näitajad viitavad isegi paranemisele. Uus tegevuskava seab üheks peaeesmärgiks astuda jõulisi samme eutrofeerumise vastu, kuna see on hetkel kõige tõsisem probleem. ... oleme asulatest pärinevale ja suublasse juhitavale reoveele kehtestanud isegi rangemad nõuded kui paljudes naaberriikides.
Mis on soodid? -Jõe voolusänd muutub tänu jõe voolukiirusele -tänu setete kuhjumisele -erosiooni pärast -setete transpordile ***Soodid- jõest eraldunud sängi osa lammil. Kujuneb looklevate jõgede puhul kui jõgi murrab lookkaelast läbi. 9.Põhjavee liikumise kiirus maa sees sõltub: -veekihi langusest -kivimite veejuhtivusest V=k(h1-h2):d=ki 10. Rahvusvaheliste lepetega: -merekaitse üldlepingloodi 1970. a. selle eesmärk on vähendada mere reostamist -HELCOM- tegeleb veekaitse küsimustega -Gdanski konventsioonLoodi 1970. eesmärk- kalapüügi ja eluressurside säilitamiseks Läänemeres -Ramsari rahvusvaheline konventsioon eesmärk kaitsta märgalasid ja veelinde
Läänemere suuri reostajaid. Tegelikkuses väheneb laevade poolt merereostuse tekitamine aastaaastalt järjest enam, sest reostuse vältimise nõuded on aina karmimad. Ühe olulisema rahvusvahelise keskkonnakonventsiooni MARPOL 73/78 tingimustel peavad laevad paigaldama merekeskkonna säästmise nimel oma pardale reovee puhastusseadmed. Eraldi Läänemere kaitseks on loodud Helsingi 1992. aasta konventsioon, mille rakendamist juhib Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon HELCOM. Minuarust on see vägagi vajalik, sest läänemeres liikleb igapäevalselt sadu laevu, olgu need siis kas kruiisid, kauba või reisilaevad, kes ka oma sõitudega väljastavad hulganisti reovett, see on ka vägagi tähtis kuna Läänemere vesi vahetub alles iga 2530 aasta tagant täies ulatuses. Viimase paarikümne aastaga on just riikide koostöös õnnestunud Läänemere seisundi edasist halvenemist pidurdada, mõned näitajad viitavad isegi paranemisele. Üheks olulisemaks
kaitse konventsioon on 1979. aastal sõlmitud ja 1. juunist 1982 jõusse astunud rahvusvaheline looduskaitse alane kokkulepe. Eesti liitus Berni konventsiooniga aastal 1992. Berni konventsiooni eesmärk on Euroopa metsiku taimestiku ja loomastiku ning nende looduslike elupaikade säilitamine ja rahvusvahelise koostöö edendamine metsiku looduse kaitseks, pöörates erilist tähelepanu ohustatud liikide, sealhulgas ohustatud rändliikide kaitsele. Helcom (Helsingi Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon Esimest korda käsitleti kõiki reostusallikaid kogu Läänemeres ja selle ümbruses ühes konventsioonis, millele kirjutasid 1974. aastal. Eesti liitus 1995. aastal. Helsingi Komisjon ehk HELCOM tegeleb Läänemere merekeskkonna kaitsmisega kõigi reostusallikate eest Eesti, Euroopa Ühenduse, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani ja Venemaa valitsuste vahelises koostöös
aasta keskkonna- ja arengukonverents, kus võeti vastu bioloogilise mitmekesisuse kaitse konventsioon, kujutas endast bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel ja looduskaitses suurt edasiminekut. (Euroopa Parlament 2016) Viiendaks Bonni konventsiooniga seotud lepped- Rändeluviisiga loomade kaitse leping, mis jõustus 1983. aastal. 1989. aastaks oli sellega ühinenud 29 riiki. Eesmärgiks on kaitsta nende metsloomade populatsioone, kes liiguvad ühest riigist teise. Viimaseks konventsioon Helcom – Helsingi komisjon ehk Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon korraldab rahvusvahelist koostööd Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni alusel Läänemere merekeskkonna kaitseks. Konventsiooni eesmärk on kaitsta Läänemere piirkonna merekeskkonda kõikide reostusallikate eest. Koostöö toimub Taani, Rootsi, Soome, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Venemaa ja Euroopa Liidu vahel. 9 Jätkusuutlik areng Eestis
erapooletu jaotamine ● Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala (Man and Biosphere) – ülemaailmsesse võrgustikku arvatud Hiiu-, Lääne- ja Saaremaale jääv piirkond ● CITES konventsioon Rahvusvahelised loodusobjektid Eestis. Kuidas neid rahvusvahelisi alasid Eestis kaitstakse? Milliste reeglite alusel? Milliste dokumentide alusel? Rahvusvahelistest pindalalistest loodusobjektidest on Eestis Ramsari, Läänemere keskkonna (nn HELCOM-i) ja Natura 2000 alad ning Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala. Eestis kaitstakse Natura 2000 alasid looduskaitseseaduse alusel siseriiklike kaitstavate loodusobjektidena: kaitsealadena (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad), hoiualadena, püsielupaikadena või kaitstavate looduse üksikobjektidena. Ramsari alad – täitmise tähtsaimaks eelduseks on nende alade kaitse korraldamine. Selle eelduseks on kaitsekorralduskavade koostamine
aastal toimunud konverentsil Genfis. Eesmärk:ohutu, kindel ja tõhus laevandus puhtal maailmamerel Rahvusvahelised konventsioonid: INTERVENTION-sekkumisest naftareostuskahjude korral avamerel CLC-tsiviilvastutusest naftareostusest põhjustatud kahju korral FUND-naftareostuse kahju kompenseerimise fondi asutamisest LONDON DUMPING-merereostuse vältimine jäätmete ja muu dumpingust MARPOL-reostuse vältimiseks laevadelt OPRC-valmisolekust, vastutusest ja koostööst naftareostuse korral HELCOM-Läänemerepiirkonna merekeskkonna kaitsest OSPAR-Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitsest HNS -vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ainete mereveol BUNKER-tsiviilvastutusest laevakütusereostuse korral AFS-laevakorpuse kinnikasvamist takistavatest värvidest BWM-laevade ballastvete ja setete kontroll ja käitlemine 2. Millised protsessid toimuvad merre sattunud naftaga? Merre lekkinud õli teeb läbi mitmeid protsesse, mida nimetatakse ilmastiku mõjuks
erapooletu jaotamine Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala (Man and Biosphere) ülemaailmsesse võrgustikku arvatud Hiiu-, Lääne- ja Saaremaale jääv piirkond CITES konventsioon Rahvusvahelised loodusobjektid Eestis. Kuidas neid rahvusvahelisi alasid Eestis kaitstakse? Milliste reeglite alusel? Milliste dokumentide alusel? Rahvusvahelistest pindalalistest loodusobjektidest on Eestis Ramsari, Läänemere keskkonna (nn HELCOM-i) ja Natura 2000 alad ning Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala. Eestis kaitstakse Natura 2000 alasid looduskaitseseaduse alusel siseriiklike kaitstavate loodusobjektidena: kaitsealadena (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad), hoiualadena, püsielupaikadena või kaitstavate looduse üksikobjektidena. Ramsari alad täitmise tähtsaimaks eelduseks on nende alade kaitse korraldamine. Selle eelduseks on kaitsekorralduskavade koostamine
Sageli põhjustatud tööstuse ja linnade reoveest 22.kirjelda etappide kaudu, kuidas puhastatakse reovett? Mehaaniline puhastus eemaldatske ujuv praht, tahked osad ja nafta ja õlisaadused Bioloogiline puhastus - mikroorganismid lagundavad vees olevad orgaanilist ainet Keemiline puhastus - happeliste reovete neutraliseerimine ja mürgiste ühendite eemaldamine. 23.nimeti rahvusvahelisi kokkuleppeid ja nende eesmärke, mis on vastu võetud veestiku kaitse eesmärgil? HELCOM kaitseb läänemerd reostuse eest Gdanski konventsioon - kalavarude säästmine ja kaitse. 24. Infiltratsioon vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse ja see vesi moodustab põhjavee Rannavall tormide poolt rannale uhutud vall setetest. Rannabarr rannajoonega rööbiti paiknev vall Setete pikiränne sirgel rannal on ühtlane paralleelne setetekiht Maasäär kui lained liiguvad nurga all ranna poole siis setted hakkavad kogunema vee all pika kaarena ja kui
Meresaaste vältimine. Küsimustik arvestuseks, semester 2.3. 1. Nimetage IMO keskkonnakaitset puudutavaid konventsioone. INTERVENTION, CLC, FUND, LONDON DUMPING, MARPOL, OPRC, HELCOM, OSPAR, HNS, BUNKER, AFS, BWM 2. Milliseid võimalikke reostusallikaid käsitleb MARPOL 73/78 (Lisad)? 1) Nafta ja naftasaadused 2) Kemikaalid 3) Pakitud ohtlik kaup 4) Reoveed 5) Prügi 6) Heitmed õhku 3. Milliseid reostuse allikaid kätkeb endas laev? Millega võib laev reostada keskkonda? Sama mis eelmine? 4. Mida kujutavad endast ühekerelised, topeltpõhjaga ja kahekerelised tankerid?
Läänemere valupunktid Joonis 2. Läänemere valupuunktid · Kokku 132 · Eestis neist 12 · 5 reostusallikat neist on 2004. aasta · andmetega likvideeritud · Kõige rohkem valupunkte asub Poola, Saksamaa, Leedu ning Venemaa territooriumil. Läänemere kaitse korraldus · Läänemere riigid korraldavad kaitset koostöös · Läänemere merekeskkonna kaitse konventsioon HELCOM Läänemere kaitse konventsioon HELCOM Tegeleb Läänemere merekeskkonna kaitsmisega kõigi reostusallikate eest Eesmärgiks on tagada terve elukeskkonnaga Läänemeri koos mitmekesiste tasakaalus toimivate bioloogiliste komponentidega Konventsiooniosalised edendavad Läänemere reostuse ennetamiseks parima keskkonnatava ja parima võimaliku tehnoloogia kasutamist Konventsiooniosalised teevad punkt- ja hajareostusallikatest pärineva vee- ja õhukeskkonna
seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. 31. Mida tähendab NATURA 2000? Mis on selle eesmärk? Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. 32. Konventsioonid: Ramsari, Washingtoni (CITES), Berni, Helcom (Helsingi Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon), Bonni, Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon. Peamine sisu, eesmärk. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon on 1992. aastal Rio de Janeiros allkirjastatud rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, selle komponentide jätkusuutlikuks kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglaseks jagamiseks.
ääres", mille raames koolitatakse vabatahtlike naftareostuse tagajärgedega toimetulemiseks. Mereakadeemia koolitused: tõrjeja selle likvideerimiseks vastutavad ametnikud, koolitused nafta terminalidele, sadamatel kohustus omada reostustõrje plaani, koostatakse simulatsioone reostuse toimumisest, levikust. Teema aktuaalsuse kasv meedias. Päästeamet: suurendatud vahendite olemasolu Eesti võimekus madal HELCOM miinimumnõuetest oli 2009. aasta seisuga täidetud 28% ning aastaks 2013 prognoositakse 42% täitmist. Eesti ei ole võimeline täielikult likvideerima i 2. astme reostust, ei ole võimalik kahe korjevõimekusega laevaga , 6 tunni jooksul kogu Eesti vastutusala ulatuses Miinimum nõue: teostada korjet 4,5 km² suuruselt alalt 12h jooksul. Hetkel 0,6 on võimekus. Riikliku merereostustõrje plaaniga on sätestatud ulatusliku
niisutusväljakud 3.pinnasfiltrid Märgalad ja nende kaitse. Biotiigid (vt.eelnevat küsimust)-kaitseks rakendatakse erinevaid akte, lepinguid jne. Reovee puhastamine pinnasesse juhtimisega: 1.imbväljakud 2.niisutusväljakud 3.pinnasfiltrid Rannikumeri ja tema seisund ja kaitse.- kõige suuremad probleemid on pidevad naftareostused, kaitseks on igasuguseid lepinguid tehtud, kuid kõik hakkab pihta ikkagi nafta- lekete ärahoidmisest, kindla ohutuse tagamisest. Läänemere kaitse (HELCOM).- Helsingi komisjon ehk Läänemere (mere)keskkonnakaitse komisjon (HELCOM) on valitsustevaheline organ, mis ühendab kõiki üheksat Läänemereriiki (Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Venemaa, Rootsi) ja Euroopa Liitu. HELCOM on Helsingi konventsiooni ehk Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni juhtorgan. HELCOMi eesmärgiks on töötada välja riikide ühist poliitikat Läänemere kaitseks, vahetada keskkonna-alast informatsiooni, töötada
sattunud liikide riikidevahelist importi ja eksporti. CITESi poolt määratud liike (nn CITESi liigid) on umbes 33 000. See konventsioon kirjutati alla Washingtonis 3. mail 1973. aastal ja jõustus 1975. aasta 1. juulil. Eesti liitus 1992. Berni konventsioon - Euroopa eluslooduse ning selle looduslike elupaikade/kasvukohtade kaitse konventsioon. Konventsioon loodi 1979. aastal ja astus jõusse 1. juuni 1982. Eesti liitus Berni konventsiooniga aastal 1992. Helcom (Helsingi Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon - korraldab rahvusvahelist koostööd Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni alusel Läänemere merekeskkonna kaitseks. Konventsiooni eesmärk on kaitsta Läänemere piirkonna merekeskkonda kõikide reostusallikate eest. Võeti vastu 1974. Eesti liitus 1992. Bonni konventsioon - Rändeluviisiga loomade kaitse leping, mis jõustus 1983. aastal. 1989. aastaks oli sellega ühinenud 29 riiki. Eesmärgiks on kaitsta nende
Euroopa Liidu asulareovee direktiiv kehtestab nõuded reovee puhastamisele ja kogumisele ning suublasse juhtimisele . Direktiivi eesmärgiks on kaitsta keskkonda asulareovee suublasse juhtimisest tulenevate kahjulike mõjude eest. Eesmärgi saavutamiseks on vaja reovesi kokku koguda reoveekogumisaladelt ning seejärel puhastada. Reoveekogumisalaks loetakse piirkonda, kus on piisavalt majandustegevust ning inimesi. Eestil tuleb arvestada Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni (HELCOM) mõnevõrra rangemaid nõudeid, seda eelkõige üle 10000 inimekvivalendiga (ie) reoveepuhastite puhul. 2 2 REOVEE ÄRAJUHTIMINE Reovee kaanalisatsioon on hoones tekkiva reovee ärajuhtimiseks rajatud hoonesisene veeneelude, torude ja seadmete süsteem. Reovee ärajuhtimine toimub kas isevoolu või ülepumpamise teel. Vajadusel tuleb reovesi ka puhastada enne suubumist ühiskanalisatsiooni.
Üle 80% jäätmete allikas töötlev tööstus, energeetikaettevõtted ja reovee puhastamine. Põhiosa moodustavad jäätmed põlevkivitööstusest(72%) 37) Mis on Natura 2000? Natura 2000 on EL linnudirektiivi ja loodusdirektiivi alusel moodustatud kaitstavate alade võrgustik.. Eestis valis Natura 2000 alad välja Elga liitumise hetkest. Kokku on Natura 2000 alasid Eestis 490 kogupindalaga 1 422 500 ha. Sellest 51% asub meres. 38) Mis on HELCOM? 1974. aastal kirjutasid Helsingis Läänemere-äärsed riigid alla Läänemere kaitse konventsioonile. Jõustus 1980. aastal Konventsiooni juhtorganiks Helsingi Komisjo ehk HELCOM. Alates 1980. aastate algusest on HELCOM töötanud Läänemere merekeskkonna parandamise nimel. Komisjoni liikmed võtavad vastu otsuseid ja soovitusi, mis on koostanud 5 töörühma poolt. Töörühmade tegevusvaldkonnad: seire ja keskkonnaseisundi hindamine, maismaa saaste,
Ohtlikud ained töödeldud heitvees.Kättesaadav: http://www.bef.ee/files/c274/c823/Newsletter_EST_1-2011.pdf 6. AS Maves. 2008. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 6. detsembri 2008 direktiivi 2008/105/EÜ nõuete täitmiseks prioriteetsete ainete inventuur ning seirekorralduse analüüs. Kättesaadav: http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1156240/Direktiivi+2008_1 05_E%DC+prioriteetsete+ainete+inventuur.pdf 7. Helcom. 2007. Helcom'i Läänemere tegevuskava Kättesaadav: http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1090327/L %E4%E4nemereTegevuskava_eesti+keeles.pdf 8. Miljon põhjust, miks teada ohtlike ainete kohta. Kättesaadav: http://baltacthaz.bef.ee/files/c15/c55/public_est.pdf 9. Enviromental and human healt, INC. Arctificial Turf: Exposures to Ground Up Rubber Tires Athletic Fields, Platgrounds, garden Mulck. Kättesaadav: http://www.ehhi.org/reports/turf/health_effects
Enamus tankerite ja laevade poolt põhjustatud reostused on tekkinud õnnetuse või inimliku eksimuse tagajärjel. Kokkupõrge või karilesõit on senini põhjustanud enim õnnetusi. Senini on Läänemerd õnnistatud ja pole juhtunud suuri reostusi. Viimase kümne aastaga on aga suurenenud ligi kolm korda naftatransiit Läänemerel, siis ei olegi enam nii kindel, et meid ei taba mõni suur reostus. Läänemere keskonnakaitse komisjoni HELCOM-i andmetel on Läänemeres pidevas liikumises likikaudu 2000 laeva, millest umbes 200 veavad ohtlike ained nagu nafta ja erinevad kemikaalid ( Loodus 1/2004). Kui mõelda nende arvude peale on üsna suur tõenäosus, et Läänemerel võib juhtuda mõni suur ja ohtlik reostus. Eriti ohtlikud on ka meie kliima talved, kui meri jäätub on laevateed kitsad ja suur tõenäosus lasub sellel et mõni tanker võib vigastada oma kere ja reostus ongi tekkinud. Naftapuurtorne Läänemeres pole ja
sekkumisest naftareostuskahjude korral avamerel (1969) CLC tsiviilvastutusest naftareostusest põhjustatud kahju korral (1969) FUND naftareostuse kahju kompenseerimise fondi asutamisest (1971) LONDON DUMPING merereostuse vältimine jäätmete ja muu dumpingust (1972) MARPOL reostuse vältimiseks laevadelt (1973/78/97) Lisad I-VI OPRC valmisolekust, vastutusest ja koostööst naftareostuse korral (1990) HELCOM Läänemerepiirkonna merekeskkonna kaitsest (1992) OSPAR Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitsest (1992) Bonni kokkulepe HNS vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ainete mereveol (1996) BUNKER tsiviilvastutusest laevakütusereostuse korral (2001) AFS laevakorpuse kinnikasvamist takistavatest värvidest (2001) BWM laevade ballastvete ja setete kontroll ja käitlemine (2004) jt. 2
Säästev areng on eluviis, mis looduskasutuses arvestab oleva ja tulevaste põlvkondade huve. 102)Arengustrateegia Säästev Eesti 21 eesmärgid. Eesmärgiks on tagada eesti kultuuriruumi säilimine, saavutada heaolu kasv, sidus ühiskond sotsiaalne kaasatus, regionaalne tasakaal ja tugev kodanikuühiskond ning ökoloogiline tasakaal. 103)Nimeta Läänemerd ümbritsevad riigid. Eesti, Leedu, Läti Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, Venemaa. 104)Mis on HELCOM? 1974. aastal kirjutasid Helsingis Läänemere-äärsed riigid alla Läänemere kaitse konventsioonile. Jõustus 1980. aastal Konventsiooni juhtorganiks Helsingi Komisjo ehk HELCOM. Alates 1980. aastate algusest on HELCOM töötanud Läänemere merekeskkonna parandamise nimel. Komisjoni liikmed võtavad vastu otsuseid ja soovitusi, mis on koostanud 5 töörühma poolt. Töörühmade tegevusvaldkonnad: seire ja keskkonnaseisundi
mürgitusse. Nii jätkub nafta tõttu mereloomade toiduahela saastumine. 5 NAFTAREOSTUSE VÄLTIMINE JA KÕRVALDAMINE Efektiivseid meetodeid naftareostuse likvideerimiseks pole veel leiutatud ning selle koristamine on üsna kulukas. Igati kasulikum on püüda ennetada reostuse teket. Selleks, et vähendada õlisaaduste merresattumist on vastuvõetud mitmeid rahvusvahelisi leppeid ja konventsioone, näiteks MARPOL, HELCOM jne. On loodud erilised jälgimisteenused, mille ülesandeks on patrullimine. Õlilekete otsimine ja jälgimine õhust saab toimuda piiratud aja jooksul ning tugevama lainetuse korral pole nende kindlakstegemine võimalik. Üheks heaks ning praktikas juba läbiproovitud seireviisiks on osutunud randa uhutud lindude loendused, mis algasid paljudes maades 1972. aastal. Metoodika on väga lihtne: liigutakse piki rannajoont ning loendatakse ning määratakse kõik
Eeri järve ääres 10.Mis ohustab maailmamerd? 5p *tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse. *põllumajandus reostus jõuab jõgede kaudu maailmamerre. *intensiivne laevaliiklus ja õnnetused tankeritega. *kliima soojenemine. *meresügavustesse maetud mürkained. 11.Missuguseid kaitseabinõusid on vastu võetud maailmamere kaitseks? 5p. 12.Nimetage kolm kokkulepet, mis on sõlmitud maailmamere kaitseks. 3p. *1970-merekaitse üldleping. *1974-läänemere konvenstioon HELCOM-reostuse vähendamine. *1975-ramsari konventsioon-kaitsta märgalasid, eelkõige veelinde. *1970-Gdanski konventsioon- kalapüügi kvootide jaotus. !!13.Missugused maailmamere piirkonnad: 1) on kalarikkamad ning põhjused 3+2p. USA lääneosa,läänemeri,jaapani meri.paras-ja lähispolaarvööde, külmad hoovused 2) on kalavaesemad ning põhjused 2+2p. India ooken ja ameerika keskosa.Soojad hoovused,süvaookean !!14.Nimetage kolm riiki, mis on 1) suurimad kala eksportijad 3p.
jätkusuutlik areg Helsingi konventsioon Jõustus 2000a. Eesmärk vähendada läänemere reostust õhust, maalt, laevadelt selleks et tagada talutav ökoloogiline seisund. Läänemere valgalas elab 85 miln inimest, rannaalal on 9 riiki+ veel valgal 4 juurde. Põhimõtted: ühine ja iseseisev vastutus, ettevaatus, seire, riskide vältimine piiriüleseks saasteks, parim keskonnatava ja parim keskonnatehnika. HELCOM Helsingi komisjon, helsingi konvektsiooni juhtorgan. Prioriteedid: Keskonnaseire ja KMH, eutofeerumise vähendamine, meresõidu ohutuse ja õnnetustele reageerimise parandamine, mere ja ranniku bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine ja säilitamine. Tegevuskava 2007-2021 eesmärk terve elukeskonnaga meri praegustele ja järeltulevatele põlvedele. Iga aasta valitakse ka Läänemere põllumajandustootja. Marpoli konventsioon
*Mehaanilise puhastamisega eraldatakse reoveest ujuv praht ja tahked osakesed, mis kerkivad puhastis pinnale või settivad põhja. * Bioloogilisel puhastamisel lagundavad mikroorganismid reovees olevat orgaanilist ainet. Orgaaniline aine oksüdeerub vees lahustunud hapniku abil. *Keemilisel puhastamisel kasutatakse kemikaale. Kõige rohkem kasutatakse klooriühendeid ja osooni. *1970. sõlmiti merekaitse üldleping, mille eesmärgiks on merekeskkonna reostamise vähendamine. * HELCOM tegeleb Läänemere ning tema vesikonna veekaitse küsimustega. *Gdanski konventsiooni alusel on tegeldud kalapüügikvootide jaotamisega Läänemerel. *Ramsari konventsiooni eesmärk on kaitsta märgalasid ja eelkõige veelinde.
vetikate fotosünteesi tulemusena. Tiigis esineb mikroorganismide ja vetikate sümbioos. Põhjakihis on anaeroobne keskkond. Märgalad ja nende kaitse. Biotiigid (vt.eelnevat küsimust)-kaitseks rakendatakse erinevaid akte, lepinguid jne. Rannikumeri ja tema seisund ja kaitse.- kõige suuremad probleemid on pidevad naftareostused, kaitseks on igasuguseid lepinguid tehtud, kuid kõik hakkab pihta ikkagi nafta- lekete ärahoidmisest, kindla ohutuse tagamisest. Läänemere kaitse (HELCOM).- Helsingi komisjon ehk Läänemere (mere)keskkonnakaitse komisjon (HELCOM) on valitsustevaheline organ, mis ühendab kõiki üheksat Läänemereriiki (Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Venemaa, Rootsi) ja Euroopa Liitu. HELCOM on Helsingi konventsiooni ehk Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni juhtorgan. HELCOMi eesmärgiks on töötada välja riikide ühist poliitikat Läänemere kaitseks, vahetada
puhastamisel kasutatakse reoaine eemaldamiseks kemikaale. 4) Looduslähedased puhastusvõtted-biotiigid, puhastuslodud ja pinnasfiltrid, ka looduslikud märgalad, nagu lammid ja taimestikurikkad lodud. Merekonventsioonid ja kokkulepped: 1970-merekaitse üldleping, merekk reostamise vähendamine nii rannikult kui laevadelt merre lastavate reoainetega; 1974- konventsioon, rahvusvaheline koostöö Läänemere kaitseks reostuse eest, selle elluviimiseks loodi töökomisjon HELCOM. ; 1970- Gdanski konventsioon kalapüügist ja eluressursside säilitmises Läänemeres ; Ramsari rahvusvah. Tähtsusega märgalade konventsiooni eesmärgiks on kaitsta märgalasid ja selle kaudu eelkõige veelinde. Infiltratsioon (ka maasseimbumine) on sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse. Rannavall on tormi(de) poolt mererannale heidetud klibust ning veeristest koosnev piklik positiivne pinnavorm.
Kui orgaanikavaesed põhjasetted, siis hapniku kulu väiksem. Mida rohkem tuleb jõgedega vett sisse, seda rohkem on hapnikku. Veetasemest sõltub ka aktiivsügavus, on seotud jää aluse veega. Madalates lahtedes ja väikestes järvedes toimub massiline kalade hukkumine, sest moodustub paks jääkate. Taimestik vajab hapnikku ja veeliikumine väga aeglane. 2)Läänemere kaitse ja olukord (reostatus) Vastus: Helsingi Komisjon ehk HELCOM tegeleb Läänemere merekeskkonna kaitsmisega kõigi reostusallikate eest Eesti, Euroopa Ühenduse, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani ja Venemaa valitsuste vahelises koostöös. Rakendatakse erinevaid põhimõtteid nt ettevaatuspõhimõte, seire ja riskide vältimine. Põhimõte "saastaja maksab" peaks olema majanduslikuks aluspõhimõtteks keskkonnaohtlike tegevuste ohjamisel, sundides saastajaid
juhtub tavaliselt tankeritega rohkem õnnetusi, mistõttu on ka just kaldaäärsed alad reostatud. Jällegi on asjasse segatud inimene, kuna neli viiendikku juhtumitest on õnnetuse põhjuses kas otseselt või kaudselt süüdi inimfaktor. Maailmas on palju kohti kus tankerite ning reisilaevade teed ristuvad, eriti kitsastes või väikestes veekogudes. Kui vaadata veel laevade arvu, kes kõik korraga ühes alas kulgevad, on üldse imekspandav, et neid õnnetusi niivõrd vähe juhtub. Põhinedes HELCOM-i (Läänemere keskkonnakaitse komisjon) näitajatele liigub Läänemerel pidevalt kaks tuhat suuremat laeva, milledest kahesaja lastiks on ohtlikud naftatooted ja 3 kemikaalid. Kuna Venemaal on nii mõnedki sadamad Läänemere ääres, siis tahes tahtmata sõidavad paljud suured tankerid ka Soome lahest läbi, ning ühtlasi ka suhteliselt meie ranniku lähedalt, mistõttu on oht ka meie kaldaäärsete piirkondadele reostatud saada.
Rannikumere põhjataimestiku ning loomastiku seire on eutrofeerumise allprogrammiga tihedalt seotud, kuna siingi on oluliseks surveteguriks antropogeenne mõju ning sellest tingitud troofsuse tõus. Seitsmel seirealal Eesti rannikumeres hinnatakse põhjataimestiku katvust, põhjataimestiku ja loomastiku biomassi, liigilist kooseisu ja vertikaalset levikut. Ohtlike ainete ruumilisajaliste muutuste hindamiseks Eestit ümbritseval merealal kasutatakse rahvusvahelise HELCOM COMBINE programmis ette nähtud bioindikatsiooni meetodit, kus indikaatororganismideks on valitud kalad räim ja ahven. Tulemusi räime kohta kasutatakse eeskätt ohtlike ainete pikaajaliste muutuste iseloomustamiseks. Ahvena proovid koguti eesmärgiga iseloomustada ohtlike ainete ruumilist jaotust Eesti rannikumeres. Mererannikute seire eesmärgiks on looduslike ja antropogeensete faktorite mõjul intensiivselt toimuvate rannaprotsesside (kulutus ja
Kaitsealade tüübid ja näited Eestist Rahvuspargid: Karula,Lahemaa,Soomaa,Vilsandi,Matsalu Looduskaitsealad- Alam-Pedja,Marimetsa,Muraka,Viidumäe,Nigula,Endla,Tahkuna Looduspargid e. maastikukaitsealad- Haanja LP,Otepää LP, Navesti MK,Naissaare LP,Loodi LP Programmialad- Lääne-Eesti saarestiku biosfäär ,Pandivere veekaitseala Natura 2000- ühendab üle euroopalise kaitse- ja hoiualade võrgustiku Rahvusvahelised kokkulepped: HELCOM- Läänemere kaitseks CITES- kaitseb kaubitsemise eest ohustunud taime ja Loomariike Rido de Janeiro 1992 biodiversiteet- Mida rohkem liike, seda tugevam ökosüsteem MÕISTED! 1.aluspõhi- pinnakatte alla mattunud kivimid; aluspõhi moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. 2.erosioon- uuristus, väliste loodusjõudude poolt pinnamoodi purustav tegevus. 3.eutrofeerumine- toitainetega rikastumine; veekogude eutrofeerumine soodustab nende kinnikasvu 4
annaabi.ee 
