1. eutrofeerumine (eelkõige maapiirkondade põllumajanduses) 2. ohtlikud ained 3. maismaatranspordi valdkond 4. meretranspordi sektor (sealhulgas teostada Balti strateegia) 5. keskkonnamõju kalavarudele ja tavadele 6. mere-ja rannikualade bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säilitamine 7. ühisettevõtte üldise keskkonnaalase tegevusprogrammi (the Joint Comprehensive Environmental Action Programme) ja HELCOM-i soovituste rakendamine HELCOM · HELCOM ehk Helsingi komisjon on Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon · Liikmesmaad: Taani, Rootsi, Soome, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Venemaa · Eesmärk: kaitsta Läänemere piirkonna merekeskkonda kõikide reostusallikate eest · HELCOM-i tulevikunägemus · Prioriteedid
..................................................................4 Toksilised ained................................................................................................................................5 Kalandus...........................................................................................................................................5 Rahvusvahelised Läänemere kaitse organisatsioonid............................................................................6 HELCOM.........................................................................................................................................6 Läänemere Agenda 21......................................................................................................................7 WWF Naturewatch programm.........................................................................................................7 Kokkuvõte..........................................................................
HELCOM-i Läänemere tegevuskava bioloogiline mitmekesisus Probleemi lühiülevaade Läänemerd peetakse üheks kõige reostatumaks ja ökoloogiliselt ohustatumaks mereks maailmas ulatuslikud toitainete ja mürgiste kemikaalide heitmed, intensiivne merekasutus, nagu laevaliiklus ja naftaveod ning nendega kaasnevad reostusohud, võõrliikide arvu kasv, suuremahuline töönduslik kalapüük jms on avaldanud Läänemere õrnale ökosüsteemile väga ebasoodsat mõju. Läänemere ainulaadsed tingimused piiravad mereelustiku mitmekesisust ja teevad ökosüsteemid eriti tundlikuks. Muude veeökosüsteemidega võrreldes elab Läänemere riimvee ökosüsteemides suhteliselt vähe looma- ja taimeliike. Selline piiratud bioloogiline mitmekesisus koosneb riimvee tingimustega kohanenud mere- ja mageveeliikide ainulaadsest segust ning vähestest tõelistest riimveeliikidest. Läänemere põhja- ja idaosas, kus soolsus on madal, saab vähem mereliike vohada ning mereelupaikades, erit...
...................................................................................................... 3 Keskkonnaprobleemid............................................................................................................. 4 Miks on Läänemeri väga reostunud?................................................................................... 4 Kliima soojenemine.............................................................................................................. 4 HELCOM............................................................................................................................. 5 Loomastik................................................................................................................................ 6 Linnustik.............................................................................................................................. 6 Kalad..................................................................................
Läänemere pindala on 415 266 km2, samas kui selle valgala 1,7 miljonit km2. Keskmine sügavus on umbes 50 m. Kuigi Läänemeri on üleilmses mõõtmes väike, on ta ühe maailma suurima riimveekoguna ökoloogiliselt ainulaadne. Kuna Läänemeri on ookeaniga ühenduses ainult kahe väikese Taani väina kaudu, toimub veevahetus Põhjamerega piiratult ja vesi koos igasuguse selles sisalduva orgaanilise ja anorgaanilise ainega püsib sama umbes 30 aastat. Läänemeri kuulub maailma kõige saastunumate merede hulka. Põhjuseks on nii aeglane veevahetus kui ka mere tasakaalu mõjutav inimtegevus. Igal aastal veetakse Läänemerel mööda arvukaid ja aktiivselt kasutatavaid laevateid üle 500 miljoni tonni lasti (sh 120 miljonit tonni naftat). Läänemere sadamate vahelistel teedel kurseerib päevas ligi 2000 laeva (sh 200 naftatankerit). Iga kümne aasta jooksul toimub u 3-5 naftareostust. Varsti hakkab paistma, milline on Läänemerre rajatava Nord Streami gaasijuhtme mõ...
Läänemere eutrofeerumine Merily Taras PROBLEEMI OLEMUS Eesti randa loksuv Läänemeri usutakse olevat maailma kõige saastatum meri. Selle põhjuseks on nii Läänemere aegalne veevahetus kui ka Läänemere tasakaalu mõjutav inimtegevus. Samuti on Läänemeri ka maailma kõige tihedama liiklusega sisemeri. Läänemeri on kannatanud aastakümneid peamiselt endisest Nõukogude Liidust pärineva saaste käes. Jõed toovad endiselt merre keemilisi saasteaineid, mis panevad vohama vetikad. Tänu vetikatele on vähenenud kalade arv Läänemeres, kuna vetikad tarbivad veest ära hapniku ja eritavad vette mürke, mis põhjustab kalade massilise huku ning suplejatel nahakahjustusi. Eutrofeerumine ehk eutrofikatsioon on tavaliselt veekogude rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega. See põhjustab taimede ülemäärast kasvu ja sellega kaasnevat lagun...
(kalade ülepüük, veeliiklus – reisijate-,kauba- ja kütusevedu; ehitustegevus –sadamate ehitus, torujuhtmete ja kaablite paigaldus, tuuleparkide rajamine; sõjaline tegevus – õppused ja manöövrid) ja inimtegevusest maismaal kaudselt - mere valgalal elava umbes 85 miljoni inimese reovete ja asustatud alade uhtevetest tingitud mere eutrofeerumine ja reostumine ohtlike ainetega. 20.02.2017, K. Künnis-Beres HELCOM - Helsingi Komisjon Läänemere kaitset korraldab 1974.a. asutatud riikidevaheline Läänemere merekeskkonna- kaitse komisjon ehk Helsingi Komisjon (HELCOM) • Komisjonis osalevad kõik Läänemere äärsed riigid HELCOM: -hindab Läänemere seisundit -võtab vastu soovitusi kaitse tõhustamiseks (riigid ka) -korraldab õppusi ja tagab valmisoleku õlireostuse tõrjeks 20.02.2017, K. Künnis-Beres Aastal 2007 võttis HELCOM vastu
põlevkivienergeetika tõttu. Üle 80% jäätmete allikas töötlev tööstus, energeetikaettevõtted ja reovee puhastamine. Põhiosa moodustavad jäätmed põlevkivitööstusest (72%). 37) Mis on Natura 2000? Natura 2000 on EL linnudirektiivi ja loodusdirektiivi alusel moodustatud kaitstavate alade võrgustik. Eesti valis Natura 2000 alad välja ELga liitumise hetkeks. Kokku on Natura 2000 alasid Eestis 490 kogupindalaga 1 422 500 ha. Sellest 51% asub meres. 38) Mis on HELCOM? HELCOM ehk Helsingi komisjon ehk Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon korraldab rahvusvahelist koostööd Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni alusel Läänemere merekeskkonna kaitseks. Konventsiooni eesmärk on kaitsta Läänemere piirkonna merekeskkonda kõikide reostusallikate eest. Koostöö toimub Taani, Rootsi, Soome, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Venemaa ja Euroopa Liidu vahel. HELCOMi tulevikunägemuses on tasakaalus töötav Läänemere keskkond
Ka adruvallid asendusid lahesoppides plastikuvaaludega. Teadvustades Läänemere majanduslikku, kultuurilist ja ühiskondlikku väärtust kõigile rannikul elavatele rahvastele, sõlmisid seitse toonast Läänemereriiki 1974. aastal riikidevahelise Läänemere kaitse konventsiooni. Seda rahvusvahelist lepet seati juhtima alaline rahvusvaheline komisjon peakorteriga Helsingis. Nii ongi see 1980ndal aastal jõustunud ja tänaseni kehtiv konventsioon rohkem tuntud Helsingi komisjoni ehk HELCOM leppena. Poliitiliselt ja sisuliselt ajakohastatud uue, 1992 aasta leppega liitusid kõik tänased 9 läänemereriiki ja Euroopa Ühendus, tänane Euroopa Liit. HELCOMi töö jaguneb viide valdkonda: laevandus, mereohutus, maismaalt pärinev reostus, eluslooduse kaitse ja keskkonnaseire. Lepingupoolte ametnike ja teadlaste koostöös valmivad soovitused, mis näitavad kätte viisid olulisemate teemade ja valupunktidega tegelemiseks, tegudeni peaks jõutama läbi rahvusliku seadusandluse
, 70% . 50% . 1 . 10-15% 2 . , 30 ... , 1 30 , - , . - , , , . , , , , . , 10% . subtroopilised metsad arktilise vöötme metsad troopilised metsad parasvöötme metsad . , ; ; ; HELCOM HElCOM 1974 ( ). - ( ). 1980 . , , , , , , , , : , , . , . , , . , . " » " ", . " » . . , - , , , (Maritime Committee), (Combatting Committee), (Environmental Committee), (Technological Committee) , . , , . , , . - 120 , , () 1-2
Sellist nähtust nimetatakse ,,aegpommi efektiks". Sellest teadmusest johtuvalt on paljud, vanemate meetoditega määratud ja mittekahjulikeks tunnistatud ained, nüüdseks ohtlikeks tunnistatud. Eesti kontrollib oma looduskeskkonnas: organismides, vees ja setetes, püsivate orgaaniliste saasteainete sisaldust. Ohtlike ainete ruumilis-ajaliste muutuste hindamiseks Eestit ümbritseval merealal kasutatakse rahvusvahelise HELCOM COMBINE programmis ette nähtud bioindikatsiooni meetodit Tabel:1 Keskkonnaseire käigus kalades määratavad ohtlikud ained Raskemetallid CAS nr EINECS nr Elavhõbe (Hg) 7439-97-6 231-106-7 Kaadmium (Cd) 7440-43-9 231-152-8 Plii (Pb) 7439-92-1 231-100-4 Vask (Cu) 7440-50-8 231-159-6
Läänemere keskkonnakaitse konventsioon Helsingi konventsioon Sõlmiti 1992. aastal Helsingis. Konventsiooni juhtorgan on Helsingi Komisjon ehk HELCOM. Leping on sõlmitud Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome Taani ja Venemaa vahel. Põhieesmärgid on vähedada maalt, õhust ja laevadelt Läänemerre lähtuvat reostust. Ajalugu Eelkäija oli samanimeline dokument mis jõustus 1980. aastal. Esialgsed allakirjutajad olin Nõukogude Liit, Poola, Rootsi, Saksa Demokraatlik Vabariik, Saksa Föderatiivne Vabariik, Soome ja Taani. 1980. aasta dokument hõlmas kõiki saasteliike. Eesmärk
Lä ä ne me ri Birgit Na s ka Kirke Ma e P ä hn Ma ri P re s s Läänemere-äärsed riigid on Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad pindala on 366 000 ruutkilomeetrit Keskmine sügavus 55 meetrit Läänemere asukoht Ve s i Läänemerre suubub arvukalt jõgesid Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis Vee keskmine soolsus on 0,9% Talvel Läänemeri rannikuvesi jäätub, kuid keskmine osa on enamasti jäävaba Ta ime s tik Rohevetikas Põisadru Harilik pilliroog Ujuv penikeel Elustik Räim Lest tuttvart Alk Viiger Hallhüljes Läänemere ohud ja kaitse Läänemerd ohustavad naftareostused, toiteained, olmeveed ja muud ümbruskonnamürgid Läänemere merekeskkonna kaitsmisega tegeleb Helsingi Komisjon e. HELCOM
Tagajärjed Loomad võivad hukkuda, pidades jäätmeid toiduks. Veeõitsengud Kemikaalid jõuavad toiduahele kaudu meie organismi. Maailmamere hapestumine Õlireostus Probleemide lahendused Tööstustest merre(ookeani) sattuva reovee eelnev puhastamine. Prügi mitte vette viskamine Piirata CO2 sattumist õhku Õlireostuse ennetamiseks ehitada mitmepõhjalisi tankereid, laevu. Rahvusvahelised kokkulepped ÜRO mereõiguse konventsioon HELCOM Allikmaterjalid http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/3klass/3maahoi d/maahoid10-1.htm http://www.envir.ee/959602 http://oilrigjobsinfo.com/wp- content/uploads/2009/10/oil_platform-1.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Maailmameri http://kliima.blogspot.com/2007/04/kasvuhoonegaasid- alandavad-ookenide-ph.html www.minugeoabi.wikispace.com http://www.omasaar.ee/index.php? content=artiklid&sub=5&artid=5738
nende jätkusuutlik kasutamine ehk kaitsta märgalasid (sood, madalad mageveekogud ja vähem kui 6m sügavused merealad) ja selle kaudu eelkõige veelinde. Gdanski konventsiooniga asutati rahvusvaheline Läänemere kalanduskomisjon (IBSFC). Kõnealune organisatsioon on Balti mere püügipiirkondade juhtimise eest vastutav piirkondlik kalandusorganisatsioon. Tegeldakse Läänemere kalapüügikvootide jaotamisega, mis tagab kalavarude piisava uuenemise. 5. Millega tegeleb HELCOM? HELCOM komisjon korraldab rahvusvahelist koostööd Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni alusel Läänemere merekeskkonna kaitseks. HELCOMi peamiseks eesmärgiks on kaitsta Läänemere merekeskkonda kõigi reostusallikate eest ja taastada ning kaitsta selle ökoloogilist tasakaalu. 6. Selgita maailmamere osa Maa soojusbilansis. Maailmameri saab suurema osa Maale langevast päikesekiirgusest, kuna soojusmahtuvus on suur, siis on maailmameri peamine soojuse vastuvõtja ja koguja
mere linnud. Reovee puhastamine. Puhastatakse reovee puhastites. Kasutatakse põhiliselt 1) mehaanilist puhastamist : setitamine ja filtreerimine. 2) bioloogiline puhastamine : Puhastamine toimub mikro organismide toimel. 3) Veekeemiline puhastaine : Kloor. Väikestes asulates kasutataksebiotiike ja pinnase filtrit. Merekonvensioonid e. Kokkulepped. 1970.a on mere kaitse üldleping. Eesmärk on merekeskonna reostamise vähendamine rannikult ja laevadelt. Läänemere kaitse. (1974) HELCOM. Tegeleb läänemere kaitsega. Läänemeri on viimastel aastatel vähem reostunud kui varem. Suurim reostaja on siiani Peterburgi linn. Läänemeri on kergesti reostuv sest ta on väike ja madal, veevahetus on aeglane. Läänemerel kehtivad kalapüügi kvoodid , et oleks tagatud kalavarude piisav uuenemine. 1975 . a RAMSARI konvensioon. Tegeleb märgalade kaitsega , eelkõige veelindude kaitsega. Märgalad on sood , madalad mage veekogud, madalad mere lahed. (Endla looduskaitse ala).
on rahvusvaheline leping Läänemere looduskeskkonna kaitseks, mis sõlmiti 9. apr 1992. a kõigi Läänemerd ümbritsevate riikide vahel (Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, Venemaa) ja Euroopa Ühenduse vahel. Konventsioon jõustus 17. jaanuaril 2000. a, pärast täienduste lisamist ning see hõlmab siseveekogusid, merd, merepõhja ja valg-ala, maismaalt pärit reostuse vähendamist. Konventsiooni juhtorgan on Helsingi Komisjon ehk HELCOM. 1992. aasta konventsiooni eesmärk ei olnud pelgalt säilitada, vaid taastada Läänemere keskonna ja veestiku kvaliteet, kaitsta Läänemere ja selle ümbruse looduslikku mitmekesisust, elimineerida merest saastatus ning tagada võimalused mere floora ja fauna loomulikukstaastumiseks. Läänemere halba olukorda ja eelmise konventsiooni mittetõhusust arvesse võttes on eesmärgi saavutamiseks seniste keskonnalepingutega võrreldes rangemaid meetmed.
Räägitakse, et püütakse vaala teaduseks. Eesti ja vene Leping püügi mahtude osas peipsi järve. Suur AGA röövpüüdjad ei hooli mingitest kvootidest. 3.2 Kokkuleppe püügiviiside suhtes. Harrastuskalapüüdjad võivad püüda ainult õngega. Elektriga püük on keelatud, dünamiit ka keelatud. 3.3. Püügikeelu alad. Looduskaitsealad. Püügikeelu ajad, Kudemisajad. 3.4. Rahvusvahelised konventsioonid mere reostamise vähendamiseks. Helcom konventsioon , ühinenud kõik Läänemere riigid. Sh Venemaa. Kõik liikmesriigid on kohustatud vähendama lämmastiku ja fosfori koormust Läänemerre. Kõik Kohustuvad võtma meetmed nafta reostuse ennetamiseks ja likvideerimiseks. Järva-jaani korral näiteks Veepuhatus jaam. Venemaal pole puhastusjaamu külades, väga nõrk.
........................................................................................................ 14 3.1. Läänemere lühiiseloomustus ......................................................................................... 14 3.2. Merekaitse korraldamine Läänemeres ........................................................................... 16 3.2.1. Väärtuslikud merepõhja elupaigad Läänemeres ..................................................... 18 3.2.2. HELCOM ................................................................................................................ 20 3.3. Merekaitsealad Läänemeres .......................................................................................... 21 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 23 Summary .......................................................................................................
Läänemere kaitse 1974.a võeti Läänemere kaitseks vastu Helsingi kokkulepe, vastavalt sellele on keelatud lasta merre heitmeid, mürke, naftat. Pidevalt tehakse uuringuid Läänemere seisundi jälgimiseks. Sadamates kogutakse kokku laevade jääknafta ja muud jäätmed. On loodud uusi naftatõrjemeetodeid. Eesti panus Läänemere kaitseks Murest Läänemere seisundi pärast ühendasid riigid juba aastaid tagasi oma jõud ja lõid koostööorganisatsiooni HELCOM, mille üheksast liikmest üks on Eesti. Viimase paarikümne aastaga on just riikide koostöös õnnestunud Läänemere seisundi edasist halvenemist pidurdada, mõned näitajad viitavad isegi paranemisele. Uus tegevuskava seab üheks peaeesmärgiks astuda jõulisi samme eutrofeerumise vastu, kuna see on hetkel kõige tõsisem probleem. ... oleme asulatest pärinevale ja suublasse juhitavale reoveele kehtestanud isegi rangemad nõuded kui paljudes naaberriikides.
1. Mis mõjutab merevee omadusi? -mere pinnale langev päikese kiirguse hulk -soolsus -soolsus -veetemperatuur -vee ringlemine 2. Mitu % päikesekiirgust neeldub merevees ja kui palju peegeldub? -merevees neeldub 92% ja 8% peegeldub tagasi atmosfääri 3. Kuidas toimud soojuse ümberpaigutumine veega? -neeldumine lõppeb 30-40 m sügavusel. Seetõttu on veekogu paari meetri paksune pinnaskiht soojem kui sügavamate kihtide vesi 4. Millises maailmapiirkonnas on merevesi soolasem? Miks? -lähistroopilistel aladel, sest seal toimub suur auramine, mis ületab sademeid mitmekordselt. 5. Iseloomusta soolsust kui elustiku faktorit. -merevee soolsus mõjutab liikide arvu. Mis on suurim 35-40% soolsuse korral ning kõige väiksem 5-15% juures. Mida soolasem on vesi seda rohkem on liike. 6. Iseloomusta kulutus rannikut, langrannikuid ning selgita, kuidas mõjutab lainetus rannikule? -Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumi...
Läänemere suuri reostajaid. Tegelikkuses väheneb laevade poolt merereostuse tekitamine aastaaastalt järjest enam, sest reostuse vältimise nõuded on aina karmimad. Ühe olulisema rahvusvahelise keskkonnakonventsiooni MARPOL 73/78 tingimustel peavad laevad paigaldama merekeskkonna säästmise nimel oma pardale reovee puhastusseadmed. Eraldi Läänemere kaitseks on loodud Helsingi 1992. aasta konventsioon, mille rakendamist juhib Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon HELCOM. Minuarust on see vägagi vajalik, sest läänemeres liikleb igapäevalselt sadu laevu, olgu need siis kas kruiisid, kauba või reisilaevad, kes ka oma sõitudega väljastavad hulganisti reovett, see on ka vägagi tähtis kuna Läänemere vesi vahetub alles iga 2530 aasta tagant täies ulatuses. Viimase paarikümne aastaga on just riikide koostöös õnnestunud Läänemere seisundi edasist halvenemist pidurdada, mõned näitajad viitavad isegi paranemisele. Üheks olulisemaks
metsiku taimestiku ja loomastiku ning nende looduslike elupaikade säilitamine ja rahvusvahelise koostöö edendamine metsiku looduse kaitseks, pöörates erilist tähelepanu ohustatud liikide, sealhulgas ohustatud rändliikide kaitsele. Helcom (Helsingi Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon Esimest korda käsitleti kõiki reostusallikaid kogu Läänemeres ja selle ümbruses ühes konventsioonis, millele kirjutasid 1974. aastal. Eesti liitus 1995. aastal. Helsingi Komisjon ehk HELCOM tegeleb Läänemere merekeskkonna kaitsmisega kõigi reostusallikate eest Eesti, Euroopa Ühenduse, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani ja Venemaa valitsuste vahelises koostöös. HELCOMi eesmärk on tagada terve elukeskkonnaga Läänemeri koos mitmekesiste tasakaalus toimivate bioloogiliste komponentidega, mille tulemusena saavutatakse hea keskkonnaseisund ning mis toetab erinevaid jätkusuutlikke majanduslikke ja sotsiaalseid tegevusi
aasta keskkonna- ja arengukonverents, kus võeti vastu bioloogilise mitmekesisuse kaitse konventsioon, kujutas endast bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel ja looduskaitses suurt edasiminekut. (Euroopa Parlament 2016) Viiendaks Bonni konventsiooniga seotud lepped- Rändeluviisiga loomade kaitse leping, mis jõustus 1983. aastal. 1989. aastaks oli sellega ühinenud 29 riiki. Eesmärgiks on kaitsta nende metsloomade populatsioone, kes liiguvad ühest riigist teise. Viimaseks konventsioon Helcom – Helsingi komisjon ehk Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon korraldab rahvusvahelist koostööd Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni alusel Läänemere merekeskkonna kaitseks. Konventsiooni eesmärk on kaitsta Läänemere piirkonna merekeskkonda kõikide reostusallikate eest. Koostöö toimub Taani, Rootsi, Soome, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Venemaa ja Euroopa Liidu vahel. 9 Jätkusuutlik areng Eestis
PK.0967 LOODUSKAITSE ALUSED 2018 KORDAMISTEEMAD Õpik: Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse 31.01.2018 – Elurikkust ohustavad tegurid, õpikust lk. 106-153. Millised on peamised elurikkust ohustavad tegurid? Oska tuua näiteid Eesti kontekstis. Peamised elurikkust ohustavad tegurid on: ● elupaikade hävimine – maakasutuse muutus, metsaraie intensiivistumine, märgalade kuivendamine, kõrbestumine ● elupaikade fragmenteerumine – suured ja sidusad elupaigad eraldatud väiksemateks tükkideks teede, põldude, linnade jm poolt; allesjäänud elupaigalaigud on tihti üksteisest isoleeritud ja paiknevad muudetud maastikus; servaefekt, killustumine piirab liikide levikut ja uute alade koloniseerimist, toitumisvõimalused vähenevad; alampopulatsioonides lähiristumissurve, geenitriiv ● elupaikade kahjustamine ja reost...
•peenestamine ja jahvatamine •tuhastamineIga sellise seadme kohta: •peab olema ära näidatud tema asukoht •peab olema määratletud tema tootlus •määratletud, millist liiki jäätmeid sellega töödeldakse •peab olema määratud kasutamise eest vastutav isik •peab olema kirjeldatud, kuidas käideldakse töödeldud jäätmeid edasi Variant 5. 1. Milline lepe koordineerib merekeskkonna kaitset Läänemere piirkonnas? Helsingi Komisjon ehk HELCOM korraldab rahvusvahelist koostööd Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni alusel Läänemere merekeskkonna kaitseks. Konventsiooni eesmärk on kaitsta Läänemere piirkonna merekeskkonda kõikide reostusallikate eest.Läänemere piirkonna ökosüsteemi taastamiseks ning selle tasakaalu säilitamiseks peavad konventsiooni osapooled rakendama nii iseseisvalt kui ka koos tegutsedes sobivaid õiguslikke, administratiivseid või teisi meetmeid, et vältida ning kõrvaldada reostust. 2
PK.0967 LOODUSKAITSE ALUSED 2018 KORDAMISTEEMAD Õpik: Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse 31.01.2018 Elurikkust ohustavad tegurid, õpikust lk. 106-153. Abi saab ka meie ühiselt koostatud konspektist (ÕISis). Millised on peamised elurikkust ohustavad tegurid? Oska tuua näiteid Eesti kontekstis. Peamised elurikkust ohustavad tegurid on: elupaikade hävimine maakasutuse muutus, metsaraie intensiivistumine, märgalade kuivendamine, kõrbestumine, elupaikade fragmenteerumine suured ja sidusad elupaigad eraldatud väiksemateks tükkideks teede, põldude, linnade jm poolt; allesjäänud elupaigalaigud on tihti üksteisest isoleeritud ja paiknevad muudetud maastikus; servaefekt, killustumine piirab liikide levikut ja uute alade koloniseerimist, toitumisvõimalused vähenevad; alampopulatsioonides lähiristumissurve, ge...
HÜDROSFÄÄR 1.millistest lülidest koosneb veeringe maal? Sademed, jõgede vooluvesi, auramine maapinnalt, põhjavesi, transpiratsioon. 2.Millest sõltub aurumine? Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest, temperatuurist ja tuule kiirusest. 3.Kuidas jaotuvad jõgede äravoolualad? Perifeersed äravoolualad (vesi jõuab maailmamerre), sise-äravoolualad (ühendus maailmamerega puudub) 4.Kuidas jaotub vesi maal? 97% soolane, 3% magevett ja sellest mageveest on 78%pinnavesi ja 22% põhjavesi 5.kirjelda maa veebilanssi Sademed=auramine+jõgede äravool 6.millistes maapiirkondades on kõige suurem aurumine? Soojade hoovuste mõjualad (sahara kõrb, kaspia mere vesikond, kesk austraalia kõrbealad) 7.iseloomusta veetemperatuuri erinevatel laiustel Veetemp on kõrgem pinnasekihis, ekvaatori juures. Allpool hakkab langema ja poolustel. 8.millest on tingitud maailmamere erinev soolsus. Erinevast auramisest, mida suurem auramine, seda suu...
Meresaaste vältimine. Küsimustik arvestuseks, semester 2.3. 1. Nimetage IMO keskkonnakaitset puudutavaid konventsioone. INTERVENTION, CLC, FUND, LONDON DUMPING, MARPOL, OPRC, HELCOM, OSPAR, HNS, BUNKER, AFS, BWM 2. Milliseid võimalikke reostusallikaid käsitleb MARPOL 73/78 (Lisad)? 1) Nafta ja naftasaadused 2) Kemikaalid 3) Pakitud ohtlik kaup 4) Reoveed 5) Prügi 6) Heitmed õhku 3. Milliseid reostuse allikaid kätkeb endas laev? Millega võib laev reostada keskkonda? Sama mis eelmine? 4. Mida kujutavad endast ühekerelised, topeltpõhjaga ja kahekerelised tankerid?
Läänemere valupunktid Joonis 2. Läänemere valupuunktid · Kokku 132 · Eestis neist 12 · 5 reostusallikat neist on 2004. aasta · andmetega likvideeritud · Kõige rohkem valupunkte asub Poola, Saksamaa, Leedu ning Venemaa territooriumil. Läänemere kaitse korraldus · Läänemere riigid korraldavad kaitset koostöös · Läänemere merekeskkonna kaitse konventsioon HELCOM Läänemere kaitse konventsioon HELCOM Tegeleb Läänemere merekeskkonna kaitsmisega kõigi reostusallikate eest Eesmärgiks on tagada terve elukeskkonnaga Läänemeri koos mitmekesiste tasakaalus toimivate bioloogiliste komponentidega Konventsiooniosalised edendavad Läänemere reostuse ennetamiseks parima keskkonnatava ja parima võimaliku tehnoloogia kasutamist Konventsiooniosalised teevad punkt- ja hajareostusallikatest pärineva vee- ja õhukeskkonna
seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. 31. Mida tähendab NATURA 2000? Mis on selle eesmärk? Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. 32. Konventsioonid: Ramsari, Washingtoni (CITES), Berni, Helcom (Helsingi Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon), Bonni, Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon. Peamine sisu, eesmärk. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon on 1992. aastal Rio de Janeiros allkirjastatud rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, selle komponentide jätkusuutlikuks kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglaseks jagamiseks.
ääres", mille raames koolitatakse vabatahtlike naftareostuse tagajärgedega toimetulemiseks. Mereakadeemia koolitused: tõrjeja selle likvideerimiseks vastutavad ametnikud, koolitused nafta terminalidele, sadamatel kohustus omada reostustõrje plaani, koostatakse simulatsioone reostuse toimumisest, levikust. Teema aktuaalsuse kasv meedias. Päästeamet: suurendatud vahendite olemasolu Eesti võimekus madal HELCOM miinimumnõuetest oli 2009. aasta seisuga täidetud 28% ning aastaks 2013 prognoositakse 42% täitmist. Eesti ei ole võimeline täielikult likvideerima i 2. astme reostust, ei ole võimalik kahe korjevõimekusega laevaga , 6 tunni jooksul kogu Eesti vastutusala ulatuses Miinimum nõue: teostada korjet 4,5 km² suuruselt alalt 12h jooksul. Hetkel 0,6 on võimekus. Riikliku merereostustõrje plaaniga on sätestatud ulatusliku
Rannikumeri ja tema seisund ja kaitse.- kõige suuremad probleemid on pidevad naftareostused, kaitseks on igasuguseid lepinguid tehtud, kuid kõik hakkab pihta ikkagi nafta- lekete ärahoidmisest, kindla ohutuse tagamisest. Läänemere kaitse (HELCOM).- Helsingi komisjon ehk Läänemere (mere)keskkonnakaitse komisjon (HELCOM) on valitsustevaheline organ, mis ühendab kõiki üheksat Läänemereriiki (Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Venemaa, Rootsi) ja Euroopa Liitu. HELCOM on Helsingi konventsiooni ehk Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni juhtorgan. HELCOMi eesmärgiks on töötada välja riikide ühist poliitikat Läänemere kaitseks, vahetada keskkonna-alast informatsiooni, töötada välja soovitusi mere olukorra parandamiseks ning teostada järelvalvet vastu võetud keskkonnastandardite elluviimise üle liikmesriikides. Tegevus: Alates 1980ndatest on Helsingi komisjon välja andnud umbes 200 soovitust, mille tagajärjel on:
Tööleht 12. klass Looduskaitse ja Säästev areng 1. Eesti looduskaitse aluseks on ...2004.......a jõustunud looduskaitseseadus. Looduskaitseseaduse peamiseks eesmärgiks on: looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. 2. Too välja looduskaitse ja keskkonnakaitse peamine erinevus. Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvede hüvanguks. Keskkonnakaitse on tegevus, mille ab...
1 REOVESI Reovesi (inglise wastewater) on vesi, mida on kasutatud olmes (olmereovesi), tööstuses või põllumajanduses (ühine nimetus tootmisreovesi) ning mille keemilisi ja/või füüsikalisi omadusi on muudetud negatiivselt (üle kahjutuspiiri); heitvee eriliik. Olmereovett iseloomustab kõrgenenud orgaanilise aine ja bakterite sisaldus. Tootmisreovee omadused on väga varieeruvad, sõltudes tööstusharust, kasutatud tehnoloogiast jne. Omaette mõistena eristatakse ka sademeid, mis on reostunud juba õhus (näiteks mitmete gaasidega, tolmuga) või maha langedes mingeid äravooluteid läbides. Euroopa Liidu asulareovee direktiiv kehtestab nõuded reovee puhastamisele ja kogumisele ning suublasse juhtimisele . Direktiivi eesmärgiks on kaitsta keskkonda asulareovee suublasse juhtimisest tulenevate kahjulike mõjude eest. Eesmärgi saavutamiseks on vaja reovesi kokku koguda reoveekogumisaladelt ning seejärel puhastada. Reoveekogumisalaks loetakse piirkonda...
Üle 80% jäätmete allikas töötlev tööstus, energeetikaettevõtted ja reovee puhastamine. Põhiosa moodustavad jäätmed põlevkivitööstusest(72%) 37) Mis on Natura 2000? Natura 2000 on EL linnudirektiivi ja loodusdirektiivi alusel moodustatud kaitstavate alade võrgustik.. Eestis valis Natura 2000 alad välja Elga liitumise hetkest. Kokku on Natura 2000 alasid Eestis 490 kogupindalaga 1 422 500 ha. Sellest 51% asub meres. 38) Mis on HELCOM? 1974. aastal kirjutasid Helsingis Läänemere-äärsed riigid alla Läänemere kaitse konventsioonile. Jõustus 1980. aastal Konventsiooni juhtorganiks Helsingi Komisjo ehk HELCOM. Alates 1980. aastate algusest on HELCOM töötanud Läänemere merekeskkonna parandamise nimel. Komisjoni liikmed võtavad vastu otsuseid ja soovitusi, mis on koostanud 5 töörühma poolt. Töörühmade tegevusvaldkonnad: seire ja keskkonnaseisundi hindamine, maismaa saaste,
Ohtlikud ained töödeldud heitvees.Kättesaadav: http://www.bef.ee/files/c274/c823/Newsletter_EST_1-2011.pdf 6. AS Maves. 2008. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 6. detsembri 2008 direktiivi 2008/105/EÜ nõuete täitmiseks prioriteetsete ainete inventuur ning seirekorralduse analüüs. Kättesaadav: http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1156240/Direktiivi+2008_1 05_E%DC+prioriteetsete+ainete+inventuur.pdf 7. Helcom. 2007. Helcom'i Läänemere tegevuskava Kättesaadav: http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1090327/L %E4%E4nemereTegevuskava_eesti+keeles.pdf 8. Miljon põhjust, miks teada ohtlike ainete kohta. Kättesaadav: http://baltacthaz.bef.ee/files/c15/c55/public_est.pdf 9. Enviromental and human healt, INC. Arctificial Turf: Exposures to Ground Up Rubber Tires Athletic Fields, Platgrounds, garden Mulck. Kättesaadav: http://www.ehhi
keskonda tervikuna. 9 Naftareostuse vätlimine ja kõrvaldamine Naftareostuse koristamine on üsna kulukas ja selle tõttu on igati kasulikum püüda ennetada reostuse teket. Selleks et vähendada õlisaaduste merresattumist on vastuvõetud mitmeid rahvusvahelisi leppeid ja konventsioone, näiteks MARPOL, HELCOM jne. On loodud samuti erilised jälgimisteenistused, mille ülesandeks on patrullimine. Läänemerel on võimalik teha õhuvaatlusi, mereseiret laevadega või koguda infot satelliidifotodelt. Kuna üha rohkem tuleb juurde väikereostajaid, siis on nüüd lekkeid palju raskem avastada. Õlilekete otsimine ja jälgimine õhust saab toimuda piiratud aja jooksul ning tugevama lainetuse korral pole nende kindlakstegemine võimalik. Üheks heaks ning praktikas juba
sekkumisest naftareostuskahjude korral avamerel (1969) CLC tsiviilvastutusest naftareostusest põhjustatud kahju korral (1969) FUND naftareostuse kahju kompenseerimise fondi asutamisest (1971) LONDON DUMPING merereostuse vältimine jäätmete ja muu dumpingust (1972) MARPOL reostuse vältimiseks laevadelt (1973/78/97) Lisad I-VI OPRC valmisolekust, vastutusest ja koostööst naftareostuse korral (1990) HELCOM Läänemerepiirkonna merekeskkonna kaitsest (1992) OSPAR Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitsest (1992) Bonni kokkulepe HNS vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ainete mereveol (1996) BUNKER tsiviilvastutusest laevakütusereostuse korral (2001) AFS laevakorpuse kinnikasvamist takistavatest värvidest (2001) BWM laevade ballastvete ja setete kontroll ja käitlemine (2004) jt. 2
Säästev areng on eluviis, mis looduskasutuses arvestab oleva ja tulevaste põlvkondade huve. 102)Arengustrateegia Säästev Eesti 21 eesmärgid. Eesmärgiks on tagada eesti kultuuriruumi säilimine, saavutada heaolu kasv, sidus ühiskond sotsiaalne kaasatus, regionaalne tasakaal ja tugev kodanikuühiskond ning ökoloogiline tasakaal. 103)Nimeta Läänemerd ümbritsevad riigid. Eesti, Leedu, Läti Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, Venemaa. 104)Mis on HELCOM? 1974. aastal kirjutasid Helsingis Läänemere-äärsed riigid alla Läänemere kaitse konventsioonile. Jõustus 1980. aastal Konventsiooni juhtorganiks Helsingi Komisjo ehk HELCOM. Alates 1980. aastate algusest on HELCOM töötanud Läänemere merekeskkonna parandamise nimel. Komisjoni liikmed võtavad vastu otsuseid ja soovitusi, mis on koostanud 5 töörühma poolt. Töörühmade tegevusvaldkonnad: seire ja keskkonnaseisundi
mürgitusse. Nii jätkub nafta tõttu mereloomade toiduahela saastumine. 5 NAFTAREOSTUSE VÄLTIMINE JA KÕRVALDAMINE Efektiivseid meetodeid naftareostuse likvideerimiseks pole veel leiutatud ning selle koristamine on üsna kulukas. Igati kasulikum on püüda ennetada reostuse teket. Selleks, et vähendada õlisaaduste merresattumist on vastuvõetud mitmeid rahvusvahelisi leppeid ja konventsioone, näiteks MARPOL, HELCOM jne. On loodud erilised jälgimisteenused, mille ülesandeks on patrullimine. Õlilekete otsimine ja jälgimine õhust saab toimuda piiratud aja jooksul ning tugevama lainetuse korral pole nende kindlakstegemine võimalik. Üheks heaks ning praktikas juba läbiproovitud seireviisiks on osutunud randa uhutud lindude loendused, mis algasid paljudes maades 1972. aastal. Metoodika on väga lihtne: liigutakse piki rannajoont ning loendatakse ning määratakse kõik
KORDAMISKÜSIMUSED VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID 1. Kirjeldage ühte veega või veekogudega seotud konflikti maailmas 3p. 1998. aastal võitlesid Angoolia valitsus ja mässumeelne rühmitus UNITA Keune jõel ja Gore tammi haldamise pärast. !!2. Kuidas aitan kaasa maailma veevarude säästmisele? 5p. *hammaste pesu topsiga,keeran kraani kinni *tilkuvad kraanid parandada, anduritega kraanid *vihmavee kogumine kastmiseks *kasutada enda pesemiseks dussi *täis pesumasin,mitte kasutada mitut loputust !!3. Nimetage selfialadelt ammutamise piirkondi 1) nafta 4p. 2) maagaas 4p. *nafta-Pärsia laht, Lõuna-hiina meri, Gruinea laht,Brasiilia idarannik *maagaas-New foundland, Põhjameri, Mehhiko laht,Pärsia laht !!4. Millised Maa piirkonnad saavad 1) kõige rohkem sademeid, miks 2p. *ekvaaroti ümbrus, sest seal on palju päikesekiirgust,tõusvad õhuvoolud. *Bengali lahe põhja-ja idarannik- sest passaat- ja mussoontuuled toovad vihma. 2) kõige vähem sademeid, ...
jätkusuutlik areg Helsingi konventsioon Jõustus 2000a. Eesmärk vähendada läänemere reostust õhust, maalt, laevadelt selleks et tagada talutav ökoloogiline seisund. Läänemere valgalas elab 85 miln inimest, rannaalal on 9 riiki+ veel valgal 4 juurde. Põhimõtted: ühine ja iseseisev vastutus, ettevaatus, seire, riskide vältimine piiriüleseks saasteks, parim keskonnatava ja parim keskonnatehnika. HELCOM Helsingi komisjon, helsingi konvektsiooni juhtorgan. Prioriteedid: Keskonnaseire ja KMH, eutofeerumise vähendamine, meresõidu ohutuse ja õnnetustele reageerimise parandamine, mere ja ranniku bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine ja säilitamine. Tegevuskava 2007-2021 eesmärk terve elukeskonnaga meri praegustele ja järeltulevatele põlvedele. Iga aasta valitakse ka Läänemere põllumajandustootja. Marpoli konventsioon
*Mehaanilise puhastamisega eraldatakse reoveest ujuv praht ja tahked osakesed, mis kerkivad puhastis pinnale või settivad põhja. * Bioloogilisel puhastamisel lagundavad mikroorganismid reovees olevat orgaanilist ainet. Orgaaniline aine oksüdeerub vees lahustunud hapniku abil. *Keemilisel puhastamisel kasutatakse kemikaale. Kõige rohkem kasutatakse klooriühendeid ja osooni. *1970. sõlmiti merekaitse üldleping, mille eesmärgiks on merekeskkonna reostamise vähendamine. * HELCOM tegeleb Läänemere ning tema vesikonna veekaitse küsimustega. *Gdanski konventsiooni alusel on tegeldud kalapüügikvootide jaotamisega Läänemerel. *Ramsari konventsiooni eesmärk on kaitsta märgalasid ja eelkõige veelinde.
Rannikumeri ja tema seisund ja kaitse.- kõige suuremad probleemid on pidevad naftareostused, kaitseks on igasuguseid lepinguid tehtud, kuid kõik hakkab pihta ikkagi nafta- lekete ärahoidmisest, kindla ohutuse tagamisest. Läänemere kaitse (HELCOM).- Helsingi komisjon ehk Läänemere (mere)keskkonnakaitse komisjon (HELCOM) on valitsustevaheline organ, mis ühendab kõiki üheksat Läänemereriiki (Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Venemaa, Rootsi) ja Euroopa Liitu. HELCOM on Helsingi konventsiooni ehk Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni juhtorgan. HELCOMi eesmärgiks on töötada välja riikide ühist poliitikat Läänemere kaitseks, vahetada keskkonna-alast informatsiooni, töötada välja soovitusi mere olukorra parandamiseks ning teostada järelvalvet vastu võetud keskkonnastandardite elluviimise üle liikmesriikides. Tegevus: Alates 1980ndatest on Helsingi komisjon välja andnud umbes 200 soovitust, mille tagajärjel on:
puhastamisel kasutatakse reoaine eemaldamiseks kemikaale. 4) Looduslähedased puhastusvõtted-biotiigid, puhastuslodud ja pinnasfiltrid, ka looduslikud märgalad, nagu lammid ja taimestikurikkad lodud. Merekonventsioonid ja kokkulepped: 1970-merekaitse üldleping, merekk reostamise vähendamine nii rannikult kui laevadelt merre lastavate reoainetega; 1974- konventsioon, rahvusvaheline koostöö Läänemere kaitseks reostuse eest, selle elluviimiseks loodi töökomisjon HELCOM. ; 1970- Gdanski konventsioon kalapüügist ja eluressursside säilitmises Läänemeres ; Ramsari rahvusvah. Tähtsusega märgalade konventsiooni eesmärgiks on kaitsta märgalasid ja selle kaudu eelkõige veelinde. Infiltratsioon (ka maasseimbumine) on sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse. Rannavall on tormi(de) poolt mererannale heidetud klibust ning veeristest koosnev piklik positiivne pinnavorm.
Kui orgaanikavaesed põhjasetted, siis hapniku kulu väiksem. Mida rohkem tuleb jõgedega vett sisse, seda rohkem on hapnikku. Veetasemest sõltub ka aktiivsügavus, on seotud jää aluse veega. Madalates lahtedes ja väikestes järvedes toimub massiline kalade hukkumine, sest moodustub paks jääkate. Taimestik vajab hapnikku ja veeliikumine väga aeglane. 2)Läänemere kaitse ja olukord (reostatus) Vastus: Helsingi Komisjon ehk HELCOM tegeleb Läänemere merekeskkonna kaitsmisega kõigi reostusallikate eest Eesti, Euroopa Ühenduse, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani ja Venemaa valitsuste vahelises koostöös. Rakendatakse erinevaid põhimõtteid nt ettevaatuspõhimõte, seire ja riskide vältimine. Põhimõte "saastaja maksab" peaks olema majanduslikuks aluspõhimõtteks keskkonnaohtlike tegevuste ohjamisel, sundides saastajaid
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Naftareostuse võimalik mõju elusloodusele Referaat Juhendaja: lekt. Nimi Tartu 200X Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Naftareostusest üldiselt............................................................................................................ 3 2.1 Naftareostuse teke.............................................................................................................3 3.Naftareostusest tingitud probleemid elusloodusel................................................................... 4 3.1.Nafta olek ümbruskonnas või sisse manustatuna põhjustab:.........................................
Rannikumere põhjataimestiku ning loomastiku seire on eutrofeerumise allprogrammiga tihedalt seotud, kuna siingi on oluliseks surveteguriks antropogeenne mõju ning sellest tingitud troofsuse tõus. Seitsmel seirealal Eesti rannikumeres hinnatakse põhjataimestiku katvust, põhjataimestiku ja loomastiku biomassi, liigilist kooseisu ja vertikaalset levikut. Ohtlike ainete ruumilisajaliste muutuste hindamiseks Eestit ümbritseval merealal kasutatakse rahvusvahelise HELCOM COMBINE programmis ette nähtud bioindikatsiooni meetodit, kus indikaatororganismideks on valitud kalad räim ja ahven. Tulemusi räime kohta kasutatakse eeskätt ohtlike ainete pikaajaliste muutuste iseloomustamiseks. Ahvena proovid koguti eesmärgiga iseloomustada ohtlike ainete ruumilist jaotust Eesti rannikumeres. Mererannikute seire eesmärgiks on looduslike ja antropogeensete faktorite mõjul intensiivselt toimuvate rannaprotsesside (kulutus ja
Eesti loodusgeograafia. KORDAMIS LEHT! 1.Eesti asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos, Ida-Euroopa platvormil ja lauskmaal. 2.Eesti naaberriigid on: Põhjas Soomes, Lõunas Läti, Idas Venemaa 3.Eesti piiriveekogud: Narva, koiva, peetri, pedetsi ja must jõgi ning pihkva ja peipsi järved 5.Eesti geoloogiline ehitus; platvormi ehitus Pinnakate Pealiskord settekivimid 5.1.Aluskorra kivimid Eestis ei avane, paiknevad Põhja-Eestis 100-300m sügavusel ja Lõuna-Eestis 500- 600m sügvusel. 5.2.Aluspõhi-pealiskorra settekivimitest ja aluskorra kristalseist kivimitest koosnev kiht, millel asub pinnakate 5.3.Pealiskorra kivimid pärinevad kambriumi, ordoviitsuimi, siluri ja devoni ajastust- savid liivakivid ja lubjakivid 5.5.Vanimad avalduvad kivimid Eestis- Kambriumi savi & liivakivid,Kopli savikarjäär,Kolgaküla,Pirita jõe org 5.6.Ordoviitsiumi kivimid ja kasutus- ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
