EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Siiri Paurson TÖÖSTUSTOODANG JOOKSEVHINDADES 2009 2013 Iseseisev töö Keskkonnakaitse õppekava Juhendaja: lektor Birgit Maasing, MA Tartu 2015 Mõisted Jooksevhind -- kaupade ja teenuste kehtivad hinnad aruandeperioodil. (Mõisted ja metoodika 2009) Tööstustoodangu jagunemine jooksevhindades 2009 2013 Tabelis 1. on arvuliselt välja toodud erinevatel aastatel (2009-2013) elektrienergia-, auru- ja kuumaveevarustuse, mäetööstuse ja töötleva tööstuse jooksevhindu. Tabel 1. Tööstustoodangu jagunemine jooksevhindades 2009-2013 (TO001: TÖÖSTUSTOODANG JOOKSEVHINDADES 2015) AASTA 2009 2010 2011 2012 2013
Ühiskonnaõpetuse KT 1) Tootmistegurid, majandusressurssid 2) Ressursside efektiivne kasutamine 3) SKP -? Jooksevhindades ja püsivhindades 4) SKP riigi rikkuse mõõdupuuna. SKP per capita. SKP naaberriikides. Kõige kõrgema SKP-ga riigid. 5) inflatsioon, mis on, selle põhjused, inflatsiooni mõju tarbijale 6) riigi majanduspoliitika peamised eesmärgid 7) fiskaalpoliitika 8) eelarve mis on, koduvalla ja riigieelarve maht, kuidas riigitasandil eelarve välja töötatakse, koostatatakse, lisaeelarve 9) maksud Eestis riiklikud + kohalikud 1
välismaiste konkurentidega vaid väiksemate kulude vallas. Hinnaväliste tegurite hulgas mängivad rolli ekspordi koosseis ning selle muutused sihtriikide ja tooterühmade kaupa, toodete tuntus, niššide olemasolu, ettevõtete koht ja selle muutus üleilmsetes tootmis- ja väärtusahelates, innovatsioon ning tõhusus. (Eesti ... 2015:15) Eesti eksportis 2014. aasta esimese kolme kvartali jooksul kaupu ja teenuseid jooksevhindades keskmiselt 2,7 korda enam kui 2004. aastal. Eesti kaubaeksport kasvas seejuures 3,2 korda ja teenuste oma 2,1 korda .Jooksevhindades ekspordi kasv aeglustus samal ajal aastavõrdluses 1,5%ni: kaupade ekspordi maksumus vähenes 0,6%, teenuste ekspordi oma aga jätkas kasvu, kusjuures see kasv isegi kiirenes, 2,2%ni. (Eesti ... 2015:15-16) Eesti majandus on maailma mastaabis väga väike: Eesti ekspordi turuosa maailma ekspordis oli 2013. aastal vaid 1,1‰
2002 6146 2284 2003 6161 2184 2004 5771 2259 2005 5448 2004 2006 5369 1877 2007 5292 1450 2008 5154 1370 2009 4779 1364 2010 4593 1475 2011 4438 1909 Väärtus jooksevhindades, miljonit eurot 1397.9191665441 2767.36307 3637.63463 4480.68799 5032.29201 5358.47725 6159.83458 6970.86912
· Suurimate kaubanduspartnerite arvestuses kasvas 2011. aasta jaanuaris eksport Rootsi 130%, Soome 32%, Venemaale 82% Lätti 24% ja Saksamaale 24%. · Kaubavahetuse puudujääk 2011 jaanuaris oli 85 miljonit eurot, mis on ligi 4 korda suurem kui 2010. aasta jaanuaris. Olulist mõju impordi kasvule jaanuaris avaldas lennuaparaatide import ehk Estonian Airi uued lennukid. Eksport Venemaaga Import · 2011. aastal eksportis Eesti kaupu jooksevhindades 12 miljardi euro eest ja importis 12,6 miljardi euro väärtuses, mis tähendab rekordilist kaubavahetuse aastast juurdekasvu -- väljavedu kasvas 38 ja import 37 protsenti · 2011. aastal imporditi enim masinaid ja seadmeid, mis annavad kokku 27 protsenti Eesti koguimpordist · Teisel kohal olid mineraalsed tooted, sh bensiin, kütteõli ja elektrienergia 17 protsendiga ning kolmandal metallid ja metalltooteid 9 protsendiga Import Venemaaga
1.Rahvamajanduse koguprodukt on aasta jooksul riigi residentide poolt riigi majandusterritooriumil ja ka väljaspool seda valmistatud lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades. 2.Lõpptoodanguks võime lugeda mingi perioodi tooteid ja teenuseid, mida kasutatakse kas lõpptarbimiseks või ekspordiks, mitte aga edasiseks töötlemiseks või edasimüügiks. 3.Rahvamajanduse arvepidamises peame selgelt eristama nominaalset ehk jooksevhindades ning reaalset ehk püsivhindades arvutatud sisemajanduse koguprodukti. 4.Vältimaks korduvat arvestust, kasutatakse SKP arvestamisel tootmismeetodil lisandväärtuse printsiipi, mille kohaselt kogutoodangust arvestatakse maha lõpptoodang
kasutatakse kas lõpptarbimiseks või ekspordiks, mitte aga edasiseks Complete töötlemiseks või edasimüügiks. Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 3 Rahvamajanduse arvepidamises peame selgelt eristama nominaalset ehk jooksevhindades ning reaalset ehk püsivhindades arvutatud sisemajanduse Complete koguprodukti. Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 4 Vältimaks korduvat arvestust, kasutatakse SKP arvestamisel tootmismeetodil lisandväärtuse printsiipi, mille kohaselt kogutoodangust arvestatakse maha Complete lõpptoodang. Mark 1.0 out of 1.0
väliskaubandus e. aineliste hüvede vahetus teenuste vahetus kapitaliinvesteeringud. Eesti välismajandussidemed Eesti majandust mõjutavad tugevasti Eestis leiduvad loodusvarad ja tingimused. Naftat Eestis ei leidu, seega tuleb vedelkütuseid importida välisriikidest. Ei suuda kõiki vajalikke kaupu toota: ei jätku piisavalt kapitali ega tööjõudu Enam eksporditakse meil kõrgtehnoloogiat ning puitu ja mööblit. 2010. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 8,75 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 9,27 miljardi euro eest. Mullune kaupade eksport ületas siiani kõrgeima 2008. aasta taseme, mil kaupade eksportkäive oli 8,47 miljardit eurot. Eesti import Venemaalt Eesti eksport Venemaale Piima eksport ja import TÄNAME KUULAMAST!
teenuste riigist väljaveo ja välismaal toodetu riiki sisseveo , , ) (ekspordi ja impordi) vahe 15. 16. SKP kasv kui majanduse kasvu indikaator 16. , Eesti SKP , mrd. 25.0 20.0 15.0 Jooksevhindades 10.0 (mrd. 5.0 0.0 17. Nominaalne SKP, nominal GDParvutatakse jooksvates hindades 18. Reaalne SKP, real GDP arvutatakse püsivates hindades. 17. Näiteks 2010.a.hindades 19. Reaalne majanduse kasv: 18. , 2010.
Majanduse põhinäitajad 2001-2011 Sisemajanduse koguprodukt ( jooksevhindades) Sisemajanduse koguprodukt on kümne aasta jooksul kasvanud 8980,5 miljonit eurot, 2,3 korda. See näitab, et kümne aasta jooksul on tootmine ja hinnad kasvanud ning elu ja heaolu oluliselt paranenud. Oleme jõudnud lähemale heaoluriikidele. Näiteks on Soome SKP 35000 ja USA SKP 37700, Eestis on see samal ajal 15100 eurot inimese kohta. Sisemajanduse koguprodukt oli 2011 aastal 2007 aasta tasemel. Väga huvitav on jälgida majanduse näitajate dünaamikat masu ajal.
) Aasta Tulud Kulud 2005 50,89 50,86 2006 65,98 63,6 2007 81,68 72,3 2008 82,38 80,9 2009 111,57 98,6 · Aastal 2005 on tulud ja kulud peaaegu võrdsed · Aastatel 2006-2009 ületava tulud kulusid RIIGI EELARVE MAHU MUUTUSE VÕRDLUS SKP MUUTUSEGA AASTATEL 2005-2010 SKP jooksevhindades, miljonit Muutus Riigieelarve maht Muutus 2004 151541,6108 200 174956,2104 23414,6 53 072 811 033 5 200 209520,0122 34563,8 66 904 574 437 13 831 763 404 6 200 247646,2836 38126,27 82 149 211 947 15 244 637 510 7 200 252015,0777 4368,794 95 369 822 983 13 220 611 036 8 200 216874,8329 -35140,2 97 220 825 152 1 851 002 169 9
Praegu on valitsev partei peaminister Jose Luis Zapatero juhitav Sotsialistlik Erakond, kes saavutas 09. märtsil 2008. aastal toimunud viimastel valimistel parlamendi alamkojas 169 kohta. Hispaania jaguneb 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks. Hispaania kuningas on 70. aastane Juan Carlos I. 7 4 MAJANDUS 4.1 Üldiseloomustus Jooksevhindades oli Hispaania SKP 2007. aastal 1, 361 triljonit dollarit. SKP inimese kohta oli samal aastal jooksevhindades 33 600 dollarit. Diagrammil on võrreldud Hispaania SKP-d inimese kohta Itaalia, naaberriikide Portugali ja Prantsusmaaga ning ka Eestiga. Diagrammilt näeme, et Hispaanias on SKP inimese kohta kõige suurem (33600 dollarit), kõige väiksem SKP inimese kohta on Eestis ja Portugalis (21800 dollarit).
hariduskulutuste taseme kohta SKP-st. 7.5 7.0 6.5 % SKP-st 6.0 5.5 5.0 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Aasta Joonis 1. Eesti valitsussektori hariduskulude tase (%) SKP suhtes 2002–2012 5 Tabel 1. Eesti SKP jooksevhindades ja SKP aheldatud väärtus (referentsaasta 2005) aastatel 2003-2012 SKP jooksevhindades, SKP aheldatud väärtus miljonit eurot (referentsaasta 2005), miljonit eurot 200 8 718,90 9 659,59 3 200 9 685,27 10 272,28 4 200 11 181,74 11 181,74 5 200 13 390,77 12 310,80 6
Kodutöö majandusteaduste alustes 1) Sisemajanduse koguprodukt a. Sisemajanduse koguprodukt jooksevhindades, miljonit krooni : 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 17539 95491 108218,3 121372,2 136010,2 149923,1 2 207061,4 Sisemajanduse koguprodukt 2000. aasta püsivhindades, miljonit krooni : 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 95491 102808,8 111050,1 119089,4 128921,6 142013,2 157901,2 b. Nominaalsel ja reaalsel SKP-l on väga oluline vahe
Makroökonoomika kodutöö 1 Vastused Nimi 1. Tabelis on esitatud andmed nominaalse SKP kohta (jooksevhindades, miljardit eurot), hinnaindeks (protsentides) ja reaalne SKP (2010. aasta püsivhindades, miljardit eurot). Täitke tabeli lüngad. nominaalne SKP SKP deflaator = 100 reaalne SKP Reaalne SKP on nominaalse SKP ja deflaatori jagatis. Aasta Nominaalne SKP, Hinnaindeks, % (SKP Reaalne SKP, miljardit miljardit eurot deflaator) eurot
poolt valmistatava toote valmimisprotsessis. Andmed kulude ja tulude kohta (rahaühikutes, r.ü.) on tabelis. Arvutage sisemajanduse koguprodukt SKP. Näidake arvutust. SKP=? SKP=w+i+rt+pii+mittekorporatiivsete ettevõtete tulu 9. Kirjutage iga näitaja järele, kas teda kasutatakse SKP arvutamiseks sissetulekute või kulutuste meetodil. Netointressid sissetulekute meetod Kaudsed netomaksud sissetulekute meetod Netoeksport kulutuste meetod 10. 2011. aastal olid jooksevhindades ehk nominaalne SKP ja reaalne SKP Eestis vastavalt a) 14,3 mld. ja 11,2 mld. eur b) 58 mld. ja 66 mld. eur c) 108 mld. ja 103 mld. eur d) 100 mln. ja 160 mln. Eur Maj kasv 2011 4,5%-7,6% Töötuse määr 2011 11,4%; 13,3%; 10,9%; 13,6%; 14,4% Inflatsioonimäär 2011 3,5%; 3,9%; 4,2%; 4,4%; 2,7%; 3,2% jne 11. Vastake küsimustele kasutades joonist, kus vertikaalteljel on kajastatud säästud S ja horisontaalteljel kasutatav tulu Yd 11.1
Küsimus 2 Lõpptoodanguks võime lugeda mingi perioodi tooteid ja teenuseid, mida kasutatakse kas lõpptarbimiseks või ekspordiks, mitte aga edasiseks töötlemiseks või edasimüügiks. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Lõpptoodang on see aasta jooksul toodetu, mis läheb lõpptarbimisse (ringlusest välja), ostetakse ja tarbitakse ära. Küsimus 3 Rahvamajanduse arvepidamises peame selgelt eristama nominaalset ehk jooksevhindades ning 3 reaalset ehk püsivhindades arvutatud sisemajanduse koguprodukti. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Rahalises väärtuses väljendatud majandusnäitajate ajalisel võrdlemisel on probleemiks pidevalt toimuvad hinnamuutused. Nende eksitava mõju ellimineerimiseks tehakse vahet nominaalse ja reaalse SKP vahel. Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust jooksvates hindades (s.t vaadeldava aaasta hindades), reaalne SKP aga võrreldavates (baasaasta) hindades.
Sisemajanduse koguprodukt tarbimise meetodil Töö eesmärgiks on analüüsida SKP (sisemajanduse koguprodukt) väärtusi aastate vahemikus 2007-2011 Eesti riigis ning tuua välja selle olulisimad valdkonnad. Võrrelda Eesti SKP väärtusi samas ajavahemikus Gruusia riigi SKP-ga. Anda omapoolne hinnang toimunud muutustele. Andmete otsimiseks kasutasin Eesti Statistika Andmebaasi ja välismaist lehte nimega The World Bank. Eesti SKP väärtus jooksevhindades (miljonit eurot) 2007 2008 2009 2010 2011 SKP 16 069,4 16 235,1 13 969,7 14 371,1 16 216,4 Valitsemissektori lõpptarbimiskulutused 2 643,01 3 128,21 3 037,62 2 985,73 3 117,83 Kaupade ja teenuste eksport 10 778,07 11 534,71 8 920,76 11 387,69 14 677,77 Kaupade ja teenuste import 12 261,26 12 190,53 8 151,15 10 385,55 14 079,99
rss USA dollari suhtes 8E-06 x + 0.10872928571475 18 5/29/2018 5/30/2018 5/31/2018 6/1/2018 Page 7 Joon ge, „Russian Ruble(RUB) To US Dollar(USD) tory,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.fx- exchange-rates-history.html. [Kasutatud 3. juuni, Page 8 EH003: OMAL JÕUL TEHTUD EHITUSTÖÖD JOOKSEVHINDADES --- Maakond ning Aasta [1] Maakond 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Harju maakond 1210.8 1474.2 1252.7 713.2 589.5 719.4 886 983.4 1052.8 1079.1 Hiiu maakond 11.1 14.4 15.7 14.5 11 10.5 13.2 12.6 12.2 5.3 Ida-Viru maakon 198.9 223.4 200.6 127.8 134.5 213 246
tööpäevadega korrigeeritud arvestuses majandus nii esimeses kui ka teises kvartalis eelneva kvartali suhtes langes. Keskmise brutokuupalga kasv esimesel poolaastal siiski kiirenes 7,4%- ni, sealjuures teises kvartalis isegi 8,5%-ni. Palga- ja majanduskasvu vastassuunalist liikumist saab osaliselt selgitada tööturu tavapärase inertsusega, mistõttu hakkab tööjõukulu vähenenud majandusaktiivsusega kohanduma kuni kahekvartalilise hilinemisega. Jooksevhindades SKP jätkuvalt suhteliselt kiire kasv (poolaastal keskmiselt 6,2%) ning kogurahvatulu kasvu kiirenemine 9,5%-ni võimaldas maksta kõrgemaid palku ka hinnatõusu ja välismaalt saadud tulu arvelt, mistõttu ettevõtete kasumid jätkuvalt veel kasvasid. Keskmise tarbijahindade inflatsiooniga korrigeeritud ehk reaalpalga kasv kiirenes 2013. aasta teises kvartalis 4,9%-ni. Reaalpalk on suurenenud kaheksa viimast kvartalit järjest ning
Sisemajanduse koguprodukt sissetuleku meetodil Töö eesmärgiks on analüüsida SKP (sisemajanduse koguprodukt) väärtusi aastatel 2007-2013 Eestis ning tuua välja selle olulisemad valdkonnad. Samuti võrrelda Eesti SKP väärtusi samas ajavahemikus Brasiilia SKP-ga. Lisaks on eesmärgiks anda omapoolne hinnang toimunud muutustele. Andmete kogumiseks kasutasin Eesti Statistikaameti andmebaasi kodulehte ning välismaist lehte The Work Bank. Eesti SKP väärtus jooksevhindades 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 (miljonit eurot) SKP 16069,4 16235, 13,969 14,371 16216, 17415, 18434, 1 ,7 ,1 4 1 7 Palk 5560,1 6187,3 5265,4 5153,0 5545,7 6021,1 6438,2 Tööandja 1795,9 2050,7 1876,3 1804,2 1912,3 2056,4 2188,3
SKP sisemajanduse koguprodukt S sääst Y esmased netosissetulekud e. Netotulud välismaalt Y tootmisfunktsioon __________________________________________________ C tarbimiskulutused RPP = RKP amortisatsioon G avaliku sektori kulutused RPP rahvamajanduse puhasprodukt I investeeringud SKP deflaator = nominaalne SKP( jooksevhindades) AKTIVA PASSIVA 100 1. Pangareservid (R) 1. Erasektori nõudehoiused reaalne SKP ( püsihindades) - sularaha kassas (D) (Paasche indeks muutuva ostukorviga hinnaindeks) - deposiit keskpangas 2. Säästu- ja tähtajalised
2007. aastal oli kaupade eksport 125,5 miljardit krooni ja import 177,1 miljardit krooni. Eksport kasvas varasema aastaga võrreldes 4% ja import 6%, mis on viimase nelja aasta väikseim kasv. Osaliselt on kasvu aeglustumine põhjustatud ekspordi ja impordi väga kiirest kasvutempost 2006. aastal (vastavalt 24% ja 30%). Oktoobris 2008 suurenes kaupade eksport 13% ja import vähenes 3% võrreldes 2007. aasta oktoobriga, teatab Statistikaamet. Kaupade eksport oli jooksevhindades 13,2 miljardit krooni, võrreldes eelmise aasta oktoobriga kasvas eksport 1,5 miljardi krooni võrra. Ekspordi kasvu mõjutas mineraalsete toodete taasväljaveo suurenemine ligi ühe miljardi krooni võrra. Kaupade import oli oktoobris 15,7 miljardit krooni, võrreldes eelmise aasta oktoobriga vähenes sissevedu 0,4 miljardi krooni võrra. Impordi langust põhjustas sisenõudluse vähenemine mitmes tootegrupis. Kõige enam vähenes transpordivahendite ning masinate ja seadmete sissevedu.
statistilise majandusbuumi illusiooni; RKP ja SKP ei arvesta adekvaatselt toodete kvaliteedi muutumist kui seda ei kajasta kaupade turuhindade otsene muutumine; reaalne SKPSKP deflaator Nominaalne SKP = 100 nominaalne SKP Reaalne SKP = SKP deflaator x100 nominaalne SKP SKP deflaator = reaalne SKP x100 Nominaalne sisemajanduse koguprodukt SKP on inflatsiooniga korrigeerimata ehk jooksevhindades koguprodukt. Reaalne sisemajanduse koguprodukt SKP on inflatsiooniga korrigeeritud ehk püsivhindades SKP. Püsivhind on kauba või teenuse väärtus võrdlusperioodi keskmistes hindades Püsivhind on kaupade ja teenuste hinnaindeksiga deflateeritud jooksevhind Referentsaasta on tinglik aasta, mida kasutatakse aheldatud näitajate esitamiseks. Indeksite seerias on selle aasta väärtus 100. Sisemajanduse koguprodukti leitakse kolmel viisil: 1) Tootmismeetod e. lisandväärtuse meetod
D IT Kolledz 21. Mööbli remondiga tegelev ettevõtja ostab porolooni ja mööbliriiet, et valmistada ning müüa diivanipatju, mille turuhinnaks on 150 krooni tükk. Ühe Ü mööblipadja maksumus sisaldab 30 krooni eest porolooni, 1 krooni eest niiti, 49 krooni eest mööbliriiet. Kui suur on ühe toote lisandväärtus? 70 kkroonii 22. Kui Foxlandia nominaalne SKP väljendatuna 2000 aasta j k hi d d on 36 miljardit jooksevhindades ilj dit ning i 1990-st 1990 t aastast t t 2000 aastani t i tõusis üldine hinnatase riigis 20%, siis kui suur on 2000-nda aasta reaalne SKP mõõdetuna 1990-nda 1990 nda aasta püsihindades?
hvaarvud igal aastal ja arvutada igas reas majandusnäitajad ka ühe elaniku kohta (sellel aastal ja selles haldu Filter) abil ühel aastal vahemikus 2013 – 2015 oli SKP väärtus majandussektoris 'Tööstus ja ehitus' SKP ühe elaniku koht ssid või nimed): mida tuli kirjutada väljadesse lähtetabel (List Range), tingimuspiirkond (Criteria Range), tule dmed intervalliga 500 eurot. Leida majandussektori 'Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük' andmete a Väärtus jooksevhindades, miljonit eu Aasta Maakond Rahvaarv 98.8213 2012 Harju maakond 566741 2286.8104 2012 Harju maakond 566741 7557.5405 2012 Harju maakond 566741 8.6809 2012 Hiiu maakond 8620 21.1453 2012 Hiiu maakond 8620
tootjaettevõttel ja aktsiisilaopidajal aktsiise; hinnasoodustusi, mahahindlusi ega korduvkasutusega taara maksumust; teiste nimel sissenõutud summasid (komisjoni- ja agendilepingud). 5 MÜÜGITULU STATISTIKA Ettevõtlussektori müügitulu oli 2009. aasta II kvartalis 130 miljardit krooni, mis oli jooksevhindades 23% väiksem kui eelmise aasta II kvartalis. Eelmise aasta II kvartaliga võrreldes vähenes müügitulu kõigil tegevusaladel, v.a elektrienergia-, gaasi- ja auruvarustuses, kus tulu suurenes 6%. Selle tegevusala kasvu põhjustas suurenenud elektrienergia eksport. Müügitulu vähenemist mõjutasid kõige enam hulgi- ja jaekaubanduse, töötleva tööstuse ja ehitusettevõtted nende tegevusalade suurema osatähtsuse tõttu kogu ettevõtluse müügitulus.
aastal varasema aastaga võrreldes 3 miljardi krooni võrra, 80,3 miljardist kroonist 77,4 miljardi kroonini. Kui alates 2000. aastast püsis Eesti maksukoormus 3032% piires, siis 2009. aastal tõusis see 36%- ni. Euroopa Liidu keskmine maksukoormus on 1990. aastate algusest püsinud 4041% piirimail. Samas mängib olulist rolli asjaolu, et Eesti seni pikaajalist tõusutrendi näidanud SKP langes mullu varasema aastaga võrreldes jooksevhindades 14,6%. Ekspordi vähenemise tõttu oli SKP langus märkimisväärselt suurem kui maksutulude vähenemine ning see tõstis maksude osatähtsust SKP-s. Seega oli maksukoormuse näitaja suurem, kui see oleks olnud maksutulude ja SKP samaväärse languse korral. Teistes Balti riikides üldine maksukoormus 2009. aastal langes, Lätis 29%-lt 26%-le, Leedus 30%-lt 29%-le. Maksukoormus, 20002009 (osatähtsus SKP-st, protsenti) Maksukoormuse mõju elanikkonnale
Sisemajanduse koguprodukt SKP väljendab riigis vaadeldava perioodi jooksul valmistatud lõpptoodangu kogusummat rahalises väljenduses, sõltumata kasutatud tootmistegurite omanikust. SKP on riigi residentide ja mitteresidentide majandustegevuse lõppresultaat vaadeldava riigi majandusterritooriumil vaadeldaval ajaperioodil. SKP mõõdab üheaegselt nii kogutoodangut kui sissetulekut. Reaalne SKP Koguprodukti arvutamisel tuleb eristada nominaalset ehk jooksevhindades ja reaalset ehk püsivhindades arvutatud SKP-d. Inflatsiooni tõttu kasvab nominaalne SKP kiiremini kui reaalne ehk baasaasta võrreldavates hindades arvutatud SKP. Riigi koguprodukt RKP sisaldab lisaks SKP-le välismaal teenitud esmaseid netotulusid riigi residentidele kuuluvate tootmistegurite kasutamisest. Riigi resident on üksus, millise majanduslike huvide keskus on seotud riigi majandusterritooriumiga aasta või pikema aja vältel. Majanduse tsüklilisus
ligi 4,8-protsendiline kasv ja rekordiliselt madal, 1,3-protsendiline inflatsioon. 2003. aastal oli ettevõtetele soodne - ettevõtete realiseerimise netokäive oli 331 miljardit krooni, mis on 2002. aastaga võrreldes 9% rohkem. IV kvartalis suurenes ettevõtete realiseerimise netokäive eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes 10%. Investeeriti 14% hulgi-ja jaemüügiettevõtetesse. Ka SKP tõusis. 2003. aastal oli sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksevhindades 116,2 miljardit krooni ja 2000. aasta püsivhindades 103,3 miljardit krooni ehk 4,7% suurem kui 2002. aastal. Kaupade impordi suhe SKP-ga kasvas 70,6%-st 73,3%-ni. Püsivhindades arvutatud SKP-s suurenesid eratarbimiskulutused 6,2%, valitsemissektori lõpptarbimiskulutused 5,6% ja kapitali kogumahutus põhivarasse 11,5%. Kaupade ja teenuste import kasvas 9%, eksport aga vaid 6%. Kaupade import kasvas oluliselt kiiremini kui eksport (vastavalt 13,3% ja 6,1%). Teenuste
sotsiaalhooldussüsteem, rahvusliku rikkuse ümberjaotamine kõikide ühiskonnagruppide vahel ja mis peamine, äärmiselt kõrge elustandard.(Eesti Suursaatkond 2007) Veel kümmekond aastat tagasi seisis Rootsi Sveitsi järel SKP inimese kohta suhtarvu järgi maailmas teisel kohal, siis aga pöördus majanduslikku allakäiku, mida iseloomustasid pangakriis, kõrge inflatsioon, suur eelarvedefitsiit ja kasvav tööpuudus. (Eesti Suursaatkond 2007) 2005. aasta juuni seisuga oli Rootsi SKP jooksevhindades 677 miljardit SEKi, 2004. aasta samal perioodil 621 miljardit SEKi. (Eesti Suursaatkond 2005) 7 2.1. Hinnaindeksid: Tarbija hinna Impordi hinna Ekspordi hinna Tootja hinna indeks (%) indeks (%) indeks (%) indeks(%) 2005(sept) 0,6 8,3 4,9 4,2
ettevõtete majanduslik tegevus. Oluline ei ole, et see oleks toimunud antud riigi territooriumil (oluline on kellele kuuluvate tootmisteguritega on lõpptoodang toodetud, seega peab ta olema toodetud antud riigile kuuluvate tootmisteguritega). 21. Mis on vahet nominaalsel ja reaalsel SKP-l? · Nominaalne SKP on selline, milleväärtus on arvutatud antud aastal kehtinud turuhindades (jooksevhindades). · Reaalne SKP on niisugune näitaja, mis arvestab hindade muutumist. Reaalse SKP väärtuse saamiseks jagatakse nominaalse SKP väärtus SKP deflaatoriga. · SKP deflaator on kõikide SKP-sse kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks (tähendab, et on ellimineeritud hinnatõusumõju). Lahutades SKP-st amortisatsiooni, saadakse sisemajanduse puhas produkt (NDP) , kus D on amortisatsioon. 22. Kes oli J. M. Keynes ja mis on Tema roll/tähtsus?
3. Eesti välismajanduse aastanäitajad Eesti Pank Viimati uuendatud: 14.02.2018 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 1 Sisemajanduse koguprodukt (sesoonselt korrigeeritud) [1] 1415 1470 1792 1892 1975 2109 2299 1.1. Jooksevhindades (mln eur) 16508 9 9 16660 6 4 6 20342 2 0 1.2. Aheldatud väärtuse muutus -5 -14,2 1,7 7,6 4,3 2 2,8 1,8 2,2 4,8 6.3. Ekspordihinnaindeks (%) 4,2 -3,7 6 9,8 1,8 -1,1 -2,6 -3,9 -0,5 5,5 6.4
valitsuse rangele fiskaalpoliitikale ja kasvavale majandusele Rootsis enam probleemiks, mistõttu on viimaste aastate eelarved projitseeritud tulude ülejääke silmas pidades. Kui 1998. aasta lõppes veel suhteliselt pisikese 9,6 miljardi SEK'ise ülejäägiga, siis 1999. aasta lõpuks kujunes ülejäägiks juba ligi 82 miljardit SEK'i ja 2000. aasta lõpuks 102 miljardit SEK'i, mis moodustas ligi 5% SKP'st. SKP: 2003. aasta juuni seisuga oli Rootsi SKP jooksevhindades 584 miljardit SEK´i, 2002. aastal 2340 miljardit SEK'i, (1999. aastal 1 972 miljardit SEK'i ning 2000. aastal 2 098 miljardit SEK'i.) 3.1 Põllumajandus Rootsi põllumajandus koosnes 1993. aastal umbes 92 000 ettevõttest, mis hõlmasid ligi 2,8 milj. Ha põllumajandusmaad. Tänu tootmise kasvanud efektiivsusele ja ratsionaliseerimisele on võrreldes 1950. aastatega haritava maa pindala tunduvalt vähenenud. Põllumajandus on
TULUMEETOD: Rahvatulu= Töötasud ja palgad + kompensatsioonid +üürid, rendid +netointressid +Korporatiivsed kasumid +omanikutulu SKT= rahvatulu + kaudsed ärimaksud + amortisatsioon Kaudsed ärimaksud: käibemaks, aktsiamaks, tollimaks Isiklik tulu= rahvatulu sotsiaalkindlustus - ettevõtte tulumaks ja jaotamata kasum netointressid + siirdemaksed + isiklik intressi ja dividenditulu Käsutatav tulu = isiklik tulu-maksud Nominaalne SKT arvutatakse jooksevhindades Reaalne SKT arvutatakse baasaasta hindades *SKT ei pruugi olla parim heaolu mõõt SKT ja heaolu: ei kajasta kõiki tehinguid (omatarve), vaba aeg, toodete kvaliteet, kogutoodangu struktuur, keskkond, varimajandus. INFLATSIOON- võrreldava kaupade ja teenuste kogumi (ostukorvi) üldine hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus aga vähendab olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei
Tööstus ja ehitus* Teenused* Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Tööstus ja ehitus* Teenused* (EUR) geeritud 14.12.2017. desse ümber arvutatud koondandmete elektrienergia, gaasi, auru ja e; veevarustus; kanalisatsioon, torsõidukite ja mootorrataste s ja toitlustus; info ja side; varaalane tegevus; kutse-, dus- ja abitegevused; avalik iaalkindlustus; haridus; nst, meelelahutus ja vaba aeg; Väärtus jooksevhindades, miljonit eurot Column1 63.7768 656.686 1096.1349 31.8932 1627.2463 6185.6207 8.2764 21.1649 30.4153 17
2008 20 612 694 606 2009 12 741 527 292 Märkus: Mõõtühik: krooni Kasvavalt kokku on summeeritud ainult andmebaasis esitatud andmed. Allikas: Eesti Statistikaamet Tabel 2. Elektroonikasektori investeeringud EM014: ETTEVÕTETE INVESTEERINGUD PÕHIVARASSE JOOKSEVHINDADES --- Tegevusala (EMTAK 2008), Aasta ning Näitaja Investeeringud põhivarasse (k.a kapitalirent) kokku, tuhat krooni ..arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 2005 390 311 2006 287 535
8 laondus, info ja side ning II kvartalis taas kasvule pöördunud energeetika. Majanduskasvule aitas samuti kaasa majanduse ühe suurima tegevusala hulgi- ja jaekaubanduse lisandväärtuse stabiilne kasv. Kiireim lisandväärtuse kasv leidis aset mäetööstuses. Enim pidurdas majanduskasvu lisandväärtuse langus põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse tegevusalal, mis oli tingitud põllumajandustoodangu kiirest hinnatõusust. Kuigi jooksevhindades ühegi tegevusala lisandväärtus ei langenud, panustasid SKP- sse negatiivselt veel avaliku halduse, riigikaitse ja sotsiaalkindlustuse, majutuse ja toitlustuse ning muude teenindavate tegevuste tegevusala (Statistikaamet, 2017). 2.2 Tööturg Saksamaa tööturg on liikunud rekordite kursil hõivatuid on rohkem kui kunagi varem. 2015. aastal oli töötusemäär 6,4% ja ka 2016. a esimesel poolel oli langus
aastal viimase kolme aasta kiireimas tempos, saavutades 69,3% Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest. Keskmisest madalamat tööviljakust tekitab majanduse ebasoodne struktuur ja tootmise madal kapitaliseerituse tase. Maailmapanga riikide ettevõtluskeskkonna võrdlev analüüs ,,Doing Business 2012" paigutab Eesti 183 riigi hulgas 24. kohale ja regionaalset konkurentsi silmas pidades oleme Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas kõrgel 8. kohal. 2011. aastal oli Eesti SKP jooksevhindades 15,97 miljardit eurot, mis tähendab aastast kasvu 7,6%. Kasvu vedas eelkõige töötlev tööstus, mida toetas kaupade tugev eksport, suurima mõjuga oli elektroonika ja seadmete tootmine ja eksport. Perioodil 2004- 2010 kasvas tööviljakus aastas keskmiselt 3%, 2010. aastal 6,3% võrreldes eelneva aastaga. Euroopa Liidu riikide hulgas edestas tootlikkuse kasvukiiruselt Eestit ainult Leedu. Ettevõtlussektori kogukasum oli 2,8 miljardit eurot, mis on 40% suurem kui aasta varem
a. diskontomäära alandamine b. pankade kohustusliku reservi vähendamine c. võlakirjade müük kommertspankadele d. võlakirjade müük keskpanga poolt 24. Deflatsioon all mõistetakse: a. hinna tõusu pidurdumist b. inflatsiooni vastandsündmust, hindade pidevat alanemist c. püsiv hinnataseme tõus ilma hinnaproportsioonide muutuseta d. majandusmuutujate väärtust jooksevhindades 25. Barterkaubandus on: a. kaubavahetus ilma osapoolte kontaktita e. läbi vahendajate b. kauplemine ilma rahata, kaup - kauba vastu c. kauplemine ilma pangaülekandeid kasutamata e. sularahas d. kaubavahetus, kus tehingud kirjutatakse alla teatri loožides või parterites 26. Say seadus nõudluse ja pakkumise kohta väidab: a. et kõikidel turgudel on pakkumine ja nõudlus alati tasakaalus b
1. Bartertehinguid kasutatakse tingimustes: a. kui puudub kauplemiseks vajalik kaup b. kui puudub usaldus raha vastu c. kui tahetakse lihtsamalt hakkama saada d. mida pole võimalik kirjeldada 2. Deflatsioon kujutab endast: a. majandusmuutujate väärtust jooksevhindades b. hindade püsiv alaneminemist c. hinnataseme püsiv tõus koos hinnaproportsioonide muutusega d. püsiv hinnataseme tõus ilma hinnaproportsioonide muutuseta e. hinnataseme tõusu aeglustumine 3. Inflatsiooniteoorias tekib hinnašokk: a. ostjatel paar minutit pärast poodi sisenemist b. konkreetse kauba, sagedamini nafta ja põllumajandussaaduste järsust hinna tõusust, millel on kaasnev toime ka teiste kaupade hindadele c. müüjatel hindade tüütuseni vahtimisest d
mudeli siseste muutujatena. 10. Tootmismeetod on koguprodukti arvepidamine, mille korral arvatakse kogutoodangust maha amortisatsioon. VALE(peab olema vahetarbimine) 11. Eesti Statistikaameti määratluse järgi ei kuulu tööga hõivatute hulka ettevõttes töötavad omanikud ja nende tasuta töötavad pereliikmed ning töövõtulepinguga töötavad isikud. VALE (kuuluvad) 12. Ersitada tuleb nominaalset SKP ehk „jooksevhindades st vaadeldud ajavahemikul kehtinud hindades“ ning reaalset SKP ehk „konstantsetes, püsivhindades“, koguprodukti näitajat; Reaalne SKP on inflatsiooniga korrigeeritud koguprodukt, Nominaalne SKP on inflatsiooniga korrigeerimata SKP. 13. Majanduslikult aktiivset rahvastikku nimetatakse tööjõuks ning see jaguneb töötajateks ning töötuteks, Töötuse määr on töötute inimeste protsentuaalse osakaaluna tööjõust 14
rikkuse ümberjaotamine kõikide ühiskonnagruppide vahel ja mis peamine, äärmiselt kõrge elustandard. Veel kümmekond aastat tagasi seisis Rootsi Sveitsi järel SKP inimese kohta suhtarvu järgi maailmas teisel kohal, siis aga pöördus majanduslikku allakäiku, mida iseloomustasid pangakriis, kõrge inflatsioon, suur eelarvedefitsiit ja kasvav tööpuudus. 2005. aasta juuni seisuga oli Rootsi SKP jooksevhindades 677 miljardit SEKi, 2004. aasta samal perioodil 621 miljardit SEKi. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Rootsi osalus rahvusvahelistes organisatsioonides: AfDB, AsDB, Austraalia Grupp, BIS, CCC, CERN, EAPC, EBRD, EFTAECE, EIB, EL, EN, ESA, FAO, G6, G7, G10, IADB, IAEA, IBRD, ICAO, ICFTU, ICRM, IDA, IEA, IFAD, IFC, IHO, ILO, IMF, IMO, Interpol, ISO, ITU, LMN, MONUC, NEA, NUB, OSCE, PCA, PN, RKK, ROK, UNCANT, UNIDO, UNESCO, UNIKOM, UPUUNITAR, WFTU, WHO, WIPO, WMO, WTRO, WTO, ÜRO jpt.
a. * elastne b. ühikelastne c. mitteelastne 10. Paindlik aktseleraator eeldab a. investeeringute suurus ei sõltu põhivahendite hulgast b. firma katab kõik soovitava ja tegeliku põhifondide mahu vahest c. investeeringute suurus sõltub tööjõu hulgast d. * et firma katab ainult osa soovitava ja tegeliku põhifondide mahu vahest Question 11 (1 point) Deflatsioon kujutab endast: a. majandusmuutujate väärtust jooksevhindades b. * hindade püsiv alaneminemist c. hinnataseme püsiv tõus koos hinnaproportsioonide muutusega d. püsiv hinnataseme tõus ilma hinnaproportsioonide muutuseta e. hinnataseme tõusu aeglustumine Question 12 (1 point) Inflatsiooniteoorias tekib hinnasokk: a. ostjatel paar minutit pärast poodi sisenemist b. * konkreetse kauba, sagedamini nafta ja põllumajandussaaduste järsust hinna tõusust, millel on kaasnev toime ka teiste kaupade hindadele c
tahtlikud vead. arvväärtused antud 4 Andmete ettevalmistamine · Andmete valik Majandusteoreetilises mudelis näiteks SKP. Eesti Statistikaameti andmebaasis: · SKP jooksevhindades või SKP aheldatud väärtus? · sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud või mitte? · Ühikute teisendamine Hinnangud ja nende omadused Arvandmed ei tohi suurusjärkudelt väga palju erineda · Algselt: palk 12 000 eurot, SKP 20 000 000 000 eurot (aastas)
kliimaga on Lõuna Rootsi soojem. Rootsi põhjaosa on aga pika ja külma talvega ja lund sajab seal talvel väga palju. Siseveed Rootsis on palju siseveekogusid. Jõed on kärestikulised ja energiarikkad, kuid ei sobi liikluseks ega metsaparvetamiseks. Peaaegu kõik jõed saavad alguse Skandinaavia mäestikust ning suubuvad Läänemerre. Kõige rohkem järvi on Kesk Rootsi madalikul ja Norlandis. ROOTSI MAJANDUSE PÕHINÄITAJAD SKP: 2003. aasta juuni seisuga oli Rootsi SKP jooksevhindades 584 miljardit SEK´i, 2002. aastal 2340 miljardit SEK'i, (1999. aastal 1 972 miljardit SEK'i ning 2000. aastal 2 098 miljardit SEK'i.) Seoses muutustega statistilise arvestuse alustes on viimase viie aasta SKP kasv ümberhinnatud ning viimaste andmete järgi oli 1997. aasta juurdekasv 3,8% (varasema statistika järgi 1,8%), 1998. aastal samuti 3,8% (varasema statistika järgi 2,8%), 1999. aastal 4,1%, 2000. aastal 3,6%, 2001. aastal 1,2% ning 2002. a. 1,9%
Tuleb keskenduda sõitmisele. IRI arv >=4,7. 4.1 Teehoiukava finantsplaan Teehoiukava finantsplaani ülesehitus järgib teehoiu rahastamise ja kavandamise põhimõtteid. Finantsplaani koostamisel on lähtutud Rahandusministeeriumi kütuseaktsiisi laekumise pikaajalisest prognoosist, mis on koostatud augustis 2013. aastal ning sellest lähtuvalt on arvutatud Teeseaduse § 16 täitmiseks kuluv suurus. Teehoiutööde hinnad ja muud kulud on planeeritud 2013. aasta jooksevhindades, millele on lisatud üldine hinnataseme kasv kuni 2,5% aastas. Kütuseaktsiisi laekumise prognoosi täpsustamisel muutuvad vastavalt ka teedevõrgu säilitamise ja arendamise mahud. Igal aastal riigieelarve koostamise käigus täpsustatakse riigimaanteede hoiu rahastamist rahastamisallikate ja aastate kaupa. Teehoiukava muudetakse ning esitatakse Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks juhul, kui riigimaanteede hoiuks kavandatud üldsumma muutub 3% võrra.
Siseveed Rootsis on palju siseveekogusid. Jõed on kärestikulised ja energiarikkad, kuid ei sobi liikluseks ega metsaparvetamiseks. Peaaegu kõik jõed saavad alguse Skandinaavia mäestikust ning suubuvad Läänemerre. Kõige rohkem järvi on Kesk- Rootsi madalikul ja Norlandis. Rannar Jantson ROOTSI MAJANDUSE PÕHINÄITAJAD SKP: 2003. aasta juuni seisuga oli Rootsi SKP jooksevhindades 584 miljardit SEK´i, 2002. aastal 2340 miljardit SEK'i, (1999. aastal 1 972 miljardit SEK'i ning 2000. aastal 2 098 miljardit SEK'i.) Seoses muutustega statistilise arvestuse alustes on viimase viie aasta SKP kasv ümberhinnatud ning viimaste andmete järgi oli 1997. aasta juurdekasv 3,8% (varasema statistika järgi 1,8%), 1998. aastal samuti 3,8% (varasema statistika järgi 2,8%), 1999. aastal 4,1%, 2000. aastal 3,6%, 2001. aastal 1,2% ning 2002. a. 1,9%
Eesti päritolu toodete ekspordi osatähtsus oli kõige väiksem kunstiteoste ja tööstuslike sisseseadete kaubajaotises (там дальше хз что написано)kõige rohkem 6%). EESTI EKSPORDI PEAMISED MÄRKSÕNAD 2018. aastal suurenes Eestis kaupade eksport võrreldes 2017. aastaga 12% ja import 10%. Enim mõjutas kaubavahetuse suurenemist mineraalsete toodete eksport ja import. Kaupu eksporditi jooksevhindades 14,4 miljardi ja imporditi 16,2 miljardi euro eest. • 2018. aastal suurenes Eesti eksport ja import elaniku kohta võrreldes eelnenud aastaga üle 1000 euro. • Mullu oli Eestis eksport elaniku kohta 10 927 eurot, mis on Euroopa Liidu keskmisest (там дальше хз что написано)10 684 eurot) ligikaudu 240 euro võrra suurem. Import elaniku kohta oli Eestis aga
TEGEVUSALADE KESKMINE 839 1 137 5,9 5,8 Eesti Statistika 23 Sisemajanduse koguprodukt 2012. aastal kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) Euroopa Liidu liikmesriikidest kõige kiiremini Baltimaades. Eesti majanduskasv oli riikide võrdluses peale Lätit ja Leedut kolmandal kohal ning 3,2% suurem kui 2011. aastal. Jooksevhindades oli SKP 2012. aastal 17,0 miljardit eurot. Aasta esimeses kolmes kvartalis toetas Eesti majanduskasvu kõige rohkem ehituse tegevusala. Ehitusturu kasvu vedasid hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööd ning rajatiste ehitus. Seda eelkõige tänu valitsemis- sektori hoonete renoveerimistööle, mida tehti saastekvootide müügist saadud summa eest. Neljandas kvartalis tõusis majanduskasvu suurimaks mootoriks veonduse ja laonduse tegevusala.
annaabi.ee 
