Härra Vesipapp elab Emajõe ääres. Ühel päeval otsustab ta jõele tammi ehitada ja hakata ise endale elektrit tootma. Selle tulemusena jäävad naabrite maad ja kaevud vee alla. Ettevõtliku inimesena otsustab härra Vesipapp nüüd ka vett müüma hakata, kuid vee võtab ta puhastamata otse jõest. Et oma eraomandust kaitsta ehitab ta võrkaia kuni poole jõeni mõlemale poole tammi. 1. Milliseid veeseaduse punkte härra Vesipapp rikub? § 8. Vee erikasutus § 9. Vee erikasutusluba ja ajutine vee erikasutusluba § 13. Vee kasutamine olmes § 16. Vee-energia saamine § 17. Vooluvee tõkestamine §1. Vooluveekogu tõkestamine Vooluveekogu tõkestamiseks loetakse: 1) jõe, oja, kraavi või kanali voolusängi tõkestamist rajatisega, millega tõstetakse tehislikult looduslikku veetaset rohkem kui 0,3 meetrit; §3. Maaomaniku nõusolek vooluveekogu tõkestamiseks 1)Tõkestamist kavandav isik peab saama vooluveekogu
heitvesi – suublasse juhitav kasutusel olnud vesi pinnavesi – maismaavesi põhjavesi – maapõues sisalduv vesi; mineraalvesi on põhjavee alaliik; reostusallikas – vee omaduste halvenemise põhjustaja reo- ehk saasteainete, organismide, soojuse või radioaktiivsusega; reovesi – üle kahjutuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi; suubla – veekogu või maapõue osa, millesse voolab heitvesi; vee erikasutusluba – kiritõend tegevuse lubamiseks, milles teatatakse tingimused kasutatava vee hulga, suubla ning veekasutusega kaasnevate kohustuste ja piirangute kohta; veehaare – ehitis vee võtmiseks veekogust või põhjaveekihist; veekogu – püsiv või ajutine voolava (vooluveekogu - jõgi, oja jm.) või aeglaselt liikuva (seisva) veega (seisuveekogu-, meri, järv, veehoidla jm) täidetud pinnavorm; reoveekogumisala – ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust
uuest karjäärist välja pumbatav vesi on muutnud Erra jõe veekvaliteeti halvemaks. Võetud proovid näitavad, et S04 ja lämmastiku sisaldus on suurenenud ning vesi on muutunud karedamaks. Erikasutusloa kohaselt peab veekasutaja kindlustama, et vee kvaliteet ei halveneks. Keskkonnainspektor tegi ettekirjutuse, mille kohaselt peab osaühing sisse seadma erinevatest põhjaveekihtidest tarbitud veekoguste arvestuse. Millise seaduse punkte rikuti? § 9.Vee erikasutusluba ja ajutine vee erikasutusluba - vee erikasutusloaga määratud tegevusest tulenev oluline keskkonnamõju põhjustab kahjulikke keskkonnamuutusi, mistõttu tuleb muuta loaga kehtestatud nõudeid §10. Kemikaali ohtlikkuse määramine, riski hindamine ja klassifitseerimine - kemikaaliseaduse kohaselt peab kemikaali käitlejal olema vajalik teave kemikaali füüsikaliste ja keemiliste omaduste, ohtlikkuse, ohutusnõuete ning kahjutustamise kohta Milline karistus selle ees ootab? Raha trahv
Vettpidavateks kihtideks, milleks on savikad lubja ja liivakivid, mis lasevad vett halvasti läbi ja takistavad selle imbumist sügavamale maa sisse. Mida teha, et saada vett kätte ? Allikate teel. Ehitades salv- või puurkaev. Ministeeriumi mõiste Põhjaveest Põhjavesi on loodusvara, mille kasutamiseks on enamikel juhtudel vaja taotleda maakonna keskkonnateenistusest vee erikasutusluba. Vee erikasutusluba on vajalik juhul, kui tahetakse võtta põhjavett üle 5 m3 ööpäevas või kui võetakse vett kambrium-vendi või ordoviitsium-kambriumi põhjaveekihist. Vesi Põhjavett teatakse kui puhta joogivee poolest. Kuid tegelt võib ka põhjavesi saastuda. Tavaliselt juhtub see inimese hooletuse tõttu. Eriline vesi 1980. avastati Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi poolt, et sügaval olev põhjavesi on
Keskkonnanormatiiv kontrollarv - kvaliteedi,tootenormatiivid. Pinnase ujula, vee jne Standard juhtnöörid, kinnitatud institutsiooni poolt ,Mõõtkavastandrdid,leppemärkideKeskkonnakorraldus,auditeerumine need kõik toimuvad standarite alusel, seire on ka keskkonnakorraldus ISO rahvusvaheline standardiorganisatsioon Keskkonnaluba - keskkonda oluliselt mõjutav või ohustav tegevus kompleksload või lihtload Tegevusluba on ehitusluba, vee erikasutusluba, jäätmeluba, geoloogilise uuringu luba,raieluba, kalapüügilua Planeerimisseaduse põhimõtted Planeeringute koostamine on avalik. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel (3) Kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi: Planeeringute liigid 1
· Ehituskeeluvöönd meresaartel ja Narva-Jõesuus 200meetrit, Peipsi, Pihkva, Lämmi jne 100m. Linnades 50 meetrit veekogust. · Ehituskeeld ei laiene: Veehaarde ehitis, piirivalve, riigikaitse, tehnovõrk, sild, raudteele, sadamaehitis ja veeliiklusrajatisele, kalakasvatusele, seireehitisele, rannakaitse. · Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda KA nõusolekul. · Kallasrada: laevatatav veekogu 10m ja teistel 4m. Vee erikasutusluba · võetakse vett pinnaveekogust, sealhulgas ka jää võtmise korral enam kui 30 m3/ööpäevas; · võetakse põhjavett rohkem kui 5 m3ööpäevas; · võetakse mineraalvett; · juhitakse heitvett või saasteaineid suublasse, sealhulgas põhjavette; · toimub veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine; · toimub veekogu, mille veepeegli pindala on üks hektar või suurem, rajamine, likvideerimine, süvendamine või sellise veekogu põhja pinnase paigaldamine;
Põhjavesi Põhjavesi on loodusvara, mille kasutamiseks on enamikel juhtudel vaja taotleda maakonna keskkonnateenistusest vee erikasutusluba. Vee erikasutusluba on vajalik juhul, kui tahetakse võtta põhjavett üle 5 m3 ööpäevas või kui võetakse vett kambrium-vendi või ordoviitsium-kambriumi põhjaveekihist. Viimasel juhul tuleb taotleda luba sõltumata võetava vee kogusest nagu ka mineraalvee võtmise korral. Põhjavee all mõistetakse maakoores sisalduvat vaba vett. Põhjavesi paikneb põhjaveekihtides ja -lademetes ehk maapõue vettsisaldavates ja -andvates kihtides.
a.-l ka ligikaudu 77% kogu Eestis kasutatud põhjaveest, mis peamiselt pumbati välja põlevkivikaevandustestning hiljem juhiti tagasi loodusesse. 17 Vee kasutamise põhialused sätestab veeseadus, mille kohaselt toimub ka vee ja veekogu avalik kasutamine või erikasutus. Vee avlik kasutamine-avaliku veekogu kasutamine igaühe poolt, järgides omandiõigust ning vältida vee seisundi mõjutamist. Vee erikasutuse korral on vajalik vee erikasutusluba ning erikasutuse eest tuleb maksta erikasutuse tasu. Aasta alguseks oli Eestis antud välja enam kui 1000 vee erikasutusluba. Veekogu avalik kasutamine Veekogu kasutamine igaühe poolt ilma veekogu seisundit mõjutavate eluliste või tehnovahenditeta, · nt: vee võtmine veekogust · suplemine · veesport · veel ja jääl liikumine · veekogul kalastamine jne.
a.-l ka ligikaudu 77% kogu Eestis kasutatud põhjaveest, mis peamiselt pumbati välja põlevkivikaevandustestning hiljem juhiti tagasi loodusesse. 17 Vee kasutamise põhialused sätestab veeseadus, mille kohaselt toimub ka vee ja veekogu avalik kasutamine või erikasutus. Vee avlik kasutamine-avaliku veekogu kasutamine igaühe poolt, järgides omandiõigust ning vältida vee seisundi mõjutamist. Vee erikasutuse korral on vajalik vee erikasutusluba ning erikasutuse eest tuleb maksta erikasutuse tasu. Aasta alguseks oli Eestis antud välja enam kui 1000 vee erikasutusluba. Veekogu avalik kasutamine Veekogu kasutamine igaühe poolt ilma veekogu seisundit mõjutavate eluliste või tehnovahenditeta, · nt: vee võtmine veekogust · suplemine · veesport · veel ja jääl liikumine · veekogul kalastamine jne.
Konflikt. Omavoli seadis ohtu Saadjärve elanikud 06.10.2009 20:44 Martin Pau Äksi paisjärve puhastamiseks valmistuv Vooremaa Looduskeskus eiras keskkonnaameti nõuet rajada Äksi veskist ülesvoolu ajutine pais, mistõttu läheneb Saadjärve nivoo kriitilisele tasemele. Vee-erikasutusluba andis Vooremaa Looduskeskusele voli langetada Saadjärve väljavoolul Mudajõe esimesel kilomeetril paikneva paisu taga vett meetri võrra. Ühtlasi pani aga see looduskeskusele kohustuse ehitada umbes 400 meetrit ülesvoolu ajutine pais, takistamaks Saadjärve alanemist. Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni veespetsialist Ele Liivamägi ütles, et Vooremaa Looduskeskus on ilmselgelt omavolitsenud, kuid kas ja kui palju on selle tagajärjel järve kahjustatud, vajab selgitamist. «Ma ei saa rääkida katastroofist, aga ma ei saa ka öelda, et probleemi pole,» oli Liivamägi eile sisulise hinnangu andmisega ettevaatlik. Liivamäe sõnul on limnoloogide arvamusel raja...
· kasutada ennetavat printsiipi · KMH eesmärk on soodustada tulevase tegevse kogumõju (majanduslik, sotsiaalne, keskkonnahinnang) · aktiivne avalikkuse kaasamine · 6.2 Keskkonnamõjude hindamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse ehitamist, ehitise kasutuselevõtmist või olemasoleva ehitise kasutusviisi muutmist, millega kaasneb oluline keskkonnamõju ja mis eeldab: · ehitusluba või ehitise kasutusluba · keskkonnakompleksluba, vee erikasutusluba, välisõhu saasteluba, jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsenti või kiirgustegevusluba · maavara kaevandamise luba, geoloogilise uuringu luba või üldgeoloogilise uurimistöö luba · eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav muu dokument Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus · Taotletakse tegevusluba või selle muutmist, kusjuures kavandatav tegevusega kaasneb oluline keskkonnamõju
reguleerivaid õigusakte), jms. Veekogu avalik kasutamine on tasuta, kui seadustega pole sätestatud teisiti. Kõik veekogud ei ole avalikult kasutatavad, kuna kuuluvad eraomandusse. Omanik on ka avalikuks kasutamiseks mõeldud veekogu ümbritseval maal, sel juhul ei tohi rikkuda võõral maatükil viibimist reguleerivaid seadusesätteid. Avalikult kasutavate veekogude nimekirja on kehtestanud keskkonnaminister. Vee erikasutuse korral peab vee kasutajal olema alaline või ajutine vee erikasutusluba. Vee erikasutusloaga antakse vee erikasutajale õigus vee erikasutuseks loas täpsustatud tingimuste kohaselt. Vee erikasutusloa annab vee erikasutuse asukoha keskkonnateenistus, kui vee erikasutus toimub merel, annab loa Keskkonnaministeerium. Vee erikasutusluba peab olema, kui: · pinnaveekogust võetakse vett või ka jääd rohkem kui 30m3/ööpäevas · võetakse põhjavett kambrium-vendi või ordoviitsium-kambriumi põhjaveekihist
Lihtluba saastatavate keskkonnasektorite kaupa (Eestis nt kasutusel välisõhu saasteload, vee saasteload, jäätmeload jne). Luba väljastakse tähtajaks ja sagel eelneb keskkonnamõju hindamine. Viimasel ajal avalikustamise suur osa protsessis.Avalkksut tuleb loa taotlemisest informeerida. Eesti keskkonaõigues puudub keskkonnaloa mõist elegaaldefinitsioon. Eri seadustes kasutataskse erinevaid termineid nt projekteerimistingimused, ehitusluba, kaevandamisluba, vee erikasutusluba, välisõhu saasteluba, jäätmeluba, GMO keskkonda viimise luba. Eestis annab load välja keskkonnaminister, keskkonnaamet või KOV. KEELATUD VÕI PIIRATUD KASUTAMSEGA AINETE JA TEGEVUSTE NIMEKIRJAD Laialdaselt kasutuses EÜ-s. Tehnlised andmed sageli akti lisadena, et ei peaks muutma akti, kui teadus ja tehnika arenevad. Eriti levinud ohustatud taime- ja loomaliikide kaitsel, veekeskkonna kaitsel ja jäätmealase kontrollis.
vältel vähenenud ligi 25% ja moodustas 1994. aastal ligi 180 mln m³ . Suurimad tööstusreostajad on põlevkivi- ja toiduainetetööstus. Traditsiooniliseks reovete puhastamise viisiks on puhastusseadmete rajamine suurematele saasteallikatele - asulatele ja tootmisettevõtetele. . Vee kaitset ja kasutamist reguleerib Veeseadus, samuti Ranna ja kalda kaitse seadus. Vastavalt Veeseaduse § 8 peavad kõik veetarbijad, kes kasutavad põhjavett üle 5 m3/ööpäevas, taotlema selleks vee erikasutusluba. 2000.a. oli Võrumaal arvel 60 veekasutusluba omavat veetarbijat, kellele kuulub 131 puurkaevu, neist 32 asub Võru linnas. mistõttu on suurselgrootute liigilise koosseisu järgi võimalik otsustada veekogu kvaliteedi üle. Jõgede ja ojade kvaliteedi bioloogiline hindamine on odavam kui kasutada vee keemilisi analüüse. Suurselgrootute taksonoomilise koosseisu määramine on hõlbus ja efektiivne, mis võimaldab kiiresti ja suhteliselt väheste kulutustega uurida läbi palju veekogusid.
juhtimist puhastada, veekogude läheduses ei tohi kasutada taimekaitsevahendeid, sõnnikut ei tohi laotada külmunud pinnasele, väetisi võib kasutada piiratud kogustes hektari kohta jms. Need piirangud on toodud veeseaduses. Vee ja veekogu kasutamine toimub kas avaliku kasutamisena või erikasutusena. · Avalik kasutamine on näiteks suplemine, veesport, kalastamine (siis peab jälgima kalapüügiga seonduvaid seadusi) ja see on tasuta. · Erikasutuse korral on vajalik vee erikasutusluba, mille eest tuleb maksta tasu. Erikasutusloaga lubatakse saasteainete pinnasesse või vette juhtimine või näiteks veekogudest veevõtmine. Veekogule või vee seisundile tekitatud kahju hüvitamiseks tulebki maksta tasu. Lubasid väljastab keskkonnaamet. 3.1. VEEKOGUDE LÄHEDUSES LIIKUMINE Vee ja inimeste ohutuse tagamiseks on igal veekogul kallasrada, mida mööda peab olema võimalik liikuda. Kallasrada on kõikidel avalikel ja avalikuks kasutamiseks mõeldud veekogudel 4-10 meetrit.
Keskkonnalubade väljastamine ei sea eesmärgiks keskkonnasaastuse täielikku likvideerimist, vaid saastuse vähendamist nii palju kui see on majanduslikult võimalik ja põhjendatud. Seega ei kontrollita kõiki saasteal- likaid, vaid ainult ohtlikumaid. Luba väljastatakse reeglina kindlaks tähtajaks ning sellele eelneb tihti keskkonnamõju hindamise protse- duur. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus asendab hulga eraldi keskkonnalubade liike (vee erikasutusluba, ajutine vee erikasutusluba, välisõhu saasteluba, erisaasteluba, kaevandamisluba, kiirgustegevusluba ja jäätmeluba) ühe ühtse keskkonnaloa taotlemisega. Loa taotlemisel tuleb märkida kõik kavandatavad keskkonnahäiringud, milleks on luba vajalik, ning loa andmise menetlus viiakse kõigi nende häiringute lubamiseks läbi ühes menetluses.
(summutamine), seadustega müra lubatud taseme määramine detsibellides. Veereostus ja veekaitse. Tarbeveeks sobivat magedat vett saadakse põhjaveest või pinnaveest ja peale kasutamist juhitakse reostunud vesi tagasi kas veekogudesse või pinnasesse. Reostus pärineb: 1. Punktreostusallikatest 2.hajureostusest, millest koguneb veekogu reostuskoormus.SUUR PROBLEEM->!eutrofeerumine(liiga palju toitaineid)+ toksilised ained tööstusest: vee saasteluba, vee erikasutusluba . Tarbevee uued tehnoloogiad: 1.merevee kasutamine 2.jäämägede teisaldamine (3/4) magevee varudest seotud liustikuga) Eesti veeressursid, nende kvaliteet ja kasutamiskõlblikkus.- kvaliteet hea, uus tehnika, aga kallis väga, euroopaga võrreldes eriti. (tehnikal välismaised omanikud). Vee säästmine: 1.Vee kokkuhoid ja korduvasutamine 2.Abinõud vee reostuse vähendamiseks 3.Tammide ja veehoidlate ehitamine võimaldab vett varuda kuivaperioodideks ja arvatakse, et väheneb ka
Seadused kordamiseks: Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon- on 1992. aastal Rio de Janeiros allkirjastatud rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, selle komponentide jätkusuutlikuks kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglaseks jagamiseks Looduskaitseseadus-on Eesti Vabariigis kehtiv seadus, mille peamisteks eesmärkideks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja kaitse, taime- seene- ja loomaliikide ja nende elupaikade kaitse, samuti kultuuriloolise ja esteetilise väärtusega looduskeskkonna kaitsmine. Loomakaitseseadus-Käesolev seadus reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu.Vabalt looduses elavate loomade kaitset Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon- Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon- olles teadlikud Läänemere merekeskkonna asen...
(summutamine), seadustega müra lubatud taseme määramine detsibellides. Veereostus ja veekaitse. Tarbeveeks sobivat magedat vett saadakse põhjaveest või pinnaveest ja peale kasutamist juhitakse reostunud vesi tagasi kas veekogudesse või pinnasesse. Reostus pärineb: 1. Punktreostusallikatest 2.hajureostusest, millest koguneb veekogu reostuskoormus.SUUR PROBLEEM->!eutrofeerumine(liiga palju toitaineid)+ toksilised ained tööstusest: vee saasteluba, vee erikasutusluba . Tarbevee uued tehnoloogiad: 1.merevee kasutamine 2.jäämägede teisaldamine (3/4) magevee varudest seotud liustikuga) Eesti veeressursid, nende kvaliteet ja kasutamiskõlblikkus.- kvaliteet hea, uus tehnika, aga kallis väga, euroopaga võrreldes eriti. (tehnikal välismaised omanikud). Vee säästmine: 1.Vee kokkuhoid ja korduvasutamine 2.Abinõud vee reostuse vähendamiseks 3.Tammide ja veehoidlate ehitamine võimaldab vett varuda kuivaperioodideks ja
RAKVERE AMETIKOOL Jaana Peetsalu MT09 PIUSA KOOBASTIKU LOODUSKAITSEALA Referaat Juhendaja: Kerli Kõue Rakvere 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Looduskaitseala asukoht lk 4 3. Kaitseala kaitsekord lk 5-6 4. Piusa koobastiku looduskaitseala kaitse-eesmärk lk 7 5. Piusa koopa ürgorg lk 8 6. Piusa koobaste ajalugu lk 9 7. Loodus lk 10 8. Tiigilendlane lk 11-12 9. Veelendlane lk 13-14 10. Tõmmulendlane ...
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2014/2015. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused. Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja – hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitse – looduskeskne, kk – inimkeskne suhe. Looduskaitsevää...
ennetavaid meetmeid. Sarnane ka vältimisprintsiip. Preventiivsed ehk kahju ennetavad vahendid: · Otsese reguleerimise vahendid: o keskkonnanormatiivid ja -standardid o piirangud ja keelud · tsoneerimine ja maakasutuse planeerimine (üleriigiline planeering, maakonnaplaneering, üldplaneering (linna või valla), detailplaneering) · kaubanduspiirangud. · Keskkonnalubade süsteem (1810 Napoleoni dekreet) o Eesti õigusruumis vee erikasutusluba, jäätmeload, atmosfääriõhu saasteload, keskkonna- kompleksluba jt keskkonnaload. · Keskkonnamõjude hindamine. 32. Selgitage, kuidas saab keskkonna reguleerimist majanduslikult põhjendada. · Otsuste tegemisel ei saa arvestada ainult nende tulude ja kuludega, mis on seotud rahaliste väljaminekutega. Nii jääksid näiliselt tasuta saadud keskkonnaväärtused, millel puudub rahaline ekvivalent, arvestamata.
1. Keskkonnaõiguse üldiseloomustus See raamatu tekst on suht bullshit, loengust üldiseloomustus: Noor - ebastabiilne, fragmentaarne, arenev; Vastuolud teiste õiguslike distsipliinidega – uued ideed (ei mahu kehtivasse paradigmasse); Loodus on tervik aga inimesed on selle jaotanud riikideks ja kinnisasjadeks (õigus on vastuolus loodusseadustega); Novaatorlik (rajaleidja – avatud menetlused, avalikkuse osalemine, juurdepääs õigusemõistmisele, ettevaatusprintsiip); Eriline roll (loodus)teadusel; Ettevaatusprintsiip- Teaduslik EBAKINDLUS v. õiguslik KINDLUS- in dubio pro natura ?? Raamatust üldist: Tavaliselt eristatakse kolme keskkonnaalase regulatsiooni mudelit: Esimese mudeli puhul on õigusliku reguleerimise sihiks keskkonnaohtliku tegevuse tagajärgede likvideerimine või leevendamine. Teise mudeli puhul lähtutakse sellest, et parem on kahju tekkimist vältida, kui tegeleda sellega tagantjärgi. Kolmas, ettevaatuse mudel, on...
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2008. AASTA SÜGISSEMESTER Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste käsitlused. "Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks". Keskkonnakaitse on väike osa looduskaitsest, kui käsitleme loodusena kogu elusfääri, kõikjal toimuvat elu. Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Looduskaitseväärtus. Looduskaitseväärtus - objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks Summaarne looduskaitseväärtus. liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku Looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitseväärtus: ökosüsteemid 1.looduslikkus 2.mitmekesisus 3.esinduslikkus ...
2) ametiasutus väljastab loa nt selle käskkirja alusel. Õigused tekivad alles loa väljastamisel. Kuid kuna õiguslik otsustus on väljend nii dokus, mis väljendab asutuse otsustust anda luba kui väljast loas, tuleb need lugeda üheks õigusaktiks. Nõuded kkloa sisule tulen asjassepuutuva valdkonna seadustest. Tihti täpsust seaduses sätest kkloa tingimusi ja selle andmise/muutmise/kehtetuks tunnist korda seaduse alusel kehtestatavate rakendusaktidega (vee erikasutusluba: veeseadus & vee erikasutusloa andmise nõuded). Tüüpiline kkalaste lubate menetlus on avalik menetlus (puudutatud isikud!), kui just eriseadus ei reguleeri teisiti (nt jäätmeluba). Erinevused on: ametlike teadaannete (sh nende sisu) osas; tähtaegade osas; avatud menetluse vormide osas. Peaks olema ühtne! KMH Tuli 60ndatel USAst. Kõikidel kkprojektidel, mil vo oluline kkmõju, tuleb läbi viia KMH, et saada heakskitt mingile asjale enne loa väljastamist
valgus, soojus, kiirgus ja lõhn; 4) tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest; 5) käesoleva lõike punktides 14 nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest. §7. Tegevusluba Tegevusluba käesoleva seaduse tähenduses on: 1) ehitusluba või ehitise kasutusluba; 2) keskkonnakompleksluba, vee erikasutusluba, välisõhu saasteluba, jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents või kiirgustegevusluba; 3) maavara kaevandamise luba, geoloogilise uuringu luba või üldgeoloogilise uurimistöö luba; 4) eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav käesolevas paragrahvis nimetamata muu dokument. §8. Arendaja (1) Keskkonnamõju hindamist korraldab isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia. §9. Otsustaja Otsustaja on tegevusloa andja. §10
5) käesoleva lõike punktides 14 nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega . §7. Tegevusluba Tegevusluba käesoleva seaduse tähenduses on: 1) ehitusluba või ehitise kasutusluba; 2) keskkonnakompleksluba, vee erikasutusluba, välisõhu saasteluba, jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents või kiirgustegevusluba; 3) maavara kaevandamise luba, geoloogilise uuringu luba või üldgeoloogilise uurimistöö luba; 4) eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav käesolevas paragrahvis nimetamata muu dokument. §8. Arendaja (1) Keskkonnamõju hindamist korraldab isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia (edaspidi arendaja).
01.08.2008] (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega . § 7. Tegevusluba Tegevusluba käesoleva seaduse tähenduses on: 1) ehitusluba või ehitise kasutusluba; 2) keskkonnakompleksluba, vee erikasutusluba, välisõhu saasteluba, jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents, kiirgustegevusluba või hoonestusluba; [RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010] 3) maavara kaevandamise luba, geoloogilise uuringu luba või üldgeoloogilise uurimistöö luba; 4) eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav käesolevas paragrahvis nimetamata muu dokument.
o vedelkütuse kvaliteedi nõuded keskkonnaload: o lubade liigid: kompleksluba, lihtluba keskkonnaluba – keskkonnakasutuse eest tasumise aluseks. Tasutakse loodusressursi kasutusõiguse eest (loodusressursi kasutusõiguse tasu) ja keskkonna saastamise eest (saastetasu) tegevus- ja keskkonnaload: o ehitusluba o ehitise kasutusluba o keskkonnakompleksluba o vee erikasutusluba o välisõhu saasteluba o jäätmeluba o kalapüügiluba o ohtlike jäätmete kasutuslitsents o kiirgustegevusluba o maavara kaevandamise luba o geoloogilise uuringu luba o üldgeoloogilise uurimistöö luba o raieluba o jahiluba KESKKONNAMAJANDUS keskkonnatasu – keskkonnakasutuse hind keskkonnatasu – kohustuslik makse; kasutatakse reeglina keskkonnakaitse
heitvesi on reostunud orgaanilise aine, taimetoitainete, haigusbakterite ja soolenugiliste munadega. Reovee hulk ja omadused sõltuvad suurel määral veekasutaja elukeskkonna sanitaarseisundist, tavadest ja majanduslikest võimalustest, tootmises tehnoloogia valikust ja tootmiskultuurist. Reovett tekib seal, kus vett tarbitakse, seetõttu on kasutatava vee ja kanalisatsiooni juhitava vee hulk tihedalt seotud. Reovee põhjavette ja heitvee külmunud pinnasele juhtimine on keelatud. Vee erikasutusluba peab olema, kui juhitakse heitvett ja teisi vett saastavaid aineid suublasse. 11.1 Maamajapidamiste reoveekäitlus Nüüdisaegse ühepereelamu keskmiseks ööpäevaseks olmereovee hulgaks loetakse 1 m3 . Tekkiva reovee hulk on tegelikkuses varieeruv (35...300 liitrit inimese kohta ööpäevas). Kui võimalik, peaks olmereovee juhtima ühiskanalisatsiooni. Ühiskanalisatsiooni omanikuks on tavaliselt kohalik omavalitsus. Kui puudub võimalus reovee
kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest. [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. § 7. Tegevusluba Tegevusluba käesoleva seaduse tähenduses on: 1) ehitusluba või ehitise kasutusluba; 2) keskkonnakompleksluba, vee erikasutusluba, välisõhu saasteluba, jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents, kiirgustegevusluba või hoonestusluba; [RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010] 3) maavara kaevandamise luba, geoloogilise uuringu luba või üldgeoloogilise uurimistöö luba; 4) eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav käesolevas paragrahvis nimetamata muu dokument. § 8. Arendaja (1) Keskkonnamõju hindamist korraldab isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia (edaspidi arendaja).
kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest. [RT I 2008, 34, 209 jõust. 1.08.2008] (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. § 7. Tegevusluba Tegevusluba käesoleva seaduse tähenduses on: 1) ehitusluba või ehitise kasutusluba; 2) keskkonnakompleksluba, vee erikasutusluba, välisõhu saasteluba, jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents või kiirgustegevusluba; 3) maavara kaevandamise luba, geoloogilise uuringu luba või üldgeoloogilise uurimistöö luba; 4) eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav käesolevas paragrahvis nimetamata muu dokument. § 8. Arendaja (1) Keskkonnamõju hindamist korraldab isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia (edaspidi arendaja).
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .....................................................................
5) käesoleva lõike punktides 14 nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega . § 7. Tegevusluba Tegevusluba käesoleva seaduse tähenduses on: 1) ehitusluba või ehitise kasutusluba; 2) keskkonnakompleksluba, vee erikasutusluba, välisõhu saasteluba, jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents või kiirgustegevusluba; 3) maavara kaevandamise luba, geoloogilise uuringu luba või üldgeoloogilise uurimistöö luba; 4) eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav käesolevas paragrahvis nimetamata muu dokument. § 8. Arendaja (1) Keskkonnamõju hindamist korraldab isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia (edaspidi arendaja). (2) Arendaja kannab keskkonnamõju hindamisega seotud kulud
jne.), sh maapõue kasutamine ja uurimine (maavara geoloogilise uuringu luba, üldgeoloogiliste uurimistööde luba, allmaaehitise rajamiseks tehtava uuringu luba, maavara kaevandamise luba, maa-ainese kaevandamise luba, allmaaehitise rajamise luba) Saasteload: jäätmete tekitamiseks ja keskkonda viimiseks (jäätmeluba), välisõhu saastamiseks (välisõhu saasteluba ja erisaasteluba), saaste vältimiseks ja kontrolliks (keskkonnakompleksluba) Vee erikasutuseks (vee erikasutusluba koosneb loodusvara kasutamise osast ja veekeskkonna, mõjutamise osast, sh saastamine) Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimiseks ja turustamiseks Tuumarajatiste rajamisega, ekspluateerimise ja tegevuse lõpetamisega seotud tegevuseks, radioaktiivse aine või seda sisaldava materjali käitlemiseks, kiirgusseadme kasutamiseks jt kiirgusseaduses § 5 toodud juhtudel (kiirgustegevusluba) Kuidas ettevõtja teada saab, kas tema tegevuseks on luba vaja?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
