turul, kuna see võimaldab mugavat ning ohutut transporti tootmispunkti ja lõpptarbija vahel. Lisaks sellele säilivad konservid võrreldes teiste säilitamisvormidega palju kauem ning neid pole vaja hoida külmas. Konservitööstuste edust oleneb ka paljude riikide välistulu ning miljonite inimeste elatis. Üldiselt on konservid jaotatud nelja suuremasse klassifikatsiooni, nendeks on aedviljakonservid (mais ja hernes), lihakonservid (Turistieine), kalakonservid (tuunikala õlis) ja piimakonservid (kondenspiim). Sõltuvalt valmistus- ja lisaainetes võib kalakonserve jaotada järgmistesse rühmadesse: Naturaalsed ja naturaalsed õliga- eelneva termilise töötlemiseta kala omas mahlas, millele on lisatud puljong, taimeõli või searasv ning maitseained. Kalauhhaa ja kalasupp- eelneva termilise töötlemiseta kala ja kala
· riimveekalad (rannikulähedastes mereosades) · siirdekalad (elavad meredes aga koevad jõgedes ja vastupidi) Kalatooted: Pool- ja kulinaartoodete valmistamine: · suurendab kalakaupade sortimenti · kergendab tööd · kiirendab toidu valmistamist. Pooltooted (külmtöödeldud) on: · toored kalakotletid · kalatükid (naturaalselt ja paneeritult) · kalafilee kulinaartooted (kuumtöödeldud) on: · praetud kala · kalakonservid · kala tarrendis · kala marinaadis Realiseerimisaeg 12-72 tundi. Kalakonservid liigitatakse: · naturaalsed (preservid) · tomatikastmes · taimeõlis · pasteedid ja pastad Suitsutatud kala: · külmsuitsutamine 20-40oC · kuumsuitsutamine 70-140oC Kalamari: · Koosneb marjateradest, mis asetsevad sidekoest kestas · Sisaldab: o Rasva 10-16% o Valke 24-30% o Mineraalaineid (Cl, K, Na, S, Ca, Mg, I)
Toote kaal 240 Portsjonite arv2 Säilivusaeg 2 aastat Säilivustemperatuur +0...+25°C Kanalihamass (min.60%), joogivesi, kanamaks, seapekk (max.5%), porgand, sibul, toidusool (max.1,2%), sojaõli (toodetud geneetiliselt muundatud sojaubadest), maitseained. 100 grammi toodet sisaldab: Energiat 181 Valke 13 Rasvu 13 Süsivesikuid 3 Ühe portsjoni toiteväärtus: * kcal valke süsi- vesikuid rasvad 217 16g 4g 16g 11% 32% 1% 23% KALAKONSERVID 1. kastmes a. Skumbria tomatikastmes 240 g aubamärk: Koostis: skumbria b. Kilu tomatikastmes 240 g aubamärk: Temp. 0...+25C Koostis: kilu, joogivesi, tomatipasta, taimne õli, suhkur, keedusool, sibul, äädikas, maitseained 100gr toodet sisaldab keskmiselt Energiat 159 kcal Valke 12.0 % Süsivesikuid 3.1 % Rasvu 11.0 % 2. oils Sprotid õlis 160 g
......................................................8 5.1Rannarootsi Turistieine 240 g.................................................8 5.2Frank Pott Turisti eine "Rakvere" 240 g..................................8 6.Pasteedid..................................................................................... 9 6.1Rannamõisa Kalkuni maksapasteet “Delikatess”...................9 6.2 Maksapasteet........................................................................9 7.Kalakonservid kastmes..............................................................10 7.1Praetud Atlandi Skumbria tomatikastmes 240 g..................10 7.2Balti sardiinid tomatikastmes (easy open) 100 g.................11 7.3Lisaks...................................................................................11 8.Õlis............................................................................................ 11 8.1Sprotid õlis (easy open) 100 g............................................
ja suitsutamist. Hiljem lisandus toiduainete säilitamine suhkruga, marineerimine erinevate hapetega, pastöriseerimine ning konservimine kõrgel rõhul ja temperatuuril (kuni 120°C). Viimasel juhul on tegu steriliseerimisega. Steriliseerimisel bakterirakud ja nende spoorid hävivad täielikult, kusjuures saadakse mikroobivaba toode. steriliseeritud toiduained ei rikne enamasti isegi pikaajalisel säilitamisel, näiteks liha- ja kalakonservid. Steriliseeritakse ka meditsiinivahendeid (näiteks sidemeid, süstlaid, süstelahuseid jne). Pastöriseerimisel kuumutatakse vedelikke paarkümmend sekundit temperatuuril 70- 90°C. Pastöriseerimisel hävivad küll bakterirakud, kuid spoorid säilitavad eluvõime. See ongi põhjuseks, miks tavaline pastöriseeritud piim mõne aja möödudes rikneb. Toiduainete lühiajaliseks säilitamiseks kasutatakse tihti pastöörimist, sest nii säilivad vitamiinid ning toiduainete
Alustas pastöörimisega veini-, õlle ja juustutööstuses Toidu riknemist põhjustavate bakterite hävitamine Steriilimine Pastöörimine • Temp. Kuni 120 C, • Temp. 70-90 C kõrge rõhk • Hävivad bakterirakud, • Hävivad bakterirakud kuid spoorid säilivad ja spoorid • Toiduainete • Pikaajaline säilivus lühiajaliseks • Liha- ja säilitamiseks kalakonservid • Piimatooted 1928.a. A. Fleming avastas penitsilliini Antibiootikumid mõjuvad bakteri rakukesta sünteesi Kooselu vormid inimesega Vajalikud – vastastikku koostöös organismiga toodavad midagi kasulikku Kahjutud – ei too kasu ega kahju Tõvestavad - bakterid Inimesega kooselu -Vitamiinide ja ensüümide tootmine organismis (K- vitamiini, foolhapet, biotiini) -Seedekulglas aitavad toitu seedid
Majonees R25%, 310 Hamburgerid 230-260 Friikartulid 270 Jäätis (koore, piima, jogurti, mahla), milkshake 100-380 Kalakonservid, suitsu- ja soolakala 90-370 Kohupiimadesserdid, pudingud, vaniljekaste 110-310 Kange alkohol (liköör, viski, rumm, konjak, dzinn, viin, portvein, vermut, serri) 120-300 Liha, kana, hakkliha, subproduktid - kuumtöötlemata 65-300
o Piimapulber 10. Liha- ja kalatooted, konservid: o Tuubikreemid: Võileivakreemid lõhe-, küüslaugu-, paprika-, majoneesi- - (Felix) Kalapasteedid - suitsukala-, lõhe-, tuunikala- - (Abba) o Täissuitsuvorst o Lihakonservid- sea-, veise- ja kanalihakonservid: Hautatud lihakonserv, vürtsilihad, liha zelees, hakklihakaste, o Kalakonservid: kalakotletid, -pallid, kala tomatis, õlis, oma mahlas o Aedviljakonservid heledad ja pruunid oad, aedviljad tomatikastmes Konservide ostmisel vaata kuupäeva osta pikema säilivusajaga konserve; konservikarp peab olema terve, muljumata. Parim avada spindliga karpe. 11. Toitvad näksid o Kuivatatud puuviljad ja marjad rosinad, aprikoosid, ploomid, pähklid; o Karamellkommid, kamabatoonikesed, sokolaad o Halvaa o Küpsised
hapnikku toitainete lagundamiseks. Neid leiduv kõikjalt, mullapinnalt, esemetel, organismidel jm. · Anaeroobsed Anaeroobsed bakterid elavad hapnikuvabas keskkonnas ja neile mõjub hapnik hukutavalt. Neid leiab nt mulla süvakihtides, põhjamudas, loomade soolestikust jm. · Steriilimine Steriilimisel bakterirakud ja nende spoorid hävivad täielikult, saadakse mikroobivaba toode. ( nt liha, kalakonservid, sidemed, süstlad, süstelahused jm ) · Pastöörimine Pastöörimisel kuumutatakse vedelikke paarkümmend sekundit temperatuuril 70 90 kraadi. Hävivad bakterirakud, kuid spoorid säilivad. 1. Nimeta viirushaiguseid, ( 4 ), kuidas nendesse nakatutakse ja milliseid organisme see kahjustab. Tuulerõuged kontaktnakkus kahjustavad nahka. Viiruslik kõhulahtisus toidu ja söögiveega kahjustavad seedekulglat.
stabilisaator E450, happesuse regulaator E330, nisujahu, maitseained, säilitusaine E341. Toote kaal 400g Säilivusaeg 3 aastat Säilimistemperatuur +0 ... +25 ℃ 100 g toodet sisaldab: Energiat 105kcal Valke 8g Rasvu 5g Süsivesikuid 7g Soola 1g 2 Kalakonservid 2.1 Tootjad 2.1.1 Viru Rand VIRU RAND OÜ on rikkaliku ajalooga ja kauaaegsete kvaliteeditraditsioonidega ettevõte. Ettevõte VIRU RAND OÜ tegeleb kalasaaduste tootmise ja müügiga kaubamärgi „VIRU RAND“ all. Peakontor ja tootmistsehhid asuvad Ida-Virumaal Toilas, kus kohalikud elanikud juba ajalooliselt on tegelenud kalapüügiga ja kala töötlemisega.
Rasvasisalduse järgi jagunevad kalad tinglikult nelja rühma: * suhteliselt lahjad kalad (rasvasus alla 2%) tursk, luts, koha, haug; * keskmise rasvasusega kalad (kuni 5%) lest, räim, latikas, karpkala, tint, nurg; * rasvased kalad (üle 5%) rääbis, siig, kilu; * väga rasvased kalad (üle 15%) angerjas, lõhe, forell, heeringas, sardiin, viidikas. Kolesteroolirikkad on kalamari ja krevetid. Oluline on pöörata tähelepanu töödeldud kalatoodete soolasisaldusele, nt kalakonservid, soolatud ja marineeritud kalad sisaldavad palju soola. Liha ja lihatoitude soovitatav päevane kogus on 24 portsjonit. 1 portsjon on 80 kcal ehk päevas kokku 160320 kcal. Lihasaaduste alla kuuluvad ka verest valmistatud tooted. Selle toiduaineterühma tooteid võib asendada kala ja kalasaadustega või teiste valgurikaste, nt munatoitudega, seetõttu ei pea neid iga päev sööma. Lihatooted on kasulikud, sest nii lihas, siseelundites kui ka veretoodetes
.......................6 7. Parasiitide kontroll....................................................................................................7 8. Kasutatud kirjandus..................................................................................................8 Sissejuhatus: Kalandus on üks olulisemaid kauplemise, impordi-ekspordi sektoreid Eesti majanduses. Suurema osa kauplemisest moodustavad jahutatud koha-, ahvenafilee Euroopa liikmesriikidesse ja ekspordist sortimendirikkalikud kalakonservid, preservid ning suitsutatud kalandustooted Venemaale ja Ukrainasse. Kalatoodete all mõistetakse kõiki merevee- või mageveeloomi (välja arvatud elusad kahepoolmelised karploomad, elusad okasnahksed, elusad mantelloomad ja elusad meriteod ning kõik imetajad, roomajad ja konnad), mida peetakse kas looduslikes või tehistingimustes, k.a selliste loomade kõik söödavad vormid, osad ja tooted. Kõik kalakäitlemisettevõtted, mis töötlevad, pakendavad, ladustavad kalatooteid,
000 tonni kala. Akvakultuuritootmise ja kutselise kalapüügiga sisevetel on hõivatud umbes 4 500 inimest. Juba mitmeid aastaid on töötlevat tööstust iseloomustanud kiire kasvutempo ning praegu moodustab see 2% Poola toiduainetetööstuse toodangu väärtusest. 2003. aasta lõpus tegutses 340 kalatöötlemisettevõtet. Töötleva tööstuse kogutoodang ulatub umbes 273 000 tonnini, kusjuures peamisteks toodeteks on kalakonservid ning värske ja külmutatud kalafilee. Töötlevas tööstuses on hõivatud umbes 14 000 inimest.23 23 http://ec.europa.eu/fisheries/enlargement/info_poland_et.pdf 9 KASUTATUD ALLIKAD 1) Eesti Entsüklopeedia 7. köide, 1994. 2) Eesti Päevaleht. http://www.epl.ee/ 3) Maailma teatmeatlas, 2005. 4) Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, 2003 5) Maaleht. http://www.maaleht.ee 6) Vaba Euroopa. http://vabaeuroopa
betoon, klaas , tellis, lubi ja tsement. Looduses leiame seda väga palju mineraalide lubjakivi, kriidi, marmori, dolomiidi jt. koostises. Enamlevinumaks on kaltsiumkarbonaat. Kriidina saab seda kasutada täiteainena paberi ja kummitööstustes, ruumide valgendamisel ja ka koolikriidina. Kaltsium on tähtis mineraalaineallikas. Täiskasvanu organismis on seda kokku kilo kuni poolteist. Kaltsiumi sisaldavad piimatooted, kalakonservid, kuivatatud aprikoosid, mandlid, seesamiseemned ja apelsinimahl. Kaltsium on tähtis luude ja hammaste tugevdaja, osaleb organimsi vedeliku tasakaalu regulatsioonis, südame töös ja hormoonide tootmises. Kaltsiumi puudud põhjustab luude hõrenemist ehk osteporoosi ja lihaskrampe. 20 Ca 2 8 40,08 8 Kaltsium 2 Magneesium Magneesiumi aatomnumber on 12. See asub perioodilisustabelis
sardellid, grillvorstid, verivorstid, singid ja rulaadid, suitsutatud lihatooted, kuivatatud liha, lihakonservid, muud lihatooted. 1.1.1.3 Värske kala 1.1.1.3.1 Punane kala, valge kala, mereannid. 1.1.1.4 Kalatooted 1.1.1.4.1 Soolatud kala, suitsutatud kala, kuivatatud kala, kalakulinaaria, surimitooted, kalakonservid ja preservid. 1.1.1.5 Munad 1.1.1.5.1 Munad ja munatooted 1.1.2 Piimatooted 1.1.2.1 Piimatooted 1.1.2.1.1 Piimad, koored, kohupiimad, jogurtid, desserdid. 1.1.2.2 Juustud 1.1.2.2.1 Juustud, määrdejuustud, delikatessjuustud, teenindusletijuustud. 1.1.2.3 Rasvad 1.1.2.3.1
väljaveokoguseid. 10 4.6. Kalandus Kalandus oli Eesti Vabariigis rahvamajanduslikult võrdlemisi tähtsaks alaks. 1922. aastal oli Eestis kalapüük peatööks 4261 inimesel ja kõrvaltööks 7139 inimesel. Kalanduse korraldamine allus põllumajanduse ministeeriumile. Kala püüti nii sisevetel kui ranniku- ja ulgumerel. Kalakonserve eksporditi Saksamaale, Belgiasse, Prantsusmaale, Ühendriikidesse ja mujale. Tuntumad Eesti kalakonservid olid kilud ja räimest tehtud sprotid. Kalakasvatusmaad asusid Keila-Joal, Narvas, Tartus Äksis ja Uue-Antslas. 4.7. Kaubandus Väliskaubandus kujuneb üksikute majandusharude tööstuse, põllumajanduse ka ehitustegevuse taustal. Väliskaubanduskäive hakkas tõusma 1933. aastal. Väljaveos olid esikohal põllumajandustooted, eriti karjasaadused. Samuti veeti välja tselluloosi, paberit, tekstiili- ka puutööstuse saadusi, tsementi, metsa.
Rasvased ja kolesteroolirikkad kalad, nagu Heeringas (leotatult), makrell, tursk, skumbria, tuunikala, forell ja teised sardiinid, stauriid; kalamaks, kalamari, krevetid, mageveekalad kalakonservid 8 vere suurenenud kolesteroolisisaldus Munad Munavalge Munakollased (lubatud kuni 2 tk nädalas) Rasvad/Õlid
o Rahvuslikke küpsetisi o Soolast ja magusat biskviiti o Vahleid,torttillasid Võileibade määrded · Määrde eesmärk o Maitse o Mahlakus o Seob katteained alusega o Toitained · Määrdeks sobivad Või,margariin,toorjuust,sulatatud juust,kohupiim,kodujuust,majonees,või sellest valmistatud segud. Võileibade katted · Liha · Hakklihatooted · Rulaad · Kala o Soolkala o Suituskala o Kalakonservid o Kaaviar · Munad · Kohupiim TOIDUVALMISTAMISE ALUSED · Juustud · Köögiviljad EINEVÕIB · Lihtne einevõileib o Alus 100-150g o Määret 20-30g o Katteaine 100-150g · Suur einevõileib o Alus 200g o Määret 30g o Katteaine 200-250g Rullvõibleib · Erinevad alused · Katted · Tehnoloogiga o Koorik o Viilud o Kattesegu o Rulli,tsellofaani o Külmikusse
Põhitegevusalad Eesti kalatöötlemises on kala külmutamine, fileerimine, kalakonservide ja preservide ning valmistoitude tootmine (Joonis 6 ja 7). 43 Joonis 6. Kalakonservide ja muude toidukalatoodete tootmine aastatel 2004-2011. 80000 60000 40000 20000 0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 kalakonservid, tonni toidukalatooted ilma konservideta, tonni Allikas: Eesti Statistikaamet Joonis 7. Erinevate kalatoodete osakaal kogu kalatoodete tootmises 2011. aastal. 3,8 2,5 Värske ja jahutatud kalaliha, 1,3 kalafilee, kalahakkliha Külmutatud kala
mitmevilja- ja seemnetooteid, nii magusaid kui soolaseid küpsiseid, keeksiviile, rahvuslike küpsetisi, soolast ja magusat biskviiti, vahvleid, tortillasid. 3. Millega võileibu määritakse? Pehmendatud või, võideks, määrdemargariin, toorjuust, sulatatud juust, kohupiim, kodujuust, majonees või neist valmistatud segud. 4. Milliseid toiduaineid kasutatakse võileibade kattena? Liha, hakklihatoodetest, vorstid, suitsuliha, lihakonservid, rulaadid, kala, soolakala, suitsukala, kalakonservid, kaaviar, munad, kohupiim, juustud, köögiviljad, puuviljad. 5. Kuidas võileibu liigitatakse? Külmadeks ja kuumateks. Einevõileivad, rullvõileivad, väikesed võileivad, kokteilivõileivad, kihilised võileivad, soojad võileivad, magusad võileivad, lastevõileivad. 6. Kuidas valmistatakse lihtsaid võileibu? Leib või sai lõigatakse 1-8cm paksudeks viiludeks, määritakse neile võid või mõnda muud määret. Katteained asetatakse leivale. 7. Kuidas valmistatakse eine võileibu?
Parimaks loetakse gorbuusa ja keta marja. Värvus heleoranzist (parim) punaseni. Kõrgema kvaliteediga mari saadakse ühelt kalaliigilt, mis on ühtlase suuruse ja värvusega. Erinevalt tuuramarja tootmisest lisatakse taimeõli (kaitseb marjateri kleepumise eest) ja glütseriini (kaitseb kuivamise eest ja pehmendab iseloomulikku mõrkjat maitset). Jaguneb teraliseks ja pumpides marjaks. 3.7. Konservid kalast ja vee selgrootutest Naturaalsed kalakonservid valmistatakse väärtuslikemast ja rasvarikastest kaladest lõhelastest, heeringast, makrellist, tuunikalast jt. Olenevalt töötlusest võivad olla omas mahlas, õliga, puljongis või tarrendis. Sellesse rühma kuulub ka tursamaks õlis. Konserve kala tomatikastmes valmistatakse peaaegu kõikidest kaladest. Tooraine paneeritakse jahus, praetakse taimeõlis, blanseeritakse (töödeldakse auru või kuuma veega) või küpsetatakse kuuma õhuga.
annaabi.ee 
